31993R0959



Euroopa Liidu Teataja L 098 , 24/04/1993 Lk 0001 - 0013
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 3 Köide 49 Lk 0120
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 3 Köide 49 Lk 0120


Nõukogu määrus (EMÜ) nr 959/93,

5. aprill 1993,

mis käsitleb põllukultuuride (v.a teraviljad) kohta liikmesriikide esitatavaid statistilisi andmeid

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades, et:

asutamislepinguga ja ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevate määrustega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks on vaja objektiivsetel meetoditel kogutud usaldusväärseid, võrreldavaid ja ajakohastatud andmeid põllukultuuride, välja arvatud teravili, kasvupinna, saagi ja tootmise kohta;

tuleb tunnistada põllukultuuride, välja arvatud teravili, tootmissektori tähtsust põllumajandusturgude korraldamisel ja juhtimisel, mis tähendab, et vajalikke statistilisi vaatlusi tuleks teostada üha rohkem ühenduse eeskirjade kohaselt;

tuleb arvesse võtta statistikateenistuste aastatepikkust kogemust nende vaatluste teostamisel;

käesoleva määruse eesmärk on määratleda esitatavad statistilised andmed, näha ette rahuldav usaldusväärsustase ja täiendavad tehnilised andmed, mida on vaja tootmisnäitajate hindamiseks, tagada kasvupinna ja tootmise vaatluste objektiivsus ja esindavus ulatusliku kogemustevahetuse, sealhulgas nõupidamiste ja aruandluse abil, ning määrata kindlaks tähtajad, millest tuleb kinni pidada;

samuti on vaja igal aastal esitada piirkondlikud andmed teatavate põllukultuuride kohta, välja arvatud teraviljad;

komisjon peaks esitama aruande käesoleva määruse rakendamisel kolme aasta jooksul saadud kogemuste kohta, lisades sellele vajaduse korral ettepanekud statistiliste vaatluste tõhustamiseks,

üleminekuperioodi ajal statistilistes meetodites tehtavad muudatused põhjustavad liikmesriikidele täiendavat tööd, milleks on ajavahemikuks 1993–1995 vaja ühenduse rahalist toetust 1 miljon eküüd igal aastal;

olenemata sellest, et andmete kogumine ja töötlemine ning vaatluste korraldamine siseriiklikul tasandil peaks jääma liikmesriikide statistikateenistuste ülesandeks, peab komisjon tagama statistiliste andmete kogumise, kooskõlastamise ja ühtlustamise Euroopa tasandil ning nägema ette ühtlustatud metoodika ühenduse põhimõtete rakendamiseks;

käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks tuleks jätkata tihedat koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel, eelkõige otsusega 72/279/EMÜ [3] asutatud alalise põllumajandusstatistika komitee kaudu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAGU

Eesmärgid

Artikkel 1

Liikmesriigid esitavad komisjonile käesoleva määruse artiklite 2 ja 6 kohaselt aastaandmed põllukultuuride, välja arvatud teravili, tootmise ja kasvupinna kohta, võttes kohaselt arvesse nõukogu 11. juuni 1990. aasta määrust (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta. [4]

II JAGU

Siseriiklikul tasandil esitatavad andmed

Artikkel 2

1. Liikmesriigid esitavad kooskõlas I lisas esitatud määratlustega igal aastal andmed põhikultuuride ja täiendkultuuride pindalade kohta kõigi II lisas loetletud viljelusmaa kasutusviiside puhul. Ainult IX lisas nimetatud liikmesriigid on kohustatud iga-aastaste statistiliste vaatlustega hõlmama täiendkultuuride pindalasid ja esitama nende kohta andmeid.

2. Lisaks sellele esitavad liikmesriigid andmed püsirohumaade ja pikaajaliste kultuuride kasvupindade ning muude II lisa punktides K, L, M ja N nimetatud kasvupindade kohta. Need andmed saadakse täielikult või osaliselt maapinna kaugseiremeetodite abil ja muudest allikatest, välja arvatud artikli 3 lõikes 1 nimetatud üldvaatlus, mis ei pruugi olla iga-aastased vaatlused.

3. Iga liikmesriik esitab ka järgmised aastaandmed:

- keskmine saak, ja

- koristatud saak iga III lisas nimetatud saaduse kohta.

