Euroopa Liidu Teataja L 166 , 01/07/1999 Lk 0001 - 0005
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 1419/1999/Eü, 25. mai 1999, kultuurisündmusega Euroopa kultuuripealinn seotud ühenduse meetmete kohta aastateks 2005 kuni 2019 EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 151, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1] võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [2] toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [3] ning arvestades, et: (1) Euroopa on kogu oma ajaloo jooksul olnud eriti viljaka ja mitmekülgse kultuuritegevuse keskus; Euroopa kultuuride väljakujunemisel ja levimisel on linnaelul olnud oluline osa; (2) asutamislepingu artiklis 151 antakse ühendusele volitused kultuurivaldkonnas tegutsemiseks; ühenduse kultuuritegevuse edendamisele suunatud tegevus tervikuna peaks seetõttu toimuma nimetatud õiguslikul alusel vastavalt eesmärkidele ja vahenditele, mis ühendusele asutamislepinguga antud on; (3) nõukogus kokku tulnud kultuuriministrid võtsid 13. juunil 1985 vastu iga-aastast kultuurisündmust "Euroopa kultuuripealinn" käsitleva resolutsiooni [4]; selle sündmuse kaudu, mida ühendus rahaliselt toetab, taheti Euroopa üldsusele anda võimalus osa saada asjaomase linna, piirkonna või maa kultuurielust; (4) Euroopa kultuurilinnade saavutatud tulemuste uurimine näitab, et sel kultuurisündmusel on positiivne mõju, kui arvestada massiteabevahendite vastukaja, kultuuri ja turismi arengut ning linnaelanike arusaamist nende linna valimise tähtsusest; (5) positiivne mõju ei ole siiski alati andnud projekti kestust ületavaid tulemusi ja tunnistades väljavalitud linnade otsusetegijate pädevust, tuleks nende tähelepanu juhtida vajadusele integreerida kultuuriprojekt jõudsasse keskmise tähtajaga protsessi; (6) see algatus on oluline nii kohaliku ja piirkondliku identiteedi tugevdamiseks kui Euroopa integratsiooni edendamiseks; (7) aruteludes, mis eelnesid otsusega nr 719/96/EÜ [5] kehtestatud Kaleidoskoop-programmi kohta 7. aprillil 1995 esitatud arvamusele, [6] palus Euroopa Parlament komisjonil asutamislepingu artikli 151 alusel esitada eriprogrammi Euroopa kultuurilinna kohta pärast aastat 2000; (8) kultuurisündmuse "Kultuurilinn" tähtsus ja mõju nõuab järjekorras vahelduva nimetamise süsteemi, mis tagab, et igast liikmesriigist valitakse korrapäraste ajavahemike järel välja üks linn; prognoositav, järjekindel ja selge vahelduva nimetamise süsteem saavutatakse kõige paremini üheainsa otsusega, millega tehakse kindlaks kõnealust sündmust korraldavate liikmesriikide järjekord; (9) on otstarbekas, et kultuuripealinnad nimetab nõukogu, arvestades niisuguse nimetamise suurt sümboolset tähtsust liikmesriikides; (10) kõik ühenduse algatused, mis on suunatud Euroopa kultuurilinna edendamisele, peavad vastama varem määratletud eesmärkidele ja nende puhul peab kasutama asutamislepingus ettenähtud vahendeid; (11) tänaseni on ühendus kultuurisündmusi "Euroopa kultuuripealinn" ja "Euroopa kultuurikuu" toetanud Kaleidoskoop-programmi kaudu, mis lõpeb 1999. aastal; (12) 22. septembril 1997 võttis nõukogu vastu Euroopa kultuurimeetmete tulevikku käsitleva otsuse [7], milles kutsus komisjoni üles vastavalt asutamislepingu artiklile 208 esitama 1998. aasta maikuuks ettepanekud ühtse kultuuriprogrammi kohta, millesse oleks lülitatud ka Euroopa kultuuripealinna meede ja selle rahastamise kord; (13) komisjon on Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitanud Euroopa Ühenduse esimesest kultuuri toetamise raamprogrammist, lisades