Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4064/89,

21. detsember 1989,

kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 87 ja 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

Euroopa Ühenduse asutamislepingus ettenähtud eesmärkide saavutamiseks sätestatakse artikli 3 punktis f ühenduse kohustus kehtestada selline "süsteem, mis tagab, et konkurentsi ühisturul ei kahjustata";

selline süsteem on hädavajalik siseturu rajamiseks 1992. aastaks ja selle edasiseks arendamiseks;

sisepiiride kõrvaldamisega on alati kaasnenud ja kaasneb jätkuvalt äriühingute ulatuslik ümberkujundamine ühenduses, eelkõige nende koondumiste vormis;

sellist arengut tuleb tervitada, sest see on kooskõlas dünaamilise konkurentsi nõuetega ning suudab suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, parandada kasvutingimusi ja tõsta elatustaset ühenduses;

tuleb siiski tagada, et ümberkujundusprotsess ei tekitaks konkurentsile püsivat kahju; seepärast peab ühenduse õigus sisaldama sätteid selliste koondumiste reguleerimiseks, mis võivad märkimisväärselt takistada tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas;

ehkki Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse kohaselt on artiklid 85 ja 86 kohaldatavad teatavate koondumiste suhtes, ei hõlma need siiski kõiki selliseid tehinguid, mis võivad osutuda kokkusobimatuks asutamislepingus ettenähtud moonutamata konkurentsi süsteemiga;

seepärast tuleks määruse vormis sisse seada uus õiguslik vahend, mis võimaldab tõhusalt kontrollida kõigi koondumiste mõju konkurentsi struktuurile ühenduses ning mis on selliste koondumiste suhtes kohaldatav ainus õiguslik vahend;

seepärast peab käesolev määrus lisaks artiklile 87 põhinema ka asutamislepingu artiklil 235, mille kohaselt ühendus võib endale võtta lisavolitusi, mis on vajalikud tema eesmärkide saavutamiseks ning seoses koondumistega, mis toimuvad asutamislepingu II lisas loetletud põllumajandussaaduste ja -toodete turgudel;

käesoleva määruse sätteid tuleks kohaldada märkimisväärsete struktuurimuutuste suhtes, mille mõju turule ületab ühe liikmesriigi piirid;

seepärast tuleks käesoleva määruse reguleerimisala määratleda vastavalt asjaomaste ettevõtjate geograafilisele tegevuspiirkonnale ning seda tuleks piirata koguseliste piirnormidega, et hõlmata ka ühenduse seisukohalt olulisi koondumisi; käesoleva määruse rakendamise algetapi lõpus tuleks need piirnormid omandatud kogemusi silmas pidades läbi vaadata;

ühenduse seisukohalt olulise koondumisega on tegemist juhul, kui asjaomaste ettevõtjate aastakäive ületab kogu maailmas ja ühenduses ettenähtud tasemed ning kui vähemalt kahe asjaomase ettevõtja ainus või peamine tegevusvaldkond asub eri liikmesriikides või, ehkki kõnealuste ettevõtjate peamine tegevuskoht on ühes ja samas liikmesriigis, vähemalt üks neist tegutseb märkimisväärses ulatuses ka mõnes teises liikmesriigis; sama kehtib ka selliste ettevõtjate koondumisel, kelle peamised tegevusvaldkonnad ei ole küll ühenduses, kuid kes seal siiski märkimisväärses ulatuses tegutsevad;

korra kehtestamisel koondumiste kontrollimiseks tuleks järgida avaliku sektori ja erasektori mittediskrimineerimise põhimõtet, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 90 lõike 2 kohaldamist; seepärast tuleb avalikus sektoris võtta koondumises osaleva asjaomase ettevõtja käibe arvutamisel arvesse ettevõtjaid, kes moodustavad sõltumatu otsustusõigusega majandusüksuse, olenemata sellest, kellele kuulub nende kapital või milliseid haldusjärelevalve eeskirju nende suhtes kohaldatakse;

tuleb kindlaks teha, kas ühenduse seisukohalt olulised koondumised sobivad kokku ühisturuga, pidades silmas ühisturul tõhusa konkurentsi säilitamise ja arendamise vajadust; komisjon peab hindamisel lähtuma asutamislepingu artiklis 2 osutatud põhieesmärkide saavutamisest, sealhulgas artiklis 130a osutatud eesmärgist tugevdada ühenduse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust;

käesolevas määruses tuleks lähtuda põhimõttest, et ühenduse seisukohalt oluline koondumine, mis tekitab või tugevdab seisundit, mis takistab märkimisväärselt tõhusat konkurentsi ühisturus või selle olulises osas, tuleb kuulutada ühisturuga kokkusobimatuks;

koondumiste puhul, mis asjaomaste ettevõtjate piiratud turuosa tõttu tõenäoliselt ei takista tõhusat konkurentsi, võib eeldada, et need sobivad ühisturuga kokku; ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 85 ja 86 kohaldamist, kehtib see eelkõige juhul, kui asjaomaste ettevõtjate turuosa ei ole ei ühisturul ega selle olulises osas suurem kui 25 %;

komisjon peab tegema kõik otsused, mida on vaja, et teha kindlaks, kas ühenduse seisukohalt olulised koondumised on ühisturuga kokkusobivad, ning otsused, mille eesmärk on taastada tõhus konkurents;

tõhusa kontrolli tagamiseks peaksid ettevõtjad olema kohustatud ühenduse seisukohalt olulistest koondumistest eelnevalt teatama ning peale selle tuleks ette näha võimalus koondumised ajutiselt peatada ja vajaduse korral peatamisaega pikendada või peatamisest loobuda; õiguskindluse huvides tuleb tehingute kehtivust siiski vajadust mööda kaitsta;

tuleb sätestada aeg, mille jooksul komisjon peab algatama teatatud koondumise suhtes menetluse, ning aeg, mille jooksul ta peab tegema lõpliku otsuse, kas teatatud koondumine sobib ühisturuga kokku või mitte;

asjaomasele ettevõtjale tuleb anda õigus anda komisjonile selgitusi kohe pärast menetluse algatamist; juht- või järelevalveorganite liikmetel, asjaomase ettevõtja töötajate tunnustatud esindajatel ning õigustatud huvi väljendavatel kolmandatel isikutel peab samuti olema võimalus anda selgitusi;

komisjon peaks tegema tihedat ja pidevat koostööd liikmesriikide pädevate asutustega, kes esitavad talle märkusi ja teavet;

komisjoni peavad käesoleva määruse kohaldamisel ja Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse kohaselt abistama liikmesriigid ning tal peab olema õigus nõuda teavet ja viia läbi koondumiste hindamiseks vajalikud uuringud;

