Komisjoni määrus (EÜ) nr 1825/2000,

25. august 2000,

milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veiseliha ja veiselihatoodete märgistamisega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 [1] kehtetuks tunnistamise kohta, eriti selle artiklit 19,

ning arvestades järgmist:

(1) Tuleks ette näha määruse (EÜ) nr 1760/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad eelkõige seoses liikmesriikidevahelise kaubandusega, et märgistamissüsteem ei põhjustaks veiselihaturul kaubandushäireid.

(2) Jälgitavuse tagamiseks on nii kohustusliku kui vabatahtliku veiseliha märgistamissüsteemi raames vaja, et ettevõtjatel ja organisatsioonidel oleks veiseliha jaoks kõikidel tootmis- ja müügietappidel identifitseerimissüsteem ja üldine registreerimissüsteem.

(3) Selliste tapamajade identifitseerimiseks, millel ei ole loanumbrit, on üleminekuperioodi jooksul vaja ette näha alternatiivsed identifitseerimismeetodid.

(4) Samuti on vaja kindlaks määrata kord, mida järgitakse sellistelt veistelt pärit liha märgistamisel, kelle kohta ei ole täielikud sünni- ja liikumisandmed kättesaadavad, sest nende andmete ülesmärkimist nõuti alles pärast 1. jaanuari 1998 nõukogu 21. aprilli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 820/97 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise ning veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise kohta [2]. Samasugust sätet on vaja kolmandatest riikidest elusalt ühendusse imporditud veistelt pärit liha märgistamiseks.

(5) Et täieliku päritolumärke puhul vältida märgisel nende liikmesriikide või kolmandate riikide tarbetut kordamist, kus loom kasvatati, on vaja kehtestada lihtsustatud esitus, mis põhineb ajal, mille kestel looma, kellelt veiseliha pärineb, peeti liikmesriigis või kolmandas riigis, kus ta sündis või tapeti.

(6) On vaja selgitada olukord täiendava informatsiooni osas, mis võidakse märgisele kanda veisehakkliha lihtsustatud märgistuskorra alusel. Sellist täiendavat informatsiooni võib määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 alusel esitada kuni 1. septembrini 2000. Teatavat informatsiooni võib esitada üksnes kuni 1. jaanuarini 2002, kui asjaomane liikmesriik on otsustanud kohaldada sellist informatsiooni hõlmavat kohustuslikku siseriiklikku märgistamissüsteemi või kui asjaomane ettevõtja esitab selle informatsiooni vabatahtlikult.

(7) Veiseliha vabatahtliku märgistamissüsteemi raames tuleks kinnitatud spetsifikaadi kohaselt ühes liikmesriigis märgistatud ja teise liikmesriigi territooriumile toodud teatavate veiseliha jaotustükkide puhul ette näha kinnitamise kiirendatud või lihtsustatud kord.

(8) Spetsifikaadi usaldusväärsuse tagamiseks peavad kõik ettevõtjate ja organisatsioonide registrid sõltumatule organile ja pädevale asutusele kättesaadavad olema ning nad peavad korraldama riskianalüüsil põhinevaid regulaarseid kohapealseid kontrolle.

(9) Määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikkel 17 näeb ette teatavad sätted puhuks, mil veiseliha tootmine toimub täielikult või osaliselt kolmandas riigis. Kohane on ette näha üksikasjalikud rakenduseeskirjad veiselihaimpordi heakskiitmise korra jaoks kolmandatest riikidest.

(10) Tagamaks, et imporditud veiseliha märgistamise kord oleks samavõrd usaldusväärne nagu ühenduse veiseliha suhtes kehtiv kord, vaatab komisjon läbi kolmandatelt riikidelt saadud teatised. Kui komisjon jõuab järeldusele, et asjaomases kolmandas riigis kohaldatav kord ja/või kriteeriumid on samaväärsed määruses (EÜ) nr 1760/2000 sätestatud normidega, edastatakse täielikud teatised liikmesriikidele.

(11) Et tagada märgistamissüsteemi usaldusväärsus kolmandates riikides, võib komisjon nõuda lisainformatsiooni ning selle nõudmise tulemusena saadud informatsiooni põhjal peaks ta võtma vajalikud meetmed.

(12) Komisjon võib korraldada kolmandates riikides kontrollimisi. Et korraldada kontrollimisi kolmandas riigis, oleks komisjonil vaja asjaomase kolmanda riigi eelnevat nõusolekut. Kui sellist nõusolekut ei anta, peaks komisjon võtma vajalikud meetmed.

