Nõukogu direktiiv 96/50/EÜ,

23. juuli 1996,

siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste saamise tingimuste ühtlustamise kohta ühenduses

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 75,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

tegutsedes asutamislepingu artiklis 189c sätestatud korras [3]

ning arvestades, et:

tuleks kehtestada siseveelaevade ühenduse siseveeteedel liikumise ühised sätted; selle eesmärgi saavutamiseks tehti esimene samm nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/672/EMÜ (siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta) [4] vastuvõtmisega;

erinevuste tõttu, mis valitsevad siseveeteede laevajuhitunnistuste saamise tingimusi käsitlevates siseriiklikes õigusaktides, ja seoses vajadusega karmistada järkjärguliselt siseveeteedel laevajuhtimise ohutusnõudeid, tuleks igasuguste konkurentsimoonutuste vältimiseks vastu võtta ühenduse eeskirjad nende tunnistuse väljaandmise kohta;

vajaliku ühtsuse ja läbipaistvuse tagamiseks peaks ühendus määratlema siseriikliku laevajuhitunnistuse ühtse näidise, mida liikmesriigid ümbervahetamise kohustuseta vastastikku tunnustavad, tunnistuste väljaandmine oleks vastavalt subsidiaarsuspõhimõttele liikmesriikide kohustus;

siseriiklikel laevatatavatel veeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate veeteede võrgustikuga, ei esine rahvusvahelist konkurentsi ning seetõttu ei ole vaja käesolevas direktiivis kehtestatud laevajuhitunnistuste väljaandmise ühiseid sätteid muuta nendel veeteedel kohustuslikuks;

nende ühiste sätete peamine eesmärk peab olema laevaliiklusohutuse parandamine ja inimelude kaitse; seetõttu on esmatähtis, et nende sätetega kehtestatakse miinimumnõuded, mida taotleja peab täitma siseveeteede laevajuhitunnistuse saamiseks;

kõnealused nõuded peavad käima vähemalt laevajuhi vanuse, taotlejate füüsilise ja vaimse sobivuse, erialase töökogemuse ning laeva juhtimisega seotud erialaste teadmiste omandamise kohta; laeva ja pardal viibijate ohutuse huvides võivad liikmesriigid kehtestada lisanõuded teatavate kohalike olude tundmise kohta; radari abil laeva juhtimiseks või reisilaeva juhtimiseks on vaja erialaseid lisateadmisi;

tuleb ette näha ka käesoleva direktiivi lisade kohandamiseks kohane kord; seega on kohane, et komisjoni abistaks lisade kohandamisel direktiivi 91/672/EMÜ artikli 7 alusel moodustatud komitee,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Liikmesriigid, kes annavad välja siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriikliku laevajuhitunnistuse, edaspidi "tunnistus", teevad seda vastavalt I lisas kirjeldatud ühenduse näidisele ja käesolevale direktiivile.

2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et välistada tunnistuste võltsimise oht.

3. Tunnistuse annab välja liikmesriikide pädev asutus kooskõlas käesoleva direktiiviga. Tunnistuse väljaandmisel võetakse arvesse direktiivi 91/672/EMÜ artiklis 1 nimetatud veeteede ja tunnistuste eripära, nimelt:

- laevajuhitunnistus, mis kehtib liikmesriikide kõikidel veeteedel, välja arvatud veeteed, mille suhtes kohaldatakse Reinil sõiduloa väljaandmise määrust (A-rühm),

- laevajuhitunnistus, mis kehtib liikmesriikide kõikidel veeteedel, välja arvatud direktiivi 91/672/EMÜ II lisas osutatud merelaevadele laevatatavad teed ja veeteed, mille suhtes kohaldatakse Reinil sõiduloa väljaandmise määrust (B-rühm).

4. Vastavalt käesolevale direktiivile liikmesriigi poolt väljaantud A- või B-rühma tunnistus kehtib kõigil A- või B-rühma veeteedel ühenduses.

