31997R2519



Euroopa Liidu Teataja L 346 , 17/12/1997 Lk 0023 - 0040


Komisjoni määrus (EÜ) nr 2519/97,

16. detsember 1997,

millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1292/96 kohaselt ühenduse toiduabina tarnitavate toodete varumise üldeeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1292/96 toiduabipoliitika, toiduabi korraldamise ja toiduainetega kindlustamise tugimeetmete kohta, [1] eriti selle artiklit 22,

ning arvestades, et:

kogemustest lähtudes on asjakohane muuta komisjoni 8. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2200/87, millega nähakse ette ühenduse toiduabina tarnitavate toodete ühenduses varumise üldeeskirjad, [2] muudetud määrusega (EMÜ) nr 790/91; [3] selguse huvides tuleks määrus (EMÜ) nr 2200/87 uuesti sõnastada;

on asjakohane veel kord rõhutada, et kõigil on võrdsed võimalused tarnetoimingutes osalemiseks; pakkumiskutse annab samad tagatised kui hankelepingu sõlmimise kord;

toodete varumist ühendusest väljaspool tuleks reguleerida määrusega; seetõttu on asjakohane märkida, et võttes arvesse erikohustusi või isegi erinevusi üldistest kaubandustavadest, Incotermi tarneklauslitele üldiselt ei viidata;

on asjakohane lubada rahvusvahelistel ja valitsusvälistel organisatsioonidel, kes ise on niisuguse abi saajad, hankida ühenduse turult või ühendusest väljaspool abina tarnitavaid tooteid;

on asjakohane volitada ettevõtjat või organit tegema kõiki või osa toiduabiga seotud toiminguid;

teatavatel põhjendatud asjaoludel tuleks võimaldada hankekonkursi väliselt sõlmitud lepingu menetluse kasutamist;

mõnel juhul tuleb ette näha, et toodete tarnimisel tarneklausli "vabastatud sihtkohas" alusel tuleb neid vedada ainult maitsi, pidades silmas uusi toiduabi saavaid riike, eelkõige Kaukaasia ja Kesk-Aasia riike;

teatavatele toiduabi saajatele võib olla kohane tarnida tooteid tarneklauslite "hangitud tehasest" või "franko vedaja" alusel;

varumiskord peaks olema võimalikult paindlik, et toime tulla igas olukorras, kus ühenduse toiduabi vajatakse;

käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduabi ja toiduainetega kindlustamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

1. Kui on tehtud otsus varuda tooteid ühenduse toimingute tegemiseks määruse (EÜ) nr 1292/96 kohaselt, kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud korda.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse toodete suhtes, mida tarnitakse:

- tarneklauslite "hangitud tehasest" või "franko vedaja",

- "franko lastimissadam",

- "franko lossimissadam" või

- "vabastatud sihtkohas" alusel.

3. Kui tooted ostetakse abisaajates maades, võib komisjon vastu võtta erisätted, mis tuleb avaldada artiklis 6 ettenähtud pakkumiskuulutuses, et arvesse võtta nende maade ja ettevõtjate tavasid.

Artikkel 2

1. Käesolevas määruses ettenähtud pakkumismenetlustest osavõtt on avatud võrdsetel tingimustel kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, edaspidi "ettevõtja", kes asuvad

- ühenduses asutamislepingu artikli 58 kohaselt,

- väljaspool ühendust, kuid on liikmesriigis registrisse kantud, kaasa arvatud väljaspool ühendust registrisse kantud laevandusettevõtjad, ja mille juhatuses on liikmesriikide kodanikud, juhul kui nende laevad on selles liikmesriigis selle seaduste järgi registrisse kantud,

- abisaajal maal, mis on loetletud määrusele (EÜ) nr 1292/96 lisatud nimekirjas,

- maal, kus varumine toimub määruse (EÜ) nr 1292/96 artiklites 11 ja 17 ettenähtud tingimuste kohaselt.

2. Komisjon võib kohaldada nende ettevõtjate suhtes pakkumismenetlusest osavõtu ajutist või alalist piirangut, kes on tõsiselt rikkunud oma kohustusi ühenduse poolt finantseeritud toiduabi toimingute või muude toimingute tegemisel.

Artikkel 3

1. Komisjon võib lubada rahvusvahelistel ja valitsusvälistel organisatsioonidel, kes on ühenduse abi saajad, osta ja varuda tooteid abitarneteks ise. Sel juhul määrab komisjon kohaldatavad eeskirjad ja menetlused.

2. Komisjon võib ühenduse abina tarnitavate kõikide või osa toodete varumise usaldada selleks volitatud ettevõtjale või organile. Sel juhul määrab komisjon kohaldatavad eeskirjad ja menetlused.

3. Komisjon kehtestab lõikes 1 ja 2 ettenähtud eeskirjad ja menetlused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1292/96 artikli 22 sätete ja käesoleva määruse sätetega.

Artikkel 4

1. Olenevalt igale tarnele ettenähtud tingimustest ostetakse tarnitav toode ühendusest, abisaajalt maalt või arengumaalt, mis on kantud määruse (EÜ) nr 1292/96 lisasse ja kuulub võimaluse korral samasse geograafilisse piirkonda, sama määruse artiklis 11 kehtestatud korras.

2. Erandlikel asjaoludel ja määruse (EÜ) nr 1292/96 artikli 11 lõikes 2 kehtestatud korras võib tooteid osta mujalt kui lõikes 1 nimetatud maa turult.

3. Kui tooted varutakse ühenduses, võib neid osta turult, pakkumiskuulutuses märgitud sekkumisametilt või valmistada kaupadest, mis on sellelt ametilt ostetud. Sekkumisametilt ostmise puhul tehakse ost kindlaksmääratud hinna alusel vastavalt kehtivatele ühenduse põllumajanduseeskirjadele.

4. Kui tooted varutakse väljaspool ühendust, võib komisjon määrata teatud programmi alusel tarnitavate toodete päritolumaa.

Artikkel 5

Varutavate toodete omadused ning pakendamise ja märgistamise nõuded avaldatakse Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias, ilma et see piiraks komisjoni poolt vajaduse korral vastuvõetavate erisätete kohaldamist, mis on nimetatud pakkumiskuulutuses.

II PEATÜKK

Lepingu sõlmimise kord

Artikkel 6

1. Riiklikud tarnelepingud sõlmitakse ühel järgmisel viisil:

a) avatud pakkumine;

b) piiratud pakkumine;

c) pakkumismenetluseta sõlmitud leping.

2. Avatud pakkumise kohta avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas hiljemalt 15 päeva enne pakkumiste esitamistähtaja lõppu I lisa kohane pakkumiskuulutus.

3. Piiratud pakkumise puhul saadetakse pakkumiskuulutus vähemalt kolmele ettevõtjale kirja teel või kirjaliku elekterside teel.

Kui tooted varutakse ühenduses, valitakse ettevõtjad nende hulgast, kes on osalenud lõikes 2 nimetatud pakkumismenetluses.

Kui tooted varutakse ühendusest väljaspool, peab ettevõtjad valima nende seast, kes on komisjonis selleks registreeritud.

Piiratud pakkumise võib välja kuulutada järgmistel juhtudel:

a) kui tooted varutakse ühendusest väljaspool;

b) kui tooted tarnitakse abi eraldamise otsuse alusel määruse (EÜ) nr 1292/96 artikli 24 lõike 1 punkti a kohaselt;

c) kui tarnetoimingu kohta tehakse otsus eelmise tarnelepingu tühistamise järel;

d) kui tarnetoiming tuleb pärast abi eraldamise otsust kiiresti teha.

4. Hankekonkursi väliselt sõlmitava lepingu puhul kutsutakse pakkumisele ainult üks ettevõtja.

Hankekonkursi välise lepingu võib sõlmida siis, kui see on tarne eritingimuste tõttu põhjendatud, eelkõige katselist laadi tarne puhul.

5. Pakkumiskutse võib olla seotud kindlaksmääratud tootekoguse või kindlaksmääratud rahasummale vastava toote maksimumkoguse tarnimisega.

6. Üks pakkumiskutse võib sisaldada mitme partii tarnimist. Partii võib jaotada mitmeks osaks või seda võib tarnida mitmes jaos.

