31978L0665

Komisjoni direktiiv, 14. juuli 1978, millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 70/220/EMÜ ottomootoriga mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Euroopa Liidu Teataja L 223 , 14/08/1978 Lk 0048 - 0056
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 15 Köide 2 Lk 0103
Kreekakeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 7 Lk 0172
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 15 Köide 2 Lk 0103
Hispaaniakeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 9 Lk 0021
Portugalikeelne eriväljaanne Peatükk 13 Köide 9 Lk 0021
CS.ES Peatükk 13 Köide 005 Lk 147 - 155
ET.ES Peatükk 13 Köide 005 Lk 147 - 155
HU.ES Peatükk 13 Köide 005 Lk 147 - 155
LT.ES Peatükk 13 Köide 005 Lk 147 - 155
LV.ES Peatükk 13 Köide 005 Lk 147 - 155
MT.ES Peatükk 13 Köide 005 Lk 147 - 155
PL.ES Peatükk 13 Köide 005 Lk 147 - 155
SK.ES Peatükk 13 Köide 005 Lk 147 - 155
SL.ES Peatükk 13 Köide 005 Lk 147 - 155


Komisjoni direktiiv,

14. juuli 1978,

millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 70/220/EMÜ ottomootoriga mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(78/665/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut;

võttes arvesse nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivi 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta [1], viimati muudetud ühinemisaktiga, eriti selle artikleid 11, 12 ja 13;

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiivi 70/220/EMÜ ottomootoriga mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta [2], viimati muudetud ühinemisaktiga, eriti selle artiklit 5,

ning arvestades, et:

22. novembril 1973. aastal vastu võetud Euroopa Ühenduse keskkonnakaitset käsitlevas esimeses tegevusprogrammis kutsuti ühendust üles võtma arvesse viimaseid teadusalaseid saavutusi sädesüütemootorite heitgaasidest tekkiva õhusaaste vastu ning vastavalt muutma eelnevalt vastuvõetud direktiive;

direktiiviga 70/220/EMÜ sätestati mootorsõidukite sädesüütemootoritest eralduvate süsinikmonooksiidi ja põlemata süsivesinike piirväärtused; neid piirväärtusi vähendati esialgu nõukogu 28. mai 1974. aasta direktiiviga 74/290/EMÜ [3] ning komisjoni 30. novembri 1976. aasta direktiiviga 77/102/EMÜ [4] lisati lämmastikoksiidi piirväärtused;

inimeste tervise ja keskkonna kaitsmist puudutavad nõuded eeldavad nimetatud piirväärtuste vähendamist veelgi; tehnika areng mootoriehituses võimaldab piirväärtusi vähendada nii, et see ei ohustata ühenduse poliitika eesmärke teistes valdkondades, eelkõige energia mõistliku kasutamise osas;

käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite kaubanduse tehniliste tõkete kõrvaldamist käsitlevate direktiivide tehnika arenguga kohandamise komitee seisukohaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 70/220/EMÜ, muudetud direktiividega 74/290/EMÜ ja 77/102/EMÜ, I, II, III, V ja VII lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. 1. aprillist 1979 ei või ükski liikmesriik mootorite heitgaaside õhusaastega seotud põhjustel:

- keelduda sõidukitüübile EMÜ tüübikinnituse andmisest, direktiivi 70/156/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes nimetatud dokumendi väljastamisest ega siseriikliku tüübikinnituse andmisest ega

- keelata mootorsõidukite kasutuselevõtmist,

kui selle mootorsõidukitüübi või nende sõidukite heitgaasid on vastavuses käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 70/220/EMÜ sätetega.

2. Alates 1. oktoobrist 1979 liikmesriigid:

- ei tohi enam anda välja direktiivi 70/156/EMÜ artikli 10 lõike 1 teises taandes ettenähtud dokumenti mootorsõidukitüübile, mille heitgaaside tase ei vasta käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 70/220/EMÜ nõuetele;

- võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest mootorsõidukitüübile, mille heitgaaside tase ei vasta käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 70/220/EMÜ nõuetele;

3. Alates 1. oktoobrist 1981 võivad liikmesriigid keelata selliste mootorsõidukite kasutuselevõtmist, mille heitgaaside tase ei vasta käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 70/220/EMÜ nõuetele.

4. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid enne 1. jaanuari 1979. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 14. juuli 1978

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Étienne davignon

[1] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1.

[2] EÜT L 76, 6.4.1970, lk 1.

[3] EÜT L 159, 15.6.1974, lk 61.

[4] EÜT L 32, 3.2.1977, lk 32.

--------------------------------------------------

LISA

DIREKTIIVIDEGA 74/290/EMÜ JA 77/102/EMÜ MUUDETUD DIREKTIIVI 70/220/EMÜ LISADE MUUDATUSED

I. Üldsätted mõõtühikute kohta

Direktiivi 70/220/EMÜ mõõtühikuid käsitlevad sätted viiakse kooskõlla direktiiviga 71/354/EMÜ, viimati muudetud direktiiviga 76/770/EMÜ.

Direktiivi 70/220/EMÜ lisades:

- asendatakse sõnad "tuletatud kaal" ja "maksimaalne kaal" sõnadega "tuletatud mass" ja "maksimaalne mass";

- rõhu väärtused, mis on mõõdetud millimeetrites elavhõbedasammast ja millimeetrites veesammast, asendatakse millibaarides mõõdetud väärtustega järgmiste valemite põhjal:

- 1 mm Hg = 1,33322 mbar,

- 1 mm H2O = 0,0980665 mbar;

- hobujõududes või chevaux vapeur-mõõtühikutes mõõdetud võimsuse väärtused asendatakse kilovattides mõõdetud väärtustega järgmiste valemite põhjal:

- 1 CV = 0,735498 kW,

- 1 hp = 0,7457 kW.

II. Erisätted

I LISA

MÕISTED, EMÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE JA KATSETE SPETSIFIKATSIOONID

Punkt 1.2 asendatakse järgmisega:

"1.2. Tuletatud mass

Tuletatud mass – töökorras sõiduki mass, millest on lahutatud juhi ühtne mass 75 kg ning millele on liidetud ühtne mass 100 kg."

Lisatakse järgmine uus punkt 1.2.1:

"1.2.1. Töökorras sõiduki mass – mass, mis on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ I lisa punktis 2.6."

Punktis 3.2.1.1.4 asendatakse tabel järgmisega:

Tuletatud mass kilogrammides TM | Süsinikmonooksiidi mass grammides katse kohta L1 | Süsivesinike mass grammides katse kohta L2 | Lämmastikoksiidide mass väljendatuna nr 2 ekvivalendina grammides katse kohta L3 |

TM ≤ 750 | 65 | 6,0 | 8,5 |

750 < TM ≤ 850 | 71 | 6,3 | 8,5 |

850 < TM ≤ 1020 | 76 | 6,5 | 8,5 |

1020 < TM ≤ 1250 | 87 | 7,1 | 10,2 |

1250 < TM ≤ 1470 | 99 | 7,6 | 11,9 |

1470 < TM ≤ 1700 | 110 | 8,1 | 12,3 |

1700 < TM ≤ 1930 | 121 | 8,6 | 12,8 |

1930 < TM ≤ 2150 | 132 | 9,1 | 13,2 |

2150 < TM | 143 | 9,6 | 13,6 |

Punkt 3.2.1.1.4.1 on järgmine:

"3.2.1.1.4.1 Kuni 1. oktoobrini 1981 korrutatakse siiski M1-kategooria automaatkäigukastiga sõidukite tüübikinnitamisel punktis 3.2.1.1.4 esitatud tabelis antud lämmastikoksiidi piirväärtused L3 teguriga 1,25.

Muude kui M1-kategooria sõidukite osas jäävad lämmastikoksiidi piirväärtused selliseks nagu esitatud direktiivi 77/102/EMÜ punktis 3.2.1.1.4, korrutatuna teguriga 1,25."

