Nõukogu otsus,

26. aprill 1999,

millega kehtestatakse ühenduse kutseõpet käsitleva tegevusprogrammi Leonardo da Vinci teine etapp

(1999/382/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 127,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

toimides asutamislepingu artiklis 189c sätestatud korras [3]

ning arvestades, et:

(1) Euroopa Ühenduse asutamislepinguga nähakse ette, et ühenduse meetmed peavad muu hulgas kaasa aitama kvaliteetse hariduse ja kutseõppe arendamisele;

(2) otsusega 94/819/EÜ [4] lõi nõukogu tegevusprogrammi Euroopa Ühenduse kutseõppepoliitika rakendamiseks; on otstarbekas tagada programmi käigus omandatud kogemuste põhjal selle jätkumine, võttes arvesse seni saavutatud tulemusi;

(3) 20. ja 21. novembril 1997 Luxembourgis toimunud erakorralisel Euroopa Ülemkogu istungil tõdeti, et elukestev haridus ja kutseõpe võivad liikmesriikide tööhõivepoliitikale oluliselt kaasa aidata, eesmärgiga suurendada tööalast konkurentsi- ja kohanemisvõimet ja ettevõtlust ning edendada võrdseid võimalusi;

(4) elukestev õpe peaks olema kättesaadav igas vanuses ja kutsekategoorias inimestele mitte üksnes tehnoloogia arengu tõttu, vaid ka põhjusel, et alaliselt töötavate inimeste arv vanusepüramiidis väheneb;

(5) oma infobülletäänis "Teel teadmiste Euroopa poole" esitas komisjon ettepanekud sellise Euroopa haridusruumi loomiseks, kus on võimalik saavutada elukestva hariduse ja kutseõppe eesmärki, ja tõi välja nende meetmete liigid, mida tuleb ühenduse tasandil arendada, mis kõik keskenduvad riikidevahelisele koostööle ja mis peaksid andma liikmesriikide võetavatele meetmetele lisaväärtust, pidades samal ajal täielikult kinni subsidiaarsuse põhimõttest ja kohaldades lihtsustatud korda;

(6) valges raamatus "Õpetamine ja õppimine: teel õpiühiskonna suunas" tõdes komisjon, et õpiühiskonna teke hõlmab uute teadmiste omandamise soodustamist ja motivatsiooni kasutada iga õppimisvõimalust; rohelises raamatus "Haridus, kutseõpe, teadustegevus: riikidevahelise liikumise takistused" rõhutas komisjon eeliseid, mida liikumine inimestele ja konkurentsivõimele Euroopa Liidus kaasa toob;

(7) selle programmi meetmete abil tuleks elukestvale õppele kaasa aitamiseks täiustada kutseõppesüsteemide ja -metoodika kvaliteeti, soodustada nende uuenduslikkust ja edendada Euroopa mõõdet; käesoleva programmi rakendamisel tuleks tähelepanu pöörata tõrjutuse eri vormide, sealhulgas rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemisele; erilist tähelepanu tuleks osutada igasuguse, muu hulgas puudega inimestega seotud diskrimineerimise ja ebavõrdsuse kaotamisele ning naiste ja meeste võrdsete võimaluste edendamisele;

(8) ühenduse meetmete lisaväärtuse tugevdamiseks tuleb kõikidel tasanditel tagada käesoleva otsuse ja muu ühenduse tegevuse raames rakendatud meetmete järjepidevus ja vastastikune täiendavus;

(9) väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ja käsitööndusettevõtteid kui olulisi töökohtade säilitajaid ja loojaid ning koolituse arendajaid tuleks käesoleva programmi rakendamisse aktiivsemalt kaasata;

(10) komisjon püüab koostöös liikmesriikidega kindlustada käesoleva programmi ja muude, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondiga seotud asjaomaste ühenduse tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja meetmete järjepidevust ja vastastikust täiendavust, hõlbustades käesoleva programmi raames välja töötatud uuenduslike lähenemisviiside ja meetodite edastamist ja levitamist laiemal pinnal; koos tööturu osapooltega püüab komisjon arendada koostööd käesoleva programmi ja ühenduse sotsiaalse dialoogiga seotud tegevuse vahel;

(11) Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguga nähakse hariduse, kutseõppe ja noorsoovaldkonnas ette tihedam koostöö ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Euroopa Majanduspiirkonnas tegutsevate Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide (EFTA/EMP riikide) vahel;

(12) tuleks ette näha, et käesolevas programmis võiksid osaleda ka assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid Euroopa lepingutes, nende lisaprotokollides ja vastavate assotsiatsiooninõukogude otsustes kehtestatud tingimustel, Küpros, mida selle riigiga kokkulepitavas korras rahastatakse lisaassigneeringutest, EFTA/EMP riikide suhtes kohaldatavatel tingimusel, ning Malta ja Türgi, mida rahastatakse lisaassigneeringutest kooskõlas asutamislepinguga;

(13) komisjon ja liikmesriigid peaksid koostöös käesolevat programmi selle kohandamiseks regulaarselt kontrollima ja hindama, eelkõige meetmete rakendamise tähtsuse järjekorra muutmiseks;

(14) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. märtsi 1995. aasta deklaratsiooni [5] punktis 2 nimetatud lähtesumma on lisatud käesolevasse otsusesse kogu programmi kestuse ajaks, mõjutamata seejuures eelarvepädevate institutsioonide asutamislepingus määratletud volitusi;

(15) asutamislepingu artiklis 3b sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei saa liikmesriigid kutseõppealaste partnerlussuhete keerukuse tõttu kavandatavate kutseõppepoliitika rakendamisega seotud meetmete eesmärke ühenduse tasandil piisaval määral saavutada; ühenduse meetmed on riikidevahelise ulatusega ja seetõttu suudaks ühendus neid eesmärke paremini saavutada; käesolev otsus kehtib üksnes ulatuses, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Programmi kehtestamine

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse ühenduse kutseõppepoliitika rakendamiseks tegevusprogrammi Leonardo da Vinci teine etapp, edaspidi "käesolev programm."

2. Käesolevat programmi rakendatakse alates 1. jaanuarist 2000 kuni 31. detsembrini 2006.

3. Käesolev programm aitab kaasa teadmiste Euroopa edendamisele, luues hariduse ja kutseõppe valdkonnas Euroopa koostööruumi. Programm toetab liikmesriikide elukestvat õpet käsitlevat poliitikat ning kodanikuaktiivsust ja konkurentsivõimet soodustavate teadmiste, oskuste ja pädevuse omandamist.

4. Käesolev programm toetab ja täiendab liikmesriikide võetavaid meetmeid, teadvustades siiski täielikult liikmesriikide vastutust kutseõppe sisu ja korralduse ning oma kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse eest.