Artikkel 7

1. Pakkujad võtavad pakkumismenetlusest osa nii, et saadavad kirjaliku pakkumise tähitud kirjana pakkumiskuulutuses nimetatud komisjoni talitusele või esitavad sellele talitusele kirjaliku pakkumise vastuvõtmistõendi vastu. Pakkumised peavad olema ümbrikus, millel on sõna "toiduabi" ja vastava pakkumiskutse viitenumber. Ümbrik peab olema pitseeritud ning asetatud teise ümbrikusse, millel on pakkumiskuulutuses märgitud aadress.

Pakkumised võib saata ka kirjaliku elekterside teel pakkumiskuulutuses märgitud numbritele. Asjaolu, et numbrid olid kinni, ei vabanda pakkumiste esitamise kuupäevast mittekinnipidamist.

Pakkumised peavad saabuma või need tuleb esitada tervikuna enne pakkumiskuulutuses ettenähtud pakkumiste esitamistähtaja lõppu.

2. Iga partii kohta võib esitada ühe pakkumise. Pakkumine kehtib ainult juhul, kui see käib terve partii kohta. Kui partii on jagatud osadeks, esitatakse pakkumine selle keskmisena.

Kui pakkumiskutse hõlmab mitut partiid, esitatakse iga partii kohta eraldi pakkumine. Pakkuja ei ole kohustatud esitama pakkumist kõikide partiide kohta.

Pakkumised tehakse IIA lisas oleva näidise ning IIB lisas esitatud juhendite kohaselt.

3. Pakkumises tuleb märkida:

a) pakkuja nimi ja aadress;

b) pakkumiskutse, partii ja toimingu viitenumber;

c) partii netokaal või vastavalt punktile e pakkumisega seotud rahasumma;

d) pakutav hind eküüdes ühe tonni toote kohta, millega pakkuja kohustub tarnima kooskõlas ettenähtud tingimustega, välja arvatud juhtudel, kui kohaldatakse punkti e;

e) pakutavate toodete netokogus, kui pakkumiskutse esitatakse teatava toote maksimumkoguse tarnimise kohta kindla rahasumma eest.

Pakkumise tegemisel tuleb arvesse võtta artiklis 4 nimetatud ja kõnealuse tarne jaoks kehtestatud varumiskorda, eksporditoetust ja ekspordimakse ning muid korvavaid summasid, mis on ette nähtud põllumajandustoodete kauplemiseeskirjades.

Pakkumiskutses võib ette näha, et pakkumine peab sisaldama neid toetusi või muid summasid.

Teise ja kolmanda lõike sätteid kohaldatakse mutatis mutandis, kui kohaldatakse punkti e sätteid.

4. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, märgitakse pakkumises kõige rohkem kaks lastimisaadressi, kui tarnitakse tarneklauslite "hangitud tehasest" või "vabastatud sihtkohas" alusel ainult maitsi. Kui tarnitakse tarneklausli "franko vedaja" alusel, nimetatakse lastimisaadress pakkumiskuulutuses; komisjon kasutab seda tarneklauslit ainult nõuetekohaselt põhjendatud eriasjaoludel.

5. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, näidatakse pakkumises tarneklauslite "franko lossimissadam" või "vabastatud sihtkohas" alusel meritsi tarnimise korral üks lastimissadam. Pakkumisse võib märkida kaks sadamat, kui kogu lasti ei saa laadida esimeses sadamas selle sadama omaduste tõttu ning sama laeva lastimine tuleb lõpule viia teises sadamas.

6. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, märgitakse pakkumises tarneklausli "franko lastimissadam" alusel tarnimise puhul üks ookeanilaevadele ligipääsetav sadam, kus saab tarnida ettenähtud tingimustel. Pakkumises võib märkida kaks sadamat, kui partii on jaotatud osadeks, millel on erinevad sihtkohad.

Tarnete puhul, mille ühegi partii netokogus ei ületa 3000 tonni ja millel on üks sihtkoht, valitakse lastimissadam selle alusel, kas sealt on kindlaksmääratud kättetoimetamisaja jooksul mereühendus sihtriiki liinilaevaga või lastilaevaga, mille hulka kuulub maksimaalselt üks ümberlaadimine väljaspool ühendust asuvas sadamas. Sel juhul kehtib pakkumine ainult siis, kui sellele on lisatud laevandusettevõtja või selle esindaja kinnitus, et niisugune ühendus on olemas.

Kui tarnitakse töödeldud tooteid, kaasa arvatud ühenduses varutud riis, võib meritsi transportimisel olla üks ümberlaadimine ühenduse mõnes teises Euroopa sadamas eespool nimetatud tingimuste kohaselt; see sadam tuleb märkida pakkumisse. Ümberlaadimise kulud kannab tarnija.

Eriasjaoludel võib lastimissadama pakkumiskuulutuses kindlaks määrata.

7. Kui kohaldatakse lõike 3 punkti d, esitatakse pakkumine järgmiselt:

a) kui tarnitakse tarneklauslite "hangitud tehasest" või "franko vedaja" alusel, esitab pakkuja ühe pakkumise, mis sisaldab kauba laadimist ja paigutamist abisaaja poolt muretsetud transpordivahendile;

b) kui tarnitakse tarneklausli "franko lastimissadam" alusel, esitab pakkuja ühe pakkumise, mis sisaldab kõiki kulusid, mis on seotud pakkumiskuulutuses kindlaksmääratud tarnimisetapiga;

c) kui tarnitakse tarneklausli "franko lossimissadam" alusel, esitab pakkuja korraga kaks summat:

i) esimene summa tarnimise kohta kindlaksmääratud tarneklausli alusel. Pakkuja esitab selgelt ja eraldi tegeliku meretranspordiga seotud kulud;

ii) teine pakkumiskuulutuses kindlaksmääratud summa tarnimise kohta alternatiivselt tarneklausli "franko lastimissadam" alusel;

d) kui tarnitakse tarneklausli "vabastatud sihtkohas" alusel meritsi, esitab pakkuja korraga kaks summat:

i) esimene summa tarnimiseks kindlaksmääratud tarneklausli alusel. Pakkuja esitab selgelt ja eraldi kolmandate riikide maismaatranspordi ja tegeliku meretranspordiga seotud kulud;

ii) teine summa tarnimiseks alternatiivsel etapil tarneklausli "franko lastimissadam" alusel, mis on kindlaks määratud pakkumiskuulutuses;

e) kui tarnitakse ainult tarneklausli "vabastatud sihtkohas" alusel maitsi, esitab pakkuja korraga kaks summat:

i) esimene summa tarnimiseks kindlaksmääratud tarneklausliga. Pakkuja esitab selgelt ja eraldi tegeliku maismaatranspordiga seotud kulud;

ii) teine summa tarnimiseks alternatiivse tarneklausli "hangitud tehasest" alusel.

8. Kui kohaldatakse lõike 3 punkti e, määratakse pakkumiskuulutuses kindlaks pakkumise esitusviis.

9. Pakkumine kehtib ainult siis, kui sellele on lisatud tõend artiklis 8 nimetatud tagatise esitamise kohta. Tagatis esitatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt. Ei piisa üksnes viitest varasemas pakkumises sama partii kohta esitatud tagatisele.

10. Pakkumine, mida ei esitata kooskõlas käesoleva artikliga või mis sisaldab reservatsioone või tingimusi, mida pakkumiskutses ei nimetata, ei kehti.

11. Ühtki pakkumist ei või pärast vastuvõtmist muuta ega tagasi võtta, välja arvatud artikli 9 lõikes 4 nimetatud juhul.

Artikkel 8

Iga kogupartii kohta esitatakse pakkumise tagatis eküüdes. Tagatise suurus nähakse ette pakkumiskuulutuses. Tagatis kehtib vähemalt üks kuu ja seda pikendatakse komisjoni taotlusel. Tagatises tuleb konkreetselt märkida, et see on esitatud kooskõlas käesoleva artikliga, ning selles peavad olema artikli 7 lõike 3 punktides a ja b nimetatud andmed. Kui iga partii kohta on eraldi summa kindlaks määratud, võivad ühes dokumendis olla mitme partii tagatised.