III JAGU

Meetodid ja tehnilised andmed

Artikkel 3

1. II lisas nimetatud viljelusmaa kasutusviiside kindlakstegemiseks igas liikmesriigis kogutakse põhikultuuride pindalasid käsitlevad andmed iga-aastase statistilise üldvaatluse käigus, mis võib olla kõikne vaatlus või esindav vaatlus. See vaatlus võib lisaks viljelusmaale hõlmata ka muid põllumajanduskõlvikuid.

2. Komisjoni nõusolekul võivad liikmesriigid lõikes 1 nimetatud üldvaatluse käigus viljelusmaa kohta saadud andmete asemel kasutada halduslikke allikaid.

3. Kui teataval aastal ei ole pikaajalisi kultuure, püsirohumaid ja muid põllumajanduskõlvikuid (nagu on määratletud II lisa punktides K, L, M ja N) käsitlevad statistilised vaatlused ega ühenduse allikatest pärinevad aastaprognoosid muudatuste kohta kõnealuse maa kasutusviisides kättesaadavad, võivad liikmesriigid esitada prognoosi kõnealuse maa kasutusviiside kohta sellel aastal.

4. Lõikes 1 nimetatud üldvaatluses kasutatakse statistiliselt tunnustatud meetodeid, mis vastavad kvaliteedi-, objektiivsus- ja usaldusväärsusnõuetele.

5. IX lisas loetletud liikmesriigid võivad vastavalt I lisas esitatud määratlustele maakasutusvaatluse puhul valida kahe erineva metodoloogilise lähenemisviisi vahel:

- kas maakasutuse hetkehinnang, mis hõlmab põhikultuuride pindalasid vaatluse teostamise ajal ja millele hiljem lisatakse andmed täiendkultuuride pindalade kohta,

- või maakasutuse järelhinnang (sama vaatlus hõlmab nii peamisi kui ka teiseseid kasvupindu), mis teostatakse viljelusaasta lõpus. Teiseste kasvupindade kohta peavad andmeid esitama ainult IX lisas nimetatud liikmesriigid.

6. VIII lisas nimetatud teisejärgulise tähtsusega kasvupindu käsitlevaid andmeid võib koguda ka muudest allikatest, mis ei vasta kõikidele käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

7. Käesolevas jaos sätestatud nõuete täitmiseks võib kooskõlas artikli 8 lõikega 3 kokku leppida üleminekukorras.

Artikkel 4

1. Viljelusmaa põhikultuuride pindalade valikvaatluste korral tuleb valimid kavandada nii, et need oleksid esindavad vähemalt 95 % puhul põllukultuuride, välja arvatud teravili, kogu kasvupinnast.

Põhikultuuride pindalade andmetele tuleb lisada teistest allikatest saadud andmetel põhinev arvestus, mis käsitleb seda ala viljelusmaast, mis ei kuulu valimisse ja millel kasvatatakse muid põllukultuure kui teravilja.

2. Vaatlused, mis hõlmavad püsirohumaid, pikaajaliste kultuuride kasvupindu ning põllumajanduskõlvikuid, välja arvatud viljelusmaa, peavad olema võimalikult esindavad. Püsirohumaa hõlmab ka põllumajanduskõlvikute neid osi, mis paiknevad väljaspool talumajapidamisi.

3. Viljelusmaa põhikultuuride pindalade valikvaatlused tuleb kavandada nii, et igas liikmesriigis oleks iga põhikultuuride pindalarühma (nagu on määratletud IV lisas) puhul täidetud vähemalt üks järgmisest kahest nõudest:

a) variatsioonikordaja ei ületa IV lisas esitatud kordajat;

b) standardviga ei ületa IV lisas esitatud standardviga.

4. Püsirohumaid, pikaajaliste kultuuride kasvupindu ja põllumajanduskõlvikuid, välja arvatud viljelusmaa, käsitlevateks arvestusteks vajalik täpsusaste määratakse kindlaks artiklis 12 sätestatud korras pärast seda, kui liikmesriigid on komisjonile edastanud artikli 8 lõikes 1 nimetatud aruanded.

Artikkel 5

1. Toodangu- ja saagivaatlustes kasutatakse statistiliselt tunnustatud meetodeid, mis vastavad kvaliteedi-, objektiivsus- ja usaldusväärsusnõuetele.

