Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1655/2000,

17. juuli 2000,

keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 ettenähtud menetluse kohaselt ja võttes arvesse lepituskomisjonis 23. mail 2000 heakskiidetud ühisteksti [4]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 21. mai 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1973/92 keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) loomise kohta [5] võeti vastu selleks, et kaasa aidata ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisele ja arendamisele.

(2) Nõukogu määrust (EMÜ) nr 1973/92 muudeti oluliselt määrusega (EÜ) nr 1404/96; [6] ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise, ajakohastamise ja arendamise edasiseks edendamiseks, eelkõige keskkonnaküsimuste lülitamiseks muudesse poliitikavaldkondadesse, ning ühenduse säästva arengu edendamiseks tuleb nõukogu määrust (EMÜ) nr 1973/92 muuta ning sellega seoses tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada ja asendada käesoleva määrusega.

(3) Keskkonna rahastamisvahendit (LIFE) rakendatakse etappide kaupa; selle teine etapp lõppes 31. detsembril 1999.

(4) LIFE-abi positiivse mõju tõttu ühenduse keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele tuleks alustada kolmandat, viieaastast etappi, mis määruse (EMÜ) nr 1973/92 artikli 14 kohaselt lõpeb 31. detsembril 2004.

(5) Tuleks uuesti kinnitada, et LIFE-abi on muid ühenduse vahendeid täiendav erirahastamisvahend, ilma et see piiraks LIFE-abi kasutamist aladel, mis ei ole kaetud muude ühenduse rahastamisvahenditega.

(6) LIFE-abi eri menetluste tõhusust ja läbipaistvust tuleks edendada sellega, et määratakse selgelt kindlaks kolm osa, millest see koosneb.

(7) Tuleb tagada LIFE-abi kaudu võetud meetmete tõhus järelevalve ja hindamine.

(8) LIFE-abi teisel etapil saadud kogemused on näidanud vajadust keskenduda jõupingutustele, et määrata selgemalt valdkonnad, millele anda ühenduse rahalist abi, lihtsustades juhtimist ja parandades omandatud kogemuste, saadud tulemuste ja nende pikaajalise mõjuga seotud teabe levitamist, pidades silmas nende tulemuste edasiandmise edendamist.

(9) Ühenduse keskkonnapoliitika arendamisel tuleb arvesse võtta tulemusi ja kogemusi, mis on saadud LIFE-abi raames võetud üksikmeetmete rakendamisel.

(10) Tuleks arvesse võtta loomade liikumisteid ja puhvertsoonide osa seoses projektidega, mis aitavad kaasa "Natura 2000" elluviimisele.

(11) Ettevalmistavates projektides tuleks tähelepanu pöörata uutele ühenduse keskkonnameetmetele ja vahenditele ning/või keskkonnaalaste õigusaktide ja poliitika kaasajastamisele.

(12) Euroopa Ühenduse keskkonnapoliitika ja säästva arengu alase tegevusprogrammi "Säästvuse suunas" läbivaatamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta otsus nr 2179/98/EÜ [7] sätestab esmatähtsa eesmärgina muude hulgas arendada programme keskkonnateadlikkuse edasiseks edendamiseks tööstuses, eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, ning lahendada eelisjärjekorras keskmise suurusega ettevõtete probleeme tehniliste ja finantstakistuste ületamisel keskkonna seisukohast puhta tehnoloogia arendamisel.

(13) Vajaduse korral tuleks arvesse võtta keskkonna LIFE-abi alusel antud rahalise toetuse mõju tööhõivele.

(14) Vahemere ja Läänemere äärsetes kolmandates riikides, kes ei kuulu Euroopa Ühendusega assotsiatsioonilepingu sõlminud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulka, vajatakse keskkonnaalaste ressursside ja haldusstruktuuride loomiseks tehnilist abi.

(15) Euroopa lepingutes, mis on sõlmitud Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikide vahel, nähakse ette nende riikide osalemine ühenduse programmides eelkõige keskkonna alal.

(16) Kuigi eespool nimetatud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid peaksid tavapäraselt ise maksma osalemiskulud, võib ühendus vajaduse korral erijuhtudel ja Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavate eeskirjade ning vastavate assotsiatsioonilepingute kohaselt otsustada, et suurendab asjaomase riigi osamaksu lisasummaga.

(17) Muud kandidaatriigid võivad pärast LIFE-rahastamisvahendi osamaksu tasumist osaleda selles samade tingimuste kohaselt, mis on ette nähtud Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikidele.