käesoleva määruse järgimine tuleb tagada trahvide ja karistusmaksete abil; asutamislepingu artikli 172 kohaselt tuleb Euroopa Kohtule anda selles osas piiramatud volitused;

kohane on määratleda koondumise mõiste viisil, mis hõlmaks ainult selliseid tehinguid, mis muudaksid asjaomaste ettevõtjate struktuuri jäädavalt; seepärast tuleb käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta tehingud, mille eesmärk või mõju on sõltumatute ettevõtjate konkurentsikäitumise kooskõlastamine, sest sellised tehingud vaadatakse läbi asutamislepingu artikli 85 või artikli 86 rakendusmääruste asjakohaste sätete alusel; selline eristamine on oluline eelkõige ühisettevõtete loomise korral;

käesolevas määruses nimetatud konkurentsikäitumise kooskõlastamist ei toimu juhul, kui kaks või enam ettevõtjat otsustavad omandada ühiselt kontrolli ühe või mitme muu ettevõtja üle, ning selle eesmärk ja mõju on jagada omavahel need ettevõtjad või nende varad;

käesoleva määruse kohaldamine ei ole välistatud juhul, kui asjaomased ettevõtjad nõustuvad piirangutega, mis on koondumise rakendamisega otseselt seotud ja selleks hädavajalikud;

komisjonile, kelle tegevust kontrollib Euroopa Kohus, tuleb anda ainupädevus käesoleva määruse kohaldamisel;

kui käesolevas määruses ei ole sätestatud vastupidist, ei tohi liikmesriigid kohaldada ühenduse seisukohalt oluliste koondumiste suhtes oma siseriiklikke konkurentsi käsitlevaid õigusakte; siseriiklike ametiasutuste asjakohased volitused peaksid piirduma juhtudega, mil komisjoni sekkumiseta on tõhus konkurents liikmesriigi territooriumil tõenäoliselt märkimisväärselt takistatud ja kõnealuse liikmesriigi konkurentsihuve saab piisavalt kaitsta ainult käesoleva määruse kaudu; sellistel juhtudel peavad asjaomased liikmesriigid kiiresti tegutsema; siseriiklike õigusaktide erinevuste tõttu ei saa käesolevas määruses kindlaks määrata ühtset tähtaega heastamisabinõude vastuvõtmiseks;

käesoleva määruse ülimuslik kohaldamine ühenduse seisukohalt oluliste koondumiste suhtes ei piira asutamislepingu artikli 223 kohaldamist ning ei takista liikmesriikidel võtta asjakohaseid meetmeid käesolevas määruses nimetamata õigustatud huvide kaitseks, kui sellised meetmed on kooskõlas ühenduse õiguse üldiste põhimõtete ja muude sätetega;

koondumised, mida ei ole käesolevas määruses nimetatud, kuuluvad põhimõtteliselt liikmesriikide jurisdiktsiooni alla; komisjonil peab olema asjaomase liikmesriigi taotluse korral õigus tegutseda juhul, kui tõhus konkurents kõnealuse liikmesriigi territooriumil oleks oluliselt takistatud;

tuleb kontrollida, millistel tingimustel toimuvad ühenduse ettevõtjaid hõlmavad koondumised kolmandates riikides, ning tuleb ette näha nõukogu õigus anda komisjonile vajalikud volitused läbirääkimisteks, et saavutada ühenduse ettevõtjate mittediskrimineeriv kohtlemine;

käesolev määrus ei piira mingil viisil asjaomaste ettevõtjate poolt tunnustatavaid töötajate kollektiivseid õigusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Piiramata artikli 22 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat määrust kõigi koondumiste suhtes, mille olulisus ühenduse suhtes on määratletud lõikes 2.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel on koondumine ühenduse seisukohalt oluline, kui:

a) kõigi asjaomaste ettevõtjate aastakäive kogu maailmas kokku on suurem kui 5000 miljonit eküüd; ning

b) vähemalt kahe kõnealuse ettevõtja aastakäive on kogu ühenduses eraldi suurem kui 250 miljonit eküüd,

välja arvatud juhul, kui iga kõnealune ettevõtja saab rohkem kui kaks kolmandikku oma aastakäibest kogu ühenduses ühes ja samas liikmesriigis.

3. Nõukogu vaatab komisjoni ettepanekul lõikes 2 sätestatud künnised läbi enne käesoleva määruse vastuvõtmisele järgneva neljanda aasta lõppu, tehes otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Artikkel 2

Koondumiste hindamine

1. Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid koondumisi hinnatakse kooskõlas järgmiste sätetega, et teha kindlaks nende kokkusobivus ühisturuga.

Seda hinnangut andes võtab komisjon arvesse:

a) ühisturul tõhusa konkurentsi säilitamise ja arendamise vajadust, pidades muu hulgas silmas kõigi asjaomaste turgude struktuuri ning ühenduses või sellest väljaspool asuvate ettevõtjate pakutavat tegelikku või võimalikku konkurentsi;

b) asjaomaste ettevõtjate turuseisundit ning nende majanduslikku ja finantsilist võimu, tarnijatele ja kasutajatele kättesaadavaid võimalusi, nende juurdepääsu varudele või turgudele, õiguslikke ja muid turuletuleku tõkkeid, asjaomaste kaupade ja teenuste pakkumise ja nõudluse suundumusi, vahe- ja lõpptarbijate huve ning tehnika ja majanduse arengut, kui see on tarbijate huvides ja ei takista konkurentsi.

2. Koondumine, mis ei tekita ega tugevda turgu valitsevat seisundit, mille tulemusel tõhus konkurents oleks ühisturus või selle olulises osas märkimisväärselt takistatud, kuulutatakse ühisturuga kokkusobivaks.

3. Koondumine, mis tekitab või tugevdab turgu valitsevat seisundit, mille tulemusel tõhus konkurents oleks ühisturus või selle olulises osas märkimisväärselt takistatud, kuulutatakse ühisturuga kokkusobimatuks.

Artikkel 3

Koondumise määratlus

1. Koondumiseks loetakse juhtumeid, kus:

a) vähemalt kaks eelnevalt iseseisvat ettevõtjat ühinevad, või

b) üks või mitu isikut, kes juba kontrollivad vähemalt ühte ettevõtjat, või

- üks või mitu ettevõtjat

omandavad kas väärtpaberite või varade ostmise või lepingu kaudu või mõnel muul viisil osaliselt või täielikult otsese või kaudse kontrolli ühe või mitme muu ettevõtja üle.

2. Toiming, sealhulgas ühisettevõtte loomine, mille eesmärk või mõju on sõltumatuks jäänud ettevõtjate konkurentsikäitumise kooskõlastamine, ei kujuta endast koondumist lõike 1 punkti b tähenduses.