(13) Liikmesriigid peavad korraldama kontrollimisi, et tagada kasutatavate vabatahtlike märgistuste piisav täpsus.

(14) Tuleks kehtestada ettevõtjate suhtes kohaldatavate sanktsioonide raamistik. Selline raamistik peaks arvesse võtma olukordi, kui ettevõtja ei ole märgistanud veiseliha kohustuslikku märgistamissüsteemi järgides või kui ettevõtja on märgistanud veiseliha vabatahtliku märgistamissüsteemi raames, järgimata seejuures spetsifikaati, või kui kinnitatud spetsifikaat puudub. Võtmaks arvesse ettevõtjate raskusi käesoleva määruse rakendamisel, peaks piiratud aja jooksul kuni 1. jaanuarini 2001 kõige rangemaid sanktsioone rakendama üksnes siis, kui märgistus sisaldab informatsiooni, mis on tarbijat eksitav või ei vasta kinnitatud spetsifikaadile.

(15) Määrus (EÜ) nr 820/97 nägi ette, et iga ettevõtja või organisatsioon, kes soovib teha märgistusel vabatahtliku märke, esitab spetsifikaadi kinnitamiseks iga sellise liikmesriigi pädevale asutusele, kus kõnesolevat veiseliha toodetakse või müüakse. Nõukogu 21. detsembri 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 2772/1999 veiseliha kohustusliku märgistamise süsteemi üldeeskirjade kohta [3] lubati ettevõtjatel kuni 31. augustini 2000 jätkata veiseliha märgistusel täiendusena kohustuslikule märkele vabatahtliku märke tegemist.

(16) Kui kinnitatud vabatahtlikke spetsifikaate ei ole muudetud ja tingimusel, et need on kooskõlas uute eeskirjadega, on kohane, et sellised spetsifikaadid ning samuti kolmandate riikide jaoks kinnitatud spetsifikaadid jääksid kehtima.

(17) Määrus (EÜ) nr 820/97 näeb ette, et kui veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemis on küllaldaselt andmeid, võib liikmesriik otsustada, et kõnesolevas liikmesriigis sündinud, kasvatatud ja tapetud veistelt pärit veiseliha kohta tuleb märgistusel esitada ka täiendavaid andmeid. Määrus (EÜ) nr 2772/1999 lubas liikmesriikidel jätkuvalt tugineda võimalusele kehtestada ajutiselt kuni 31. augustini 2000 oma territooriumil sündinud, nuumatud ja tapetud veistelt pärit veiseliha suhtes kohustuslik märgistamissüsteem vastavalt määruse (EÜ) nr 820/97 artikli 19 lõikele 4.

(18) Komisjoni 13. oktoobri 1998. aasta otsus nr 98/595/EÜ veiseliha kohustusliku märgistamissüsteemi kohaldamise kohta Prantsusmaal ja Belgias [4] ning komisjoni 14. detsembri 1998. aasta otsus 1999/1/EÜ veiseliha kohustusliku märgistamissüsteemi kohaldamise kohta Soomes [5] lubavad nimetatud liikmesriikidel kehtestada oma territooriumil sündinud, nuumatud ja tapetud veistelt pärit veiseliha suhtes kohustusliku märgistamissüsteemi. Kõnealuseid otsuseid ning kõiki muid sedalaadi otsuseid tuleks jätkuvalt kohaldada kuni täieliku päritolumärke jõustumiseni ühenduse kohustuslikus märgistamissüsteemis 1. jaanuaril 2002.

(19) Et jälgida vabatahtliku märgistamissüsteemi kohaldamist, peaksid liikmesriigid kinnitatud spetsifikaadid üles märkima ning edastama komisjonile informatsiooni oma siseriiklike rakenduseeskirjade ja nende territooriumi piires kinnitatud vabatahtlike märgete kohta. Sellist informatsiooni on vaja korrapäraselt ajakohastada.

(20) Komisjoni 23. juuni 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1141/97, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise kohta [6] (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 824/98 [7]), tuleb kehtetuks tunnistada. Et vältida segadusi üleminekuperioodi jooksul enne määruses (EÜ) nr 1760/2000 sätestatud kohustusliku süsteemi kehtestamist, peaks määrust (EÜ) nr 1141/97 siiski kohaldama enne 1. septembrit 2000 tapetud loomadelt pärit liha suhtes.

