Nõukogu määrus (EÜ) nr 1356/96,

8. juuli 1996,

liikmesriikidevahelise kaupade ja reisijate siseveetranspordi suhtes kohaldatavate ühiste eeskirjade kohta selliste veoteenuste osutamise vabaduse kehtestamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 75,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

tegutsedes asutamislepingu artiklis 189c sätestatud korras [3]

ning arvestades, et:

ühise transpordipoliitika kehtestamine toob muu hulgas kaasa kaupade ja reisijate rahvusvahelise siseveetranspordi turulepääsu suhtes ühenduse territooriumil kohaldatavate ühiste eeskirjade kehtestamise; need eeskirjad peavad olema kehtestatud viisil, mis aitaks kaasa transpordialase siseturu väljakujundamisele;

see turulepääsu ühtne kord toob samuti kaasa teenuste osutamise vabaduse sisseseadmise, kõrvaldades kõik teenuse osutajale kehtestatud piirangud, mis tulenevad tema kodakondsusest või sellest, et tema registrisse kantud asukoht on muus liikmesriigis kui selles, kus teenust tahetakse osutada;

pärast uute liikmesriikide liitumist erineb rahvusvahelist siseveetransporti ja siseveetransiiti käsitlev kord liikmesriigiti, kuna liikmesriikide ja uue ühineva riigi vahel on sõlmitud kahepoolsed kokkulepped; seepärast on vaja näha ette ühised eeskirjad, et tagada transpordialase siseturu nõuetekohane toimimine ning eriti vältida konkurentsi moonutamist ja häireid asjaomase turu korraldusel;

see tegevus kuulub ühenduse ainupädevusse ning kõnealuse eesmärgi võib saavutada üksnes ühtsete eeskirjade ja kohustuste kehtestamisega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriikidevahelise kaupade ja reisijate siseveetranspordi suhtes ning liikmesriike läbiva kaupade ja reisijate siseveetransiidi suhtes.

Artikkel 2

Kõikidel kaupade ja reisijate siseveetranspordiga tegelevatel veoettevõtjatel lubatakse teha artiklis 1 nimetatud vedusid ilma kodakondsusest ja registrisse kantud asukohast tulenevate piiranguteta, tingimusel et:

- veoettevõtja on registrisse kantud mõnes liikmesriigis selle liikmesriigi seaduste kohaselt,

- veoettevõtja omab kõnealuses liikmesriigis rahvusvahelise kaupade ja reisijate siseveetranspordi õigust,

- veoettevõtja kasutab sellisteks vedudeks siseveelaevu, mis on registreeritud mõnes liikmesriigis või kui laeva ei ole registreeritud, omavad tunnistust mõne liikmesriigi laevastikku kuulumise kohta,

- veoettevõtja vastab nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 3921/91, millega nähakse ette tingimused, mille alusel mitteresidendist veoettevõtjad võivad transportida liikmesriigi siseveeteedel kaupu või reisijaid, [4] artiklis 2 sätestatud tingimustele.

Artikkel 3

Käesolev määrus ei mõjuta kolmandate riikide veoettevõtjatele Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni (Mannheimi konventsioon) ja Doonau laevasõidukonventsiooni (Belgradi konventsioon) alusel antud õigusi ega Euroopa Ühenduse rahvusvahelistest kohustustest tulenevaid õigusi.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. juuli 1996

Nõukogu nimel

eesistuja

R. Quinn

[1] EÜT C 164, 30.6.1995, lk 9.

[2] EÜT C 301, 13.11.1995, lk 19.

[3] Euroopa Parlamendi 15. novembri 1995. aasta arvamus (EÜT C 323, 4.12.1995, lk 31), nõukogu 29. jaanuari 1996. aasta ühine seisukoht (EÜT C 87, 25.3.1996, lk 53) ja Euroopa Parlamendi 6. juuni 1996. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT L 373, 31.12.1991, lk 1.

--------------------------------------------------