Tagatis esitatakse komisjonile liikmesriigi poolt tunnustatud krediidiasutuse tagatisena. Kui tooted varutakse väljaspool ühendust, võib tagatise esitada väljaspool ühendust asuv krediidiasutus, mida komisjon tunnustab. Tagatist ei saa tagasi võtta ja see tuleb maksta esimesel nõudmisel. Tagatis vabastatakse ainult komisjoni algatusel. Tagatis vabastatakse või sellest jäädakse ilma artikli 22 tingimuste kohaselt. Vastuvõtuteatist ei anta.

Kui varumine toimub maal, mis ise on toiduabi saaja, võib komisjon pakkumiskuulutuses määratleda muud tagatisega seotud tingimused, võttes arvesse maa tavasid.

Artikkel 9

1. Lepingud ostude tegemiseks ühenduses sõlmitakse kuni kolme tööpäeva jooksul ja ühendusest väljaspool nelja tööpäeva jooksul pärast pakkumiste esitamistähtaja lõppu pakkujatega, edaspidi "tarnija", kes esitasid kõige madalama pakkumise, mis vastavad kõikidele pakkumiskutse tingimustele, eelkõige varutavate toodete omadustega seotud tingimustele.

2. Kui kõige madalama pakkumise on korraga esitanud mitu pakkujat, tehakse otsus liisu teel.

3. Kui tarnimine on ette nähtud tarneklauslite "franko lossimissadamas" või "franko vedaja" alusel, võib lepingu sõlmida ka tarnimise kohta alternatiivsete tarneklauslite "franko lastimissadam" või "hangitud tehasest" alusel, mis on kindlaks määratud pakkumiskuulutuses.

4. Kui leping sõlmitakse, teatatakse sellest nõuetekohasel viisil nii tarnijale kui kaotanud pakkujale lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kirja teel või kirjaliku elekterside teel. Kui tarnijale teatatakse pärast nimetatud tähtaja lõppu, on tal õigus oma pakkumine järgmisel päeval tagasi võtta.

5. Pakkumiskuulutuses nimetatakse iga pakkumiskutse kohta kaks pakkumiste esitamise tähtaega. Kui lepingut ei ole esimese tähtaja möödumisel sõlmitud, võib komisjon lepingu sõlmimise edasi lükata teise tähtaja möödumiseni. Pakkujaid informeeritakse kirja või kirjaliku elekterside teel lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul.

Vajaduse korral võib teiseks tähtajaks kehtestada uued tarnetingimused.

6. Komisjon võib otsustada lepinguid mitte sõlmida esimese või teise tähtaja möödumisel, eriti siis, kui esitatud pakkumised on tavalistest turuhindadest kõrgemad. Komisjon ei pea oma otsust põhjendama. Pakkujatele teatatakse otsusest leping sõlmimata jätta kirjaliku elekterside teel lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul.

7. Kui tooted varutakse ühenduses, avaldatakse pakkumiskutse tulemused Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.

Kui tooted varutakse väljaspool ühendust, avaldatakse peamiste pakkumiskutsete tulemused korrapäraselt Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.

III PEATÜKK

Tarnija kohustused ja tarnetingimused

Artikkel 10

1. Tarnija täidab oma kohustused vastavalt pakkumiskuulutuses ettenähtud tingimustele ning käesolevas määruses sätestatud kohustustele, kaasa arvatud tema pakkumisest tulenevad kohustused.

Eeldatakse, et tarnija on tutvunud kõikide üld- ja eritingimustega ning neid aktsepteerinud.

2. Tarnija esitab oma kohustuste täitmise tagamiseks komisjonile tarnetagatise 10 tööpäeva jooksul alates teate saamisest, et temaga sõlmitakse leping. See eküüdes väljendatud tagatis on 10 % iga partii pakkumissummast. Tagatise kehtivusaeg on vähemalt üks aasta ja seda pikendatakse komisjoni taotlusel. Tagatis esitatakse kooskõlas artikli 8 esimese ja teise lõiguga. Tagatises tuleb selgesõnaliselt nimetada, et see on esitatud kooskõlas käesoleva artikliga, ning selles peavad olema artikli 7 lõike 3 punktides a ja b nimetatud andmed. Lisaks märgitakse sellele abisaaja riik või organisatsioon.

3. Tarnija teatab 10 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise teatamisest artiklis 11 nimetatud ettevõtjale kirjalikult:

a) tarnitavate kaupade tootja, pakendaja või ladustaja nime ja aadressi ning valmistamise või pakendamise ligikaudse kuupäeva.

Kui varutakse töödeldud tooteid, teatab tarnija vähemalt kolm tööpäeva ette kuupäeva, millal valmistamine või pakendamine algab;

b) tarnekohal oleva esindaja nime.

4. Lepingute sõlmimisest tulenevad õigused ja kohustused ei ole loovutatavad.

Artikkel 11

Niipea kui leping on sõlmitud, teatab komisjon tarnijale, missugune asutus teeb artiklis 16 nimetatud kontrolli, annab välja vastavussertifikaadi või tarnesertifikaadi ning koordineerib kõiki tarnimisetappe (edaspidi "kontrollija").

Kui kontrollija ja tarnija ei jõua tarnimise käigus kokkuleppele, võtab komisjon vajalikke meetmeid.

Komisjon võib tarnimise eri etappide jaoks määrata erinevad kontrollijad.

Artikkel 12

1. Lõigete 2–8 sätteid kohaldatakse tarneklauslite "hangitud tehasest" ja "franko vedaja" alusel tarnimise puhul. Tarneklausel määratakse kindlaks pakkumiskuulutuses.

2. Tarnija lepib abisaaja või tema esindajaga kirjalikult kokku kuupäeva, millal kaubad saadetakse pakkumises või pakkumiskuulutuses kindlaksmääratud lastimisaadressile, ning saadab selle koopia kontrollijale. Kontrollija annab kokkuleppe saavutamiseks kõikvõimalikku abi.

Kaupu ei või saata osasaadetistena, kui abisaaja ja komisjon ei ole selles kokku leppinud. Vastasel juhul nõuab komisjon tarnijalt kontrollimise lisakulude kandmist.

3. Tarnija teatab viivitamata kontrollijale ja komisjonile kokkulepitud kuupäeva ja tarnekoha või asjaolu, et abisaajaga ei ole kokkuleppele jõutud. Kui abisaajaga ei ole kokkulepet saavutatud, tuleb sellest teatada vähemalt kümme päeva enne pakkumiskuulutuses kindlaksmääratud tähtaja möödumist, et komisjon saaks võtta vajalikke meetmeid.

4. Tarnida tuleb pakkumiskuulutuses kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kui enne seda ei ole võimalik tarnida, võib komisjon abisaaja kirjalikul taotlusel, millele on lisatud tõendavad dokumendid, tarne kohaletoimetamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Tarnija on kohustatud tähtaja pikendamist arvestama.

Kui tarnet ei saa teha pikendatud tähtaja jooksul tarnijast olenemata põhjustel, võib tarnija tema taotluse korral ta kohustustest vabastada.

5. Tarnimine on lõpetatud, kui kõik kaubad on tegelikult lastitud ja paigutatud abisaaja poolt muretsetud transpordivahendile.

6. Tarnija kannab kõik toodete tarnimisega seotud riskid, kaasa arvatud toodete kadumine või riknemine, kuni tarnimine on lõpetatud ja kontrollija on selle kohta teinud märkuse artiklis 16 nimetatud lõplikku vastavustunnistusse.

7. Tarnija täidab ekspordilitsentsi ja tollivormistusega seotud tolliformaalsused ja tasub vastavad kulud ja maksud.

8. Kui artiklis 17 nimetatud vastuvõtusertifikaadis ja lõplikus vastavustunnistuses on kuupäevades või kogustes lahknevused, võib komisjon teha täiendava kontrolli, mille põhjal võib välja anda uued dokumendid.

Artikkel 13

1. Lõikeid 2–8 kohaldatakse tarneklauslite "franko lastimissadam" alusel tarnimise korral. Tarneklausel määratakse kindlaks pakkumiskuulutuses.

