Nõukogu määrus (EÜ) nr 2799/98,

15. detsember 1998,

millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev valuutakord

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 42 ja 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [3]

võttes arvesse valuutakomitee arvamust [4]

ning arvestades, et:

(1) nõukogu 3. mai 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 974/98 euro kasutuselevõtu kohta [5] nähakse ette, et alates 1. jaanuarist 1999 peab euro saama osalevate liikmesriikide valuutaks; põllumajanduse valuutakord, mis põhineb:

- nõukogu 28. detsembri 1992. aasta määrusel (EMÜ) nr 3813/92 ühises põllumajanduspoliitikas kohaldatavate arvestusühiku ja ümberarvestuskursside kohta, [6]

- nõukogu 29. juuni 1995. aasta määrusel (EÜ) nr 1527/95, millega reguleeritakse teatavate omavääringute põllumajandusliku ümberarvestuskursi languse hüvitamist, [7]

- nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusel (EÜ) nr 2990/95, millega reguleeritakse põllumajandusliku ümberarvestuskursi märgatava languse hüvitamist enne 1. jaanuari 1997, [8]

- nõukogu 22. aprilli 1997. aasta määrusel (EÜ) nr 724/97, millega määratakse kindlaks põllumajandustulusid mõjutava märgatava revalveerimisega seotud meetmed ja tasandustoetus, [9]

seisneb põhiliselt konkreetsetes põllumajanduslikes ümberarvestuskurssides, mis erinevad tegelikest vahetuskurssidest; selline süsteem on vastuolus euro kasutuselevõtmisega; seepärast tuleks kehtestada uue olukorraga kohandatud põllumajanduse valuutakord ja tunnistada kehtetuks määrused, millega nähti ette põllumajanduse endine valuutakord;

(2) praeguses valuutaolukorras, kus vahetuskursside ja põllumajanduslike ümberarvestuskursside vahe on mõõdukas, on võimalik kehtestada lihtsam põllumajanduse valuutasüsteem, mis vastab täpsemalt tegelikule valuutaolukorrale; sellest tulenevalt võib ühise põllumajanduspoliitikaga seotud õigusaktides eurodena kinnitatud hinnad ja summad ümber arvestada mitteosalevate liikmesriikide omavääringusse vastavalt euro vahetuskursile nimetatud vääringute suhtes; sellise sätte eeliseks on ka see, et ta lihtsustab märkimisväärselt ühise põllumajanduspoliitika haldamist;

(3) omavääringutega seotud euro vahetuskurss võib tehingu tegemise ajal muutuda; tuleb kindlaks määrata asjaomaste summade suhtes kohaldatav kurss; üldiselt tuleb arvesse võtta määravat sündmust kõnealuse tehingu majandusliku eesmärgi saavutamiseks; kohaldada tuleks selle sündmuse kuupäeval kehtivat vahetuskurssi; võib osutuda vajalikuks täpsustada nimetatud rakendusjuhtu või loobuda selle kohaldamisest, järgides seejuures teatavaid kriteeriume, eelkõige kursimuutuste kiiret mõju;

(4) vääringute olulise revalveerimise puhul, mis mõjutab tõenäoliselt peale otsetoetuste ka hindu ja muid summasid, võivad põllumajandustulud teatavatel tingimustel väheneda; seetõttu oleks põhjendatud sätestada ajutise väheneva abi võimalus, et tasakaalustada revalveerimiste mõju ja pidada sammu põllumajandushindade arenguga üldiste majandust reguleerivate eeskirjade kohaselt;

(5) on vaja abi laadile kohandatud erieeskirju, mis tasakaalustaksid oluliste revalveerimiste mõju teatavatele omavääringus antavatele otsetoetustele;

(6) tasandustoetuste rahastamise kord peaks sätestama Euroopa Liidu ja liikmesriikide antava rahalise toetuse põhimõtted;

(7) põllumajandussektor nagu teisedki majandussektorid peab pikema aja jooksul kohanema valuutaturu tegeliku olukorraga; sellest tulenevalt tuleks ette näha hüvitamiskorra lõppemise kuupäev; sellise lõppkuupäeva sätestamine on eelarvedistsipliini osa;

(8) on mõistlik sätestada erieeskirjad selliste Euroopa Liidus või maailmaturul tekkivate erandolukordade jaoks, millele tuleb viivitamata reageerida, et tagada ühise põllumajanduspoliitika alusel kehtestatud korra tõhus toimimine;