Artikkel 2

Programmi eesmärgid

1. Asutamislepingu artiklis 147 sätestatud eesmärkide raames on käesoleva programmi eesmärk arendada liikmesriikidevahelise koostöö kaudu kutseõppesüsteemide ja -metoodika kvaliteeti, uuenduslikkust ja Euroopa mõõdet. Käesoleva programmi eesmärgid on:

a) täiustada inimeste, eelkõige noorte oskusi ja ametialast pädevust kutsealusõppe kõikidel tasemetel; seda on muuhulgas võimalik saavutada kutseõppeperioodide ja töö käigus toimuva väljaõppe kaudu, mille eesmärk on edendada konkurentsivõimet ja hõlbustada kutsealast integreerimist ja uuesti integreerimist;

b) täiustada kutsealase jätkukoolituse kvaliteeti ja selle kättesaadavust ning oskuste ja pädevuse elukestvat omandamist kohanemisvõime suurendamiseks ja arendamiseks, eelkõige tehnoloogiliste ja organisatsiooniliste muutustega kaasas käimiseks;

punktides a ja b sätestatud eesmärkide täitmise seisukohast on eriti olulised uuenduslikud nõustamis- ja juhendamismeetodid, mida seetõttu toetatakse;

c) edendada ja tugevdada kutseõppe osakaalu uuendusprotsessis, et arendada konkurentsivõimet ja ettevõtlust, pidades silmas ka uusi tööhõivevõimalusi; erilist tähelepanu pööratakse selles osas kutseõppeasutuste, sealhulgas ülikoolide, ja ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahelise koostöö edendamisele.

2. Lõikes 1 sätestatud eesmärkide rakendamisel pööratakse erilist tähelepanu tööturul ebasoodsamas olukorras olevatele, sealhulgas puudega inimestele, meetoditele, mis hõlbustavad koolituse kättesaadavust kõnealustele inimestele, võrdõiguslikkuse edendamisele, naiste ja meeste võrdsetele võimalustele ning diskrimineerimise vastu võitlemisele.

Artikkel 3

Ühenduse meetmed

1. Käesoleva programmi eesmärke taotletakse järgmiste meetmete abil, mille sisu ja kohaldamiskorda kirjeldatakse lisades ja mida on võimalik omavahel kombineerida:

a) toetus kutseõpet omandavate inimeste, eelkõige noorte, ja koolituse eest vastutavate inimeste riikidevahelisele liikumisele (vahetusprojektid);

b) toetus pilootprojektidele, mis põhinevad kutseõppe uuenduslikkuse ja kvaliteedi arendamiseks kavandatud riikidevahelistel partnerlussuhetel (pilootprojektid);

c) keeleoskuse arendamine, sealhulgas vähem levinud ja õpetatud keelte omandamine, ja eri kultuuride mõistmine seoses kutseõppega (keeleprojektid);

d) toetus kogemuste ja heade tavade vahetust hõlbustavate riikidevaheliste koostöövõrgustike arendamisele (riikidevahelised võrgustikud);

e) võrdlusmaterjali väljatöötamine ja kaasajastamine, toetades uuringuid ja analüüse, võrdlusandmete kogumist ja kaasajastamist, heade tavade jälgimist ja levitamist ning põhjalikku teabevahetust (võrdlusmaterjal).

2. Lõikes 1 nimetatud meetmete rakendamisel antakse eritoetust riikidevahelistele meetmetele, mille kaudu edendatakse info- ja sidetehnoloogiaid ja nende kasutamist kutseõppes.

Artikkel 4

Programmis osalejad

Vastavalt lisades kindlaksmääratud tingimustele ja rakenduskorrale võivad programmis osaleda kõik avatud kutseõppe valdkonnas tegutsevad riiklikud ja/või eraõiguslikud asutused ja institutsioonid, eelkõige:

a) kutseõppeasutused, -keskused ja -organisatsioonid kõikidel tasemetel, sealhulgas ülikoolid;

b) uurimiskeskused ja -organisatsioonid;

c) ettevõtted, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ja käsitööndusettevõtted, või avaliku või erasektori asutused, seahulgas kutseõppe valdkonnas tegutsevad asutused;

d) kutseorganisatsioonid, sealhulgas kaubanduskojad, jne;

e) tööturu osapooled;

f) kohalikud ja piirkondlikud asutused ja organisatsioonid;

g) mittetulundusorganisatsioonid, vabatahtlikud ühendused ja valitsusvälised organisatsioonid.

Artikkel 5

Programmi rakendamine ja koostöö liikmesriikidega

1. Komisjon tagab käesolevasse programmi kuuluvate ühenduse meetmete rakendamise.

2. Liikmesriigid:

- võtavad kooskõlas siseriiklike tavadega vajalikke meetmeid, et tagada asjakohaste struktuuride kaudu käesoleva programmi eesmärkide saavutamiseks vajalik kooskõlastamine, ühtne haldamine ja järelevalve, kaasates kõiki kutseõppega seotud osapooli,

- tagavad, et käesoleva programmi meetmetega seoses levitatakse asjakohast teavet ja reklaami,

- võtavad vajalikke meetmeid käesoleva programmi tulemuslikuks toimimiseks,

- püüavad võimaluse piires võtta vastu vajalikke ja soovitatavaid meetmeid, et kõrvaldada takistusi käesolevas programmis osalemisele.

3. Komisjon koostöös liikmesriikidega:

- võtab lisades kirjeldatud meetmeid, et jätkata tööd käesoleva programmi esimese etapi saavutuste ja ühenduse kutseõppega seotud algatuste põhjal,

- tagab sujuva ülemineku käesoleva programmi esimeses etapis rakendatud meetmetelt teises etapis rakendatavatele meetmetele.

Artikkel 6

Ühismeetmed

Teadmiste Euroopa ülesehitusprotsessi osana võib käesolevas programmis sisalduvaid meetmeid rakendada artiklis 7 sätestatud korras koos seonduvate ühenduse programmide ja meetmetega, eelkõige hariduse ja noorsoovaldkonnas.

Artikkel 7

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuulub igast liikmesriigist kaks esindajat ja mille eesistuja on komisjoni esindaja.

2. Komitee esitab oma arvamuse järgmiste küsimuste kohta:

a) üldsuunised käesoleva programmi rakendamise ja ühenduse antava rahalise toetuse kohta;

b) käesoleva programmi meetmete rakendamise iga-aastane tööplaan, sealhulgas prioriteedid, temaatiliste meetmete ja ühismeetmete teemad ning komisjoni ettepanekud projektide, sealhulgas ühismeetmete raamesse kuuluvate projektide valimiseks;

c) aastaeelarved ja rahaliste vahendite jaotus meetmete, ühismeetmete, täiendavate meetmete ja Euroopa organisatsioonide projektide vahel;

d) kriteeriumid rahaliste vahendite suunavaks jaotuseks liikmesriikide vahel, et hallata meetmeid kooskõlas valikukorraga A (I lisa, III jagu);

e) programmi järelevalve ja hindamise ning tulemuste levitamise ja edastamise kord.

