Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Ühenduse vaheline leping kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide koordineerimise kohta

Ameerika Ühendriikide valitsus ja Euroopa Ühendus (edaspidi "lepinguosalised"), soovides viia energiasäästu ja keskkonnakasu energiatõhusate toodete pakkumise ja nõudluse stimuleerimise teel maksimumini, on kokku leppinud järgmises:

I artikkel

Üldpõhimõtted

1. Lepinguosalised kasutavad ühist energiatõhususe spetsifikaatide kogumit ja ühist logo, et seada tootjate jaoks ühetaolised sihid ja suurendada sel teel maksimumini nende iseseisvate jõupingutuste mõju niisuguste tootetüüpide pakkumisele ja nõudlusele.

2. Lepinguosalised kasutavad C lisas loetletud ja tingimustele vastavate energiatõhusate tootetüüpide tähistamiseks ühist logo.

3. Lepinguosalised tagavad, et ühised spetsifikaadid aitavad kaasa tõhususe jätkuvale parendamisele, võttes arvesse turul levinud kõige kaasaegsemaid oskustavasid.

4. Lepinguosalised tagavad tarbijatele võimaluse määrata turul pakutavad tõhusad tooted kindlaks märgistuse järgi.

II artikkel

Mõisted

1. Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) Energy Star – USAs registreeritud teenindusmärk, mis on määratletud A lisas ja mille omanikuks on Ameerika Ühendriikide keskkonnaagentuur ("US EPA").

b) Ühine logo – USAs registreeritud sertifitseerimismärk, mis on määratletud A lisas ja mille omanikuks on US EPA.

c) Energy Star'i märgid – nimi "Energy Star" ja ühine logo, samuti selles dokumendis määratletud igasuguseid juhtorganisatsioonide või programmis osalejate poolt välja töötatud või modifitseeritud versioonid nendest märkidest, sealhulgas A lisas sisalduv tähis või märgistus, mille Euroopa Ühendus võtab tarvitusele selle lepingu tingimuste täitmiseks.

d) Energy Star'i märgistusprogramm – juhtorganisatsiooni poolt hallatav programm, mille puhul on kasutusel ühised energiatõhususe spetsifikaadid, märgid ja suunised, mida tuleb rakendada määratud tootetüüpide korral.

e) Programmis osalejad – tootjad, tarnijad või edasimüüjad, kes müüvad spetsifikaatidele vastavaid määratud energiatõhusaid tooteid ja kes on otsustanud osaleda Energy Star'i märgistusprogrammis kas registreerudes ükskõik kumma lepinguosalise juhtorganisatsiooni juures või sõlmides sellega lepingu.

f) Spetsifikaadid – energiatõhususe ja jõudluse alased nõuded, sealhulgas C lisas loetletud katsemeetodid, mida juhtorganisatsioonid ja programmis osalejad kasutavad selleks, et teha kindlaks, kas energiatõhusad tooted kvalifitseeruvad ühise logo vääriliseks.

III artikkel

Juhtorganisatsioonid

Mõlemad lepinguosalised määravad siinjuures käesoleva lepingu täitmise eest vastutava juhtorganisatsiooni ("juhtorganisatsioonid"). Euroopa Ühendus määrab omapoolseks juhtorganisatsiooniks Euroopa Ühenduste Komisjoni ("komisjon"). Ameerika Ühendriikide valitsus määrab omapoolseks juhtorganisatsiooniks US EPA.

IV artikkel

Energy Star′i märgistusprogrammi haldamine

1. Iga juhtorganisatsioon haldab C lisas loetletud energiatõhusate tootetüüpide jaoks mõeldud Energy Star′i märgistusprogrammi käesolevas lepingus toodud sätete ja tingimuste kohaselt. Programmi haldamine hõlmab programmis osalejate vabatahtlikku registreerimist, programmis osalejate ja nõuetele vastavate toodete nimekirja pidamist ning B lisas toodud logo kasutussuuniste tingimuste jõustamist.

