Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92,

12. oktoober 1992,

millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 28, 100a ja 113,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

ühendus rajaneb tolliliidul; nii ühenduse kaubandusringkondade kui ka tolli huvides on soovitatav tollialaste õigusaktide sätted, mis praegu sisalduvad ühenduse arvukates määrustes ja direktiivides, ühte seadustikku koondada; siseturu seisukohalt on see keskne ülesanne;

selline ühenduse tolliseadustik (edaspidi "seadustik") peab inkorporeerima kehtivad tollialased õigusaktid; sellest olenemata on soovitatav teha kehtivatesse õigusaktidesse muudatusi, et muuta need ühtsemaks, neid lihtsustada ja kõrvaldada neis esinevad teatavad puudused, eesmärgiga võtta selles valdkonnas vastu terviklik ühenduse õigusaktide kogum;

lähtudes siseturu kontseptsioonist, peab seadustik sisaldama üldeeskirju ja -protseduure, mis tagavad tariifsete ja muude ühenduse tasandil seoses ühenduse ja kolmandate riikide vahelise kaubavahetusega kasutusele võetud meetmete rakendamise; seadustik peab muuhulgas hõlmama ühise põllumajandus- ja kaubanduspoliitika meetmete rakendamist, võttes arvesse mõlema ühise poliitika nõudeid;

soovitatav oleks täpsustada, et käesolevat seadustikku kohaldatakse, ilma et see piiraks teistes valdkondades kehtivate erinormide kohaldamist; sellised erinormid võivad eksisteerida või neid võib kehtestada muuhulgas põllumajanduse, statistika, kaubanduspoliitika või omavahenditega seotud õigusaktide raames;

tagamaks et oleks tasakaalus ühelt poolt tollipoolsed tollialaste õigusaktide korrektse kohaldamisega seotud vajadused ja teiselt poolt kaubandusringkondade õigus õiglasele kohtlemisele, tuleb tollile anda muuhulgas ulatuslikud kontrollivolitused ja kaubandusringkondadele kaebuse esitamise õigus; tolli otsuste peale kaebuste esitamise süsteemi tingimuseks on, et Ühendkuningriik kehtestab uued haldusmenetlused, mida ei ole võimalik jõustada enne 1. jaanuari 1995;

võttes arvesse väliskaubanduse ülimat tähtsust ühenduse jaoks, tuleks tolliformaalsused ja -kontroll tühistada või vähemalt neid võimalikult suurel määral piirata;

tähtis on tagada käesoleva seadustiku ühtne kohaldamine ja näha selleks ette ühenduse menetlus, mis võimaldab seadustiku rakendamise korra sobiva aja jooksul vastu võtta; asutada tuleks tolliseadustiku komitee, et tagada selles valdkonnas liikmesriikide ja komisjoni tihe ja tõhus koostöö;

käes-oleva seadustiku rakendamiseks vajalikke meetmeid vastu võttes tuleb võimalikult suurt tähelepanu pöörata pettuste või eeskirjade eiramise tõkestamisele, mis võivad Euroopa ühenduste üldeelarvet negatiivselt mõjutada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

1. PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA PÕHIMÕISTED

Artikkel 1

Tollieeskirjad koosnevad käesolevast seadustikust ja ühenduse tasandil või siseriiklikult nende eeskirjade rakendamiseks vastuvõetud sätetest. Käesolevat seadustikku kohaldatakse, ilma et see piiraks teistes valdkondades ettenähtud erinormide kohaldamist:

- ühenduse ja kolmandate riikide vahelise kaubanduse suhtes,

- Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingus, Euroopa Majandusühenduse asutamislepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus hõlmatud kaupade suhtes.

Artikkel 2

1. Kui rahvusvahelistest konventsioonidest, piiratud geograafilise ja majandusliku ulatusega tavadest või ühenduse autonoomsetest meetmetest ei tulene teisiti, kohaldatakse tollieeskirju ühtselt ühenduse tolliterritooriumi kõikides osades.

2. Teatavaid tollieeskirjade sätteid võib kohaldada ka väljaspool ühenduse tolliterritooriumi kas konkreetseid valdkondi reguleerivate eeskirjade või rahvusvaheliste konventsioonide raames.

Artikkel 3

1. Ühenduse tolliterritooriumi alla kuuluvad:

- Belgia Kuningriigi territoorium,

- Taani Kuningriigi territoorium, välja arvatud Fääri saared ja Gröönimaa,

- Saksamaa Liitvabariigi territoorium, välja arvatud Helgolandi saar ja Büsingeni territoorium (Saksamaa Liitvabariigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline 23. novembri 1964. aasta leping),

- Hispaania Kuningriigi territoorium, välja arvatud Ceuta ja Melilla,

- Kreeka Vabariigi territoorium,

- Prantsuse Vabariigi territoorium, välja arvatud ülemerealad ja territoriaalühendused,

- Iirimaa territoorium,

- Itaalia Vabariigi territoorium, välja arvatud Livigno ja Campione d'Italia haldusüksused ning Itaaliale kuuluv osa Lugano järvest, mis jääb Ponte Tresa ja Porto Ceresio vahelisel alal rannajoone ja riigipiiri vahele,

- Luksemburgi Suurhertsogiriigi territoorium,

- Hollandi Kuningriigi territoorium Euroopas,

- Portugali Vabariigi territoorium,

- Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Kanalisaarte ja Mani saare territoorium.

2. Järgmisi väljaspool liikmesriikide territooriumi asuvaid territooriume käsitletakse ühenduse tolliterritooriumi osana, võttes arvesse nende suhtes kohaldatavaid konventsioone ja lepinguid:

a) SAKSAMAA

Austria territooriumid Jungholz ja Mittelberg, nagu on määratletud järgmistes lepingutes:

- Jungholz: 3. mai 1868. aasta leping (Bayrisches Regierungsblatt 1868, lk 1245),

- Mittelberg: 2. detsembri 1890. aasta leping (Reichsgesetzblatt 1891, lk 59);

b) PRANTSUSMAA

Monaco Vürstiriigi territoorium, nagu on määratletud 18. mail 1963 Pariisis allakirjutatud tollikonventsioonis (27. septembri 1963. aasta Journal officiel, lk 8679);

c) ITAALIA

San Marino Vabariigi territoorium, nagu on määratletud 31. märtsi 1939. aasta konventsioonis (6. juuni 1939. aasta seadus nr 1120).

3. Ühenduse tolliterritoorium hõlmab ka liikmesriikide territoriaalveed, sisemere ja õhuruumi ning lõikes 2 nimetatud territooriumid, välja arvatud nende territooriumide territoriaalveed, sisemeri ja õhuruum, mis vastavalt lõikele 1 ei kuulu ühenduse tolliterritooriumi alla.

Artikkel 4

Käesolevas seadustikus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) isik:

- füüsiline isik,

- juriidiline isik,

- kui kehtivad eeskirjad seda ette näevad, isikute ühendus, kes saab teha õigustoiminguid, kuid kellel puudub juriidilise isiku õiguslik seisund;

2) ühenduse isik:

- füüsilise isiku puhul isik, kelle alaline ja peamine elukoht on ühenduses,

- juriidilise isiku või isikute ühenduse puhul isik, kelle registrijärgne asukoht, peakontor või püsiv tegevuskoht asub ühenduses;

3) toll – pädevad ametiasutused, kes vastutavad muuhulgas tollieeskirjade kohaldamise eest;

4) tolliasutus – asutus, kus võib täita kõiki või osa tollieeskirjades ettenähtud formaalsusi;

5) otsus – tolli poolt tollialaste õigusaktide alusel tehtud ametlik toiming, millega tehakse otsus üksikjuhu suhtes ning millel on õiguslikud tagajärjed ühe või mitme määratletud või määratletava isiku jaoks; mõiste hõlmab muuhulgas ka siduva tariifiinformatsiooni artikli 12 tähenduses;

6) tollistaatus – kauba ühenduse kauba või ühendusevälise kauba staatus;

7) ühenduse kaup:

- artiklis 23 nimetatud tingimustel täielikult ühenduse tolliterritooriumil saadud või toodetud kaup, mis ei sisalda imporditud kaupa riikidest või territooriumidelt, mis ei moodusta ühenduse tolliterritooriumi osa,

- vabasse ringlusse lubatud kaup, mis on imporditud riikidest või territooriumidelt, mis ei moodusta ühenduse tolliterritooriumi osa,

- ainult teises alapunktis nimetatud kaupadest või esimeses ja teises alapunktis nimetatud kaupadest täielikult ühenduse tolliterritooriumil saadud või toodetud kaup;

8) ühenduseväline kaup – punktis 7 nimetamata kaup.

Ilma et see piiraks artiklite 163 ja 164 kohaldamist, kaotavad ühenduse kaubad oma tollistaatuse, kui need ühenduse tolliterritooriumilt tegelikult välja viiakse;

9) tollivõlg – isiku kohustus tasuda imporditollimaksu (tollivõlg impordil) või eksporditollimaksu (tollivõlg ekspordil) summa, mis kehtivate ühenduse õigusaktide alusel tuleb konkreetsetelt kaupadelt tasuda;

10) imporditollimaks:

- tollimaks ja samaväärse toimega maks, mis tuleb tasuda seoses kauba impordiga,

- põllumajandusmaks ja muu impordimaks, mis on kehtestatud ühise põllumajanduspoliitika raames või teatavate põllumajandustoodete töötlemisel saadud kauba suhtes kohaldatava erikorra alusel;

11) eksporditollimaks:

- tollimaks ja samaväärse toimega maks, mis tuleb tasuda seoses kauba ekspordiga,

- põllumajandusmaks ja muu ekspordimaks, mis on kehtestatud ühise põllumajanduspoliitika raames või teatavate põllumajandustoodete töötlemisel saadud kauba suhtes kohaldatava erikorra alusel;

12) võlgnik – isik, kellel lasub tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise kohustus;

13) tollijärelevalve – tolli poolt rakendatavad meetmed üldiselt, mille eesmärk on tagada tollieeskirjade ja kui see on asjakohane, tollijärelevalve all oleva kauba suhtes kohaldatavate muude normide jälgimine;

14) tollikontroll – tolli konkreetsed toimingud nagu kauba läbivaatamine, dokumentide olemasolu ja autentsuse kontroll, ettevõtjate raamatupidamis- ja muude dokumentide läbivaatamine, transpordivahendite läbivaatamine, pagasi ja muu isikuga kaasas liikuva või tema juures oleva kauba läbivaatamine, ametlikud järelepärimised ja muud samalaadsed toimingud, mille eesmärk on tagada tollieeskirjade ja kui see on asjakohane, tollijärelevalve all oleva kauba suhtes kohaldatavate muude normide täitmine;

15) tollikäitlus:

a) kauba suunamine tolliprotseduurile;

b) kauba paigutamine vabatsooni või vabalattu;

c) kauba reeksport ühenduse tolliterritooriumilt;

d) kauba hävitamine;

e) kauba loovutamine riigile;

16) tolliprotseduur:

a) vabasse ringlusse lubamine;

b) transiit;

c) tolliladustamine;

d) seestöötlemine;

e) töötlemine tollikontrolli all;

f) ajutine import;

g) välistöötlemine;

h) eksport;

17) tollideklaratsioon – toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile;

18) deklarant – isik, kes esitab tollideklaratsiooni enda nimel, või isik, kelle nimel tollideklaratsioon esitatakse;

19) kauba esitamine tollile – ettenähtud korras tollile teatamine kaupade saabumisest tolliasutusse või mis tahes muusse kohta, mille toll on selleks määranud või heaks kiitnud;

20) kauba vabastamine – toiming, millega toll teeb kauba kättesaadavaks eesmärkide jaoks, mis tulenevad tolliprotseduurist, millele kaup on suunatud;

21) tolliprotseduuri haldaja – isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati, või isik, kellele on antud üle eespool mainitud isiku õigused ja kohustused seoses tolliprotseduuriga;

22) loa omanik – isik, kellele on antud luba;

23) kehtivad õigusaktid – ühenduse või siseriiklikud õigusaktid;

24) komiteemenetlus – artiklis 249 ettenähtud või nimetatud menetlus.

2. PEATÜKK

MITMESUGUSED ÜLDSÄTTED, MIS ON EELKÕIGE SEOTUD ISIKUTE ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTEGA TOLLIEESKIRJADE SUHTES

1. jagu

Esindamine

Artikkel 5

1. Artikli 64 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja vastavalt artikli 243 lõike 2 punkti b raames vastuvõetud sätetele võib iga isik määrata tolliga suhtlemiseks oma esindaja, kes teeb tollieeskirjades ettenähtud toiminguid ja täidab tollieeskirjades ettenähtud formaalsusi.

2. Selline esindamine võib olla:

- otsene, millisel juhul esindaja tegutseb teise isiku nimel ja tema eest, või

- kaudne, millisel juhul esindaja tegutseb enda nimel, aga teise isiku eest.

Liikmesriik võib piiritleda õiguse esitada tollideklaratsioone:

- otsese esindamisena või

- kaudse esindamisena,

selliselt et esindaja peab olema tolliagent, kes tegutseb selle riigi territooriumil.

3. Välja arvatud artikli 64 lõike 2 punktis b ja lõikes 3 nimetatud juhtudel peab esindaja asukoht olema ühenduses.

4. Esindaja peab teatama, et ta tegutseb esindatava isiku eest, täpsustama, kas esindamine on otsene või kaudne, ja olema volitatud esindajana tegutsema.

Isikut, kes ei teata, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, või kes teatab, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, ilma et ta oleks volitatud seda tegema, loetakse enda nimel ja enda eest tegutsevaks.

5. Toll võib nõuda igalt isikult, kes teatab, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, et ta oma volitusi tõendaks.

2. jagu

Otsused tollieeskirjade rakendamisel

Artikkel 6

1. Isik, kes taotleb, et toll teeks tollieeskirjade rakendamisel otsuse, peab tollile esitama sellise otsuse tegemiseks vajaliku teabe ja vajalikud dokumendid.

2. Selline otsus tehakse ja sellest teatatakse taotlejale esimesel võimalusel.

Kui taotlus esitatakse kirjalikult, tehakse otsus vastavalt kehtivatele õigusaktidele kindlaksmääratud tähtaja möödumisel kuupäevast, mil toll taotluse sai. Selline otsus tuleb taotlejale teatavaks teha kirjalikult.

Kõnealust tähtaega võib pikendada, kui tollil ei ole võimalik sellest kinni pidada. Sellisel juhul teatab toll pikendamisest taotlejale enne eespool nimetatud tähtaja lõppu, esitab põhjendused ja teatab täiendava tähtaja, mis on vajalik taotluse lahendamiseks.

3. Tolli kirjalikult vormistatud otsustes, millega taotlus tagasi lükatakse või millel on negatiivseid tagajärgi isikute suhtes, kellele need on suunatud, tuleb esitada põhjendused. Otsustes tuleb viidata artiklis 243 sätestatud õigusele esitada otsuse peale kaebus.

4. Ette võib näha, et lõike 3 esimeses lauses sätestatu kehtib ka teiste otsuste kohta.

Artikkel 7

Välja arvatud artikli 244 teises lõigus sätestatud juhtudel on tollil õigus tehtud otsust viivitamata rakendada.

Artikkel 8

1. Asjaomase isiku jaoks soodne otsus tühistatakse, kui see on tehtud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel ja kui:

- taotleja teadis või oleks pidanud teadma, et teave oli ebaõige või mittetäielik, ja

- sellist otsust ei oleks saanud teha õige või täieliku teabe alusel.

2. Isikutele, kellele otsus oli suunatud, teatatakse selle tühistamisest.

3. Otsus loetakse tühiseks selle tegemise kuupäevast.

Artikkel 9

1. Asjaomase isiku jaoks soodne otsus tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse, kui üks või mitu sellise otsuse tegemiseks ettenähtud tingimustest olid täitmata või neid enam ei täideta, välja arvatud artiklis 8 nimetatud juhtudel.

2. Asjaomase isiku jaoks soodsa otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui isik, kellele see on suunatud, ei täida kõnealuse otsusega talle pandud kohustust.

3. Isikule, kellele otsus on suunatud, teatatakse selle kehtetuks tunnistamisest või muutmisest.

4. Otsuse kehtetuks tunnistamine või selles tehtud muudatus jõustub selle teatavakstegemise kuupäeval. Kui see on isiku õigustatud huvi, kellele otsus suunatud on, võib toll erandjuhtudel kehtetuks tunnistamise otsuse või tehtud muudatuse jõustumise tähtpäeva edasi lükata.

Artikkel 10

Artiklitega 8 ja 9 ei piirata siseriiklike eeskirjade kohaldamist, mille kohaselt otsus on tühine või selle võib kehtetuks tunnistada põhjustel, mis ei ole seotud tollialaste õigusaktidega.

3. jagu

Teave

Artikkel 11

1. Iga isik võib taotleda tollilt teavet tollialaste õigusaktide kohaldamise kohta.

Sellise taotluse võib tagasi lükata, kui see ei ole seotud tegelikult kavandatud impordi- või eksporditoiminguga.

2. Taotlejale antakse teavet tasuta. Kui toll on eelkõige seoses kauba kohta tehtud analüüside või koostatud eksperdiaruannetega või kauba taotlejale tagastamisega teinud erikulutusi, võib vastava summa tasumist nõuda taotlejalt.

Artikkel 12

1. Toll annab siduvat tariifiinformatsiooni kirjaliku taotluse alusel komiteemenetlusega kindlaksmääratud korras.

2. Siduv tariifiinformatsioon on tollile suhetes informatsiooni saajaga siduv ainult kauba tariifse klassifikatsiooni osas.

Siduv tariifiinformatsioon on tollile siduv ainult kauba puhul, millega seotud tolliformaalsused täidetakse pärast kuupäeva, kui toll selle informatsiooni andis.

3. Sellise informatsiooni saaja peab tõestama, et deklareeritud kaubad vastavad igakülgselt informatsioonis kirjeldatud kaupadele.

4. Siduv tariifiinformatsioon kehtib kuus aastat alates selle väljaandmise kuupäevast. Erandina artiklist 8 tühistatakse informatsioon, kui see põhineb taotlejalt saadud ebaõigel või mittetäielikul teabel.

5. Siduv tariifiinformatsioon kaotab kehtivuse kui:

a) võetakse vastu uus määrus ja informatsioon ei vasta enam selles ettenähtud nõuetele;

b) informatsioon ei vasta enam ühe artikli 20 lõikes 6 nimetatud nomenklatuuri tõlgendusele kas ühenduse tasandil koondnomenklatuuri tehtud muudatuse või Euroopa Ühenduste Kohtu otsuse tõttu või rahvusvahelisel tasandil tollikoostöö nõukogu poolt liigitusarvamuse või kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri selgitavate märkuste muutmise tõttu; sellisel juhul kaotab siduv tariifiinformatsioon kehtivuse nimetatud meetmete avaldamise päeval või rahvusvaheliste meetmete puhul, kui komisjoni teatis avaldatakse Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias;

c) siduva tariifiinformatsiooni saajale teatatakse siduva tariifiinformatsiooni kehtetuks tunnistamisest või muutmisest.

6. Lõike 5 punktide b või c alusel kehtetu siduva tariifiinformatsiooni saaja võib seda informatsiooni kasutada kuue kuu jooksul alates meetme avaldamise või talle teatamise kuupäevast, tingimusel et ta on enne tariifse meetme vastuvõtmist sõlminud siduva tariifiinformatsiooni alusel kõnealuste kaupade osas siduvad ostu-müügilepingud. Toodete puhul, millega seotud tolliformaalsusi täites tuleb esitada impordi-, ekspordi- või eelkinnitussertifikaat, asendub kuuekuune tähtaeg sertifikaadi kehtivusajaga.

Lõike 5 punktis a nimetatud juhul võib määrusega ette näha tähtaja, mille jooksul eelmist punkti kohaldatakse.

7. Siduva tariifiinformatsiooni kohast tariifset klassifikatsiooni võib lõikes 6 ettenähtud tingimustel kohaldada ainult:

- impordi- või eksporditollimaksude kindlaksmääramisel,

- eksporditoetuste ja muude ühise põllumajanduspoliitika raames impordil või ekspordil makstavate toetuste suuruse arvestamisel,

- impordi-, ekspordi- või eelkinnitussertifikaatide kasutamisel, mis esitatakse kõnealuste kaupade tollideklaratsiooni aktsepteerimisega seotud formaalsuste täitmisel, tingimusel et sellised sertifikaadid anti välja siduva tariifiinformatsiooni alusel.

Kui on ohus ühise põllumajanduspoliitika alusel ettenähtud korra tõrgeteta toimimine, võib erandjuhtudel teha erandeid lõikes 6 sätestatust määruse (EMÜ) nr 136/66/EMÜ [4] artiklis 38 ja teiste ühist turukorraldust käsitlevate määruste vastavates artiklites sätestatud korras.

4. jagu

Muud sätted

Artikkel 13

Toll võib vastavalt kehtivates õigusaktides ettenähtud tingimustele teha mis tahes vajalikke kontrolle, et tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamine.

Artikkel 14

Selleks et kohaldada tollialaseid õigusakte, esitab kaubavahetusega otseselt või kaudselt seotud isik tollile viimase taotluse korral ja ettenähtud tähtaja jooksul sõltumata esitamise viisist kõik vajalikud dokumendid ja kogu vajaliku teabe ning osutab tollile vajalikku abi.

Artikkel 15

Kogu konfidentsiaalse või konfidentsiaalselt edastatud teabe kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Toll ei avalda teavet ilma seda andnud isiku või ametiasutuse otsese loata; teabe edastamine on lubatud, kui see on tolli kohustus või tollil on õigus seda teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele, eriti andmekaitse küsimustes või seoses kohtumenetlusega.

Artikkel 16

Tollikontrolli otstarbeks säilitavad asjaomased isikud artiklis 14 nimetatud dokumente kehtivates õigusaktides ettenähtud tähtaja jooksul, kuid vähemalt kolm kalendriaastat. Kõnealust tähtaega arvestatakse:

a) muudel kui punktis b nimetatud asjaoludel vabasse ringlusse lubatud kauba või ekspordiks deklareeritud kauba puhul selle aasta lõpust, mil vabasse ringlusse lubamise või ekspordideklaratsioonid aktsepteeritakse;

b) kauba puhul, mis selle eesmärgipärase kasutuse tõttu lubatakse vabasse ringlusse imporditollimaksu vähendatud või nullmääraga, selle aasta lõpust, kui tollijärelevalve selle üle lõpetatakse;

c) kauba puhul, mis on suunatud mis tahes muule tolliprotseduurile, selle aasta lõpust, kui kõnealune protseduur lõpule viiakse;

d) kauba puhul, mis on paigutatud vabatsooni või vabalattu, selle aasta lõpust, kui neid sealt välja viiakse.

Kui tolli poolt tollivõlaga seoses läbiviidud kontrolli põhjal ilmneb, et vastavas arvestuskandes tuleb parandus teha, säilitatakse dokumente üle esimeses lõigus ettenähtud tähtaja piisava aja jooksul, mis võimaldab paranduse tegemist ja selle kontrollimist, ilma et eeltoodu piiraks artikli 221 lõike 3 teise lause kohaldamist.

Artikkel 17

Kui vastavalt tollialastele õigusaktidele on õigusaktide kohaldamiseks ette nähtud tähtaeg, kuupäev võitähtpäev, võib sellist tähtaega pikendada või kuupäeva või tähtpäeva edasi lükata ainult juhul, kui kõnealuste õigusaktidega on see otseselt lubatud.

Artikkel 18

1. Tollialaste õigusaktide raames kohaldatav eküü väärtus omavääringus fikseeritakse kord aastas. Selleks kasutatakse oktoobri esimese tööpäeva kursse ja fikseeritud väärtus jõustub järgmise kalendriaasta 1. jaanuaril. Kui mõne omavääringu kurss ei ole kättesaadav, kasutatakse selle omavääringu puhul seda päevakurssi, mis viimasena avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas.

2. Juhul kui ühe või mitme omavääringu kahepoolne keskkurss muutub:

a) kalendriaasta jooksul, siis eküü ümberarvestamisel omavääringusse eesmärgiga määrata kindlaks tariifne klassifikatsioon ning tollimaksud ja samaväärse toimega maksud, kasutatakse muudetud kursse. Kursimuudatus jõustub kümnendal päeval pärast selle avaldamist;

b) pärast oktoobri esimest tööpäeva, siis eküü ümberarvestamisel omavääringusse eesmärgiga määrata kindlaks tariifne klassifikatsioon ning tollimaksud ja samaväärse toimega maksud, kasutatakse muudetud kursse, erandina lõikest 1, kohaldatakse muudetud kursse kogu kalendriaasta jooksul, välja arvatud juhul, kui selle aja jooksul kahepoolne keskkurss muutub, mis puhul kohaldatakse punkti a.

Muudetud kurss tähendab kurssi, mis kehtib esimesel päeval pärast kahepoolse keskkursi muutumist, kui kõikide ühenduse vääringute sellised kursid on kättesaadavad.

Artikkel 19

Tollialaste õigusaktide kohaldamise lihtsustatud juhud ja tingimused määratakse kindlaks komiteemenetluse korras.

