Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1720/1999/EÜ,

12. juuli 1999,

millega võetakse vastu meetmed haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopaliste võrkude koostalitlusvõime ja nendesse pääsemise tagamiseks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 156,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [4]

ning arvestades, et:

(1) nõukogu rõhutas oma 20. juuni 1994. aasta resolutsioonis [5] vajadust kooskõlastamise järele haldusasutustevahelise teabevahetuse vallas;

(2) nõukogu seadis oma 21. novembri 1996. aasta resolutsioonis [6] infoühiskonda käsitlevale poliitikale uued esmaeesmärgid;

(3) komisjon pakkus oma 19. juuli 1994. aasta teatises välja infoühiskonda käsitleva tegevuskava;

(4) komisjon on välja pakkunud ühtset turgu käsitleva tegevuskava;

(5) Euroopa Parlament kutsus oma 12. juuni 1997. aasta resolutsioonis [7] Euroopa Liitu ja liikmesriike võtma meetmeid uue side- ja infotehnoloogia arendamiseks ja rakendamiseks järgmisel aastakümnel;

(6) Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid otsusega nr 2717/95/EÜ [8] vastu sarja suuniseid Euro-ISDNi kui üleeuroopalise võrgu arendamiseks;

(7) Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid otsusega nr 1336/97/EÜ [9] vastu suunised üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude kohta;

(8) oma 7. aprilli 1995 aasta soovituses ühiste teabetehnoloogia turvalisuse hindamise aluste (ITSEC) kohta [10] soovitas nõukogu kasutada hindamis- ja sertifitseerimissüsteemide raames turvalisuse hindamise aluseid;

(9) majandus- ja rahaliidu loomiseks, ühenduse poliitika ja meetmete rakendamiseks ja ühenduse institutsioonide vahelise sidepidamise toetamiseks on vaja luua haldusasutustevahelised integreeritud andmesidesüsteemid, edaspidi "telemaatikavõrgud";

(10) sellised võrgud peavad ühendama liikmesriikide haldusasutuste ja ühenduse olemasolevaid ja tulevasi teabesüsteeme kogu Euroopas, mistõttu need on haldusasutuste üleeuroopalised telekommunikatsioonivõrgud;

(11) selliste teabesüsteemide tõhusaks ühendamiseks peavad erinevad süsteemid ja nende osad suutma võimalikult hästi koos talitleda;

(12) on oluline, et standardeid, avalikult kättesaadavaid tehnilisi nõudeid ja avalikke rakendusi kasutataks võimalikult palju, et tagada tõrgeteta koostalitlusvõime suurussäästu saavutamiseks ja sellistest võrkudest saadava kasu suurendamiseks;

(13) parem ühendus riikide haldusasutustega kannustab Euroopa Liidu kodanikke kasutama infoühiskonna hüvesid;

(14) riikide haldusasutuste ja erasektori vaheliste sidetakistuste kõrvaldamine on ühenduse majanduse õitsengu ja konkurentsivõime seisukohalt tähtis tegur;

(15) ühendus kasutab neid telemaatikavõrke, mis toetavad ühenduse poliitikat ja meetmeid, institutsioonidevahelist sidet ja majandus- ja rahaliitu, või saab nendest kasu;

(16) selliste võrkude rajamise ülesanne lasub nii ühendusel kui ka liikmesriikidel;

(17) ühenduse rahaliste vahendite tõhusaks kasutamiseks on vaja vältida varustuse tarbetut ülekuhjamist, uurimuste kattumist ja lähenemisviiside mitmekesisust;

(18) valdkondlike võrgurakenduste ühised abivahendid ja võtted võivad muu hulgas olla seotud dokumentide haldamise ja levitamise, andmekogumise, mitmekeelsete kasutajaliideste ja elektroonilise side turvalisusega;

(19) selliste võrkude rajamisel ja käitamisel saab tasuvuse, kiire toimimise, paindlikkuse ja võime kohaneda tehnoloogia muutustega kõige paremini saavutada turusuunitlusega lähenemisviisi kasutades ja seega valides tarnijad paljude konkureerivate müüjate hulgast;