3. Lõikes 2 nimetatud küsimustes esitab komisjoni esindaja komiteele võetavate meetmete eelnõu. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse kõnealuses artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

4. a) Komisjon võtab meetmed vastu ning neid kohaldatakse viivitamata.

b) Kui need meetmed ei ole siiski kooskõlas komitee arvamusega, teavitab komisjon sellest viivitamata nõukogu. Sellisel juhul:

- lükkab komisjon otsustatud meetmete kohaldamise edasi kuni kahe kuu võrra alates kõnealuse teatamise kuupäevast,

- võib nõukogu eelmises alapunktis osutatud tähtaja jooksul teha kvalifitseeritud häälteenamusega teistsuguse otsuse.

5. Komisjoni esindaja konsulteerib komiteega muudes käesoleva programmi rakendamist käsitlevates asjakohastes küsimustes. Sel juhul esitab komisjoni esindaja komiteele võetavate meetmete eelnõu. Tähtaja jooksul, mille eesistuja määrab lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse, vajaduse korral hääletades.

Arvamus protokollitakse; lisaks sellele on liikmesriigil õigus taotleda oma seisukoha protokollimist.

Komisjon arvestab võimalikult palju komitee arvamust. Ta teatab komiteele, kuidas arvamust on arvesse võetud.

6. Komitee koostab oma töökorra.

7. Komisjon organiseerib koostöös komiteega regulaarse ja struktureeritud koostöö Euroopa Ühenduse haridus- ja noorsooprogrammide rakendamiseks loodud komiteedega.

8. Käesoleva programmi ja muude artiklis 9 nimetatud meetmete järjepidevuse tagamiseks teavitab komisjon komiteed regulaarselt hariduse, kutseõppe ja noorsoovaldkonnas tehtud ühenduse algatustest, seahulgas koosöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Artikkel 8

Tööturu osapooled

Ilma et see piiraks artikli 7 lõigetes 3, 4 ja 5 kirjeldatud menetlusi, võib komisjon komiteega konsulteerida kõikides käesoleva otsuse kohaldamist käsitlevates küsimustes.

Sellisel juhul osaleb komitee töös vaatlejana liikmesriikide esindajatega võrdne arv tööturu osapoolte esindajaid, kelle komisjon on nimetanud ühenduse tasandil tegutsevate tööturu osapoolte ettepanekute põhjal.

Tööturu osapoolte esindajatel on õigus nõuda, et nende seisukohad kantakse komitee koosolekute protokolli.

Artikkel 9

Järjepidevus ja vastastikune täiendavus

1. Komisjon koostöös liikmesriikidega tagab üldise järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse muude, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondiga seotud asjaomaste ühenduse tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja meetmetega, eriti nendega, mis aitavad kaasa teadmiste Euroopa rajamisele ja käsitlevad eelkõige haridust, kutseõpet, noori, teadustegevust, tehnoloogia arengut ja uuenduslikkust.

2. Käesoleva programmi meetmeid rakendades võtavad komisjon ja liikmesriigid arvesse prioriteete, mille nõukogu oma tööhõivesuunistes kooskõlastatud tööhõivestrateegia raames välja on toonud.

3. Koostöös ühenduse tööturu osapooltega püüab komisjon arendada kooskõla käesoleva programmi ja ühenduse tasandil, sealhulgas valdkondlikel tasanditel toimuva sotsiaalse dialoogi vahel.

4. Komisjon kindlustab Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) abi käesoleva programmi rakendamisel määruses (EMÜ) nr 337/75 (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta) [6] sätestatud korras. Samadel tingimustel ja sobivates valdkondades luuakse komisjoni egiidi all määruse (EMÜ) nr 1360/90 [7] kohaselt kooskõla Euroopa Koolitusfondiga.

5. Komisjon teavitab kutseõppe nõuandekomiteed regulaarselt käesoleva programmi arengust.

Artikkel 10

EFTA/EMP riikide, assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide, Küprose, Malta ja Türgi osalemine

Käesolevas programmis võivad osaleda:

- EFTA/EMP riigid EMP lepingus sätestatud tingimustel,

- assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid Euroopa lepingutes, nende lisaprotokollides ja vastavate assotsiatsiooninõukogude otsustes kehtestatud tingimustel,

- Küpros EFTA/EMP riikide suhtes kohaldatavatel tingimusel ja selle riigiga kokkulepitavas korras rahastatavatest lisaassigneeringutest,

- Malta ja Türgi, mida rahastatakse lisaassigneeringutest asutamislepingu sätete kohaselt.

Artikkel 11

Rahvusvaheline koostöö

Käesoleva programmi raames ja artikli 7 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud korras tugevdab komisjon koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Artikkel 12

Rahastamine

1. Käesoleva programmi rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 2000-2006 on 1150 miljonit eurot.

2. Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

Artikkel 13

Järelevalve ja hindamine

1. Komisjon koostöös liikmesriikidega kontrollib käesolevat programmi regulaarselt.

Kontrollimine hõlmab lõikes 4 nimetatud aruandeid ja erimeetmeid.

2. Komisjon koostöös liikmesriikidega hindab käesoleva programmi rakendamist regulaarselt artikli 7 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud korras ja koostöös liikmesriikidega väljatöötatud kriteeriumide alusel. Peamine eesmärk on meetmete tulemuslikkuse ja mõju hindamine võrreldes artiklis 2 sätestatud eesmärkidega. Hindamisel vaadeldakse ka käesolevasse programmi kuuluvate meetmete tulemuste ja heade tavade levitamist ning käesoleva programmi üldist mõju vastavalt programmi eesmärkidele.

Hindamisel kontrollitakse ka käesoleva programmi meetmete ja muude asjaomaste ühenduse tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja meetmete vastastikust täiendavust.

Artikli 7 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud korras kehtestatud kriteeriumide kohaselt tehakse ühenduse meetmete tulemuste regulaarseid sõltumatuid välishindamisi.

3. Kontrollide ja hindamiste tulemusi tuleks käesoleva programmi rakendamisel arvesse võtta.

4. Liikmesriigid esitavad komisjonile 31. detsembriks 2003 aruande käesoleva programmi rakendamise ja tõhususe kohta ja 30. juuniks 2007 aruande programmi mõju kohta liikmesriikide kutseõppe süsteemile ja korrale. Aruanded võtavad arvesse ka võrdõiguslikkuse ning naiste ja meeste võrdsete võimaluste edendamist.

5. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele:

- 30. juuniks 2002 esimese vahearuande käesoleva programmi esialgse rakendamise kohta,

- 30. juuniks 2004 teise vahearuande käesoleva programmi rakendamise kohta,

- 31. detsembriks 2004 teatise käesoleva programmi jätkamise kohta; vajaduse korral sisaldab teatis asjakohast ettepanekut,

- 31. detsembriks 2007 lõpparuande käesoleva programmi rakendamise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kuupäeval.

Luxembourg, 26. aprill 1999

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Fischer

[1] EÜT C 309, 9.10.1998, lk 9.

[2] EÜT C 410, 30.12.1998, lk 6.

[3] Euroopa Parlamendi 5. novembri 1998. aasta arvamus (EÜT C 359, 23.11.1998, lk 59), nõukogu 21. detsembri 1998. aasta ühine seisukoht (EÜT C 49, 22.2.1999, lk 65) ja Euroopa Parlamendi 23. märtsi 1999. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT L 340, 29.12.1994, lk 8.

[5] EÜT C 102, 4.4.1996, lk 4.

[6] EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 354/95 (EÜT L 41, 23.2.1995, lk 1).

[7] EÜT L 131, 23.4.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1572/98 (EÜT L 206, 23.7.1998, lk 1).

--------------------------------------------------

I LISA

ÜHENDUSE MEETMED

I JAGU: ÜLDPÕHIMÕTTED

1. Otsuse artiklis 2 sätestatud eesmärke rakendatakse riikidevaheliste partnerluste kaudu, kes esitavad projektiettepanekuid artiklis 3 kirjeldatud ühenduse meetmete alusel.

2. Iga riikidevahelise partnerluse esitatud ettepanek taotleb ühe või mitme programmi eesmärgi saavutamist ja toob välja meetme(d), mida nende eesmärkide täitmiseks rakendada kavatsetakse. Ettepanekuid saab esitada projektideks, millega integreeritakse artikli 3 lõike 1 kohaselt eri meetmeid, ja viisil, mille määrab otsuse artiklis 7 nimetatud komitee. Peale II jaotises kirjeldatud meetmete 1 (vahetusprojektid) ja 3 (keeleprojektid) peab iga ettepanek hõlmama partnereid vähemalt kolme osaleva riigi hulgast, kellest vähemalt üks peab olema Euroopa Liidu liikmesriik. Meetmete 1 ja 3 alusel tehtud projektiettepanekute puhul peab iga ettepanek hõlmama partnereid vähemalt kahe osaleva riigi hulgast, kellest vähemalt üks peab olema Euroopa Liidu liikmesriik.

3. Ühenduse ettepanekute esitamise üleskutsetes määratletakse eesmärkide prioriteedid, ajakava, esitamise tingimused, ühised kohaldamiskriteeriumid, eelkõige seoses riikidevahelisuse, projektide hindamise ja valikumenetlustega. Esialgne ajakava sisaldab ühenduse iga-aastaseid tähtaegu projektitaotluste esitamiseks, valikuks ja heakskiitmiseks.

Esimene ettepanekute esitamise üleskutse kehtib kolm aastat. Teine ettepanekute esitamise üleskutse koostatakse otsuse artikli 13 lõikes 5 nimetatud vahearuannete alusel aastal 2002 ja kolmas aastal 2004 ning kumbki kehtib kaks aastat.

Komisjon avaldab ühenduse ettepanekute esitamise üleskutsed pärast otsuse artiklis 7 nimetatud komitee arvamuse küsimist.

4. Projektiettepanekutes tuleb selgelt välja tuua seatud eesmärgid, nende rakendamise metoodika, oodatavad tulemused, tegelike tulemuste hindamise meetodid, levitamiskavad, kasusaajad ja partnerid, samuti partnerite osalemisviis ja -määr, sealhulgas nende rahaline toetus ja tööplaan.

5. Ettepanekuid võib saata ettepanekute esitamise üleskutsetes igaks aastaks täpsustatud aja jooksul. Ettepanekuid valitakse vähemalt kord aastas III jaos määratletud korras.

6. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et edendada käesolevas programmis ning hariduse- ja noorsooprogrammides osalejate koostööd.

7. Projekti partnerite omavahendid ei või mitte mingil juhul pärineda muudest ühenduse rahastamisallikatest.

II JAGU: MEETMED

1. Vahetusprojektid

Toetus kutseõpet omandavatele inimestele, eelkõige noortele, ja koolitajatele ettenähtud riikideülestele vahetusprojektidele.

Ühenduse toetust antakse järgmistele tegevustele:

a) riikidevaheliste praktikaprojektide ettevalmistamine ja elluviimine järgmistele inimestele:

- kutsealusõppe omandajad (harilikult praktika kutseõppeasutustes ja ettevõtetes kolmest nädalast kuni üheksa kuuni; selline praktika moodustab asjaomaste inimeste kutseõppeprogrammi lahutamatu osa),

- üliõpilased (praktika ettevõtetes kolmest kuni kaheteistkümne kuuni),

- noored töötajad ja hiljuti kooli lõpetanud (praktika kutseõppeasutustes ja ettevõtetes kahest kuni kaheteistkümne kuuni).

Kui võimalik, kaasneb praktikaga ka selle jooksul omandatud oskuste ja pädevuse tõendamine kooskõlas päritoluriigi tavadega.

Praktika võib hõlmata ka projekte, mis kuuluvad otsuses 1999/51/EÜ [1] nimetatud "kutseõppeperioodide ja töö käigus toimuva väljaõppe Euroopa haridussuundadesse".

Riikidevahelised praktikaprojektid kutseõpet omandavatele inimestele, kus vastuvõtvateks asutusteks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ja käsitööndusettevõtted, saavad allpool kirjeldatud tingimustel rahalist eritoetust;

b) riikidevaheliste vahetusprojektide korraldus

- ühelt poolt ettevõtete ja teiselt poolt kutseõppeasutuste või ülikoolide vahel, sihtrühmaks ettevõtete inimressursside koordineerijad, kutseõppeprogrammide kavandajad ja koordineerijad, eelkõige koolitajad, ja kutsenõustamisspetsialistid,

- koolitajatele ja juhendajatele keeleoskuse valdkonnas (ühelt poolt ettevõtete ja teiselt poolt keelekoolitusele spetsialiseerunud kutseõppeasutuste, sealhulgas ülikoolide, või kutseõppeasutuste vahel).

Nende sihtrühmade vahetused kestavad ühest nädalast maksimaalselt kuue nädalani;

c) Cedefop võib kutseõppe eest vastutajatele korraldada õppelähetusi komisjoni ettepandud valdkondades.

Riikidevahelised praktika- ja vahetusprojektid võivad kesta kuni kaks aastat. Praktika- ja vahetusprojektide rakendamiseks peab otsuse artiklis 7 nimetatud komitee välja töötama erimeetmed puudega osalejate abistamiseks.