5. Kui artikli 8 lõikest 2 ei tulene teisiti, kehtib Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni alusel antud Reinil sõidu luba kõigil ühenduse veeteedel.

6. Käesoleva direktiivi I lisa kohaselt väljaantud ja direktiivi 91/672/EMÜ alusel vastastikku tunnustatud siseriiklikud laevajuhitunnistused, mis on välja antud hiljemalt 18 kuu möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest, kehtivad ümbervahetamise kohustusteta.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) pädev asutus — liikmesriigi määratud asutus, kes pärast taotlejatele esitatavate nõuete täitmise kontrollimist annab välja tunnistused;

b) laevajuht — isik, kellel on liikmesriikide veeteedel laeva juhtimiseks vajalikud võimed ja erialane ettevalmistus ja kes vastutab laeva juhtimise eest laeval;

c) tekimeeskonna liige — isik, kes on regulaarselt osalenud siseveelaeva juhtimisel, kaasa arvatud roolimehena.

Artikkel 3

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kauba- ja reisijateveoks ettenähtud kõigi siseveelaevade — mootorpraamide, puksiirlaevade (vedur- ja tõukurlaevad), praamide, tõugatavate ja parras-pardaga haalatavate koosseisude — juhtide suhtes, välja arvatud:

- kaubalaevade juhid, kui laeva pikkus on alla 20 meetri,

- reisilaevade juhid, kui laeval on lisaks laevaperele kuni 12 reisijat.

2. Olles konsulteerinud komisjoniga võib liikmesriik vabastada käesoleva direktiivi kohaldamisest laevajuhid, kes sõidavad ainult siseriiklikel veeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatavate veeteede võrgustikuga, ja anda neile välja siseriiklikud laevajuhitunnistused, mille saamistingimused võivad erineda käesolevas direktiivis määratletud tingimustest. Sel juhul kehtivad need siseriiklikud tunnistused ainult nendel veeteedel.

Artikkel 4

1. Tunnistuse saamiseks peab taotleja täitma artiklites 5 kuni 8 kehtestatud miinimumnõuded. Tunnistusel on märgitud, kas laevajuhil on A- või B-rühma luba.

2. Liikmesriikide väljaantud tunnistusi, mis täidavad lõikes 1 osutatud miinimumnõudeid, tunnustatakse vastastikku.

Artikkel 5

Tunnistuse saamiseks peab taotleja olema vähemalt 21aastane. Kuid liikmesriigid võivad anda välja tunnistuse isikule, kes on 18aastane või vanem. Kui liikmesriik tunnustab teise liikmesriigi väljaantud A- või B-rühma tunnistust, võib selle suhtes kohaldada samasugust minimaalse vanuse nõuet, nagu see liikmesriik nõuab sama rühma tunnistuse väljaandmisel.

Artikkel 6

1. Füüsilise ja vaimse sobivuse tõestamiseks läbib taotleja arstliku läbivaatuse pädeva asutuse tunnustatud arsti juures. Läbivaatuse käigus kontrollitakse eelkõige taotleja nägemis- ja kuulmisteravust, värvieristusvõimet, üla- ja alajäsemete motoorikat, neuropsühhiaatrilist seisundit ning kardiovaskulaarset seisukorda.

2. 65aastaseks saamisel peab tunnistuse omanik kolme kuu jooksul ning seejärel igal aastal läbima lõikes 1 osutatud läbivaatuse; pädev asutus kinnitab tunnistusel, et laevajuht on selle kohustuse täitnud.

Artikkel 7

1. Taotleja peab tõendama, et tal on siseveelaeva tekimeeskonna liikme vähemalt nelja-aastane erialane töökogemus.

2. Erialase töökogemuse arvestamiseks peab liikmesriigi pädev asutus seda kinnitama kandega meremehe teenistusraamatus. Töökogemus võib olla saadud mis tahes liikmesriigi veeteedel. Selliste veeteede puhul, mis kulgevad ainult osaliselt ühenduse territooriumil, näiteks Doonau, Elbe ja Oder, võetakse arvesse nende veeteede kõikides osades omandatud erialaseid töökogemusi.