Punktis 3.2.1.2.2 on järgmine:

"3.2.1.2.2. Süsinikmonooksiidi sisaldus mootori tühikäigul eralduvates heitgaasides ei tohi olla üle 3,5 mahuprotsendi. Kui kontroll on läbi viidud IV lisa sätetele vastavalt ja töötingimused ei vasta tootja poolt soovitatuile (seadistusseadmete konfiguratsioonid), ei tohi sisaldus olla üle 4,5 mahuprotsendi."

Punktis 4.2.2 peab suhe E rahuldama järgmist tingimust:"E ≤ 8 %".Punktis 4.2.3 peab suhe E rahuldama järgmist tingimust:"E > 8 % ja E ≤ 13 %".Punktis 5.1.1.1 asendatakse tabel järgmisega:

Tuletatud mass kilogrammides TM | Süsinikmonooksiidi mass grammides katse kohta L1 | Süsivesinike mass grammides katse kohta L2 | Lämmastikoksiidide mass väljendatuna nr 2 ekvivalendina grammides katse kohta L3 |

TM ≤ 750 | 78 | 7,8 | 10,2 |

750 < TM ≤ 850 | 85 | 8,2 | 10,2 |

850 < TM ≤ 1020 | 91 | 8,5 | 10,2 |

1020 < TM ≤ 1250 | 104 | 9,2 | 12,2 |

1250 < TM ≤ 1470 | 119 | 9,9 | 14,3 |

1470 < TM ≤ 1700 | 132 | 10,5 | 14,8 |

1700 < TM ≤ 1930 | 145 | 11,2 | 15,4 |

1930 < TM ≤ 2150 | 158 | 11,8 | 15,8 |

2150 < TM | 172 | 12,5 | 16,3 |

Punkt 5.1.1.1.1 on järgmine:

"5.1.1.1.1 Automaatkäigukastiga M1-kategooria sõidukite puhul, millele on heitmete osas antud tüübikinnitus enne 1. oktoobrit 1981, korrutatakse käesoleva direktiivi punktis 5.1.1.1 esitatud tabelis antud lämmastikoksiidi piirväärtused L3 teguriga 1,25.

Muude kui M1-kategooria sõidukite osas jäävad lämmastikoksiidi piirväärtused selliseks nagu esitatud direktiivi 77/102/EMÜ punktis 5.1.1.1, korrutatuna teguriga 1,25."

II LISA

MOOTORI KONSTRUKTSIOONILISED OMADUSED JA TEAVE KATSETE LÄBIVIIMISE KOHTA

Lisatakse järgmised punktid:

"3.2.1.3.6. Tühikäiguseadmed. Seadistuste ja vastavate nõuete kirjeldus, et täita I lisa punkti 3.2.1.2.2 nõudeid (seadistusseadmete konfiguratsioonid)."

"8.1.1. Süsinikmonooksiidi sisaldus mootori tühikäigul eralduvates heitgaasides… mahuprotsenti (tootja standard)."

III LISA

I KATSETÜÜP

Punkti 1.3.1 lisatakse järgmine lause:

"Teist, kolmandat ja neljandat käiku võib kasutada ka juhul, kui sõidujuhendis soovitatakse alustada tasasel pinnal teise käiguga või kui esimest käiku soovitatakse kasutada maastikul, aeglasel sõidul või teiste sõidukite vedamisel."

Punkti 2.1.4 lisatakse järgmine lause:

"Käesolev nõue kehtib eelkõige ka tühikäiguseadistustele (pöörlemiskiirusele ja süsinikmonooksiidi sisaldusele heitgaasides), automaatsele õhuklapile ja heitgaasi puhastussüsteemile."

Punkt 2.1.5 on järgmine:

"2.1.5. Katsetatava sõiduki sisselaskesüsteemi seguklapi taha tehakse ühendus, mis võimaldab täpselt mõõta sisselasketoru alarõhku."

Punkt 2.1.7 (uus) on järgmine:

"2.1.7. Sõidukeid, mis on projekteeritud töötama katalüsaatoritega, katsetatakse ilma katalüsaatorita, kuigi seda tohib paigaldada tüübikinnituse saanud sõidukitele."