II JAOTIS

TEGURID, MILLE ALUSEL KOHALDATAKSE IMPORDI- VÕI EKSPORDIMAKSU JA MUID SEOSES KAUBAVAHETUSEGA ETTENÄHTUD MEETMEID

1. PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE TOLLITARIIFISTIK JA KAUPADE TARIIFNE KLASSIFITSEERIMINE

Artikkel 20

1. Tollivõla tekkimisel seaduse alusel tasumisele kuuluvad tollimaksud põhinevad Euroopa ühenduste tollitariifistikul.

2. Muid ühenduse õigusaktidega ettenähtud meetmeid, mis reguleerivad konkreetseid kaubavahetusega seotud valdkondi, kohaldatakse vajaduse korral vastavalt kõnealuste kaupade tariifne klassifikatsioon.

3. Euroopa Ühenduste tollitariifistiku moodustavad:

a) kauba koondnomenklatuur;

b) mis tahes muu nomenklatuur, mis täielikult või osaliselt põhineb koondnomenklatuuril või lisab sellele alajaotisi ja on kehtestatud konkreetseid valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega, selleks et kohaldada kaubavahetusega seotud tariifseid meetmeid;

c) koondnomenklatuuris hõlmatud toodete suhtes tavaliselt kohaldatavad maksumäärad ja muud maksustamiselemendid:

- tollimaksud ja

- põllumajandusmaksud ja muud impordimaksud, mis on ette nähtud ühise põllumajanduspoliitika raames või erikorra alusel, mida kohaldatakse teatava põllumajandustoodete töötlemisel saadud kauba suhtes;

d) tariifsed soodusmeetmed lepingutes, mis ühendus on sõlminud teatavate riikide või riikide rühmadega ja milles nähakse ette tariifne sooduskohtlemine;

e) tariifsed soodusmeetmed, mille ühendus on teatavate riikide, riikide rühmade või territooriumide suhtes ühepoolselt kehtestanud;

f) ühepoolsed peatamismeetmed, millega nähakse ette teatavatelt kaupadelt tasumisele kuuluvate imporditollimaksude vähendamine või nendest vabastamine;

g) muud tariifsed meetmed, mis on ette nähtud ühenduse muude õigusaktidega.

4. Ilma et see piiraks ühtse määraga makse käsitlevate sätete kohaldamist, kohaldatakse deklarandi taotlusel lõike 3 punktis c ettenähtud meetmete asemel punktides d, e ja f nimetatud meetmeid, kui asjaomased tooted vastavad viimati mainitud meetmetega ettenähtud tingimustele. Taotluse võib esitada tagantjärele, tingimusel et asjakohased nõuded on täidetud.

5. Kui lõike 3 punktides d, e ja f nimetatud meetmete kohaldamine on piiratud teatava impordimahuga, lõpetatakse kohaldamine:

a) tariifikvootide puhul niipea kui ettenähtud impordimaht on saavutatud;

b) tariifilagede puhul komisjoni otsusega.

6. Kaupade klassifitseerimisel määratakse vastavalt kehtivatele eeskirjadele kindlaks:

a) koondnomenklatuuri alamrubriik või mõne muu lõike 3 punktis b nimetatud nomenklatuuri alamrubriik või

b) mis tahes muu alamrubriik nomenklatuuris, mis põhineb täielikult või osaliselt koondnomenklatuuril või lisab sellele alajaotisi ja on kehtestatud konkreetseid valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega,

selleks et kohaldada kaubavahetuse suhtes muid kui tariifseid meetmeid.

Artikkel 21

1. Soodustatud tariifimenetluse puhul, mida kohaldatakse teatavale kaubale selle laadi või eesmärgipärase kasutuse tõttu, kehtivad kooskõlas komiteemenetlusega kehtestatud tingimused. Kui on nõutav loa olemasolu, kohaldatakse artikleid 86 ja 87.

2. Lõike 1 kohaldamisel tähendab soodustatud tariifimenetlus artikli 4 lõikes 10 nimetatud imporditollimaksu vähendamist või selle tasumise peatamist, ka tariifikvootide raames.

2. PEATÜKK

KAUBA PÄRITOLU

1. jagu

Mittesooduspäritolu

Artikkel 22

Artiklites 23—26 määratletakse kaupade mittesooduspäritolu, selleks et:

a) kohaldada Euroopa Ühenduste tollitariifistikku, välja arvatud artikli 20 lõike 3 punktides d ja e nimetatud meetmed;

b) kohaldada peale tariifsete meetmete muid meetmeid, mis on kehtestatud konkreetseid kaubavahetusega seotud valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega;

c) valmistada ette ja anda välja päritolusertifikaate.

Artikkel 23

1. Täielikult ühes riigis saadud või toodetud kaupa käsitatakse sellest riigist pärinevana.

2. Täielikult ühes riigis saadud või toodetud kauba all mõeldakse:

a) selle riigi territooriumil kaevandatud mineraalseid maavarasid;

b) seal koristatud taimekasvatussaadusi;

c) seal sündinud ja kasvatatud elusloomi;

d) seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooteid;

e) seal toimunud jahi ja kalapüügi saadusi;

f) merekalapüügi- ja muid meresaadusi, mis on merest püütud väljaspool riigi territoriaalvett selles riigis registreeritud või laevaregistrisse kantud ja selle riigi lippu kandvate aluste poolt;

g) kalatöötlemislaevade pardal, punktis f nimetatud sellest riigist pärinevatest saadustest saadud või toodetud kaupa, kui sellised kalatöötlemislaevad on selles riigis registreeritud või laevaregistrisse kantud ja kannavad selle riigi lippu;

h) väljaspool territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest välja toodud saadusi, kui kõnesoleval riigil on selle merepõhja või selle aluspinnase kasutamise ainuõigus;

i) tootmistegevuse ja kasutatud toodete jäätmeid ja jääke, kui need koguti selles riigis ja sobivad ainult tooraine taaskasutamiseks;

j) punktides a–i nimetatud selle riigi saadustest või toodetest ja omakorda nendest toodetud kaupu mis tahes tootmisetapis.

3. Lõike 2 kohaldamisel hõlmab mõiste "riik" ka selle riigi territoriaalvett.

Artikkel 24

Kaupa, mille tootmine on toimunud rohkem kui ühes riigis, loetakse pärinevaks riigist, kus toimus selle viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming selleks seadmestatud ettevõttes, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp.

Artikkel 25

Kui on kindlaks tehtud või kui tuvastatud faktid toetavad oletust, et mis tahes töötlemise või toimingu ainsaks eesmärgiks oli teatavatest riikidest pärineva kauba suhtes ühenduses kohaldatavatest normidest kõrvale hoida, siis ei käsitata sel viisil toodetud kaupa mingil juhul artikli 24 alusel pärinevana riigist, kus töötlemine või toiming toimus.

Artikkel 26

1. Tollialaste õigusaktide või muude konkreetseid valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega võidakse ette näha, et kauba päritolu tõendamiseks tuleb esitada dokument.

2. Hoolimata nimetatud dokumendi esitamisest võib toll tõsise kahtluse korral nõuda lisatõendeid tagamaks, et päritolu on näidatud kooskõlas ühenduse asjaomaste õigusaktidega ettenähtud eeskirjadega.

2. jagu

Kauba sooduspäritolu

Artikkel 27

Sooduspäritolureeglitega nähakse ette päritolu määramise tingimused, millele kaup peab vastama, et selle suhtes saaks kohaldada artikli 20 lõike 3 punktides d või e nimetatud meetmeid.

Need reeglid määratakse:

a) kauba puhul, mida hõlmavad artikli 20 lõike 3 punktis d nimetatud lepingud, kõnealustes lepingutes;

b) kauba puhul, mille suhtes kehtivad artikli 20 lõike 3 punktis e nimetatud tariifsed soodusmeetmed, kooskõlas komiteemenetlusega.

3. PEATÜKK

KAUBA TOLLIVÄÄRTUS

Artikkel 28

Käesoleva peatüki sätetega määratakse kauba tolliväärtus, mida kasutatakse Euroopa ühenduste tollitariifistiku ja konkreetseid kaubavahetusega seotud valdkondi reguleerivate ühenduse sätetega ettenähtud mittetariifsete meetmete kohaldamisel.

Artikkel 29

1. Imporditud kauba tolliväärtus on tehinguväärtus ehk ekspordiks ühenduse tolliterritooriumile müüdud kauba eest tegelikult makstud või makstav hind, mida on vajaduse korral korrigeeritud vastavalt artiklitele 32 ja 33, tingimusel et:

a) ostjal ei ole kauba käsutamisel või kasutamisel muid piiranguid peale nende piirangute, mis:

- on ühenduse piires ette nähtud õigusaktidega või millest kinnipidamist nõuab riigiasutus,

- piiritlevad geograafilist ala, kus kaupa võib edasi müüa

või

- ei mõjuta oluliselt kauba väärtust;

b) kauba müük ega hind ei sõltu mis tahes tingimusest ega lepingutasust, mille väärtust kauba väärtuse määramisel ei ole võimalik määrata;

c) ostja poolt kauba hilisemast edasimüügist, käsutamisest või kasutamisest saadud tulud ei laeku osaliseltki otseselt või kaudselt müüjale, välja arvatud juhul, kui hinda on võimalik vastavalt artiklile 32 sobivalt korrigeerida;

d) ostja ja müüja ei ole teineteisega seotud või kui ostja ja müüja on seotud, siis on tehinguväärtus tolliväärtusena aktsepteeritav lõike 2 alusel.

2. a) Lõike 1 kohaldamisel tehinguväärtuse aktsepteeritavust kindlaks määrates ei ole asjaolu, et ostja ja müüja on teineteisega seotud, iseenesest piisav põhjus tehinguväärtuse aktsepteerimata jätmiseks. Vajaduse korral uuritakse müügiga seotud asjaolusid ja tehinguväärtus aktsepteeritakse, kui ostja ja müüja seotus ei ole mõjutanud hinda. Kui tollil on deklarandi poolt antud või mõnel muul viisil saadud teabe põhjal alust arvata, et ostja ja müüja seotus on avaldanud mõju kauba hinnale, peab toll esitama oma väited deklarandile, kellele antakse vastuväidete esitamiseks piisav võimalus. Deklarandi taotlusel esitab toll oma väited kirjalikult.

b) Seotud isikute vahelise müügitehingu korral aktsepteeritakse tehinguväärtus ning kauba väärtus määratakse vastavalt lõikele 1, kui deklarant tõendab, et see väärtus on väga lähedane ühele samal ajal või ligikaudu samal ajal määratud järgmistest väärtustest:

i) tehinguväärtusele ühendusse eksporditud identsete või sarnaste kaupade müügil ostja ja müüja vahel, kes ei ole ühelgi juhul seotud;

ii) identsete või sarnaste kaupade tolliväärtusele, nagu on määratud artikli 30 lõike 2 punktis c;

iii) identsete või sarnaste kaupade tolliväärtusele, nagu on määratud artikli 30 lõike 2 punktis d.

Eespool nimetatud kriteeriumide rakendamisel tuleb asjakohaselt arvestada tõendatud erinevusi kaubanduslikus tasemes, koguses, artiklis 32 loetletud elementides ja kuludes, mida müüja kannab seoses müügitehingutega, mille puhul ta ei ole ostjaga seotud, kui ta selliseid kulusid ei kannaks seoses müügitehingutega, mille puhul ta on ostjaga seotud.

c) Punktis b esitatud kriteeriume kasutatakse deklarandi algatusel ja üksnes võrdluseks. Nimetatud punkti alusel ei või määrata tuletatud väärtust.

3. a) Tegelikult makstud või makstav hind on kogu tasu, mida ostja on maksnud või maksab imporditud kauba eest müüjale või tema kasuks ja mis hõlmab kõiki tegelikult makstud või makstavaid tasusid, mida ostja on maksnud või maksab müüjale imporditud kauba müügi eeldusena või mida ostja on maksnud või maksab kolmandale isikule müüja kohustuse täitmiseks. Makse ei tarvitse olla tehtud rahaülekandena. Makse võib olla tehtud akreditiivi või vabalt kaubeldava maksevahendiga, otseselt või kaudselt.

b) Toiminguid, sealhulgas turustamine, mida ostja on teinud omal kulul, välja arvatud need, mille puhul on ette nähtud tolliväärtuse korrigeerimine artikli 32 alusel, ei loeta müüjale tehtud kaudseks makseks, kuigi neid võib pidada müüjale kasutoovaks või need võivad olla tehtud kokkuleppel müüjaga, ning imporditud kauba tolliväärtuse määramisel kõnealuste toimingute kulusid tegelikult makstud või makstavale hinnale ei lisata.

Artikkel 30

1. Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata artikli 29 alusel, siis tuleb selle määramiseks kohaldada lõike 2 punktidest a, b, c ja d järjestuses esimest punkti, mille alusel saab tolliväärtust määrata, arvestades et deklarandi taotluse korral muudetakse punktide c ja d kohaldamise järjekorda; ainult sel juhul, kui teatava punkti alusel ei saa tolliväärtust määrata, võib kohaldada käesolevas lõikes kindlaksmääratud järjekorras järgmist punkti.

2. Käesoleva artikli alusel määratud tolliväärtus on:

a) identse kauba tehinguväärtus, mis on ühendusse eksportimiseks müüdud ja eksporditud samal ajal või ligikaudu samal ajal, kui see kaup, mille väärtust määratakse;

b) sarnase kauba tehinguväärtus, mis on ühendusse eksportimiseks müüdud ja eksporditud samal ajal või ligikaudu samal ajal, kui see kaup, mille väärtust määratakse;

c) väärtus, mis põhineb ühikuhinnal, millega imporditud kaupa või identset või sarnast imporditud kaupa on müüdud ühenduse piires kõige suuremas üldkoguses isikule, kes ei ole müüjaga seotud;

d) arvutatud väärtus, mis koosneb järgmistest elementidest:

- imporditud kauba tootmisel kasutatud materjalide ning kauba tootmise ja muu töötlemise kulud või väärtus;

- kasum ja üldkulud summa ulatuses, mis tavaliselt kujuneb ekspordiriigi tootjate poolt ühendusse eksportimiseks toodetud ning hinnatava kaubaga samasse klassi või liiki kuuluva kauba müügil;

- artikli 32 lõike 1 punktis e nimetatud kulud või väärtus.

3. Lõike 2 rakendamise kord ja täiendavad tingimused määratakse vastavalt komiteemenetlusele.

Artikkel 31

1. Kui imporditud kauba tolliväärtust ei ole võimalik määrata artiklite 29 või 30 alusel, määratakse see ühenduses kättesaadavate andmete alusel, kasutades meetodeid, mis on kooskõlas järgmiste põhimõtete ja üldsätetega:

- üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli VII rakendamise leping,

- üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikkel VII,

- käesolev peatükk.

2. Tolliväärtuse määramisel lõike 1 alusel ei tohi lähtuda:

a) ühenduses toodetud kauba müügihinnast ühenduses;

b) süsteemist, mis näeb ette kõrgema tolliväärtuse valiku kahest võimalikust väärtusest;

c) kauba hinnast ekspordiriigi siseturul;

d) muudest tootmiskuludest peale arvutatud väärtuste, mis on määratud identsele või sarnasele kaubale kooskõlas artikli 30 lõike 2 punktiga d;

e) kauba hinnast eksportimisel riiki, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osa;

f) minimaalsest tolliväärtusest;

g) suvalisest või fiktiivsest väärtusest.

Artikkel 32

1. Tolliväärtuse määramisel artikli 29 alusel lisatakse imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavale hinnale:

a) järgmised kuluelemendid tingimusel, et nendega seotud kulud kannab ostja, kuid neid ei arvata kauba eest tegelikult makstud või makstava hinna sisse:

i) komisjoni- ja vahendustasu, välja arvatud ostukomisjonitasu;

ii) kulud, mida tehakse pakenditele, mida tollieeskirjade kohaldamisel ei eristata kõnealusest kaubast;

iii) pakkimiskulud töö ja materjali osas;

b) järgmiste kaupade ja teenuste vastavalt jaotatud väärtus, kui see ei ole osa tegelikult makstud või makstavast hinnast ning kui ostja on neid kaupu tarninud või teenuseid osutanud otse või kaudselt, tasuta või alandatud hinnaga selleks, et imporditud kaupa toota ja ekspordiks müüa:

i) materjalid, komponendid, osad jms, millest imporditud kaup koosneb;

ii) imporditud kauba tootmisel kasutatud tööriistad, stantsid, valuvormid jms;

iii) imporditud kauba tootmisel tarvitatud materjal;

iv) inseneri-, arendus-, kunstniku- ja disaineritööd ning kavandid ja visandid, mis on tehtud väljaspool ühendust ja mis on vajalikud imporditud kauba tootmiseks;

c) autori- ja litsentsitasu, mis on seotud selle kaubaga, mille väärtust määratakse, ja mida ostja peab selle kauba müügi tingimusena otseselt või kaudselt maksma, kui selline tasu ei ole arvestatud tegelikult makstud või makstava hinna sisse;

d) tulu see osa, mis imporditud kauba igast järgnevast edasimüügist, käsutamisest või kasutamisest laekub otseselt või kaudselt müüjale;

e) i) imporditud kauba veo- ja kindlustuskulud ning

ii) laadimis- ja käitlemiskulud, mis on seotud imporditud kauba veoga

kohani, kus kaup tuuakse ühenduse tolliterritooriumile.

2. Vastavalt käesolevale artiklile lisatakse tegelikult makstud või makstavale hinnale ainult tõeste ja täpselt määratletavaid koguseid puudutavate andmete alusel määratud kulud.

3. Tolliväärtuse määramisel ei tohi tegelikult makstud või makstavale hinnale lisada käesolevas artiklis loetlemata kulusid.

4. Käesolevas peatükis tähendab ostukomisjonitasu tasu, mida importija maksab esindajale enda esindamise eest kauba ostmisel, mille väärtust määratakse.

5. Olenemata lõike 1 punktist c:

a) ei lisata tolliväärtuse kindlaksmääramisel imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavale hinnale tasu, mida makstakse imporditud kauba reprodutseerimise õiguse eest ühenduses, ja

b) ei lisata imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavale hinnale tasu, mida ostja maksab imporditud kauba turustamise või edasimüügi õiguse eest, kui see tasu ei ole kauba ühendusse eksportimiseks müümise tingimus.

Artikkel 33

1. Tolliväärtus ei sisalda järgmisi tasusid ega kulusid tingimusel, et need on näidatud eraldi imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavast hinnast:

a) kauba veokulud pärast selle ühenduse tolliterritooriumile toomist;

b) ehitus-, paigaldus-, kooste-, hooldus- või tehnoabikulud, kui neid teenuseid osutati pärast selliste kaupade importimist nagu tööstuslik sisseseade, masinad ja seadmed;

c) intressid rahastamiskokkuleppe alusel, mille ostja on sõlminud ja mis on seotud imporditud kauba ostmisega, sõltumata sellest, kas rahastajaks on müüja või mõni muu isik, tingimusel et rahastamiskokkulepe on sõlmitud kirjalikult ja vajaduse korral saab ostja tõendada, et:

- sellist kaupa müüakse tõepoolest hinnaga, mis on deklareeritud kui tegelikult makstud või makstav hind, ja

- nõutav intressimäär ei ületa taset, mida kõnealuse rahastamise ajal kohaldatakse selliste tehingute suhtes riigis, kus rahastamine toimub;

d) tasu imporditud kauba reprodutseerimise õiguse eest ühenduses;

e) ostukomisjonitasud;

f) imporditolli- ja muud impordi või müügi tõttu ühenduses makstavad maksud.

Artikkel 34

Kooskõlas komiteemenetlusega võib ette näha erieeskirjad andmetöötlussüsteemides kasutamiseks mõeldud ning andmeid või juhiseid sisaldavate andmekandjate tolliväärtuse kindlaksmääramiseks.

Artikkel 35

Kui kauba tolliväärtuse määramise aluseks olevad elemendid on väljendatud mõnes muus vääringus kui selle liikmesriigi vääring, kus väärtuse määramine toimus, kasutatakse konverteerimisel asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste poolt nõuetekohaselt avaldatud vahetuskurssi.

Nimetatud vahetuskurss peab võimalikult täpselt peegeldama kõnealuse vääringu äritehingutes kasutatavat väärtust liikmesriigi vääringus väljendatuna ja see kehtib tähtaja jooksul, mis määratakse kooskõlas komiteemenetlusega.

Kui selline kurss puudub, määratakse kasutatav vahetuskurss kooskõlas komiteemenetlusega.

Artikkel 36

1. Käesoleva peatüki sätete kohaldamine ei piira erisätete kohaldamist, mis käsitlevad tolliväärtuse määramist kaubale, mis on lubatud vabasse ringlusse pärast seda, kui sellele on määratud muu tollikäitlusviis.

2. Erandina artiklitest 29, 30 ja 31 võib deklarandi taotluse korral määrata tavaliselt komisjonimüügiks sissetoodava rikneva kauba tolliväärtust lihtsustatud eeskirjade alusel, mis on kehtestatud kogu ühenduse jaoks kooskõlas komiteemenetlusega.

III JAOTIS

SÄTTED, MIDA KOHALDATAKSE ÜHENDUSE TOLLITERRITOORIUMILE TOODUD KAUBA SUHTES, KUNI SELLELE MÄÄRATAKSE TOLLIKÄITLUSVIIS

1. PEATÜKK

KAUBA TOOMINE ÜHENDUSE TOLLITERRITOORIUMILE

Artikkel 37

1. Ühenduse tolliterritooriumile toodud kaup kuulub tollijärelevalve alla selle saabumisest alates. Toll võib seda kontrollida kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

2. Kaup jääb tollijärelevalve alla nii kauaks, kui on vajalik selle tollistaatuse määramiseks, ühendusevälise kauba puhul kuni kauba tollistaatus muutub või kaup paigutatakse vabatsooni või -lattu, reeksporditakse või hävitatakse vastavalt artiklile 182, ilma et see piiraks artikli 82 lõike 1 kohaldamist.

Artikkel 38

1. Isik, kes kauba ühenduse tolliterritooriumile toob, toimetab selle viivitamata ja tolli määratud trassi mööda kooskõlas tolli juhistega:

a) tolli määratud tolliasutusse või mis tahes muusse tolli määratud või heakskiidetud kohta või

b) vabatsooni, kui kaup tuleb tuua otse sellesse vabatsooni:

- meritsi või õhuteed pidi või

- maitsi, ilma ühenduse tolliterritooriumi mõnd muud osa läbimata, kui vabatsoon külgneb liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise maismaapiiriga.

2. Isik, kes on võtnud vastutuse kauba veo eest pärast kauba ühenduse tolliterritooriumile toomist, muuhulgas ümberlaadimise tulemusel, vastutab ka lõikes 1 ettenähtud kohustuse täitmise eest.

3. Veel väljaspool ühenduse tolliterritooriumi olevat kaupa, mis võib sellest hoolimata kehtivate õigusaktide alusel kuuluda liikmesriigi tollikontrolli alla, muuhulgas liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud lepingu tõttu, koheldakse samamoodi nagu ühenduse tolliterritooriumile toodud kaupa.

4. Lõike 1 punktiga a ei välistata turistide liikumist, piiriliiklust, postiliiklust või majanduslikult ebaolulist liiklust puudutavate sätete rakendamist, tingimusel et seeläbi ei takistata tollijärelevalvet ja võimalusi tollikontrolliks.

5. Lõikeid 1—4 ning artikleid 39—53 ei kohaldata kauba suhtes, mis on kahe ühenduse tolliterritooriumil asuva punkti vahel meritsi või õhuteed pidi transportimise käigus ajutiselt ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud, tingimusel et kaupa veetakse regulaarlennu- või laevaliini otsetrassi mööda, väljaspool ühenduse tolliterritooriumi peatumata.

Käesolev säte ei kehti kauba puhul, mida laaditakse kolmandate riikide sadamates või lennujaamades või vabasadamates.

6. Lõiget 1 ei kohaldata kauba suhtes, mis läbib liikmesriikide territoriaalvett või õhuruumi laevade või õhusõidukite pardal, ilma et kauba sihtkoht oleks mõni nendes liikmesriikides asuv sadam või lennujaam.

Artikkel 39

1. Kui ettenägematu olukorra või vääramatu jõu tagajärjel ei ole artikli 38 lõikes 1 ettenähtud kohustust võimalik täita, teatab kohustatud isik või tema poolt volitatud isik olukorrast viivitamata tollile. Kui kaup ei ole ettenägematu olukorra või vääramatu jõu tagajärjel täielikult hävinud, teatatakse tollile ka selle täpne asukoht.

2. Kui artikli 38 lõikes 6 nimetatud laev või õhusõiduk on ettenägematu olukorra või vääramatu jõu tagajärjel sunnitud ajutiselt maabuma või maanduma ühenduse tolliterritooriumil ja artikli 38 lõikes 1 ettenähtud kohustuse täitmine ei ole võimalik, teatab selle laeva või õhusõiduki ühenduse tolliterritooriumile toonud isik või tema asemel tegutsev isik olukorrast viivitamata tollile.

3. Toll määrab, millised meetmed võetakse, et võimaldada tollijärelevalvet lõikes 1 nimetatud kauba ja lõikes 2 nimetatud olukorras laeva või õhusõiduki pardal oleva kauba üle ning et tagada, kui see on asjakohane, selle toimetamine edasi tolliasutusse või muusse tolli poolt määratud või heakskiidetud kohta.

2. PEATÜKK

KAUBA ESITAMINE TOLLILE

Artikkel 40

Isik, kes kauba ühenduse tolliterritooriumile tõi, või vajadusel korral isik, kes on võtnud vastutuse kauba tolliterritooriumile toomisele järgneva veo eest, esitab tollile kauba, mis on saabunud vastavalt artikli 38 lõike 1 punktile a tolliasutusse või muusse tolli poolt määratud või heakskiidetud kohta.

