Nõukogu direktiiv,

12. oktoober 1971,

laevatankide kalibreerimist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(71/349/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades, et:

mitmes liikmesriigis määratakse kohustuslike sätetega kindlaks meetodid, mille abil tohib kalibreerida siseveelaevade ning riiklike ja rahvusvaheliste rannasõidulaevade tanke, kaasa arvatud vedelkütuse punkreid, ja kasutada neid nende sisu mõõtmiseks; kõnealused nõuded on liikmesriigiti erinevad ja takistavad seetõttu kõikidel liikmesriikidel tunnistamast ühe liikmesriigi poolt kalibreeritud tanki abil tehtud mõõtmisi;

selliseid ühisturu loomist ja nõuetekohast toimimist mõjutavaid takistusi saab vähendada ning isegi kõrvaldada, kui kõik liikmesriigid võtavad vastu ühesugused nõuded, mis nende olemasolevaid õigusakte kas täiendavad või asendavad;

käesolevas direktiivis ettenähtud kalibreerimismeetodiga seotud ühenduse nõuded tagavad, et kõnealuse meetodi abil kalibreeritud tankides saab vedeliku kogust mõõta igal ajal ning küllaldase täpsusega;

laevatankide kalibreerimist saab võrrelda mõõtevahendite esmataatlusega; seetõttu saab kõnealuses küsimuses nõuetekohaselt rakendada nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiivi (liikmesriikide õigusaktide mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete ühtlustamise kohta) [3] teatavaid sätteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolev direktiiv käsitleb siseveelaevade ja rannasõidulaevade tankide EMÜ kalibreerimist.

"EMÜ kalibreerimine" on kalibreerimine, mida liikmesriik teeb vastavalt käesolevale direktiivile.

Artikkel 2

Kalibreerimistulemused kantakse EMÜ kalibreerimistunnistusele, mis on koostatud vastavalt lisadele.

Liikmesriigid omistavad EMÜ kalibreerimistunnistusele vastavate siseriiklike dokumentidega võrdse tähtsuse.

Artikkel 3

Mõõtevahendeid, mida kasutatakse vedeliku taseme määramiseks vastavalt käesolevale direktiivile kalibreeritud tankides, tuleb eraldi selleks otstarbeks kohandada.

Need peavad vastama asjakohastes üksikdirektiivides esitatud nõuetele.

Mõõtevahendeid võib siiski ajutiselt kasutada, kui need on vastuvõetavaks tunnistanud selle liikmesriigi pädev talitus, kus määratakse kindlaks vedeliku tase.

Kõnesolev ajutine kord kaotab kehtivuse aasta pärast kõnealuseid mõõtevahendeid käsitleva üksikdirektiivi jõustumist.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 18 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest ja teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide tekst edastatakse komisjonile.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 12. oktoober 1971

Nõukogu nimel

eesistuja

L. Viglianesi

[1] EÜT C 108, 19.10.1968, lk 36.

[2] EÜT C 4, 14.1.1968, lk 2.

[3] EÜT L 202, 6.9.1971, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA

LAEVATANKIDE KALIBREERIMISE ÜLDISED NÕUDED

1. Tankide maht määratakse kindlaks:

- vee või muu sobiva vedeliku ümbervalamise teel, mille maht on mõõdetud mõõtude või muude mõõteseadmetega, mis on varustatud eraldi selleks kalibreeritud mõõdikutega, või

- arvutamise teel tanki kindaksmääratud mõõtmete põhjal; seda toimingut võib võimaluse korral täiendada osalise kontrolliga, vedeliku mõõdetud mahtusid kasutades.

2. Kalibreerimine tuleb teha sellisel viisil ja sellise täpsusega mõõtevahenditega, et dokumentides ettenähtud mahu suhteline viga oleks:

a) üldjuhul kuni ± 3/1000 ettenähtud mahust,

b) erandjuhul kuni ± 5/1000 ettenähtud mahust, kui tegemist on väga keerulise kujuga tankidega, mida ei saa kalibreerida ümbervalamise teel.

3. Kalibreerimistulemused märgitakse kalibreerimistunnistusele, millele lisatakse skeemid ja tabelid, mis annavad tankis sisalduva vedeliku mahu liitrites, kuupdetsimeetrites või kuupmeetrites, kui vedeliku vabapind on kindlaksmääratud kõrgusel, mis on märgitud sentimeetrites või detsimeetrites peili püsttasandile.

Sentimeetrites ja detsimeetrites antud tabeleid võib täiendada millimeetrites antud interpolatsioonitabelitega.

Kõnealused dokumendid peavad vastama II, III ja IV lisa nõuetele.

4. Iga tanki peiltoru suudme lähedale kinnitatakse kalibreerimisplaat.

Kalibreerimisplaadil peab olema järgmine info:

- tanki number,

- üldmõõtekõrgus H,

- kalibreerimistunnistuse number.

Kalibreerimisplaat tuleb valmistada piisavalt vastupidavast materjalist ning plommida selleks ettenähtud tinaplommidest valmistatud EMÜ pitsermärgisega sellisel viisil, et kõnealust märgist ei saaks eemaldada ilma seda vigastamata.

EMÜ pitsermärgise tunnused ja tüüp langevad kokku EMÜ osalise taatluse tunnuste ja tüübiga, mis on ette nähtud nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiivi (liikmesriikide õigusaktide mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete ühtlustamise kohta) artikli 10 lõikes 2 ja lisa punktis 11.3.

Kõnealuse direktiivi artiklit 12 kohaldatakse vajalike muudatustega.