(21) Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Jälgitavus

Kõikidel määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 12 kolmandas taandes osutatud ettevõtjatel ja organisatsioonidel peab kõikidel tootmis- ja müügietappidel olema identifitseerimissüsteem ja kõikehõlmav registreerimissüsteem.

Sellist süsteemi kohaldatakse nõnda, et oleks tagatud seos liha ja asjaomase looma või loomade identifitseerimise vahel, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artikli 13 lõikes 1 ning artikli 16 lõikes 2.

Registreerimissüsteem sisaldab eelkõige andmeid kariloomade, rümpade ja/või jaotustükkide saabumise ja äraviimise kohta, et tagada saabumis- ja äraviimisandmete vastavus.

Artikkel 2

Märgistamine informatsiooni puudumise korral

1. Määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 lõike 2 punktis b osutatud loanumber on:

a) kas nõukogu direktiivi 64/433/EMÜ [8] artikli 10 lõikes 1 sätestatud loanumber

b) või loanumbri puudumisel siseriiklik registreerimisnumber.

Kui kumbki neist kahest numbrist ei ole kättesaadav, võib kuni 1. jaanuarini 2001 numbri asendada tapamaja nime ja aadressiga.

2. Määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 lõike 5 kohaldamisel:

a) ühenduses enne 1. jaanuari 1998 sündinud loomadelt pärit liha suhtes, kui sünni- ja/või kasvatamiskoht peale viimase kasvatamiskoha ei ole teada, asendatakse märge sünni- ja/või kasvatamiskoha kohta märkega "*(Sündinud enne 1. jaanuari 1998)";

b) elusana ühendusse imporditud loomadelt pärit liha suhtes, kui sünni- ja/või kasvatamiskoht peale viimase kasvatamiskoha ei ole teada, asendatakse märge sünni- ja/või kasvatamiskoha kohta märkega "*(Elusimport EÜsse)" või "*(Elusimport [kolmanda riigi nimi, kust loom imporditi])".

Artikkel 3

Lihtsustatud päritolumärge

Määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 lõike 5 punkti a kohaldamisel kõige rohkem 30 päeva kasvatatud loomadelt saadud veiseliha suhtes:

- liikmesriigis või kolmandas riigis, kus loom on sündinud,

- liikmesriigis või kolmandas riigis, kus loom on tapetud,

ei nõuta kõnealuste liikmesriikide või kolmandate riikide märkimist liikmesriigi või kolmanda riigina, kus loom kasvatati, tingimusel et muus liikmesriigis või kolmandas riigis kasvatati kõnealuseid loomi kauem kui 30 päeva.

Artikkel 4

Rühma suurus

1. Rümpade või veerandrümpade tükeldamisel määratletakse määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 lõike 1 teises lõigus osutatud rühma suurus üheskoos tükeldatud ning asjaomases lihalõikusettevõttes ühe partii moodustavate rümpade või veerandrümpade arvu järgi. Suurus ei või mingil juhul ületada ühe päeva toodangut.

2. Edasise tükeldamise või hakkimise käigus võib kõikidest samal päeval tükeldamisele või hakkimisele saadetud lõikes 1 osutatud rühmadest moodustada uue rühma.

Artikkel 5

Veisehakkliha

1. Käesoleva määruse kohaldamisel mõistetakse hakkliha all liha, mis on peeneks hakitud või läbi spiraalkruviga hakklihamasina lastud.

2. Täiendav informatsioon, mille võib kanda märgistusele vastavalt määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 14 kolmanda lõigu sätetele, on järgmine:

a) alates 1. septembrist 2000 määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 lõike 2 punktides b ja c osutatud märked ning hakkimise kuupäev;

b) 1. septembrist 2000 kuni 1. jaanuarini 2002 määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 lõike 5 punkti a alapunktides i ja ii ning punktis b osutatud märked, kui asjaomane liikmesriik on otsustanud kohaldada sellist informatsiooni hõlmavat kohustuslikku siseriiklikku märgistamissüsteemi või kui asjaomane ettevõtja esitab selle informatsiooni vastavalt määruse (EÜ) nr 1760/2000 II jaotise II jaole vabatahtlikult;

c) alates 1. jaanuarist 2002 määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 lõike 5 punkti a alapunktides i ja ii osutatud märked.