Püsivalt kõiki autonoomse majandusüksuse ülesandeid täitva ühisettevõtte loomine, mis ei põhjusta osaliste endi vahelise või osaliste ja ühisettevõtte vahelise konkureeriva käitumise koordineerimist, kujutab endast koondumist lõike 1 punkti b tähenduses.

3. Käesoleva määruse kohaldamisel moodustavad kontrolli õigused, lepingud või muud vahendid, mis kas eraldi või ühiselt ning vastavaid asjaolusid või õigusnorme arvestades annavad võimaluse ettevõtjat otsustavalt mõjutada, eriti:

a) omandiõigus või õigus osaliselt või täielikult kasutada ettevõtja vara;

b) õigused või lepingud, mis võimaldavad otsustavalt mõjutada ettevõtja organite koosseisu, hääletamist või otsuseid.

4. Kontrolli omandavad isikud või ettevõtjad, kes:

a) on õiguste valdajad või kui neil on õigus kõnealustele õigustele asjaomaste lepingute alusel, või

b) ei ole ise õiguste valdajad ega oma õigust kõnealustele õigustele nimetatud lepingute alusel, kuid omavad õigust kasutada nendest tulenevaid õigusi.

5. Koondumiseks ei loeta juhtumeid, kus:

a) krediidiasutused või muud finantsasutused või kindlustusseltsid, kelle tavapärane tegevus hõlmab väärtpaberitehinguid ja -kauplemist nii enda kui ka klientide nimel, hoiavad ajutiselt ettevõtja väärtpabereid, mille nad on omandanud edasimüügi eesmärgil, kui nad ei kasuta nende väärtpaberitega seotud hääleõigust, et teha kindlaks kõnealuse ettevõtja konkurentsikäitumine või kui nad kasutavad hääleõigust ainult selleks, et valmistuda kõnealuse ettevõtja või selle varade täielikuks või osaliseks müügiks või nende väärtpaberite müügiks, kui selline müük toimub ühe aasta jooksul pärast omandamise kuupäeva; komisjon võib seda ajavahemikku taotluse korral pikendada, kui sellised asutused või seltsid tõendavad, et müüki ei olnud võimalik ettenähtud tähtaja jooksul teostada;

b) kontrolli omandab vastavate volitustega isik kooskõlas liikmesriigi seadustega, mis käsitlevad likvideerimist, lõpetamist, maksejõuetust, maksete peatamist ja samalaadseid menetlusi;

c) lõike 1 punktis b osutatud toiminguid teostavad finantsvaldusettevõtjad, keda on nimetatud nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ, mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aruandeid, [4] viimati muudetud direktiiviga 84/569/EMÜ, [5] artikli 5 lõikes 3, kui osalusega seotud hääleõigust kasutatakse, eelkõige selliste ettevõtjate juht- ja järelevalveorganite liikmete määramisel, kus osalust omatakse, üksnes investeeringute täieliku väärtuse säilitamiseks, mitte selleks, et teha otseselt või kaudselt kindlaks nende ettevõtjate konkurentsikäitumine.

Artikkel 4

Koondumistega seotud eelnev teatamine

1. Käesolevas määruses nimetatud ühenduse seisukohalt olulistest koondumistest teatatakse komisjonile ühe nädala jooksul pärast kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või kontrollpaki omandamist. See nädal algab päeval, mil leiab aset esimene eespool nimetatud toiming.

2. Koondumisest, mis kujutab endast artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud ühinemist või artikli 3 lõike 1 punktis b nimetatud ühiskontrolli omandamist, teatavad ühiselt ühinemise osalised või need, kes omandavad ühiskontrolli. Muudel juhtudel esitab teatise isik või ettevõtja, kes omandab täielikult või osaliselt kontrolli ühe või mitme ettevõtja üle.

3. Kui komisjon leiab, et teatatud koondumine jääb käesoleva määruse reguleerimisalasse, avaldab ta teatise ning lisab sellele osaliste nimed ning andmed koondumise laadi ja asjakohaste majandussektorite kohta. Komisjon arvestab ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

Artikkel 5

Käibe arvutamine

1. Aastakäive artikli 1 lõike 2 tähenduses hõlmab summasid, mida asjaomased ettevõtjad on saanud eelmisel majandusaastal oma põhitegevuse tulemusel toodete müügist ja teenuste pakkumisest, kui summadest on lahutatud mahahindlused ja käibemaks ning muud otseselt käibega seotud maksud. Asjaomase ettevõtja aastakäive ei hõlma toodete müüki ja teenuste pakkumist lõikes 4 osutatud ettevõtjate vahel.

Käive ühenduses või liikmesriigis hõlmab ühenduse või kõnealuse liikmesriigi ettevõtjatele või tarbijatele mõeldud tooteid ja teenuseid.

2. Kui koondumine kujutab endast ühe või mitme ettevõtja, kes võivad olla juriidilised isikud, osalist omandamist, võetakse erandina lõikest 1 müüja või müüjate puhul arvesse ainult käivet, mis on seotud sellise tehinguga hõlmatud osadega.

Kaht või enamat esimeses lõigus nimetatud tehingut, mis toimuvad kaheaastase ajavahemiku jooksul samade isikute või ettevõtjate vahel, käsitletakse ühe ja sama koondumisena, mis leiab aset viimase tehingu toimumise kuupäeval.

3. Käibe asemel kasutatakse:

a) krediidiasutuste ja muude finantsasutuste puhul artikli 1 lõike 2 punkti a kohaldamisel üht kümnendikku nende varade kogumaksumusest.

Artikli 1 lõike 2 punkti b ja artikli 1 lõike 2 viimase osa kohaldamisel kasutatakse ühenduse kogukäibe asemel üht kümnendikku varade kogumaksumusest, mis korrutatakse ühenduse residentidega tehtud tehingute käigus krediidiasutustele ja klientidele antud laenude ja ettemaksete ning kõigi selliste nõuete kogusumma suhtega.

Artikli 1 lõike 2 viimase osa kohaldamisel kasutatakse ühe liikmesriigi kogukäibe asemel üht kümnendikku varade kogumaksumusest, mis korrutatakse kõnealuse liikmesriigi residentidega tehtud tehingute käigus krediidiasutustele ja klientidele antud laenude ja ettemaksete ning kõigi selliste nõuete kogusumma suhtega;

b) kindlustusseltside puhul ettenähtud maksete kogusummat, mis sisaldab kõiki summasid, mida kindlustusseltsid enda poolt või enda nimel sõlmitud kindlustuslepingute järgi on saanud ja saavad, kaasa arvatud edasikindlustuspreemiad ning maha arvatud maksud ja muud lõivud ja maksed, mida võetakse üksikute kindlustuspreemiate või kõigi kindlustuspreemiate kogumahu pealt; artikli 1 lõike 2 punkti b ja artikli 1 lõike 2 viimase osa puhul võetakse arvesse vastavalt ühenduse elanikelt ja ühe liikmesriigi elanikelt saadud maksete kogusummat.