(18) Laekumised kolmandatest riikidest moodustavad kõnealuse rahastamisvahendi sihtotstarbelised ressursid ning need kantakse vastavasse kuluartiklisse.

(19) Tuleks luua valikumehhanismid, et ühenduse abi saaks kohandada toetatavate projektide erijoontega; suunised peaksid edendama näidistoimingute ja ühenduse keskkonnapoliitika põhimõtete vahelist koostoimet säästva arengu saavutamiseks.

(20) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, [8] millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.

(21) Käesoleva määrusega kehtestatakse kogu kolmanda etapi kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta deklaratsiooni [9] punkti 33 tähenduses.

(22) Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid komisjoni ettepaneku põhjal uurima vajadust jätkata LIFE-rahastamisvahendit pärast kolmanda etapi lõppemist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Üldine eesmärk

Käesolevaga luuakse keskkonna rahastamisvahend, edaspidi "LIFE-abi".

LIFE-abi üldine eesmärk on kaasa aidata ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisele, kaasajastamisele ja arendamisele, eelkõige keskkonnaküsimuste lülitamiseks muudesse poliitikavaldkondadesse, ning ühenduse säästvale arengule.

Artikkel 2

Temaatilised alad ja üldkriteeriumid

LIFE jaguneb temaatiliselt kolmeks osaks: looduse LIFE-abi, keskkonna LIFE-abi ja kolmandate riikide LIFE-abi.

LIFE-abi kaudu rahastatavad projektid peavad vastama järgmistele üldkriteeriumidele:

a) need peavad ühenduse huvides oluliselt kaasa aitama artiklis 1 sätestatud üldise eesmärgi saavutamisele;

b) nende teostajad peavad olema tehniliselt ja majanduslikult usaldusväärsed;

c) neid peab olema võimalik tehniliselt ning ajakava ja eelarve kohaselt teostada ning nendele tehtavad kulutused peavad vastama neist saadavale tulule.

Eelistada võib riikidevahelisi projekte, kui teostatavust ja kulusid arvesse võttes saab nende abil tulemuslikumalt eesmärke saavutada.

Artikkel 3

Looduse LIFE-abi

1. Looduse LIFE-abi konkreetne eesmärk on kaasa aidata nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, [10] nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta [11] ning eelkõige selle direktiivi alusel loodud "Natura 2000" Euroopa võrgustiku rakendamisele.

2. Järgmisi meetmeid võib rahastada looduse LIFE-abi kaudu:

a) looduskaitseprojektid, millega edendatakse lõikes 1 sätestatud peamise eesmärgi saavutamist ning millega aidatakse kaasa looduslike elupaikade ja/või liikide populatsioonide soodsa kaitsetaseme säilitamisele või taastamisele direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt;

b) kaasnevad meetmed, millega edendatakse lõikes 1 sätestatud konkreetse eesmärgi saavutamist ja mis on vajalikud:

i) projektide ettevalmistamiseks, milles osalevad mitme liikmesriigi partnerid (käivitusmeetmed);

ii) eri projektide rakendamise käigus omandatud kogemuste vahetamiseks (koostöömeetmed);

iii) projektide järelevalveks ja hindamiseks ning nende tulemuste levitamiseks, kaasa arvatud nende projektide tulemused, mille kohta tehti otsus LIFE-abi eelmiste etappide ajal (toetusmeetmed).

3. Rahalist toetust antakse projektide kaasrahastamisega. Abi piirmäär on:

a) 50 % looduskaitseprojektidele ja 100 % kaasnevatele meetmetele;

b) erandina võib punktis a ettenähtud 50 % määra tõsta 75 %ni projektide puhul, mis käsitlevad direktiivi 92/43/EMÜ tähenduses eelistatud looduslike elupaikade või eelistatud liikide kaitset või nende linnuliikide kaitset, mida direktiivi 79/409/EMÜ artikli 16 alusel moodustatud komitee peab looduse LIFE-abi kaudu rahastamisel esmatähtsaks.

4. Ettepanekud lõike 2 punkti a alusel rahastatavate projektide kohta edastavad komisjonile liikmesriigid. Kui projektis osaleb rohkem kui üks liikmesriik, edastab ettepanekud liikmesriik, kus projekti koordineeriv asutus asub.

Komisjon määrab igal aastal ettepanekute edastamise tähtaja ning teeb nende kohta otsuse vastavalt lõikele 7.