Rahastamine

Ühenduse rahaline toetus kõnealuse meetme raames määratletud riikidevahelistele praktika- ja vahetusprojektidele ei või ületada 5000 eurot kasusaaja kohta ühe praktika- või vahetusprojekti puhul — toetuse maksimumsumma peab vastama punktides a ja b nimetatud maksimumkestusele. Maksimumsummat võib ületada puudega osalejate puhul.

Kõnealuse meetme jaoks eraldab komisjon igale liikmesriigile iga-aastase üldtoetuse, mille suurus määratakse II lisas kirjeldatud korras.

Kuni 10 % sellest eraldusest pannakse kõrvale vastavalt asjaomase juhtimisstruktuuriga kokkulepitud korrale, et aidata:

- väikese ja keskmise suurusega ettevõtete promootoreid, kes esitavad käesoleva programmi raames esimese taotluse. Kõnealune summa ei või ületada 500 eurot promootori kohta,

- kõiki punktis a nimetatud sihtrühma ettevalmistajaid. Kõnealuse sihtrühma pedagoogiliseks, kultuuriliseks ja keeleliseks ettevalmistamiseks eraldatav summa ei või ületada 200 eurot vähem kui kolm kuud kestva praktika puhul või 500 eurot üle kolme kuu kestva praktika puhul; maksimaalne summa promootori kohta on 25000 eurot.

See summa lisandub summale, mis on kõrvale pandud lähetavale organisatsioonile riikidevaheliste praktikaprojektide haldamiseks ja järelevalveks.

Juhtimisstruktuur võib sellest eraldusest kasutamata jäänud osa meetme piires ümber paigutada. Ümberpaigutamise põhjustest tuleb komisjonile teatada.

2. Pilootprojektid

Toetus riikidevahelistele pilootprojektidele, et arendada ja levitada kutseõppega seotud uuendusi ja parandada kutseõppe kvaliteeti, sealhulgas meetmetele info- ja sidetehnoloogiate kasutamiseks kutseõppes.

Ühenduse toetust antakse kutseõppega seotud uuenduste väljatöötamiseks ja/või levitamiseks ettenähtud riikidevaheliste pilootprojektide kavandamiseks, väljatöötamiseks, katsetamiseks ja hindamiseks.

Sellised riikidevahelised pilootprojektid võivad olla seotud kutseõppe kvaliteedi parandamise, kutseõppe uute metoodikate väljatöötamise ja kutsenõustamisega elukestva õppe raames.

Riikidevaheliste pilootprojektide eesmärk võib olla ka:

- info- ja sidetehnoloogiate kasutamise edendamine kutseõppega seotud meetmete ja toodete puhul,

- info- ja sidetehnoloogia baasil loodud uute töövahendite, teenuste ja kutseõppega seotud toodete kättesaadavuse parandamine kutseõpet omandavatele inimestele,

- riikidevaheliste avatud ja kaugõppevõrgustike arengu toetamine info- ja sidetehnoloogiate kasutamise kaudu (multimeedia tooted, veebisaidid, andmeedastus võrgu kaudu jne),

- uutest töösituatsioonidest (nt kaugtöö) tulenevate uute kutseõppemeetodite kavandamine, katsetamine ja kinnitamine.

Kõnealusele meetmele vastavatele projektidele võib ühenduse toetust anda kuni kolmeks aastaks.

Temaatilised meetmed

Eritoetust antakse väikesele arvule projektidele, mis käsitlevad ühenduse tasandil erihuvi pakkuvaid teemasid, näiteks:

- uute läbipaistvust soodustavate meetodite arendamine, kusjuures erilist rõhku pööratakse töö käigus omandatud oskuste ja teadmiste tõendamise või akrediteerimise uutele vormidele,

- meetmed, millega toetatakse selliseid liikmesriikide tegevuspõhimõtteid ja algatusi, mille kaudu varustatakse sobivate oskustega tööturul ebasoodsamas olukorras olevaid inimesi, eelkõige ilma kvalifikatsioonita noori või inimesi, kes peavad oma kvalifikatsiooni täiendama,

- Euroopa korra väljatöötamine kutsenõustamiseks ja juhendamiseks ning kutseõppeks ettevõtlusega seotud teenindussfääris.

Rahastamine

Ühendus võib rahastada kuni 75 % riikidevaheliste pilootprojektide abikõlblikest kuludest, andes maksimaalselt 200000 eurot aastas ja projekti kohta. Temaatiliste meetmete puhul võib maksimumsummat tõsta kuni 300000 euroni aastas ja projekti kohta, kui see on asjaomase projekti ulatusega põhjendatud.

3. Keeleprojektid

Toetus projektidele, millega edendatakse kutseõppes keeleoskust ja kultuurialast haritust

Ühenduse toetust antakse riikidevahelistele pilootprojektidele, millega arendatakse kutseõppe raames keeleoskust. Erilist tähelepanu pööratakse projektidele, mis käsitlevad vähem levinud ja õpetatud keeli.

Nende projektide eesmärk on kavandada, katsetada ja kinnitada, hinnata ja levitada, sealhulgas keelekontrollide rakendamise kaudu, õppematerjale ja uuenduslikke pedagoogilisi metoodikaid, mis on välja töötatud vastavalt iga kutsevaldkonna ja majandussektori erivajadustele, samuti iseseisva keeleõppega seotud uuenduslikke pedagoogilisi suundumusi, ja levitada nende tulemusi.

Ettepanekuid keele ja kultuuri toetuseks võib esitada ka muude meetmete raames, eelkõige selleks, et täiendada riikideülestes vahetusprogrammides osalevate inimeste pedagoogilise järelevalve eest vastutavate koolitajate ja juhendajate keeleoskust ja kultuurialast haritust.

Ühenduse toetust antakse ka riikidevahelistele programmidele, milles osalevad ühelt poolt ettevõtted ja teiselt poolt keelekoolitusele spetsialiseerunud kutseõppeasutused või kutseõppeasutused.

Kõnealusele meetmele vastavatele projektidele võib ühenduse toetust anda kuni kolmeks aastaks.

Rahastamine

Ühendus võib rahastada kuni 75 % abikõlblikest kuludest, andes maksimaalselt 200000 eurot aastas ja projekti kohta.