2. Komisjoni nõusolekul võivad liikmesriigid lõikes 1 nimetatud toodangu- või saagivaatluste käigus saadud andmete asemel siiski kasutada halduslikke allikaid.

3. Iga III lisas esitatud põllukultuuri tootmisprognoosi puhul nõutav täpsusaste määratakse kindlaks artiklis 12 sätestatud korras pärast seda, kui liikmesriigid on komisjonile edastanud artikli 8 lõikes 1 nimetatud aruanded.

4. Tootmisprognooside edasiseks ühtlustamiseks vajalikud lisaandmed määratakse kindlaks artiklis 12 sätestatud korras pärast seda, kui liikmesriigid on komisjonile edastanud artikli 8 lõikes 1 nimetatud aruanded.

IV JAGU

Piirkondlikul tasandil esitatavad andmed

Artikkel 6

1. Kasvupindu, saaki ja koristatud toodangut käsitlevad aastaandmed edastatakse komisjonile V lisas nimetatud põllukultuuride kohta VI lisas määratletud piirkondlike tasandite lõikes. Kasvupinnad on määratletud V lisas.

Kui teataval aastal ei ole piirkondlikud andmed pikaajaliste kultuuride, püsirohimaade ja põllumajanduskõlvikute kohta (nagu on määratletud II lisa punktides K, L, M ja N) kättesaadavad, võivad liikmesriigid vastavalt V lisale esitada nende näitajate prognoosid kõnealuseks aastaks.

2. Liikmesriigid on kohustatud esitama andmed kasvupindade ja saaduste kohta ainult nende põllukultuuride puhul, mille kasvupind ületab VIII lisas osutatud teisejärgulise tähtsusega kasvupindade ülemmäära.

3. Liikmesriigid on kohustatud esitama andmed V lisas määratletud kasvupindade ning koristatud toodangu kohta ainult iga nimetatud põllukultuuri kõige tähtsamate kasvupiirkondade lõikes. Iga kõnealuse põllukultuuri puhul tuleb andmed esitada nende piirkondade kohta, mis kahanevas järjekorras esitatult moodustavad vähemalt 80 % selle põllukultuuri kasvupinnast võrrelduna selle põllukultuuri kogu kasvupinnaga asjaomases liikmesriigis.

V JAGU

Tähtajad, kogemustevahetus ja üleminekukord

Artikkel 7

1. Kalendriaastat, mille jooksul saagikoristus algab, nimetatakse edaspidi "saagiaastaks".

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile II lisas nimetatud maakasutusviiside lõikes esialgsed siseriiklikud andmed kasvupinna kohta hiljemalt saagiaasta 1. oktoobriks. Lõplikud andmed kasvupinna kohta esitatakse hiljemalt järgmise saagiaasta 1. aprilliks.

3. VII lisas nimetatud saaduste siseriiklike saakide ja toodangu esialgsed arvestused esitatakse hiljemalt saagiaasta 15. novembriks. III lisas nimetatud saaduste saake ja toodangut käsitlevad esialgsed andmed esitatakse hiljemalt saagiaastale järgneva aasta 15. aprilliks ning lõplikud andmed hiljemalt 1. oktoobriks.

4. Kui saagi- ja toodangunäitajates viidatakse kasvupinna täpsustatud andmetele, tuleb esitada ka need.

5. Artiklis 6 nimetatud piirkondlikud andmed esitatakse samal ajal kui lõplikud siseriikliku tasandi andmed ja need peavad olema viimaste suhtes järjepidevad.

Artikkel 8

1. Liikmesriigid esitavad 12 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest komisjonile üksikasjaliku metoodikaaruande, milles kirjeldatakse põllumajanduskõlvikuid, viljelusmaad ja erinevate põllukultuuride kasvupinda käsitlevate andmete kogumisviise. Liikmesriigid selgitavad ühtlasi siseriiklike ja vajaduse korral ka piirkondlike saagi- ja toodangunäitajate arvutamismeetodeid ning osutavad nende andmete esindavusele ja usaldusväärsusele. Komisjon teeb koostöös liikmesriikidega nendest aruannetest kokkuvõtte.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile kolme kuu jooksul kõigist muudatustest lõikes 1 sätestatud andmetes.