5. Ettepanekuid rahalise toetuse andmiseks võetakse lõike 7 kohaselt arvesse ainult siis, kui need vastavad artiklis 2 ja käesoleva artikli lõike 2 punktis a esitatud nõuetele ning järgmistele kriteeriumidele:

a) liikmesriikide Euroopa territooriumil teostatavad projektid, mis käsitlevad:

i) ala, mille kohta liikmesriik on teinud ettepaneku direktiivi 92/43/EMÜ artikli 4 alusel,

ii) ala, mis on liigitatud direktiivi 79/409/EMÜ artikli 4 alusel, või

iii) direktiivi 92/43/EMÜ II või IV lisas või direktiivi 79/409/EMÜ I lisas loetletud liike;

b) projektid kandidaatriikides, mille suhtes kohaldatakse artiklit 6 ja mis käsitlevad:

i) rahvusvaheliselt olulist ala, kus esineb direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaiga tüüp või II lisas nimetatud liik, või selline liik või elupaiga tüüp, mida ei esine ühenduse territooriumil, kuid mis on märgitud Berni konventsiooni otsustes erilisi kaitsemeetmeid vajava liigina,

ii) rahvusvaheliselt olulist ala, kus esineb direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliik või ühenduses esinev rändlinnuliik või linnuliik, keda ei esine ühenduse territooriumil, kuid kes on märgitud Berni konventsiooni otsustes erilisi kaitsemeetmeid vajava liigina, või

iii) direktiivi 92/43/EMÜ II või IV lisas loetletud liike või direktiivi 79/409/EMÜ I lisas loetletud liike või liike, mida ühenduses ei esine, kuid mis on märgitud Berni konventsiooni I või II lisas.

6. Komisjon saadab liikmesriikidele vastuvõetud ettepanekute kokkuvõtte. Taotluse korral annab ta originaaldokumendid tutvumiseks liikmesriikide käsutusse.

7. Projektide suhtes, mida võetakse arvesse looduse LIFE-abi kaudu rahalise toetuse andmisel, kohaldatakse artiklis 11 ettenähtud korda. Käesolevas lõikes on komitee direktiivi 92/43/EMÜ artiklis 20 nimetatud komitee.

Komisjon võtab vastu liikmesriikidele adresseeritud raamotsuse heakskiidetud projektide kohta ning saadab abisaajatele üksikotsused, milles märgitakse rahalise toetuse summa, rahastamiskord ja kontroll ning heakskiidetud projekti tehnilised eritingimused.

8. Komisjoni algatusel:

a) lõike 2 punkti b alapunktide i ja ii alusel rahastatavate kaasnevate meetmete kohta avaldatakse osalemiskutse pärast seda, kui direktiivi 92/43/EMÜ artiklis 21 nimetatud komiteega on nõu peetud. Liikmesriigid võivad komisjonile esitada kaasnevate meetmete kohta ettepanekuid;

b) lõike 2 punkti b alapunkti iii alusel rahastatavate kaasnevate meetmete kohta avaldatakse osalemiskutse.

Kõik osalemiskutsed avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas koos erikriteeriumidega, millele meetmed peavad vastama.

Artikkel 4

Keskkonna LIFE-abi

1. Keskkonna LIFE-abi konkreetne eesmärk on kaasa aidata uuenduslike ning integreeritud tehnikate ja meetodite arendamisele ning ühenduse keskkonnapoliitika edasisele arendamisele.

2. Järgmisi projekte ja/või meetmeid võib rahastada keskkonna LIFE-abi kaudu:

a) näidisprojektid, millega edendatakse lõikes 1 ettenähtud eesmärkide saavutamist ja millega:

- lülitatakse keskkonna ja säästva arengu seisukohad maakasutuse arendamisse ja planeerimisse, kaasa arvatud linnapiirkonnad ja rannikualad,

- edendatakse põhjavee ja pinnavee säästvat majandamist,

- vähendatakse miinimumini majandustegevuse keskkonnamõju, eelkõige arendades keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid ja keskendudes ennetavatele meetmetele, kaasa arvatud niisuguste heitgaaside vähendamine, mis tekitavad kasvuhooneefekti,

- ennetatakse jäätmete tekkimist, võetakse korduv- ja taaskasutusse ning ringlusse igat liiki jäätmeid ning tagatakse keskkonnaohutu jäätmevoogude käitlemine või

- vähendatakse toodete keskkonnamõju integreeritud lähenemisviisi alusel tootmisele, turustamisele, tarbimisele ja lõppkasutusele, kaasa arvatud keskkonnasõbralike toodete arendamine;

b) projektid, millega valmistatakse ette uute ühenduse keskkonnameetmete ja -vahendite arendamist ja/või kaasajastatakse keskkonnaalaseid õigusakte ja poliitikat;

c) kaasnevatele meetmetele, mida on vaja:

i) teabe levitamiseks projektide vahel kogemuste vahetamiseks,

ii) meetmete hindamiseks, järelevalveks ja edendamiseks LIFE-rahastamisvahendi sellel rakendusetapil ja kahe esimese etapi jooksul ning teabe levitamiseks saadud kogemuste põhjal ja nende meetmetega saadud tulemuste edasiandmiseks.