4. Riikidevahelised võrgustikud

Toetus teadmiste ja nende levitamise riikidevahelisele Euroopa võrgustikule

Ühenduse toetust antakse multidistsiplinaarse kutseõppe võrgustiku tegevusele, mille kaudu ühendatakse liikmesriikides piirkondlikul ja valdkondlikul tasandil asjaomased avalik- ja eraõiguslikud asutused. Nendeks on kohalikud asutused, kohalikud kaubanduskojad, tööandjate ja töötajate kutseorganisatsioonid, ettevõtted ning uurimis- ja kutseõppeasutused, sealhulgas ülikoolid, kes osutavad teenuseid ning annavad nõu ja teavet seoses kinnitatud kutseõppemetoodikate ja vastavate toodete kättesaadavusega. Kõnealuse tegevuse eesmärk on:

i) koguda, süstematiseerida ja arendada edasi Euroopa teadmisi ja uuenduslikke suundumusi,

ii) täiustada vajaminevate oskuste analüüsi ja prognoosimist,

iii) levitada võrgustike saavutusi ja projektide tulemusi kõikides ühenduse asjaomastes ringkondades.

Riikidevahelistele võrgustikele võib ühenduse toetust anda kuni kolmeks aastaks.

Rahastamine

Ühendus võib rahastada kuni 50 % riikidevaheliste võrgustike tegevuse abikõlblikest kuludest, andes maksimaalselt 150000 eurot aastas ja võrgustiku kohta.

5. Võrdlusmaterjal

Toetus meetmetele, mille abil kogutakse, ajakohastatakse ja levitatakse võrdlusmaterjali

Ühenduse toetust antakse riikidevahelistele meetmetele ühist huvi pakkuvates esmatähtsates valdkondades. Selliste meetmetega aidatakse kaasa:

- võrdlusandmete kogumisele, mis käsitlevad liikmesriikide kutseõppesüsteeme, -metoodikat ja -praktikat ning kvalifikatsiooni ja pädevuse eri käsitlusviise, või

- sellise kvantitatiivse ja/või kvalitatiivse teabe ja analüüsi esitamisele ning selliste parimate tavade jälgimisele, mis toetavad elukestvat õpet käsitlevaid tegevuspõhimõtteid ja kutseõppemetoodikat ega ole Eurostati või Cedefopi kaudu kättesaadavad. Eurostat ja Cedefop on tihedalt seotud statistiliste vahendite tootmisega vastavalt kehtivatele menetlustele, eelkõige nendele, mis on määratletud nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) [2], ja võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1998. aasta otsust 99/126/EÜ (1998.–2002. aasta ühenduse statistikaprogrammi kohta) [3].

Kõnealusele meetmele vastavatele projektidele võib ühenduse toetust anda kuni kolmeks aastaks.

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et sellist võrdlusmaterjali levitatakse võimalikult laialt, eelkõige selle kättesaadavaks tegemiseks kutseõppe valdkonna avalik-õigusliku ja erasektori otsustajatele.

Rahastamine

Ühendus rahastab 50 %–100 % abikõlblikest kuludest, andes maksimaalselt 200000 eurot aastas ja projekti kohta. Maksimumsummat võib tõsta kuni 300000 euroni, kui see on asjaomase projekti ulatusega põhjendatud

6. Ühismeetmed

1. Otsuse artiklis 6 kirjeldatud ühismeetmete puhul võib ühenduse toetust anda ühismeetmetele, mida võetakse koos muude teadmiste Euroopat edendavate ühenduse meetmete, eelkõige ühenduse hariduse- ja noorsooprogrammidega.

2. Selliste ühismeetmete rakendamiseks võib avaldada ühiseid ettepanekute esitamise üleskutseid huvi pakkuvates tegevusvaldkondades, mis ei kuulu üksnes ühte programmi. Ühismeetmete valdkondades lepivad asjaomased komiteed kokku otsuse artikli 7 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud korras.

Ühised ettepanekute esitamise üleskutsed võivad arvesse võtta ka asjaomaste programmide rakendamise käigus esile kerkivaid uusi nõudmisi.

Kõnealusele meetmele vastavatele projektidele võib ühenduse toetust anda kuni kolmeks aastaks.

Rahastamine

Ühendus võib rahastada kuni 75 % abikõlblikest kuludest.

7. Täiendavad meetmed

1. Otsuse artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks on ühenduse toetust võimalik saada:

- otsuse artiklites 5 ja 13 ning käesoleva lisa I jao punktis 6 kirjeldatud haldamisele, kooskõlastamisele, järelevalvele ja hindamisele liikmesriikide poolt,

- liikmesriikide ja komisjoni tegevusele seoses teavitamise, järelevalve, hindamise ja levitamisega, et hõlbustada programmis osalemist ja soodustada väljatöötatud metoodika, toodete ja vahendite ning käesoleva programmi tulemuste edastamist, sealhulgas laiemale üldsusele kättesaadavate andmepankade kaudu,

- siseriiklike kutsenõustamiskeskuste riikidevahelisele võrgustikule,

- koostööle kolmandate riikide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega vastavalt otsuse artiklile 11.

2. Ühenduse rahalist toetust antakse selleks, et toetada nende asjaomaste struktuuride tegevust, mille liikmesriigid on loonud vastavalt otsuse artiklile 5.

3. Programmi rakendamisel võib komisjon kasutada tehnilise abi organisatsioone, mille rahastamine nähakse ette käesoleva programmi üldise rahastamise raames. Samadel tingimustel võib kasutada ka eksperte. Lisaks võib komisjon korraldada seminare, kollokviume või muid kohtumisi ekspertidega, mis võivad hõlbustada programmi rakendamist, ja võtta teavitamise, avaldamise ja levitamisega seotud meetmeid.

4. Tehnilise abi organisatsiooni(de) ja siseriiklike haldusstruktuuride positsioon ja ülesanded tuleb selgelt määratleda vastavalt artiklile 5.

III JAGU: VALIKUMENETLUSED

Ettepanekud, mida promootorid ettepanekute esitamise üleskutsetes esitavad, valitakse vastavalt ühele järgmistest menetlustest.

1. Menetlus A, mida kohaldatakse vahetusprojektide suhtes (meede 1).

2. Menetlus B, mida kohaldatakse:

- pilootprojektide (meede 2), välja arvatud temaatiliste meetmete suhtes,

- keeleprojektide suhtes (meede 3),

- riikidevaheliste võrgustike suhtes (meede 4).

3. Menetlus C, mida kohaldatakse:

- võrdlusmaterjali suhtes (meede 5),

- temaatiliste meetmete suhtes (meetme 2 raames),

- ühismeetmete suhtes (meede 6),

- Euroopa organisatsioonide projektide suhtes (kõikide meetmete raames).