(9) liikmesriikidel, kes ei osale majandus- ja rahaliidus, peab olema võimalus tasuda ühise põllumajanduspoliitikaga seotud õigusaktidest tulenevad kulud eurodes, mitte omavääringus; tuleks tagada, et kõnealune võimalus ei tooks kaasa põhjendamatuid soodustusi maksete sooritajatele ega nende saajatele;

(10) tuleks sätestada võimalus võtta ajutisi meetmeid hõlbustamaks põllumajanduse uue valuutakorra kehtestamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) ühise põllumajanduspoliitikaga seotud õigusaktid:

- õigusaktid, mis põhinevad otse või kaudselt asutamislepingu artiklil 43, välja arvatud ühine tollitariifistik ning muud põllumajandus- ja tööstustoodete suhtes kohaldatavad tollialased õigusaktid,

- õigusaktid, mida kohaldatakse põllumajandussaadustest toodetud kaupade suhtes, mille puhul kehtib kauplemise erikord;

b) osalevad liikmesriigid – liikmesriigid, kes on kooskõlas asutamislepinguga võtnud kasutusele ühisraha;

c) mitteosalevad liikmesriigid – liikmesriigid, kes ei ole ühisraha kasutusele võtnud;

d) omavääring – mitteosalevate liikmesriikide ja kolmandate riikide omavääringud;

e) vahetuskurss – euro ja omavääringute vaheline vahetuskurss valuutaturul;

f) märgatav revalveerimine – olukord, kus aasta keskmine vahetuskurss on madalam kui eelnenud kolmel aastal kehtinud kõige madalama keskmise ümberarvestuskursi ja 1. jaanuari 1999. aasta vahetuskursi moodustatud künnis;

g) märgatava revalveerimise protsendimäär – protsendimäär, mille võrra aasta keskmine on punktis f osutatud künnisest madalam.

Artikkel 2

1. Ühise põllumajanduspoliitikaga seotud õigusaktides kinnitatud hinnad ja summad väljendatakse eurodes.

2. Osalevates liikmesriikides tasutakse need ja nõutakse sisse eurodes. Teistes liikmesriikides konverteeritakse need vahetuskursi abil asjaomasesse omavääringusse ja tasutakse või nõutakse sisse omavääringus, ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist.

3. Impordi- ja eksporditollimaksudega seotud summade puhul, mis on ühise põllumajanduspoliitikaga seotud õigusaktides kinnitatud eurodes ja mida liikmesriikides kohaldatakse omavääringus, võrdub ümberarvestuskurss siiski täpselt määruse (EMÜ) nr 2913/92 [10] artikli 18 lõike 1 kohaselt kohaldatava kursiga.

Artikkel 3

1. Vahetuskursi rakendusjuhuks on:

- kaubavahetuses kolmandate riikidega sissenõutavate või tasumisele kuuluvate summade puhul impordi või ekspordiga seotud tolliformaalsuste täitmine,

- kõigil muudel puhkudel asjaolu, millega saavutatakse tehingu majanduslik eesmärk.

2. Kui lõikes 1 osutatud rakendusjuhtu tuleb täpsustada või kui seda ei saa arvesse võtta turukorraldusest või kõnealusest summast tulenevatel põhjustel, määratakse konkreetne rakendusjuht artiklis 9 sätestatud korras, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

a) vahetuskursi korrigeerimise tegelik kohaldamine niipea kui võimalik;

b) teistsuguse turukorralduse alusel sooritatud analoogiliste tehingute rakendusjuhtude omavaheline sarnasus;

c) ühtse turukorraldusega seotud erinevate hindade ja summade rakendusjuhtude ühtsus;

d) sobivate vahetuskursside kohaldamise kontrolli otstarbekus ja tõhusus.

Artikkel 4

1. Märgatava revalveerimise puhul võivad liikmesriigid anda põllumajandustootjatele tasandustoetust hindade ja summade puhul, mida ei ole nimetatud artiklis 5. Toetust antakse kolme järjestikuse 12 kuu pikkuse osarahana alates märgatavale revalveerimisele järgnevast märtsikuust.

Kõnealust tasandustoetust ei anta tootmisega seotud abina, kui tootmine ei toimunud teatava eelnevalt kindlaksmääratud aja jooksul. Ei või eelistada ühtegi konkreetset tooteliiki ega lähtuda täpsustatud ajavahemikule järgnevast toodangust.