otsuseettepaneku kultuurikoostöö ühtse rahastamis- ja planeerimisvahendi kehtestamiseks, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES: Artikkel 1 Kehtestatakse ühenduse meede nimetusega "Euroopa kultuuripealinn". Meetme eesmärk on esile tõsta Euroopa kultuuride rikkust ja mitmekesisust ning ühisjooni, samuti aidata kaasa Euroopa kodanike paremale tutvumisele üksteisega. Artikkel 2 1. Iga liikmesriigi üks linn nimetatakse järjekorras Euroopa kultuuripealinnaks, nagu I lisas sätestatud. I lisas sätestatud kronoloogilist järjekorda võib muuta asjaomaste liikmesriikide omavahelisel kokkuleppel. Asjaomane liikmesriik teatab ühe või mitme kandidaadi ülesseadmisest koos võimaliku soovitusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja regioonide komiteele hiljemalt neli aastat enne kõnealuse kultuurisündmuse algust. 2. Komisjon moodustab igal aastal valikukomisjoni, kes meetme eesmärke ja omadusi arvesse võttes esitab ühe või mitme kandidaadi ülesseadmise kohta aruande. Valikukomisjon koosneb seitsmest sõltumatust juhtisikust, kes on kultuuriala asjatundjad ning kelle hulgast kaks nimetab Euroopa Parlament, kaks nõukogu, kaks komisjon ja ühe regioonide komitee. Valikukomisjon edastab aruande komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 3. Euroopa Parlament võib edastada komisjonile ühe või mitme ülesseadmise kohta oma arvamuse hiljemalt kolm kuud pärast aruande kättesaamist. Nõukogu nimetab Euroopa Parlamendi arvamuse ja valikukomisjoni aruande põhjal koostatud komisjoni soovituse alusel asjaomase linna ametlikult Euroopa kultuuripealinnaks selleks aastaks, milleks ta on üles seatud. Artikkel 3 Ülesseadmine sisaldab üht Euroopa kultuurimõõtme kultuuriprojekti, mis asutamislepingu artiklis 151 sätestatud eesmärkide ja meetmete kohaselt põhineb peamiselt kultuurikoostööl. Ülesseadmisel määratletakse, kuidas kandidaatlinn kavatseb - esile tõsta eurooplaste ühiseid kunstisuundi ja -stiile, mida asjaomane linn on soodustanud või oluliselt toetanud, - soodustada liikmesriikide teiste linnade kultuuriinimesi kaasahaaravaid, püsivale kultuurikoostööle viivaid ettevõtmisi, ja edendada nende inimeste liikumist Euroopa Liidus, - toetada ja arendada loomingulist tööd, mis on iga kultuuripoliitika oluline osa, - tagada suurte elanikkonnarühmade haaratuse ja osavõtu ning selle tulemusena meetme sotsiaalse mõju ja jätkuvuse veel pärast kultuurisündmuse toimumise aastat, - soodustada teiste liidu kodanike vastuvõttu ja mitmesuguste sündmuste kõige laiemat võimalikku kajastamist kõiki multimeedia vorme kasutades, - soodustada Euroopa ja muude maailma osade kultuuridialoogi ja selles vaimus kõrgelt hinnata teistele avatust ja teistest arusaamist kui keskseid kultuuriväärtusi, - kasutada ajaloopärandit, linnaarhitektuuri ja linna elukvaliteeti. Artikkel 4 Euroopa kolmandad riigid võivad selles meetmes osaleda. Iga niisugune riik võib nimetada ühe linna Euroopa kultuuripealinna kandidaadiks ja peaks ülesseadmisest teatama Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja regioonide komiteele. Nõukogu määrab igal aastal ühehäälselt komisjoni soovitusel ametlikult ühe nendest kandidaatlinnadest Euroopa kultuuripealinnaks, pidades silmas nelja-aastase ettevalmistusaja soovitavust. Artikkel 5 Iga linn koostab kultuurisündmuste programmi, mis tõstab esile linna enda kultuuri ja kultuuripärandit, samuti tema kohta üldises kultuuripärandis, ja kaasab püsiva koostöö loomiseks teiste Euroopa riikide kultuuriinimesi. Lisaks eespool nimetatule peaks määratud linn oma programmi