1. Menetlus A

Valikumenetlus A koosneb järgmistest etappidest:

i) Komisjon eraldab II lisas määratletud korras igale osalevale riigile üldise toetuse pärast otsuse artiklis 7 nimetatud komitee arvamuse küsimist.

ii) Ettepanekute esitamise üleskutsetes määratletud eeskirjade kohaselt esitavad promootorid ettepanekud liikmesriigi määratud haldusstruktuurile.

iii) Haldusstruktuur hindab ettepanekuid ühenduse tasandil kehtestatud üksikasjalike suuniste alusel. Haldusstruktuur koostab valitud vahetusprogrammide nimekirja ja edastab selle teadmiseks komisjonile ja teiste liikmesriikide haldusstruktuuridele.

iv) Liikmesriigid vastutavad asjaomaste haldusstruktuuride abil üldise toetuse määramise ja eraldamise eest promootoritele.

v) Liikmesriigid esitavad komisjonile iga-aastase aruande vahetusprogrammide tulemuste kohta. Aruanne sisaldab muu hulgas teavet järgmiste teemade kohta:

- programmi sihtrühmad,

- programmi sisu ja eesmärgid oskuste ja/või kvalifikatsiooni seisukohast,

- koolituse ja/või tööpraktika kestus õppeasutuses ja/või ettevõttes,

- partnerid ühes või mitmes teises liikmesriigis.

2. Menetlus B

Valikumenetlus B koosneb kahe-etapilisest valimisprotsessist:

- esialgsete ettepanekute valimine;

- lõplike ettepanekute valimine.

i) Ettepanekute esitamise üleskutsetes määratletud eeskirjade kohaselt esitavad promootorid esialgsed ettepanekud liikmesriigi määratud haldusstruktuurile.

ii) Liikmesriigid annavad esialgsetele ettepanekutele hinnangu ja teevad nende hulgast valiku. Promootoreid teavitatakse valimistulemustest. Ainult eduka esialgse ettepaneku esitanud promootorid kutsutakse asjaomase liikmesriigi haldusstruktuurile oma lõplikku ettepanekut esitama. Promootorid saadavad oma lõplike ettepanekute koopia ka komisjonile.

iii) Liikmesriigid annavad lõplikele ettepanekutele oma hinnangu, koostavad neist pingerea ja esitavad komisjonile aruande, milles tuuakse välja esialgsed valimistulemused eesmärgi ja meetme kaupa, hindamismenetlus, selles osalevad pooled ning tõenäoliselt valituks osutuvate ettepanekute nimekiri koos kirjelduste ja põhjendustega. Kõnealuses aruandes esitatakse ka programmis osalemise hõlbustamiseks võetud teavitamis- ja reklaamimeetmed.

iv) Komisjon hindab ettepanekuid sõltumatute ekspertide abil, eesmärgiga hinnata ja kindlustada nende riikidevahelisust ja uuenduslikkust. Sõltumatud eksperdid määrab komisjon, võttes täielikult arvesse liikmesriikide ja tööturu osapoolte seisukohti. Komisjon vaatab läbi siseriiklikud aruanded ja konsulteerib seejärel iga liikmesriigiga.

v) Komisjon esitab komiteele eelarvevahendite eraldamise ettepaneku meetme ja liikmesriigi kaupa ja küsib komitee arvamust otsuse artiklis 7 sätestatud korras.

vi) Pärast komitee arvamuse saamist koostab komisjon valitud projektide nimekirja liikmesriikide kaupa ja eraldab igale liikmesriigile vahendid valitud projektide rakendamiseks.

vii) Liikmesriigid vastutavad asjaomaste haldusstruktuuride abil vahendite määramise ja eraldamise eest promootoritele.

viii) Esialgsete ettepanekute valimine peab toimuma kahe kuu jooksul pärast ettepanekute esitamise üleskutses täpsustatud ettepanekute esitamise tähtaja möödumist; iii–vi etapp ei tohiks kesta üle viie kuu.

3. Menetlus C

Menetlus C koosneb kahe-etapilisest valimisprotsessist:

- esialgsete ettepanekute valimine;

- lõplike ettepanekute valimine.

i) Ettepanekute esitamise üleskutsetes määratletud eeskirjade kohaselt esitavad promootorid esialgsed ettepanekud komisjonile. Promootorid saadavad esialgsete ettepanekute koopiad ka oma liikmesriigi haldusstruktuurile.

ii) Komisjon annab kõikidele esialgsetele ettepanekutele oma hinnangu ja teeb pärast programmikomitee arvamuse küsimist oma valiku. Promootoreid teavitatakse valimistulemustest.

iii) Ainult eduka esialgse ettepaneku esitanud promootorid kutsutakse komisjonile oma lõplikku ettepanekut esitama. Promootorid saadavad lõplike ettepanekute koopiad ka oma liikmesriigi haldusstruktuurile.

iv) Komisjon korraldab sõltumatute ekspertide abil saadud ettepanekute riikidevahelise hindamise ja koostab projektide lühinimekirja. Sõltumatud eksperdid määrab komisjon, võttes täielikult arvesse liikmesriikide ja tööturu osapoolte seisukohti.

v) Komisjon küsib komitee arvamust kõnealuse nimekirja kohta otsuse artiklis 7 sätestatud korras.

vi) Komisjon koostab valitud ettepanekute lõpliku nimekirja ja teavitab sellest komiteed. Koos liikmesriikide haldusstruktuuridega kehtestab komisjon nende projektide järelevalve tingimused.

vii) Komisjon vastutab asjakohast tehnilist abi kasutades vahendite määramise ja eraldamise eest promootoritele.

viii) Esialgsete ettepanekute valimine peab toimuma kahe kuu jooksul pärast taotluste esitamise üleskutses täpsustatud taotluste esitamise tähtaja möödumist; iii–vi etapp ei tohiks kesta üle viie kuu.

[1] EÜT L 17, 22.1.1999, lk 45.

[2] EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.

[3] EÜT L 42, 16.2.1999, lk 1.

--------------------------------------------------

II LISA

I JAGU: EELARVE ÜLDINE JAGUNEMINE

1. Eelarveaasta alguseks, hiljemalt iga aasta 1. märtsiks esitab komisjon komiteele eelarvevahendite eeljaotuse meetmete liigi ja menetluse kaupa, võttes arvesse käesoleva otsuse artiklis 2 sätestatud eesmärke, ja küsib komitee arvamust. Selle põhjal koostab komisjon igale liikmesriigile soovitusliku eelarve I lisas nimetatud valikumenetlusega A hõlmatud meetmete rakendamiseks.

2. Kättesaadavad vahendid jaotatakse vastavalt järgmistele piirangutele:

a) vahetusprogrammidele eraldatud vahendid ei või moodustada vähem kui 39 % programmi aastaeelarvest;

b) riikidevaheliste pilootprojektide väljatöötamise, arendamise ja katsetamise toetuseks eraldatavad vahendid ei või moodustada vähem kui 36 % programmi aastaeelarvest. Sellest rahast ei või temaatilisi meetmeid käsitlevate projektide toetuseks eraldatavad vahendid moodustada üle 5 %;

c) keeleprojektide väljatöötamise, arendamise ja katsetamise toetuseks eraldatavad vahendid ei või moodustada vähem kui 5 % prog-rammi aastaeelarvest;

d) muud kulutused ei või moodustada vähem kui 15 %. Nendest kulutustest ei või täiendavatele meetmetele eraldatavad vahendid ületada 9 %. Otsuse artikli 11 raames toimuva tegevuse jaoks eraldatavad vahendid ei või ületada 0,2 % programmi aastaeelarvest.