(20) kõik selliste võrkude omavahelise koostalitlusvõime ja nendele juurdepääsu tagamise meetmed peavad säilitama õiglase tasakaalu ühiste nõudmiste ja riikide eripära alalhoidmise vahel;

(21) seetõttu on vaja võtta horisontaalseid erimeetmeid, et tagada selliste võrkude omavaheline koostalitlusvõime;

(22) asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsus- ja proportsionaalsuspõhimõtet silmas pidades ja kuna liikmesriigid ei suuda selliseid horisontaalmeetmeid piisavalt hästi rakendada, saab meetmete ulatuse või toime tõttu seda eesmärki paremini saavutada ühenduse tasandil; väljapakutud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks;

(23) Euroopa Majanduspiirkonna lepingu ja Euroopa Ühendusega sõlmitud assotsiatsioonilepingute rakendamine eeldab head koostalitlusvõimet asjakohaste telemaatikavõrkude piires ja vahel;

(24) telemaatikavõrgud ja elektrooniline side on oma laadi poolest rahvusvahelise ulatusega;

(25) haldusasutustevaheliste telemaatikavõrkude koostalitlusvõime tagamiseks mõeldud meetmed on kooskõlas esmaeesmärkidega, mis on vastu võetud seoses üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke käsitlevate suunistega;

(26) ühenduse panust ühenduses toimuvasse haldusasutustevahelisse telemaatilisse andmevahetusse (IDA) käsitleva nõukogu 6. novembri 1995. aasta otsuse 95/468/EÜ [11] alusel on rakendatud meetmeid; Euroopa Ühenduste Kohus tühistas otsuse 95/468/EÜ 28. mail 1998; nende meetmete mõju, mis komisjon võttis kõnealuse otsuse alusel enne, kui kohus selle tühistas, on säilinud;

(27) käesoleva otsusega kehtestatakse finantsraamistik, mis peaks olema eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastases eelarvemenetluses peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. märtsi 1995. aasta deklaratsiooni [12] punkti 1 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala ja eesmärgid

1. Ühendus võtab haldusasutuste üleeuroopaliste telemaatikavõrkude vallas käesolevas otsuses sätestatud meetmeid, mille eesmärgid on järgmised:

a) saavutada hea koostalitlusvõime liikmesriikide telemaatikavõrkude vahel ning ühenduse ja liikmesriikide telemaatikavõrkude vahel ning seda erinevate haldusvaldkondade piires ja vahel ja vajaduse korral ka erasektoriga, et toetada majandus- ja rahaliidu rajamist ja rakendada asutamislepingu artiklites 3 ja 4 osutatud ühenduse poliitikat ja meetmeid, võttes arvesse tööd, mida juba tehakse ühenduse või liikmesriikide olemasolevate programmide raames;

b) lähendada selliseid võrke ühisele telemaatilisele kokkupuutepinnale ühenduse ja liikmesriikide vahel;

c) saavutada sisuline kasu liikmesriikide haldusasutustele ja ühendusele, täiustades toiminguid, vähendades hoolduskulusid, kiirendades uute võrkude ja paranduste teostamist, saavutades üldiselt turvalise ja usaldusväärse andmevahetuse, ja saavutada selliste võrkude rajamisel ja käitamisel suurem tasuvus, kiirem toimimine, suurem paindlikkus ja suurem võime kohaneda tehnoloogia muutuste ja turu arenguga;

d) anda sellistest võrkudest saadav, eelnevas punktis kirjeldatud kasu edasi ühenduse tööstusele ja Euroopa Liidu kodanikele;

e) edendada heade tavade levitamist ja soodustada uuenduslike telemaatikalahenduste väljatöötamist haldusasutustes.