2. Energy Star′i märgistusprogrammis kasutatakse C lisas loetletud spetsifikaate.

3. Iga juhtorganisatsioon võtab tõhusad meetmed, et harida tarbijaid Energy Star′i märkide alal vastavalt B lisas toodud logo kasutussuunistele. Need meetmed võivad hõlmata tarbijate teavitamist spetsifikaatidele vastavate energiatõhusate toodete ostmise kasulikkusest ning turustuse või õppeürituste algatamist eesmärgiga stimuleerida turunõudlust märgistusega toodete järele.

4. Iga juhtorganisatsioon kannab ise kõikide oma käesoleva lepinguga seotud tegevuste kulud.

V artikkel

Osalemine Energy Star′i märgistusprogrammis

1. Iga tootja, tarnija või edasimüüja võib ühineda Energy Star′i märgistusprogrammiga, registreerudes ükskõik kumma lepinguosalise juhtorganisatsiooni juures programmis osalejaks.

2. Programmis osalejad võivad kasutada ühist logo, et eristada kvalifitseeritud tooteid, mida on katsetatud kas nende oma rajatistes või sõltumatus katselaboratooriumis, ja mis vastavad C lisas toodud spetsifikaatidele; ning nad võivad toote kvalifitseerumist ise sertifitseerida.

3. Ühe lepinguosalise juhtorganisatsioon tunnistab programmis osaleja registreerimist Energy Star′i märgistusprogrammi teise lepinguosalise juhtorganisatsiooni poolt.

4. Et hõlbustada Energy Star′i programmis osalejate tunnustamist ülaltoodud lõike 3 kohaselt, teevad juhtorganisatsioonid koostööd, et pidada kõikide programmis osalejate ja ühise logo vääriliseks kvalifitseeruvate toodete ühiseid nimekirju.

5. Hoolimata ülaltoodud lõikes 2 määratletud omasertifitseerimise protseduuridest jätab iga juhtorganisatsioon endale õiguse oma territooriumil (komisjoni puhul Euroopa Ühenduse liikmesriikide territooriumil) müüdavaid või müüdud tooteid katsetada või muul viisil üle vaadata, et määrata kindlaks, kas tooted on sertifitseeritud vastavalt C lisas toodud spetsifikaatidele. Juhtorganisatsioonid peavad omavahel ühendust ja teevad üksteisega täielikku koostööd, et tagada kõikide ühist logo kandvate toodete vastavus C lisas toodud spetsifikaatidele.

VI artikkel

Lepinguosaliste vaheline programmi koordineerimine

1. Lepinguosalised moodustavad käesoleva lepingu täitmise ülevaatamiseks tehnilise komisjoni, mis koosneb nende vastava juhtorganisatsiooni esindajatest.

2. Tehniline komisjon tuleb ühe juhtorganisatsiooni palvel kokku kord aastas ja peab nõu, et vaadata üle Energy Star′i märgistusprogrammi toimimine ja haldamine, C lisas toodud spetsifikaadid, hõlmatud tooted, tarbijate harimiseks korraldatud üritused ja käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise edukus.

3. Teised peale lepinguosaliste (sealhulgas muud valitsused ja tööstusharu esindajad) võivad osaleda tehnilise komisjoni koosolekutel vaatlejatena, kui juhtorganisatsioonid ei ole omavahel teisiti kokku leppinud.

VII artikkel

Energy Star′i märkide registreerimine

1. Energy Star'i märkide omanikuna võib US EPA taotleda märkide registreerimist Euroopa Ühenduses. Komisjon ei taotle ega rakenda üheski riigis mingisugust Energy Star'i märkide ega nende mingisuguse variandi registreerimist.

2. Kui US EPA registreerib märgid Euroopa Ühenduses või mõnes selle liikmesriigis, siis kohustub US EPA mitte lugema nende märkide puhul rikkumiseks A lisas sisalduva märgi või tähistuse käesoleva lepingu tingimuste kohast kasutamist komisjoni või mõne komisjoni juures registreeritud programmis osaleja poolt.

VIII artikkel

Jõustamine ja mittejärgimine

1. Energy Star'i märkide kaitsmiseks tagab iga juhtorganisatsioon oma territooriumil (komisjoni puhul Euroopa Ühenduse liikmesriikide territooriumil) Energy Star'i märkide nõuetekohase kasutamise. Iga juhtorganisatsioon tagab Energy Star'i märkide kasutamise üksnes A lisas toodud kujul. Iga juhtorganisatsioon tagab Energy Star'i märkide kasutamise üksnes B lisas toodud logo kasutussuunistes kehtestatud viisil.