2. Tarnija lepib abisaaja või tema esindajaga kirjalikult kokku kuupäeva, millal kaubad saabuvad tema pakkumises kindlaksmääratud lastimissadamasse ja lastimiskaile, samuti lepib vajaduse korral kokku laadimisgraafiku ning saadab koopia kontrollijale. Kontrollija annab niisuguse kokkuleppe saavutamiseks kõikvõimalikku abi. Kui kokkulepet ei ole saavutatud, võtab komisjon kontrollija aruande põhjal vajalikke meetmeid.

Komisjon võib tarnija kirjalikul taotlusel ja kokkuleppel abisaajaga lubada lastimissadama muutmist, kui tarnija kannab kõik sellega seotud kulud.

Kaupu ei või saata osasaadetistena, kui abisaaja ja komisjon ei ole selles kokku leppinud. Vastasel juhul nõuab komisjon tarnijalt kontrollimise lisakulude kandmist.

3. Tarnija teatab kirjalikult viivitamata kontrollijale ja komisjonile kokkulepitud kuupäeva ja tarnekoha või asjaolu, et abisaajaga ei ole kokkuleppele jõutud. Kui abisaajaga ei ole kokkulepet saavutatud, tuleb sellest teatada vähemalt kümme päeva enne pakkumiskuulutuses kindlaksmääratud tähtaja möödumist, et komisjon saaks võtta vajalikke meetmeid.

4. Kui tarnet pole olnud võimalik teha pakkumiskuulutuses kindlaksmääratud tähtajaks mereühenduse puudumise tõttu, võtab komisjon kontrollija aruande põhjal vajalikud meetmed. Need meetmed võivad olla tarneaja automaatne pikendamine, teise sadama kasutamise luba, tarnetoimingu tühistamine või kauba kohaletoimetamine tarnija või kontrollija pakutud laevaga, kui prahtimis- ja laadimismaksud on vastuvõetavad. Tarnijat võib kohustada nende meetmetega seotud kulusid tasuma, juhul kui artikli 7 lõikes 6 nimetatud kinnitus osutub ebaõigeks.

5. Tarne peab tegema pakkumiskuulutuses kindlaksmääratud tähtaja jooksul, välja arvatud lõikes 4 kirjeldatud asjaoludel. Kui selle tähtaja jooksul ei ole võimalik tarnida, võib komisjon abisaaja kirjalikul taotlusel, millele on lisatud tõendavad dokumendid, tarne kohaletoimetamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Tarnija on kohustatud tähtaja pikendamist arvestama.

Kui tarnet ei saa teha pikendatud tähtaja jooksul tarnijast olenemata põhjustel, võib tarnija tema taotluse korral ta kohustustest vabastada.

6. Kui tarnija vastutab laadimistööde eest, laadib ta kaubad laevale laeva või sadamarajatise laadimisgraafiku alusel, võttes arvesse sadama tavasid.

Kui kaubad toimetatakse kohale FOB-paigutatult, vastutab tarnija kogu edaspidise paigutamise eest ja lahtiselt tarnimise korral mahutamise eest.

7. Tarnimine on lõpetatud, kui kõik kaubad on tegelikult kohale toimetatud pakkumiskuulutuses kindlaksmääratud etapil.

8. Artikli 12 lõikeid 6, 7 ja 8 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 14

1. Tarneklausli "franko lossimissadam" alusel tarnimise korral kohaldatakse lõikeid 2–14.

Tarneklausel määratakse kindlaks pakkumiskuulutuses.

2. Tarnija organiseerib oma kulul transpordi oma pakkumises nimetatud lastimissadamast pakkumiskuulutuses kindlaksmääratud sihtsadamasse lõikes 14 nimetatud tähtaega arvestades kõige sobivamal marsruudil.

Komisjon võib tarnija kirjalikul taotlusel lubada teise sadama kasutamist, kui sellega seotud kulud kannab tarnija.

3. Tarnija organiseerib kaupade mereveo laevadega, millele ühenduse või rahvusvahelised klassifikatsiooniühingud on andnud kõige kõrgema kategooria ja mis täidavad kõiki toiduainete vedamisega seotud tervishoiunõudeid. Ühenduses toimuvate laadimiste suhtes peavad klassifikatsiooniühingud täitma nõukogu direktiivis 94/57/EÜ [4] sätestatud eeskirju ja nõudeid.

Kaupade merevedu toimub vastavalt eeskirjadele, millega välditakse ausa ja vaba konkurentsi moonutamist kaubanduses ja mis on kehtestatud ühenduse meretranspordipoliitikat käsitlevates nõukogu määrustes (EMÜ) nr 954/79, [5] (EMÜ) nr 4055/86, [6] (EMÜ) nr 4056/86, [7] (EMÜ) nr 4057/86 [8] ja (EMÜ) nr 4058/86. [9] Kaupu ei saa vedada laevaühingud, kelle tegevus on põhjustanud kahju ühenduse laevaomanikele või kelle asukohariik on piiranud liikmesriigis seaduslikult registrisse kantud liikmesriikide laevandusettevõtjate või laevade vaba juurdepääsu vedudele, eriti määruse (EMÜ) nr 4057/86 artikli 11 või määruse (EMÜ) nr 4058/86 artikli 4 lõike 1 punkti b alusel tehtud nõukogu otsuse kehtivuse ajal.

Tarnija tõendab kontrollijale dokumentaalselt, et kasutatav laev vastab eespool nimetatud tervishoiunõuetele, ning esitab klassifikatsioonisertifikaatide koopiad.

4. Tarnija võtab merekindlustuspoliisi või kasutab üldpoliisi. Kindlustussumma on vähemalt sama suur kui pakkumise summa ning see katab kõik vedamise ja tarnimisega seotud riskid kuni kindlaksmääratud tarnimisetapini. Pakkumine katab ka kõik defektse kauba sortimise, kõrvaldamise või hävitamisega seotud kulud ning nende kaupade ümberpakkimise ja analüüsiga seotud kulud, mille vead ei takista abisaajal neid vastu võtmast.

Kindlustuspoliis jõustub niipea, kui kindlustatud kaubad viiakse tarnija ladudest välja, ning see lõpeb, kui tarnimine on lõpule viidud pakkumiskuulutuses märgitud tarneklausli kohaselt ning kontrollija on selle kohta teinud märke lõplikku vastavussertifikaati.

Poliisis tuleb sellele lisaks märkida, et poliis on antud käesoleva artikli kohaselt.

5. Niipea kui tarnijale saab teatavaks laeva nimi ja lipp, lastimiskuupäev, eeldatav saabumiskuupäev lossimissadamasse ja kõik kaupade vedamise ajal toimunud vahejuhtumid, teatab ta sellest kirjalikult abisaajale ja kontrollijale.

Tarnija saadab abisaajale ja kontrollijale eelteate laeva lossimissadamasse saabumise eeldatava kuupäeva kohta kümme päeva, viis päeva, kolm päeva ja 48 tundi enne laeva saabumist või annab laeva kaptenile või laevaühingu esindajale ülesande see teade saata.

6. Kaupu ei või komisjoni nõusolekuta saata osasaadetistena rohkem kui ühe laevaga. Sel juhul nõuab komisjon tarnijalt kontrollimise lisakulude kandmist.

7. Tarnija maksab kaupade laevale lastimise kulud lastimissadamas ja prahiraha.

Kui tarnitakse tarneklausli "ex ship" ("lossimata") alusel, ei pea tarnija maksma lossimissadamas lossimismakse ega üleseisutrahve, kui ta ei ole mahalaadimist takistanud. Pakkumiskuulutuses võib ette näha, et tarnija maksab komisjonile dispatši (kiiruspreemia). Maksutaotlusega koos tuleb esitada asjaolude kirjelduse ja seisuaja kirjelduse koopia.

Kui tarnitakse tarneklausli "ex quay" ("lossitud") alusel, maksab tarnija lossimissadama lossimiskulud, kaasa arvatud kulud, mis on seotud kaupade paigutamisega laeva kõrvale kaile, ja vajaduse korral ka lihterveo kulud, kaasa arvatud lihtrite rentimise, pukseerimise ja lossimise kulud ning laeva või lihtri üleseisutrahvid.

Tarnimisel tarneklausli "sadamaladu" alusel kannab tarnija lisaks kolmandas lõigus nimetatud kuludele kaupade käitlemise ja toimetamise kulud "ex quay" etapist sadama lattu paigutamiseni (kaasa arvatud).

