Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu Määrus (EÜ) nr 1655/1999,

19. juuli 1999,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2236/95, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 156 esimest lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [4]

ning arvestades, et:

(1) määruse (EÜ) nr 2236/95 [5] kohaldamise kogemused on näidanud, et sellesse tuleb teha muudatusi;

(2) tarvis on hõlbustada teatavate projektide rahastamist, lisades võimalike abi vormide hulka osalemise riskikapitali moodustamises; määruse (EÜ) nr 2236/95 alusel antud rahalisi vahendeid on soovitav kasutada nii, et erafinantseeringute osa oleks võimalikult suur;

(3) riskikapitali osa projekti finantsraamistikus võib aidata panna aluse avaliku sektori ja erasektori koostööle üleeuroopalise võrgu projektides; riskikapitali pakkumine üleeuroopalistele võrkudele, eriti varajastes etappides, on piiratud;

(4) sellest uuest rahastamisvormist kogemuste saamiseks on asjakohane lubada riskikapitali osalust kuni 1 protsendini ajavahemiku 2000—2006 kogusummast investeerimisfondides, mis esmajoones pakuvad riskikapitali üleeuroopalise võrgu projektidele; seda määra võib suurendada 2 protsendini pärast selle vahendi toimimise ülevaatamist; samuti on asjakohane uurida selle võimalikku edaspidist laiendamist;

(5) läbipaistvuse suurendamiseks ja pikaajaliste oluliste finantsvajadustega projektide või projektirühmade ootuste täitmiseks on soovitav koostada teatavate sektorite või alade jaoks mitmeaastased näidisprogrammid; nendes programmides peaks märkima iga-aastase ja kogu abi suuruse, mis antakse kindlaksmääratud ajavahemikul sellisele projektile või projektide rühmale, ja mis peaks olema aluseks iga-aastastele otsustele anda rahalist abi iga-aastaste eelarveassigneeringute raames, kui need järgivad asjakohaseid soovituslikke mitmeaastasi programme; nendes programmides märgitud iga-aastased summad ei tekita eelarvelisi kohustusi;

(6) projekte või projektide rühmi peaks saama toetada järjestikuste finantsabi otsustega;

(7) projekti finantsabi taotluses tuleb esitada eelarvestuste üksikasjalik jaotus ühenduse ning riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsusorganite osamaksude kohta, samuti erasektori osamaksu suuruse kohta;

(8) antud finantsabi tuleks tühistada, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui asjakohaseid toiminguid ei ole konkreetseks kuupäevaks alustatud;

(9) Euroopa Investeerimisfondi tegevus on vaja arvata nende ühenduse rahastamisvahendite hulka, millega tuleb kooskõlastada määruse (EÜ) nr 2236/95 kohane tegevus;

(10) komisjonil peab olema võimalus nõuda abisaajatelt hinnanguid määruse (EÜ) nr 2236/95 alusel toetatavate projektide kohta või teavet, mis on komisjonile vajalik omaenda hinnangu tegemiseks;

(11) nõukogu otsus 87/373/EMÜ [6] sätestab nõukogu poolt vastuvõetud õigusaktide rakendamiseks komisjonile antud volituste kasutamise korra; käesolevas määruses ettenähtud kord peaks arvestama institutsioonidevahelise kokkuleppega või otsusega 87/373/EMÜ sätestatud korra võimalikku muutmist;

(12) arvestades üleeuroopaliste võrkude tähtsust, on asjakohane lisada määrusesse (EÜ) nr 2236/95 Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. märtsi 1995. aasta deklaratsiooni punkti 1 tähenduses finantsraamistik 4600 miljoni euro ulatuses määruse rakendamiseks ajavahemikul 2000–2006;

(13) on asjakohane, et nõukogu vaatab üle, kas jätkata või muuta määrusele (EÜ) nr 2236/95 vastavaid meetmeid üksikasjaliku aruande alusel, mille komisjon esitab enne 2006. aasta lõppu;

(14) üleminekuperioodil 1. jaanuarist 1999 kuni 31. detsembrini 2001 tuleks kõiki viiteid eurole käsitada viidetena eurole kui rahaühikule vastavalt nõukogu 3. mai 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 974/98 euro kasutuselevõtu kohta; [7]

(15) seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 2236/95 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse määrust (EÜ) nr 2236/95 järgmiselt.