2. Tasandustoetuse esimese osaraha maksimaalmäär kehtestatakse kogu asjaomasele liikmesriigile artiklis 9 sätestatud korras nii, et märgatava revalveerimise protsendimäär korrutatakse kindlaksmääratud tulukaotusega, mis määratakse vastavalt lisa punktidele 1–3.

3. Vajaduse korral vähendatakse esimese osaraha maksimaalmäära või tühistatakse see, võttes arvesse turuolukorda märgatavale revalveerimisele eelnenud aastal.

4. Toetust ei anta sellisele lõike 2 kohaselt arvutatud määra osale, mis ei ole suurem kui 2,6 %-line märgatav revalveerimine.

5. Teise ja kolmanda osarahana makstavaid summasid vähendatakse vastavalt eelneva osaraha suurusele vähemalt kolmandiku võrra esimese osarahana makstud summast.

Teise ja kolmanda osarahana makstavaid summasid vähendatakse või need tühistatakse, lähtudes enne asjaomase osaraha esimesele kuule eelnenud kuu algust registreeritud vahetuskursi arengu mõjust tuludele ja võttes arvesse sama ajavahemiku jooksul täheldatud turuolukorda.

6. Lõike 3 ja lõike 5 teise lõigu kohaselt võetakse turuolukorda arvesse vastavalt järgmistele kriteeriumidele.

Ühe või mitme osaraha summat võib ühes või mitmes sektoris vähendada, kui on täheldatud, et:

a) selle aasta jooksul, kui toimub märgatav revalveerimine, või eelneva osaraha alguse ja asjaomase osaraha esimesele kuule eelnenud kuu alguse vahelise ajavahemiku jooksul oli turuhind asjaomases liikmesriigis keskmiselt samaväärne või kõrgem kui keskmine turuhind liikmesriikides, kus sama ajavahemiku jooksul ei toimunud märgatavat revalveerimist. Turuhindu võrreldakse omavääringus või eurodes väljendatud turuhinna indeksi 100 alusel,

või

b) kui seos asjaomase sektori rakendusjuhtude kuupäevade ja märgatava revalveerimise kuupäeva vahel on selline, et ei saa järeldada, nagu oleks revalveerimine mõjunud kogu kõnealuse ajavahemiku jooksul.

Juhul kui kohaldatakse punkti b, arvutatakse artikli 4 lõikes 5 nimetatud vähemalt ühe kolmandiku suurune vähendamine selle esimese osaraha summa põhjal, mis oleks makstud, kui punkti b ei kohaldataks.

Kogemuste põhjal võib nimetatud kriteeriume muuta artiklis 9 sätestatud korras.

Artikkel 5

1. Juhul kui vahetuskurss, mida kohaldatakse:

- hektari või loomühiku kohta arvestatud kindlasummalise toetuse

või

- lamba või kitse eest saadava lisatasu

või

- struktuuri- või keskkonnakaitsesummade

rakendusjuhu kuupäeval, on madalam kui varem kohaldatud kurss, võib asjaomane liikmesriik maksta põllumajandustootjatele tasandustoetust kolme järjestikuse, 12 kuu pikkuse osarahana alates rakendusjuhu kuupäevast.

Tasandustoetust tuleb anda esimeses lõigus osutatud toetuste, lisatasude ja summade lisana.

2. Tasandustoetuse esimese osaraha maksimaalmäär kehtestatakse kogu asjaomasele liikmesriigile artiklis 9 sätestatud korras vastavalt lisa punktile 4. Liikmesriik võib siiski loobuda tasandustoetuse andmisest, kui kõnealune summa vastab vähem kui 0,5 % suurusele langusele.

3. Teise ja kolmanda osarahana makstavaid summasid vähendatakse vastavalt eelneva osaraha suurusele vähemalt kolmandiku võrra esimese osarahana makstud summast.

4. Vajaduse korral vähendatakse lõikes 3 osutatud summasid või tühistatakse need, lähtudes teise ja kolmanda osaraha esimesel päeval registreeritud vahetuskursi arengu mõjust tuludele.

5. Käesolevat artiklit ei kohaldata summade puhul, mille suhtes 24 kuu jooksul vahetult enne uue kursi kehtestamist kohaldati sellest madalamat kurssi.

Artikkel 6

1. Ühenduse panus rahastamisse on:

- 50 % artiklis 4 osutatud tasandustoetuse jaoks tegelikult makstud summadest,

- 50 % summadest, mida võib maksta artiklis 5 osutatud tasandustoetuse jaoks. Liikmesriik võib siiski loobuda riigi osalusest toetuse rahastamises.