Konteineris tarnimise puhul toimub see konteineriterminaalis või klausli "sadamaladu" alusel. Sel juhul on seisumaksuvaba aeg vähemalt 15 päeva ja see tuleb selgelt märkida konossementi. Tarneklausli "sadamaladu" alusel tarnimisel kannab tarnija mahalaadimis- ja paigutamiskulud. Kui konteinereid on kasutatud tarnija algatusel ning see oli pakkumiskuulutuses kindlaks määramata, kannab tarnija kõik sellest tulenevad kulud.

Kõikidel juhtudel maksab tarnija kaimaksud ja muud samasugused maksud, mida need laevad sadamaeeskirjade kohaselt maksma peavad.

8. Tarnija täidab ekspordilitsentsi saamise ja tollivormistusega seotud tolliformaalsused ja maksab vastavad kulud ja maksud. Ta ei pea täitma formaalsusi, mis on seotud impordilitsentsi saamise või impordiga seotud tolliformaalsustega ega maksma sellega seotud kulusid ega makse.

9. Niipea kui kaubad on lastitud, saadab tarnija abisaajale järgmised dokumendid ja kontrollijale nende koopiad:

a) pro forma arve, milles märgitakse, et toiming on seotud ühenduse maksuvaba abiga;

b) artiklis 16 nimetatud ajutise vastavustunnistuse koopia;

c) kõik abisaajale tollivormistuseks ja vastuvõtuks vajalikud dokumendid;

d) kõik muud pakkumiskuulutuses kindlaksmääratud dokumendid.

Kui tarnitakse tarneklausli "ex ship" alusel, saadab tarnija ka järgmised dokumendid:

a) originaalkonossement sihtsadama jaoks või vastav dokument, mis võimaldab vastuvõtjal kaupu tollis vormistada ja lossida;

b) vajaduse korral prahtimisleping, booking note või vastav dokument, milles märgitakse eelkõige seisupäevad;

c) täislastide puhul tehniline märkus, milles märgitakse süvis soolasesse vette jõudmisel, ühele süvise sentimeetrile vastav tonnide arv (TPC) ja paigutusplaan.

Kui tarnitakse tarneklausli "ex quay" või "sadama laost" alusel, saadab ta ka järgmised dokumendid:

a) konossemendi koopia ja pakkeleht, kui kaubad tarnitakse konteineris;

b) kättetoimetamisteatis, mis võimaldab vastuvõtjal kaubad tollis vormistada ja kätte saada.

10. Konossemendis nimetatakse igal juhul vedaja ja see esitatakse tarnija esindajale lossimissadamas. Abisaaja kirjalikul taotlusel peab tarnija nimetama abisaaja või tema esindaja kaubasaajaks, kes täidab üksnes impordiga seotud tolliformaalsused.

Välja arvatud tarnimise puhul "ex ship" klausli alusel, ei tähenda abisaaja kaubasaajaks nimetamine seda, et ta vastutab lossimiskulude eest või maksab kõik või osa neist kuludest eelnevalt. Igal juhul tuleb lossimissadamas oleva abisaaja ja kontrollija nimi märkida lahtrisse "teadmiseks".

11. Ilma et see piiraks lõike 14 kohaldamist, on tarnimine lõpetatud, kui kõik kaubad on tegelikult:

a) toimetatud laeva trümmi, kui tarnitakse "ex ship" alusel kooskõlas lõike 7 teise lõiguga;

b) on pandud kaile, kui tarnitakse "ex quay" alusel kooskõlas lõike 7 kolmanda lõiguga;

c) on paigutatud sadama lattu või pandud virna konteineriterminaali, kui tarnitakse kooskõlas lõike 7 neljanda ja viienda lõiguga.

12. Tarnija kannab kõik toodete tarnimisega seotud riskid, kaasa arvatud toodete kadumine või riknemine, kuni tarnimine on lõpetatud ja kontrollija on selle kohta teinud märkuse artiklis 7 nimetatud lõplikku vastavustunnistusse lõikes 7 kindlaksmääratud tarnimisetapil.

13. Kui vastuvõtusertifikaadis ja lõplikus vastavustunnistuses on kuupäevades või kogustes lahknevused, võib komisjon teha täiendava kontrolli, mille põhjal võib välja anda uued dokumendid.

14. Kõik kaubad peavad jõudma lossimissadamasse pakkumiskuulutuses kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kui pakkumiskuulutuses on ühe partii puhul ette nähtud rohkem kui üks lossimissadam, aga ainult üks tarnetähtaeg, peavad kaubad jõudma igasse sadamasse selleks tähtaja jooksul.

Laeva registreerimist lossimissadama ametiasutuste poolt loetakse tõendiks, et laev on sellesse sadamasse saabunud. Kui laeva ei ole sel viisil registreeritud, määratakse saabumisaeg kindlaks laeva logiraamatu väljavõtte järgi, mille kinnitab kontrollija.

Pakkumiskuulutuses võib vajaduse korral ette näha kuupäeva, millest varasem tarnimine loetakse enneaegseks ja mille tõttu määratakse artikli 22 lõike 4 punkti c kohane trahv.

15. Kui pakkumiskuulutuses kindlaksmääratud tähtaja jooksul ei ole võimalik tarnida, võib komisjon abisaaja kirjalikul taotlusel, millele on lisatud tõendavad dokumendid, tarne kohaletoimetamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra või lepingust taganeda. Tarnija on kohustatud tähtaja pikendamist või lepingust taganemist arvestama.

Kui tarnet ei saa teha pikendatud tähtaja jooksul tarnijast olenemata põhjustel, võib tarnija tema taotluse korral ta kohustustest vabastada.

Artikkel 15

1. Tarnimise korral tarneklausli "vabastatud sihtkohas" alusel kas meritsi ja maitsi või ainult maitsi kohaldatakse lõikeid 2–11.

2. Tarnija organiseerib oma kulul transpordi oma pakkumises nimetatud lastimissadamast või lastimiskailt pakkumiskuulutuses kindlaksmääratud lõppsihtkohta lõikes 9 nimetatud tähtaega arvestades kõige sobivamal marsruudil.

Komisjon võib tarnija kirjalikul taotlusel lubada muuta lastimissadamat või lastimiskaid, kui sellega seotud kulud kannab tarnija.

Tarnija kannab kõik kulud, kuni kaubad on sihtkoha laos kättesaadavaks tehtud.

Kui kaubad tarnitakse konteinerites, maksab tarnija kõik konteinerite rentimise, vedamise ja lattu viimise kulud ning tühjade konteinerite tagasitoomise kulud. Välja arvatud juhud, kui konteinereid on kasutatud tarnija algatusel, kuid see oli pakkumiskuulutuses kindlaks määramata, ei maksa tarnija konteinerite seisuaja eest 15 päeva jooksul alates kuupäevast, kui kaubad on sihtkoha laos kättesaadavaks tehtud.

3. Artikli 14 lõikeid 3, 4, 6 ja 8 kohaldatakse mutatis mutandis.

4. Pakkumiskuulutuses võib tarne lossimissadama või maitsi transportimise puhul transiidisadama kindlaks määrata.

5. Ilma et see piiraks lõike 9 kohaldamist, on tarnimine lõpetatud, kui kõik kaubad on tegelikult tehtud sihtkoha laos kättesaadavaks. Tarnija ei vastuta tarnspordivahendilt mahalaadimise eest.

6. Tarnija kannab kõik toodete tarnimisega seotud riskid, kaasa arvatud toodete kadumine või riknemine, kuni tarnimine on lõpetatud lõikes 2 ettenähtud etapil ja kontrollija on selle kohta teinud märkuse lõplikku vastavustunnistusse.

7. Kui vastuvõtusertifikaadis ja lõplikus vastavustunnistuses on kuupäevades või kogustes lahknevused, võib komisjon teha täiendava kontrolli, mille põhjal võib välja anda uued dokumendid.

8. Tarnija teatab abisaajale ja kontrollijale viivitamata kirjalikult kasutatava transpordivahendi, lastimiskuupäevad, eeldatava sihtkohta saabumise kuupäeva ja kõik kaupade vedamise ajal toimunud vahejuhtumid.

