mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi Euroopa varjupaigaküsimuste tugiametis osalemise üksikasju

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määruse (EL) nr 439/2010 (millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet) (1) (edaspidi „määrus”) artikli 49 lõiget 1

Liechtenstein osaleb täielikult tugiameti töös ja tal on õigus saada tugiametilt määruse kohast toetust vastavalt käesolevas lepingus sätestatud tingimustele.

1. Liechtenstein toetab tugiametit rahaliselt igal aastal summas, mis arvutatakse vastavalt Liechtensteini sisemajanduse koguprodukti (SKP) osakaalule kõigi osalevate riikide SKPst vastavalt I lisas sätestatud meetodile.

2. Lõikes 1 osutatud rahalist toetust arvestatakse alates käesoleva lepingu jõustumisele järgnevast kuupäevast. Esimest rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ajavahemikuga, mis on jäänud aasta lõpuni pärast käesoleva lepingu jõustumist.

1. Käesoleva lepingu kohaldamisel töötleb Liechtenstein isikuandmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (3).

2. Käesoleva lepingu puhul kohaldab tugiamet isikuandmete töötlemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (4).

3. Liechtenstein peab tugiameti valduses olevate dokumentide puhul täitma konfidentsiaalsuseeskirju, mis on sätestatud haldusnõukogu kodukorras.

Tugiamet on Liechtensteini õiguse kohaselt juriidiline isik ning tal on Liechtensteinis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis Liechtensteini õiguse kohaselt juriidilistele isikutele antakse. Tugiamet võib eelkõige omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

Liechtenstein tunnustab vastavalt määruse artikli 45 lõigetele 2 ja 4 tugiameti kuulumist Euroopa Liidu Kohtu jurisdiktsiooni alla.

1. Vastavalt määruse artikli 38 lõikele 1 ja artikli 49 lõikele 1 kohaldatakse Liechtensteini kodanike suhtes, kes on tööle võetud tugiametisse, Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja liidu muude teenistujate teenistustingimusi, ELi institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade ja liidu muude teenistujate teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastu võetud rakendusmeetmeid ning tugiameti poolt määruse artikli 38 lõike 2 kohaselt vastu võetud eeskirju.

2. Erandina Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a ja artikli 82 lõike 3 punktist a võib tugiameti tegevdirektor võtta Liechtensteini täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel vastavalt tugiameti vastu võetud kehtivatele eeskirjadele, mis käsitlevad töötajate valikut ja töölevõtmist.

3. Määruse artikli 38 lõiget 4 kohaldatakse mutatis mutandis Liechtensteini kodanike suhtes.

4. Liechtensteini kodanikke ei tohi siiski määrata tugiameti tegevdirektori ametikohale.

Liechtenstein kohaldab tugiameti ja selle töötajate suhtes Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli, (5) samuti kõnealuse protokolli kohaselt vastu võetud mis tahes eeskirju, mis on seotud tugiameti personaliküsimustega.

Määruse artikli 44 kohased sätted, mis käsitlevad ELi finantskontrolli Liechtensteinis tugiameti tegevuses osalejate üle, on esitatud II lisas.

1. Euroopa Komisjoni ja Liechtensteini esindajatest koosnev komitee jälgib käesoleva lepingu nõuetekohast rakendamist ning tagab asjaomase teabe ja seisukohtade pideva vahetuse. Praktilistel kaalutlustel tuleb komitee kokku ühiselt koos vastavate komiteedega, mis on loodud teiste assotsieerunud riikidega, kes osalevad määruse artikli 49 lõike 1 alusel. Komitee tuleb kokku Liechtensteini või Euroopa Komisjoni nõudmisel. Tugiameti haldusnõukogu teavitatakse komitee tööst.

2. Teavet kavandatavate ELi õigusaktide kohta, mis otseselt mõjutavad või muudavad määrust või mis võivad mõjutada käesoleva lepingu artiklis 3 sätestatud rahalist toetust, jagatakse ning arutatakse komitees.