Artikkel 41

Artikliga 40 ei välistata kehtivate eeskirjade rakendamist, mis on seotud järgmiste kaupadega:

a) reisijatega kaasas olev kaup;

b) kaup, millele on kohaldatud tolliprotseduuri, kuid mis on tollile esitamata.

Artikkel 42

Pärast kauba esitamist tollile võib tollikäitlusviisi määramiseks seda tolli loal kontrollida ning sellest proove ja näidiseid võtta. Selline luba antakse taotluse korral isikule, kellel on õigus kaubale tollikäitlusviisi määrata.

3. PEATÜKK

ÜLDDEKLARATSIOON JA TOLLILE ESITATUD KAUBA MAHALAADIMINE

Artikkel 43

Vastavalt artiklile 45 peab artikli 40 kohaselt tollile esitatud kauba kohta esitama ülddeklaratsiooni.

Ülddeklaratsioon esitatakse kohe, kui kaup on tollile esitatud. Toll võib lubada ülddeklaratsiooni esitada hiljemalt esimesel tööpäeval, mis järgneb päevale, mil kaup tollile esitati.

Artikkel 44

1. Ülddeklaratsioon esitatakse vormis, mis vastab tolli poolt ettenähtud näidisele. Toll võib lubada, et ülddeklaratsioonina esitatakse mis tahes äri- või ametlik dokument, mis sisaldab kaupade identifitseerimiseks vajalikke andmeid.

2. Ülddeklaratsiooni esitab:

a) isik, kes kauba ühenduse tolliterritooriumile tõi, või isik, kes võtab vastutuse kauba tolliterritooriumile toomisele järgneva veo eest, või

b) isik, kelle nimel punktis a nimetatud isikud on tegutsenud.

Artikkel 45

Kui enne artiklis 43 nimetatud tähtaja möödumist täidetakse vajalikud formaalsused kaubale tollikäitlusviisi määramiseks, võib toll loobuda ülddeklaratsiooni nõudmisest, tingimusel et see ei kahjusta tollijärelevalvet kauba üle, eelöelduga kuidagi piiramata reisijatega kaasas olevaid kaupu ja postisaadetisi käsitlevate sätete kohaldamist.

Artikkel 46

1. Kaubad laaditakse transpordivahendilt maha või teisele transpordivahendile ainult tolli loal tolli poolt määratud või heakskiidetud kohas.

Sellist luba ei nõuta otsese ohu korral, mis nõuab kogu või osa kauba viivitamatut mahalaadimist. Sellisest olukorrast teatatakse viivitamata tollile.

2. Kauba ja transpordivahendite kontrollimiseks võib toll igal ajal nõuda kauba mahalaadimist ja pakendite avamist.

Artikkel 47

Kaupa ei tohi tolli loata algsest tolliterritooriumile toomise kohast ära viia.

4. PEATÜKK

TOLLILE ESITATUD KAUBALE TOLLIKÄITLUSVIISI MÄÄRAMISE KOHUSTUS

Artikkel 48

Tollile esitatud ühendusevälisele kaubale määratakse ühendusevälisele kaubale ettenähtud tollikäitlusviis.

Artikkel 49

1. Kui kauba kohta on esitatud ülddeklaratsioon, tuleb kaubale tollikäitlusviisi määramiseks vajalikud formaalsused täita:

a) meritsi veetava kauba puhul 45 päeva jooksul alates ülddeklaratsiooni esitamise kuupäevast;

b) muul viisil kui meritsi veetava kauba puhul 20 päeva jooksul alates ülddeklaratsiooni esitamise kuupäevast.

2. Kui olukord seda nõuab, võib toll määrata lühema tähtaja või lubada lõikes 1 nimetatud tähtaegade pikendamist. Sellist tähtaega ei või pikendada rohkem, kui olukorrast tulenev tegelik vajadus seda nõuab.

5. PEATÜKK

KAUBA AJUTINE LADUSTAMINE

Artikkel 50

Tollile esitatud kaubal on esitamise järgselt ajutiselt ladustatud kauba staatus, kuni sellele määratakse tollikäitlusviis. Sellist kaupa nimetatakse edaspidi "ajutiselt ladustatud kaubaks".

Artikkel 51

1. Ajutiselt ladustatud kaupa ladustatakse ainult tolli poolt heakskiidetud kohtades ja tolli poolt ettenähtud tingimustel.

2. Toll võib kaupa valdavalt isikult nõuda tagatist, et kindlustada artiklite 203 või 204 alusel tekkida võiva tollivõla tasumine.

Artikkel 52

Ajutiselt ladustatud kaubaga võib teha ainult selliseid toiminguid, mis on vajalikud kauba muutmata kujul säilitamiseks, muutmata selle välimust või tehnilisi näitajaid, ilma et eelöeldu piiraks artikli 42 kohaldamist.

Artikkel 53

1. Kui kaubale tollikäitlusviisi määramiseks vajalikke formaalsusi ei ole asutud täitma artiklis 49 määratud tähtaja jooksul, võtab toll viivitamata kõik kauba olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas kauba müük.

2. Kuni olukorra lahendamiseni võib toll kauba valdaja vastutusel ja kulul korraldada kõnealuse kauba toimetamise teatavasse tollijärelevalve all olevasse kohta.

6. PEATÜKK

TRANSIIDIPROTSEDUURILE SUUNATUD ÜHENDUSEVÄLISE KAUBA SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

Artikkel 54

Artiklit 38, välja arvatud selle lõike 1 punkti a, ja artikleid 39—53 ei kohaldata, kui ühenduse tolliterritooriumile tuuakse kaup, mis on juba suunatud transiidiprotseduurile.

Artikkel 55

Kui ühendusevälised kaubad, mida on veetud transiidiprotseduuri alusel, on saabunud oma sihtkohta ühenduse tolliterritooriumil ja need on esitatud tollile transiiti reguleerivate eeskirjade kohaselt, kohaldatakse artikleid 43—53.

7. PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 56

Kui olukord seda nõuab, võib toll lasta tollile esitatud kauba hävitada. Toll teatab sellest kauba valdajale. Kauba hävitamise kulud kannab valdaja.

Artikkel 57

Kui toll teeb kindlaks, et kaup on ühenduse tolliterritooriumile toodud ilma loata või seda on tollijärelevalve eest varjatud, võtab ta kauba olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas kauba müük.

IV JAOTIS

TOLLIKÄITLUSVIISID

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 58

1. Kui ei ole teisiti ette nähtud, võib kaubale igal ajal vastavalt ettenähtud tingimustele määrata tollikäitlusviisi, sõltumata kauba laadist või kogusest või päritolu-, lähte- või sihtkohariigist.

2. Lõikega 1 ei välistata keelde või piiranguid, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohalt, inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks, kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmiseks.

2. PEATÜKK

TOLLIPROTSEDUURID

1. jagu

Kauba tolliprotseduurile suunamine

Artikkel 59

1. Kõigi kaupade kohta, mis soovitakse tolliprotseduurile suunata, tuleb esitada kõnealusele tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon.

2. Ekspordiks, välistöötlemiseks, transiidiks või tolliladustamiseks deklareeritud ühenduse kaup kuulub tollijärelevalve alla alates tollideklaratsiooni aktsepteerimisest kuni kauba väljaviimiseni ühenduse tolliterritooriumilt, selle hävitamiseni või tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseni.

Artikkel 60

Selles ulatuses, kui puuduvad kõnealust küsimust reguleerivad ühenduse tollialased õigusaktid, määravad liikmesriigid oma territooriumil asuvate eri tolliasutuste pädevuse, võttes vajaduse korral arvesse kauba laadi ja tolliprotseduuri, millele see suunatakse.

Artikkel 61

Tollideklaratsioon esitatakse:

a) kirjalikult;

b) automaatse andmetöötlussüsteemi abil, kui see on ette nähtud kooskõlas komiteemenetlusega vastuvõetud eeskirjades või kui toll seda lubab;

c) suulise tollideklaratsiooni või muu toimingu abil, millega kauba valdaja väljendab oma soovi suunata kaup tolliprotseduurile, kui selline võimalus on kooskõlas komiteemenetlusega vastuvõetud eeskirjades ette nähtud.

A. Kirjalikud tollideklaratsioonid

I. Tavaline kord

Artikkel 62

1. Kirjalikud tollideklaratsioonid esitatakse vormis, mis vastab selleks ettenähtud ametlikule näidisele. Tollideklaratsioonid peavad olema allkirjastatud ja sisaldama kõiki vajalikke andmeid seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud.

2. Tollideklaratsioonile tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud.

Artikkel 63

Toll aktsepteerib viivitamata tollideklaratsioonid, mis vastavad artiklis 62 sätestatud tingimustele, kui kaup, mille kohta tollideklaratsioon on tehtud, esitatakse tollile.

Artikkel 64

1. Vastavalt artiklile 5 võib tollideklaratsiooni esitada iga isik, kellel on võimalik kõnealust kaupa pädevale tolliasutusele esitada või esitada lasta koos kõigi vajalike dokumentidega seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud.

2. Siiski,

a) kui tollideklaratsiooni aktsepteerimisega kaasnevad teatava isiku jaoks erikohustused, peab tollideklaratsiooni esitama kõnealune isik või tuleb see esitada tema eest;

b) deklarandi asukoht peab olema ühenduses.

Tingimust omada asukohta ühenduses ei kohaldata isikute suhtes, kes:

- esitavad transiidi- või ajutise impordi deklaratsiooni,

- deklareerivad kaupa juhuti, tingimusel et toll peab seda põhjendatuks.

3. Lõike 2 punktis b sätestatu ei takista liikmesriikidel kohaldada kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolseid lepinguid või samaväärse toimega tava, mille kohaselt kolmandate riikide kodanikud võivad vastastikkuse põhimõtte alusel tollideklaratsioone esitada kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 65

Taotluse korral on deklarandil lubatud muuta tollideklaratsiooni kandeid pärast seda, kui toll on tollideklaratsiooni aktsepteerinud. Muudatus ei tohi tollideklaratsiooni laiendada muudele kaupadele, kui need, mille kohta see algselt tehti.

Muudatust ei lubata teha, kui seda taotletakse pärast seda, kui toll on:

a) teatanud deklarandile, et ta kavatseb kaupa kontrollida;

b) tuvastanud, et kõnealused andmed on ebaõiged;

c) kauba vabastanud.

Artikkel 66

1. Toll tunnistab deklarandi taotluse korral juba aktsepteeritud tollideklaratsiooni kehtetuks, kui deklarant tõendab, et kaup deklareeriti kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud tolliprotseduurile ekslikult või et erakordsete asjaolude tõttu ei ole kauba suunamine sellele tolliprotseduurile, millele see kaup oli deklareeritud, enam põhjendatud.

Kui toll on deklarandile teatanud oma kavatsusest kaupa kontrollida, ei võeta tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotlust vastu enne kontrolli lõpetamist.

2. Pärast kauba vabastamist saab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistada ainult kooskõlas komiteemenetlusega määratletud juhtudel.

3. Tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamine ei mõjuta kehtivate karistussätete kohaldamist.

Artikkel 67

Kui ei ole otseselt teisiti sätestatud, siis kuupäev, mida arvestatakse tolliprotseduuri, millele kaup on deklareeritud, kõiki sätteid kohaldades, on see kuupäev, kui toll tollideklaratsiooni aktsepteerib.

Artikkel 68

Et aktsepteeritud tollideklaratsioone kontrollida, võib toll:

a) vaadata läbi tollideklaratsiooni ja selle lisaks olevad dokumendid. Toll võib nõuda, et deklarant esitaks tollideklaratsiooni andmete õigsuse kontrollimiseks muid dokumente;

b) vaadata läbi kauba ja võtta sellest analüüsiks või üksikasjalikuks läbivaatamiseks proove ja näidiseid.

Artikkel 69

1. Deklarant toimetab kauba ise või korraldab selle toimetamise kohta, kus seda kontrollitakse ning sellest proove ja näidiseid võetakse, ning korraldab vajalikud toimingud selliseks kontrollimiseks ning proovide ja näidiste võtmiseks. Kulud kannab deklarant.

2. Deklarandil on õigus viibida kauba kontrollimise ning proovide ja näidiste võtmise juures. Kui toll seda vajalikuks peab, nõuab ta deklarandi või tema esindaja juuresolekut kauba kontrollimisel või proovide ja näidiste võtmisel, et nimetatud isikud osutaksid tollile kontrollimise või proovide ja näidiste võtmise hõlbustamiseks vajalikku abi.

3. Kui proove ja näidiseid võetakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele, ei pea toll seda hüvitama, kuid tasub proovide ja näidiste analüüside ja kontrolli kulud.

Artikkel 70

1. Kui kontrollitakse ainult osa tollideklaratsioonis nimetatud kaupa, kehtivad osalise kontrolli tulemused kogu kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud kauba suhtes.

Kui deklarant leiab, et osalise kontrolli tulemused deklareeritud kauba ülejäänud osa kohta ei kehti, võib ta taotleda kauba täiendavat kontrolli.

2. Kui tollideklaratsiooni vorm hõlmab kaht või enamat kaubaartiklit, loetakse lõike 1 kohaldamisel, et iga kaubaartikliga seotud andmed moodustavad eraldi tollideklaratsiooni.

Artikkel 71

1. Tollideklaratsiooni kontrollimise tulemusi kasutatakse, kohaldades sätteid, millega reguleeritakse tolliprotseduuri, millele kaup on suunatud.

2. Kui tollideklaratsiooni ei kontrollita, kohaldatakse lõikes 1 nimetatud sätteid kõnealuse tollideklaratsiooni andmete alusel.

Artikkel 72

1. Toll võtab vajalikud meetmed kauba identifitseerimiseks, kui identifitseerimine on vajalik, et tagada nende tingimuste täitmine, millega reguleeritakse tolliprotseduuri, millele nimetatud kaup on deklareeritud.

2. Kaubale või transpordivahendile kinnitatud identifitseerimisvahendid võib eemaldada või hävitada ainult toll või tehakse seda tema loal, kui neid ei ole vaja eemaldada või hävitada ettenägematu olukorra või vääramatu jõu tõttu, et kaitsta kaupa või transpordivahendit.

Artikkel 73

1. Kui tingimused kauba kõnealusele protseduurile suunamiseks on täidetud ja kauba suhtes ei kehti mingid keelud ega piirangud, vabastab toll kauba niipea kui tollideklaratsiooni andmed on kontrollitud või ilma kontrollimata aktsepteeritud, ilma et eelöeldu piiraks artikli 74 kohaldamist. Sama kehtib juhul, kui mõistliku tähtaja jooksul ei ole sellist kontrolli võimalik lõpule viia ja kaup ei pea enam kontrolli otstarbel kohal olema.

2. Kõik ühes tollideklaratsioonis nimetatud kaubad vabastatakse ühel ajal.

Kui tollideklaratsiooni vorm hõlmab kahte või enamat kaubaartiklit, loetakse käesoleva lõike kohaldamisel, et iga kaubaartikliga seotud andmed moodustavad eraldi tollideklaratsiooni.

Artikkel 74

1. Kui tollideklaratsiooni aktsepteerimise tulemusel tekib tollivõlg, vabastatakse tollideklaratsioonis nimetatud kaup ainult juhul, kui tollivõlg on tasutud või selle tasumine tagatud. Seda sätet ei kohaldata ajutise impordi protseduuri suhtes osalise imporditollimaksudest vabastamisega, ilma et eelöeldu piiraks lõike 2 kohaldamist.

2. Kui toll nõuab tagatise esitamist vastavalt sätetele, millega reguleeritakse tolliprotseduuri, millele kaup on deklareeritud, ei lubata nimetatud kaubale kõnealust tolliprotseduuri kohaldada enne tagatise esitamist.

Artikkel 75

Järgmiste kaupade suhtes võetakse kõik vajalikud meetmed, sealhulgas konfiskeerimine ja müük:

a) kaup, mida ei saa vabastada, sellepärast et:

- kauba kontrolli ei ole tolli poolt ettenähtud tähtaja jooksul saadud läbi viia või jätkata deklarandist johtuvatel põhjustel,

- dokumente, mis tuleb esitada enne kauba tolliprotseduurile suunamist, ei ole esitatud,

- seoses impordi- või eksporditollimaksudega tasutavaid makseid või esitatavat tagatist ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tasutud ega esitatud,

- kauba suhtes kehtivad keelud või piirangud;

b) kaup, mida ei ole pärast selle vabastamist mõistliku tähtaja jooksul ära viidud.

II. Lihtsustatud kord

Artikkel 76

1. Selleks et formaalsuste ja protseduuride täitmist võimalikult lihtsustada ning tagada toimingute vastavus nõuetele, lubab toll kooskõlas komiteemenetlusega ettenähtud tingimuste alusel:

a) välja jätta artiklis 62 nimetatud tollideklaratsioonist mõned nimetatud artikli lõikes 1 viidatud andmed või mitte lisada sellele tollideklaratsioonile mõnd nimetatud artikli lõikes 2 viidatud dokumenti;

b) esitada artiklis 62 nimetatud tollideklaratsiooni asemel äri- või haldusdokument, millega kaasneb taotlus suunata kaup kõnealusele tolliprotseduurile;

c) esitada kaubad kõnealusele tolliprotseduurile arvestuskande tegemise kaudu; sel juhul võib toll loobuda nõudest, et deklarant esitaks kauba tollile.

Lihtsustatud tollideklaratsioon, äri- või haldusdokument või arvestuskanne peab sisaldama vähemalt kauba identifitseerimiseks vajalikke andmeid. Kui kaup on laoarvestusse kantud, tuleb lisada kande tegemise kuupäev.

2. Deklarant esitab üldise, perioodilise või kokkuvõtliku lisadeklaratsiooni, välja arvatud kooskõlas komiteemenetlusega määratletud juhtudel.

3. Lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud lihtsustatud tollideklaratsioone ja lisadeklaratsioone loetakse ühtseks jagamatuks dokumendiks, mille kuupäev on lihtsustatud tollideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäev; lõike 1 punktis c nimetatud juhtudel on arvestuskandel artiklis 62 nimetatud tollideklaratsiooni aktsepteerimisega võrdne õigusjõud.

4. Ühenduse transiidiprotseduuri lihtsustatud protseduur nähakse ette kooskõlas komiteemenetlusega.

B. Muud tollideklaratsioonid

Artikkel 77

Kui tollideklaratsioon esitatakse artikli 61 punktis b määratletud automaatse andmetöötlussüsteemi abil või artikli 61 punktis c määratletud suulise tollideklaratsioonina või mis tahes muu toimingu abil, kohaldatakse artikleid 62—76 mutatis mutandis, ilma et see piiraks nimetatud artiklites sätestatud põhimõtete kohaldamist.

C. Tollideklaratsioonide tollivormistusjärgne läbivaatamine

Artikkel 78

1. Toll võib omal algatusel või deklarandi taotluse korral teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi.

2. Toll võib pärast kauba vabastamist selleks, et teha kindlaks tollideklaratsioonis esitatud andmete õigsust, kontrollida äridokumente ja asjaomase kaubaga seotud impordi- või eksporditoimingute või selle kaubaga seotud järgnevate äritoimingute andmeid. Selline kontroll võib toimuda deklarandi valdustes, mõne muu nimetatud toimingutega otseselt või kaudselt seotud isiku valdustes või isiku valdustes, kelle valduses seoses äritegevusega on nimetatud dokument või vajalikud andmed. Toll võib läbi vaadata ka kaupa, kui selle esitamine on veel võimalik.

3. Kui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll kooskõlas ettenähtud sätetega olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet.

2. jagu

Lubamine vabasse ringlusse

Artikkel 79

Vabasse ringlusse lubamine annab ühendusevälisele kaubale ühenduse kauba tollistaatuse.

Vabasse ringlusse lubamine hõlmab kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamist, muude kauba impordiga seotud formaalsuste täitmist ja seaduse alusel tasumisele kuuluvate maksude sissenõudmist.

Artikkel 80

1. Erandina artiklist 67 võib deklarant taotleda soodsama maksumäära kohaldamist, tingimusel et kaubalt sissenõutav imporditollimaks on üks artikli 4 lõike 10 esimeses alapunktis nimetatud maksudest jaet tollimaksumäära on vähendatud pärast vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimist, kuid enne kauba vabastamist.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui kaupa ei ole olnud võimalik vabastada üksnes deklarandist johtuvatel põhjustel.

Artikkel 81

Kui saadetis koosneb eri tariifse klassifikatsiooni alla kuuluvatest kaupadest ja kui iga kauba käsitlemine vastavalt selle tariifsele klassifikatsioonile tekitab tollideklaratsiooni koostades ebaproportsionaalselt palju tööd ja kulutusi sissenõutavate imporditollimaksudega võrreldes, võib toll deklarandi taotluse korral nõustuda, et imporditollimaksud tasutakse kogu saadetiselt, võttes aluseks kõrgeima imporditollimaksumääraga maksustava kauba tariifse klassifikatsiooni.

Artikkel 82

1. Kui kaup lubatakse vabasse ringlusse imporditollimaksu vähendatud või nullmääraga kauba eesmärgipärase kasutuse tõttu, jääb see tollijärelevalve alla. Tollijärelevalve lõpetatakse, kui tingimused imporditollimaksu vähendatud või nullmäära kohaldamiseks ei ole enam täidetud, kui kaup eksporditakse või hävitatakse või kui tasumisele kuuluvate tollimaksude maksmise korral lubatakse kaupa kasutada muul eesmärgil kui see, mis oli imporditollimaksu vähendatud või nullmäära kohaldamise tingimuseks.

2. Artiklid 88 ja 90 kehtivad mutatis mutandis lõikes 1 nimetatud kauba suhtes.

Artikkel 83

Vabasse ringlusse lubatud kaup kaotab ühenduse kauba tollistaatuse, kui:

a) vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon tunnistatakse kehtetuks pärast kauba vabastamist kooskõlas artikliga 66 või

b) kaubalt tasutavad imporditollimaksud makstakse tagasi või neid vähendatakse:

- seestöötlemise protseduuri raames tagasimaksesüsteemi vormis,

- defektse kauba või kauba puhul, mis ei vasta lepingu tingimustele artiklist 238 alusel,

- artiklis 239 nimetatud juhtudel, kui tagasimaksmise või vähendamise tingimuseks on, et kaup eksporditakse või reeksporditakse või sellele määratakse muu samaväärne tollikäitlusviis.

3. jagu

Peatamismenetlus ja majandusliku mõjuga tolliprotseduurid

A. Mitmeid protseduure hõlmavad ühised sätted

Artikkel 84

1. Artiklites 85—90 tähendab:

a) protseduur ühendusevälise kauba puhul järgmisi protseduure:

- välistransiit,

- tolliladustamine,

- seestöötlemine peatamissüsteemi vormis,

- töötlemine tollikontrolli all,

- ajutine import;

b) majandusliku mõjuga tolliprotseduur järgmisi protseduure:

- tolliladustamine,

- seestöötlemine,

- töötlemine tollikontrolli all,

- ajutine import,

- välistöötlemine.

2. Importkaup tähendab peatamismenetlusele suunatud kaupa ja kaupa, mis seestöötlemise protseduuri raames tagasimaksesüsteemi vormis on läbinud vabasse ringlusse lubamise formaalsused ja artiklis 125 nimetatud formaalsused.

3. Muutmata kujul kaup tähendab importkaupa, mida seestöötlemise protseduuri või tollikontrolli all töötlemise protseduuri raames ei ole mingil viisil töödeldud.

Artikkel 85

Majandusliku mõjuga tolliprotseduuri kohaldamiseks peab olema tolli luba.

Artikkel 86

Ilma et see piiraks kõnealust protseduuri reguleerivate täiendavate eritingimuste kohaldamist, antakse artiklis 85 ja artikli 100 lõikes 1 nimetatud luba ainult:

- isikutele, kes esitavad toimingute nõuetekohaseks läbiviimiseks vajalikud tagatised,

- siis, kui toll saab protseduuri üle järelevalvet teostada ja seda kontrollida, ilma et oleks vaja rakendada asjassepuutuvatele majanduslikele vajadustele mittevastavaid meetmeid.

Artikkel 87

1. Kõnealuse protseduuri kasutamise tingimused nähakse ette vastavas loas.

2. Loa omanik teatab tollile kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast loa andmist ja võivad mõjutada loa kehtivust või sisu.

Artikkel 88

Toll võib kauba peatamismenetlusele suunamise tingimuseks seada tagatise esitamise, et kindlustada seoses kõnealuse kaubaga tekkida võiva tollivõla tasumine.

Erisätted tagatise esitamise kohta võib ette näha konkreetse peatamismenetluse raames.

Artikkel 89

1. Majandusliku mõjuga peatamismenetlus lõpetatakse, kui sellele menetlusele suunatud kaubale või kompensatsiooni- või töödeldud toodetele määratakse uus tollikäitlusviis.

2. Toll võtab kõik vajalikud meetmed, et lahendada nende kaupade olukord, mille puhul ei ole protseduur ettenähtud tingimustel lõpetatud.

Artikkel 90

Majandusliku mõjuga tolliprotseduuri haldaja õigused ja kohustused võib tolli poolt ettenähtud tingimustel üle kanda teistele isikutele, kes vastavad kõikidele kõnealuse protseduuri kasutamiseks ettenähtud tingimustele.