2. Ühise põllumajanduspoliitika rahastamisel loetakse nimetatud panust põllumajandusturgude stabiliseerimiseks kavandatud sekkumise osaks.

Artikkel 7

1. Kui omavääringuga seotud erandlikud valuutatavad võivad ohtu seada ühise põllumajanduspoliitikaga seotud õigusaktide kohaldamise, otsustab komisjon võtta vajalikud kaitsemeetmed, mis võivad vajaduse korral kalduda kõrvale olemasolevatest ühise põllumajanduspoliitikaga seotud õigusaktidest.

Nõukogu ja liikmesriike teavitatakse viivitamata esimeses lõigus nimetatud meetmetest.

Liikmesriik võib suunata komisjoni otsuse nõukogule kolme tööpäeva jooksul pärast päeva, mil neile kaitsemeetmetest teatati.

Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse ühe kuu jooksul pärast kõnealustest meetmetest teatamist.

2. Kui omavääringuga seotud erandlikud valuutatavad võivad ohtu seada ühise põllumajanduspoliitikaga seotud õigusaktide kohaldamise, võib komisjon nimetatud aktidega talle antud volituste piires igal üksikjuhul eraldi käesolevast määrusest kõrvale kalduda, seda eelkõige järgmistel juhtudel:

- kui riik kasutab ebaharilikke valuutavahetusvõtteid, näiteks mitmesuguseid vahetuskursse, või rakendab vahetuslepinguid,

- kui mõne riigi omavääring ei ole ametlikul valuutabörsil noteeritud või kui sellise omavääringu muutused võiksid põhjustada kaubanduse moonutamist.

Artikkel 8

1. Kui mitteosalev liikmesriik otsustab tasuda ühise põllumajanduspoliitikaga seotud õigusaktidest tulenevad kulud eurodes, mitte omavääringus, võtab kõnealune liikmesriik sellised meetmed, et euro kasutamine ei tooks kaasa süstemaatilisi eeliseid võrreldes omavääringu kasutamisega.

2. Liikmesriik teatab komisjonile kavandatud meetmetest enne nende jõustumist. Meetmed ei või jõustuda enne, kui komisjon on teatanud oma nõusolekust.

Artikkel 9

Käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu korras, mis on sätestatud:

a) teraviljaturu ühist korraldust käsitleva nõukogu 30. juuni 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 1766/92 [11] artiklis 23

või

b) muude põllumajandus- või kalatooteturu ühist korraldust käsitlevate määruste vastavates artiklites

või

c) analoogilise korra kehtestamiseks mõeldud muude ühenduse õigusaktide vastavates artiklites.

Artikkel 10

1. Kui käesoleva määruse esialgseks kohaldamiseks on vajalikud üleminekumeetmed, võtab komisjon sellised meetmed vastu artiklis 9 sätestatud korras ja neid kohaldatakse nii kaua, kui uue korra kasutuselevõtuks tingimata vaja on.

2. Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3813/92, (EÜ) nr 1527/95, (EÜ) nr 2990/95 ja (EÜ) nr 724/97.

3. Ühise põllumajanduspoliitikaga seotud õigusaktides olevaid viiteid põllumajanduslikule ümberarvestuskursile peetakse alates 1.jaanuarist 1999 viideteks nõukogu poolt asutamislepingu artikli 109l lõike 4 kohaselt omavääringuühikute lõplikult fikseeritud ümberarvestuskursile ning omavääringute jaoks käesoleva määruse artikli 2 lõikes 2 ja vajaduse korral käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 osutatud kursile.

Ühise põllumajanduspoliitikaga seotud õigusaktides olevaid viiteid representatiivsele eküü turukursile peetakse alates 1. jaanuarist 1999 viideteks euro vahetuskursile.

Viiteid määruses (EMÜ) nr 3813/92 ja määruses (EÜ) nr 724/97 sätestatud tasandustoetusele käsitatakse viidetena käesoleva määruse artiklitele 4, 5 ja 6.

Viiteid määruse (EMÜ) nr 3813/92 artiklis 6 sätestatud rakendusjuhtudele käsitatakse viidetena käesoleva määruse artiklile 3.

Artikkel 11

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1999.