2. Käesolev otsus on osa IDA-programmist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) telemaatikavõrk — terviklik andmesidesüsteem, mis hõlmab lisaks ainelisele infrastruktuurile ja ühendustele ka sellel infrastruktuuril põhinevaid teenuseid ja rakendusi ning võimaldab seeläbi elektrooniliselt vahetada teavet organisatsioonide ja üksikisikute vahel;

b) valdkondlik võrk — haldusasutuste üleeuroopaline telemaatikavõrk või teenuste ja rakenduste kogum, mis on mõeldud mõne ühenduse poliitika valdkonna, meetme või eesmärgi, edaspidi "haldusvaldkond", rakendamiseks või halduslikuks toetamiseks;

c) üldteenused — telemaatikavõrgu toimingud, mis vastavad kasutajate üldistele vajadustele, näiteks andmete kogumine, levitamine ja vahetamine ning turve. Iga teenuse erijooni tuleb selgelt piiritleda ja tagada nende teatav tase.

Artikkel 3

Horisontaalmeetmed

1. Artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võtab ühendus artiklites 4–10 sätestatud horisontaalmeetmeid, et toetada valdkondlikke võrke kooskõlas IDA-töökavaga.

2. Iga käesoleva otsuse alusel kavadantud meetme kohta sisaldab IDA-töökava sõltuvalt vajadusest järgmist:

- kavandatud meetmete täielik kirjeldus, sealhulgas nende eesmärgid, ulatus, põhjendus ja võimalikud kasusaajad, samuti eeldatavad kulud ja eeldatav kasu,

- võrgu toimingute ja tehnilise lähenemisviisi täielik kirjeldus,

- selle üksikasjalik rakenduskava, milles piiritletakse üksikud ülesanded ja nende järjestus.

3. Horisontaalmeetmete rakendamine hõlmab teostatavusuuringuid ja esitlusi, liikmesriikide ja ühenduse asjatundjate töörühmade loomist ja vajaduse korral kaupade ja teenuste hankimist ühendusele.

4. Horisontaalmeetmete rakendamisel tuginetakse sobivatele tulemustele, mis on saavutatud muude asjakohaste ühenduse meetmete, eelkõige teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendust käsitlevate ühenduse kavade ja üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude vallas võetud ühenduse meetmetega.

5. Horisontaalmeetmete puhul võetakse sõltuvalt asjaoludest aluseks kas Euroopa standardid või sellised avalikult kättesaadavad tehnilised nõuded nagu avalikud Interneti standardid, et tagada riikide ja ühenduse süsteemide hea koostalitlusvõime haldusvaldkondade piires ja vahel, samuti erasektoriga. Tähelepanu pööratakse standardimisalastele suunistele ja abivahenditele side- ja infotehnoloogiliste süsteemide ja teenuste riigihangete vallas.

Artikkel 4

Üldteenused

1. Ühendus võtab kõik vajalikud meetmed, et teha paljude konkureerivate müüjatega keskkonnas valdkondlikes võrkudes kasutatavaks kasutajate valdkondlikele nõudmistele vastavad, sobivalt valitud ühised üldteenused. Need meetmed hõlmavad vajaduse korral otsuse 95/468/EÜ alusel võetud sobivate meetmete jätkamist.

2. Et võimaldada valdkondlike võrkude kasutajatel piiritleda oma tehnilised nõudmised ja teha kättesaadavaks kasutajate valdkondlikele nõudmistele vastavad, sobivalt valitud ühised üldteenused, teeb ühendus eelkõige järgmist:

a) piiritleb valdkondlike võrkude ülesehituslikud suunised, mis on mõeldud füüsilise infrastruktuuri osade ja teenuste omavahelise koostalitlusvõime tagamiseks;

b) määrab kindlaks ja avaldab haldusasutustevahelistes telemaatikavõrkudes tavaliselt vajaminevate üldteenuste tehnilised nõuded, sealhulgas teenuste taseme ja asjakohased koostalitlusnõuded, mis tulenevad paljude konkureerivate müüjatega keskkonnast;

c) teeb kindlaks ja/või piiritleb sobivad tüüpliidesed, et soodustada rakenduste edasiarenduste teisaldatavust ja korratavust;

d) piiritleb ja rakendab mehhanismi, mille abil saab telemaatikateenuste osutajate pakutavate teenuste omavahelist koostalitlusvõimet hinnata ja hinnangu tulemused avalikustada;

e) tagab ühiste nõudmiste pideva edasiarendamise ja kõnealuste teenuseosutajate pakutavate telemaatikateenuste alalise jälgimise.