4. Piiramata lõike 2 kohaldamist, arvutatakse asjaomase ettevõtja käive artikli 1 lõike 2 tähenduses järgmiste ettevõtjate käivete liitmisel:

a) asjaomane ettevõtja;

b) ettevõtjad, milles asjaomasel ettevõtjal on otseselt või kaudselt

- üle poole kapitalist või põhivahenditest või

- kasutada rohkem kui pooled häältest või

- volitus nimetada ametisse üle poole järelevalvenõukogu, haldusnõukogu või ettevõtjat seaduslikult esindava organi liikmetest või

- õigus juhtida ettevõtjate äritegevust;

c) ettevõtjad, kellel on asjaomase ettevõtja suhtes punktis b loetletud õigused või volitused;

d) ettevõtjad, kelle suhtes punktis c osutatud ettevõtjal on punktis b loetletud õigused või volitused;

e) ettevõtjad, kelle suhtes kahel või enamal punktides a–d osutatud ettevõtjal on ühiselt punktis b loetletud õigused või volitused.

5. Kui koondumisega seotud ettevõtjatel on ühiselt lõike 4 punktis b loetletud õigused või volitused, arvutatakse asjaomaste ettevõtjate käivet artikli 1 lõike 2 kohaldamisel järgmiselt:

a) arvesse ei võeta käivet, mis tuleneb toodete müügist või teenuste osutamisest ühisettevõtte ja iga asjaomase ettevõtja vahel või mõne muu ettevõtja vahel, kes on ühega neist seotud lõike 4 punktide b–e tähenduses;

b) arvesse võetakse ühisettevõtte ja kolmandate ettevõtjate vahelise toodete müügi ja teenuste osutamise käivet. See käive jagatakse võrdselt asjaomaste ettevõtjate vahel.

Artikkel 6

Teatise läbivaatamine ja menetluse algatamine

1. Komisjon vaatab teatise läbi niipea, kui on selle kätte saanud.

a) Kui komisjon leiab, et teatatud koondumine ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse, siis võtab ta selle kohta vastu otsuse.

b) Kui komisjon leiab, et teatatud koondumine kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse ja ei tekita tõsiseid kahtlusi kokkusobivuses ühisturuga, teeb ta otsuse loobuda vastuväidete esitamisest ning kuulutab koondumise ühisturuga kokkusobivaks.

c) Kui komisjon leiab, et teatatud koondumine kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse ja tekitab tõsiseid kahtlusi kokkusobivuses ühisturuga, teeb ta otsuse menetluse alustamise kohta.

2. Komisjon teatab oma otsusest kohe asjaomastele ettevõtjatele ja liikmesriikide pädevatele asutustele.

Artikkel 7

Koondumiste peatamine

1. Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel jõustub artiklis 1 määratletud koondumine alles pärast sellest teatamist või teatamisele järgneva kolme nädala jooksul.

2. Kui komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist lõikes 1 sätestatud ajavahemiku jooksul, et see on vajalik edaspidi artikli 8 lõigete 3 ja 4 alusel tehtavate otsuste täieliku tõhususe tagamiseks, võib ta omal algatusel otsustada, et koondumine on kuni lõpliku otsuse tegemiseni jätkuvalt täielikult või osaliselt peatatud, või vastu võtta asjakohased ajutised meetmed.

3. Lõiked 1 ja 2 ei takista sellise avaliku pakkumise elluviimist, millest on komisjonile selle väljakuulutamise kuupäevaks artikli 4 lõike 1 kohaselt teatatud, tingimusel et omandaja ei kasuta kõnealuste väärtpaberitega seotud hääleõigust või teeb seda ainult investeeringute täieliku väärtuse säilitamiseks, lähtudes komisjoni poolt lõike 4 alusel tehtud erandist.

4. Komisjon võib taotluse korral teha erandi lõigetes 1, 2 või 3 kehtestatud kohustustest, et vältida tõsist kahju ühele või mitmele koondumisega seotud ettevõtjale või kolmandale isikule. Erandi andmise suhtes võib kehtestada tingimused ja kohustused, et tagada tõhusa konkurentsi tingimusi. Erandit võib taotleda ja teha igal ajal, isegi enne teatamist või pärast tehingut.

5. Iga lõiget 1 või 2 rikkudes toimunud tehingu kehtivus sõltub otsusest vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile b või artikli 8 lõikele 2 või 3 või eeldusest vastavalt artikli 10 lõikele 6.

Käesolev artikkel ei mõjuta väärtpaberitehingute kehtivust, kaasa arvatud need väärtpaberid, mis on vahetatavad teistesse avalike organite tunnustatud asutuste reguleeritaval ja jälgitaval, korrapäraselt tegutseval ja avalikkusele otseselt või kaudselt ligipääsetaval turul kauplemiseks lubatud väärtpaberitesse, välja arvatud juhul, kui ostja ning müüja teadsid või oleksid pidanud teadma, et tehing toimus lõiget 1 või 2 rikkudes.

Artikkel 8

Komisjoni otsustusõigus

1. Ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist, lõpetatakse kõik artikli 6 lõike 1 punkti c alusel algatatud menetlused otsusega, nagu on ette nähtud lõigetes 2–5.

2. Kui komisjon leiab, et pärast asjaomaste ettevõtjate võimalikku ümberkujundamist vastab teatatud koondumine artikli 2 lõikes 2 sätestatud kriteeriumile, teeb ta otsuse, mis kuulutab koondumise ühisturuga kokkusobivaks.

Ta võib lisada oma otsusele tingimusi ja kohustusi, mis on kavandatud tagama, et asjaomased ettevõtjad täidavad komisjoni ees võetud kohustusi, pidades silmas esialgses koondumiskavas tehtavaid muudatusi. Otsus, mis kuulutab koondumise kokkusobivaks, hõlmab ka koondumise rakendamisega otseselt seotud ja selleks hädavajalikke piiranguid.

3. Kui komisjon leiab, et teatatud koondumine vastab artikli 2 lõikes 3 sätestatud kriteeriumile, teeb ta otsuse, mis kuulutab koondumise ühisturuga kokkusobimatuks.