planeerimisel võimalikult palju arvesse võtma II lisas esitatud planeerimis- ja hindamiskriteeriume. Põhimõtteliselt peaks see programm kestma ühe aasta, kuid erandkorras võivad määratud linnad valida lühema aja. Linnad võivad oma programmi lülitada neid ümbritseva piirkonna. Samaks aastaks nimetatud linnade programmide vahel tuleks luua seosed. Artikkel 6 Komisjon koostab igal aastal eelmise aasta kultuurisündmuse tulemuste aruande, mis sisaldab ka korraldajate tehtud analüüsi. Aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ning regioonide komiteele. Käesoleva otsuse ülevaatamiseks võib komisjon teha ettepanekuid, mida ta kõnealuse tegevuse sujuvust ja eriti liidu tulevast laienemist silmas pidades peab vajalikuks. Brüssel, 25. mai 1999 Euroopa Parlamendi nimel president J. M. Gil-robles Nõukogu nimel eesistuja H. Eichel [1] EÜT C 362, 28.11.1997, lk 12. [2] EÜT C 180, 11.6.1998, lk 70. [3] Euroopa Parlamendi 30. aprilli 1998. aasta arvamus (EÜT C 152, 18.5.1998, lk 55), nõukogu 24. juuli 1998. aasta ühine seisukoht (EÜT C 285, 14.9.1998, lk 5) ja Euroopa Parlamendi 11. märtsi 1999. aasta otsus (EÜT C 175, 21.6.1999). Nõukogu 10. mai 1999. aasta otsus. [4] EÜT C 153, 22.6.1985, lk 2. [5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. märtsi 1996. aasta otsus nr 719/96/EÜ, millega luuakse Euroopa kultuurimõõdet omav kunsti- ja kultuuritegevuse toetamise programm (Kaleidoskoop) (EÜT L 99, 20.4.1996, lk 20). [6] EÜT C 109, 1.5.1995, lk 281. [7] EÜT C 305, 7.10.1997, lk 1. -------------------------------------------------- LISA EUROOPA KULTUURIPEALINNA KANDIDAATIDE NIMETAMISE JÄRJEKORD 2005 | Iirimaa | 2006 | Madalmaad | 2007 | Luksemburg | 2008 | Suurbritannia | 2009 | Austria | 2010 | Saksamaa | 2011 | Soome | 2012 | Portugal | 2013 | Prantsusmaa | 2014 | Rootsi | 2015 | Belgia | 2016 | Hispaania | 2017 | Taani | 2018 | Kreeka | 2019 | Itaalia | -------------------------------------------------- II LISA PLANEERIMIS- JA HINDAMISKRITEERIUMIDE LOEND Nimetatud linnade programmide võimalikud osad: - nende ühiste kunstisuundade ja -stiilide edendamine, mille arendamisel on linnal olnud eriline osa, - kunstisündmuste (muusika, tants, teater, kujutav kunst, kino jne) korraldamine ning kunsti edendamise ja korraldamise parandamine, - linna ajaloos ja kultuuris oluliste isikute ja sündmuste esiletoomine Euroopa üldsuse jaoks, - konkreetse tegevuse korraldamine, mille eesmärk on kunstiuuenduste soodustamine ning uute kultuurivormide ja kultuuridialoogi loomine, - linna iseloomustavale kunsti kinnis- ja vallasvarale ning kunstiteostele ligipääsu parandamist võimaldavate meetmete võtmine, - noorte kunsti juurde toomiseks kavandatud kultuuri eri projektide korraldamine, - sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamiseks kavandatud kultuuri eri projektide korraldamine, - kavandatud tegevuse tutvustamine laiemale üldsusele eriti multimeedia, audiovisuaalsete vahendite ja mitmekeelse lähenemise kaudu, - majandustegevuse arengu toetamine, eriti tööhõive ja turismi osas, - vajadus arendada kõrgetasemelist ja uuenduslikku kultuuriturismi, arvestades samas, kui oluline on sealjuures kultuuripärandit säästev korraldus ja külastajate soovide ühitamine kohaliku elanikkonna soovidega, - arhitektuuripärandi ja linnaarengustrateegiate vaheliste sidemete arendamise soodustamiseks kavandatud projektide korraldamine, - Euroopa ja muu maailma kultuuride vahelise dialoogi edendamiseks kavandatud algatuste ühine korraldamine. --------------------------------------------------