2. Iga juhtorganisatsioon tagab, et programmis osaleja suhtes rakendatakse viivitamatult asjakohaseid meetmeid alati, kui talle saab teatavaks, et programmis osaleja on kasutanud nõudeid rikkuvat märki või pannud Energy Star′i märgi tootele, mis ei vasta C lisas toodud spetsifikaatidele. Niisuguste meetmete hulka kuuluvad muu hulgas:

a) programmis osaleja kirjalik teavitamine temapoolsest Energy Star′i märgistusprogrammi nõuete mittejärgimisest;

b) plaani väljatöötamine nõuetele vastavuse saavutamiseks konsultatsioonide teel ja

c) kui nõuetele vastavust pole võimalik saavutada, siis vajadusel programmis osaleja kõrvaldamine registreeritute hulgast.

3. Iga juhtorganisatsioon tagab kõikide mõeldavate meetmete rakendamise Energy Star′i märkide volitamata kasutamise vastu või nõudeid rikkuva märgi kasutamise vastu organisatsiooni poolt, kes ei ole programmis osaleja. Niisuguste meetmete hulka kuuluvad muu hulgas:

a) Energy Star' märki kasutava organisatsiooni teavitamine Energy Star'i märgistusprogrammi nõuetest ja logo nõuetekohase kasutamise suunistest ja

b) organisatsioonile programmis osalejaks saamise ja kvalifitseeruvate toodete registreerimise soovitamine.

4. Iga juhtorganisatsioon teavitab viivitamatult teise lepinguosalise juhtorganisatsiooni igasugustest Energy Star′i märkidega seotud rikkumistest, millest ta teadlik on, ning samuti niisuguse rikkumise lõpetamiseks rakendatud meetmetest.

IX artikkel

Lepingu ning selle A ja B lisa muutmise ja uute lisade lisamise protseduurid

1. Mõlemad juhtorganisatsioonid võivad teha ettepanekuid käesoleva lepingu ning selle A ja B lisa muutmiseks ja võivad välja pakkuda lepingu uusi lisasid.

2. Muudatusettepanek tuleb teha kirjalikult ja seda arutatakse tehnilise komisjoni järgmisel koosolekul, eeldusel, et see on edastatud teisele juhtorganisatsioonile vähemalt kuuskümmend päeva enne nimetatud koosolekut.

3. Käesoleva lepingu ning selle A ja B lisa muudatused ja uute lisade lisamise otsused tehakse poolte vastastikusel kokkuleppel.

X artikkel

C lisa muutmise protseduurid

1. Juhtorganisatsioon, kes taotleb C lisa muutmist, et kehtivaid spetsifikaate parandada ja täiendada või lisada uut tootetüüpi ("ettepaneku teinud juhtorganisatsioon"), peab järgima IX artikli lõigetes 1 ja 2 toodud protseduure ja lisama oma ettepanekusse:

a) tõestuse, et spetsifikaatide parandamine ja täiendamine või uue tootetüübi lisamine annab tulemuseks olulise energiasäästu;

b) tõendid tehnoloogia olemasolu kohta, mis teeks võimalikuks rentaabli energiasäästu, mõjumata negatiivselt toote jõudlusele;

c) andmed väljapakutavale spetsifikaadile vastavate tootemudelite hinnangulise arvu ja esindatava ligikaudse turuosa kohta;

d) andmed vastava tööstusharu nende gruppide arvamuste kohta, keda muudatusettepanek võiks mõjutada; ja

e) väljapakutav kuupäev uute spetsifikaatide kehtima hakkamiseks, võttes arvesse toodete kasutusiga ja tootmisgraafikuid.

2. Mõlemale juhtorganisatsioonile vastuvõetavad muudatusettepanekud jõustuvad juhtorganisatsioonide poolt kokkulepitud kuupäeval.