4. Kui koondumine on juba rakendatud, võib komisjon lõike 3 kohases otsuses või eraldi otsuses nõuda, et ühendatud ettevõtjad või varad lahutataks, ühiskontroll lõpetataks või võetaks muud meetmed, mis võivad olla asjakohased tõhusa konkurentsi tingimuste taastamisel.

5. Komisjon võib vastavalt lõikele 2 tehtud otsuse tühistada, kui:

a) kokkusobivaks kuulutamise otsus põhineb valeteabel, mille eest vastutab üks asjaomastest ettevõtjatest, või see on saadud pettusega, või

b) asjaomased ettevõtjad rikuvad otsusega kaasnevat kohustust.

6. Lõikes 5 nimetatud juhul võib komisjon teha otsuse vastavalt lõikele 3, ilma et teda seoks artikli 10 lõikes 3 nimetatud tähtaeg.

Artikkel 9

Juhtumi suunamine liikmesriikide pädevatele asutustele

1. Komisjon võib oma otsusega, mis tehakse viivitamata teatavaks asjaomastele ettevõtjatele ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, suunata teatatud koondumise käsitlemise asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele järgmistel asjaoludel.

2. Liikmesriik võib kolme nädala jooksul pärast teatise koopia kättesaamise kuupäeva teatada komisjonile, kes teatab omakorda asjaomastele ettevõtjatele, et koondumine ähvardab tekitada või tugevdada turgu valitsevat seisundit, mille tagajärjel on oluliselt takistatud tõhus konkurents selle liikmesriigi turul, millel on kõik konkreetse turu omadused, olenemata sellest, kas see moodustab ühisturu olulise osa või mitte.

3. Kui komisjon leiab kõnealuste toodete või teenuste turgu ja lõikes 7 nimetatud geograafilist võrdlusturgu silmas pidades, et selline konkreetne turg ja oht on olemas:

a) käsitleb ta juhtumit ise, et säilitada või taastada asjaomasel turul tõhus konkurents, või

b) suunab ta juhtumi käsitlemiseks asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele, pidades silmas selle liikmesriigi siseriikliku konkurentsiseaduse kohaldamist.

Kui komisjon siiski leiab, et konkreetne turg või oht puudub, võtab ta vastu sellekohase otsuse ja adresseerib selle asjaomasele liikmesriigile.

4. Lõike 3 kohane otsus juhtumi võimaliku suunamise kohta tehakse juhul, kui:

a) komisjon ei ole üldjuhul artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud kuue nädala jooksul algatanud artikli 6 lõike 1 punkti b kohast menetlust, või

b) komisjon on hiljemalt kolme kuu jooksul pärast asjaomasest koondumisest teatamist algatanud artikli 6 lõike 1 punkti c kohase menetluse, tegemata ettevalmistavaid samme, et võtta vastu artikli 8 lõike 2 teises lõigus ning artikli 8 lõigetes 3 ja 4 sätestatud meetmed asjaomasel turul tõhusa konkurentsi säilitamiseks või taastamiseks.

5. Kui komisjon ei ole asjaomase liikmesriigi esitatud meeldetuletusele vaatamata teinud lõike 4 punktis b nimetatud kolme kuu jooksul lõikes 3 sätestatud otsust juhtumi suunamise kohta või lõike 4 punktis b sätestatud ettevalmistavaid samme, loetakse, et ta on teinud lõike 3 punkti b kohaselt otsuse suunata juhtum asjaomasele liikmesriigile.

6. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus avaldab aruanded või koondumist käsitleva uurimise tulemused hiljemalt nelja kuu jooksul pärast seda, kui komisjon on juhtumi suunanud liikmesriigile.

7. Geograafiline võrdlusturg hõlmab ala, kus asjaomased ettevõtjad tegelevad kaupade ja teenuste pakkumisega, kus konkurentsitingimused on üsna sarnased ja mida saab naaberaladest eristada eelkõige märgatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu. Hindamisel tuleks arvesse võtta eelkõige kõnealuste kaupade või teenuste laadi ja tunnusjooni, turutõkete või tarbijaeelistuste olemasolu, märgatavaid erinevusi, võrreldes naaberturgude ettevõtjate turuosadega, või olulisi hinnaerinevusi.

8. Käesoleva artikli sätete kohaldamisel võib asjaomane liikmesriik võtta ainult selliseid meetmeid, mis on hädavajalikud asjaomasel turul tõhusa konkurentsi kaitsmiseks või taastamiseks.

9. Kooskõlas asutamislepingu asjakohaste sätetega võib iga liikmesriik pöörduda Euroopa Kohtusse ning taotleda eelkõige artikli 186 kohaldamist, mis võimaldaks tal kohaldada oma siseriiklikku konkurentsiõigust.

10. Käesolev artikkel vaadatakse läbi enne käesoleva määruse vastuvõtmisele järgneva neljanda aasta lõppu.

Artikkel 10

Menetluste algatamise ja otsuste tegemise tähtajad

1. Artikli 6 lõikes 1 osutatud otsused tuleb teha hiljemalt ühe kuu jooksul. See tähtaeg algab teatise kättesaamisele järgneval päeval või, kui teatises esitatud teave on puudulik, täieliku teabe kättesaamisele järgneval päeval.

Seda tähtaega pikendatakse kuue nädalani, kui komisjon saab liikmesriigilt artikli 9 lõike 2 kohase taotluse.

2. Artikli 8 lõikele 2 vastavad otsused teatatud koondumiste kohta tehakse kohe, kui selgub, et artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud tõsised kahtlused on kõrvaldatud, eelkõige asjaomaste ettevõtjate ümberkujunduste tulemusel, ning hiljemalt lõikes 3 sätestatud tähtajaks.

3. Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 6 kohaldamist, tehakse artikli 8 lõikele 3 vastavad otsused teatatud koondumiste kohta hiljemalt nelja kuu jooksul alates menetluse algatamise kuupäevast.

4. Lõikes 3 sätestatud tähtaeg peatatakse erandkorras juhul, kui asjaolude tõttu, mille eest vastutab üks koondumisega seotud ettevõtjatest, on komisjon pidanud taotlema teavet artiklile 11 vastava otsusega või määrama uurimise artiklile 13 vastava otsusega.

5. Kui Euroopa Kohus teeb kohtuotsuse, mis tühistab osaliselt või täielikult käesoleva määruse alusel tehtud komisjoni otsuse, hakatakse käesolevas määruses sätestatud tähtaegu uuesti arvestama alates kohtuotsuse kuupäevast.

6. Kui komisjon ei ole teinud otsust artikli 6 lõike 1 punktide b või c või artikli 8 lõigete 2 või 3 kohaselt vastavalt lõigetes 1 ja 3 sätestatud tähtaegade jooksul, loetakse, et koondumine on kuulutatud ühisturuga kokkusobivaks, ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist.