3. Kui metoodikaaruannetest selgub, et liikmesriik ei suuda käesolevas määruses sätestatud nõudeid lähitulevikus täita ning kui vaatlustehnikates ja -metoodikas tuleb teha muudatusi, võib komisjon koostöös liikmesriigiga määrata kuni kaheaastase üleminekuperioodi, mille jooksul seatakse sisse käesolevale määrusele kohane vaatlusprogramm.

4. Metoodikaaruanded, üleminekukorra, andmete kättesaadavuse ja usaldusväärsuse ning muud käesoleva määruse kohaldamisega seotud asjakohased küsimused vaatab kaks korda aastas läbi alalise põllumajandusstatistika komitee pädev töörühm.

Artikkel 9

Komisjon esitab hiljemalt 1995. aasta lõpuks Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

- aruande kogemuste kohta, mis on saadud käesoleva määruse kohaselt teostatud statistilistest vaatlustest ja arvestustest,

- vajaduse korral ettepanekud liikmesriikides kehtiva korra tõhustamiseks ja ühtlustamiseks.

Artikkel 10

I–IX lisa muudetakse vajaduse korral artiklis 12 sätestatud korras.

VI JAGU

Rahastamiskord

Artikkel 11

1. Ühendus annab liikmesriikidele ajavahemikus 1993–1995 igal aastal rahalist toetust nende kulutuste katteks, mida tehakse metodoloogiliste aluste ning artiklites 2 ja 6 nimetatud andmete võrreldavuse parandamiseks; selle toetuse vajalikuks peetav suurus on 1 miljon eküüd aastas.

2. Eelarve täitmist korraldav asutus määrab igal eelarveaastal kasutatavad assigneeringud.

3. Igale liikmesriigile antava toetuse suurus otsustatakse liikmesriikide taotluste alusel artiklis 12 sätestatud korras.

VII JAGU

Lõppsätted

Artikkel 12

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab eesistuja küsimuse omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotluse korral alalisele põllumajandusstatistika komiteele, edaspidi "komitee".

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamused võetakse vastu 54häälelise häälteenamusega; liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 sätestatud korras. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Kui ettepandud meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

b) Kui ettepandud meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates ettepaneku esitamisest nõukogule, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 13

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 5. aprill 1993

Nõukogu nimel

eesistuja

N. Helveg Petersen

[1] EÜT C 335, 18.12.1992, lk 35.

[2] Arvamus esitatud 12. veebruaril 1993 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.

[4] EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA

MÄÄRATLUSED

I. VAATLUSÜKSUS

Vaatlusüksus on talumajapidamise [1] viljelusmaa (nagu on määratletud II lisas) või mõni maa-ala, mis on välja valitud liikmesriigi viljelusmaa üldvaatluse teostamiseks.

II.A. MAAKASUTUSE JÄRELHINNANG

Vaatlusüksuse põhikultuuri ja täiendkultuuride pindalad liigitatakse järgmiselt:

Vaatlusüksuse pindala

1. Üldjuhul

Kui üldjuhul kasutatakse vaatlusüksuse teatava maatüki põhikultuuri pindala viljelusaasta jooksul ainult ühe põllukultuuri kasvatamiseks, määratletakse maatükk kindlasti selle kasutusviisi järgi. (Sel juhul on selle maatüki täiendkultuuride pindala null).

2. Erandjuhul

2.1. Aastasisene viljavaheldus

Põhikultuuri pindala: Kui viljelusmaa teatavat maatükki kasutatakse teataval viljelusaastal rohkem kui üks kord (aastasisene viljavaheldus) ja korraga kasvatatakse seal ainult üht põllukultuuri, on põhikultuuri pindala suurema väärtusega kultuuri kasvupind. Kui peamist põllukultuuri ei saa kindlaks määrata toodangu väärtuse alusel, käsitletakse peamisena kõnealust maatükki kõige kauem hõivavat kultuuri.

Täiendkultuuride pindala: Kõiki muid maakasutusviise käsitletakse täiendkultuuride pindaladena.