B. Välistransiit

I. Üldsätted

Artikkel 91

1. Välistransiidiprotseduur võimaldab ühenduse tolliterritooriumil ühest punktist teise liikuda järgmistel kaupadel:

a) ühenduseväline kaup, ilma et selle suhtes kohaldataks imporditollimaksu ja muid makse või kaubanduspoliitilisi meetmeid;

b) ühenduse kaup, mille suhtes kohaldatakse ühenduse meedet, mille tingimuseks on selle kauba eksport kolmandasse riiki ja mille puhul on täidetud vastavad ekspordiga seotud tolliformaalsused.

2. Lõikes 1 nimetatud kaupade liikumine toimub:

a) ühenduse välistransiidiprotseduuri alusel;

b) TIR-märkmiku (TIR-konventsioon) alusel, tingimusel et liikumine:

1) algas või lõpeb väljaspool ühendust;

2) on seotud kaubasaadetistega, mis tuleb maha laadida ühenduse tolliterritooriumil ja mida transporditakse koos kolmandas riigis mahalaaditava kaubaga;

3) toimub kahe ühenduses asuva punkti vahel kolmanda riigi territooriumi kaudu;

c) ATA-märkmiku (ATA-konventsioon) alusel, mida kasutatakse transiididokumendina;

d) Reini manifesti alusel (Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikkel 9);

e) vormi 302 alusel, mis on ette nähtud Põhja-Atlandi lepingu liikmesriikide vahelises relvajõudude staatuse konventsioonis, mis on alla kirjutatud 19. juunil 1951 Londonis;

f) posti teel (sealhulgas postipakiga).

3. Välistransiidiprotseduuri kohaldatakse, ilma et see piiraks majandusliku mõjuga tolliprotseduurile suunatud kaupade liikumise suhtes kehtivate erisätete kohaldamist.

Artikkel 92

Välistransiidiprotseduur lõpetatakse, kui kaup koos asjakohaste dokumentidega esitatakse sihtkoha tolliasutuses kooskõlas kõnealust protseduuri reguleerivate sätetega.

II. Erisätted ühenduse välistransiidi kohta

Artikkel 93

Ühenduse välistransiidiprotseduuri kohaldatakse kolmanda riigi territooriumi läbiva kauba suhtes ainult juhul, kui:

a) see võimalus on ette nähtud rahvusvahelise lepinguga või

b) vedu nimetatud riigi kaudu toimub üheainsa veodokumendi alusel, mis on koostatud ü hendusetolliterritooriumil; sellisel juhul kolmanda riigi territooriumil kõnealuse protseduuri kohaldamine peatatakse.

Artikkel 94

1. Vastavalt artiklile 95 esitab printsipaal tagatise, et kindlustada seoses kõnealuse kaubaga tekkida võiva tollivõla tasumine.

2. Välja arvatud kooskõlas komiteemenetlusega määratavatel juhtudel ei tarvitse tagatist esitada järgmiste vedude puhul:

a) vedu meritsi ja õhuteed pidi;

b) kauba vedu Reini jõel ja selle veeteedel;

c) torutransport;

d) liikmesriikide raudtee-ettevõtjate poolt teostatud vedu.

3. Juhud, kui tagatist ei tarvitse esitada muude kui lõike 2 punktis b nimetatud veeteedel veetavate kaupade puhul, määratakse kooskõlas komiteemenetlusega.

Artikkel 95

1. Iga isiku, kes vastab lõikes 2 nimetatud tingimustele, võib kõnealuse isiku asukohaliikmesriigi toll lõikes 3 ettenähtud piiranguid arvestades ühenduse välistransiiditoiminguteks tagatise esitamisest vabastada, sõltumata sellest, mis on kauba lähteliikmesriik ja mis liikmesriiki kaup läbib.

2. Lõikes 1 nimetatud vabastuse võib anda ainult isikutele:

a) kelle asukoht on liikmesriigis, kus vabastus antakse;

b) kes kasutavad korraliselt ühenduse transiidiprotseduuri;

c) kelle varaline seisund võimaldab oma kohustusi täita;

d) kes ei ole tõsiselt rikkunud tolli- ega maksuseadusi;

e) kes vastavalt kindlaksmääratavale korrale kohustuvad tolli esimese kirjaliku nõudmise korral tasuma nõutava summa seoses ühenduse transiiditoimingutega.

3. Kooskõlas lõigetega 1 ja 2 antud vabastus ei kehti ühenduse välistransiiditoimingute puhul, mis hõlmavad kaupu:

a) mille koguväärtus ületab kooskõlas komiteemenetlusega kindlaksmääratava määra või

b) mis põhjustavad kõrgendatud riski imporditollimaksu ja muude nende suhtes ühes või mitmes liikmesriigis kehtivate maksude määra tõttu.

4. Vabastuse üle otsustavad ametiasutused väljastavad asjaomasele isikule tagatisest vabastamise sertifikaadi ühes või mitmes eksemplaris.

Artikkel 96

1. Printsipaal on ühenduse välistransiidiprotseduuri haldaja. Printsipaal vastutab:

a) kauba puutumatul kujul esitamise eest sihtkohariigi tolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul, pöörates asjakohast tähelepanu meetmetele, mis toll on võtnud kauba identifitseeritavuse tagamiseks;

b) ühenduse transiidiprotseduuriga seotud sätete järgmise eest.

2. Kauba vedaja või saaja, kes võtab kauba vastu teades, et see liigub ühenduse transiidiprotseduuri alusel, vastutab samuti kauba puutumatul kujul esitamise eest sihtkohariigi tolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul, pöörates asjakohast tähelepanu meetmetele, mis toll on võtnud kauba identifitseeritavuse tagamiseks, olenemata printsipaali lõikes 1 nimetatud kohustustest.

Artikkel 97

1. Protseduuri läbiviimise üksikasjalikud eeskirjad ja erandid määratakse kooskõlas komiteemenetlusega.

2. Tingimusel et tagatakse kauba suhtes kohaldatavate ühenduse meetmete rakendamine:

a) on liikmesriikidel õigus kehtestada omavahel kahe- või mitmepoolse lepinguga lihtsustatud protseduurid, mis on kooskõlas vastavalt olukorrale kindlaksmääratavate kriteeriumitega ja mida kohaldatakse teatavate kaubavedude või konkreetsete ettevõtete suhtes;

b) on igal liikmesriigil õigus kehtestada lihtsustatud protseduurid, mida teatavates olukordades kohaldatakse kauba suhtes, mis ei ole määratud liikuma teise liikmesriigi territooriumil.

C. Tollilaod

Artikkel 98

1. Tolliladustamisprotseduur võimaldab tollilaos hoida:

a) ühendusevälist kaupa, ilma et sellelt tuleks tasuda imporditollimaksu või sellele kohaldataks kaubanduspoliitilisi meetmeid;

b) ühenduse kaupa, kui konkreetseid valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega nähakse ette, et kauba tollilattu paigutamine toob kaasa selliste meetmete rakendamise, mida peamiselt rakendatakse sellise kauba ekspordil.

2. Tolliladu on mis tahes tolli poolt heakskiidetud ja tollijärelevalve all olev koht, kus võib ettenähtud tingimustel kaupa hoida.

3. Juhud, kui lõikes 1 nimetatud kaubad võib suunata tolliladustamisprotseduurile ilma neid tollilaos hoidmata, määratakse kooskõlas komiteemenetlusega.

Artikkel 99

Tolliladu võib olla kas era- või avalik tolliladu.

– Avalik tolliladu on tolliladu, mida igal isikul on võimalik kauba ladustamiseks kasutada;

– eratolliladu on tolliladu, mida võib kauba ladustamiseks kasutada ainult laopidaja.

Laopidaja on isik, kellel on luba tolliladu pidada.

Ladustaja on isik, kellel on seoses kauba tolliladustamisprotseduurile suunamise deklaratsiooniga tekkinud kohustused, või isik, kellele sellise isiku õigused ja kohustused on üle läinud.

Artikkel 100

1. Tollilao pidamiseks on vaja tolli luba, kui tollilao pidaja ei ole toll.

2. Isik, kes soovib tolliladu pidada, peab esitama kirjaliku taotluse, mis sisaldab loa andmiseks vajalikku teavet ja eelkõige tõestab majanduslikku vajadust tolliladustamise järele. Loas nähakse ette tollilao pidamise tingimused.

3. Luba antakse ainult ühenduse isikutele.

Artikkel 101

Laopidaja tagab, et:

a) tollilaos hoidmise ajal kaupa tollijärelevalve alt välja ei viida;

b) täidetakse tolliladustamisprotseduurile suunatud kauba ladustamisest tulenevaid kohustusi;

c) järgitakse loas ettenähtud eritingimusi.

Artikkel 102

1. Erandina artiklist 101 võib avaliku tollilao puhul loas ette näha, et artikli 101 punktides a ja/või b nimetatud juhtudel vastutab ainult ladustaja.

2. Ladustaja vastutab alati nende kohustuste täitmise eest, mis tulenevad kauba suunamisest tolliladustamisprotseduurile.

Artikkel 103

Laopidaja õigusi ja kohustusi võib tolli nõusolekul üle anda teisele isikule.

Artikkel 104

Ilma et see piiraks artikli 88 kohaldamist, võib toll nõuda laopidajalt artiklis 101 nimetatud kohustustega seoses tagatise esitamist.

Artikkel 105

Tolli määratud isik peab tolli poolt heakskiidetud vormis laoarvestust kõigi kaupade kohta, mis on suunatud tolliladustamisprotseduurile. Kui avalikku tolliladu peab toll, ei ole laoarvestuse pidamine vajalik.

Kui artiklist 86 ei tulene teisiti, ei tarvitse toll laoarvestuse pidamist nõuda, kui artikli 101 punktides a ja/või b nimetatud juhtudel vastutab ainult ladustaja ja kaup suunatakse kõnealusele protseduurile kirjaliku tollideklaratsiooni alusel tavalise korra raames või haldusdokumendi alusel vastavalt artikli 76 lõike 1 punktile b.

Artikkel 106

1. Kui selle järele on majanduslik vajadus ja see tollijärelevalvet ei kahjusta, võib toll lubada:

a) hoida tollilaos muid kui artikli 98 lõike 1 punktis b nimetatud ühenduse kaupu;

b) töödelda tollilaos seestöötlemise protseduuri alusel ühenduseväliseid kaupu vastavalt kõnealuse protseduuri tingimustele. Formaalsused, mille täitmisest tollilaos võib vabastada, määratakse kooskõlas komiteemenetlusega;

c) töödelda tollilaos tollikontrolli all töötlemise protseduuri alusel ühenduseväliseid kaupu vastavalt kõnealuse protseduuri tingimustele. Formaalsused, mille täitmisest tollilaos võib vabastada, määratakse kooskõlas komiteemenetlusega.

2. Lõikes 1 nimetatud juhtudel kaupu tolliladustamisprotseduurile ei suunata.

3. Toll võib nõuda, et lõikes 1 nimetatud kaubad kantaks artiklis 105 ettenähtud laoarvestusse.

Artikkel 107

Tolliladustamisprotseduurile suunatud kaup kantakse artikliga 105 ettenähtud laoarvestusse kohe pärast selle tollilattu paigutamist.

Artikkel 108

1. Tähtaeg, mille jooksul kauba suhtes võib tolliladustamisprotseduuri kohaldada, ei ole piiratud.

Erandjuhtudel võib toll kehtestada tähtaja, mille jooksul ladustaja peab kaubale uue tollikäitlusviisi määrama.

2. Teatavale artikli 98 lõike 1 punktis b nimetatud kaubale, mis kuulub ühise põllumajanduspoliitika alla, võib kooskõlas komiteemenetlusega ette näha eri tähtajad.

Artikkel 109

1. Importkaubaga võib teha tavalisi toiminguid, mille eesmärk on kauba säilitamine, selle välimuse või turustuskvaliteedi parandamine või selle turustamiseks või edasimüügiks ette valmistamine.

Juhtudest, kui sellised toimingud on ühise põllumajanduspoliitika alla kuuluva kauba puhul keelatud, võib koostada nimekirja, kui see on vajalik, et tagada ühise turukorralduse tõrgeteta toimimine.

2. Artikli 98 lõike 1 punktis b nimetatud ühenduse kaubaga, mis on suunatud tolliladustamisprotseduurile ja mis kuulub ühise põllumajanduspoliitika alla, võib teha ainult sellise kauba jaoks otseselt määratud toiminguid.

3. Toll peab lõike 1 esimeses lõigus ja lõikes 2 nimetatud toiminguteks andma eelneva loa, millega nähakse ette toimingute tegemise tingimused.

4. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingute nimekirjad koostatakse kooskõlas komiteemenetlusega.

Artikkel 110

Kui erandlik olukord seda nõuab, võib tolliladustamisprotseduurile suunatud kauba ajutiselt tollilaost välja viia. Selleks peab olema tolli eelnev luba, milles on määratud väljaviimise tingimused.

Väljaspool tolliladu oleva kaubaga võib teha artiklis 109 viidatud toiminguid samas sätestatud tingimustel.

Artikkel 111

Toll võib lubada tolliladustamisprotseduurile suunatud kaupa ühest tollilaost teise üle viia.

Artikkel 112

1. Kui importkauba suhtes tekib tollivõlg ja sellise kauba tolliväärtus põhineb tegelikult makstud või makstaval hinnal, mis hõlmab kauba ladustamis- ja hoiukulusid laos hoidmise aja eest, ei arvestata selliseid kulusid tolliväärtuse määramisel, kui need on näidatud kauba eest tegelikult makstud või makstavast hinnast eraldi.

2. Kui nimetatud kaubaga on tehtud tavalisi toiminguid artikli 109 tähenduses, on deklarandi taotlusel imporditollimaksude määramisel arvessevõetav kauba laad, tolliväärtus ja kogus seesama, mida võetaks arvesse artiklis 214 nimetatud ajal, kui kaubaga ei oleks selliseid toiminguid tehtud. Käesolevast sättest võib kooskõlas komiteemenetlusega erandeid teha.

3. Kui vastavalt artiklile 76 lubatakse importkaup vabasse ringlusse ilma, et seda oleks tollile esitatud, ja enne asjakohase tollideklaratsiooni esitamist, ning kui nimetatud kauba suhtes kohaldatavad tolliväärtuse määramise eeskirjad kinnitati või aktsepteeriti ajal, kui kaup oli suunatud tolliladustamisprotseduurile, käsitatakse kõnealuseid eeskirju artikli 214 tähenduses, ilma et see takistaks artiklis 78 osutatud tollivormistusjärgset läbivaatust.

Artikkel 113

Artikli 98 lõike 1 punktis b nimetatud ühise põllumajanduspoliitika alla kuuluv ja tolliladustamisprotseduurile suunatud ühenduse kaup tuleb eksportida või sellele tuleb määrata tollikäitlusviis, mis on ette nähtud kõnealuses artiklis nimetatud konkreetseid valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega.

D. Seestöötlemine

I. Üldsätted

Artikkel 114

1. Ilma et see piiraks artikli 115 kohaldamist, võimaldab seestöötlemise protseduur kasutada ühenduse tolliterritooriumil ühe või mitme töötlemistoimingu käigus järgmisi kaupu:

a) ühenduseväline kaup, mis on määratud ühenduse tolliterritooriumilt reekspordiks kompensatsioonitoodete kujul, ilma et sellise kauba suhtes kohaldataks imporditollimaksu või kaubanduspoliitilisi meetmeid;

b) vabasse ringlusse lubatud kaup, millelt tasutavad imporditollimaksud makstakse tagasi või neid makse vähendatakse, kui selline kaup eksporditakse ühenduse tolliterritooriumilt kompensatsioonitoodete kujul.

2. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) peatamissüsteem – lõike 1 punktis a osutatud seestöötlemisega seotud soodustuste süsteem;

b) tagasimaksesüsteem – lõike 1 punktis b osutatud seestöötlemisega seotud soodustuste süsteem;

c) töötlemistoimingud:

- toimingud kaupadega, sealhulgas selle paigaldamine, kooste või sobitamine teiste kaupadega,

- kauba töötlemine,

- kauba parandamine, sealhulgas selle ennistamine ja korrastamine,

- vastavalt komiteemenetlusele määratletud teatava kauba kasutamine, mis ei sisaldu kompensatsioonitoodetes, aga mis võimaldab või hõlbustab kompensatsioonitoodete tootmist, isegi kui see kaup täielikult või osaliselt töötlemise käigus ära kasutatakse;

d) kompensatsioonitooted – kõik töötlemistoimingute tulemusel saadud tooted;

e) ekvivalentkaup – ühenduse kaup, mida kasutatakse kompensatsioonitoodete valmistamisel importkauba asemel;

f) tulemimäär – teatava koguse importkaupade töötlemisel saadud kompensatsioonitoodete kogus või osakaal.

Artikkel 115

1. Kui lõikes 2 nimetatud tingimused on täidetud, lubab toll vastavalt lõikele 4:

a) valmistada kompensatsioonitooteid ekvivalentkaupadest;

b) eksportida ühendusest ekvivalentkaupadest saadud kompensatsioonitooteid enne importkaupade importimist.

2. Ekvivalentkaubal peab olema importkaubaga võrdne kvaliteet ja samad näitajad. Kooskõlas komiteemenetlusega määratletud erandjuhtudel võib ekvivalentkaup olla kõrgema töötlusastmega kui importkaup.

3. Kui kohaldatakse lõiget 1, loetakse importkaupa tolli seisukohast ekvivalentkaubaks ja ekvivalentkaup importkaubaks.

4. Kooskõlas komiteemenetlusega võib võtta meetmeid, et lõike 1 kohaldamist keelata või piirata.

5. Kui lõike 1 punkti b kohaldamisel tuleks kompensatsioonitoodetelt tasuda eksporditollimaks, juhul kui neid ei ekspordita ega reekspordita seestöötlemise protseduuri alusel, peab loa omanik juhuks, kui importkaup ei ole ettenähtud tähtaja jooksul imporditud, esitama tollimaksude tasumise kindlustamiseks tagatise.

II. Loa andmine

Artikkel 116

Luba antakse töötlemistoiminguid läbiviiva või nende läbiviimist korraldava isiku taotluse korral.

Artikkel 117

Luba antakse ainult:

a) ühenduse isikutele. Mitteärilisel eesmärgil impordi puhul võib loa anda ka väljaspool ühendust asuvatele isikutele;

b) kui importkaup on kompensatsioonitoodetes identifitseeritav, ilma et see piiraks artikli 114 lõike 2 punkti c viimases alapunktis nimetatud kauba kasutamist, või artiklis 115 osutatud juhul, kui ekvivalentkauba suhtes ettenähtud tingimuste järgimine on kontrollitav;

c) kui seestöötlemise protseduur aitab kompensatsioonitoodete ekspordiks või reekspordiks luua kõige soodsamaid tingimusi, kahjustamata sealjuures ühenduse tootjate olulisi huve (majanduslikud tingimused).

III. Protseduuri läbiviimine

Artikkel 118

1. Toll määrab tähtaja, mille jooksul tuleb kompensatsioonitooted eksportida, reeksportida või neile tollikäitlusviis määrata. Tähtaja määramisel võetakse arvesse töötlemistoiminguteks ja kompensatsioonitoodete müügiks vajalikku aega.

2. Tähtaega arvestatakse kuupäevast, kui ühenduseväline kaup seestöötlemise protseduurile suunatakse. Loapidaja piisavalt põhjendatud taotluse korral võib toll tähtaega pikendada.

Protseduuri lihtsustamiseks võidakse otsustada, et kalendrikuu või kvartali jooksul algav tähtaeg lõpeb vastavalt järgmise kalendrikuu või kvartali viimasel päeval.

3. Kui kohaldatakse artikli 115 lõike 1 punkti b, määrab toll tähtaja, mille jooksul ühenduseväline kaup tuleb protseduurile deklareerida. Nimetatud tähtaeg algab kuupäevast, kui vastavatest ekvivalentkaupadest saadud kompensatsioonitoodete ekspordideklaratsioon aktsepteeritakse.

4. Teatavate töötlemistoimingute või teatava importkauba puhul võib kooskõlas komiteemenetlusega ette näha konkreetsed tähtajad.

Artikkel 119

1. Toll määrab toimingu tulemimäära või vajaduse korral selle määramise viisi. Tulemimäära määrates võetakse aluseks tegelik olukord, milles töötlemistoiming läbi viiakse.

2. Kui olukord seda nõuab ja eriti sellise töötlemistoimingu puhul, mis viiakse tavakohaselt läbi täpselt määratletud tehnilistel tingimustel ja mis hõlmavad ühesuguste oluliste näitajatega kaupu ning mille tulemusel saadakse võrdse kvaliteediga kompensatsioonitooted, võib eelnevalt kontrollitud tegelike andmete alusel kooskõlas komiteemenetlusega kehtestada ühtsed tulemimäärad.

Artikkel 120

Juhud ja tingimused, mille puhul muutmata kujul kaup või kompensatsioonitooted loetakse vabasse ringlusse lubatuks, võib määrata kooskõlas komiteemenetlusega.

Artikkel 121

1. Kui artiklist 122 ei tulene teisiti, määratakse tekkinud tollivõlast tulenev tasumisele kuuluv maksusumma, võttes aluseks importkauba suhtes selle seestöötlemise protseduurile suunamise deklaratsiooni aktsepteerimise ajal kohaldatavad maksustamiselemendid.

2. Kui lõikes 1 nimetatud ajal vastab importkaup tingimustele, mille alusel võib selle suhtes tariifikvootide või tariifilagede raames kohaldada tariifset sooduskohtlemist, võib selle suhtes kohaldada mis tahes sooduskohtlemist, mis on ette nähtud identse kauba puhul vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimise ajal.

Artikkel 122

Erandina artiklist 121:

a) tuleb kompensatsioonitoodetelt tasuda asjakohased imporditollimaksud, kui:

- kompensatsioonitooted lubatakse vabasse ringlusse ja need esinevad kooskõlas komiteemenetlusega vastuvõetud nimekirjas, tingimusel et neid on proportsionaalselt eksporditud kompensatsioonitoodetega, mida nimekirjas ei esine. Loa omanik võib taotleda, et nendelt toodetelt tasumisele kuuluv tollimaks määratakse vastavalt artiklis 121 määratletud maksustamiselementidele;

- kompensatsioonitoodetelt tuleb tasuda ühise põllumajanduspoliitika raames kehtestatud maksud ja kui seda nõutakse kooskõlas komiteemenetlusega vastuvõetud sätetes;

b) tuleb kompensatsioonitoodetelt tasuda imporditollimaks, mis on arvutatud kooskõlas eeskirjadega, mida kohaldatakse kõnealuse tolliprotseduuri või vabatsoonide ja vabaladude suhtes, kui kompensatsioonitoodete suhtes on kohaldatud peatamismenetlust või on need paigutatud vabatsooni või vabalattu.

Siiski,

- võib asjaomane isik taotleda tollimaksu määramist kooskõlas artikliga 121,

- kui kompensatsioonitoodetele on määratud mõni muu eespool mainitud tollikäitlusviis kui töötlemine tollikontrolli all, peab tasumisele kuuluv imporditollimaksu summa olema vähemalt võrdne artikli 121 kohaselt arvutatud summaga;

c) võib kompensatsioonitoodete suhtes kohaldada sätteid, mis reguleerivad tollimaksu määramist tollikontrolli all töötlemise protseduuri puhul, kui importkauba oleks võinud sellele protseduurile suunata;

d) peab kompensatsioonitoodete teatud kasutusviisi tõttu rakendama nende suhtes tariifset sooduskohtlemist, kui selline võimalus on ette nähtud identse imporditud kauba puhul;

e) ei maksustata kompensatsioonitooteid imporditollimaksuga, kui vastavalt artiklile 184 on selline maksuvabastus ette nähtud imporditud identse kauba puhul.

IV. Töötlemistoimingud väljaspool ühenduse tolliterritooriumi

Artikkel 123

1. Kooskõlas välistöötlemist reguleerivates sätetes ettenähtud tingimustega võib tolli loal kõik kompensatsioonitooted või muutmata kujul kaubad või osa neist ajutiselt eksportida, et neid väljaspool ühenduse tolliterritooriumi täiendavalt töödelda.

2. Kui seoses reimporditud toodetega tekib tollivõlg, tuleb tasuda järgmised maksud:

a) lõikes 1 nimetatud kompensatsioonitoodetelt või muutmata kujul kaupadelt tasumisele kuuluvad imporditollimaksud, mis arvutatakse kooskõlas artiklitega 121 ja 122;

b) pärast töötlemist väljaspool ühenduse tolliterritooriumi reimporditud kaupadelt tasumisele kuuluvad imporditollimaksud, mis arvutatakse kooskõlas välistöötlemise protseduuri reguleerivate sätetega samadel tingimustel, mida oleks tulnud kohaldada, kui nimetatud protseduuri alusel eksporditud tooted oleks lubatud vabasse ringlusse enne ekspordi toimumist.

V. Tagasimaksesüsteemi käsitlevad erisätted

Artikkel 124

1. Tagasimaksesüsteemi võib rakendada kõikide kaupade puhul, välja arvatud need, mille suhtes vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimise ajal:

- kehtivad koguselised impordipiirangud,

- võib kvootide piires kohaldada artikli 20 lõike 3 punktides d–f nimetatud tariifset soodusmeedet või ühepoolset peatamismeedet,

- kehtib põllumajandusmaks või mõni muu impordimaks, mis on kehtestatud ühise põllumajanduspoliitika raames või põllumajandustoodete töötlemisel saadud kauba suhtes kohaldatava erikorra alusel.

