NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2027/97,

9. oktoober 1997,

lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 84 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,1

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,2

tegutsedes vastavalt asutamislepingu artikli 189 punktis c ettenähtud menetlusele3

ning arvestades, et:

1) ühise transpordipoliitika raames on tarvis tõsta lennuõnnetusse sattunud reisijate kaitstuse taset;

2) vastutust õnnetusjuhtumite puhul reguleeritakse kas 1929. aasta 12. oktoobril Varssavis allakirjutatud rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsiooni või 1955. aasta 28. septembril Haagis koostatud kõnealuse konventsiooni muutmise protokolli või 1961. aasta 18. septembri Guadalajara konventsiooni alusel ning olenemata sellest, millist nendest rakendatakse, kannab rakendatav konventsioon edaspidi nime "Varssavi konventsioon"; Varssavi konventsiooni rakendatakse nii reisijate kui ka lennuettevõtjate huvides kõikjal maailmas;

3) Varssavi konventsiooniga kehtestatud vastutuse piir on kaasaja majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi arvestades liiga madal ning tekitab sageli pikki, õhuvedude mainet kahjustavaid kohtumenetlusi; seetõttu on liikmesriigid mitmel viisil tõstnud vastutuse piiri, mis on viinud erinevate veotingimuste tekkimiseni lennunduse siseturul;

4) lisaks kohaldatakse Varssavi konventsiooni üksnes rahvusvahelises transpordis; lennunduse siseturul on erijooned riigisisese ja rahvusvahelise transpordi vahel kõrvaldatud; seetõttu on asjakohane, et vastutuse aste ja liik nii siseriiklikus kui ka rahvusvahelises transpordis oleks ühesugune;

5) juba ammu vajab Varssavi konventsioon täielikku ülevaatamist ja kontrollimist, mis võimaldaks konventsiooni lennuettevõtjate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul pikema aja jooksul ja rahvusvahelisel tasandil ühtlasemalt ning paremini rakendada; jõupingutusi tõsta Varssavi konventsiooniga kehtestatud vastutuse piire tuleks jätkata mitmepoolsete läbirääkimiste kaudu;

6) vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele on soovitav võtta ühenduse tasandil meetmeid kooskõlastatuse saavutamiseks lennuettevõtjate vastutuse küsimuses ning nendest juhinduda reisijate kaitstuse tõhustamisel ülemaailmses ulatuses;

7) vastavalt praegu valitsevatele rahvusvahelistele suundumustele on asjakohane kõrvaldada kõik vastutuse Varssavi konventsiooni artikli 22 lõikes 1 määratletud rahalised piirid ja kõik muud seadusest või lepingust tulenevad piirid;

8) vältimaks olukordi, mille puhul õnnetuse ohvrid jäävad hüvitiseta, ei tohiks ühenduse lennuettevõtjad reisija surmast, vigastusest või muust tervisekahjustusest tuleneva Varssavi konventsiooni artikli 17 alusel esitatud nõude puhul rakendada teatava summa ulatuses Varssavi konventsiooni artikli 20 lõiget 1;

9) ühenduse lennuettevõtjad võib vastutusest vabastada, kui tegemist on asjaomase reisija hooletuse tõttu tekkinud kahjustusega;

10) käesolevas määruses ettenähtud kohustuste selgitamisel tuleb arvesse võtta nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2407/92 (lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta4 artiklit 7; seoses sellega peaksid ühenduse lennuettevõtjad olema kindlustatud teatava käesolevas määruses ettenähtud summa ulatuses;

11) ühenduse lennuettevõtjatel peab alati olema õigus kolmandatelt isikutelt hüvitust nõuda;

12) kohesed ettemaksed võivad tunduvalt abistada vigastada saanud reisijaid või hüvitisele õigust omavaid juriidilisi isikuid lennuõnnetusest tulenevate vahetute kulude katmisel;