Artikkel 11

Infonõuded

1. Selleks et täita käesoleva määrusega talle pandud ülesandeid, võib komisjon hankida vajalikku infot liikmesriikide valitsustelt ja pädevatelt ametiasutustelt, artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud isikutelt ning ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt.

2. Saates infonõude isikule, ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele, edastab komisjon samal ajal koopia nõudest selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille territooriumil on isiku elukoht või ettevõtja või ettevõtjate ühenduse asukoht.

3. Nõudes märgib komisjon nõude õigusliku aluse ja eesmärgi ning samuti artikli 14 lõike 1 punktis b ettenähtud trahvid ebaõige info esitamise eest.

4. Nõutava info esitavad ettevõtjate puhul nende omanikud või esindajad ning juriidiliste isikute, äriühingute või iseseisva õigusvõimeta ühenduste puhul isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama.

5. Kui isik, ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei esita nõutud infot komisjoni poolt määratud tähtaja jooksul või annab puudulikku infot, nõuab komisjon info esitamist oma otsusega. Otsuses täpsustatakse, millist infot nõutakse, määratakse selle esitamise tähtaeg ning viidatakse artikli 14 lõike 1 punktis b ja artikli 15 lõike 1 punktis a ettenähtud sanktsioonidele, samuti õigusele vaidlustada otsus Euroopa Kohtus.

6. Samal ajal saadab komisjon koopia oma otsusest selle liikmesriigi pädevale ametiasutusele, kelle territooriumil on isiku elukoht või ettevõtja või ettevõtjate ühenduse asukoht.

Artikkel 12

Liikmesriikide ametiasutuste poolt tehtavad uurimised

1. Komisjoni nõudel kohustuvad liikmesriikide pädevad ametiasutused tegema uurimisi, mida komisjon peab vajalikuks vastavalt artikli 13 lõikele 1 või mida ta on määranud oma otsusega vastavalt artikli 13 lõikele 3. Uurimiste eest vastutavad liikmesriikide pädevate ametiasutuste ametnikud täidavad oma kohustusi, esitades kirjaliku volituse pädevalt ametiasutuselt selles liikmesriigis, mille territooriumil uurimine on ette nähtud. Volituses peab olema märgitud uurimise sisu ja eesmärk.

2. Komisjoni ametnikud võivad komisjoni või uurimiskohaks oleva liikmesriigi pädeva ametiasutuse taotluse korral selle ametiasutuse ametnikke nende ülesannete täitmisel abistada.

Artikkel 13

Komisjoni uurimisvolitused

1. Täites talle käesoleva määrusega pandud kohustusi, võib komisjon korraldada ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste puhul kogu vajaliku uurimise.

Selleks on komisjoni poolt volitatud ametnikel õigus:

a) uurida raamatupidamis- ja muid äridokumente;

b) teha või nõuda raamatupidamis- ja äridokumentidest koopiaid või väljavõtteid;

c) küsida kohapeal suulisi selgitusi;

d) siseneda ettevõtjate kõikidesse ruumidesse, territooriumile ja transpordivahenditesse.

2. Komisjoni poolt kõnealuseks uurimiseks volitatud ametnikud täidavad oma kohustusi, esitades kirjaliku volituse, kus on nimetatud uurimise sisu ja eesmärk ning artikli 14 lõike 1 punktis c sätestatud sanktsioonid juhuks, kui nõutavad raamatupidamis- või muud äridokumendid esitatakse puudulikult. Aegsasti enne uurimist teatab komisjon uurimisest kirjalikult pädevale ametiasutusele selles liikmesriigis, mille territooriumil uurimine on ette nähtud, ja teeb teatavaks selleks volitatud ametnike isikud.

3. Ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused peavad alluma komisjoni otsusel korraldatud uurimisele. Otsuses nimetatakse uurimise sisu ja eesmärk, määratakse selle alustamise kuupäev ja viidatakse artikli 14 lõike 1 punktis c ja artikli 15 lõike 1 punktis b ettenähtud sanktsioonidele ning õigusele vaidlustada otsus Euroopa Kohtus.

4. Komisjon teatab uurimiskohaks oleva liikmesriigi pädevale ametiasutusele õigeaegselt ja kirjalikult kavatsusest teha lõike 3 kohane otsus. Enne otsuse tegemist kuulab komisjon ära pädeva asutuse seisukoha.

5. Selle liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud, mille territooriumil uurimine toimub, võivad asutuse või komisjoni soovil abistada komisjoni ametnikke nende ülesannete täitmisel.

6. Kui ettevõtja või ettevõtjate ühendus on käesoleva artikli alusel määratud uurimise vastu, annab asjaomane liikmesriik komisjoni volitatud ametiisikutele vajalikku abi, mis võimaldab neil uurimist toimetada. Sel eesmärgil võtab liikmesriik pärast komisjoniga konsulteerimist vajalikud meetmed ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 14

Trahvid

1. Komisjon võib oma otsusega määrata artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud isikutele, ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele trahvi 1000–50000 eküüd, kui need tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu:

a) jätavad artikli 4 kohaselt koondumisest teatamata;

b) annavad artikli 4 alusel esitatud teatises ebaõiget või eksitavat infot;

c) annavad ebaõiget infot vastuses artikli 11 kohaselt esitatud nõudele, või ei esita infot tähtaja jooksul, mis on määratud artikli 11 alusel tehtud otsuses;

d) esitavad artiklite 12 või 13 alusel tehtava uurimise käigus nõutavad raamatupidamis- või muud äridokumendid puudulikul kujul või keelduvad allumast uurimisele, mis on määratud artikli 13 alusel tehtud otsusega.

2. Komisjon võib oma otsusega määrata asjaomastele isikutele või ettevõtjatele trahve, mille suurus ei ületa 10 % asjaomaste ettevõtjate aastakäibest artikli 5 tähenduses, kui need tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu:

a) ei täida artikli 7 lõike 4 või artikli 8 lõike 2 teise lõigu alusel tehtud otsustest tulenevaid kohustusi;

b) jõustavad koondumise, mis on vastuolus artikli 7 lõikega 1 või mille puhul ei arvestata artikli 7 lõike 2 alusel tehtud otsust;

c) jõustavad artikli 8 lõike 3 alusel tehtud otsuses ühisturuga kokkusobimatuks kuulutatud koondumise ega võta artikli 8 lõike 4 kohase otsusega määratud meetmeid.