2. Tagasimaksesüsteemi võib rakendada ainult siis, kui importkauba vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimise ajal ei ole kompensatsioonitoodetele kehtestatud eksporditoetust.

3. Tagasimaksesüsteemi lubatakse rakendada ainult siis, kui kompensatsioonitoodete ekspordi deklaratsiooni aktsepteerimise ajal:

- ei kehti importkauba suhtes ükski lõike 1 kolmandas alapunktis nimetatud maks,

- kompensatsioonitoodetele ei ole kehtestatud eksporditoetust.

Artikkel 125

1. Vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonis märgitakse ära, et tagasimaksesüsteemi rakendatakse, ja selles peab olema viide vastavale loale.

2. Tolli nõudmisel lisatakse luba vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile.

Artikkel 126

1. Tagasimaksesüsteemi raames ei kohaldata artikli 115 lõike 1 punkti b ning lõikeid 3 ja 5, artikli 118 lõiget 3, artikleid 120 ja 121, artikli 122 punkti a teist alapunkti ja punkti c ning artiklit 129.

Artikkel 127

Artikli 123 lõike 1 kohaselt toimuvat kompensatsioonitoodete ajutist eksporti ei loeta ekspordiks artikli 128 tähenduses, välja arvatud juhul, kui neid tooted ei reimpordita ühendusse ettenähtud tähtaja jooksul.

Artikkel 128

1. Kui kõik protseduuri kasutamise tingimused on täidetud, võib loa omanik nõuda imporditollimaksu tagasimaksmist või vähendamist, kui ta saab tollile tõendada, et tagasimaksesüsteemi alusel vabasse ringlusse lubatud importkaupadest saadud kompensatsioonitooted on kas:

- eksporditud või

- suunatud ühenduse transiidiprotseduurile, tolliladustamisprotseduurile, ajutise impordi protseduurile või seestöötlemise protseduurile (peatamismenetlus) või paigutatud vabatsooni või -lattu eesmärgiga need hiljem reeksportida.

2. Selleks et määrata kompensatsioonitoodetele lõike 1 teises alapunktis nimetatud tollikäitlusviis, loetakse need ühendusevälisteks kaupadeks.

3. Tähtaeg, mille jooksul tagasimaksmise taotlus tuleb esitada, määratakse kooskõlas komiteemenetlusega.

4. Kooskõlas lõikega 1 tolliprotseduurile või vabatsooni või -lattu paigutatud kompensatsioonitooted lubatakse vabasse ringlusse ainult siis, kui selleks on tolli luba, mis antakse, kui erandlik olukord seda nõuab.

Ilma et see piiraks artikli 122 lõike b kohaldamist, loetakse sellisel juhul, et tagasimakstava või vähendatava imporditollimaksu summa moodustab tollivõla.

5. Selleks et määrata tagasimakstava või vähendatava imporditollimaksu summa, kohaldatakse artikli 122 punkti a esimest alapunkti mutatis mutandis.

VI. Muud sätted

Artikkel 129

Seestöötlemise protseduuri peatamissüsteemi vormis kohaldatakse ka selleks, et vabastada kompensatsioonitooteid eksporditollimaksust, millega maksustatakse identseid tooteid, mis on saadud importkauba asemel ühenduse kaupadest.

E. Töötlemine tollikontrolli all

Artikkel 130

Tollikontrolli all töötlemise protseduur võimaldab kasutada ühendusevälist kaupa ühenduse tolliterritooriumil toimingutes, mis muudavad kauba laadi või kuju, ilma et selle suhtes kohaldataks imporditollimakse või kaubanduspoliitilisi meetmeid, ning samuti lubada selliste toimingute käigus saadud tooteid vabasse ringlusse asjakohase imporditollimaksu summa tasumisel. Selliseid tooteid nimetatakse töödeldud toodeteks.

Artikkel 131

Nimekiri juhtudest, kui tollikontrolli all töötlemise protseduuri võib rakendada, määratakse kooskõlas komiteemenetlusega.

Artikkel 132

Tollikontrolli all töötlemise luba antakse töötlemistoiminguid läbiviiva või nende läbiviimist korraldava isiku taotluse korral.

Artikkel 133

Luba antakse ainult:

a) ühenduse isikutele;

b) kui importkaup on töödeldud toodetes identifitseeritav;

c) kui pärast töötlemist ei ole kaubale selle endise laadi või kuju tagasiandmine majanduslikult tasuv;

d) kui protseduuri kasutamine ei too kaasa imporditud kauba päritolu ja selle koguselisi piiranguid käsitlevate eeskirjade täitmisest kõrvalehoidmist;

e) kui on täidetud vajalikud tingimused selleks, et seestöötlemise protseduur aitaks ühenduses luua või säilitada töötlemistegevust, kahjustamata sealjuures sarnast kaupa valmistavate ühenduse tootjate olulisi huve (majanduslikud tingimused).

Artikkel 134

Artikli 118 lõikeid 1, 2 ja 4 ning artiklit 119 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 135

Kui seoses muutmata kujul kaubaga või loas ettenähtud töötlemistoimingu vahepealses etapis oleva kaubaga on tekkinud tollivõlg, määratakse tollivõlast tulenev maksusumma, võttes aluseks maksustamiselemendid, mida kohaldatakse importkauba suhtes kauba tollikontrolli all töötlemise protseduurile suunamise deklaratsiooni aktsepteerimise ajal.

Artikkel 136

1. Kui importkaup vastab tariifse sooduskohtlemise tingimustele ajal, kui see on suunatud tollikontrolli all töötlemise protseduurile, ja sooduskohtlemist rakendatakse vabasse ringlusse lubatud töödeldud toodetega identsete toodete suhtes, arvutatakse töödeldud toodetelt tasumisele kuuluvad imporditollimaksud sooduskohtlemisel rakendatava tollimaksumäära alusel.

2. Kui lõikes 1 nimetatud tariifset sooduskohtlemist rakendatakse importkaupade suhtes, lähtudes tariifikvootidest või tariifilagedest, kohaldatakse ka töödeldud toodete suhtes kehtivaid lõikes 1 nimetatud tollimaksumäärasid tingimusel, et nimetatud sooduskohtlemist rakendatakse importkauba suhtes selle vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimise ajal. Sel juhul kohaldatakse vabasse ringlusse lubatud töödeldud toodete valmistamisel tegelikult kasutatava importkauba koguse suhtes vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimise ajal kehtivaid tariifikvoote või tariifilagesid ja koguste suhtes ei kohaldata töödeldud toodetega identsete toodete suhtes kehtivaid tariifikvoote või tariifilagesid.

F. Ajutine import

Artikkel 137

Ajutise impordi protseduur võimaldab ühenduse tolliterritooriumil kasutada reekspordiks mõeldud ühendusevälist kaupa, mis on täielikult või osaliselt vabastatud imporditollimaksudest, mille suhtes ei ole kohaldatud kaubanduspoliitilisi meetmeid ja mis ei ole läbi teinud mingeid muutusi, välja arvatud kasutamisest tingitud tavaline amortisatsioon.

Artikkel 138

Ajutise impordi luba antakse kaupa kasutava või selle kasutamist korraldava isiku taotluse korral.

Artikkel 139

Toll ei anna luba ajutise impordi protseduuri kasutamiseks juhul, kui importkauba identifitseeritavust ei ole võimalik tagada.

Toll võib juhul, kui kauba identifitseeritavus ei ole tagatud, anda loa ajutise impordi protseduuri kasutamiseks, kui silmas pidades kauba või toimingute laadi on ilmne, et identifitseerimismeetmete puudumine ei too kaasa protseduuri kuritarvitamist.

Artikkel 140

1. Toll määrab tähtaja, mille jooksul importkaup tuleb reeksportida või sellele uus tollikäitlusviis määrata. Nimetatud tähtaeg peab olema piisavalt pikk, et saavutada loas märgitud kasutamise eesmärki.

2. Ilma et see piiraks kooskõlas artikliga 141 ettenähtud eri tähtaegade kohaldamist, võib kaubale kohaldada ajutise impordi protseduuri maksimaalselt 24 kuud. Asjaomaste isikute nõusolekul võib toll määrata lühema tähtaja.

3. Kui erandlik olukord seda nõuab, võib toll asjaomase isiku taotluse korral lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu mõistlikkuse piires pikendada, et loas märgitud kasutamine oleks võimalik.

Artikkel 141

Juhud ja eritingimused, kui ajutise impordi protseduuri puhul võib kohaldada täielikku imporditollimaksudest vabastamist, määratakse kooskõlas komiteemenetlusega.

Artikkel 142

1. Osalise imporditollimaksudest vabastamisega ajutise impordi protseduuri rakendamise luba antakse kauba puhul, mis on väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuva isiku omandis, aga mida ei hõlma kooskõlas artikliga 141 vastuvõetud sätted, või kauba puhul, mida nimetatud sätted hõlmavad, aga mis ei vasta neis ettenähtud tingimustele, mille kohaselt võib lubada täieliku imporditollimaksudest vabastamisega ajutise impordi protseduuri.

2. Nimekiri kaupadest, mille puhul osalise imporditollimaksudest vabastamisega ajutise impordi protseduuri ei või rakendada, koostatakse kooskõlas komiteemenetlusega.

Artikkel 143

1. Imporditollimaksu summa, mida tuleb tasuda kaubalt, mis on suunatud ajutise impordi protseduurile osalise imporditollimaksudest vabastamisega, moodustavad igas kuus või kuu osas, mille jooksul kaubale kohaldatakse osalise imporditollimaksudest vabastamisega ajutise impordi protseduuri, 3 % sellest tollimaksu summast, mis oleks tulnud tasuda nimetatud kaupadelt, kui need oleks lubatud vabasse ringlusse sellel kuupäeval, kui nad ajutise impordi protseduurile suunati.

2. Tasumisele kuuluva imporditollimaksu summa ei tohi ületada summat, mis oleks tulnud tasuda, kui kaup oleks lubatud vabasse ringlusse kuupäeval, kui see ajutise impordi protseduurile suunati, arvestamata võimalikke intresse.

3. Ajutise impordi protseduurist tulenevate õiguste ja kohustuste üleminek vastavalt artiklile 90 ei tähenda, et kõikide arvesse võetavate protseduuri kasutamise ajavahemike puhul tuleb kohaldada sama maksuvabastuskorda.

4. Kui lõikes 3 nimetatud ülemineku korral on õigus osalisele imporditollimaksudest vabastamisele mõlemal isikul, kellel on samal kuu jooksul õigus protseduuri kasutada, peab nimetatud kuu jooksul tasumisele kuuluvad imporditollimaksud tasuma esialgne loa omanik.

Artikkel 144

1. Kui seoses importkaubaga on tekkinud tollivõlg, määratakse sellest tollivõlast tulenev maksusumma, võttes aluseks importkauba suhtes kehtivad maksustamiselemendid selle ajutise impordi protseduurile suunamise deklaratsiooni aktsepteerimise ajal. Artiklis 141 ettenähtud juhtudel määratakse tollivõlast tulenev maksusumma, võttes aluseks importkauba suhtes artiklis 214 nimetatud ajal kehtivad maksustamiselemendid.

2. Kui seoses impordimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi protseduurile suunatud kaubaga tekkinud tollivõla on põhjustanud mõni muu asjaolu, kui selle suunamine ajutise impordi protseduurile osalise imporditollimaksudest vabastamisega, on tollivõlast tulenev maksusumma võrdne vastavalt lõikele 1 arvutatud tollimaksu summa ja vastavalt artiklile 143 tasumisele kuuluva tollimaksu summa vahega.

G. Välistöötlemine

I. Üldsätted

Artikkel 145

1. Ilma et see piiraks artiklites 154—159 ettenähtud standardvahetussüsteemiga seotud konkreetseid valdkondi reguleerivate sätete või artikli 123 kohaldamist, võimaldab välistöötlemise protseduur ühenduse kaupa ühenduse tolliterritooriumilt ajutise töötlemise eesmärgil eksportida ja töötlemisel saadud tooteid täieliku või osalise imporditollimaksust vabastamisega vabasse ringlusse lubada.

2. Ühenduse kauba ajutine eksport hõlmab eksporditollimaksude, kaubanduspoliitiliste meetmete ja muude ühenduse kauba ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimisel täidetavate formaalsuste rakendamist.

3. Kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) ajutiselt eksporditud kaup – välistöötlemise protseduurile suunatud kaup;

b) töötlemistoimingud – artikli 114 lõike 2 punkti c esimeses, teises ja kolmandas alapunktis nimetatud toimingud;

c) kompensatsioonitooted – töötlemistoimingute tulemusel saadud tooted;

d) tulemimäär – teatava koguse ajutiselt eksporditud toodete töötlemisel saadud kompensatsioonitoodete kogus või osakaal.

Artikkel 146

1. Välistöötlemise protseduurile ei või suunata järgmisi ühenduse kaupu:

- kaubad, mille eksport toob kaasa imporditollimaksude tagasimaksmise või nende vähendamise,

- kaubad, mis oma eesmärgipärase kasutuse tõttu lubati enne eksporti vabasse ringlusse täieliku imporditollimaksudest vabastamisega, seni kuni vabastamise tingimused on täidetud,

- kaubad, mille ekspordil makstakse eksporditoetust või mille ekspordil tehakse ühise põllumajanduspoliitika raames mingi muu finantssoodustus kui eksporditoetuse maksmine.

2. Lõike 1 teisest alapunktist võib kooskõlas komiteemenetlusega erandeid teha.

II. Loa andmine

Artikkel 147

1. Välistöötlemise protseduuri kasutamise luba antakse töötlemistoiminguid korraldava isiku taotluse korral.

2. Erandina lõikest 1 võib II jaotise 2. peatüki 1. jaos nimetatud ühenduse päritolu kaupade puhul anda välistöötlemise protseduuri kasutamise loa mõnele teisele isikule, kui töötlemistoiming hõlmab nende kaupade inkorporeerimist väljaspool ühendust saadud ja kompensatsioonitoodete kujul imporditud kaupadesse, tingimusel et selle protseduuri rakendamine aitab eksportkaupade müüki edendada, kahjustamata sealjuures imporditud kompensatsioonitoodetega identseid või sarnaseid tooteid valmistavate ühenduse tootjate olulisi huve.

Eelmise lõigu kohaldamise juhud ja tingimused määratakse kooskõlas komiteemenetlusega.

Artikkel 148

Luba antakse ainult:

a) ühenduse isikutele;

b) kui on võimalik kindlaks teha, et kompensatsioonitooted on saadud ajutiselt eksporditud kauba töötlemisel.

Erandid käesolevast punktist ja nende kohaldamise tingimused määratakse kooskõlas komiteemenetlusega;

c) kui loa andmine välistöötlemise protseduuriks ei kahjusta märkimisväärselt ühenduse tootjate olulisi huve (majanduslikud tingimused).

III. Protseduuri läbiviimine

Artikkel 149

1. Toll määrab tähtaja, mille jooksul tuleb kompensatsioonitooted ühenduse tolliterritooriumile reimportida. Loa omanik piisavalt põhjendatud taotluse korral võib toll tähtaega pikendada.

2. Toll määrab toimingu tulemimäära või vajaduse korral selle määramise viisi.

Artikkel 150

1. Artikli 151 lõikes 1 ettenähtud täielik või osaline vabastamine imporditollimaksudest antakse ainult sel juhul, kui kompensatsioonitooted deklareeritakse vabasse ringlusse lubamiseks järgmiste isikute nimel või eest:

a) loa omanik või

b) mõni teine ühenduse isik, kui sellel isikul on loa omaniku nõusolek ja loa andmise tingimused on täidetud.

2. Artiklis 151 ettenähtud täielikku või osalist imporditollimaksudest vabastamist ei anta, kui üks välistöötlemise protseduuriga seotud tingimustest või kohustustest on täitmata, välja arvatud juhul, kui nende täitmata jätmine ei mõjuta oluliselt nimetatud protseduuri läbiviimist.

Artikkel 151

1. Artiklis 145 ettenähtud täieliku või osalise imporditollimaksudest vabastamise puhul lahutatakse vabasse ringlusse lubatud kompensatsioonitoodete suhtes kohaldatava imporditollimaksu summast imporditollimaksu summa, mis tuleks tasuda samal kuupäeval ajutiselt eksporditud kaupadelt, kui need oleks imporditud ühenduse tolliterritooriumile riigist, kus töötlemistoiming või viimane töötlemistoiming toimus.

2. Vastavalt lõikele 1 lahutatava summa arvutamisel võetakse aluseks kõnealuste kaupade kogus ja laad nende välistöötlemise protseduurile suunamise deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeval ja teised maksustamiselemendid, mis nende suhtes kompensatsioonitoodete vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeval kehtivad.

Ajutiselt eksporditud kaupade väärtus on see väärtus, mida arvestatakse nende kaupade väärtusena kompensatsioonitoodete tolliväärtuse kindlaksmääramisel kooskõlas artikli 32 lõike 1 punkti b alapunktiga i, või kui väärtust ei ole niiviisi võimalik kindlaks määrata, kompensatsioonitoodete tolliväärtuse ja asjakohaste meetodite abil määratud töötlemiskulude vahe.

Siiski,

- ei võeta lahutatava summa arvutamisel arvesse teatavaid kulusid, mis on määratud kooskõlas komiteemenetlusega,

- kui enne välistöötlemise protseduurile suunamist on ajutiselt eksporditud kaubad oma eesmärgipärase kasutuse tõttu lubatud vabasse ringlusse vähendatud tollimaksumääraga ja kuni tingimused vähendatud maksumäära kohaldamiseks ei ole enam täidetud, on lahutatav summa see imporditollimaksu summa, mida kaupade vabasse ringlusse lubamisel tegelikult kohaldati.

3. Kui ajutiselt eksporditud kaup vastab selle eesmärgipärase kasutuse tõttu tollimaksu vähendatud või nullmääraga vabasse ringlusse lubamise tingimustele, kohaldatakse seda määra juhul, kui kaup läbis riigis, kus töötlemistoiming või viimane töötlemistoiming toimus, eesmärgipärase kasutuse tõttu tehtavad toimingud.

4. Kui kompensatsioonitooted vastavad artikli 20 lõike 3 punktides d või e nimetatud tariifse soodusmeetme kohaldamise tingimustele ja kui seda meedet võib kohaldada kaupade suhtes, mis kuuluvad ajutiselt eksporditud kaupadega ühe tariifse klassifikatsiooni alla, on imporditollimaksumäär, mis on aluseks vastavalt lõikele 1 lahutatava summa kindlaksmääramisel see, mida kohaldataks, kui ajutiselt eksporditud kaubad vastaksid tingimustele, mille alusel tariifset soodusmeedet võib kohaldada.

5. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira ühenduse ja kolmandate riikide vahelise kaubanduse raames vastu võetud või võetavate sätete kohaldamist, mis teatavate kompensatsioonitoodete puhul näevad ette imporditollimaksudest vabastamise.

Artikkel 152

1. Kui töötlemistoimingu eesmärk on ajutiselt eksporditud kauba parandamine, lubatakse kaup täielikult imporditollimaksudest vabastatult vabasse ringlusse, kui tollile on tõendatud, et kaup parandati tasuta lepingulise või seadusjärgse garantiikohustuse või tootmisdefekti tõttu.

2. Kui defekti võeti arvesse ajal, kui kõnealune kaup esimest korda vabasse ringlusse lubati, lõiget 1 ei kohaldata.

Artikkel 153

Kui töötlemistoimingu eesmärk on ajutiselt eksporditud kauba parandamine ja seda tehakse tasu eest, määratakse kindlaks artiklis 145 ettenähtud osalisel imporditollimaksudest vabastamisel tasumisele kuuluv tollimaksu summa, mida kohaldatakse kompensatsioonitoodete suhtes kehtivate maksustamiselementide alusel nende toodete vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimise ajal, ja arvestatakse tolliväärtusena summat, mis on võrdne parandamiskuludega, tingimusel et loa omanik kannab ainult need kulud ning neid kulusid ei mõjuta loa omaniku ja töötleja vahelised sidemed.

IV. Välistöötlemine standardvahetussüsteemi vormis

Artikkel 154

1. Vastavalt käesolevas jaos ettenähtud tingimustele, mida kohaldatakse lisaks eelmistele sätetele, võimaldab standardvahetussüsteem asendada kompensatsioonitoote imporditud tootega, edaspidi "asendustoode".

2. Toll lubab standardvahetussüsteemi kasutada, kui töötlemistoiming hõlmab muude ühenduse kaupade parandamist peale ühise põllumajanduspoliitika alla kuuluva ühenduse kauba ja teatava põllumajandustoodete töötlemisel saadud kauba, mille suhtes kehtib erikord.

3. Ilma et see piiraks artikli 159 kohaldamist, kehtivad kompensatsioonitoodete suhtes kohaldatavad sätted ka asendustoodete puhul.

4. Toll lubab enda poolt ettenähtud tingimustel importida asendustooteid enne ajutiselt eksporditava kauba eksportimist (eelnev import).

Asendustoodete eelneva impordi korral antakse tagatis imporditollimaksu summa tasumise kindlustamiseks.

Artikkel 155

1. Asendustooted peavad kuuluma ühe ja sama tariifse klassifikatsiooni alla ning neil peab olema sama kaubanduslik kvaliteet ja tehnilised näitajad kui ajutiselt eksporditud kaupadel, kui viimaseid oleks kõnealusel viisil parandatud.

2. Kui ajutiselt eksporditud kaupu on enne nende eksporti kasutatud, peavad ka asendustooted olema kasutatud ega tohi olla uued tooted.

Toll võib teha sellest reeglist erandeid, kui asendustoode on tarnitud tasuta kas lepingulise või seadusjärgse garantiikohustuse või tootmisdefekti tõttu.

Artikkel 156

Standardvahetussüsteemi lubatakse ainult juhul, kui on võimalik kontrollida, et artiklis 155 ettenähtud tingimused on täidetud.

Artikkel 157

1. Eelneva impordi puhul tuleb eksportkaup ajutiselt eksportida kahe kuu jooksul arvestades kuupäevast, kui toll aktsepteerib asendustoodete vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni.

2. Kui erandlik olukord seda nõuab, võib asjaomaste isikute taotluse korral tolli lõikes 1 nimetatud tähtaega mõistlikkuse piires pikendada.

Artikkel 158

Eelneva impordi puhul ja juhul, kui kohaldatakse artiklit 151, võetakse lahutatava summa määramisel aluseks maksustamiselemendid, mis kehtivad ajutiselt eksporditava kauba suhtes selle nimetatud protseduurile suunamise deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeval.

Artikkel 159

Standardvahetussüsteemi puhul ei kohaldata artikli 147 lõiget 2 ega artikli 148 punkti b.

V. Muud sätted

Artikkel 160

Välistöötlemise raames ettenähtud protseduuri võib kohaldada ka ühise kaubanduspoliitika mittetariifsete meetmete rakendamisel.

4. jagu

Eksport

Artikkel 161

1. Ekspordiprotseduur võimaldab ühenduse kaupa ühenduse tolliterritooriumilt välja viia.

Eksport hõlmab ekspordiformaalsused, sealhulgas kaubanduspoliitika meetmete ja vajaduse korral eksporditollimaksude kohaldamise.

2. Ilma et see piiraks artikli 164 kohaldamist, suunatakse ekspordiks mõeldud ühenduse kaubad ekspordiprotseduurile, välja arvatud välistöötlemise protseduurile või vastavalt artiklile 163 transiidiprotseduurile suunatud kaubad.

3. Helgolandile saadetud kaupu ei loeta ühenduse tolliterritooriumilt eksporditud kaubaks.

4. Juhud ja tingimused, kui ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidava kauba puhul ei pea ekspordideklaratsiooni esitama, määratakse kooskõlas komiteemenetlusega.

5. Ekspordideklaratsioon tuleb esitada eksportija asukohajärgsele järelvalvet teostavale tolliasutusele või tolliasutusele, kus kaup eksportimiseks pakitakse või laaditakse. Erandid määratakse kooskõlas komiteemenetlusega.

Artikkel 162

Kaup vabastatakse ekspordiks tingimusel, et kõnealune kaup viiakse ühenduse tolliterritooriumilt välja samas seisukorras, kui see oli tollideklaratsiooni aktsepteerimise ajal.

5. jagu

Sisetransiit

Artikkel 163

1. Sisetransiidiprotseduur võimaldab ühenduse kaubal lõigetes 2-4 ettenähtud tingimustel liikuda ühenduse tolliterritooriumil ühest punktist teise kolmanda riigi territooriumi kaudu, ilma et kauba tollistaatus muutuks. See säte ei piira artikli 91 lõike 1 punkti b kohaldamist.

2. Lõikes 1 nimetatud kaupade liikumine võib toimuda:

a) ühenduse sisetransiidiprotseduuri alusel, kui selline võimalus on ette nähtud rahvusvahelise kokkuleppega;

b) TIR-märkmiku (TIR-konventsioon) alusel;

c) ATA-märkmiku (ATA-konventsioon) alusel, mida kasutatakse transiididokumendina;

d) Reini manifesti alusel (Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikkel 9);

e) vormi 302 alusel, mis on ette nähtud Põhja-Atlandi lepingu liikmesriikide vahelises relvajõudude staatuse konventsioonis, mis on alla kirjutatud 19. juunil 1951 Londonis, või

f) posti teel (sealhulgas postipakiga).