Tarnija saadab abisaajale ja kontrollijale kõige kiiremal viisil kinnituse viis päeva enne eeldatavat saabumiskuupäeva.

9. Kõik kaubad peavad sihtkohta jõudma pakkumiskuulutuses kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kui pakkumiskuulutuses on ühe partii puhul ette nähtud rohkem kui üks sihtkoht, aga ainult üks tarnetähtaeg, peavad kaubad jõudma igasse kohta selle tähtaja jooksul. Pakkumiskuulutuses võib vajaduse korral ette näha kuupäeva, millest varasem tarnimine loetakse enneaegseks ja mille tõttu määratakse artikli 22 lõike 4 punkti c kohane trahv.

10. Kohaldatakse artikli 14 lõiget 15.

11. Niipea kui kaubad on lastitud, saadab tarnija abisaajale järgmised dokumendid ja kontrollijale nende koopiad:

a) meritsi transportimise korral konossemendi koopia, milles märgitakse vedaja;

b) kättetoimetamisteatis, mis võimaldab vastuvõtjal kaubad tollis vormistada;

c) ajutise vastavustunnistuse koopia;

d) pro forma arve, milles märgitakse, et toiming on seotud ühenduse maksuvaba abiga;

e) konteinerites tarnimise korral pakkeleht;

f) saatekiri meritsi transportimise korral;

g) kõik abisaajale tollivormistuseks ja vastuvõtuks vajalikud dokumendid;

h) kõik muud pakkumiskuulutuses kindlaksmääratud dokumendid.

Artikkel 16

1. Kontrollija kontrollib iga tarne osas tarnitavate kaupade kvaliteeti, kogust, pakendamist ja märgistamist.

Lõplik kontroll tehakse kindlaksmääratud tarnimisetapil. Kui tarnitakse tarneklauslite "franko lossimissadam" või "vabastatud sihtkohas" alusel, tehakse ajutine kontroll ka kaupade lastimisel või tehases.

2. Kontrolli tehakse niisugusel ajal ja niisugustel tingimustel, mis võimaldab saada kõikide vajalike analüüside tulemused ja vajaduse korral teise kontrolli tulemused, enne kui kaubad tehakse kättesaadavaks või enne, kui alustatakse lastimist. Siiski võib kontrollija eriasjaoludel ja pärast komisjonilt loa saamist, eriti kui on oht, et pärast nimetatud kontrollimisi võidakse tooteid tarnimise käigus ümber vahetada, teha samalaadset lisakontrolli lastimistoimingute ajal. Kõik rahalised kulud, mis tulenevad nimetatud lisakontrollide ajal avastatud mittevastavusest, eriti üleseisutrahvid, kannab tarnija.

3. Kui lõplik kontroll on tehtud, annab kontrollija välja lõpliku vastavustunnistuse, kus on eelkõige kindlaks määratud tarnimise lõpetamise kuupäev ja tarnitav netokogus; sellesse tunnistusse võib vajaduse korral teha reservatsioone.

4. Kui kontrollija teeb kindlaks mittevastavuse, peab ta sellest teatama tarnijale ja komisjonile kirjalikult nii kiiresti kui võimalik. Seda teatist nimetatakse "reservatsiooniteatiseks". Kui tarnija soovib otsused kontrollija ja komisjoniga vaidlustada, peab ta seda tegema kahe tööpäeva jooksul alates selle teatise saatmisest.

5. Kui ajutine kontroll on lõpetatud, annab kontrollija tarnijale ajutise vastavustunnistuse, millesse võib vajaduse korral teha reservatsioone. Kontrollija teatab, kas reservatsioon on niisugune, mille tõttu ei saa tooteid tarnimisetapil vastuvõetavaks pidada. Komisjon võib iga reservatsiooni alusel otsustada mitte maksta artikli 18 lõikes 4 nimetatud ettemaksu.

6. Tarnija vastutab kõikide finantstagajärgede eest, eelkõige surnud prahiraha ja üleseisukulude eest, mis tulenevad toodete kvalitatiivsetest puudustest või toodete hilisest esitamisest, mistõttu neid ei olnud võimalik kontrollida.

7. Kontrollija kutsub kirjalikult tarnija esindajad ja abisaaja kontrollitoimingute juurde, eriti siis, kui võetakse proove analüüside tegemiseks. Proovide võtmine toimub ametitavade kohaselt.

Proovide võtmisel võtab kontrollija kaks lisaproovi, mida ta hoiab pitseeritult komisjonile kättesaadavana võimaliku teise kontrolli jaoks või juhuks, kui abisaaja või tarnija esitab vastuväiteid.

Proovideks võetud kaupade eest maksab tarnija.

8. Kui tarnija või abisaaja vaidlustab lõike 2 kohaselt tehtud vahe- või lõpliku kontrolli tulemused, organiseerib kontrollija pärast komisjonilt loa saamist teise kontrolli, mille hulka kuulub vastavalt vastuväite laadile teine proovivõtmine, teine analüüs ning pakendi teine kaalumine või teine kontroll.

Teise kontrolli teeb asutus või laboratoorium, mis on määratud tarnija, abisaaja ja kontrollija kokkuleppel. Kui kokkuleppele jõudmine vastuväite esitamisele järgneva kahe tööpäeva jooksul osutub võimatuks, määrab asutuse või laboratooriumi komisjon.

9. Kui lõplikku vastavustunnistust ei ole pärast esimest või teist kontrolli välja antud, on tarnija kohustatud kaubad välja vahetama.

10. Lõikes 2 nimetatud kontrolli kulud kannab komisjon.

Tarnija kannab lõikes 9 nimetatud asenduskaupade kontrolli ja artikli 17 lõikes 1 nimetatud täiendavate kaupade kontrolli kulud.

Lõikes 8 nimetatud teise kontrolli kulud kannab kaotaja osapool.

11. Kui kaupade tarnimine tarneklausli "franko lossimissadam" alusel või "vabastatud sihtkohas" alusel on tõsiselt takistatud tarnijast olenemata häirete tõttu, võib komisjon otsustada, et kontrollija annab enne tarnimist välja lõpliku vastavustunnistuse kaupade kvantiteedi ja kvaliteedi kohta tehtud asjakohase kontrolli alusel.

12. Tarnija võib paluda kontrollijal välja anda ajutine või lõplik vastavustunnistus osasaadetise kohta.

Ühe partii kohta võib välja anda kuni kolm osatunnistust. Osatunnistuse võib välja anda vähemalt 2500 netotonni töötlemata teravilja kohta ja muude kaupade 100 netotonni kohta, välja arvatud juhul, kui see käsitleb partii viimast osa. Kõikidel nendel juhtudel nõuab komisjon tarnijalt kontrollimise lisakulude kandmist. Viimati nimetatud sätet ei kohaldata partii suhtes, mis on jagatud osadeks, millel on erinevad sihtkohad.

Artikkel 17

1. Lahtiselt tarnitavate kaupade puhul võib tarne kaaluda nõutud kogusest 3 % vähem. Pakitud kaupade puhul on lubatud kõrvalekalle 1 %. Kontrollija poolt proovideks võetud kaubakogused lisatakse lubatud kõrvalekalletele.

Kui kõrvalekalded on lubatust suuremad, võib komisjon nõuda tarnijalt lisatarnet esialgse tarnega samadel finantstingimustel komisjoni poolt kindlaksmääratud teise tähtaja jooksul. Vajaduse korral kohaldatakse artikli 22 lõikeid 4, 5 ja 7.

2. Vastuvõtusertifikaadis või tarnesertifikaadis määratakse kindlaks tegelikult tarnitud kogused.

3. Abisaaja annab tarnijale vastuvõtusertifikaadi, mis sisaldab III lisas ettenähtud andmeid, kohe pärast seda, kui kaubad on kindlaksmääratud tarneklausli kohaselt tarnitud ja tarnija on abisaajale esitanud lõpliku vastavustunnistuse originaali ja päritolusertifikaadi originaali, pro forma arve, milles tõendatakse kaupade väärtus ja nende abisaajale tasuta üleandmine, ning vajaduse korral artiklites 14 ja 15 nimetatud dokumendid.

Kontrollija pakub nimetatud sertifikaatide saamiseks igakülgset abi.