13) reisija surma, vigastuse või muu tervisekahjustusega seotud vastutuse liiki ja piiri käsitlevad eeskirjad moodustavad osa lennuettevõtja ning reisija vahel sõlmitud õhutranspordilepingu veotingimustest; konkurentsi kahjustamise riski vähendamiseks peaksid kolmandate riikide lennuettevõtjad andma reisijatele piisavalt infot oma veotingimuste kohta;

14) on asjakohane ja vajalik üle vaadata käesolevas määruses esitatud rahalised piirid, et arvesse võtta majandusarengut ning teisi rahvusvahelistel foorumitel toimunud arenguid;

15) Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) tegeleb praegu Varssavi konventsiooni ülevaatamisega; selle ülevaatamise tulemusteni suurendab ühendus reisijate kaitset ajutiste meetmete abil; pärast Varssavi konventsiooni ülevaatamist ICAO poolt tuleks nõukogul käesolev määrus nii kiiresti kui võimalik üle vaadata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses nähakse ette ühenduse lennuettevõtjate kohustused seoses vastutusega reisija surma, vigastuse või muu tervisekahjustuse põhjustanud õnnetusjuhtumite puhul, kui sellise kahjustuse tekitanud õnnetus toimus õhusõiduki pardal või pardale mineku või pardalt lahkumise ajal.

Käesolev määrus selgitab ka mõningaid ühenduse lennuettevõtjatele kohaldatavaid kindlustusega seotud tingimusi.

Lisaks kehtestatakse käesoleva määrusega mõned nõuded seoses infoga, mida peavad andma lennuettevõtjad, kelle registrisse kantud asukoht on väljaspool ühendust, kuid kes sooritavad lende ühendusse, ühendusest või ühenduse piires.

Artikkel 2

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) lennuettevõtja - õhutranspordiettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba;

b) ühenduse lennuettevõtja - lennuettevõtja, kellel on liikmesriigi poolt vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2407/92 väljaantud kehtiv lennutegevusluba;

c) hüvitisele õigust omav isik - reisija või muu isik, kellel on õigus vastavalt kehtivale õigusele kõnealuse reisija suhtes hüvitist nõuda;

d) eküü - Euroopa Ühenduste üldeelarve koostamisel vastavalt asutamislepingu artiklitele 207 ja 209 kasutusele võetud arvestusühik;

e) SDR - Rahvusvahelise Valuutafondi poolt määratletud Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühik;

f) Varssavi konventsioon - rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsioon, mis on alla kirjutatud 1929. aasta 12. oktoobril Varssavis, või Varssavi konventsioon, mida on muudetud 1955. aasta 28. septembril Haagis, ja Varssavi konventsiooni täiendav konventsioon, mis on koostatud 1961. aasta 18. septembril Guadalajaras, olenemata sellest, millist nendest konventsioonidest reisijateveolepingule kohaldatakse, koos kõikide konventsiooni täiendavate ja sellega seotud ning kehtivate rahvusvahelise õiguse aktidega.

2. Käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 määratlemata mõisted vastavad Varssavi konventsioonis kasutatud mõistetele.

Artikkel 3

1. a) Õigusaktides, konventsioonis ega lepingus määratletud rahaline piir ei kehti ühenduse lennuettevõtja vastutuse korral õnnetusjuhtumist tingitud vigastuste puhul, mis põhjustavad reisija surma, vigastuse või muu tervisekahjustuse.

b) Määruse (EMÜ) nr 2407/92 artiklis 7 ettenähtud kindlustuskohustuse all tuleb mõista, et ühenduse lennuettevõtja peab olema kindlustatud kuni lõikes 2 kehtestatud vastutuse piirini ning sellest edasi kuni mõistliku tasemeni.

2. Kahjude puhul, mille hüvitissumma eküüdes on kuni 100 000 SRD, ei saa ühenduse lennuettevõtja ennast vastutusest vabastada ega oma vastutust piirata tõendades, et tema või tema teenistuses olev personal rakendas kõiki kahjustuse vältimiseks vajalikke meetmeid, või tõendades, et temal või tema teenistuses oleval personalil ei olnud võimalik selliseid meetmeid võtta.