3. Lõike 2 punktis a nimetatud juhul kohaldatakse artikleid 92, 94, 95, 96 ja 97 mutatis mutandis.

4. Lõike 2 punktides b–f nimetatud juhtudel säilitab kaup oma tollistaatuse ainult juhul, kui tollistaatus on määratud tingimustel ja vormis, mis on ette nähtud kooskõlas komiteemenetlusega vastuvõetud sätetes.

Artikkel 164

Tingimused, mille alusel ühenduse kaupa võib ühenduse tolliterritooriumil ühest punktist teise ja ajutiselt sellelt territooriumilt välja viia, ilma et selle suhtes kohaldataks tolliprotseduuri ja ilma et selle tollistaatus muutuks, määratakse kooskõlas komiteemenetlusega.

Artikkel 165

Ühenduse sisetransiidiprotseduuri kohaldatakse ka juhul, kui mõnes muus ühenduse õigusaktis on selle kohaldamine otseselt ette nähtud.

3. PEATÜKK

MUUD TOLLIKÄITLUSVIISID

1. jagu

Vabatsoonid ja -laod

A. Üldsätted

Artikkel 166

Vabatsoonid ja -laod on ühenduse tolliterritooriumi osad või tolliterritooriumil asetsevad rajatised, mis on ülejäänud tolliterritooriumist eraldatud ja kus:

a) ühendusevälist kaupa loetakse imporditollimaksude ja kaubanduspoliitiliste impordimeetmete kohaldamisel väljaspool ühenduse tolliterritooriumi olevaks, kui see kaup ei ole lubatud vabasse ringlusse, suunatud mõnele muule tolliprotseduurile ega kasutatud või tarbitud muudel kui tollialaste õigusaktidega ettenähtud tingimustel;

b) ühenduse kauba suhtes võib selle vabatsooni või -lattu paigutamise tõttu rakendada meetmeid, mida tavaliselt rakendatakse kauba ekspordil, juhul kui see on konkreetseid valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega ette nähtud.

Artikkel 167

1. Liikmesriigid võivad määrata osa ühenduse tolliterritooriumist vabatsoonideks või lubada asutada vabaladusid.

2. Liikmesriigid määravad iga vabatsooni geograafilised piirid. Liikmesriigid peavad vabaladudena määratletud rajatised heaks kiitma.

3. Vabatsoonid ümbritsetakse piirdega. Liikmesriigid määravad iga vabatsooni või -lao sisse- ja väljapääsud.

4. Ehitiste rajamiseks vabatsoonis peab olema tolli eelnev luba.

Artikkel 168

1. Vabatsoonide ja -ladude piirid ning sisse- ja väljapääsud kuuluvad tollijärelevalve alla.

2. Toll võib vabatsooni või -lattu sisenevaid või sealt väljuvaid isikuid ja transpordivahendeid kontrollida.

3. Isikutele, kes ei suuda vajalikul määral tagada käesolevas seadustikus ettenähtud eeskirjade järgimist, võib juurdepääsu vabatsooni või -lattu keelata.

4. Toll võib kontrollida kaupa, mis vabatsooni või -lattu sisse tuuakse, sealt välja viiakse või mida seal hoitakse. Sellise kontrolli võimaldamiseks esitab isik, kelle toll on selleks määranud, tollile või hoiab tollile kättesaadavana koopia veodokumendist, mis on kaasas sissetoodava või väljaviidava kaubaga. Kui sellise kontrolli läbiviimist nõutakse, peab kaup olema tollile kättesaadav.

B. Kauba paigutamine vabatsoonidesse või -ladudesse

Artikkel 169

Vabatsooni või -lattu võib paigutada nii ühenduse kaupa kui ka ühendusevälist kaupa.

Toll võib nõuda, et ohtlikud kaubad, teisi kaupu rikkuda võivad või muudel põhjustel erilisi hoiutingimusi nõudvad kaubad tuleb paigutada spetsiaalselt nende hoidmiseks varustatud rajatistesse.

Artikkel 170

1. Ilma et see piiraks artikli 168 lõike 4 kohaldamist, ei pea vabatsooni või -lattu sissetoodavat kaupa tollile esitama ega selle kohta tollideklaratsiooni esitama.

2. Kaup esitatakse tollile ja see läbib ettenähtud tolliformaalsused ainult siis, kui:

a) see on suunatud tolliprotseduurile, mis lõpetatakse, kui kaup vabatsooni või -lattu paigutatakse; esitamist ei nõuta, kui kõnealune tolliprotseduur lubab kauba tollile esitamise kohustusest vabastada;

b) see on paigutatud vabatsooni või -lattu imporditollimaksude tagasimaksmist või selle vähendamist lubava otsuse alusel;

c) selle suhtes võib rakendada artikli 166 punktis b nimetatud meetmeid.

3. Toll võib nõuda, et kaubast, mille suhtes kehtivad eksporditollimaksud või muud ekspordieeskirjad, tuleb teatada tollile.

4. Asjaomase isiku taotluse korral esitab toll sertifikaadi vabatsooni või -lattu paigutatud kauba ühenduse või ühendusevälise staatuse kohta.

C. Vabatsoonide ja -ladude toimimine

Artikkel 171

1. Kauba hoidmine vabatsoonides või -ladudes ei ole ajaliselt piiratud.

2. Teatavate artikli 166 punktis b nimetatud ühise põllumajanduspoliitika alla kuuluvate kaupade puhul võib kooskõlas komiteemenetlusega määrata konkreetsed tähtajad.

Artikkel 172

1. Käesolevas seadustikus ettenähtud tingimustel on vabatsoonis või -laos lubatud mis tahes tööstus-, kaubandus- või teenindustegevus. Tegevusest tuleb tollile eelnevalt teatada.

2. Võttes arvesse asjaomase kauba laadi või tollijärelevalve nõudeid, võib toll lõikes 1 nimetatud tegevuse suhtes kehtestada teatavad keelud või piirangud.

3. Isikutel, kes ei suuda tagada käesolevas seadustikus ettenähtud eeskirjade järgimist, võib toll vabatsoonis või -laos tegutsemise keelata.

Artikkel 173

Vabatsooni või -lattu paigutatud ühendusevälise kauba võib selle vabatsoonis või -laos hoidmise ajal:

a) lubada vabasse ringlusse vastava protseduuri jaoks ettenähtud ja artiklis 178 määratud tingimustel;

b) teha ilma loata artikli 109 lõikes 1 osutatud tavalisi toiminguid;

c) suunata seestöötlemise protseduurile selle protseduuri jaoks ettenähtud tingimustel.

Hamburgi vana vabasadama territooriumil, Kanaari saarte, Assooride, Madeira ja ülemeredepartemangude vabatsoonides toimuvate töötlemistoimingute puhul majanduslikud tingimused ei kehti.

Juhul kui Hamburgi vana vabasadamat puudutav erand mõjutab ühenduse teatava majandussektori konkurentsitingimusi, otsustab nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega, et vastava majandustegevuse puhul kehtivad majanduslikud tingimused ka Hamburgi vana vabasadama territooriumil;

d) suunata tollikontrolli all töötlemise protseduurile selle protseduuri jaoks ettenähtud tingimustel;

e) suunata ajutise impordi protseduurile selle protseduuri jaoks ettenähtud tingimustel;

f) loovutada riigile kooskõlas artikliga 182;

g) hävitada, tingimusel et asjaomane isik annab tollile kogu teabe, mida toll vajalikuks peab.

Kui kaup suunatakse ühele lõigetes c, d või e nimetatud protseduuridest, võivad liikmesriigid ettenähtud kontrollmeetmeid kohandada, kui see on vajalik vabatsoonide ja -ladude toimimise ning nende üle teostatava tollijärelevalve tingimuste arvesse võtmiseks.

Artikkel 174

Artikli 166 punktis b nimetatud ühise põllumajanduspoliitika alla kuuluva ühenduse kaubaga võib teha ainult sellise kauba jaoks otseselt kooskõlas artikli 109 lõikega 2 ettenähtud toiminguid. Neid toiminguid võib teha ilma tolli loata.

Artikkel 175

1. Ühenduseväliseid kaupu ja artikli 166 punktis b nimetatud ühenduse kaupu ei või vabatsoonides või -ladudes tarbida või kasutada, kui ei kohaldata artikleid 173 ja 174.

2. Kui asjaomane protseduur seda ette näeb, ei välistata lõikega 1 selliste kaupade kasutamist ega tarbimist, mis lubatakse vabasse ringlusse või imporditakse ajutiselt imporditollimaksudeta või ühise põllumajanduspoliitika või kaubanduspoliitika meetmeid rakendamata, ilma et see piiraks pardavarude suhtes kehtivate sätete kohaldamist. Sel juhul ei ole vabasse ringlusse lubamise ega ajutise impordi deklaratsioon nõutav.

Nimetatud tollideklaratsioon on nõutav, kui kaup maksustatakse tariifikvootide või tariifilagede alusel.

Artikkel 176

1. Kõik vabatsoonis või -laos kaupa ladustavad, töötlevad, müüvad või ostvad isikud peavad laoarvestust tolli poolt heakskiidetud vormis. Kaup kantakse laoarvestusse niipea kui asjaomane isik on selle rajatisse toonud. Laoarvestus peab võimaldama tollil kaupa identifitseerida ja kajastama kauba liikumist.

2. Kui kaup laaditakse ümber vabatsoonis, peavad selle toiminguga seotud dokumendid olema tollile kättesaadavad. Ümberlaadimisega seotud kauba lühiajalist ladustamist loetakse toimingu lahutamatuks osaks.

D. Kauba väljaviimine vabatsoonist või -laost

Artikkel 177

Ilma et see piiraks konkreetseid valdkondi reguleerivate tollialaste õigusaktide alusel vastuvõetud erisätete kohaldamist, võib vabatsoonist või -laost väljaviidavat kaupa:

- ühenduse tolliterritooriumilt eksportida või reeksportida või

- tuua ühenduse tolliterritooriumi mõnesse muusse osasse.

III jaotise sätteid, välja arvatud artikleid 48–53 ühenduse kaupu käsitlevas osas, kohaldatakse kaupade suhtes, mis on toodud ühenduse tolliterritooriumi muusse osasse, välja arvatud kaubad, mis viiaksekõnealusest tsoonist välja meritsi või õhuteed pidi, ilma et need oleksid suunatud transiidi- või mõnele muule tolli protseduurile.

Artikkel 178

1. Kui seoses ühendusevälise kaubaga on tekkinud tollivõlg ja selle kauba tolliväärtus põhineb tegelikult makstud või makstaval hinnal, mis sisaldab kauba ladustamis- või hoiukulusid nende vabatsoonis või -laos viibimise ajal, ei sisalda tolliväärtus selliseid kulusid, kui need on näidatud eraldi kauba eest tegelikult makstud või makstavast hinnast.

2. Kui nimetatud kaubaga on vabatsoonis või -laos artikli 109 tähenduses tehtud tavalisi toiminguid, on deklarandi taotlusel ja tingimusel, et sellisteks toiminguteks oli kooskõlas kõnealuse artikli lõikega 3 antud luba, imporditollimaksude määramisel arvessevõetav kauba laad, tolliväärtus ja kogus seesama, mida võetaks arvesse artiklis 214 nimetatud ajal, kui kaubaga ei oleks selliseid toiminguid tehtud. Käesolevast sättest võib kooskõlas komiteemenetlusega erandeid teha.

Artikkel 179

1. Artikli 166 punktis b nimetatud ühise põllumajanduspoliitika alla kuuluvale ja vabatsooni või -lattu paigutatud ühenduse kaubale määratakse tollikäitlusviis, mis on ette nähtud eeskirjadega, mille alusel kauba vabatsooni või -lattu paigutamise tõttu rakendatakse selle suhtes meetmeid, mida tavaliselt rakendataks sellise kauba ekspordil.

2. Kui selline kaup tuuakse tagasi mõnesse muusse ühenduse tolliterritooriumi osasse või kui vastavalt artikli 171 lõikele 2 ettenähtud tähtaja jooksul ei ole kaubale lõikes 1 nimetatud tollikäitlusviisi määramiseks taotlust esitatud, võtab toll meetmeid, mis on konkreetseid valdkondi reguleerivates õigusaktides ette nähtud juhuks, kui nimetatud tollikäitlusviisi ei rakendata.

Artikkel 180

1. Kui kaup tuuakse sisse või viiakse tagasi mõnesse muusse ühenduse tolliterritooriumi osasse või suunatakse tolliprotseduurile, võib artikli 170 lõikes 4 nimetatud sertifikaati kasutada selle kauba ühenduse või ühendusevälise staatuse tõendamiseks.

2. Kui sertifikaadiga või muul viisil ei tõendata, et kaubal on ühenduse või ühendusevälise kauba staatus, loetakse seda kaupa:

- eksporditollimaksude ja ekspordilitsentside või kaubanduspoliitika raames ettenähtud ekspordimeetmete kohaldamisel ühenduse kaubaks,

- kõikidel teistel juhtudel ühenduseväliseks kaubaks.

Artikkel 181

Toll peab tagama, et kaupa vabatsoonist või -laost eksportides või reeksportides järgitakse eksporti või reeksporti reguleerivaid eeskirju.

2. jagu

Kaupade reeksport, hävitamine ja loovutamine riigile

Artikkel 182

1. Ühendusevälist kaupa võib:

- ühenduse tolliterritooriumilt reeksportida,

- hävitada,

- riigile loovutada, kui see on siseriiklike õigusaktidega ette nähtud.

2. Vajaduse korral hõlmab reeksport väljaviidava kauba jaoks ettenähtud formaalsuste täitmist, sealhulgas kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamist.

Juhud, kui ühendusevälise kauba suhtes võib kohaldada peatamismenetlust, selleks et kaubale ei rakendataks ekspordil kaubanduspoliitilisi meetmeid, võib määrata kooskõlas komiteemenetlusega.

3. Reekspordist või hävitamisest tuleb tollile eelnevalt teatada. Toll keelab reekspordi, kui lõike 2 esimeses lõigus nimetatud meetmed või formaalsused seda ette näevad. Kui ühenduse tolliterritooriumil viibimise ajal majandusliku mõjuga tolliprotseduurile suunatud kaup on mõeldud reekspordiks, esitatakse artiklites 59-78 osutatud tollideklaratsioon. Sellistel juhtudel kohaldatakse artikli 161 lõikeid 4 ja 5.

Riigile loovutamine toimub kooskõlas siseriiklike õigusaktidega.

4. Hävitamise või loovutamisega ei kaasne riigile mingeid väljaminekuid.

5. Hävitamise tagajärjel tekkinud jäätmetele või jääkidele määratakse tollikäitlusviis, mis on ette nähtud ühendusevälise kauba suhtes.

Jäätmed või jäägid jäävad tollijärelevalve alla kuni artikli 37 lõikes 2 ettenähtud ajani.

V JAOTIS

ÜHENDUSE TOLLITERRITOORIUMILT VÄLJAVIIDAV KAUP

Artikkel 183

Ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidav kaup kuulub tolli järelevalve alla. Toll võib seda kontrollida kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kaup viiakse ühenduse tolliterritooriumilt välja vajaduse korral tolli määratud trassi kasutades ja vastavalt tolli poolt ettenähtud protseduuridele.

VI JAOTIS

TOLLISOODUSTUSED

1. PEATÜKK

VABASTUSED TOLLIMAKSUDEST

Artikkel 184

Nõukogu määrab komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega juhud, kui kauba vabasse ringlusse lubamisel või eksportimisel antakse eriliste asjaoludel vabastus impordi- või eksporditollimaksudest.

2. PEATÜKK

TAGASITOODUD KAUP

Artikkel 185

1. Ühenduse tolliterritooriumilt välja veetud ühenduse kaup, mis on sinna tagasi toodud ja vabasse ringlusse lubatud kolme aasta jooksul, vabastatakse asjaomase isiku taotluse korral imporditollimaksudest.

Siiski:

- võib kolmeaastast tähtaega pikendada selleks, et võtta arvesse erandlikke olukordi,

- kui enne ühenduse tolliterritooriumilt eksportimist on tagasitoodud kaup selle eriotstarbelise kasutuse tõttu lubatud vabasse ringlusse imporditollimaksu vähendatud või nullmääraga, vabastatakse kaup lõike 1 alusel tollimaksust ainult siis, kui kaup reimporditakse samaotstarbeliseks kasutuseks.

Kui kõnealuse kauba importimise otstarve ei ole enam sama, vähendatakse sellelt tasumisele kuuluvat imporditollimaksu summa võrra, mis tasuti kaubalt selle esmakordsel vabasse ringlusse lubamisel. Tagasimakset ei tehta, kui nimetatud summa ületab summat, millega oli vabasse ringlusse lubamisel maksustatud tagasitoodud kaup.

2. Lõikes 1 ettenähtud vabastust imporditollimaksudest ei anta järgmiste kaupade puhul:

a) välistöötlemise protseduuri alusel ühenduse tolliterritooriumilt eksporditud kaup, välja arvatud juhul, kui nimetatud kauba kuju jääb samaks, kui see oli eksportimisel;

b) kaup, mille suhtes on kohaldatud ühenduse meedet, mis hõlmab kolmandatesse riikidesse eksportimist. Juhud ja tingimused, kui sellest nõudest võib loobuda, määratakse kooskõlas komiteemenetlusega.

Artikkel 186

Artiklis 185 ettenähtud vabastus imporditollimaksudest antakse ainult siis, kui kaup reimporditakse samal kujul kui see oli eksportimisel. Juhud ja tingimused, kui sellest nõudest võib loobuda, määratakse kooskõlas komiteemenetlusega.

Artikkel 187

Artikleid 185 ja 186 kohaldatakse mutatis mutandis kompensatsioonitoodete suhtes, mis algselt eksporditi või reeksporditi pärast seestöötlemise protseduuri.

Tasumisele kuuluva imporditollimaksu summa määratakse seestöötlemise protseduuril kohaldatavate eeskirjade alusel, kusjuures reeksportimise kuupäeva loetakse vabasse ringlusse lubamise kuupäevaks.

3. PEATÜKK

MEREKALAPÜÜGI- JA MUUD MERESAADUSED

Artikkel 188

Ilma et see piiraks artikli 23 lõike 2 punkti f kohaldamist, vabastatakse järgmised saadused nende vabasse ringlusse lubamisel imporditollimaksudest:

a) merekalapüügi- ja muud meresaadused, mis on merest püütud kolmanda riigi territoriaalvetest liikmesriigis registreeritud või laevaregistrisse kantud ja selle riigi lippu kandvate aluste poolt;

b) punktis a nimetatud saadustest kalatöötlemislaevade pardal saadud tooted, mis vastavad nimetatud punktis ettenähtud tingimustele.

VII JAOTIS

TOLLIVÕLG

1. PEATÜKK

TOLLIVÕLA TAGATIS

Artikkel 189

1. Kui toll nõuab kooskõlas tollieeskirjadega tollivõla tasumise kindlustamiseks tagatise esitamist, esitab tagatise isik, kellel tekib või võib tekkida tollivõlg.

2. Ühe tollivõla puhul nõuab toll ainult ühe tagatise esitamist.

Kui tagatis esitatakse sellise tolliprotseduuri raames, mida võib teatava kauba suhtes kasutada mitmes liikmesriigis, kehtib see asjaomastes liikmesriikides, nagu on ette nähtud komiteemenetluse alusel vastuvõetud sätetega.

3. Toll võib lubada, et selle isiku eest, kellelt tagatise esitamist nõutakse, esitab tagatise kolmas isik.

4. Kui isik, kellel tekib või võib tekkida tollivõlg on avaliku võimu esindaja, tagatist ei nõuta.

5. Kui tagatav summa ei ületa 500 eküüd, võib toll tagatise esitamise nõudest loobuda.

Artikkel 190

1. Kui tollialaste õigusaktide kohaselt on tagatise esitamine valikuvaba, nõuab toll oma äranägemisel tagatist juhul, kui ta leiab, et tekkinud või tekkida võiva tollivõla tasumine ettenähtud aja jooksul ei ole kindlustatud.

Kui esimeses lõigus nimetatud tagatist ei nõuta, võib toll siiski artikli 189 lõikes 1 nimetatud isikult nõuda, et see täidaks oma seadusjärgseid kohustusi.

2. Lõike 1 esimeses lõigus nimetatud tagatist nõutakse:

- tagatise esitamist nõudvate eeskirjade kohaldamise ajal või

- mis tahes ajal pärast seda, kui toll leiab, et tekkinud või tekkida võiva tollivõla tasumine ettenähtud aja jooksul ei ole kindlustatud.

Artikkel 191

Artikli 189 lõigetes 1 või 3 nimetatud isiku taotluse korral võib toll lubada üldtagatise esitamist kahe või enama toimingu katmiseks, mille suhtes tollivõlg on tekkinud või võib tekkida.

Artikkel 192

1. Kui tollialaste õigusaktide kohaselt on tagatise esitamine kohustuslik, määratakse tagatise suurus kindlaks tasemel, mis on võrdne:

- ühest või mitmest tollivõlast tuleneva täpse maksusummaga, kui seda summat on tagatise nõudmise ajal võimalik kindlalt määrata,

- muudel juhtudel tolli hinnangul maksimaalse maksusummaga, mis tuleneb tekkinud või tekkida võivast ühest või mitmest tollivõlast.

Kui üldtagatis esitatakse tollivõla kohta, millest tulenev maksusumma on ajas muutuv, määratakse sellise tagatise suurus kindlaks tasemel, mis võimaldab kõnealusest võlast tuleneva tollimaksu summa tasumist igal ajal.

2. Kui tollialaste õigusaktidega on ette nähtud, et tagatise esitamine on valikuvaba, ja toll tagatise esitamist nõuab, määrab toll tagatis suuruse kindlaks tasemel, mis ei ületa lõikes 1 ettenähtud taset.

3. Juhud ja tingimused, mille puhul võib esitada ühtse määraga tagatise, määratakse kooskõlas komiteemenetlusega.

Artikkel 193

Tagatiseks võib olla:

- sularahasissemakse või

- käendaja võetud kohustus.

Artikkel 194

1. Sularahasissemakse tehakse selle liikmesriigi vääringus, kus tagatist nõutakse.

Sularahasissemaksega võrdseks loetakse:

- tšekk, mille kustutamise tolli poolt aktsepteeritud viisil tagab see asutus, kes on selle välja andnud,

- mis tahes muu maksevahend, mida toll sellisena tunnustab.

2. Sularahasissemaksena esitatud tagatise või sellega võrdse tagatise andmine toimub kooskõlas sätetega, mis kehtivad selles liikmesriigis, kus tagatist nõutakse.

Artikkel 195

Käendaja võtab endale kirjalikult kohustuse tasuda tollivõlast tulenev maksusumma, mille tasumise kohta tagatis on esitatud, võlgnikuga solidaarselt.

Käendaja peab olema kolmas ühenduse isik, keda liikmesriigi toll tunnustab.

Toll ei pea aktsepteerima käendajat või esitatud tagatise liiki, kui see ei ole tolli arvates piisav ettenähtud aja jooksul tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise tagamiseks.

Artikkel 196

Isik, kes peab tagatise esitama, võib vabalt valida artiklis 193 ettenähtud tagatise liikide vahel.

Toll ei pea siiski esitatud teatud liiki tagatist aktsepteerima, kui see on vastuolus kõnealuse tolliprotseduuri nõuetekohase käiguga. Sama kehtib ka pakutava tagatise kohta. Toll võib nõuda, et teatud aja jooksul jäädaks valitud tagatise liigi juurde.

Artikkel 197

1. Kui kooskõlas komiteemenetlusega vastuvõetud eeskirjad seda ette näevad, võib toll aktsepteerida muid kui artiklis 193 nimetatud liiki tagatisi, kui need tagavad samaväärselt tollivõla tasumise.

Toll keeldub võlgniku esitatud tagatisest, kui ta leiab, et esitatud tagatis ei taga kindlalt tollivõlast tuleneva maksusumma tasumist.

2. Arvestades lõike 1 teises lõigus ettenähtud reservatsiooni, võib toll sularahasissemakset aktsepteerida, ilma et artikli 194 lõikes 1 ettenähtud tingimused oleksid täidetud.

Artikkel 198

Kui toll teeb kindlaks, et esitatud tagatis ei taga või ei taga enam kindlalt või piisavalt tollivõla tasumist ettenähtud aja jooksul, nõuab toll artikli 189 lõikes 1 nimetatud isikult, et see omal valikul esitaks lisatagatise või asendaks algse tagatise uuega.

Artikkel 199

1. Tagatist ei vabastata enne, kui tollivõlg, millest tuleneva tollimaksu summa tasumise tagamiseks see anti, on lõppenud või seda ei saa enam tekkida. Kui tollivõlg on lõppenud või seda ei saa enam tekkida, vabastatakse tagatis viivitamata.

2. Kui tollivõlg on lõppenud osaliselt või see võib tekkida ainult osa suhtes sellest tollimaksu summast, mille tasumine on tagatud, vabastatakse asjaomase isiku taotluse korral osa tagatisest, välja arvatud juhul, kui kõnealune summa sellist toimingut ei õigusta.

Artikkel 200

Erandid selle peatüki sätetest võetakse vajaduse korral vastu kooskõlas komiteemenetlusega, et võtta arvesse rahvusvahelisi konventsioone.