3. Kui teine juhtorganisatsioon ("vastu olev juhtorganisatsioon") on pärast artikli IX lõigete 1 ja 2 kohaselt tehtud ettepaneku kättesaamist arvamusel, et ettepanek ei vasta ülaltoodud lõikes 1 toodud nõuetele või on muul põhjusel ettepaneku vastu, teavitab see viivitamata (tavaliselt tehnilise komisjoni järgmise koosoleku ajaks) ettepaneku teinud juhtorganisatsiooni oma vastuolemisest ja lisab kõik oma vastuolemist toetavad olemasolevad andmed; näiteks andmed, millest nähtub, et ettepaneku vastuvõtmisel on tõenäolised järgmised tagajärjed:

a) see annab turuvõimu ebaproportsionaalselt ja ebaausalt ühele firmale või tööstusharu grupile;

b) see kahjustab tööstusharu üldist osalemist Energy Star′i märgistusprogrammis;

c) on vastuolus selle seaduste ja määrustega; või

d) kehtestab koormavad tehnilised nõuded.

4. Juhtorganisatsioonid annavad oma parima, et saavutada muudatusettepaneku osas kokkulepe esimesel ettepanekule järgneval tehnilise komisjoni koosolekul. Kui juhtorganisatsioonid ei suuda tehnilise komisjoni sellel koosolekul muudatusettepaneku osas kokkulepet saavutada, siis püüavad nad jõuda kokkuleppele kirjalikult enne tehnilise komisjoni järgmist koosolekut.

5. Kui lepinguosalised ei ole suutelised tehnilise komisjoni järgmise koosoleku lõppemise ajaks kokkuleppele jõudma, siis võtab ettepaneku teinud juhtorganisatsioon oma ettepaneku tagasi; ja kehtivate spetsifikaatide parandamise ja täiendamise ettepanekute korral kõrvaldatakse vastav tootetüüp C lisast juhtorganisatsioonide poolt kirjalikult kokkulepitud kuupäevaks. Kõiki programmis osalejaid teavitatakse sellest muudatusest ja protseduuridest, mida tuleb selle muudatuse rakendamiseks järgida.

XI artikkel

Üldsätted

1. Käesolev leping ei käsitle muid keskkonnaalaseid märgistusprogramme ning mõlemad lepinguosalised võivad neid välja töötada ja kasutusele võtta.

2. Kõik käesoleva lepingu alusel toimuvad tegevused sõltuvad mõlema lepinguosalise kohaldatavatest seadustest ja määrustest ning kättesaadavatest rahalistest vahenditest ja ressurssidest.

3. Käesolevas lepingus sätestatu ei mõjuta kummagi lepinguosalise õigusi ja kohustusi, mis tulenevad kahepoolsest, piirkondlikust või mitmepoolsest lepingust, mille ta on sõlminud enne käesoleva lepingu jõustumist.

4. Mõlemad juhtorganisatsioonid võivad kasutada C lisasse mittekuuluvate toodete puhul märgistusprogramme ilma, et see piiraks käesoleva lepingu sätete kohaldamist. Hoolimata käesoleva lepingu muudest sätetest ei takista kumbki lepinguosaline ühegi toote importi, eksporti, müüki ega turustamist põhjusel, et see kannab teise lepinguosalise juhtorganisatsiooni energiatõhususe märke.

XII artikkel

Jõustumine ja kehtivusaeg

1. Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et nad on lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud menetlused lõpule viinud.

2. Käesolev leping on sõlmitud esialgu viieks aastaks. Vähemalt üks aasta enne selle esialgse tähtaja lõppu tulevad lepinguosalised kokku, et arutada käesoleva lepingu pikendamist.

XIII artikkel

Lõppemine

1. Mõlemad lepinguosalised võivad käesoleva lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele kirjalikult kolm kuud ette.