3. Lõikes 1 osutatud erialase töökogemuse minimaalpikkust võib vähendada maksimaalselt kolme aastani:

a) kui taotlejal on pädeva asutuse tunnustatud diplom, mis kinnitab siseveeteedel laeva juhtimise eriväljaõpet koos laevajuhtimispraktikaga; vähendada ei tohi rohkem kui eriväljaõppe kestus; või

b) kui taotleja suudab tõestada tekimeeskonna liikmena merelaeval omandatud erialast töökogemust; maksimaalse kolmeaastase vähendamise saamiseks peab taotleja tõestama, et tal on vähemalt nelja aasta pikkune meresõidukogemus.

4. Lõikes 1 sätestatud erialase töökogemuse minimaalpikkuse võib vähendada maksimaalselt kolme aastani, kui taotleja on läbinud laevajuhi praktilise eksami; sel juhul kehtib tunnistus ainult nende laevade puhul, mis oma meresõiduomadustelt sarnanevad laevale, millel sooritati praktiline eksam.

Artikkel 8

1. Taotleja peab olema sooritanud erialaste teadmiste eksami; see eksam peab katma vähemalt II lisa peatükis A loetletud üldteadmisi.

2. Olles konsulteerinud komisjoniga võib liikmesriik nõuda, et laevajuht täidaks lisatingimusi, mis on seotud kohaliku sõiduolukorra tundmisega teatavatel veeteedel, välja arvatud direktiivi 91/672/EMÜ II lisas osutatud merelaevadele laevatatavad teed.

Sama reservatsiooni alusel võib liikmesriik reisilaevajuhilt teatavatel piiratud sõidualadel nõuda üksikasjalikumaid erialaseid teadmisi, mis on seotud reisijate ohutust, eelkõige õnnetusjuhtumeid, tulekahju ja laevahukku käsitlevate sätetega.

Artikkel 9

1. Radari abil laeva juhtimise loa saamiseks peab laevajuhil olema pädeva asutuse antud eritõend, mis kinnitab, et ta on läbinud II lisa peatükis B osutatud erialaste teadmiste eksami.

Liikmesriigid tunnustavad erialast ettevalmistust, mis on saadud Reinil radari abil laeva juhtimise erialase ettevalmistuse määruse kohaselt.

2. Pädev asutus kinnitab märkega tunnistusel, et lõikes 1 kehtestatud tingimustele vastav taotleja suudab laeva juhtida radari abil.

Artikkel 10

Omamaks liikmesriikide veeteedel reisilaeva juhtimise luba peab laevajuhil või mõnel teisel laevapere liikmel olema pädeva asutuse väljaantud eritunnistus, mis tõendab, et ta on sooritanud II lisa peatükis C osutatud erialaste teadmiste eksami.

Artikkel 11

Tegutsedes artiklis 12 sätestatud korras võib komisjon astuda vajalikke samme, et kohandada I lisa laevajuhitunnistuse näidist, pidades silmas tunnistuse väljaandmiseks vajalike, II lisas määratletud erialaste teadmiste arengut.

Artikkel 12

1. Komisjoni abistab artikli 11 kohaldamisel direktiivi 91/672/EMÜ artikli 7 alusel loodud komitee.

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse häälteenamusega, mis on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Komisjon võtab meetmed vastu, ning neid kohaldatakse viivitamata.

b) Kui need meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas, teatab komisjon sellest viivitamata nõukogule. Sellisel juhul võib komisjon vastuvõetud meetmete kohaldamise edasi lükata kuni ühe kuu võrra alates kõnealusest teatamisest. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha sama aja jooksul teistsuguse otsuse.

Artikkel 13

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 18 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile õigusnormidest, mis nad käesoleva direktiiviga reguleeritud valdkonnas vastu võtavad.

3. Vajaduse korral abistavad liikmesriigid üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel.

Artikkel 14

Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 15

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. juuli 1996

Nõukogu nimel

eesistuja

I. Yates

[1] EÜT C 280, 6.10.1994, lk 5.