2. PEATÜKK

TOLLIVÕLA TEKKIMINE

Artikkel 201

1. Tollivõlg impordil tekib, kui:

a) kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, lubatakse vabasse ringlusse või

b) selline kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, suunatakse osalise imporditollimaksudest vabastamisega ajutise impordi protseduurile.

2. Tollivõlg tekib kõnealuse tollideklaratsiooni aktsepteerimise hetkel.

3. Võlgnik on deklarant. Kaudse esindamise korral on isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse, samuti võlgnik.

Kui mõnda lõikes 1 nimetatud protseduuri puudutav tollideklaratsioon esitatakse sellise teabe põhjal, mille alusel kõiki tollivõla tekkimisel tasumisele kuuluvad tollimakse või osa nendest sisse ei nõuta, võib kooskõlas kehtivate siseriiklike õigusaktidega lugeda võlgnikeks ka isikuid, kes tollideklaratsiooni esitamiseks vajalikku teavet andsid ja kes teadsid või oleksid pidanud teadma, et teave oli vale.

Artikkel 202

1. Tollivõlg impordil tekib, kui:

a) kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile või

b) vabatsoonis või -laos asuv kaup tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumi muusse ossa.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab ebaseaduslik tolliterritooriumile toomine sissetoomist, millega rikutakse artiklite 38–41 ja artikli 177 teise alapunkti nõudeid.

2. Tollivõlg tekib hetkel, kui kaup ebaseaduslikult tolliterritooriumile tuuakse.

3. Võlgnikud on:

- isik, kes kõnealuse kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile tõi,

- isikud, kes osalesid kauba ebaseaduslikus sissetoomises ja kes teadsid või oleksid pidanud teadma, et selline sissetoomine on ebaseaduslik, ja

- isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult.

Artikkel 203

1. Tollivõlg impordil tekib, kui:

- kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, viiakse ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja.

2. Tollivõlg tekib kauba tollijärelevalve alt väljaviimise hetkel.

3. Võlgnikud on:

- isik, kes kauba tollijärelevalve alt välja viis,

- isikud, kes selles väljaviimises osalesid ja kes teadsid või oleksid pidanud teadma, et kaupa viiakse tollijärelevalve alt välja,

- isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on tollijärelevalve alt välja viidud, ja

- asjakohasel juhul isik, kes peab täitma kohustusi, mis tulenevad kauba ajutisest ladustamisest või tolliprotseduuri kasutamisest, millele kaup on suunatud.

Artikkel 204

1. Tollivõlg impordil tekib, kui ei täideta:

a) kohustust, mis tuleneb sellise kauba ajutisest ladustamisest, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, või tolliprotseduuri kasutamisest, millele nimetatud kaup on suunatud, või

b) tingimust, mis on seotud kauba suunamisega nimetatud protseduurile või kaubale imporditollimaksu vähendatud või nullmäära kohaldamisega kauba eesmärgipärase kasutuse tõttu,

välja arvatud artiklis 203 nimetatud juhtudel, kui ei tehta kindlaks, et nimetatud kohustuste ja tingimuste eiramine ei avalda ajutise ladustamise või muu kõnealuse tolliprotseduuri nõuetekohasele käigule olulist mõju.

2. Tollivõlg tekib kas sellest hetkest, kui kohustust, mille täitmata jätmine toob kaasa tollivõla tekkimise, enam ei täideta, või sel hetkel, kui kaup suunatakse asjaomasele tolliprotseduurile, ja hiljem tehakse kindlaks, et tegelikult ei täidetud mis tahes tingimust, mille täitmine on kauba nimetatud protseduurile suunamise või kaubale eesmärgipärase kasutuse tõttu imporditollimaksu vähendatud või nullmäära kohaldamise eelduseks.

3. Võlgnik on isik, kes vastavalt olukorrale peab seoses kaubaga, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, täitma kohustusi, mis tekivad seoses kauba ajutise ladustamise või tolliprotseduuri kasutamisega, millele see on suunatud, või järgima tingimusi, mille täitmine on kauba sellele tolliprotseduurile suunamise eelduseks.

Artikkel 205

1. Tollivõlg impordil tekib, kui:

- kaupa, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tarbitakse või kasutatakse vabatsoonis või -laos muudel kui kehtivate õigusaktidega ettenähtud tingimustel.

Kui kaup kaob ja kui selle kadumist pole võimalik tollile rahuldavalt seletada, võib toll kadunud kauba lugeda kaubaks, mida on vabatsoonis või -laos tarbitud või kasutatud.

2. Võlg tekib hetkest, kui kaupa tarbitakse või kasutatakse esmakordselt muudel kui kehtivate õigusaktidega ettenähtud tingimustel.

3. Võlgnik on isik, kes kaupa tarbis või kasutas, ning isikud, kes selle tarbimises või kasutamises osalesid ja kes teadsid või oleksid pidanud teadma, et kaupa tarbiti või kasutati muudel kui kehtivate õigusaktidega ettenähtud tingimustel.

Kui toll loeb kadunud kauba kaubaks, mida on vabatsoonis või -laos tarbitud või kasutatud, ja eelmist lõiku ei ole võimalik kohaldada, on tollivõla tasumise eest vastutav isik tollile teadaolev viimasena kaupa vallanud isik.

Artikkel 206

1. Erandina artiklist 202 ja artikli 204 lõike 1 punktist a, ei loeta tollivõlga impordil tekkinuks teatava kauba puhul, kui asjaomane isik tõendab, et

- artiklitest 38–41 ja artikli 177 teisest alapunktist,

- kõnealuse kauba ajutisest ladustamisest või

- tolliprotseduuri kasutamisest, millele kaup on suunatud,

tulenevate kohustuste eiramise on põhjustanud nimetatud kauba täielik hävimine või pöördumatu kahjustumine kauba laadi, ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu tõttu, või on eiramine toimunud tolli loal.

Käesoleva lõike kohaldamisel loetakse kaup pöördumatult kahjustunuks, kui keegi ei saa seda enam kasutada.

2. Samuti ei loeta tollivõlga impordil tekkinuks kauba puhul, mis on lubatud vabasse ringlusse imporditollimaksu vähendatud või nullmääraga kauba eesmärgipärase kasutuse tõttu, kui kõnealune kaup on eksporditud või reeksporditud tolli loal.

Artikkel 207

Kui vastavalt artikli 206 lõikele 1 ei loeta eesmärgipärase kasutuse tõttu imporditollimaksu vähendatud või nullmääraga vabasse ringlusse lubatud kauba puhul tollivõlga tekkinuks, käsitatakse hävimise tagajärjel tekkinud jääke või jäätmeid ühendusevälise kaubana.

Artikkel 208

Kui vastavalt artiklitele 203 ja 204 on eesmärgipärase kasutuse tõttu imporditollimaksu vähendatud või nullmääraga vabasse ringlusse lubatud kauba puhul tollivõlg tekkinud, lahutatakse kauba vabasse ringlusse lubamisel tasutud maksusumma tollivõlast tulenevast maksusummast.

Seda sätet kohaldatakse mutatis mutandis, kui tollivõlg on tekkinud seoses kauba hävitamise tagajärjel tekkinud jääkide ja jäätmete suhtes.

Artikkel 209

1. Tollivõlg ekspordil tekib, kui:

- kaup, millelt tuleb tasuda eksporditollimaks, eksporditakse ühenduse tolliterritooriumilt tollideklaratsiooni alusel.

2. Tollivõlg tekib tollideklaratsiooni aktsepteerimise hetkest.

3. Võlgnik on deklarant. Kaudse esindamise korral on isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse, samuti võlgnik.

Artikkel 210

1. Tollivõlg ekspordil tekib, kui:

- kaup, millelt tuleb tasuda eksporditollimaks, viiakse ühenduse tolliterritooriumilt välja ilma tollideklaratsioonita.

2. Tollivõlg tekib kõnealuse kauba tegeliku tolliterritooriumilt väljaviimise hetkest.

3. Võlgnik on:

- isik, kes kauba välja viis, ja

- isikud, kes kauba väljaviimises osalesid ja kes teadsid või oleksid pidanud teadma, et tollideklaratsiooni ei esitatud, kuigi selle oleks pidanud esitama.

Artikkel 211

1. Tollivõlg ekspordil tekib, kui:

- ei täideta tingimusi, mille kohaselt kaupa lubati ühenduse tolliterritooriumilt välja viia täieliku või osalise eksporditollimaksudest vabastamisega.

2. Tollivõlg tekib hetkel, kui kaup jõuab muusse sihtkohta kui see, mille puhul kaup lubati täieliku või osalise eksporditollimaksudest vabastamisega ühenduse tolliterritooriumilt välja viia, või kui tollil ei ole võimalik seda ajahetke kindlaks määrata, siis tähtaja möödudes, mis on ette nähtud tõendite esitamiseks selle kohta, et tingimused, mis võimaldavad kauba puhul sellist vabastamist rakendada, on täidetud.

3. Võlgnik on deklarant. Kaudse esindamise korral on isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse, samuti võlgnik.

Artikkel 212

Artiklites 201–205 ja 209–211 nimetatud tollivõlg tekib ka kaupade suhtes, mille kohta kehtivad mis tahes impordi- või ekspordikeelud või -piirangud. Tollivõlga ei teki, kui ühenduse tolliterritooriumile tuuakse ebaseaduslikult sisse võltsitud raha või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, välja arvatud juhul, kui nende käibesse andmine meditsiinilistel või teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks on toimunud pädevate asutuste range kontrolli all. Siiski loetakse tollieeskirjade rikkumise suhtes kohaldatavate kriminaalõiguse sätete alusel tollivõlg tekkinuks, kui vastavalt liikmesriigi kriminaalõiguse sätetele määratakse tollimaksudest lähtuvalt sanktsioone või on tollivõla olemasolu kriminaalmenetluse algatamise aluseks.

Artikkel 213

Kui ühest tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastutab mitu isikut, vastutavad need selle eest solidaarselt.

Artikkel 214

1. Kui käesolevas seadustikus ei ole otseselt sätestatud teisiti ja ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, määratakse kaubalt tasumisele kuuluv impordi- või eksporditollimaksu summa, võttes aluseks arvestuspõhimõtted, mis on selle kauba puhul kohaldatavad ajal, kui selle suhtes tekib tollivõlg.

2. Kui tollivõla tekkimise täpset hetke ei ole võimalik määrata, võetakse asjaomase kauba puhul kohaldatavate arvestuspõhimõtete määramisel arvesse aeg, kui toll otsustab, et kaup on olukorras, mis toob kaasa tollivõla tekkimise.

Kui tolli käsutuses olev teave võimaldab tollil kindlaks teha, et tollivõlg tekkis enne seda aega, kui toll oma otsuse tegi, määratakse impordi- või eksporditollimaksu summa, mis kõnealuselt kaubalt tuleb tasuda, võttes aluseks arvestuspõhimõtted, mis on kohaldatavad selle kauba suhtes kõige varasemal ajahetkel, kui nimetatud olukorrast tuleneva tollivõla olemasolu on võimalik olemasoleva teabe põhjal kindlaks teha.

3. Et ära hoida olukorda, kus rahalisi eeliseid saadaks tollivõla tekkimise või arvestuskande tegemise kuupäeva edasilükkamisega, rakendatakse komiteemenetluse alusel vastuvõetud sätetes määratud juhtudel ja tingimustel viivist.

Artikkel 215

1. Tollivõlg tekib kohas, kus ilmnevad asjaolud, mis toovad kaasa tollivõla tekkimise.

2. Kui lõikes 1 nimetatud kohta ei ole võimalik määrata, loetakse tollivõlg tekkinuks kohas, kus toll otsustab, et kaup on olukorras, mis toob kaasa tollivõla tekkimise.

3. Kui kauba suhtes kohaldatavat tolliprotseduuri ei lõpetata, loetakse tollivõlg tekkinuks kohas, kus kaup:

- sellele protseduurile suunati või

- selle protseduuri alusel ühendusse tuuakse.

4. Kui tolli käsutuses olev teave võimaldab tal kindlaks teha, et tollivõlg tekkis juba siis, kui kaup oli varem teises kohas, loetakse tollivõlg tekkinuks kohas, mida võib pidada kauba asukohaks kõige varasemal ajahetkel, kui tollivõla tekkimist on võimalik kindlaks teha.

Artikkel 216

1. Kui ühenduse ja teatavate kolmandate riikide vaheliste lepingutega nähakse ette, et nendesse riikidesse importimisel kohaldatakse nendes lepingutes määratletud tähenduses ühendusest pärineva kauba suhtes tariifset sooduskohtlemist, tingimusel et kaup on saadud seestöötlemise protseduuri alusel, tuleb selle kauba osaks olevalt ühenduseväliselt kaubalt tasuda asjakohased imporditollimaksud, põhjustab kolmandates riikides tariifse sooduskohtlemise võimaldamiseks vajalike dokumentide kinnitamine tollivõla tekke impordil.

2. Tollivõla tekkimise ajaks loetakse hetke, kui toll aktsepteerib kõnealuse kauba ekspordideklaratsiooni.

3. Võlgnik on deklarant. Kaudse esindamise korral on isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse, samuti võlgnik.

4. Tollivõlast tulenev tasumisele kuuluv imporditollimaksu summa määratakse samadel tingimustel kui sellise tollivõla puhul, mis tekib samal kuupäeval asjaomase kauba vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimisel selleks, et lõpetada seestöötlemise protseduur.

3. PEATÜKK

TOLLIVÕLA SISSENÕUDMINE

1. jagu

Tollimaksu summa kohta arvestuskande tegemine ja võlgnikule teatamine

Artikkel 217

1. Iga tollivõlast tuleneva impordi- või eksporditollimaksu summa, edaspidi "tollimaksu summa", arvutab toll niipea, kui on saanud vajalikud andmed, ja märgib selle arvestusdokumentidesse või mõnele muule samaväärsele teabekandjale (arvestuskanne).

Esimest lõiku ei kohaldata, kui:

a) on kehtestatud ajutine dumpinguvastane või tasakaalustav tollimaks;

b) tollivõla tekkimisel seaduse alusel tasumisele kuuluva tollimaksu summa ületab summat, mis on määratud siduva tariifiinformatsiooni alusel;

c) kooskõlas komiteemenetlusega vastuvõetud sätete kohaselt ei pea toll tegema arvestuskannet, kui tollimaksu summa on teatavast tasemest madalam.

Toll ei pea sellise tollimaksu summa kohta arvestuskannet tegema, millest ei saa artikli 221 lõike 3 kohaselt võlgnikule pärast ettenähtud aja möödumist teatada.

2. Liikmesriigid määravad tollimaksu summa kohta arvestuskande tegemise üksikasjaliku korra. Selles korras võib olla erinevusi vastavalt sellele, kas silmas pidades asjaolusid, mis tõid kaasa tollivõla tekkimise, on toll sellest tuleneva maksusumma tasumises kindel või mitte.

Artikkel 218

1. Kui tollivõlg tekib kauba mingile muule tolliprotseduurile kui osalise imporditollimaksudest vabastamisega ajutise impordi protseduurile suunatud kauba tollideklaratsiooni aktsepteerimisel või mõne muu samaväärse õigusliku mõjuga toimingu tagajärjel, tehakse tollivõlast tuleneva maksusumma kohta arvestuskanne niipea, kui see summa on arvutatud, ja hiljemalt teisel kauba vabastamisele järgneval päeval.

Ühe ja sama isiku kasuks tolli poolt kindlaks määratud tähtaja jooksul, mis ei tohi ületada 31 päeva, vabastatud kaubalt tasumisele kuuluva tollimaksu kogusumma kohta tehakse arvestuskanne selle tähtaja lõpus, tingimusel et tollimaksu summa tasumise kindlustamiseks on esitatud tagatis.

2. Kui on ette nähtud, et kaupa võib vabastada teatavatel ühenduse õigusaktidega sätestatud tingimustel, mis on seotud tollivõlast tuleneva maksusumma määramisega või selle sissenõudmisega, tehakse arvestuskanne hiljemalt teisel päeval pärast seda päeva, kui tollivõlast tuleneva maksusumma või sellest tulenevate tollimaksude tasumise kohustus määratakse või kinnitatakse.

Kui tollivõlg on seotud ajutise dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksuga, tehakse arvestuskanne sellest tuleneva maksusumma kohta kahe kuu jooksul alates dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu kehtestava määruse avaldamisest Euroopa Ühenduste Teatajas.

3. Kui tollivõlg tekib muudel kui lõikes 1 nimetatud tingimustel, tehakse sellest tuleneva tollimaksu summa kohta arvestuskanne kahe päeva jooksul alates kuupäevast, kui tollil on võimalik:

a) arvutada kõnealune tollimaksu summa ja

b) määrata võlgnik.

Artikkel 219

1. Artiklis 218 ettenähtud tähtaegu arvestuskannete tegemiseks võib pikendada:

a) liikmesriikide halduskorraldusega seotud põhjustel, eriti kui arvestust peetakse tsentraliseeritult, või

b) kui erandlik olukord takistab tolli nimetatud tähtaegu järgida.

Tähtaegu ei pikendata rohkem kui 14 päeva võrra.

2. Lõikes 1 ettenähtud tähtajad ei kehti ettenägematus olukorras või vääramatu jõu korral.

Artikkel 220

1. Kui tollivõlast tuleneva maksusumma kohta ei ole arvestuskannet tehtud kooskõlas artiklitega 218 ja 219 või kanne on tehtud tollivõla tekkimisel seaduse alusel tasumisele kuuluva tollimaksu summast väiksema summa kohta, tehakse tasumisele kuuluva või tasuda jääva tollimaksu summa kohta arvestuskanne kahe päeva jooksul alates kuupäevast, kui toll olukorrast teada saab ning kui tollil on võimalik tollivõla tekkimisel tasumisele kuuluv maksusumma välja arvutada ja võlgnik määrata (järelarvestuskanne). Tähtaega võib kooskõlas artikliga 219 pikendada.

2. Välja arvatud artikli 217 lõike 1 teises ja kolmandas lõigus nimetatud juhtudel, ei tehta järelarvestuskannet, kui:

a) algne otsus jätta tollimaksu summa kohta arvestuskanne tegemata või teha see seaduse alusel tasumisele kuuluvast tollimaksu summast väiksema summa kohta on tehtud üldnormide alusel, mis on hiljem kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud;

b) tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta;

c) kooskõlas komiteemenetlusega vastuvõetud sätetega ei pea toll järelarvestuskannet tegema teatavast summast väiksema tollimaksu summa kohta.

Artikkel 221

1. Niipea kui arvestuskanne on tehtud, teatatakse võlgnikule tollimaksu summa vastava korra kohaselt.

2. Kui tasumisele kuuluv tollimaksu summa on teabe otstarbel kantud tollideklaratsiooni, võib toll otsustada, et sellest lõike 1 kohaselt ei teatata, kui seal märgitud tollimaksu summa vastab tolli poolt määratud summale.

Kui kasutatakse esimeses lõigus ettenähtud võimalust, arvestab toll, et kauba vabastamine vastab selle tollimaksu summa, mille kohta on tehtud arvestuskanne, võlgnikule teatamisele, ilma et see piiraks artikli 218 lõike 1 teise lõigu kohaldamist.

3. Võlgnikule ei teatata tollimaksu summat pärast seda, kui tollivõla tekkimise kuupäevast on möödunud kolm aastat. Kui tollil ei ole võimalik määrata tollivõla tekkimisel tasumisele kuuluvate tollimaksude täpset summat sellise toimingu tagajärjel, mille alusel võib algatada kriminaalmenetluse, võib tollivõlast teatada ka pärast kolmeaastase tähtaja möödumist, kui kehtivad seadused seda lubavad.

2. jagu

Tollimaksu summa tasumise tähtaeg ja kord

Artikkel 222

1. Võlgnik tasub tollimaksu summa, mis on kooskõlas artikliga 221 teatavaks tehtud, järgmiste tähtaegade jooksul:

a) kui isikul ei ole õigus artiklites 224–229 ettenähtud soodustustele maksu tasumisel, tasutakse tollimaksu summa ettenähtud tähtajaks.

Ilma et see piiraks artikli 244 teise lõigu kohaldamist, ei või tähtaeg olla pikem kui kümme päeva arvestades tasumisele kuuluva tollimaksu summa teatamisest võlgnikule, ja arvestuskannete summeerimise korral artikli 218 lõike 1 teises lõigus ettenähtud tingimustel määratakse tollimaksu summa tasumiseks selline tähtaeg, mille puhul tasumiseks ei jää pikem aeg, kui tollimaksu summa tasumise edasilükkamise puhul.

Kui tehakse kindlaks, et asjaomane isik sai teate liiga hilja, et makset ettenähtud tähtaja jooksul tasuda, pikendatakse tähtaega automaatselt.

Samuti võib toll võlgniku taotluse korral tähtaega pikendada, kui tasumisele kuuluva tollimaksu summa tuleneb tollivormistusjärgsest sissenõudmisest. Ilma et see piiraks artikli 229 punkti a kohaldamist, ei pikendata tähtaega rohkem, kui võlgnikul on vaja selleks, et võtta oma kohustuse täitmiseks vajalikke meetmeid;

b) kui isikul on õigus artiklites 224–229 ettenähtud mis tahes soodustustele maksu tasumisel, tuleb tollimaksu summa tasuda hiljemalt enne nende soodustustega seoses ettenähtud tähtaja või tähtaegade lõppemist.

2. Kui taotlus tollimaksu vähendamiseks esitatakse kooskõlas artiklitega 237, 238 või 239 või kui kaup on kinni peetud selleks, et see järgnevalt konfiskeerida kooskõlas artikli 233 punktiga b, punkti c teise alapunktiga või punktiga d, peatatakse võlgniku tollimaksu tasumise kohustus kooskõlas komiteemenetlusega ettenähtud tingimustel.

Artikkel 223

Tollimaks tasutakse sularahas või muul viisil, mis kooskõlas kehtivate õigusaktidega on samuti lubatud maksekohustuse täitmiseks. Kui kehtivad õigusaktid seda lubavad, võib tasumine toimuda ka varasema enammakse arvelt.

Artikkel 224

Kui tollimaksu summa, mille asjaomane isik tasuma peab, on seotud kaubaga, mis on deklareeritudsellise tollimaksu tasumist nõudvale tolliprotseduurile, lubab toll kõnealuse isiku taotluse korral selle summa tasumise edasi lükata artiklites 225, 226 ja 227 ettenähtud tingimustel.

Artikkel 225

Selleks et lubada tasumise edasilükkamist, peab taotleja esitama tagatise.

Lisaks võib tasumise edasilükkamisel sisse nõuda sellega kaasnevad kulud toimiku avamise või osutatud teenuste eest.

Artikkel 226

Toll otsustab, kas tasumine lubatakse edasi lükata:

a) eraldi iga tollimaksu summa puhul, mille kohta on tehtud arvestuskanne artikli 218 lõike 1 esimeses alapunktis või artikli 220 lõikes 1 ettenähtud tingimustel;

b) ühiselt kõikide tollimaksude summade puhul, mille kohta on tehtud arvestuskanne artikli 218 lõike 1 esimeses alapunktis ettenähtud tingimustel tolli poolt kindlaksmääratud tähtaja jooksul, mis ei ületa 31 päeva; või

c) ühiselt kõikide tollimaksude summade puhul, mis moodustavad ühe arvestuskande kooskõlas artikli 218 lõike 1 teise alapunktiga.

Artikkel 227

1. Tähtaeg, mille võrra tasumist võib edasi lükata, on 30 päeva. See arvutatakse järgmiselt:

a) kui tasumine lükatakse edasi kooskõlas artikli 226 punktiga a, arvestatakse tähtaega päevast, mis järgneb kuupäevale, kui toll tollimaksu summa kohta arvestuskande teeb.

Kui kohaldatakse artiklit 219, vähendatakse kooskõlas esimese lõiguga arvestatud 30päevast tähtaega vastava arvu päevade võrra, välja arvatud need kaks päeva, mis kulus arvestuskande tegemisele;

b) kui tasumine lükatakse edasi kooskõlas artikli 226 punktiga b, arvestatakse tähtaega alates kannete summeerimise tähtaja möödumisest. Seda vähendatakse päevade arvu võrra, mis vastab poolele summerimise tähtaja päevade arvust;

c) kui tasumine lükatakse edasi kooskõlas artikli 226 punktiga c, arvestatakse tähtaega kõnealuse kauba vabastamise tähtaja möödumisele järgnevast päevast. Seda vähendatakse päevade arvu võrra, mis vastab poolele kõnealuse tähtaja päevade arvust.

2. Kui lõike 1 punktides b ja c nimetatud tähtaegades on paaritu arv päevi, on vastavalt lõike 1 punktidele b ja c 30päevasest tähtajast lahutatavate päevade arv võrdne poolega madalamast lähimast paarisarvust.

3. Et olukorda lihtsustada, võivad liikmesriigid ette näha, et kui lõike 1 punktides b ja c nimetatud tähtaeg on kalendrinädal või -kuu, tasutakse tollimaksu summa, mille tasumine on edasi lükatud:

a) sellele kalendrinädalale järgneva neljanda nädala reedel, juhul kui tähtaeg on kalendrinädal;

b) hiljemalt sellele kalendrikuule järgneva kuu kuueteistkümnendaks päevaks, juhul kui tähtaeg on kalendrikuu.