1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks vastavalt oma sisemenetlustele. Nad teatavad teineteisele kõnealuste menetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolev leping jõustub lõikes 1 osutatud viimase teatamise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

2. Iga lepinguosaline võib pärast konsulteerimist komitees käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

3. Käesolev leping lõpetatakse juhul, kui lõpetatakse Euroopa Ühenduse ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline protokoll Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (6).

4. Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на трети март две хиляди и четиринадесета година.

Hecho en Bruselas, el tres de marzo de dos mil catorce.

V Bruselu dne třetího března dva tisíce čtrnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den tredje marts to tusind og fjorten.

Geschehen zu Brüssel am dritten März zweitausendvierzehn.

Kahe tuhande neljateistkümnenda aasta märtsikuu kolmandal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις τρεις Μαρτίου δύο χιλιάδες δεκατέσσερα.

Done at Brussels on the third day of March in the year two thousand and fourteen.

Fait à Bruxelles, le trois mars deux mille quatorze.

Sastavljeno u Bruxellesu trećeg ožujka dvije tisuće četrnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì tre marzo duemilaquattordici.

Briselē, divi tūkstoši četrpadsmitā gada trešajā martā.

Priimta du tūkstančiai keturioliktų metų kovo trečią dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennegyedik év március havának harmadik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tielet jum ta’ Marzu tas-sena elfejn u erbatax.

Gedaan te Brussel, de derde maart tweeduizend veertien.

Sporządzono w Brukseli dnia trzeciego marca roku dwa tysiące czternastego.

Feito em Bruxelas, em três de março de dois mil e catorze.

Întocmit la Bruxelles la trei martie două mii paisprezece.

V Bruseli tretieho marca dvetisícštrnásť.

V Bruslju, dne tretjega marca leta dva tisoč štirinajst.

Tehty Brysselissä kolmantena päivänä maaliskuuta vuonna kaksituhattaneljätoista.

Som skedde i Bryssel den tredje mars tjugohundrafjorton.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Княжество Лихтенщайн

Por el principado de Liechtenstein

Za Lichtenštejnské knížectví

For Fyrstendømmet Liechtenstein

Für das Fürstentum Liechtenstein

Liechtensteini Vürstiriigi nimel

Για το Πριγκιπάτο του Λιχτενστάιν

For the Principality of Liechtenstein

Pour la Principauté de Liechtenstein

Za Kneževinu Lihtenštajn

Per il Principato del Liechtenstein

Lihtenšteinas Firstistes vārdā –

Lichtenšteino Kunigaikštystės vardu

A Liechtensteini Hercegség részéről

Għall-Prinċipat tal-Liechtenstein

Voor het Vorstendom Liechtenstein

W imieniu Księstwa Lichtensteinu

Pelo Principado do Listenstaine

Pentru Principatul Liechtenstein

Za Lichtenštajnské kniežatstvo

Za Kneževino Lihtenštajn

Liechtensteinin ruhtinaskunnan puolesta

För Furstendömet Liechtenstein

I LISA

Toetuse arvutamise valem

Määruse artikli 33 lõike 3 punkti d kohane Liechtensteini rahaline toetus tugiametile arvutatakse järgmiselt.

Liechtensteini sisemajanduse koguprodukti (SKP) kõige ajakohasemad iga aasta 31. märtsi seisuga lõplikud andmed jagatakse kõigi tugiametis osalevate riikide sama aasta seisuga SKP andmete summaga. Saadud protsendimäära kohaldatakse asjaomaseks aastaks tugiameti jaoks ette nähtud, määruse artikli 33 lõike 3 punktis a määratletud tulude osa suhtes, et arvutada Liechtensteini antava rahalise toetuse summa.