[2] Arvamus on esitatud 25. jaanuaril 1995 (EÜT C 102, 24.4.1995, lk 5).

[3] Euroopa Parlamendi 2. märtsi 1995. aasta arvamus (EÜT C 68, 20.3.1995, lk 41), nõukogu 8. detsembri 1995. aasta ühisseisukoht (EÜT C 356, 30.12.1995, lk 66) ja Euroopa Parlamendi 9. mai 1996. aasta otsus (EÜT C 152, 27.5.1996, lk 46).

[4] EÜT L 373, 31.12.1991, lk 29.

--------------------------------------------------

I LISA

SISEVEETEEDE LAEVAJUHITUNNISTUSE NÄIDIS

(85 mm × 54 mm — helesinine taust)

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

II LISA

SISEVEETEEDE LAEVAJUHITUNNISTUSE SAAMISEKS NÕUTAVAD ERIALASED TEADMISED

PEATÜKK A Kauba - ja reisijateveoks nõutavad teadmised

1. OSA: A-RÜHMA TUNNISTUS

1. Navigeerimine

a) Sise- ja mereveeteede liikluseeskirjade, eelkõige ECIW (Euroopa siseveeteede koodeks) ja merel kokkupõrgete vältimise rahvusvaheliste reeglite, kaasa arvatud navigatsioonimärgistuse (veeteede märgistamine ja ujuvnavigatsioonimärgistusega tähistamine) täpne tundmine;

b) peamiste sise- ja mereveeteede üldiste geograafiliste, hüdroloogiliste, meteoroloogiliste ja morfoloogiliste omaduste tundmine;

c) navigeerimine maamärkide järgi:

kursi, asujoonte ja laeva asukoha kindlaksmääramine, navigatsioonialaste trükiste ja väljaannete tundmine, töö merekaardiga, navigatsioonimärgistussüsteemid, töö kompassiga ja tõusu-mõõna alusteadmised.

2. Laevaga manööverdamine ja laeva juhtimine

a) Laeva juhtimine, võttes arvesse tuule, voolu, sõukruvi töö ja süvise mõju küllaldase ujuvuse ja püstivuse hindamisel;

b) rooli ja sõukruvi ülesanne ja töötamine;

c) ankrusse jäämine ja sildumine erinevates olukordades;

d) manöövrid lüüsides ja sadamates, manöövrid teiste laevadega kohtudes ja nendest möödudes.

3. Laeva ehitus ja püstivus

a) Laevaehituse peamiste põhimõtete tundmine, eelkõige seoses reisijate, laevapere ja laeva ohutusega;

b) põhiteadmised nõukogu 4. oktoobri 1982. aasta direktiivist 82/714/EMÜ (siseveelaevade tehniliste nõuete kohta) [1];

c) põhiteadmised laeva peamistest koostisosadest;

d) teoreetilised teadmised ujuvus- ja püstivuseeskirjadest ja nende praktilisest kohaldamisest, eelkõige merekõlblikkus;

e) lisanõuded, eelkõige lisaseadmed merelaevadele laevatatavatel teedel.

4. Masinavärk

a) Põhiteadmised jõuseadmete ehitusest ja tööst, et tagada nende nõuetele vastav töö;

b) peamasinate ja abimehhanismide ekspluateerimine ja kontroll ning võetavad meetmed rikke korral.

5. Lastimine ja lossimine

a) Süvisemärkide kasutamine;

b) lasti kaalu kindlaksmääramine mõõdukirja abil;

c) lastimine ja lossimine, lastiplaan.

6. Tegutsemine eriolukorras

a) Õnnetuste vältimise põhimõtted;

b) vigastuse, kokkupõrke ja madalikule sõitmise korral võetavad meetmed, kaasa arvatud lekke kõrvaldamine;

c) päästevarustuse ja -vahendite kasutamine;

d) esmaabi õnnetuste korral;

e) tulekahjude vältimine ja tulekustutusvahendite kasutamine;

f) reostuse vältimine veeteedel;

g) merelaevateedel inimeste, laevade ja lasti päästmisega seotud erimeetmed, ellujäämine merehädas.