Punkt 3.2.4 on järgmine:

"3.2.4. Jahuti paigaldatakse väljalasketoru ja kogumiskoti või -kottide sisselaskeventiili vahele nii, et gaaside temperatuur jahuti väljalaskeventiili juures poleks alla 5 °C. Jahutussüsteem peab olema selline, et läbivoolavatest gaasidest väljakondenseerunud vesi ei tungiks süsteemi ning et gaaside niiskussisaldus kogumiskotis või -kottides jääks 20 °C juures alla 90 %."

Punkti 3.2.5 viimane lause on järgmine:

"Kogumiskotti viiva proovivõtutoru ristlõike ruumala peab olema alla 0,03 m3."

Punkt 4.1.2 on järgmine:

"4.1.2. Pidureid seadistatakse järgmiselt:"

Punktid 4.1.2, 4.1.3 ja 4.1.4 muutuvad punktideks 4.1.2.1, 4.1.2.2 ja 4.1.2.3.Punkt 4.1.2.4 (uus) on järgmine:

"4.1.2.4. Teised meetodid sõiduki liikumapanemiseks vajamineva jõu mõõtmiseks (nt vedavate rataste pöördemomendi mõõtmine, aeglustuse mõõtmine jne) on samuti lubatud."

Punkt 4.1.2.5 (uus) on järgmine:

"4.1.2.5. Pidureid tohib seadistada ainult teekatsetuse põhjal, kui õhurõhk ja temperatuur teel ja dünamomeetri asukohas ei erine rohkem kui ± 15 millibaari ja ± 8 °C."

Punkt 4.1.3 (uus) on järgmine:

"4.1.3. Kui eespool kirjeldatud meetodit kasutada ei saa, seadistatakse stend nii, et veorataste energia neeldub konstantsel kiirusel 50 km/h vastavalt punkti 4.2 tabelile. Energia määratakse VII lisas kirjeldatud meetodiga."

Punkt 4.1.3.1 (uus) on järgmine:

"4.1.3.1. Muude kui M1-kategooria sõidukite puhul, sõidukite puhul, mille tuletatud mass ületab 1700 kg, või sõidukite puhul, mille kõik rattad veavad, korrutatakse tabelis antud väärtused teguriga 1,3."

Punktis 4.2 asendatakse tabel järgmisega:

Sõiduki tuletatud mass (TM) kilogrammides | Ekvivalentne inerts kilogrammides | Dünamomeetril neeldunud energia kilovattides |

≤ 750 | 680 | 1,8 |

750 < TM ≤ 850 | 800 | 2,0 |

850 < TM ≤ 1020 | 910 | 2,2 |

1020 < TM ≤ 1250 | 1130 | 2,4 |

1250 < TM ≤ 1470 | 1360 | 2,7 |

1470 < TM ≤ 1700 | 1590 | 2,9 |

1700 < TM ≤ 1930 | 1810 | 3,1 |

1930 < TM ≤ 2150 | 2040 | 3,3 |

2150 < TM ≤ 2380 | 2270 | 3,5 |

2380 < TM ≤ 2610 | 2270 | 3,6 |

2610 < TM | 2270 | 3,7 |

Punkti 4.4 lisatakse järgmine lause:

"Sõidukitele tuletatud massiga üle 1700 kg, mille mootorid on varustatud heitgaaside lahjendamise seadmega (näiteks õhupumbaga), lubatakse vasturõhku, mis ei ületa 10 millibaari."

V LISA

III KATSETÜÜP

Punktis 2.2 asendatakse tabel järgmisega:

Töötamistingim us | Sõiduki kiirus (km/h) | Efektiivne kaalutegur | Piduri rakendamisel neelduv energia |

1 | tühikäik | 0,25 | Null |

2 | 50 ± 2 | 0,25 | Sama, mis vastab I katsetüübi katse seadistusele |

3 | 50 ± 2 | 0,50 | Sama, mis 2. töötamistingimuse puhul, korrutatuna teguriga 1,7 |

Punkt 2.3 jäetakse välja.Punkt 2.4 muutub punktiks 2.3.Lisatakse VII lisa:

"

VII LISA

DÜNAMOMEETRI KALIBREERIMISE MEETOD

1. Käesolevas lisas kirjeldatakse meetodit, millega määratakse suhe dünamomeetri indikaatorenergia ja dünamomeetril neeldunud energia vahel.