1. Artikli 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

2. Artikkel 3 tunnistatakse kehtetuks.

3. Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 4

Abi vormid

1. Ühenduse abi võib projektidele anda ühes või enamas järgmises vormis:

a) projektidega seotud uuringute kaasfinantseerimine, sealhulgas eel-, teostatavus- ja hindamisuuringud ja muud nende uuringutega seotud tehnilised toetusmeetmed. Ühenduse osalus ei või üldiselt ületada 50 % uuringu kogumaksumusest.

Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib ühenduse osalus komisjoni algatusel ja asjaomase liikmesriigi nõusolekul olla suurem kui 50 % kogumaksumusest;

b) Euroopa Investeerimispangast või muudest riiklikest või erafinantsasutustest saadav laenude intressitoetus. Üldjuhul ei tohi intressitoetuse kestus ületada viit aastat;

c) Euroopa Investeerimisfondi või muude finantsasutuste laenutagatiste tasude osaline tasumine;

d) nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel investeeringute otsetoetused;

e) riskikapitali osalus investeerimisfondides või samaväärsetes finantseerimisasutustes, mis esmajoones pakuvad riskikapitali üleeuroopalistele võrguprojektidele ja mis hõlmavad olulist erasektori investeeringut; selline riskikapitali osalus ei ületa 1 % artikli 18 kohastest eelarvelistest vahenditest. Artiklis 17 täpsustatud korras võib seda määra suurendada 2 protsendini alates aastast 2003 sõltuvalt selle vahendi toimimise ülevaatest, mille komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selle riskikapitali osaluse täpsem kord on sätestatud lisas.

Osaluse võib teha otse fondi või samaväärsesse finantseerimisasutusse või sama fondi haldurite hallatavasse ühisinvesteeringuvahendisse;

f) punktides a–e kirjeldatud ühenduse abi ühendatakse vajaduse korral omavahel, et võimalikult ökonoomselt kasutatavate eelarvevahendite mõju oleks maksimaalne.

2. Punktides a–e nimetatud ühenduse abi vorme kasutatakse valikuliselt, et oleks võimalik arvesse võtta asjaomaste eri tüüpi võrkude eriomadusi ja tagada, et abi ei põhjustaks asjaomase sektori ettevõtjate vahel konkurentsimoonutusi.

3. Transpordi infrastruktuuri projektide rahastamist artiklis 18 nimetatud ajavahemiku jooksul tuleks kasutada nii, et vähemalt 55 % antakse raudteeprojektidele (kaasa arvatud kombineeritud vedu) ja kuni 25 % maanteeprojektidele.

4. Komisjon toetab erafinantseerimisallikate kasutamist käesoleva määruse alusel rahastatavate projektide puhul, kui ühenduse rahastamisvahendi mitmekordistavat mõju saab suurendada avaliku sektori ja erasektori koostöös. Komisjon vaatab iga juhtumi eraldi läbi, võttes vajaduse korral arvesse võimalikku alternatiivi, mis rahastatakse täielikult riigi vahenditest. Iga projekti puhul on asutamislepingu kohaselt nõutav asjaomase liikmesriigi toetus."

4. Artikli 5 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

"Erandina võib otsuse nr 1692/96/EÜ [8] artiklis 17 nimetatud satelliitsidel põhinevaid asukoha määramise ja navigatsioonisüsteeme käsitlevate projektide puhul käesoleva määruse alusel antava ühenduse abi kogusumma pärast ülevaate tegemist ulatuda 20 protsendini investeeringu üldmaksumusest alates 1. jaanuarist 2003."

5. Lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 5a

Ühenduse mitmeaastane näidisprogramm

1. Piiramata artikli 6 kohaldamist ja selleks et tõhustada ühenduse tegevust, võib komisjon artiklis 17 sätestatud korras koostada sektorite kaupa mitmeaastase näidisprogrammi (edaspidi "programm") asutamislepingu artiklis 155 nimetatud suuniste alusel. Programm põhineb vastavalt artiklile 8 esitatud rahalise abi taotlustel ja selles tuleb arvesse võtta liikmesriikide antud teavet, eelkõige artiklis 9 loetletud andmeid.

2. Programm koosneb eranditult ühist huvi pakkuvatest projektidest ja/või ühist huvi pakkuvate projektide rühmadest, mis on eelnevalt kindlaks määratud asutamislepingu artikli 155 lõikes 1 nimetatud suuniste raames; konkreetsed valdkonnad vajavad pikaajalist märkimisväärset rahastamist.

3. Igale lõikes 2 nimetatud projektile või projektide rühmale määrab programm rahalise abi andmise soovitusliku summa eelarvepädevate institutsioonide iga-aastaste otsuste kohaselt. Mitmeaastasteks näidisprogrammideks ei kasutata üle 75 % artikli 18 kohastest eelarvelistest vahenditest.

4. Programm on võrdlusaluseks iga-aastaste otsuste tegemisel, millega määratakse ühenduse abi projektidele iga-aastaste eelarveassigneeringute piires. Komisjon teatab korrapäraselt artiklis 17 nimetatud komiteele programmide edenemisest ja kõigist otsustest, mis komisjon võtab programmidele ühenduse abi jagamise kohta. Komisjoni esialgse eelarveprojekti tõendavate dokumentide hulgas on aruanne iga mitmeaastase näidisprogrammi rakendamise edenemise kohta vastavalt finantsmäärusele.

Programmi kohta tuleb teha vahekokkuvõte, arvestades vähemalt projekti(de) või projektirühma(de) tõhusat edenemist, ja seda vajaduse korral muuta artiklis 17 ettenähtud korras.

Programmis märgitakse ära ka teised kõnealuste projektide rahastamise allikad, eriti muud ühenduse vahendid ja Euroopa Investeerimispank.

5. Juhul kui projekti(de) või projektirühma(de) rakendamises tehakse olulisi muudatusi, teatab asjaomane liikmesriik sellest viivitamata komisjonile.

Nende muudatuste tõttu vajalikuks osutuda võivate muudatuste üle programmiga projekti(de)le või projektirühma(de)le kehtestatud soovituslikes kogusummades otsustatakse artiklis 17 ettenähtud korras."

6. Artiklile 6 lisatakse järgmine lõige 1a:

"1a. Käesoleva määruse rakendamisel tagab komisjon oma ühenduse abi andmise otsuste vastavuse prioriteetidele, mis on sätestatud eri sektorite kohta asutamislepingu artikli 155 lõike 1 kohaselt kehtestatud suunistes. See hõlmab vastavust kõigile nõuetele, mille need suunised võivad sätestada kogu ühenduse abi osatähtsuse kohta."

7. Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 8

Finantsabi taotluste esitamine

Finantsabi taotlusi esitavad komisjonile asjaomased liikmesriigid või liikmesriigi/liikmesriikide nõusolekul otseselt asjaga seotud avalikud või eraettevõtjad või asutused. Komisjon teeb kindlaks asjaomaste liikmesriikide nõusoleku."

8. Artikli 9 lõike 1 punktis a asendatakse kaheksas taane järgmisega:

"— eurodes või omavääringus esitatud rahastamiskava, kus on loetletud kõik finantsplaani osad, sealhulgas ühenduselt taotletud finantsabi mitmesugustes artiklis 4 nimetatud vormides ning kohalikelt, piirkondlikelt või riiklikelt valitsusasutustelt, samuti eraviisilistest allikatest taotletud ning juba saadud abi,"

9. Artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Taotlejad esitavad komisjonile kogu nõutava asjakohase lisateabe, nagu parameetrid, suunised ja oletused, millel põhineb kulude ja tulude analüüs."

10. Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 10

Finantsabi andmine

Komisjon otsustab asutamislepingu artikli 274 kohaselt anda käesoleva määruse alusel finantsabi hinnangu põhjal, mille ta annab taotlusele vastavalt valikukriteeriumidele. Artikli 5a kohaselt koostatud asjakohases mitmeaastases näidisprogrammis esitatud projektide puhul teeb komisjon iga aasta otsuse anda abi selles programmis ettenähtud soovituslike summade piires. Muude projektide puhul võetakse meetmed artiklis 17 sätestatud korras. Komisjon teatab oma otsuse vahetult abisaajatele ja liikmesriikidele."

11. Artikli 11 lõige 7 asendatakse järgmisega:

"7. Komisjon kehtestab artiklis 17 ettenähtud korras raamistiku intressitoetuste, laenutagatistoetuste ning riskikapitali osaluse maksmise korrale, ajakavale ja määrale investeerimisfondide või samaväärsete finantseerimisasutuste jaoks, kes esmajoones pakuvad riskikapitali üleeuroopalistele võrguprojektidele."

12. Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

"1. Selleks et tagada käesoleva määruse kohaselt rahastatud projektide edukas lõpuleviimine, võtavad liikmesriigid ja komisjon oma pädevusalas vajalikud meetmed, et:";

b) lõike 1 kolmas taane asendatakse järgmisega:

"— vastavalt komisjoni vastuvõetud eeskirjadele tagasi maksta summasid, mis on kaotatud eeskirjade eiramise tõttu, sealhulgas viiviseid hilinenud tagasimaksetelt. Kui liikmesriik/liikmesriigid ja/või korraldav ametiasutus ei tõenda, et nad ei ole eeskirjade eiramise eest vastutavad, vastutab liikmesriik alusetult makstud summade tagasimaksmise eest.";

c) lõige 6 asendatakse järgmisega:

"6. Kui ühenduse abi antakse otseselt kaasatud avalikele või eraettevõtjatele või asutustele, rakendab komisjon kontrollimeetmeid koostöös liikmesriikidega asjakohasel viisil.";

d) lõige 7 asendatakse järgmisega:

"7. Vastutavad organid või ametiasutused ja otseselt kaasatud avalikud või eraettevõtjad või asutused hoiavad komisjoni jaoks alles kõik projekti kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta jooksul pärast vastava projekti raames tehtud viimast väljamakset."

13. Artiklile 13 lisatakse järgmine lõige:

"2a. Komisjon tühistab abi projektidele, mida ei ole alustatud kahe aasta jooksul pärast abi andmise otsuses märgitud alguse kuupäeva, välja arvatud komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud juhud."

14. Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 14

Kooskõlastamine

Komisjon tagab vastavalt käesolevale määrusele ettevõetud projektide ja artikli 5a punktis 1 nimetatud programmide ning ühenduse eelarve, Euroopa Investeerimispanga (EIP), Euroopa Investeerimisfondi ja teiste rahastamisvahendite toetusel ettevõetud projektide vahelise kooskõla ja vastavuse."

15. Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 15

Eelhindamine, järelevalve ja järelhindamine

1. Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva määruse alusel elluviidavate projektide tõhusa järelevalve ja hindamise. Projekte võib kohandada vastavalt järelevalve ja hindamise tulemustele.

2. Selleks et tagada ühenduse abi tõhusus, jälgivad komisjon ja asjaomased liikmesriigid vajaduse korral koostöös EIPga või muude sobivate asutustega süstemaatiliselt projektide edukust.

3. Abitaotluse laekumisel ja enne selle rahuldamist teeb komisjon eelhindamise, et hinnata projekti vastavust artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimustele ja kriteeriumidele. Vajaduse korral kutsub komisjon hindamises osalema Euroopa Investeerimispanga või muud asjakohased asutused.