2. OSA: B-RÜHMA TUNNISTUS

1. Navigeerimine

a) Siseveeteede liikluseeskirjade, eelkõige ECIW (Euroopa siseveeteede koodeks), kaasa arvatud navigatsioonimärgistuse (veeteede märgistamine ja ujuvnavigatsioonimärgistusega tähistamine) täpne tundmine;

b) peamiste siseveeteede üldiste geograafiliste, hüdroloogiliste, meteoroloogiliste ja morfoloogiliste omaduste tundmine;

c) kursi määramine, navigatsioonialaste trükiste ja väljaannete tundmine, navigatsioonimärgistussüsteemid.

2. Laevaga manööverdamine ja laeva juhtimine

a) Laeva juhtimine, võttes arvesse tuule, voolu, sõukruvi töö ja süvise mõju küllaldase ujuvuse ja püstivuse hindamisel;

b) rooli ja sõukruvi ülesanne ja töötamine;

c) ankrusse jäämine ja sildumine erinevates olukordades;

d) manöövrid lüüsides ja sadamates; manöövrid teiste laevadega kohtudes ja neist möödudes.

3. Laeva ehitus ja püstivus

a) Laevaehituse peamiste põhimõtete tundmine, eelkõige seoses reisijate, laevapere ja laeva ohutusega;

b) põhiteadmised nõukogu 4. oktoobri 1982. aasta direktiivist 82/714/EMÜ (siseveelaevade tehniliste nõuete kohta);

c) põhiteadmised laeva peamistest koostisosadest;

d) teoreetilised teadmised ujuvus- ja püstivuseeskirjadest ja nende praktilisest kohaldamisest.

4. Masinavärk

a) Põhiteadmised mootorite ehitusest ja tööst, et tagada nende nõuetele vastav töö;

b) peamasina ja abimehhanismide ekspluateerimine ja kontroll ning võetavad meetmed rikke korral.

5. Lastimine ja lossimine

a) Süvisemärkide kasutamine;

b) lasti kaalu kindlaksmääramine mõõdukirja abil;

c) lastimine ja lossimine, lastiplaan.

6. Tegutsemine eriolukorras

a) Õnnetuste vältimise põhimõtted;

b) vigastuse, kokkupõrke ja madalikule sõitmise korral võetavad meetmed, kaasa arvatud lekke kõrvaldamine;

c) päästevarustuse ja -vahendite kasutamine;

d) esmaabi õnnetuste korral;

e) tulekahjude vältimine ja tulekustutusvahendite kasutamine;

f) reostumise vältimine veeteedel.

PEATÜKK B Radari abil laeva juhtimisel nõutavad lisateadmised

a) Radari töö teoreetiline tundmine: üldteadmised raadiolainetest ja radari töö põhimõtted;

b) radariseadmete kasutamise, radari kuvast arusaamine ja radari kaudu saadud informatsiooni analüüs ning teadmised radari kaudu saadud informatsiooni võimalikest puudustest;

c) pöördenäituri kasutamine;

d) ECIW radari abil laeva juhtimise koodeksi tundmine.

PEATÜKK C Reisijateveol nõutavad lisateadmised

1. Põhiteadmised järgmistest tehnilistest normidest: reisilaevade püstivus vigastuse korral, vettpidavateks vaheruumideks jaotamine, maksimaalse süvise tase.

2. Esmaabi vigastuste korral.

3. Tuleohutusnõuded ja tuletõrjeseadmed.

4. Päästemeetodid ja -vahendid.

5. Reisijate turvamine, eelkõige laeva mahajätmise, vigastuse, kokkupõrke, madalikule sõidu, tulekahju, plahvatuse korral ja muudes olukordades, mis võivad põhjustada paanikat.

6. Ohutuseeskirjade tundmine (tagavaraväljapääsud, trepid, avariirooli kasutamine).

[1] EÜT L 301, 28.10.1982, lk 1.

--------------------------------------------------