Artikkel 6

Kinnitamise kord

1. Määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 16 lõike 3 teises lõigus sätestatud ajavahemik, mille jooksul selle liikmesriigi pädev asutus, kuhu veiseliha saadeti, ei ole kinnitusest keeldunud, seda andnud või lisainformatsiooni küsinud, on kaks kuud alates taotluse esitamisele järgnevast päevast.

2. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 16 lõikele 5 on määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 16 lõike 3 teises lõigus sätestatud ajavahemik kinnitatud spetsifikaadi kohaselt ühes liikmesriigis märgistatud ja teise liikmesriigi territooriumile toodud individuaalpakendites kõrgekvaliteediliste veiseliha esmaste jaotustükkide puhul 14 päeva, kui esialgsele märgistusele ei ole lisatud uut informatsiooni.

3. Määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 16 lõike 5 kohaldamisel võib kinnitatud spetsifikaadi kohaselt ühes liikmesriigis märgistatud väikestes jaemüügipakendites veiseliha viia teise liikmesriigi territooriumile ja seal turustada, ilma et teine liikmesriik oleks märgistuse spetsifikaati enne kinnitanud, kui:

a) kõnesolevaid pakendeid ei ole muudetud;

b) pakendamise liikmesriigi kinnitatud spetsifikaat näeb ette pakendatud veiseliha turustamist ka teistes liikmesriikides;

c) liikmesriik, kes spetsifikaadi kinnitab, annab eelnevalt kogu vajaliku informatsiooni kõikidele liikmesriikidele, kus pakendatud veiseliha kinnitatud spetsifikaadi kohaselt turustatakse.

Artikkel 7

Kontroll

1. Ettevõtjad ja organisatsioonid võimaldavad komisjoni ekspertidele, pädevale asutusele ja vastavale sõltumatule kontrollorganile määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 16 lõike 1 kolmanda lõigu tähenduses igal ajal juurdepääsu oma tööruumidele ja kõikidele dokumentidele, mis tõendavad, et asjaomastel märgistustel olev informatsioon on õige.

2. Pädev asutus ja määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 16 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud puhkudel sõltumatu kontrollorgan korraldavad riskianalüüsil põhinevaid regulaarseid kohapealseid kontrolle, milles võetakse eelkõige arvesse asjaomase spetsifikaadi keerukust. Iga kontrolli kohta koostatakse kontrollakt, mis sisaldab avastatud puudusi, soovitatavaid meetmeid olukorra parandamiseks ning tähtaegu ja määratud sanktsioone.

3. Kui määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 16 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud võimalust ei kasutata, korraldavad liikmesriigid kontrolli nii, et oleks piisaval määral tagatud kasutatavate märgistuste täpsus. Kontrollide sageduse määramisel lähtutakse eelkõige asjaomase spetsifikaadi keerukusest.

4. Ettevõtjad, organisatsioonid ja sõltumatud kontrollorganid edastavad pädevale asutusele kogu asjakohase informatsiooni.

Artikkel 8

Kolmandate riikide antud kinnitused

1. Komisjon kontrollib, et teatised oleksid täielikud vastavalt määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 17 lõikele 2. Mittetäieliku teatise saamisel informeerib komisjon sellest asjaomast kolmandat riiki, täpsustades nõutava informatsiooni.

Täielikud teatised edastatakse liikmesriikidele, välja arvatud juhul, kui komisjon jõuab vastavalt oma sellekohastele volitustele määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 17 lõike 2 alusel järeldusele, et asjaomases kolmandas riigis kohaldatav kord ja/või kriteeriumid ei ole samaväärsed nimetatud määruses sätestatud normidega.

2. Kui komisjon peab määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 17 lõikes 2 sätestatud teatiste põhjal kohaseks kontrollida, kas kolmanda riigi teatatud kord ja/või kriteeriumid on antud hetkel samaväärsed määruses (EÜ) nr 1760/2000 kehtestatud normidega, võib komisjon taotleda, et kolmas riik esitaks vajaliku informatsiooni. Eelkõige võib komisjon taotleda, et kolmas riik esitaks määratud pädeva asutuse kinnitatud spetsifikaatide koopiad. Lisaks sellele võib komisjon taotleda, et kolmas riik lubaks komisjoni esindajatel korraldada kolmandas riigis kontrollimisi.

3. Kui eelmise lõike alusel taotletud informatsiooni või luba ei saada komisjoni poolt näidatud aja jooksul, võib komisjon teha järelduse, et kolmandas riigis kohaldatav kord ja/või kriteeriumid ei ole samaväärsed määruses (EÜ) nr 1760/2000 sätestatud normidega.