3. Rahalist toetust antakse projektide kaasrahastamisega.

Ühenduse rahalise toetuse määr olulist puhastulu andvatele projektidele on kuni 30 % projekti abikõlblikest kuludest. Sel juhul on abisaaja rahastamisosa vähemalt sama suur kui ühenduse toetus.

Ühenduse toetuse määr kõikidele teistele taotlejatele on kuni 50 % projekti abikõlblikest kuludest.

Ühenduse toetuse määr kaasnevatele meetmetele on kuni 100 % nende kuludest.

4. Pärast artiklis 11 sätestatud menetluse kohaldamist kehtestab komisjon näidisprojektidega seotud suunised ning avaldab need Euroopa Ühenduste Teatajas. Suunistega edendatakse näidisprojektide ja ühenduse keskkonnapoliitika juhtpõhimõtete koostoimet, pidades silmas säästvat arengut.

5. Ettepanekud lõike 2 punkti a alusel rahastatavate projektide kohta edastavad komisjonile liikmesriigid. Kui projektis osaleb rohkem kui üks liikmesriik, edastab ettepanekud liikmesriik, kus projekti koordineeriv asutus asub.

Komisjon määrab igal aastal ettepanekute edastamise tähtaja ning teeb nende kohta otsuse vastavalt lõikele 10.

6. Ettepanekuid rahalise toetuse andmiseks võetakse lõike 10 kohaselt arvesse ainult siis, kui need vastavad artiklis 2 ja käesoleva artikli lõike 2 punktis a esitatud nõuetele ning järgmistele kriteeriumidele:

a) need meetmed pakuvad lahendusi ühenduses väga sageli tekkivale või mõne liikmesriigi seisukohast olulisele probleemile;

b) on tehnoloogia ja kasutatud meetodi poolest uuenduslikud;

c) on eeskujuks ja edumeelsed praeguse olukorraga võrreldes;

d) edendavad keskkonnakaitsele kõige soodsamate tegutsemisviiside, tehnoloogiate ja/või toodete levitamist ja võimalikult laia kasutamist;

e) nende eesmärk on sellise oskusteabe siirdamine, mida saab kasutada samasugustes või samalaadsetes olukordades;

f) edendavad keskkonnaalast koostööd;

g) nende oodatav kulude ja tulude suhe on keskkonna seisukohast rahuldav;

h) edendavad keskkonnaaspektide lülitamist igasse tegevusse, mille peamised eesmärgid on majanduslikud ja sotsiaalsed.

Nende ettepanekute läbivaatamisel tuleks vajaduse korral arvesse võtta ka nende mõju tööhõivele.

7. Järgmiste kulude katmiseks abi ei anta:

a) maa ost;

b) uuringud, mis ei ole otseselt seotud rahastatavate projektide eesmärkide saavutamisega;

c) suurtesse infrastruktuuridesse tehtavad investeeringud või struktuurilised investeeringud, mis ei ole uuenduslikud, kaasa arvatud tööstuslikul tasandil juba kindlakskujunenud tegevus;

d) teadusuuringud ja tehnoloogia arendus.

8. Komisjoni algatusel:

a) lõike 2 punkti b alusel rahastatavate projektide ja lõike 2 punkti c alapunkti i alusel rahastatavate kaasnevate meetmete kohta avaldatakse osalemiskutse pärast seda, kui artiklis 11 nimetatud komiteega on nõu peetud. Liikmesriigid võivad komisjonile esitada ettepanekuid projektide kohta, mida rahastatakse lõike 2 punkti b kohaselt;

b) lõike 2 punkti c alapunkti ii alusel rahastatavate kaasnevate meetmete kohta avaldatakse osalemiskutse.

Kõik osalemiskutsed avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas koos erikriteeriumidega, millele meetmed peavad vastama.

9. Komisjon saadab liikmesriikidele lõike 2 punktide a ja b alusel saadud ettepanekute põhipunktide ja sisu kokkuvõtte. Taotluse korral annab ta originaaldokumendid tutvumiseks liikmesriikide käsutusse.