2.2. Segukultuurid

Põhikultuuri pindala: Kui viljelusmaa teataval maatükil kasvatatakse ühe viljelusaasta kogu kasvatusperioodil samade põllukultuuride kombinatsiooni (segukultuurid), jaotub põhikultuuri pindala asjakohaste põllukultuuride vahel võrdeliselt.

Täiendkultuuride pindala: sel juhul täiendkultuuride pindalad puuduvad.

2.3. Aastasisese viljavahelduse ja segukultuuride kombinatsioon

Põhikultuuri pindala: Kui viljelusmaa teataval maatükil kasutatakse teataval viljelusaastal aastasisese viljavahelduse ja segukultuuride kombinatsiooni rohkem kui üks kord, hinnatakse eraldi iga põllukultuuride kombinatsiooni, mida sellel maatükil samaaegselt kasvatatakse, ning põhikultuuri pindalana käsitletakse suurima väärtusega põllukultuuride kombinatsiooni või üksikut põllukultuuri. Kui kasvupinnal kasutatakse segukultuure, jaotub põhikultuuri pindala asjakohaste põllukultuuride vahel võrdeliselt.

Täiendkultuuride pindala: Kõiki muid maakasutusviise käsitletakse täiendkultuuride pindaladena.

II.B. MAAKASUTUSE HETKEHINNANG

Vaatlusüksuse teatava maatüki põhikultuuri pindala või vaatluse käigus kindlaks määratud kasvupind määratletakse viljelusmaa tegeliku kasutusviisina teatava viljelusaasta sellel ajal, mis on valitud maakasutusvaatluse viitekuupäevaks.

Segukultuuride korral (vt punkt II.A. 2.2) jaotub põhikultuuri pindala asjakohaste põllukultuuride vahel võrdeliselt.

[1] Vt komisjoni 26. oktoobri 1989. aasta otsus 89/651/EMÜ (EÜT L 391, 30.12.1989, lk 1).

--------------------------------------------------

II LISA

ARTIKLI 2 LÕIGETES 1 JA 2 NIMETATUD PINDALADE LOETELU

Kirjeldus | Cronos-kood | Põhikultuuri pindala või vaatluse käigus kindlaks määratud kasvupind (ha) | Täiendkultuuride pindala või täiendav kasvupind (ha) |

| |

A.Teravili kokku | | 1050 | |

—Riis | | 1250 | | |

B.Kuivatatud kaunviljad | | 1300 | | |

—Põldherned | | 1320 | | |

—Muud kuivatatud herned | | 1311 | | |

—Põldoad ja söödaoad | | 1335 (sealhulgas 1338) | | |

—Kuivatatud oad | | 1331 | | |

—Lupiin | | 1343 | | |

—Muud kuivatatud kaunviljad | | 1341, 1342, 1349 | | |

C.Juurviljad | | 1350 | | |

—Kartul | | 1360 | | |

—Suhkrupeet | | 1370 | | |

—Söödapeet | | 1381 | | |

—Muud juurviljad(nt söödakapsas, naeris) | | 1382 | | |

D.Tehnilised kultuurid | | 1400 | | |

—Raps ja rüps | | 1420 | | |

—Päevalilleseemned | | 1450 | | |

—Sojaoad | | 1470 | | |

—Kiulina ja linaseemned | | 1520 + 1460 | | |

—Puuvill ja puuvillaseemned | | 1540 + 1490 | | |

—Muud õliseemned(nt mooni-, sinepi-, seesami-, jne) | | 1480 (välja arvatud 1490) | | |

—Kanep | | 1530 | | |

—Tubakas | | 1550 | | |

—Humal | | 1560 | | |

—Muud tehnilised kultuurid(kiu-, ravim-, lõhna- ja maitsetaimed) | | 1570 + 1571 | | |

E.Söödataimed kokku(viljelusmaalt) | | 2600 | | |

—Haljassööt viljelusmaalt | | 2610 | | |

—Haljasmais | | 2625 | | |

—Muud haljassöödataimed | | 2612, 2671, 2672 ja 2673 | | |

—Lühiajalised niidud ja karjamaad | | 2680 | | |

F.Värsked köögiviljad (sealhulgas maasikad) avamaal või ligipääsmatul katmikalal | | 1600 + 2260 | | |