Artikkel 5

Ühised abivahendid ja võtted

Ühendus tagab, et ühised abivahendid ja võtted valdkondlike võrgurakenduste jaoks hangitakse/omandatakse turult või töötatakse välja, kui turg ei suuda nõudmisi vajalikul viisil rahuldada, kusjuures eesmärgiks on vähendada rakenduste väljatöötamise üldkulusid, täiustada tehnilisi lahendusi, vähendada süsteemide kasutuselevõtmiseks kuluvat aega ja täiustada süsteemihooldust.

Selleks teeb ühendus kindlaks ja piiritleb valdkondlike võrkude piires alus- ja korduvtoimingud, mis võivad moodustada ühiste abivahendite ja võtete või moodulite aluse.

Samuti soodustab ta selliste ühiste abivahendite, võtete ja moodulite kasutamist valdkondlikes võrkudes; eelkõige tagab ta valdkondliku võrgu piires väljatöötatud sobivate lahenduste levitamise.

Artikkel 6

Koostalitlusvõime teabe sisu osas

1. Ühendus edendab koostalitlusvõimet sellise teabe sisu osas, mida vahetatakse haldusvaldkondade piires ja vahel, samuti erasektoriga. Selleks võtab ühendus valdkondlike kasutajate õiguslikke, turvalisus-, andmekaitse- ja konfidentsiaalsusnõudeid silmas pidades sobivaid meetmeid, tehes eelkõige järgmist:

a) toetab liikmesriikide haldusasutuste pingutusi, et tagada selline koostalitlusvõime, lihtsustada haldusmenetlusi ja parandada teabe liikumist;

b) kooskõlastab valdkondlikest võrkudest tulenevaid nõudmisi vormindatud teabe vahetamisele ja tagab sobivate lahenduste levitamise;

c) jälgib asjakohaseid tehnoloogilisi arenguid elektroonilise andmeside, sealhulgas uuenduslike andmekogumis- ja esitusviiside vallas, uurib nende mõju ja soodustab nende kasutuselevõttu valdkondlikes võrkudes.

2. Lõike 1 kohaldamisel eelistatakse lahendusi, mis hõlbustavad erinevate sõnumivormingute omavahelist koostalitlusvõimet, kuid ei välistata ühtsete sõnumivormingute väljatöötamist. Keelelist mitmekesisust ühenduses võetakse asjakohaselt arvesse.

Samuti soodustatakse lahendusi, mis võimaldavad erasektoril hõlpsasti sobitada halduslikud nõuded oma äritoimingutega.

Artikkel 7

Õigus- ja turvaraamistik

Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust ja erikohustusi käesoleva artikliga hõlmatud valdkondades, aitab ühendus kaasa võrgu kasutajate vahelise sujuva teabevahetuse takistuste kindlakstegemisele ja tagab asjakohase turvalisustaseme valdkondlike võrkude piires. Ühendus teeb eelkõige järgmist:

a) piiritleb koostöös liikmesriikidega õigus- ja turbealase raamistiku üleeuroopaliseks andmevahetuseks haldusasutuste vahel ning haldusasutuste ja erasektori vahel, et edendada ühist lähenemisviisi;

b) annab asjakohaseid soovitusi, et toetada liikmesriikide pingutusi punktis a osutatud raamistiku kohaldamisel oma halduskeskkonnas;