10. Projektide suhtes, mida võetakse arvesse rahalise toetuse andmisel, kohaldatakse artiklis 11 ettenähtud korda.

11. Komisjon võtab vastu liikmesriikidele adresseeritud raamotsuse heakskiidetud projektide kohta ning saadab abisaajatele üksikotsused, milles märgitakse rahalise toetuse summa, rahastamiskord ja kontroll ning heakskiidetud projekti tehnilised eritingimused.

Artikkel 5

Kolmandate riikide LIFE-abi

1. Kolmandate riikide LIFE-abi konkreetne eesmärk on kaasa aidata keskkonnasektori ning keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste tegevusprogrammide arendamiseks vajalike ressursside ja haldusstruktuuride loomisele Vahemere ja Läänemere äärsetes kolmandates riikides, kes ei kuulu Euroopa Ühendusega assotsiatsioonilepingu sõlminud ja artikli 6 lõikes 1 nimetatud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulka.

2. Järgmisi projekte ja toiminguid võib rahastada kolmandate riikide LIFE-abi kaudu:

a) tehnilise abi projektid, mis edendavad lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamist;

b) kaasnevad meetmed, mida on vaja LIFE-rahastamisvahendi sellel rakendusetapil ja kahe esimese etapi jooksul võetud meetmete hindamiseks, järelevalveks ja edendamiseks, projektidega saadud kogemuste vahetamiseks ning omandatud kogemuste ja saadud tulemustega seotud teabe levitamiseks.

3. Rahalist toetust antakse projektide ja kaasnevate meetmete kaasrahastamisega. Ühenduse rahalise toetuse määr lõike 2 punktis a nimetatud projektidele on kuni 70 % projekti kuludest ja lõike 2 punktis b nimetatud kaasnevatele meetmetele kuni 100 % nende kuludest.

4. Ettepanekud lõike 2 punkti a alusel rahastatavate projektide kohta edastavad komisjonile asjaomased siseriiklikud asutused. Kui projektis osaleb rohkem kui üks riik, esitab ettepanekud riik, kus projekti koordineeriv asutus asub, või rahvusvaheline organisatsioon, kes tegeleb keskkonna kaitsmisega asjaomasel geograafilisel alal.

Komisjon määrab igal aastal ettepanekute edastamise tähtaja ning teeb nende kohta otsuse vastavalt lõikele 7.

5. Ettepanekuid rahalise toetuse andmiseks võetakse lõike 7 kohaselt arvesse ainult siis, kui need vastavad artiklis 2 ja käesoleva artikli lõike 2 punktis a esitatud nõuetele ning järgmistele kriteeriumidele:

a) need meetmed on ühendusele kasulikud eriti seetõttu, et aitavad kaasa piirkondlike ja rahvusvaheliste suuniste ja lepingute täitmisele;

b) aitavad kaasa säästvat arengut toetava lähenemisviisi järgimisele rahvusvahelisel, siseriiklikul või piirkondlikul tasandil;

c) esitavad suurte keskkonnaprobleemide lahendusi piirkonnas ja vastavas sektoris.

Eelistatakse projekte, mis edendavad piiriülest, riikidevahelist või piirkondlikku koostööd.

6. Komisjon saadab liikmesriikidele kolmandatest riikidest saadud ettepanekute põhipunktide ja sisu kokkuvõtte.

Taotluse korral annab ta originaaldokumendid tutvumiseks liikmesriikide käsutusse.

7. Projektide suhtes, mida võetakse arvesse rahalise toetuse andmisel, kohaldatakse artiklis 11 ettenähtud korda. Ilma et see piiraks nimetatud kava kasutamist, peetakse enne looduskaitsealaseid projekte käsitleva otsuse tegemist nõu direktiivi 92/43/EMÜ artikli 21 alusel moodustatud komiteega. Komisjon teeb otsuse valitud projektide nimekirja kohta.

8. Komisjon ja abisaajad sõlmivad heakskiidetud projektide kohta lepingu, milles sätestatakse rahalise toetuse summa, rahastamiskord ja kontroll ning heakskiidetud projekti tehnilised eritingimused. Vastuvõetud ettepanekute nimekiri saadetakse liikmesriikidele.

9. Komisjoni algatusel avaldatakse lõike 2 punkti b alusel rahastatavate kaasnevate meetmete kohta osalemiskutsed Euroopa Ühenduste Teatajas koos erikriteeriumidega, millele meetmed peavad vastama.

Artikkel 6

Kandidaatriikide osalemine

1. Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriigid võivad saada LIFE-abi nende riikidega sõlmitud assotsiatsioonilepingute tingimuste kohaselt ning iga asjaomase riigi kohta pädeva assotsiatsiooninõukogu tehtud otsuse alusel.