4. Kui abisaaja ei anna vastuvõtusertifikaati 15 päeva jooksul lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest alates, annab kontrollija viie tööpäeva jooksul tarnija kirjaliku ja põhjendatud taotluse alusel ning komisjoni nõusolekul välja tarnesertifikaadi, mis sisaldab III lisas ettenähtud andmeid.

IV PEATÜKK

Maksetingimused ja tagatiste vabastamine

Artikkel 18

1. Tarnijale makstav summa ei ületa pakkumise summat, millele liidetakse artiklis 19 ettenähtud kulud ja millest vajaduse korral võetakse maha lõikes 3 ettenähtud mahaarvamised, artikli 22 lõikes 8 ettenähtud mahaarvatavad summad, artiklites 12–16 mainitud kontrollimiskulud või artikli 13 lõikes 4 mainitud meetmetest tulenevad kulud.

Kui pakkumiskutse on konkreetse toote maksimumkoguse tarnimise kohta, ei ületa makstav summa pakkumiskutses märgitud summat, ilma et see piiraks eespool nimetatud mahaarvamiste, mahaarvatavate summade või kulude või artikliga 19 ettenähtud kulude maksmise kohaldamist.

2. Makse sooritatakse vastuvõtusertifikaadis või tarnesertifikaadis näidatud netokoguse kohta. Kui vastuvõtusertifikaadi ja lõpliku vastavustunnistuse vahel on lahknevus, kehtib lõplik vastavustunnistus ja makse sooritatakse selle alusel.

3. Kui tarnimisetapil osutub, et kaupade pakendamine või märgistamine ei vasta spetsifikaadile, kuigi see ei ole takistanud kaupade vastuvõtmist ega tarnesertifikaadi väljaandmist, võib komisjon makstava summa arvutamisel kohaldada mahaarvamisi. Kui mahaarvamisi kohaldatakse tarnija suhtes, kohaldatakse artikli 2 lõiget 2.

4. Kui tarnitakse tarneklauslite "franko lossimissadam" või "vabastatud sihtkohas" alusel, võib tarnija taotlusel arvutada pakkumise summast kuni 90 % ettemaksu järgmiselt:

a) proportsionaalselt toote osakogustega, mille vastavus on kindlaks tehtud ja mille kohta kontrollija on välja andnud vastavustunnistuse;

b) või kogu kaubakoguse suhtes, mille kohta kontrollija on välja andnud ajutise vastavustunnistuse.

Olenemata kõnealuse partii osaliste ettemaksete arvust teeb komisjon partii kohta ainult ühe lõppmakse, välja arvatud komisjoni poolt aktsepteeritud erandlikel asjaoludel.

5. Makstav summa tasutakse tarnija kahes eksemplaris esitatud taotluse alusel.

Kogu pakkumise summa või selle ülejäänud osa maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

a) arve taotletud summa kohta;

b) vastuvõtusertifikaadi või tarnesertifikaadi originaal;

c) lõpliku vastavustunnistuse koopia.

Ettemaksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

a) arve taotletud summa kohta;

b) ajutise vastavustunnistuse koopia;

c) konossemendi, prahtimislepingu või saatekirja koopia;

d) kindlustussertifikaadi koopia.

Ettemaks ei või ületada 90 % pakkumise summast. Ettemaks tehakse ainult siis, kui komisjonile on esitatud tagatis, mis on võrdne ettemaksu summaga, millele on lisatud 10 %. See tagatis esitatakse kooskõlas artikli 8 esimese ja kolmanda lõiguga. Tagatise kehtivusaeg on vähemalt üks aasta ja seda pikendatakse komisjoni taotlusel.

Kõikide koopiate vastavus originaalile peab olema tõestatud ja need peavad olema tarnija poolt allkirjastatud.

6. Kõik taotlused kogu pakkumise summa või selle ülejäänud osa maksmise kohta esitatakse komisjonile kolme kuu jooksul vastuvõtusertifikaadi või tarnesertifikaadi väljaandmisest alates. Kui taotlus esitatakse pärast selle tähtaja möödumist, peetakse 10 % makstavast summast kinni, välja arvatud vääramatu jõu korral.

7. Kõik maksed tehakse 60 päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on saanud lõike 5 kohaselt esitatud kogu taotluse.

Kui maksed sooritatakse kindlaksmääratud tähtajast hiljem muudel põhjustel kui täiendav kontroll või uurimine, lisatakse sellele viiviseintress Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias avaldatud Euroopa Rahainstituudi poolt kohaldatava igakuise kursi alusel. Kohaldatakse intressimäära, mis kehtib kuul, mille sisse jääb esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumisele järgnev päev. Kui maksmine hilineb rohkem kui üks kuu, kohaldatakse intressimäära, mis on kõikidel määra kohaldamispäevadel kehtinud määrade kaalutud keskmine.

Artikkel 19

1. Tarnija kannab kõik kulud, mis on tekkinud kaupade kindlaksmääratud tarnimisetapil. Komisjon võib hüvitada tarnijale tema kirjalikul taotlusel teatavad lisakulud, mis ta arvestab asjakohaste tõendavate dokumentide alusel, kui vastuvõtusertifikaat või tarnesertifikaat on välja antud ilma taotletud kuludega seotud reservatsioonideta.

2. Välja arvatud kõik halduskulud, on niisugused lisakulud ladustamis-, kindlustus- ja rahastamiskulud, mida tarnija tegelikult on maksnud:

a) vastuvõtja taotlusel antud tarneaja pikendamise korral;

b) viivituse korral, mil tarnekuupäeva ning vastuvõtusertifikaadi või tarnesertifikaadi väljaandmise või lõpliku vastavustunnistuse väljaandmise (juhul kui vastavustunnistus antakse tagantjärele) vaheline aeg on olnud üle 30 päeva.

3. Kinnitatud ladustamis- ja kindlustuskulud makstakse eküüdes, mille summa saadakse omavääringus väljendatud summa konverteerimisel eküüdeks komisjoni poolt kohaldatava kursiga.

Kulusid ei kinnitata, kui need ületavad:

- ladustamiskulude osas nädalas 1 eküü lahtise kauba ühe tonni kohta ja 2 eküüd töödeldud kaupade ühe tonni kohta;

- kindlustuskulude osas aastas 0,75 % kaupade väärtusest.

Rahastamiskulud arvutatakse järgmiselt:

360

kus | Aartikli 18 kohaselt makstav summa, mis jääb maksta rahastamiskulude maksmise päevalnlõike 2 punktis a nimetatud pikendamisest kulunud või lõike 2 punktis b nimetatud viivitatud päevade arviartikli 18 lõikes 7 nimetatud intressimäär. |

4. Erandjuhtudel võib komisjon tarnijale tema kirjalikul taotlusel tagasi maksta teatavad ettenägematud kulud, kui need ei tulene kaupade defektidest, ebapiisavast või sobimatust pakendamisest, tarne lõpetamisega viivitamisest tarnijast olenevatel põhjustel, ummikutest sadamas või alltöövõtja tegevusest.

5. Kui tarnija on vabastatud oma kohustuste täitmisest artikli 12 lõike 4, artikli 13 lõike 5, artikli 14 lõike 15, artikli 15 lõike 10 või artikli 20 teise lõigu alusel, maksab komisjon talle tema kirjalikul taotlusel hüvitist.

Välja arvatud kõik halduskulud, sisaldab niisugune hüvitis ladustamis-, kindlustus- ja rahastamiskulusid, mis arvestatakse käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt, ning kokkulepitud kompensatsiooni, mis kokku mingil juhul ei ületa 3 % pakkumise summast.

6. Lisakulude ja ettenägematute kulude maksmise taotlused esitatakse tarnega seotud maksetaotlustest eraldi ning kahes eksemplaris artikli 18 lõikes 6 ettenähtud tähtaja jooksul. Pärast seda tähtaega peetakse 10 % maksest kinni.

Artikkel 20

Kui komisjon määrab pärast lepingu sõlmimist muu lastimisaadressi, lastimissadama, lossimissadama või lõppsihtkoha või teise tarneklausli, kui esialgu kindlaks määratud, toimetab tarnija kaubad uuele lastimisaadressile, uude sadamasse, uude lõppsihtkohta või uude tarnimisetappi. Komisjon lepib tarnijaga kokku esialgu kindlaksmääratud kulude vähendamise või suurendamise suhtes.