c) tagab valdkondlike võrkude puhul kooskõlas punktis a osutatud raamistikuga vahetatavate andmete tõestusväärtuse tunnustamise ühenduse halduskeskkonnas, isikuandmete kaitsmise menetluste väljatöötamise, kasutajate õiguste ja kohustuste määratlemise, vahetatava teabe salastatuse, puutumatuse, ehtsuse tuvastamise, tunnustamise ja samuti võrkudesse pääsemist kontrollivate meetmete võtmise;

d) teeb sõltuvalt valdkondlike võrkude laadist ja otstarbest kindlaks erinevad turvatasemed ja analüüsib neid;

e) koostab suunised ja pakub piiritletud turvatasemeid tagavate abivahendite, koostisosade ja süsteemide valimiseks ja kasutuselevõtmiseks ühiseid lahendusi.

Artikkel 8

Kvaliteedi tagamine ja kontroll

Samalaadsete meetmete tulemusi arvesse võttev ühendus koostab, rakendab ja hoiab ajakohasena spetsiaalse järjepideva ja integreeritud kvaliteedikava, mida kohaldatakse käesoleva otsuse alusel võetavatele horisontaalmeetmetele ja haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste, sealhulgas ühist huvi pakkuvate projektide piiritlemist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta otsuse nr 1719/1999/EÜ [13] kohastele ühist huvi pakkuvatele projektidele. See kvaliteedikava sisaldab meetmeid, mida on vaja, et:

a) parandada kasutajate nõudmiste ja projektide tehniliste nõuete kindlaksmääramise viisi;

b) parandada projektiväljundite omadusi nii projektide tehnilistele nõuetele vastavuse kui ka kasutajate ootuste täitmise osas;

c) tagada saadud kogemuste õpetuslikkus ja nende levitamine seoses artiklis 10 kirjeldatud heade tavade levitamisega.

Artikkel 9

Koostalitlusvõime riiklike ja piirkondlike algatuste suhtes

IDA-programmi rakendamisel püüab komisjon vajaduse korral edendada koostalitlusvõimet ja vastastikust rikastamist samalaadsete riiklike ja piirkondlike algatuste puhul, mis on seotud haldusasutustevahelise andmevahetusega liikmesriikides.

Artikkel 10

Heade tavade levitamine

1. Ühendus tagab seisukohtade, teadmiste ja kogemuste kooskõlastamise ja vahetamise valdkondlike võrkude piires ja vahel, et soodustada heade ja uuenduslike lahenduste laiemat kasutamist.

2. Keelelist mitmekesisust ühenduses võetakse asjakohaselt arvesse. Ühendus tagab üldsuse teavitamise IDA-programmi saavutustest ja sellest saadava kasust, IDA-suuniste ja -soovituste levitamise ning kasutajate nõudmiste ja kogemuste kooskõlastamise standardiorganisatsioonide ja ühenduste standardimisalaste algatustega.

Artikkel 11

Rakendamine

1. Komisjon rakendab artiklites 3–10 sätestatud ühenduse meetmed.

2. IDA-töökava osa, mis käsitleb käesoleva otsuse rakendamist ja mille komisjon koostab otsuse kogu kehtivuse ajaks ning mis vaadatakse läbi vähemalt kaks korda aastas, kiidetakse artiklite 3–10 asjakohastele sätetele vastavuse alusel heaks artiklis 12 osutatud korras.

3. Tehnilise ja haldusliku koostalitlusvõime saavutamiseks vajalikud ühiseeskirjad ja menetlused võetakse vastu artiklis 12 osutatud korras.

4. Artiklis 12 osutatud korda kohaldatakse ka käesoleva otsuse kohaste iga-aastaste eelarveliste kulude jaotuse heakskiitmisel. Nimetatud korda kohaldatakse ka ettepanekutele muuta projekti käsitleva eelarverea väärtust rohkem kui 250000 euro võrra aastas.

5. Käesoleva otsuse rakendamisel avaldatavate pakkumiskutsete tehnilised nõuded määratletakse 500000 eurot ületavate lepingute puhul koostöös liikmesriikidega.