4. Komisjon ja liikmesriigid annavad hinnangu projektide elluviimise viisi ning mõju kohta, et hinnata, kas esialgseid eesmärke on võimalik saavutada või kas esialgsed eesmärgid on saavutatud. Hindamine hõlmab muu hulgas projektide keskkonnamõju, võttes arvesse kehtivaid ühenduse õigusakte. Komisjon võib pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigiga samuti nõuda, et abisaaja esitaks konkreetse hinnangu käesoleva määruse alusel toetatavatele projektidele või projektide rühmadele või annaks talle selliste projektide hindamiseks vajalikku teavet ja abi.

5. Järelevalvet tehakse vajaduse korral materiaalsete ja finantsnäitajate alusel. Näitajad on seotud projektide ja nende eesmärkide eripäraga. Need esitatakse viisil, mis näitaks:

- projekti järku, milleni on algselt ettenähtud plaani või tegevuseesmärke silmas pidades jõutud,

- juhtimisel saavutatud edu ja kõiki sellega seotud probleeme.

6. Komisjon võtab individuaalseid abitaotlusi läbi vaadates arvesse käesoleva artikliga kooskõlas korraldatud eel- ja järelhindamiste tulemusi.

7. Lõigetega 4 ja 5 ettenähtud hindamise ja järelevalve kord kehtestatakse projektide heakskiitmise otsustes ja/või finantsabi käsitlevates lepingutingimustes."

16. Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Komisjon esitab aastaaruande käesoleva määruse alusel tehtavate toimingute kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele nende kinnituse saamiseks. See aruanne sisaldab määruse eri reguleerimisalades ühenduse abiga saavutatud tulemuste hinnangu esialgseid eesmärke silmas pidades, samuti peatüki jooksvate mitmeaastaste programmide olemuse ja rakendamise kohta, eelkõige võetakse arvesse artiklis 5a ettenähtud ülevaatuseid."

17. Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 18

Eelarvelised vahendid

Käesoleva määruse rakendamise finantsraamistik ajavahemikuks 2000—2006 on 4600 miljonit eurot.

Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires."

18. Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 19

Ülevaatamisklausel

Enne 2006. aasta lõppu esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku aruande saadud kogemustest käesolevas määruses ettenähtud mehhanismidega, eelkõige artiklis 4 ettenähtud mehhanismide ja sätetega ühenduse abi andmiseks. Euroopa Parlament ja nõukogu uurivad asutamislepingu artikli 156 esimeses lõigus sätestatud korras, kas ja millistel tingimustel jätkata käesoleva määruse kohaselt võetud meetmeid pärast artiklis 18 nimetatud ajavahemiku lõppu."

19. Kogu tekstis asendatakse sõna "eküü" sõnaga "euro".

20. Lisatakse käesoleva määruse lisa tekst.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikli 1 punkti 19 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1999.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuli 1999

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. M. Gil-robles

Nõukogu nimel

eesistuja

T. Halonen

[1] EÜT C 175, 9.6.1998, lk 7 jaEÜT C 27, 2.2.1999, lk 18.

[2] EÜT C 407, 28.12.1998, lk 120.

[3] EÜT L 93, 6.4.1999, lk 29.

[4] Euroopa Parlamendi 19. novembri 1998. aasta arvamus (EÜT C 379, 7.12.1998, lk 186), nõukogu 21. detsembri 1998. aasta ühine seisukoht (EÜT C 49, 22.2.1999, lk 4) ja Euroopa Parlamendi 6. mai 1999. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 7. juuni 1999. aasta otsus.

[5] EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1.

[6] EÜT L 197, 18.7.1987, lk 33.

[7] EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1.