2. Asjaomase riigi siseriiklikud asutused edastavad komisjonile ettepanekud looduse LIFE-abi ja keskkonna LIFE-abi kaudu rahastatavate projektide kohta komisjoni määratud tähtaja jooksul artikli 3 lõike 4 ja artikli 4 lõike 5 kohaselt. Kui projektis osaleb rohkem kui üks riik, edastab ettepanekud riik, kus projekti koordineeriv asutus asub.

3. Ettepanekud, mis vastavad artiklis 2 sätestatud üldkriteeriumidele ja artikli 3 lõike 5 punktis b ja artikli 4 lõigetes 6 ja 8 sätestatud erikriteeriumidele, võetakse arvesse ühenduse rahalise toetuse määramisel.

4. Komisjon saadab liikmesriikidele asjaomastest riikidest saadud ettepanekute põhipunktide ja sisu kokkuvõtte. Taotluse korral annab ta originaaldokumendid tutvumiseks liikmesriikide käsutusse.

5. Projektide suhtes, mida võetakse arvesse LIFE-abi määramisel, kohaldatakse artikli 3 lõikes 7 või artiklis 11 ettenähtud korda vastavalt esitatud projekti tüübile.

6. Komisjon ja abisaajad sõlmivad heakskiidetud projektide kohta lepingu või kokkuleppe, milles sätestatakse rahalise toetuse summa, rahastamiskord ja kontroll ning heakskiidetud meetmete tehnilised eritingimused. Vastuvõetud ettepanekute nimekiri saadetakse liikmesriikidele.

7. Kui muudele kandidaatriikidele on kehtestatud tingimused ja sätted, mis on võrdsed lõikes 1 nimetatud tingimuste ja sätetega, võivad need riigid osaleda LIFE-abis lõigete 2-6 kohaselt. Käesoleva artikli alusel osalevad riigid ei või osaleda artikli 5 alusel.

8. Lõigetes 1-7 nimetatud riikide iga-aastane assigneeringute jaotus rahastamisvahendi kaasrahastamiseks avaldatakse Euroopa Liidu üldeelarve III jaotise B osa IV lisas.

Artikkel 7

Rahastamisvahendite kooskõla

1. Ilma et see piiraks artiklis 6 nimetatud kandidaatriikidele ettenähtud tingimuste täitmist, ei anta käesoleva määruse kohast rahalist toetust projektidele, mis saavad abi struktuurifondidest või muudest ühenduse eelarvelistest vahenditest.

2. Komisjon tagab, et käesoleva määruse raames võetavad meetmed on kooskõlas struktuurifondide, uurimisprogrammide, tehnoloogia arengu- või näidisprogrammide või muude ühenduse rahastamisvahendite raames võetavate meetmetega.

Artikkel 8

Kolmanda etapi kestus ja eelarvelised vahendid

1. LIFE-abi viiakse ellu etappide kaupa. Kolmas etapp algab 1. jaanuaril 2000 ja lõpeb 31. detsembril 2004. Kolmanda etapi rakendamise finantsraamistikuks ajavahemikuks 2000–2004 määratakse 640 miljonit eurot.

2. Käesolevas määruses ettenähtud meetmetele eraldatud eelarvelisi vahendeid kajastatakse Euroopa Liidu üldeelarve iga-aastastesse assigneeringutena. Iga-aastased ettenähtud assigneeringud määrab eelarvepädev institutsioon finantsperspektiivi piires.

3. Eraldatud summa jagatakse valdkondade vahel järgmiselt:

a) 47 % artiklis 3 ettenähtud meetmetele;

b) 47 % artiklis 4 ettenähtud meetmetele;

c) 6 % artiklis 5 ettenähtud meetmetele.

Kaasnevatele meetmetele võib määrata kuni 5 % ettenähtud assigneeringutest.

Artikkel 9

Projektide järelevalve

1. Iga LIFE-abi kaudu rahastatud projekti kohta saadab abisaaja komisjonile ja taotluse korral asjaomasele liikmesriigile tehnilise ja finantsaruande projekti edenemise kohta. Liikmesriikidele võib saata aruanded koondaruandena. Lõpparuanne saadetakse samuti komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele kolme kuu jooksul pärast projekti lõpuleviimist.

Komisjon määrab aruannete vormi ja sisu. Aruanne põhineb materiaalsetel ja finantsnäitajatel, mis on märgitud komisjoni otsuses projektide heakskiitmise kohta või abisaajatega sõlmitud lepingus või kokkuleppes. Näitajad peavad kajastama töö kulgu ja eesmärke, mis tuleb määratud tähtaja jooksul saavutada.