5. Kalibreerimistunnistus antakse välja ainult siis, kui tankide ja ühendustorude konstruktsioon ja asetus võimaldavad tanke ja ühendustorusid laeva tavapäraste töötingimuste juures raskusteta täielikult tühjendada või täielikult täita, ilma et mõõdetava vedeliku sees või selle ülaosas moodustuks õhutaskuid allpool tasandit, mille juures tank loetakse täidetuks.

Kui tehakse erandeid või kui tuleb rakendada ettevaatusabinõusid mõõtmiste täpsuse tagamiseks, siis tuleb seda kalibreerimistunnistuses mainida.

6. Peili püstpind, millele on märgitud vedeliku kõrgused, peab üldjuhul kulgema ligikaudu läbi tanki horisontaallõike raskuspunkti igas sellises osas, kus tavapärastes kasutustingimustes toimuvate mõõtmiste puhul võib esineda vedeliku vabapind.

Kui kõnealune tingimus tanki konstruktsioonist tulenevate omaduste tõttu ei ole täidetud, tuleb kalibreerimistunnistusele märkida, et tankis oleva vedeliku taset võib määrata ainult siis, kui laev on diferendi ja kreenita.

Peili vertikaalasend määratakse kindlaks juhtseadme telje järgi.

Kõnealune seade peab tagama peili õige asetuse; peili konstrueerimise viisist ei tohi tuleneda süstemaatilisi mõõtevigu. Juhtseadme ülaserva läbiv tasapind on mõõtealus. Kaugust kõnealuse tasapinna ja vertikaalselt mõõtealuse alla asetatud horisontaalse, mitteeemaldatava puuteplaadi vahel nimetatakse "üldmõõtekõrguseks H" ning see märgitakse kõikide tabelite ülaossa.

Tuleb rakendada kõiki ettevaatusabinõusid tagamaks, et mõõtealuse asend nii tanki kui ka üldmõõtekõrguse H suhtes oleks praktiliselt muutumatu.

EMÜ pitsermärgis kinnitatakse mõõtealusele.

7. Võttes arvesse:

a) täpsust, millega tabelites esitatud mahud on määratud,

b) täpsust, millega vedeliku vabapinna taset saab tankides määrata,

näitab kalibreerimistunnistus seda suhtelist täpsust, millega tanke kasutades määratakse kindlaks neis tankides sisalduva vedeliku maht.

Käesoleva lisa punktis 2.a märgitud juhul ei tohi suhteline viga olla suurem kui ± 5/1000 tabelis ettenähtud mahust; punktis 2.b märgitud juhul ei tohi suhteline viga olla suurem kui ± 8/1000 tabelis ettenähtud mahust.

Väikseim mõõdetav kõrgus ei tohi olla väiksem kui 500 mm.

8. Pitserimärgised, kalibreerimistunnistused ja kalibreerimistabelid kaotavad kehtivuse

- kaheteistkümne aasta järel või

- niipea, kui tank on deformeerunud või remonditud või ümber ehitatud sellisel viisil, mis võib muuta selle metroloogilisi näitajaid.

Kaheteistkümneaastase kehtivusaja lõppemise kuu ja aasta märgitakse kalibreerimistunnistuse ülaossa ja igasse tabelisse.

Kalibreerimistunnistusi ja -tabeleid uuendatakse ainult pärast uut kalibreerimist.

--------------------------------------------------

II LISA

KALIBREERIMISPROTOKOLLID

Pädeva metroloogiatalituse poolt välja antud kalibreerimisprotokoll koosneb järgmistest dokumentidest:

1. Kalibreerimistunnistus järgmiste andmetega:

a) tunnistuse väljaandnud pädeva asutuse nimi ja aadress;

b) kalibreerija nimi ja amet;

c) tunnistuse seerianumber (märgitakse ka kõikidele teistele dokumentidele ja kalibreerimisplaatidele);

d) tunnistuse väljaandmise kuupäev ning kalibreerija töökoha aadress;

e) tunnistuse kehtivusaeg;

f) laeva andmed (nimi, registreerimisnumber, omaniku nimi ja aadress ning ehitusaasta);

g) lisatud dokumentide nimekiri ja laad;

h) tankide rühmad, mille puhul kehtib sama tabel;

i) tühjenduskaevude ja soojenditega tankid;

j) kogumaht;

k) tabelites esitatud mõõtmistulemuste täpsus;

l) kalibreerimisdokumentide kasutamise täpsus tankides sisalduva vedeliku mahu määramisel;

m) väikseim mõõdetav kõrgus.

2. Skeemil nr 1 esitatakse tankide asukoht laevas ning iga tanki üldmõõtekõrgus H, peili asetus ja peili asend tanki esivaheseina ja keskpikivaheseina või -tasapinna suhtes.

3. Tanki ristlõiget kujutaval skeemil nr 2 on näha eelkõige pilsi raadius, teki või piimi kumerus, šahti kõrgus ning juhtseadme ehitamise viis.

4. Laevade puhul, millel on soojendite ja tühjenduskaevudega tankid, kasutatakse skeemi nr 3, kus esitatakse kõnealuste soojendite ja tühjenduskaevude ruumala ning vedeliku maht, mis võib esineda viimases ülelaskeklappide vahel.

5. Iga tanki või sama liiki tankide rühma juurde kuulub mahutabel sentimeetrites või detsimeetrites, kuhu on märgitud üldmõõtekõrgus H, kehtivusaeg ning interpolatsioonitabel millimeetrites, kui see on olemas.

--------------------------------------------------

III LISA

KALIBREERIMISTUNNISTUSE NÄIDIS

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

IV LISA

KALIBREERIMISTABELI NÄIDIS

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------