3. Olenemata lõikes 2 sätestatust võidakse ühenduse lennuettevõtja kehtiva õiguse kohaselt kas täielikult või osaliselt vastutusest vabastada, kui ta tõendab, et kahju tekitas või selle tekkimisele aitas kaasa vigastatud või hukkunud reisija hooletus.

Artikkel 4

Kui õnnetusjuhtum põhjustab reisija surma, vigastuse või tervisekahjustuse, siis käesolev määrus:

a) ei käsitle mitte mingil viisil ühenduse lennuettevõtjat kui ainsat kahju hüvitamise eest vastutavat isikut ega

b) piira mitte mingil viisil ühenduse lennuettevõtja õigusi nõuda vastavalt kehtivale seadusele mis tahes teiselt osapoolelt kahju hüvitist või kaasvastutust.

Artikkel 5

1. Ühenduse lennuettevõtja peab viivitamata, kuid igal juhul mitte hiljem kui viisteist päeva pärast hüvitisele õigust omava füüsilisest isikust kannatanu isiku kindlakstegemist, tegema ettemaksed, mis katavad esmased majanduslikud vajadused vastavalt kahju suurusele.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, peab surmajuhtumi korral ettemaksu eküüdes väljendatud summa olema vähemalt 15 000 SDR iga reisija kohta.

3. Ettemaks ei tähenda vastutuse tunnustamist ning selle võib ühenduse lennuettevõtja vastutuse alusel makstavatest hilisematest summadest maha arvata, kuid tagasimaksmisele kuulub ettemaks üksnes artikli 3 lõikes 3 ettenähtud juhtudel või juhul, kui hiljem tõestatakse, et kahju tekitajaks oli isik või selle tekkimisele aitas kaasa ettemaksu saanud isiku hooletus, või juhul, kui sellel isikul ei olnud õigust hüvitisele.

Artikkel 6

1. Artiklites 3 ja 5 sätestatu liidetakse ühenduse lennuettevõtjate veotingimustega.

2. Asjakohast infot artiklites 3 ja 5 sätestatu kohta saavad reisijad taotluse korral ühenduse lennuettevõtjate esindustest, reisibüroodest, registreerimislaudadest ning piletimüügikohtadest. Lennupilet või sellega võrdväärne dokument sisaldab lihtsas ja arusaadavas keeles koostatud nõuete kokkuvõtet.

3. Lennuettevõtjad, kelle registrisse kantud asukoht on väljaspool ühendust, kuid kes sooritavad lende ühendusse, ühendusest või ühenduse piires ning ei kohalda artiklites 3 ja 5 märgitud sätteid, teatavad sellest reisijatele selgesti ja arusaadavalt piletiostmise ajal lennuettevõtja liikmesriigi territooriumil asuvates esindustes, reisibüroodes või registreerimislaudades. Lennuettevõtjad varustavad reisijad oma veotingimusi tutvustava vormiga. Ainult vastutuse piiri esitamist lennupiletil või sellega võrdväärsel dokumendil ei saa pidada piisavaks infoks.

Artikkel 7

Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist koostab komisjon aruande määruse rakendamise kohta, kus muuhulgas võetakse arvesse majandusarengut ning rahvusvahelistel foorumitel toimunud arenguid. Selle aruandega võivad kaasneda ettepanekud käesoleva määruse ülevaatamise kohta.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub aasta pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 9. oktoober 1997

Nõukogu nimel

eesistuja

M. DELVAUX-STEHRES

1 EÜT C 104, 10.4.1996, lk 18 ja EÜT C 29, 30.1.1997, lk 10.

2 EÜT C 212, 22.7.1996, lk 38.

3 Euroopa Parlamendi 17. septembri 1996. aasta arvamus (EÜT C 320, 28.10.1996, lk 30), nõukogu 24. veebruari 1997. aasta ühine seisukoht (EÜT C 123, 21.4.1997, lk 89) ja Euroopa Parlamendi 29. mai 1997. aasta otsus (EÜT C 182, 16.6.1997).

4 EÜT L 240, 24.8.1992, lk 1.