3. Kõik eespool nimetatud protsendimäärad on soovituslikud ja komitee võib neid korrigeerida otsuse artikli 7 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud korras.

II JAGU: ERIEESKIRJAD VAHETUSPROJEKTIDE ÜLDISEKS TOETUSEKS

1. Enne riikidevaheliste vahetus- ja praktikaprojektide algust eraldab komisjon üldise toetuse, mis on kehtestatud otsuse artiklis 7 kirjeldatud korras määratletud arvutamiskriteeriumide alusel, võttes arvesse:

- elanike arvu,

- lähetava organisatsiooni päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi elatustaseme erinevust,

- geograafilist asendit ja transpordikulusid,

- asjaomase sihtrühma osatähtsust kogu elanikkonna seisukohast, sõltuvalt nende andmete kättesaadavusest kõikidele liikmesriikidele.

Igal juhul ei või nende kriteeriumide kohaldamine tähendada mõne liikmesriigi väljaarvamist I lisas kirjeldatud riikidevaheliste praktika- ja vahetusprogrammide rahastamisest.

2. Üldist toetust eraldatakse igale liikmesriigile tegevuskava alusel, milles peab olema selgelt välja toodud:

- rahalise toetuse haldamise kord,

- meetmed, mida kavatsetakse võtta, et abistada praktika ja vahetuse korraldajatel võimalikke partnereid leida,

- asjaomased meetmed praktika ja vahetuste põhjaliku ettevalmistuse, korralduse ja järelevalve tagamiseks, samuti seoses võrdsete võimaluste edendamisega.

3. Programmi rakendamise esimese aasta kohta esitavad liikmesriigid komisjonile sellise tegevuskava hiljemalt 31. märtsil 2000. Selle põhjal eraldab komisjon igale liikmesriigile summa, mille alusel riik võib riikidevahelised programmid käivitada. Summad, mis on selle eralduse piires jäänud 1. oktoobri 2000. aasta seisuga kasutamata, liidetakse üldise toetuse lõplikule summale.

--------------------------------------------------

III LISA

MÕISTED

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid, võttes arvesse liikmesriikide süsteemide ja normide vahelisi erinevusi:

a) kutsealusõpe — mis tahes kutsealusõppe vorm, sealhulgas tehniline ja kutseõpe, töö käigus toimuv väljaõpe ja kutsesuunitlusega haridus, mis aitab kaasa erialase kvalifikatsiooni saamisele, mida tunnustavad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus õpe läbiti,

b) kutseõppeperiood — mis tahes tasemel, sealhulgas ülikoolis antav kutseõpe. Selline kutseõpe, mida lähteliikmesriigi pädevad asutused tunnustavad või mille nad sertifitseerivad vastavalt selle riigi õigusaktidele, menetlustele või tavadele, hõlmab struktuurilisi õppeperioode ettevõttes ja vajaduse korral kutseõppeasutuses või -keskuses,

c) kutsealane jätkukoolitus — kutsekoolitus, mille ühenduse töötaja läbib oma tööelu jooksul,

d) elukestev õpe — õppimis- ja kutseõppevõimalused, mida pakutakse inimestele kogu nende elu jooksul, et nad saaksid pidevalt omandada uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi ning neid kaasajastada ja kohandada,

e) avatud ja kaugkutseõpe — paindlikud kutseõppe vormid, millega kaasneb:

- info- ja sidetehnoloogiate ja -teenuste traditsiooniline ja uuenduslik kasutamine ning

- toetus individuaalse nõustamise ja juhendamise kaudu,

f) kutseõppeperioodide ja töö käigus toimuva väljaõppe Euroopa haridussuunad — õppeperioodid, mille inimene läbib mõnes muus liikmesriigis kui oma kutseõppeperioodi ja mis moodustab osa kutseõppeperioodist,

g) kutsenõustamine — mitmesugune tegevus, nagu nõustamine, teavitamine, hindamine ja juhendamine, mille eesmärk on aidata inimestel teha kutsealusõppe ja kutsealase jätkukoolituse, kutseõppeprogrammide ning töövõimalustega seotud valikuid,

h) ettevõte — kõik avaliku ja erasektori ettevõtted, sõltumata suurusest, õiguslikust seisundist või majandusvaldkonnast, ja igasugune majandustegevus, sealhulgas sotsiaalmajandus,

i) töötajad — kõik siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt tööturul olevad inimesed, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad,

j) kutseõppeasutused — avaliku sektori, avaliku sektori osalusega või erasektori asutused, mis siseriiklike õigusaktide ja/või tavade kohaselt kavandavad või pakuvad kutseõpet, kutsealast täiendõpet või ümberõpet, sõltumata eri liikmesriikides kasutatavatest nimetustest,

k) ülikool — siseriiklikele õigusaktidele või tavadele vastav kõrgharidusasutus, mis annab vastavatasemelise kvalifikatsiooni või diplomi, sõltumata eri liikmesriikides kasutatavatest nimetustest,

l) üliõpilased — käesolevas lisas määratletud ülikoolide nimekirjas olevad inimesed, kes sõltumata õpitavast erialast omandavad kõrgharidust (sealhulgas doktoriõpe), saades pärast lõpetamist kraadi või diplomi,

m) tööturu osapooled — liikmesriigi tasandil siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele vastavad tööandjate ja töötajate organisatsioonid ja ühenduse tasandil tööandjate ja töötajate organisatsioonid, kes osalevad sotsiaalses dialoogis ühenduse tasandil,

n) kohalikud ja piirkondlikud partnerid — kõik piirkondliku ja kohaliku elu mõjutajad — kohalikud asutused, ühendused, kohalikud kaubanduskojad ja -ühendused, konsortsiumid, nõuandeorganid, meediakanalid –, kes osalevad kutseõpet hõlmavas kohalikus või piirkondlikus koostöös,

o) Euroopa organisatsioonid — tööturu osapooled ühenduse tasandil, eri valdkondade Euroopa tööandjate ja ametiühingute ühendused ning organid ja organisatsioonid, mis tegutsevad Euroopa tasandil või ulatuses,

p) võrdlusmaterjal — analüüsid, uuringud, ülevaated ja heade tavade kindlaks tegemine, mis võimaldavad võrrelda ühenduse tasandil eri liikmesriikide olukorda ja konkreetses valdkonnas toimunud arengut.

--------------------------------------------------