3. Trahvi summa määramisel võetakse arvesse rikkumise laadi ja raskust.

4. Lõigete 1 ja 2 alusel tehtud otsused ei ole oma olemuselt kriminaalõiguslikud.

Artikkel 15

Karistusmaksed

1. Komisjon võib oma otsusega määrata artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud isikutele, ettevõtjatele või asjaomaste ettevõtjate ühendustele karistusmakseid kuni 25000 eküü ulatuses iga viivitatud päeva kohta alates otsuses sätestatud kuupäevast, et kohustada neid:

a) esitama artikli 11 alusel tehtud otsuses nõutud täielikku ja õiget infot;

b) alluma artikli 13 alusel tehtud otsuses määratud uurimisele.

2. Komisjon võib oma otsusega määrata artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud isikutele, või ettevõtjatele karistusmakseid kuni 100000 eküü ulatuses iga viivitatud päeva kohta alates otsuses sätestatud kuupäevast, et kohustada neid:

a) täitma artikli 7 lõike 4 või artikli 8 lõike 2 teise lõigu alusel tehtud otsustest tulenevaid kohustusi, või

b) kohaldama artikli 8 lõike 4 alusel tehtud otsusega määratud meetmeid.

3. Kui artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud isikud, ettevõtjad või ettevõtjate ühendused on kohustuse täitnud, mis oligi karistusmakse määramise eesmärk, võib komisjon esialgse otsuse kohaselt ettenähtud karistusmakse kogusummat vähendada.

Artikkel 16

Otsuste läbivaatamine Euroopa Kohtus

Euroopa Kohtul on asutamislepingu artikli 172 tähenduses täielik pädevus läbi vaadata otsused, millega komisjon on määranud trahvid või karistusmaksed; Euroopa Kohus võib määratud trahvi või karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.

Artikkel 17

Ametisaladus

1. Artiklite 11, 12, 13 ja 18 kohaldamise tulemusena saadud infot kasutatakse ainult vastava nõude, uurimise või arutelu jaoks.

2. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 3 ning artiklite 18 ja 20 kohaldamist, ei tohi komisjon ega liikmesriikide pädevad ametiasutused, nende ametnikud ega teised teenistujad avaldada käesoleva määruse kohaldamise tulemusena neile teatavaks saanud infot, mis oma laadilt on ametisaladus.

3. Lõiked 1 ja 2 ei takista avalikustamast üldist informatsiooni ega ülevaateid, mis ei sisalda teatavate ettevõtja või ettevõtjate ühenduste kohta käivat informatsiooni.

Artikkel 18

Osaliste ja kolmandate isikute ärakuulamine

1. Enne artikli 7 lõigetes 2 ja 4, artikli 8 lõike 2 teises lõigus ja lõigetes 3–5 ning artiklites 14 ja 15 sätestatud otsuste tegemist annab komisjon asjaomastele isikutele, ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele võimaluse igas menetluse etapis kuni nõuandekomiteega konsulteerimiseni teha teatavaks oma seisukohad nende vastu esitatud väidete kohta.

2. Erandina lõikest 1 võib otsustada, et koondumise peatamise jätkamist käsitlev otsus või erand artikli 7 lõigetes 2 või 4 nimetatud peatamisest tehakse ajutiselt, andmata asjaomastele isikutele, ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele võimalust enne oma seisukohti teatavaks teha, tingimusel et komisjon annab neile selle võimaluse võimalikult kiiresti pärast oma otsuse tegemist.

3. Komisjon lähtub oma otsuse tegemisel ainult vastuväidetest, mille kohta osalised on saanud esitada oma märkused. Menetluste käigus peetakse täiel määral kinni õigusest kaitsele. Juurdepääs toimikutele on tagatud vähemalt otseselt seotud osalistele kooskõlas ettevõtjate õigustatud huviga kaitsta oma ärisaladusi.

4. Kui komisjon või liikmesriikide pädevad ametiasutused peavad seda vajalikuks, võivad nad ära kuulata ka teisi füüsilisi või juriidilisi isikuid. Õigustatud huvi väljendavatel füüsilistel ja juriidilistel isikutel ning eelkõige asjaomaste ettevõtjate haldus- või juhtorganite liikmetel või nende töötajate tunnustatud esindajatel on õigus esitada taotluse korral oma selgitused.

Artikkel 19

Koostöö liikmesriikide ametiasutuste vahel

1. Komisjon edastab liikmesriikide pädevatele asutustele kolme tööpäeva jooksul teatiste koopiad ja võimalikult peatselt käesoleva määruse kohaselt komisjonile esitatud või tema väljastatud oluliste dokumentide koopiad.

2. Komisjon viib käesoleva määrusega kehtestatud menetlused läbi tihedas ja püsivas koostöös liikmesriikide pädevate ametiasutustega, kes võivad nende menetluste kohta oma seisukohti esitada. Artikli 9 kohaldamisel saab komisjon infot kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud liikmesriigi pädevalt asutuselt ning annab talle võimaluse teha oma seisukohad teatavaks igas menetluse etapis kuni otsuse vastuvõtmiseni vastavalt kõnealuse artikli lõikele 3; selleks tagab komisjon talle juurdepääsu toimikutele.

3. Ettevõtjate koondumist käsitleva nõuandekomiteega konsulteeritakse enne otsuste tegemist artikli 8 lõigete 2–5 või artiklite 14 ja 15 alusel ning enne sätete vastuvõtmist artikli 23 alusel.

4. Nõuandekomiteesse kuuluvad liikmesriikide asutuste esindajad. Iga liikmesriik nimetab ühe või kaks esindajat; kui neil ei ole võimalik osaleda, asendavad neid teised esindajad. Vähemalt üks liikmesriigi esindaja peab olema pädev piirava tegevuse ja turgu valitseva seisundiga seotud küsimustes.

5. Konsultatsioonid toimuvad komisjoni poolt kokku kutsutaval ja juhatataval ühisnõupidamisel. Kutsele lisatakse asjaolude kokkuvõte koos oluliste dokumentide ja iga käsitletava juhtumi kohta tehtud esialgse otsuse eelnõuga. Nõupidamine toimub kõige varem 14 päeva pärast kutse saatmist. Erandjuhul võib komisjon seda ajavahemikku lühendada, et vältida tõsist kahju ühele või mitmete koondumisega seotud ettevõtjale.

6. Nõuandekomitee esitab komisjoni otsuse eelnõu kohta oma arvamuse, vajaduse korral hääletades. Nõuandekomitee võib oma arvamuse esitada isegi juhul, kui mõned liikmed puuduvad või ei ole esindatud. Arvamus esitatakse kirjalikult ja lisatakse otsuse eelnõule. Komisjon arvestab võimalikult suurel määral komitee arvamust. Ta teatab komiteele, kuidas arvamust on arvesse võetud.