2.	Rahaline toetus makstakse eurodes.

Liechtenstein maksab oma rahalise toetuse hiljemalt 45 päeva jooksul pärast võlateate saamist. Mis tahes viivitusega Liechtensteini makse tegemisel kaasneb kohustus tasuda viivist maksetähtpäevaks maksmata summalt. Intressimäär vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel päeval, kuhu tähtpäev langeb, ning mida on suurendatud 3,5 protsendipunkti võrra.

Liechtensteini antavat rahalist toetust kohandatakse vastavalt käesolevale lisale, kui määruse artikli 33 lõike 3 punkti a kohast Euroopa Liidu üldeelarvesse kantud Euroopa Liidu antavat rahalist toetust suurendatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (1) artiklitele 26, 27 või 41. Sel juhul tuleb kohandamise tulemusel tekkinud vahe maksta 45 päeva jooksul pärast võlateate saamist.

Juhul kui aastaga N seotud maksete assigneeringuid, mille tugiamet on saanud ELilt vastavalt määruse artikli 33 lõike 3 punktile a, ei ole ära kasutatud hiljemalt aasta N 31. detsembril, või kui tugiameti aasta N eelarvet on vähendatud vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitele 26, 27 või 41, kantakse kasutamata või vähendatud maksete assigneeringute osa, mis vastab Liechtensteini antava toetuse osakaalule, üle tugiameti aasta N + 1 eelarvesse. Liechtensteini antavat rahalist toetust tugiameti aasta N + 1 eelarvesse vähendatakse vastavalt.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

II LISA

Finantskontroll Liechtensteini-poolsete tugiameti tegevuses osalejate üle

Artikkel 1

Otsene teabevahetus

Tugiamet ja komisjon suhtlevad otse kõigi Liechtensteinis asuvate isikute või ettevõtjatega, kes osalevad tugiameti tegevuses lepinguosalistena, tugiameti programmides osalejatena, isikutena, kellele on tehtud makseid tugiameti või komisjoni eelarvest, või alltöövõtjatena. Need isikud võivad edastada otse Euroopa Komisjonile või tugiametile kogu olulise teabe ja dokumendid, mis nad peavad esitama vastavalt käesolevas lepingus viidatud vahenditele, sõlmitud lepingutele või kokkulepetele ja kõigile nende alusel vastuvõetud otsustele.

Artikkel 2

Auditid

1. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (1) komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (2) ja muudele käesolevas lepingus osutatud õigusaktidele võib Liechtensteinis asutatud toetusesaajatega sõlmitud lepingutes ja kokkulepetes ning nende toetusesaajatega koos vastuvõetud otsustes ette näha, et nende ja nende alltöövõtjate juures võivad igal ajal toimuda teaduslikud, finants-, tehnoloogilised või muud auditid, mida viivad läbi tugiameti või Euroopa Komisjoni ametnikud või tugiameti ja Euroopa Komisjoni poolt volitatud muud isikud.

2. Tugiameti või Euroopa Komisjoni ametnikele ja muudele kõnealuse ameti ja Euroopa Komisjoni volitatud isikutele peab olema tagatud auditi teostamiseks vajalik juurdepääs ruumidele, töödele ja dokumentidele ning kogu auditi teostamiseks vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul. Seda juurdepääsuõigust väljendatakse sõnaselgelt lepingutes ja kokkulepetes, mis on sõlmitud käesolevas lepingus viidatud vahendite rakendamiseks.

3. Euroopa Kontrollikojal on samad õigused kui Euroopa Komisjonil.

4. Auditid võivad toimuda kuni viis aastat pärast käesoleva lepingu kehtivuse lõppu või vastavalt sõlmitud lepingutes või kokkulepetes ning vastuvõetud otsustes ettenähtud tähtaegadele.

5. Liechtensteini riigikontrolli teavitatakse eelnevalt Liechtensteini territooriumil teostatavatest audititest. See teave ei ole niisuguste auditite läbiviimise seaduslik tingimus.