2. Käesoleva lepingu lõpetamise või pikendamata jätmise korral teavitavad juhtorganisatsioonid kõiki nende poolt registreeritud programmis osalejaid ühisprogrammi lõppemisest. Lisaks teavitavad juhtorganisatsioonid oma registreeritud programmis osalejaid, et mõlemad juhtorganisatsioonid võivad jätkata märgistustegevusi kahe eraldi üksikprogrammi raames. Sel juhul ei kasutata Euroopa Ühenduse märgistusprogrammis Energy Star'i märke. Komisjon tagab, et tema ise, Euroopa Ühenduse liikmesriigid ja kõik registreerunud programmis osalejad lõpetavad Energy Star'i märkide kasutamise juhtorganisatsioonide poolt kirjalikult kokku lepitud kuupäevaks. Käesolevas XIII artikli lõikes 2 sisalduvad kohustused jäävad jõusse ka pärast käesoleva lepingu lõppemist.

Sõlmitud Washingtonis kahe tuhandenda aasta detsembrikuu üheksateistkümnendal päeval kahes eksemplaris.

Ameerika Ühendriikide valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

Euroopa Ühenduse nimel

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

A LISA

RAHVUSVAHELINE ENERGY STAR'I LOGO

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

B LISA

SUUNISED ENERGY STAR'I NIME JA RAHVUSVAHELISE LOGO NÕUETEKOHASEKS KASUTAMISEKS

Energy Star'i nimi ja rahvusvaheline logo on US EPA USAs registreeritud märgid. Sellisena võib nime ja logo kasutada üksnes vastavalt järgmistele suunistele ja vastastikuse mõistmise memorandumitele (Memorandum of Understanding – MOU) või Euroopa Komisjoni registreerimisvormile, millele Energy Stari märgistusprogrammis osalejad on alla kirjutanud. Palun levitage neid suuniseid isikutele, kelle ülesandeks on teie eest Energy Star'i materjale ette valmistada.

US EPA (ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide territooriumil Euroopa Komisjon) valvab Energy Star'i nime ja rahvusvahelise logo nõuetekohase kasutuse järele. See hõlmab märkide kasutamise jälgimist turul ja vahetut ühendusevõtmist nende organisatsioonidega, kes ei kasuta neid nõuetekohaselt või kasutavad ilma loata. Märkide väärkasutuse tagajärjed võivad hõlmata seda, et programmis osaleja osavõtt Energy Stari märgistusprogrammist lõpetatakse ning märkide mittenõuetekohasel kasutamisel USAsse imporditavate toodete puhul nende kaupade võimalikku arestimist USA tolliteenistuse poolt.

I. SISSEJUHATUS

Energy Star'i nime võib kasutada üldiselt hariduslikel eesmärkidel. Nime võib kasutada Energy Stari märgistusprogrammi kirjeldamisel, näiteks spetsiaalses haridusotstarbelises brošüüris, infolehes või muus artiklis, kus tuuakse ära programmi üksikasjad ja nõuded. (Täiendav teave on toodud II jaos).

Rahvusvahelist logo võib kasutada tootemärgistusena, et tähistada konkreetseid tooteid, mis vastavad Energy Star'i MOUdes või Euroopa Komisjoni registreerimisvormis sisalduvatele spetsifikaatidele. (Täiendav teave on toodud III jaos).

II. ENERGY STAR'I NIME ÜLDINE KASUTAMINE HARIDUSLIKEL EESMÄRKIDEL

Programmis osalejatel on lubatud kasutada Energy Star'i nime üldistes haridusalastes või teabematerjalides, milles käsitletakse Energy Stari märgistusprogrammi. See hõlmab brošüüre, infolehtede artikleid, aastaaruandeid jne.

III. PROGRAMMIS OSALEJATE POOLNE RAHVUSVAHELISE LOGO KASUTAMINE TOOTEMÄRGISTUSENA

A. Rahvusvahelise logo kandmine toodetele

Rahvusvaheline logo on sertifitseerimismärk ja seda võib kasutada üksnes konkreetsete toodete sertifitseerimiseks, mille puhul on kindlaks tehtud, et need vastavad Energy Star'i märgistusprogrammi nõuetele. Nende konkreetsete toodete puhul võib rahvusvahelist logo kasutada vahetult toote või tootega seotud materjalide peal, näiteks pakend või lisalehed tooteteabega. Et säilitada rahvusvahelise logo terviklikkust ja Energy Star'i märgistusprogrammi usutavust, on hädavajalik mitte rikkuda seda põhireeglit.