7. Nõuandekomitee võib soovitada arvamuse avaldamist. Komisjon võib selle avaldamise korraldada. Avaldamisotsuses võetakse nõuetekohaselt arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi ning asjaomaste ettevõtjate huvi selliste avaldamiste vastu.

Artikkel 20

Otsuste avaldamine

1. Komisjon avaldab artikli 8 lõigete 2–5 alusel vastu võetud otsused Euroopa Ühenduste Teatajas.

2. Avaldatakse osaliste nimed ja otsuse põhiline sisu; seejuures tuleb arvesse võtta ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

Artikkel 21

Kohtualluvus

1. Tingimusel et tema otsused kuuluvad läbivaatamisele Euroopa Kohtus, on komisjonil ainupädevus teha käesolevas määruses sätestatud otsused.

2. Liikmesriigid ei tohi kohaldada ühenduse seisukohalt oluliste koondumiste suhtes siseriiklikke konkurentsi käsitlevaid õigusakte.

Esimene lõik ei piira liikmesriikide volitusi teha artikli 9 lõike 2 kohaldamiseks vajalikke uurimisi või võtta pärast juhtumi suunamist artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punkti b või lõike 5 kohaselt meetmeid, mis on hädavajalikud artikli 9 lõike 8 kohaldamiseks.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2, võivad liikmesriigid võtta asjakohased meetmed, et kaitsta õigustatud huve, mida ei ole arvesse võetud käesolevas määruses ning mis on kooskõlas ühenduse õiguse üldiste põhimõtete ja muude sätetega.

Esimese lõigu tähenduses käsitletakse õigustatud huvidena avalikku julgeolekut, meediakanalite paljusust ja usaldatavusnormatiive.

Mis tahes muust üldisest huvist peab asjaomane liikmesriik enne eespool nimetatud meetmete võtmist teatama komisjonile, kes tunnustab seda, kui on pärast vastavat hindamist leidnud, et see on kooskõlas ühenduse õiguse üldiste põhimõtete ja muude sätetega. Komisjon teatab oma otsusest asjaomasele liikmesriigile ühe kuu jooksul alates nimetatud teate saamisest.

Artikkel 22

Määruse kohaldamine

1. Artiklis 3 määratletud koondumiste suhtes kohaldatakse ainult käesolevat määrust.

2. Artiklis 3 määratletud koondumiste suhtes ei kohaldata määrust nr 17, [6] määrust (EMÜ) nr 1017/68, [7] määrust (EMÜ) nr 4056/86 [8] ja määrust (EMÜ) nr 3975/87 [9].

3. Kui komisjon leiab liikmesriigi taotluse põhjal, et artiklis 3 määratletud koondumine, mis pole ühenduse seisukohalt oluline artikli 1 tähenduses, tekitab või tugevdab turgu valitsevat seisundit, mille tagajärjel tõhus konkurents oleks asjaomase liikmesriigi territooriumil oluliselt takistatud, võib ta niivõrd, kui see koondumine mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust, teha artikli 8 lõike 2 teises lõigus ning lõigetes 3 ja 4 sätestatud otsuseid.

4. Kohaldatakse artikli 2 lõike 1 punkte a ja b ning artikleid 5, 6, 8 ja 10–20. Artikli 10 lõikes 1 määratletud menetluse võib algatada alates liikmesriigi taotluse kättesaamise kuupäevast. Taotlus tuleb teha hiljemalt ühe kuu jooksul pärast koondumise teatavakstegemist liikmesriigile või koondumise jõustumist. See tähtaeg algab päeval, mil leiab aset esimene eespool nimetatud toiming.

5. Lõike 3 kohaselt võtab komisjon ainult sellised meetmed, mis on hädavajalikud tõhusa konkurentsi säilitamiseks või taastamiseks selle liikmesriigi territooriumil, kelle taotluse põhjal komisjoni sekkumine toimub. [10]

6. Lõiked 3–5 jäävad kehtima kuni artikli 1 lõikes 2 osutatud künnised on läbi vaadatud.

Artikkel 23

Rakendussätted

Komisjon on pädev vastu võtma rakendussätteid artikli 4 alusel esitatavate teatiste vormi, sisu ja teiste üksikasjade, artiklile 10 vastavate tähtaegade ning artikli 18 alusel ettenähtud ärakuulamiste kohta.

Artikkel 24

Suhted kolmandate riikidega

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile üldist laadi raskustest, mis nende ettevõtjatel tekivad seoses artiklis 3 määratletud koondumistega kolmandates riikides.

2. Komisjon koostab lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimusi arvestades esialgu hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist ning edaspidi korrapäraselt aruande ühenduse ettevõtjate kohtlemise kohta seoses koondumistega kolmandates riikides. Komisjon esitab nimetatud aruanded koos asjakohaste soovitustega nõukogule.

3. Kui komisjon näeb lõikes 2 nimetatud aruannete või muude andmete põhjal, et kolmas riik ei võimalda ühenduse ettevõtjatele kohtlemist samadel alustel, nagu seda võimaldab ühendus kõnealuse kolmanda riigi ettevõtjatele, võib komisjon pöörduda nõukogu poole ettepanekuga anda vajalikud volitused läbirääkimisteks, et saavutada ühenduse ettevõtjatele samalaadne kohtlemine.

4. Ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 234 kohaldamist, peavad käesoleva artikli alusel võetud meetmed olema kooskõlas ühenduse või liikmesriikide kohustustega, mis tulenevad nii kahe- kui ka mitmepoolsetest rahvusvahelistest lepingutest.

Artikkel 25

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub 21. septembril 1990.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata ühegi koondumise suhtes, mille kohta enne käesoleva määruse jõustumist sõlmiti kokkulepe, edastati teade või mille üle omandati kontroll artikli 4 lõike 1 tähenduses, ja seda ei kohaldata mingil juhul ühegi koondumise suhtes, mille puhul enne kõnealust kuupäeva algatas menetluse konkurentsi eest vastutav liikmesriigi asutus.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 1989

Nõukogu nimel

eesistuja

E. Cresson

[1] EÜT C 130, 19.5.1988, lk 4.

[2] EÜT C 309, 5.12.1988, lk 55.

[3] EÜT C 208, 8.8.1988, lk 11.

[4] EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.

[5] EÜT L 314, 4.12.1984, lk 28.

[6] EÜT 13, 21.2.1962, lk 204/62.

[7] EÜT L 175, 23.7.1968, lk 1.

[8] EÜT L 378, 31.12.1986, lk 4.

[9] EÜT L 374, 31.12.1987, lk 1.

[10] Märkus:Nõukogu protokolli kantud avaldus käesoleva määruse kohta avaldatakse edaspidi Euroopa Ühenduste Teatajas.

--------------------------------------------------