G.Lilled ja dekoratiivtaimed avamaal või ligipääsmatul katmikalal | | 3001 | | |

H.Seemnekasvatusalad | | 3310 | | |

I.Kesa (sealhulgas haljasväetistaimed) | | 2696 | | |

J.Viljelusmaa (A–I) | | 0001 | | |

K.Püsirohumaa | | 0002 | | |

L.Pikaajaliste kultuuride (välja arvatud maasikas) kasvupind, | | (0003–2260) | | |

millest: | | | | |

Viljapuuaiad | | 2240 | | |

Viinamarjaistandused | | 2410 | | |

Oliiviistandused | | 2450 | | |

M.Kasvuhoonekultuurid | | 1111 | | |

millest: | | | | |

Värske köögivili | | 1112 | | |

Lilled ja dekoratiivtaimed | | 1113 | | |

Pikaajalised kultuurid | | 1114 | | |

N.Muud kasvupinnad, sealhulgas koduaiad | | 0004 | | |

O.Põllumajanduskõlvik(A–I) + (K–N) | | 0005 | | |

--------------------------------------------------

III LISA

ARTIKLI 2 LÕIKES 3 NIMETATUD SAADUSTE LOETELU

+++++ TIFF +++++

NB:

Teraviljade ja riisi kohta juba kogutakse andmeid vastavalt nõukogu 26. märtsi 1990. aasta määrusele (EMÜ) nr 837/90.

--------------------------------------------------

IV LISA

ARTIKLI 4 LÕIKES 3 NIMETATUD PINDALARÜHMADE ANDMETE PUHUL NÕUTAV TÄPSUSASTE LIIKMESRIIKIDES

Cronos-kood | Kirjeldus | Maksimaalne lubatud variatsioonikordaja | Maksimaalne lubatud standardviga |

1300 | B.Kuivatatud kaunviljad | 3 | 5000 ha |

1350 | C.Juurviljad | 3 | 5000 ha |

1400 | D.Tehnilised kultuurid | 3 | 5000 ha |

2600 | E.Söödataimed kokku (viljelusmaalt) | 2 | 5000 ha |

1600 + 2260 | F.Värsked köögiviljad (sealhulgas maasikad) | 3 | 5000 ha |

2696 | I.Kesa (sealhulgas haljasväetistaimed) | 3 | 5000 ha |

--------------------------------------------------

V LISA

ARTIKLIS 6 NIMETATUD KASVUPINNAD JA TOODANG

+++++ TIFF +++++

NB:

Suurtähed B, C, D, I, J, K, L ja O viitavad II lisa punktidele.

--------------------------------------------------

VI LISA

ARTIKLIS 6 NIMETATUD PIIRKONDLIKUD TASANDID

Liikmesriik | Piirkondlik jaotus |

Belgique – België | Provinces/Provincies – Vlaas Gewest/région wallone |

Danmark | — |

BR Deutschland | Bundesländer |

Ελλάδα | Υπηρεσίες Περιφεριακής Ανάπτυξης |

España | Comunidades autónomas |

France | Régions de programme |

Ireland | — |

Italia | Regioni |

Luxembourg | — |

Nederland | Provincies |

Portugal | NUTS II |

United Kingdom | Standard regions |

--------------------------------------------------

VII LISA

VALITUD SAADUSTE SISERIIKLIKE SAAKIDE JA TOODANGU ESIALGSETE ARVESTUSTE ESITAMISE TÄHTAJAD (Artikli 7 lõige 3)

+++++ TIFF +++++

NB:

Teraviljade ja riisi kohta juba kogutakse andmeid vastavalt nõukogu 26. märtsi 1990. aasta määrusele (EMÜ) nr 837/90.

--------------------------------------------------

VIII LISA

TEISEJÄRGULISE TÄHTSUSEGA KASVUPINNAD JA KORRAPÄRASTE STATISTILISTE VAATLUSTEGA HÕLMATAVAD KASVUPINNAD

+++++ TIFF +++++

Suurtähed B, C, D, E, F, G, H ja I viitavad II lisa punktidele.

--------------------------------------------------

IX LISA

Järgmised liikmesriigid peavad iga-aastase statistilise vaatlusega hõlmama täiendkultuuride pindalasid:

- Kreeka,

- Hispaania,

- Itaalia,

- Portugal.

Täiendkultuuride pindala määratlus on esitatud I lisas.

--------------------------------------------------