Iga Energy Star'i programmis osaleja on kirjutanud alla MOUle või Euroopa Komisjoni registreerimisvormile, mis paneb talle vastutuse rahvusvahelise logo nõuetekohase kasutamise eest. See hõlmab rahvusvahelise logo kasutamist nii tema enda kui ka tema volitatud esindajate poolt, nt reklaamibürood, vahendajad jne. Seetõttu peab programmis osaleja tegema need logo kasutussuunised kättesaadavaks igale osapoolele, kes hakkab programmis osaleja eest materjalide ettevalmistamisega tegelema.

B. Rahvusvahelise logo kasutamine tootereklaamis

Trükireklaamide või brošüüride ettevalmistamisel tuleb rahvusvaheline logo paigutada nõuetele vastava toote peale või vahetult selle kõrvale. Kui reklaamis kujutatakse ainult ühte toodet (ja see toode on nõuetele vastav), siis võib rahvusvahelise logo paigutada leheküljel ükskõik kuhu. Kui aga kujutatakse mitut toodet, siis tuleb rahvusvaheline logo paigutada üksnes nõuetele vastavate toodete kõrvale. Rahvusvahelist logo ei tohi paigutada piki reklaami alläärt või serva teiste üldiste piktogrammide kõrvale, välja arvatud juhul, kui iga reklaamis kujutatud toode vastab Energy Star'i nõuetele.

Kui rahvusvahelist logo kasutatakse sellise tooteseeria üldreklaamis, mille puhul nõuetele vastavad ainult teatud mudelid, peab programmis osaleja kasutama olukorda selgitavaid väljendeid (nt "(tootemudeli nimi) vastab Energy Star'i nõuetele") või võib lisada iga nõuetele vastava mudeli alla konkreetsed väljendid (nt lisada toote omaduste loetellu täppjaotise "vastab Energy Star'i nõuetele").

Ainuke juhtum, mille korral programmis osaleja võib kasutada rahvusvahelist logo ilma konkreetsele tootele viitamata, on programmis osaleja poolne avalikkuse teavitamine märgi sertifitseerimisotstarbest. Näiteks võib programmis osaleja lisada lause, milles öeldakse "Otsige meie toodetelt (rahvusvahelist logo). See näitab, et toote puhul on täidetud Energy Star'i energiatõhususe alased suunised". Lisaks ei tohi nime ega logo mingil juhul kasutada viisil, mis vihjaks äriühingu, selle toodete või teenuste toetamisele US EPA ja/või Euroopa Komisjoni poolt.

C. Lahtiütlemine rahvusvahelise logoga seotud kohustustest

Vastavalt MOUs ja Euroopa Komisjoni registreerimisvormil toodud kirjeldusele peab rahvusvahelise logo kasutamisega programmis osaleja poolt alati kaasnema järgmine avaldus: "Energy Star'i programmis osalejana on (teie äriühingu nimi) kindlaks teinud, et selle toote puhul on täidetud Energy Star'i energiatõhususe alased suunised". Lahtiütlemise avaldus peab logoga kaasnema, aga ei pea paiknema selle kõrval; selle väljendi võib paigutada tavalise selgitava teabe juurde. Näiteks:

- Trükireklaamid või plakatid: Lahtiütlemise avalduse võib paigutada koos muu standardse kaubamärkide ja registreerimisalase teabega reklaami alläärde, kus tunnustatakse teiste äriühingute tooteid (nt "Toode X on XYZ Corp.i kaubamärk; Energy Star'i programmis osalejana on XYZ Corp. kindlaks teinud, et selle toote puhul on täidetud Energy Star'i energiatõhususe alased suunised").

- Brošüüride ja kasutusjuhendite puhul peab vastav väljend kaasnema esmakasutusega ja/või paiknema koos muude kaubamärkide tunnustamisega esijaos.

- Kui logo kantakse vahetult toote peale, siis võib programmis osaleja paigutada selle avalduse kasutusjuhendisse või nimeplaadile.

- Kui logo on paigutatud toote pakendile, siis ei pea programmis osaleja lisama lahtiütlemise avaldust pakendi peale; pigem võib programmis osaleja kasutada lahtiütlemise avaldust kasutusjuhendis või muudes tootega kaasas olevates müügi- ja turustusmaterjalides.