[8] EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

"

LISA

Artikli 4 lõike 1 punktis e nimetatud rakendusviisid

1. Tingimused ühenduse osalemiseks riskikapitalis

Finantsabi taotlused vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile e sisaldavad järgmist teavet, mida artiklis 17 nimetatud komitee peab vajalikuks abi andmise otsuse alusena:

- teabekiri, mis sisaldab fondi kohustuslike dokumentide põhisätteid, kaasa arvatud tema õiguslik ja haldusstruktuur,

- fondi üksikasjalikud investeerimissuunised, kaasa arvatud andmed sihtprojektide kohta,

- teave erainvesteerijate osaluse kohta,

- teave geograafilise ulatuse kohta,

- teave fondi rahandusliku elujõulisuse kohta,

- teave investorite õiguste kohta kasutada õiguskaitsevahendeid juhul, kui fond ei järgi neile antud kohustusi,

- teave fondi väljaastumise kohta ja fondi lõpetamise kord,

- esindusõigus investorite komiteedes.

Enne abi andmise otsust peab vahendav investeerimisfond või muu asjakohane finantsasutus kohustuma investeerima ühenduse osast vähemalt kaks ja pool korda suurema summa projektidesse, mis on varem kindlaks määratud ühist huvi pakkuvate projektidena vastavalt asutamislepingu artikli 155 lõike 1 esimese lõigu esimesele taandele.

Riskikapitali osaluse vormis antavat ühenduse abi investeerimisfondidele või asjakohastele finantsasutustele antakse üldiselt ainult juhul, kui ühenduse osa on riski osas samaväärne teiste fondi investorite omaga.

Abi saavad investeerimisfondid või asjakohased finantsasutused peavad järgima usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid.

2. Sekkumise piirid ja investeeringute piirmäärad

Käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile e vastavad osalused ei ületa 1 % artiklis 18 nimetatud ajavahemikuks määratud kogusummast. Seda piirmäära võib tõsta vastavalt nimetatud artikli 4 lõike 1 punktile e.

Ühenduse abi vastavalt nimetatud artikli 4 lõike 1 punktile e ei või ületada 20 % investeerimisfondi või asjakohase finantsasutuse kogukapitalist.

3. Ühenduse osaluse haldamine

Ühenduse osaluse haldamise tagab Euroopa Investeerimisfond (EIF). Üksikasjalikud tingimused ühenduse abi rakendamiseks vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile e, kaasa arvatud selle jälgimiseks ja kontrolliks, sätestatakse koostöölepingus komisjoni ja EIF vahel, võttes arvesse käesoleva lisa sätteid.

4. Muud sätted

Käesolevas määruses täpsustatud sätteid eelhindamise, järelevalve ja hindamise kohta kohaldatakse täielikult määruse artikli 4 lõike 1 punkti e suhtes, kaasa arvatud sätted ühenduse abi tingimuste, finantskontrolli ning abi vähendamise, peatamise ja tühistamise kohta. Muu hulgas tagatakse see vastavate sätetega komisjoni ja EIF vahelises koostöölepingus ja sobivate kokkulepetega investeerimisfondide või asjakohaste finantsasutustega, mis näevad ette vajalikud kontrollimised individuaalsete ühist huvi pakkuvate projektide puhul. Võetakse vastu asjakohased korraldused, mis võimaldavad Euroopa Kontrollikojal oma ülesannet täita, eelkõige tõestada tehtud maksete korrapärasust.

Artikli 4 lõike 1 punkti e kohaseid makseid reguleerib artikli 11 lõige 7, piiramata artikli 11 lõike 6 kohaldamist. Pärast investeerimisperioodi lõppu või võimaluse korral varem tagastatakse ühenduse eelarvesse kõik investeeritud kapitali tulu või kasumi jaotamisest, samuti kapitali kasvutulude ning kõigi muude investoritele makstavate osade saldod.

Kõik otsused pakkuda riskikapitali osalust vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile e esitatakse artiklis 17 nimetatud komiteele.

Komisjon teatab nimetatud komiteele korrapäraselt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punkti e kohasest riskikapitali osaluste rakendamisest.

Enne 2006. aasta lõppu esitab komisjon käesoleva määruse artikli 15 raames hinnangu artikli 4 lõike 1 punkti e kohaselt tehtule, eriti selle kasutamisele, selle mõjule toetatavate üleeuroopaliste võrguprojektide rakendamiseks ja erainvestorite osalemiseks rahastatud projektides.

"

--------------------------------------------------