Artikleid 4, 5 ja 6 kohaldatakse ainult enne 1. jaanuari 2002 toimunud märgatavate revalveerimiste suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 1998

Nõukogu nimel

eesistuja

W. Molterer

[1] EÜT C 224, 17.7.1998, lk 15.

[2] EÜT C 328, 26.10.1998.

[3] Arvamus edastatud 9. septembril 1998 (EÜTs seni avaldamata).

[4] Arvamus edastatud 30. septembril 1998 (EÜTs seni avaldamata).

[5] EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1.

[6] EÜT L 387, 31.12.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 150/95 (EÜT L 22, 31.1.1995, lk 1).

[7] EÜT L 148, 30.6.1995, lk 1.

[8] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 7. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1451/96 (EÜT L 187, 26.7.1996, lk 1).

[9] EÜT L 108, 25.4.1997, lk 9. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 942/98 (EÜT L 132, 6.5.1998, lk 1).

[10] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 82/97 (EÜT L 17, 21.1.1997, lk 1).

[11] EÜT L 181, 1.7.1992, lk 21. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 923/96 (EÜT L 126, 24.5.1996, lk 37).

--------------------------------------------------

LISA

1. Käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 nimetatud kindlaksmääratud tulukaotus võrdub:

a) ühe protsendiga:

- teravilja (kaasa arvatud riis), suhkrupeedi, piima ja piimatoodete ning veise- ja vasikaliha põllumajandusliku lõpptoodangu summast,

- nende toodete koguse maksumusest, mis on tarnitud lepingu alusel, mis vastavalt ühenduse eeskirjadele kohustab tootjat järgima miinimumhindu esimeses taandes nimetamata toodete puhul, ja

- põllumajandustootjatele makstud toetustest või lisatasudest, välja arvatud käesoleva määruse artiklis 5 nimetatud toetused ja tasud;

b) summaga, millest lahutatakse:

- 0,5 % loomasöödana kulutatud vahetarbimise maksumusest,

- turuhindade kogulisandväärtuse vähenemisest tulenev mõju maksudele, mis tuleneb punkti a ja eelneva taandega seotud meetmetest,

- mahaarvatis, mis vastab 1 % Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi prognoositud kuludest järgmiste kirjete puhul:

- kindlasummalise hektaritoetuse kogusumma,

- pool struktuuriabi või keskkonnakaitsetoetuse summast, ja

- 130 % lambaliha- ja kitselihatootjate lisatasudest.

2. Punkti 1 alapunkti a teises ja kolmandas taandes nimetatud summasid ei võeta arvesse, kui nende summa on väiksem kui 0,01 % asjaomase liikmesriigi põllumajanduslikust lõpptoodangust kõnealuses tootesektoris.

Käesoleva määruse kohaldamisel vastavad tootesektorid EÜSA koostatud põllumajanduse raamatupidamisarvestuses määratletud statistilistele kogumitele või nende järgmistele rühmadele:

1. Teravili ja riis

2. Suhkrupeet

3. Piim ja piimatooted

4. Veiseliha

5. Õliseemned ja oliiviõli

6. Värske puu- ja köögivili

7. Kartul

8. Veinid ja viinamarjavirded

9. Lilled ja kultuurtaimed

10. Sealiha

11. Lamba- ja kitseliha

12. Munad ja kodulinnud

13. Muu

3. Kindlaksmääratud tulukaotus määratakse andmete põhjal, mis on seotud:

a) EÜSAst saadava põllumajanduse raamatupidamisarvestusega enne märgatava revalveerimise kuupäeva lõppenud eelmise kalendriaasta kohta punkti 1 alapunkti a esimese taande ja punkti 1 alapunkti b esimese ja teise taande puhul;

b) eelarve või selle puudumise korral eelarve või eelarveprojekti või esialgse eelarveprojekti täitmisega, mis käsitlevad:

- punkti 1 alapunkti a teise ja kolmanda taande puhul tulu alapunktis a nimetatud aastal,

- punkti 1 alapunkti b kolmanda taande puhul teravilja turustusaasta jooksul algavat eelarveaastat, mille jooksul toimus märgatav revalveerimine.

Punkti 2 kohaldamiseks piirjuhtudel võetakse alapunktis a osutatud teabe puhul arvesse ka kahe eelneva aasta asjakohaseid andmeid.

4. Artikli 5 lõikes 1 nimetatud toetus arvestatakse käesoleva lisa punkti 3 alapunkti b esimeses taandes nimetatud andmete põhjal.

--------------------------------------------------