4. Komisjon võib määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 17 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt igal ajal muuta oma esialgset otsust asjaomases kolmandas riigis kohaldatava korra ja/või kriteeriumide kohta.

Artikkel 9

Sanktsioonid

1. Liikmesriigid määravad kindlaks määruse (EÜ) nr 1760/2000 rikkumise korral kohaldatavate sanktsioonide süsteemi ning võtavad kõik selle rakendamiseks vajalikud meetmed. Sätestatavad sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklis 18 osutatud sanktsioonide kohaldamist, kehtib veiseliha märgistamisel järgmine:

- kui märgistusel ei järgita kohustuslikku märgistamissüsteemi või

- kui vabatahtliku süsteemi kohaldamise korral ei järgita spetsifikaati või kui kinnitatud spetsifikaat puudub,

nõuavad liikmesriigid veiseliha turult kõrvaldamist, kuni see on vastavalt käesolevale määrusele uuesti märgistatud.

Kui asjaomane liha vastab kõikidele olemasolevatele veterinaar- ja hügieenieeskirjadele, võivad liikmesriigid siiski lisaks lõikes 1 osutatud sanktsioonidele lubada saata selline liha otse määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 12 esimeses taandes nimetamata toodete valmistamiseks.

3. Kuni 1. jaanuarini 2001 toimub veiseliha turult kõrvaldamine üksnes siis, kui märgistus sisaldab informatsiooni, mis olulisel määral eksitab tarbijat või ei vasta kinnitatud spetsifikaadile.

Artikkel 10

Register

Pädev asutus koostab kinnitatud spetsifikaatide ning eelkõige veiseliha märgistamise eest vastutavate ettevõtjate ja organisatsioonide ning kontrollimise eest vastutava sõltumatu organi registri.

Artikkel 11

Teatised

Liikmesriigid edastavad komisjonile:

a) määrusele (EÜ) nr 1760/2000 vastava märgistamissüsteemi rakendamise eest vastutavate pädevate asutuste nimed ning täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige asjakohaseid kontrolle ja kohaldatavaid sanktsioone käsitlevad eeskirjad;

b) 30. septembriks 2000 nende territooriumil kinnitatud vabatahtlike märgete loendi;

c) iga kolme kuu järel punktis b osutatud loendi ajakohastatud variandi.

Artikkel 12

Üleminekusätted

Tingimusel, et nad on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1760/2000 ja käesoleva määrusega,

a) jäävad määruse (EÜ) nr 820/97 artiklite 14 ja 15 alusel kinnitatud spetsifikaadid kehtima;

b) jäävad määruse (EÜ) nr 820/97 artikli 19 lõike 4 alusel kinnitatud siseriiklikud kohustuslikud veiseliha märgistamissüsteemid ning kõik muud sellelaadsed otsused kehtima kuni 1. jaanuarini 2002.

Artikkel 13

Tühistamine

Määrus (EÜ) nr 1141/97 tunnistatakse kehtetuks.

Seda kohaldatakse siiski enne 1. septembrit 2000 tapetud loomadelt pärit liha suhtes.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda kohaldatakse veiseliha suhtes, mis pärineb alates 1. septembrist 2000 tapetud loomadelt.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. august 2000

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Philippe Busquin

[1] EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1.

[2] EÜT L 117, 7.5.1997, lk 1.

[3] EÜT L 334, 28.12.1999, lk 1.

[4] EÜT L 286, 23.10.1998, lk 55.

[5] EÜT L 1, 5.1.1999, lk 3.

[6] EÜT L 165, 24.6.1997, lk 7.

[7] EÜT L 117, 21.4.1998, lk 4.

[8] EÜT 121, 29.7.1964, lk 2012/64.

--------------------------------------------------

LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 1141/97 | Käesolev määrus |

Artikkel 2 | Artikkel 1 |

– | Artikkel 2 |

– | Artikkel 3 |

– | Artikkel 4 |

– | Artikkel 5 |

Artikkel 1 | Artikkel 6 |

Artikkel 3 | Artikkel 7 |

Artikkel 4a | Artikkel 8 |

Artikkel 4 | Artikkel 9 |

Artikli 5 lõige 1 | Artikkel 10 |

Artikli 5 lõige 2 | Artikkel 11 |

– | Artikkel 12 |

– | Artikkel 13 |

Artikkel 6 | Artikkel 14 |

--------------------------------------------------