Artikkel 12

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja. Komitee nimeks on haldusasutustevahelise telemaatika komitee (TAC).

Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Tähtaja jooksul, mille eesistuja võib määrata lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

Komisjon võtab meetmed vastu ja neid kohaldatakse viivitamata. Kui meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas, teatab komisjon sellest viivitamata nõukogule. Sel juhul:

— lükkab komisjon vastuvõetud meetmete kohaldamise edasi kolme kuu võrra alates kõnealusest teatamisest,

— võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha eelmises taandes osutatud tähtaja jooksul teistsuguse otsuse.

2. Komisjon annab TAC-ile käesoleva otsuse rakendamisest aru kord aastas.

Artikkel 13

Hindamine

1. Koostöös liikmesriikidega hindab komisjon iga kahe aasta tagant käesoleva otsuse rakendamist.

2. Hindamise käigus tehakse kindlaks käesoleva otsusega ettenähtud horisontaalmeetmete edenemine ja hetkeseisund.

Samuti uuritakse hindamisel ühenduse kantud kulusid silmas pidades kasu, mida sellised horisontaalmeetmed on andnud ühendusele, liikmesriikidele, ühenduse tööstusele ja Euroopa Liidu kodanikele, piiritletakse valdkonnad, kus on arenguruumi, ja tehakse kindlaks sünergia muude ühenduse meetmetega üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude vallas.

3. Kui TAC on komisjoni hinnangu läbi vaadanud, edastab komisjon selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Samuti esitab komisjon vajalikud käesoleva otsuse muutmise ettepanekud. Hinnangud edastatakse hiljemalt siis, kui esitatakse vastavalt 2001., 2003. ja 2005. aasta eelarve eelnõu.

Artikkel 14

EMP ja assotsieerunud riikide osalemine

1. IDA-programmi alusel võivad Euroopa Majanduspiirkonna riigid, Kesk- ja Ida-Euroopa assotsieerunud riigid ja Küpros oma vastavate Euroopa Ühendusega sõlmitud kokkulepete raames osaleda käesoleva otsuse kohastes horisontaalmeetmetes.

2. Käesoleva otsuse rakendamisel soodustatakse vajaduse korral koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Artikkel 15

Finantsraamistik

Käesoleva otsuse kohaste ühenduse meetmete rakendamise finantsraamistik ajavahemikus 1998–2000 on 33,1 miljonit eurot.

Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas. Otsus jõustub avaldamise päeval ja kehtib 31. detsembrini 2004.

Brüssel, 12. juuli 1999

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. M. Gil-robles

Nõukogu nimel

eesistuja

S. Niinistö

[1] EÜT C 54, 21.2.1998, lk 12 ja EÜT C 10, 14.1.1999, lk 8.

[2] EÜT C 214, 10.7.1998, lk 33.

[3] EÜT C 251, 10.8.1998, lk 1.

[4] Euroopa Parlamendi 18. novembri 1998. aasta arvamus (EÜT C 379, 7.12.1998, lk 74), nõukogu 21. detsembri 1998. aasta ühisseisukoht (EÜT C 55, 25.2.1999, lk 15) ja Euroopa Parlamendi 13. aprilli 1999. aasta otsus (EÜT C 219, 30.7.1999); nõukogu 21. juuni 1999. aasta otsus.

[5] EÜT C 181, 2.7.1994, lk 1.

[6] EÜT C 376, 12.12.1996, lk 1.

[7] EÜT C 200, 30.6.1997, lk 196.

[8] EÜT L 282, 24.11.1995, lk 16.

[9] EÜT L 183, 11.7.1997, lk 12.

[10] EÜT L 93, 26.4.1995, lk 27.

[11] EÜT L 269, 11.11.1995, lk 23.

[12] EÜT C 102, 4.4.1996, lk 4.

[13] EÜT L 203, 3.8.1999, lk 1.

--------------------------------------------------