Artikkel 228

1. Tasumise edasilükkamist ei võimaldata tollimaksu summade puhul, mille kohta vaatamata sellele, et need on seotud tollimaksu tasumist nõudvale tolliprotseduurile suunatud kaubaga, on tehtud arvestuskanne kooskõlas mittetäielike tollideklaratsioonide vastuvõtmist käsitlevate kehtivate õigusaktidega sellepärast, et deklarant ei ole ettenähtud tähtajaks esitanud teavet, mis on vajalik kauba tolliväärtuse lõplikuks määramiseks, või juhul, kui mittetäielik tollideklaratsioon aktsepteeriti, ei ole esitanud puuduvaid andmeid või dokumente.

2. Siiski lubatakse tasumine edasi lükata lõikes 1 mainitud juhtudel, kui tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta on tehtud arvestuskanne enne 30päevase tähtaja möödumist arvestades kuupäevast, kui algselt tasumisele kuuluva summa kohta arvestuskanne tehti, või juhul kui arvestuskannet ei tehtud, arvestades kõnealuse kauba kohta esitatud tollideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäevast. Sellistel tingimustel võib tasumise edasi lükata ainult kuni selle tähtajani, mis vastavalt artiklile 227 määrati algselt kindlaksmääratud tollimaksu summa puhul, või mis oleks määratud, juhul kui seaduse alusel tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta oleks tehtud arvestuskanne kõnealuse kauba deklareerimisel.

Artikkel 229

Toll võib võlgnikule tollimaksu tasumisel anda mõne muu soodustuse kui tasumise edasilükkamine.

Sellise soodustuse andmine:

a) sõltub tagatise esitamisest. Tagatis ei ole nõutav, kui selle nõudmine tekitaks võlgniku olukorra tõttu tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi;

b) põhjustab olukorra, kus lisaks tollimaksu summale tuleb tasuda ka krediidiintress. Tasutav krediidiintress arvutatakse nii, et see on võrdne summaga, mida oleks samal eesmärgil nõutud selle vääringu siseriiklikul raha- või finantsturul, milles summa tuleb maksta.

Toll võib loobuda krediidiintressi nõudest, kui selle nõudmine tekitaks võlgniku olukorra tõttu tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi.

Artikkel 230

Olenemata talle antud soodustustest võib võlgnik igal juhul tasuda kogu tollimaksu summa või osa sellest, ilma et ta peaks ootama tasumiseks määratud tähtaja möödumist.

Artikkel 231

Tasumisele kuuluva tollimaksu summa võib võlgniku asemel tasuda kolmas isik.

Artikkel 232

1. Kui tollimaksu summa ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tasutud:

a) kasutab toll summa tasumise tagamiseks kõiki kehtivate õigusaktide alusel tema käsutuses olevaid võimalusi, sealhulgas sundsissenõudmist.

Käendajate kohta võib kooskõlas komiteemenetlusega võtta transiidiprotseduuri raames vastu erisätted;

b) tuleb lisaks tollimaksule tasuda ka viivist. Viivise määr võib olla kõrgem kui krediidiintressi määr. Viivise määr ei või olla madalam kui krediidiintressi määr.

2. Toll võib loobuda viivise nõudest, kui:

a) selle nõudmine tekitaks võlgniku olukorra tõttu tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi;

b) viivise määr ei ületa kooskõlas komiteemenetlusega kindlaksmääratud määra või

c) tollimaksud tasutakse viie päeva jooksul ettenähtud tasumise tähtaja möödumisest arvestades.

3. Toll võib kindlaks määrata:

a) minimaalse tähtaja, mille eest viivist arvestatakse;

b) tasumisele kuuluva viivise miinimumsumma.

4. PEATÜKK

TOLLIVÕLA LÕPPEMINE

Artikkel 233

Ilma et see piiraks kehtivate sätete kohaldamist, mis käsitlevad tollivõla aegumist ja võla tasumata jätmist, kui võlgniku maksevõimetus on seadusjärgselt tuvastatud, lõpeb tollivõlg, kui:

a) tollimaksu summa tasutakse;

b) tollimaksu summat vähendatakse;

c) kauba puhul, mis on deklareeritud tollimaksude tasumist nõudvale tolliprotseduurile:

- tunnistatakse tollideklaratsioon kooskõlas artikliga 66 kehtetuks,

- peetakse kaup enne selle vabastamist kinni ja samaaegselt või hiljem konfiskeeritakse, hävitatakse tolli korraldusel, hävitatakse või loovutatakse riigile kooskõlas artikliga 182 või kui kaup on hävinud või pöördumatult kahjustatud kauba laadi tõttu või ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu tagajärjel;

d) kaup, millega seoses on vastavalt artiklile 202 tekkinud tollivõlg, peetakse ebaseaduslikul sissetoomisel kinni ja konfiskeeritakse samaaegselt või hiljem.

Kinnipidamise ja konfiskeerimise korral ei loeta vastavalt tollieeskirjade rikkumise suhtes kohaldatavatele kriminaalõiguse sätetele tollivõlga lõppenuks, kui vastavalt liikmesriigi kriminaalõiguse sätetele määratakse tollimaksudest lähtuvalt sanktsioone või on tollivõla olemasolu kriminaalmenetluse algatamise aluseks.

Artikkel 234

Artiklis 216 nimetatud tollivõlg lõpeb ka juhul, kui artiklis 216 nimetatud tariifset sooduskohtlemist võimaldavad formaalsused katkestatakse.

5. PEATÜKK

TOLLIMAKSU TAGASIMAKSMINE JA VÄHENDAMINE

Artikkel 235

Kehtivad järgmised määratlused:

a) tagasimaksmine – tasutud impordi- või ekspordimaksu täielik või osaline tagasimaksmine;

b) vähendamine – otsus loobuda osaliselt või täielikult tollivõlast tuleneva maksusumma sissenõudmisest või otsus tunnistada osaliselt või täielikult kehtetuks arvestuskanne impordi- või eksporditollimaksu summa kohta, mis ei ole tasutud.

Artikkel 236

1. Impordi- või eksporditollimaks makstakse tagasi, kui on kindlaks tehtud, et selle summa tasumise ajal ei tulenenud see summa seadusest või selle summa kohta tehti arvestuskanne vastuolus artikli 220 lõikega 2.

Impordi- või eksporditollimaksu vähendatakse, kui on kindlaks tehtud, et selle kohta arvestuskande tegemise ajal ei tulenenud see summa seadusest või selle summa kohta tehti arvestuskanne vastuolus artikli 220 lõikega 2.

Tollimaksu ei maksta tagasi ega vähendata, kui seadusest tulenevast tollimaksu summast erineva summa tasumise või sellest erineva summa kohta arvestuskande tegemise tingis asjaomase isiku tahtlik tegevus.

2. Impordi- või eksporditollimaks makstakse tagasi või seda vähendatakse taotluse alusel, mis tuleb esitada asjakohasele tolliasutusele kolme aasta jooksul arvestades kuupäevast, kui selle tollimaksu summa võlgnikule teatati.

Seda tähtaega võib pikendada, kui asjaomane isik tõendab, et taotluse esitamist ettenähtud tähtaja jooksul takistasid ettenägematud asjaolud või vääramatu jõud.

Kui toll ise avastab nimetatud tähtaja jooksul lõike 1 esimeses või teises alapunktis kirjeldatud olukorra, maksab ta tollimaksu summa tagasi või vähendab seda omal algatusel.

Artikkel 237

Impordi- või eksporditollimaks makstakse tagasi, kui tollideklaratsioon tunnistatakse kehtetuks ja tollimaks on tasutud. Tagasimaksmine toimub asjaomase isiku taotluse alusel, mis tuleb esitada tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotluse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul.

Artikkel 238

1. Imporditollimaks makstakse tagasi või seda vähendatakse, kui on tehtud kindlaks, et tollimaksu summa kohta on tehtud arvestuskanne seoses kõnealusele tolliprotseduurile suunatud kaubaga, mida importija ei ole vastu võtnud, sest et artiklis 67 nimetatud ajahetkel oli see kaup defektne või ei vastanud lepingu tingimustele, mille alusel see imporditi.

Defektseks kaubaks esimeses lõigus määratletud tähenduses loetakse ka kaupa, mis on kahjustunud enne selle vabastamist.

2. Imporditollimaksu võib tagasi maksta või seda vähendada tingimusel, et:

a) kaupa ei ole kasutatud, välja arvatud juhul, kui selle esialgne kasutamine oli vajalik tegemaks kindlaks, kas see kaup on defektne või ei vasta lepingu tingimustele;

b) kaup on eksporditud ühenduse tolliterritooriumilt.

Asjaomase isiku taotluse korral lubab toll kauba selle eksportimise asemel hävitada või suunata selle reeksportimiseks välistransiidi- või tolliladustamisprotseduurile või vabatsooni või -lattu.

Kaubale mõne eelmises lõigus nimetatud tollikäitlusviisi määramisel, käsitatakse kaupa ühendusevälise kaubana.

3. Imporditollimaksu ei maksta tagasi ega vähendata kauba puhul, mis on katsetamise eesmärgil enne deklareerimist ajutiselt imporditud, välja arvatud juhul, kui tehakse kindlaks, et selliste katsete käigus ei ole võimalik märgata asjaolu, et kaup on defektne või ei vasta lepingu tingimustele.

4. Imporditollimaks makstakse tagasi või seda vähendatakse lõikes 1 ettenähtud põhjustel taotluse alusel, mis tuleb esitada asjakohasele tolliasutusele kaheteistkümne kuu jooksul arvestades kuupäevast, kui tollimaksu summa võlgnikule teatati.

Toll võib seda tähtaega piisavalt põhjendatud erandjuhtudel pikendada.

Artikkel 239

1. Impordi- või eksporditollimaksu võib tagasi maksta või vähendada muudes kui artiklites 236, 237 ja 238 nimetatud juhtudel:

- mis määratakse kindlaks kooskõlas komiteemenetlusega,

- mille on põhjustanud asjaolud, mille puhul asjaomast isikut ei saa süüdistada pettuses või ilmses hooletuses. Olukorrad, mille puhul seda sätet võib kohaldada ja kord, mida tuleb järgida, määratakse kooskõlas komiteemenetlusega. Tollimaksu tagasimaksmiseks või vähendamiseks võib kehtestada eritingimused.

2. Tollimaks makstakse tagasi või vähendatakse lõikes 1 ettenähtud põhjustel taotluse alusel, mis tuleb esitada asjakohasele tolliasutusele kaheteistkümne kuu jooksul arvestades kuupäevast, kui tollimaksu summa võlgnikule teatati.

Toll võib seda tähtaega piisavalt põhjendatud erandjuhtudel pikendada.

Artikkel 240

Impordi- või eksporditollimaks makstakse tagasi või vähendatakse käesolevas peatükis ettenähtud tingimustel ainult siis, kui tagasimaksmisele või vähendamisele kuuluv summa ületab summat, mis on kindlaks määratud kooskõlas komiteemenetlusega.

Toll võib rahuldada ka taotluse nimetatud summast väiksema summa tagasimaksmiseks või vähendamiseks.

Artikkel 241

Impordi- või eksporditollimaksu ning tollimaksu tasumisega kaasnenud krediidiintresside või viiviste tagasimakstavalt summalt ei pea pädevad asutused intressi maksma. Intressi tuleb maksta, kui:

- tagasimaksmise taotluse rahuldamise kohta tehtud otsust ei täideta kolme kuu jooksul arvestades selle tegemise kuupäevast,

- see on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega.

Intressi määr arvutatakse nii, et see on võrdne määraga, mida oleks samal eesmärgil nõutud siseriiklikul raha- või finantsturul.

Artikkel 242

Kui tollimaksu on vähendatud või vastav tollimaksu summa on tagasi makstud ekslikult, tuleb uuesti tasuda esialgne tollivõlg. Artikli 241 alusel makstud intressid tuleb tagasi maksta.

VII JAOTIS

KAEBUSED TOLLI OTSUSTE PEALE

Artikkel 243

1. Igal isikul on õigus esitada kaebusi tolli otsuste peale, mis on seotud tollieeskirjade rakendamisega ja puudutavad kõnealust isikut otseselt ja isiklikult.

Õigus esitada kaebus on ka igal isikul, kes on taotlenud, et toll teeks tollieeskirjade rakendamise küsimuses otsuse, ja ei ole oma taotluse alusel artikli 6 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul otsust saanud.

Kaebus tuleb esitada selles liikmesriigis, kus otsus on tehtud või selle tegemist taotletud.

2. Kaebuse võib esitada:

a) esmalt tolliasutusele, kelle liikmesriigid on selleks määranud;

b) järgnevalt sõltumatule asutusele, milleks vastavalt liikmesriikides kehtivatele õigusaktidele võib olla kohus või samaväärne eriorgan.

Artikkel 244

Kaebuse esitamine ei peata vaidlusaluse otsuse täitmist.

Toll peatab otsuse täitmise osaliselt või täielikult, kui on põhjust arvata, et vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas tollialaste õigusaktidega või et asjaomast isikut ähvardab korvamatu kahju.

Kui vaidlustatud otsuse alusel nõutakse sisse impordi- või eksporditollimaksu, võib otsuse täitmise peatada, kui on esitatud või esitatakse tagatis. Tagatise esitamist ei nõuta, kui see tekitaks võlgniku olukorda arvestades tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi.

Artikkel 245

Liikmesriigid kehtestavad kaebuste esitamise korra rakendussätted.

Artikkel 246

Käesolev jaotis ei kehti kaebuste kohta, mille esitamise eesmärk on tolli poolt kriminaalõiguse sätete alusel tehtud otsus tühistada või seda muuta.

IX JAOTIS

LÕPPSÄTTED

1. PEATÜKK

TOLLISEADUSTIKU KOMITEE

Artikkel 247

1. Käesolevaga moodustatakse tolliseadustiku komitee (edaspidi "komitee"), mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mille eesistujaks on komisjoni esindaja.

2. Komitee võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 248

Komisjon võib kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotluse korral vaadata läbi kõik tollialaste õigusaktidega seotud küsimused, mille eesistuja on tõstatanud.

Artikkel 249

1. Kui nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 [5] artiklites 9 ja 10 ning käesoleva artikli lõikes 4 ei sätestata teisiti, võetakse käesoleva seadustiku, välja arvatud VIII jaotis, rakendamiseks vajalikud sätted, kaasa arvatud artiklis 184 nimetatud määruse rakendussätted vastu lõigetes 2 ja 3 ettenähtud korras, kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega.

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need viivitamata vastu.

b) Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

c) Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

4. Artiklite 11, 12 ja 21 rakendamiseks vajalikud sätted võetakse vastu määruse (EMÜ) nr 2658/87 artiklis 10 viidatud korras.

2. PEATÜKK

LIIKMESRIIGIS VÕETUD MEETMETE, VÄLJAANTUD DOKUMENTIDE JA TOLLIPOOLSETE JÄRELDUSTE ÕIGUSLIK MÕJU MÕNES MUUS LIIKMESRIIGIS

Artikkel 250

Kui tolliprotseduuri kasutatakse mitmes liikmesriigis,

- on ühe liikmesriigi tolli tehtud otsustel, võetud või kokkulepitud identifitseerimismeetmetel ja väljaantud dokumentidel teises liikmesriigis samasugune õiguslik mõju kui selle liikmesriigi tolli tehtud otsustel, võetud meetmetel ja väljaantud dokumentidel,

- järeldustel, mida ühe liikmesriigi tolli kontrollimise käigus teeb, on teises liikmesriigis samasugune tõenduslik jõud kui selle liikmesriigi tolli järeldustel.

3. PEATÜKK

MUUD LÕPPSÄTTED

Artikkel 251

1. Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused ja direktiivid:

- nõukogu 27. juuni 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 802/68 kaupade päritolureeglite ühismääratluse kohta [6] (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 456/91 [7];

- nõukogu 25. märtsi 1976. aasta määrus (EMÜ) nr 754/76 ühenduse tolliterritooriumile tagasitoodava kauba suhtes kohaldatava tollikäitluse kohta [8] (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1147/86 [9];

- nõukogu 23. novembri 1978. aasta määrus (EMÜ) nr 2779/78 Euroopa arvestusühiku kasutamise kohta seoses vastuvõetud tollialaste õigusaktidega [10] (muudetud määrusega (EMÜ) nr 289/84 [11];

- nõukogu 2. juuli 1979. aasta määrus (EMÜ) nr 1430/79 impordi- või eksporditollimaksude tagasimaksmise või vähendamise kohta [12] (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1854/89 [13];

- nõukogu 24. juuli 1979. aasta määrus (EMÜ) nr 1697/79 impordi- või eksporditollimaksude maksmist nõudvale tolliprotseduurile suunatud kauba eest tasumata jäänud impordi- või eksporditollimaksude tollivormistusjärgse sissenõudmise kohta [14] (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1854/89 [15];

- nõukogu 24. juuli 1979. aasta direktiiv 79/695/EMÜ kauba vabasse ringlusse lubamise protseduuride harmoneerimise kohta [16] (viimati muudetud direktiiviga 90/504/EMÜ [17];

- nõukogu 28. mai 1980. aasta määrus (EMÜ) nr 1224/80 kauba tolliväärtuse määramise kohta [18] (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 4046/89 [19];

- nõukogu 24. veebruari 1981. aasta direktiiv 81/177/EMÜ ühenduse kauba ekspordiprotseduuride harmoneerimise kohta [20] (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1854/89 [21];

- nõukogu 21. det-sem-bri 1982. aasta määrus (EMÜ) nr 3599/82 ajutise impordi protseduuri kohta [22] (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1620/85 [23];

- nõukogu 26. septembri 1983. aasta määrus (EMÜ) nr 2763/83 protseduuri kohta, mis võimaldab kaupa enne selle vabasse ringlusse lubamist tollikontrolli all töödelda [24] (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 720/91 [25];

- nõukogu 23. juuli 1984. aasta määrus (EMÜ) nr 2151/84 ühenduse tolliterritooriumi kohta [26] (viimati muudetud Hispaania ja Portugali ühinemisaktiga);

- nõukogu 16. juuli 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 1999/85 seestöötlemisega seotud soodustuste süsteemi kohta [27];

- nõukogu 12. detsembri 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 3632/85, mis määratleb tingimused, mille alusel lubatakse isikul tollideklaratsiooni esitada [28];

- nõukogu 24. juuli 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 2473/86 välistöötlemisega seotud soodustuste süsteemi ja standardvahetussüsteemi kohta [29];

- nõukogu 13. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2144/87 tollivõla kohta [30] (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 4108/88 [31];

- nõukogu 18. aprilli 1988. aasta (EMÜ) nr 1031/88, mis määrab tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastutavad isikud [32] (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1716/90 [33];

- nõukogu 30. juuni 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 1970/88 kolmnurkliikumise kohta välistöötlemisega tolliprotseduuri ja standardvahetussüsteemi raames [34];

- nõukogu 25. juuli 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 2503/88 tolliladude kohta [35] (muudetud määrusega (EMÜ) nr 2561/90 [36];

- nõukogu 25. juuli 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 2504/88 vabatsoonide ja -ladude kohta [37] (muudetud määrusega (EMÜ) nr 1604/92 [38];

- nõukogu 21. det-semb-ri 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 4151/88, mis näeb ette ühenduse tolliterritooriumile toodava kauba suhtes kehtivad sätted [39];

- nõukogu 14. juuni 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 1854/89 tollivõlast tulenevate impordi- või eksporditollimaksu summade kohta arvestuskande tegemise ja nende summade tasumise tingimuste kohta [40];

- nõukogu 14. juuni 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 1855/89 transpordivahendite ajutise impordi kohta [41];

- nõukogu 30. oktoobri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 3312/89 konteinerite ajutise impordi kohta [42];

- nõukogu 21. det-semb-ri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 4046/89 tagatise esitamise kohta tollivõla tasumise kindlustamiseks [43];

- nõukogu 20. juuni 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 1715/90 liikmesriigi tolli poolt esitatud teabe kohta, mis käsitleb kaupade klassifitseerimist tollinomenklatuuri alusel [44];

- nõukogu 17. septembri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 2726/90 ühenduse transiidi kohta, [45] välja arvatud artikli 3 lõike 3 punkt b;

- nõukogu 21. märtsi 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 717/91 ühtse haldusdokumendi kohta [46];

- nõukogu 21. märtsi 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 719/91 TIR-märkmike ja ATA-märkmike transiididokumentidena kasutamise kohta ühenduses [47].

2. Kõikides ühenduse õigusaktides, kus viidatakse lõikes 1 nimetatud määrustele või direktiividele, käsitatakse selliseid viiteid viidetena käesolevale seadustikule.

Artikkel 252

1. Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks nõukogu määruse (EMÜ) nr 918/83 [48] artiklid 141, 142 ja 143.

2. Nõukogu määrust (EMÜ) nr 2658/87 [49] (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3492/91 [50] muudetakse järgmiselt:

"a) artiklit 8 muudetakse järgmiselt: sõna "komitee" järele lisatakse järgmine tekst: "ette nähtud ühenduse tolliseadustiku artiklis 247";

b) artikli 10 lõike 1 alguslauset muudetakse järgmiselt: "Komisjoni esindaja esitab ühenduse tolliseadustiku artiklis 247 ettenähtud komiteele eelnõu…";

c) artiklid 7 ja 11 tunnistatakse kehtetuks."

Artikkel 253

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1994.

VIII jaotist kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes alates 1. jaanuarist 1995.

Artiklit 161 ning artiklite 182 ja 183 reeksporti käsitlevaid sätteid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1993. Kuni kõnealuste sätete jõustumiseni, käsitatakse nimetatud artiklites tehtud viiteid käesoleva seadustiku sätetele viidetena artiklis 251 loetletud määruste ja direktiivide vastavatele sätetele.

Enne 1. oktoobrit 1993 vaatab nõukogu uuesti läbi siseturul toimuva liikmesriikidevahelise kaubavahetuse probleemid komisjoni aruande põhjal, mille komisjon on teinud ühise põllumajanduspoliitika meetmete kohaldamisel kasutatava vahetuskursiga seotud küsimuste lahendamise kohta. Sellele aruandele võib lisada komisjoni ettepanekuid, mille kohta nõukogu teeb otsuse kooskõlas asutamislepingu sätetega.

Enne 1. jaanuari 1998 vaatab nõukogu komisjoni aruande põhjal käesoleva seadustiku uuesti läbi, et seda vajaduse korral kohandada, võttes eelkõige arvesse siseturu rajamist. Sellele aruandele võib lisada ettepanekuid, mille kohta nõukogu teeb otsuse kooskõlas asutamislepingu sätetega.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 12. oktoober 1992

Nõukogu nimel

eesistuja

W. Waldegrave

[1] EÜT C 128, 23.5.1990, lk 1.

[2] EÜT C 72, 18.3.1991, lk 176 ja 16. septembri 1992. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 60, 8.3.1991, lk 5.

[4] EÜT 172, 30.9.1966, lk 3025/66.

[5] EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

[6] EÜT L 148, 28.6.1968, lk 1.

[7] EÜT L 54, 28.2.1991, lk 4.

[8] EÜT L 89, 2.4.1976, lk 1.

[9] EÜT L 105, 22.4.1986, lk 1.

[10] EÜT L 333, 30.11.1978, lk 5.

[11] EÜT L 33, 4.2.1984, lk 2.

[12] EÜT L 175, 12.7.1979, lk 1.

[13] EÜT L 186, 30.6.1989, lk 1.

[14] EÜT L 197, 3.8.1979, lk 1.

[15] EÜT L 186, 30.6.1989, lk 1.

[16] EÜT L 205, 13.8.1979, lk 19.

[17] EÜT L 281, 12.10.1990, lk 28.

[18] EÜT L 134, 31.5.1980, lk 1.

[19] EÜT L 388, 30.12.1989, lk 24.

[20] EÜT L 83, 30.3.1981, lk 40.

[21] EÜT L 186, 30.6.1989, lk 1.

[22] EÜT L 376, 31.12.1982, lk 1.

[23] EÜT L 155, 14.6.1985, lk 54.

[24] EÜT L 272, 5.10.1985, lk 1.

[25] EÜT L 78, 26.3.1991, lk 9.

[26] EÜT L 197, 27.7.1984, lk 1.

[27] EÜT L 188, 20.7.1985, lk 1.

[28] EÜT L 350, 27.12.1985, lk 1.

[29] EÜT L 212, 2.8.1986, lk 1.

[30] EÜT L 201, 22.7.1987, lk 15.

[31] EÜT L 361, 29.12.1988, lk 2.

[32] EÜT L 102, 21.4.1988, lk 5.

[33] EÜT L 160, 26.6.1990, lk 6.

[34] EÜT L 174, 6.7.1988, lk 1.

[35] EÜT L 225, 15.8.1988, lk 1.

[36] EÜT L 246, 10.9.1990, lk 1.

[37] EÜT L 225, 15.8.1988, lk 8.

[38] EÜT L 173, 26.6.1992, lk 30.

[39] EÜT L 367, 31.12.1988, lk 1.

[40] EÜT L 186, 30.6.1989, lk 1.

[41] EÜT L 186, 30.6.1989, lk 8.

[42] EÜT L 321, 4.11.1989, lk 5.

[43] EÜT L 388, 30.12.1989, lk 1.

[44] EÜT L 160, 26.6.1990, lk 1.

[45] EÜT L 262, 26.9.1990, lk 1.

[46] EÜT L 78, 26.3.1991, lk 1.

[47] EÜT L 78, 26.3.1991, lk 6.

[48] EÜT L 105, 23.4.1983, lk 1.

[49] EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

[50] EÜT L 328, 30.11.1991, lk 80.

--------------------------------------------------