Dünamomeetril neeldunud energia (Pa) on pidurite rakendamisel neelduv energia pluss dünamomeetri sisemisest hõõrdumisest tingitud energia neeldumine, kuid arvestatud pole energiakadu, mis on tingitud ratta ja rulliku vahelisest hõõrdumisest.

2. Käesolevas meetodis eiratakse rulliku(te) sisehõõrde kõikumist, mis on tingitud sõiduki rakendatud koormusest.

3. Vastavalt käesolevale meetodile määratakse neelduv energia rulliku(te) aegustusaegade põhjal. Koormatud rulliku ja vaba rulliku aeglustusaegade erinevused võib kahe rullikuga dünamomeetri puhul jätta arvesse võtmata s.t et arvestatakse ainult koormatud rulliku aega.

4. Kasutatakse järgmist menetlust:

4.1. Sõiduki massile vastava inertsi simuleerimiseks kasutatakse hooratast või muud vastavat vahendit. Selleks valitakse inertsmass, mida dünamomeetriga kõige rohkem kasutatakse.

4.2. Dünamomeetrile antakse hoog sõiduki rullikutele asetamise või mõne muu meetodi abil.

4.3. Rulliku(te) kiiruse mõõtmiseks võib kasutada viiendat ratast, pöördeloendurit või muud sobivat seadet.

4.4. Rulliku(te) kiirus viiakse 50 km/h ning dünamomeetrile rakendatakse sobiv jõud vastavalt III lisa punkti 4.2 tabelile.

4.5. Mõõdetud energia (Pi) märgitakse üles.

4.6. Rulliku(te) kiirus viiakse vähemalt 60 km/h.

4.7. Dünamomeetrile kiiruse andmiseks kasutatud seade ühendatakse lahti (rulliku(te)l ei tohi olla sõidukit).

4.8. Märgitakse üles aeg, mis kulus selleks, et rulliku(te) kiirus väheneks kiiruselt 55 km/h kiiruseni 45 km/h.

4.9. Neeldunud energia arvutatakse järgmise valemiga:

P

=

M

·

=

0,03857 · M

1t

kus:

Pa – = dünamomeetril neeldunud energia, kW

M1 – = koormatud rulliku ekvivalentne inerts, kg

V1 – = esialgne kiirus, m/s (55 km/h = 15,28 m/s),

V2 – = õppkiirus, m/s (45 km/h = 12,50 m/s),

t – = aeg, mis kulus selleks, et rulliku(te) kiirus väheneks kiiruselt 55 km/h kiiruseni 45 km/h.

4.10. Punktides 4.4 kuni 4.9 kirjeldatud operatsioone korratakse piisav arv kordi, et oleksid kaetud kõik III ja V lisas esitatud energia väärtused.

4.11. Diagramm, mis kirjeldab mõõdetud energia ja neeldunud energia suhet kiiruse 50 km/h juures.

+++++ TIFF +++++

"

VII lisa muutub VIII lisaks.

VIII LISA

Pealkiri on järgmine:

"NÄIDIS

Sõiduki EMÜ tüübikinnituse tunnistuse lisa ottomootorite heitgaaside põhjustatud õhureostuse kohta

Nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivi 70/156/EMÜ (liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta) artikkel 4 lõige 2 ja artikkel 10

Võttes arvesse muudatusi vastavalt direktiivile 78/665/EMÜ"

Punkt 5 on järgmine:

"5. Sõiduki tuletatud mass"

Punkt 5.1 jäetakse välja.Punkt 7.3 on järgmine:

"7.3. Jõuülekanne:

- esimene käik

- teine käik

- kolmas käik

Peaülekandearv

Rattad:

- mõõdud

- dünaamiline veeremisümbermõõt"

--------------------------------------------------