Tarnija võib tema nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral ta kohustuste täitmisest vabastada.

Artikkel 21

Välja arvatud vääramatu jõu korral, kui abisaajast olenemata, kuid tarnijast olenevatel põhjustel ei ole kaupu pärast kindlaksmääratud tarnetähtaega 30 päeva jooksul tarnitud, kannab tarnija kõik kogu või osalisest tarnimata jätmisest tulenevad finantstagajärjed. Niisuguste finantstagajärgede hulka võivad kuuluda abisaajale tekkinud kulud, mis tulenevad otseselt tarnimata jätmisest, nagu näiteks üleseisutrahv, surnud prahirahaga meritsi või maitsi transportimisel, lao või ladustamisala rentimisega ja nendega seotud kindlustuskulud.

Lisaks sellele registreerib komisjon lõikes 1 nimetatud asjaoludel tarnimata jätmise ja võtab asjakohased meetmed.

Artikkel 22

1. Artikli 8, artikli 10 lõike 2 ja artikli 18 lõike 5 kohaselt esitatud tagatised vabastatakse või neist jäädakse ilma lõigete 2–8 sätete kohaselt.

2. Pakkumise tagatis vabastatakse:

a) komisjoni kirjaga või elekterside teel edastatud kirjaliku teatega, kui pakkumine on kehtetu või seda ei ole heaks kiidetud või lepingut ei ole sõlmitud;

b) kui pakkuja, kes on määratud tarnijaks, on esitanud tarnetagatise või on oma pakkumise artikli 9 lõike 4 kohaselt tagasi võtnud.

Tagatisest jäädakse ilma, kui tarnija ei esita tarnetagatist 10 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest alates ja kui pakkuja võtab oma pakkumise tagasi artikli 7 lõike 11 kohaselt.

3. Tarnetagatis vabastatakse täielikult komisjoni kirjaga või elekterside teel edastatud kirjaliku teatega, kui tarnija:

a) on esitanud artikli 18 lõike 5 kolmandas lõigus sätestatud ettemaksutagatise;

b) on teinud tarne kooskõlas tema kõikide kohustustega;

c) on vabastatud oma kohustuste täitmisest artikli 12 lõike 4, artikli 13 lõike 5, artikli 14 lõike 15, artikli 15 lõike 10 ja artikli 20 teise lõigu alusel;

d) ei ole tarnet teinud komisjoni poolt aktsepteeritud vääramatu jõu tõttu.

4. Välja arvatud vääramatu jõu korral, jäädakse tarnetagatisest kumulatiivsel alusel osaliselt ilma järgmiselt, ilma et see piiraks lõike 8 kohaldamist:

a) 10 % tarnimata koguste väärtusest, ilma et see piiraks artikli 17 lõikes 1 nimetatud kõrvalekallete kohaldamist;

b) 20 % pakkumises kindlaksmääratud meretranspordi üldkuludest, kui tarnija poolt renditud laev ei vasta artikli 14 lõikes 3 ettenähtud nõuetele;

c) 0,2 % pärast tähtaega tarnitud koguste väärtusest iga viivitatud päeva kohta või vajaduse korral kuni 0,1 % enneaegse tarne iga päeva kohta, kui see on pakkumiskuulutuses kindlaks määratud.

Punktide a ja c kohastest summadest ei jääda ilma, kui leitud puudused ei olene tarnijast.

5. Ettemakstud tagatis vabastatakse samal viisil nagu tarnetagatis käesoleva artikli lõike 3 punktides b ja c ettenähtud juhtudel.

Sellest jäädakse osaliselt ilma lõike 4 alusel mutatis mutandis.

6. Tarnetagatisest või ettemakstud tagatisest jäädakse täielikult ilma, kui komisjon teeb kindlaks, et tarnimine ei ole toimunud artikli 21 kohaselt.

7. Tarnetagatis või ettemakstud tagatis vabastatakse proportsionaalselt kogustega, mille suhtes on kindlaks tehtud ülejäänud osa maksmise õigus. Muude koguste osas jäädakse tagatisest ilma.

8. Komisjon võtab lõplikult makstavast summast maha lõigete 4, 5 ja 6 kohaselt ilma jäädud tagatise summad. Tarnetagatis või ettemakstud tagatis vabastatakse samal ajal täielikult.

V PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 23

Komisjon otsustab, kas vääramatu jõud võib olla põhjuseks, et tarnija ei tarninud kaupu või ei täitnud mõnd oma kohustustest.

Komisjoni poolt aktsepteeritud vääramatust jõust tulenevad kulud kannab komisjon.

Artikkel 24

Euroopa Ühenduste Kohus on pädev lahendama vaidlusi, mis tulenevad käesoleva määruse kohaselt tehtud tarnetoiminguid reguleerivate eeskirjade rakendamisest või rakendamata jätmisest või nende tõlgendamisest.

Artikkel 25

Käesoleva määrusega reguleerimata küsimuste puhul kohaldatakse Belgia õigusakte.

Artikkel 26

Määrus (EMÜ) nr 2200/87 tunnistatakse kehtetuks.

Selle kohaldamist jätkatakse nende tarnetoimingute suhtes, mille pakkumiskuulutused on avaldatud enne käesoleva määruse jõustumist.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 27

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 1997

Komisjoni nimel

komisjoni liige

João De Deus Pinheiro

[1] EÜT L 166, 5.7.1996, lk 1.

[2] EÜT L 204, 25.7.1987, lk 1.

[3] EÜT L 81, 28.3.1991, lk 108.

[4] EÜT L 319, 12.12.1994, lk 20.

[5] EÜT L 121, 17.5.1979, lk 1.

[6] EÜT L 378, 31.12.1986, lk 1.

[7] EÜT L 378, 31.12.1986, lk 4.

[8] EÜT L 378, 31.12.1986, lk 14.

[9] EÜT L 378, 31.12.1986, lk 21.

--------------------------------------------------

LISA

PAKKUMISKUULUTUS

1. Toimingu nr (vajaduse korral mitu numbrit partii kohta)

2. Abisaaja (maa või organisatsioon)

3. Abisaaja esindaja

4. Sihtriik

5. Varutav toode

6. Üldkogus (netotonnaaž)

7. Partiide arv (vajaduse korral partii ja/või partii osa kogus)

8. Toote omadused ja kvaliteet (artiklis 5 nimetatud kuulutuse kohaselt)

9. Pakendamine (artiklis 5 nimetatud kuulutuse kohaselt)

10. Sildistamine või märgistamine (artiklis 5 nimetatud kuulutuse kohaselt)

- märgistuses kasutatav keel

- täiendav märgistus

11. Varumisviis (ühenduse turg või sekkumisvarud, mille puhul märgitakse varusid valdav amet ning kehtestatud müügihinnad, või väljaspool ühendust asuv turg)

12. Kindlaksmääratud tarnimisetapp

13. Alternatiivne tarnimisetapp (artikli 9 lõike 3 kohane)

14. a) Lastimissadam (vt artikli 7 lõiget 4 ja lõiget 6)

b) Lastimisaadress

15. Lossimissadam

16. Sihtkoht (lao aadress, kui tarnitakse tarneklausli "vabastatud sihtkohas" alusel)

- transiidisadam või -ladu

- maitsi transportimise marsruut (vt artikli 15 lõiget 4)

17. Kindlaksmääratud tarneklausli alusel tarnimise ajavahemik või tähtaeg

- esimene tähtaeg

- teine tähtaeg (vt artikli 9 lõiget 5)

18. Ajavahemik või tähtaeg alternatiivse tarneklausli korral

- esimene tähtaeg

- teine tähtaeg (vt artikli 9 lõiget 5)

19. Pakkumiste esitamise tähtaeg kell 12 päeval (Brüsseli aja järgi)

- esimene tähtaeg

- teine tähtaeg (vt artikli 9 lõiget 5)

20. Pakkumistagatise summa

21. Pakkumiste ja pakkumistagatiste esitamise aadress

22. Eksporditoetus

--------------------------------------------------

II A LISA

PAKKUMISE NÄIDIS

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

II B LISA

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

III LISA

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------