NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 3906/89,

18. detsember 1989,

Ungari Vabariigile ja Poola Rahvavabariigile antava majandusabi kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[1]

ning arvestades, et:

ühendus ja liikmesriigid on otsustanud koos teatavate kolmandate riikidega rakendada meetmeid Ungaris ja Poolas toimuva majandus- ja sotsiaalreformi toetuseks;

ühendus on Ungari Vabariigi ja Poola Rahvavabariigiga sõlminud kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitleva lepingu;

nende meetmete rakendamiseks peavad ühenduse käsutuses olema vajalikud vahendid;

tuleks määrata, missugustes valdkondades meetmeid võetakse;

tuleb hinnata, kui palju ühenduse rahalisi vahendeid on nende meetmete rakendamiseks vaja 1990. aastal;

nende meetmete rakendamine aitab saavutada ühenduse eesmärke ja asutamislepingus on kõnealuste meetmete rakendamise volitused ette nähtud ainult artiklis 235,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühendus rakendab Ungari Vabariigi ja Poola Rahvavabariigi heaks majandusabimeetmeid vastavalt käesoleva määrusega ettenähtud kriteeriumidele.

Artikkel 2

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmete rakendamiseks on 31. detsembril 1990 lõppeval ajavahemikul vaja 300 miljonit eküüd ühenduse vahendeid.

Artikkel 3

1. Abi kasutatakse peamiselt selleks, et toetada Poolas ja Ungaris toimuvaid reforme, eelkõige finantseerides majanduse ümberkorraldamise eesmärgiga projekte või osaledes nende finantseerimises.

Selliseid projekte või koostöömeetmeid tuleks rakendada eelkõige põllumajanduses, tööstuses, investeeringutes, energeetikas, koolituses, keskkonnakaitses, kaubanduses ja teeninduses; eelkõige peaksid need toetama Ungari ja Poola erasektorit.

2. Käesoleva määruse kohaselt finantseeritavate meetmete valikul tuleb muu hulgas arvesse võtta asjaomaste abi saavate riikide eelistusi ja soove.

Artikkel 4

Ühendus annab abi kas iseseisvalt või kaasfinantseerimise kujul koos liikmesriikide, Euroopa Investeerimispanga, kolmandate riikide või mitmepoolsete asutustega või abi saavate riikidega.

Artikkel 5

Ühenduse abi antakse üldiselt tagastamatu toetusena. Toetusega võib moodustada fonde, mida saab kasutada koostööprojektide või -meetmete rahastamiseks.

Artikkel 6

1. Abi võib katta impordikulutused ning kohalikud kulud projektide ja programmide elluviimiseks.

Ühenduse finantseering ei kata makse, tollimakse, tasusid ega kinnisvara ostu.

2. Võib katta koolitus- ja uurimisprogrammide ning muude projektide käitus- ja tegevuskulusid; viimasel juhul kaetakse sellised kulud ainult projekti käivitamisstaadiumis ja järk-järgult väheneval määral.

3. Kaasfinantseerimise puhul võetakse iga kord arvesse teiste rahastajate kohaldatavaid menetlusi.

Artikkel 7

1. Sellise üle 50 000 eküü suuruse toetuse puhul, kus ühendus on ainus välisabi allikas, võivad pakkumistes ja lepingutes võrdsetel alustel osaleda kõikide liikmesriikide ning Poola ja Ungari füüsilised ja juriidilised isikud.

2. Lõiget 1 kohaldatakse ka kaasfinantseerimise suhtes.

3. Kaasfinantseerimise puhul võib komisjon juhtumi kaupa pärast juhtumi läbivaatamist anda loa osaleda pakkumistes ja lepingutes ka kolmandatele riikidele.

Artikkel 8

Komisjon haldab abi artiklis 9 sätestatud korras. Abi ja erisektorite programmide suhtes kohaldatavad üldsuunised võetakse vastu samas korras.

Artikkel 9

1. Komisjoni juurde moodustatakse Poola ja Ungari majanduse ümberkorraldamise toetuskomitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja. Euroopa Investeerimispanga vaatleja võtab komitee menetlusest osa panka puudutavate küsimuste puhul.

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. Komisjon teeb otsused, ning neid kohaldatakse viivitamata. Kui otsused ei ole aga komitee arvamusega kooskõlas, teatab komisjon sellest viivitamata nõukogule. Sellisel juhul lükkab komisjon otsustatud meetmete kohaldamise edasi kuue nädala võrra.

Esimeses lõigus osutatud tähtaja jooksul võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse.

Artikkel 10

Alates 1990. aastast koostab komisjon igal aastal aruande koostöö rakendamise kohta. Aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele.

Artikkel 11

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 1989

Nõukogu nimel

eesistuja

R. DUMAS

[1] Arvamus esitatud 14. detsembril 1989 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).