2. Ilma et see piiraks kontrollikojal auditeerimist koos pädevate siseriiklike auditeerimisasutuste või talitustega asutamislepingu artikli 248 alusel või muud kontrollimist asutamislepingu artikli 279 punkti c alusel, võivad komisjoni ametnikud ja teised töötajad kohapeal kontrollida LIFE-abi kaudu rahastatavaid projekte, kaasa arvatud pisteline kontroll.

Enne kohapeal kontrollimist informeerib komisjon sellest abisaajat ja tema liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui on alust kahtlustada pettust ja/või väärkasutust.

3. Rahalise toetuse saaja hoiab komisjoni jaoks alles kõik meetmetega seotud kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta jooksul pärast viimast meetmetega seotud väljamakset.

4. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete tulemuste ja pistelise kontrolli põhjal kohandab komisjon vajaduse korral algselt heakskiidetud rahalise toetuse määra või tingimusi ning samuti maksegraafikut.

5. Komisjon võtab tarvitusele kõik vajalikud abinõud kontrollimaks, kas rahastatavaid projekte teostatakse nõuetekohaselt ja käesoleva määruse kohaselt.

Artikkel 10

Ühenduse finantshuvide kaitse

1. Komisjon võib projekti rahalise toetuse summasid vähendada, nende väljamaksmise peatada või need tagasi nõuda, kui ta teeb kindlaks eeskirjade rikkumise, kaasa arvatud käesoleva määruse, üksikotsuse või kõnealuse rahalise toetuse andmise lepingu või kokkuleppe sätete eiramine, või kui ilmneb, et projekti on komisjonilt nõusolekut taotlemata märkimisväärselt muudetud, mis on vastuolus projekti laadi või rakendamise tingimustega.

2. Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või projekti rakendamisel saavutatud edu õigustab ainult osa eraldatud rahalise toetuse kasutamist, nõuab komisjon abisaajalt selgituse esitamist kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kui abisaaja ei anna rahuldavat vastust, võib komisjon ülejäänud rahalise toetuse andmise tühistada ja nõuda juba makstud summade tagasimaksmist.

3. Iga alusetult tehtav väljamakse tuleb komisjonile tagasi maksta. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele võib lisada intressi. Komisjon võtab vastu käesoleva lõike üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 11

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi "komitee").

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 nimetatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 12

LIFE-rahastamisvahendi kolmanda etapi hindamine ja tegevuse jätkamine

1. Hiljemalt 30. septembriks 2003 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

a) aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, selle mõjust ühenduse keskkonnapoliitikale ja assigneeringute kasutamisest ning vajaduse korral ettepanekute kohta võimalikest muudatustest tegevuse jätkamiseks kolmanda etapi lõppemise järel;

b) vajaduse korral ettepaneku LIFE-abi neljanda etapi kohta.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu teevad asutamislepingus sätestatud korras hiljemalt 1. juulil 2004 otsuse neljanda etapi rakendamise kohta alates 1. jaanuarist 2005.

Artikkel 13

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1973/92 kehtetuks tunnistamine

1. Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1973/92 tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks nimetatud määruse alusel antud rahalise toetuse kohta tehtud otsuste või lepingute täitmist.

2. Viiteid lõikega 1 kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. juuli 2000

Euroopa Parlamendi nimel

president

N. Fontaine

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Glavany

[1] EÜT C 15, 20.1.1999, lk 4.

[2] EÜT C 209, 22.7.1999, lk 14.

[3] EÜT C 374, 23.12.1999, lk 45.

[4] Euroopa Parlamendi 14. aprilli 1999. aasta arvamus (EÜT C 219, 30.7.1999, lk 265), kinnitatud 6. mail 1999 (EÜT C 279, 1.10.1999, lk 275), nõukogu 22. oktoobri 1999. aasta ühine seisukoht (EÜT C 346, 2.12.1999, lk 1), Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2000. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata), nõukogu 29. juuni 2000. aasta otsus ja Euroopa Parlamendi 5. juuli 2000. aasta otsus.

[5] EÜT L 206, 22.7.1992, lk 1.

[6] EÜT L 181, 20.7.1996, lk 1.

[7] EÜT L 275, 10.10.1998, lk 1.

[8] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[9] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[10] EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 97/49/EÜ (EÜT L 223, 13.8.1997, lk 9).

[11] EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 97/62/EÜ (EÜT L 305, 8.11.1997, lk 42).