Artikkel 3

Kohapealsed kontrollid

1. Käesoleva lepingu kohaselt on Euroopa Komisjon (OLAF) volitatud teostama kohapealset kontrolli ja ülevaatusi Liechtensteini territooriumil vastavalt tingimustele, mis on sätestatud nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (3).

2. Kohapealse kontrolli ja inspekteerimise valmistab Euroopa Komisjon ette ja viib läbi tihedas koostöös Liechtensteini riigikontrolli või teiste pädevate, Liechtensteini riigikontrolli määratud Liechtensteini asutustega. Asjaomastele asutustele teatatakse võimalikult kiiresti kontrolli ja inspekteerimise objekt, eesmärk ja õiguslik alus, et nad võiksid tagada igakülgse vajaliku abi. Sel eesmärgil võivad Liechtensteini pädevate asutuste töötajad osaleda kohapealses kontrollis ja inspekteerimises.

3. Liechtensteini asjaomaste asutuste soovil viiakse kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised läbi Euroopa Komisjoniga ühiselt.

4. Kui programmis osalejad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, tagavad Liechtensteini asutused siseriiklikke eeskirju järgides Euroopa Komisjoni inspektoritele igakülgse vajaliku abi kohapealse kontrolli ja inspekteerimise edukaks läbiviimiseks.

5. Euroopa Komisjon edastab võimalikult kiiresti Liechtensteini riigikontrollile kõik asjaolud või kahtlused seoses selliste rikkumistega, millest ta on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud. Igal juhul peab Euroopa Komisjon teavitama eespool nimetatud asutust kontrolli või inspekteerimise tulemustest.

Artikkel 4

Teavitamine ja konsulteerimine

1. Käesoleva lisa edukaks rakendamiseks vahetavad ELi ja Liechtensteini pädevad asutused korrapäraselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel konsultatsioone.

2. Liechtensteini pädevad asutused teavitavad viivitamatult tugiametit ja Euroopa Komisjoni kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest seoses eeskirjade eiramisega käesolevas lepingus viidatud vahendite kohaldamiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepete sõlmimisel ja rakendamisel.

Artikkel 5

Konfidentsiaalsus

Käesoleva lisa alusel ükskõik millises vormis saadetud või vahetatud teabe kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ning sellele laieneb Liechtensteini õigusaktidega ja ELi institutsioonides rakendatavate vastavate sätetega analoogilisele teabele kehtestatud kaitse. Sellist teavet võib edastada üksnes ELi institutsioonides, liikmesriikides või Liechtensteinis olevatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide tõhus kaitse.

Artikkel 6

Haldusmeetmed ja -karistused

Ilma et see piiraks Liechtensteini karistusõiguse kohaldamist, võib tugiamet või Euroopa Komisjon võtta haldusmeetmeid ja määrata halduskaristusi määrusele (EÜ, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrusele (EL), Euratom) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju, (4) ja nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (5).

Artikkel 7

Sissenõudmine ja täitmine

Tugiameti ja Euroopa Komisjoni poolt käesoleva lepingu rakendusalas vastuvõetud otsused, mis sisaldavad rahalisi kohustusi muudele isikutele kui riikidele, kuuluvad täitmisele Liechtensteinis. Täitekorralduse väljastab Liechtensteini valitsuse nimetatud asutus, kes kontrollib vaid korralduse õigsust ning teavitab sellest tugiametit ja Euroopa Komisjoni. Jõustamine toimub vastavalt Liechtensteini menetlusnormidele. Täitekorralduse õiguspärasust on õigus kontrollida Euroopa Liidu Kohtul.

Vastavalt vahekohtuklauslile tehtud Euroopa Liidu Kohtu otsused on täitmisele pööratavad samadel tingimustel.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(2) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72, viimati muudetud komisjoni määrusega (EL, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 23).

(3) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(4) ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

(5) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.