--------------------------------------------------

LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EMÜ) nr 1973/92 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikli 2 lõike 1 punkt a | Artikli 3 lõige 1 ja lõike 2 punkt a |

Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktid i ja ii | Artikli 4 lõige 1 ja lõike 2 punkt a |

Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkti iii esimene lõik | Artikli 4 lõige 1 ja lõike 2 punkt b |

Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkti iii esimene, teine, kolmas ja neljas taane | — |

Artikli 2 lõike 2 punkt a | Artikli 5 lõige 1 ja lõike 2 punkt a |

Artikli 2 lõike 2 punktid b ja c | — |

Artikli 2 lõige 3 | Artikli 3 lõike 2 punkt b, artikli 4 lõike 2 punkt c, artikli 5 lõike 2 punkt b |

Artikli 4 punkt a | Artikli 3 lõike 3 esimene lause, artikli 4 lõike 3 esimene lõik, artikli 5 lõike 3 esimene lause |

Artikli 4 punkt b | — |

Artikkel 5 | Artikli 7 lõige 1 |

Artikkel 6 | Artikli 7 lõige 2 |

Artikli 7 lõike 1 esimene lõik | Artikli 8 lõike 1 esimene ja teine lause |

Artikli 7 lõike 1 teine lõik | Artikli 8 lõike 1 kolmas lause |

Artikli 7 lõike 1 kolmas lõik | Artikli 8 lõike 2 teine lause |

Artikli 7 lõige 2 | — |

Artikli 7 lõige 3 | — |

Artikli 8 lõige 1 | Artikli 8 lõige 3 |

Artikli 8 lõige 2 | Artikli 3 lõike 3 punkti a esimene osa ja punkt b ning artikli 4 lõike 3 teine ja kolmas lõik |

Artikli 8 lõige 3 | Artikli 3 lõike 3 punkti a teine osa, artikli 4 lõike 3 neljas lõik ja artikli 5 lõike 3 teine lause |

Artikli 9 lõige 1 | Artikli 3 lõige 4 ja lõike 8 punkt a ning artikli 4 lõige 5 ja lõike 8 punkt a |

Artikli 9 lõige 2 | Artikli 5 lõige 4 |

Artikli 9 lõige 3 | — |

Artikli 9 lõige 4 | Artikli 3 lõige 6, artikli 4 lõige 9 ja artikli 5 lõige 6 |

Artikli 9 lõike 5 esimene lõik | Artikli 3 lõike 7 esimene lõik ja lõike 8 punkti a esimene lause, artikli 4 lõike 8 punkt a ja lõige 10 ning artikli 5 lõige 7 |

Artikli 9 lõike 5 teise lõigu esimene taane | Artikli 3 lõike 7 teine lõik ja artikli 4 lõige 11 |

Artikli 9 lõike 5 teise lõigu teine taane | Artikli 5 lõige 8 |

Artikli 9 lõige 6 | Artikli 3 lõike 7 teine lõik, artikli 4 lõige 11 ja artikli 5 lõige 8 |

Artikli 9a lõike 1 punkt a | Artikkel 2 |

Artikli 9a lõike 1 punkti b alapunkt i | Artikli 3 lõike 5 punkt a |

Artikli 9a lõike 1 punkti b alapunktid ii ja iii | Artikli 4 lõige 6 |

Artikli 9a lõike 1 punkti b alapunkt iv | — |

Artikli 9a lõike 1 punkti c esimene, teine, kolmas ja neljas taane | Artikli 5 lõige 5 |

Artikli 9a lõike 1 punkti c viies ja kuues taane | Artikli 2 teise lõigu punktid b ja c |

Artikli 9a lõige 2 | — |

Artikkel 9b | Artikli 4 lõike 7 punktid b, c ja d |

Artikli 10 lõike 1 esimene taane | Artikli 9 lõige 5 |

Artikli 10 lõike 1 teine ja kolmas taane | — |

Artikli 10 lõige 2 | Artikli 9 lõige 2 |

Artikli 10 lõige 3 | Artikli 9 lõige 3 |

Artikli 11 lõige 1 | Artikli 10 lõige 1 |

Artikli 11 lõige 2 | Artikli 10 lõige 2 |

Artikli 11 lõige 3 | Artikli 10 lõige 3 |

Artikli 12 lõige 1 | — |

Artikli 12 lõige 2 | Artikli 9 lõige 1 |

Artikli 12 lõige 3 | Artikli 9 lõige 4 |

Artikli 12 lõige 4 | — |

Artikkel 13 | Artikkel 11 |

Artikkel 13a | Artikkel 6 |

Artikkel 14 | Artikkel 12 |

Artikkel 15 | — |

Artikkel 16 | — |

Artikkel 17 | Artikkel 14 |

--------------------------------------------------