- Üldreeglina peab trükk olema nähtav – trükikirja suuruseks peab olema vähemalt 2,5 punkti.

IV. RAHVUSVAHELISE LOGO REPRODUTSEERIMINE

Rahvusvaheline logo on saadaval värvilise ja mustvalgena kettal kahes graafilises vormingus:. EPS (kapseldatud Postscript) ja .BMP (bittraster). Need failid on mõeldud jaotamiseks teie kliendi- ja graafikaosakonnale EPS vormingus versiooni saab kasutada nii PC- kui Mac-tüüpi arvutites. (Soovi korral on saadaval ka .TIF vorming).

Vastavalt kõikides Energy Star'i MOUdes ja registreerimisvormil toodud kirjeldusele ei tohi rahvusvahelist logo mingil viisil muuta, osadeks lõigata ega eraldada. Järgnevas tuuakse üksikasjalikumad suunised:

- Logo suurust võib muuta, aga proportsioonid tuleb säilitada.

- Neljavärvilise logo värvused tuleb reprodutseerida tõetruult (4-värvi protsess).

- Neljavärvilist logo võib reprodutseerida mustvalgelt varjustusega.

- Lihtsustatud kontuurlogo ehk "joongraafikana" esitatud logo võib reprodutseerida järgmisel viisil:

- musta või valgena lausvärvil,

- ühevärvilise versioonina teie valitud värviga,

- kahevärvilise versioonina 4-värvilise versiooni värvidega, nt sinine ja kollane, roheline ja sinine, kollane ja sinine.

V. REGISTREERITUD MÄRK

Nagu ülal märgitud, on Energy Star'i nimi ja rahvusvaheline logo US EPA USAs registreeritud märgid. Energy Star'i nime või rahvusvahelise logo kasutamisel teabevahetus- ja turustusmaterjalides peab programmis osaleja toimima järgmiselt:

- Energy Star'i märgistusprogrammi või selles programmis osalejate mainimisel tuleb Energy Star'i nimi alati kirjutada suurtähtedes. Lisaks on sobiv kasutada iga sõna esitähe korral veidi suuremat kirjasuurust, nt E ja Si puhul 12 punkti ja teiste tähtede puhul 10 punkti – Energy Star.

- Programmis osaleja peab näitama märkide registreeritud seisundit, lisades registreerituse sümboli (®) iga kord, kui Energy Star'i nime või rahvusvahelist logo kasutatakse USA turul brošüüris, reklaamis, plakatil, toote pakendil jne (st ENERGY STAR®). (Palun pange tähele, et US EPA poolt välja töötatud materjalide puhul, kus väljendit Energy Star kasutatakse korduvalt, näiteks logo kasutussuunistes, lisatakse registreerituse sümbol ainult ühel korral, et lugejat mitte segada).

– JA –

Programmis osaleja võib USA turu puhul lisada avalduse märgi registreerituse kohta: "ENERGY STAR on USAs registreeritud märk". Sarnaselt lahtiütlemise avaldusele võib märgi registreerituse avalduse paigutada kohta, kus paikneb tavaline selgitav teave (nt reklaami või plakati alläärde, kasutusjuhendis või brošüüris asjakohase lehekülje alläärde või toote pakendile).

VI. MUUD ENERGY STAR'I LOGOD (EI OLE MÕELDUD KASUTAMISEKS KONTORISEADMETE PROGRAMMIS OSALEJATELE)

Rahvusvaheline logo on ainuke logo, mida programmis osalejad peaksid oma toodetel kasutama. See logo versioon ei sisalda mingit teksti ega akronüüme. Kui vajate teile postitatud logost disketil olevat koopiat, siis helistage palun US EPAsse (või Euroopa Ühenduse liikmesriikide territooriumil Euroopa Komisjoni).

Tõenäoliselt olete turul näinud logo muid versioone. Need logod on kas vananenud või kasutuses Energy Star'i muude tootevaldkondade puhul. Palun ÄRGE kasutage järgmisi logosid:

VANANENUD LOGO | LOGO, KASUTAMISEKS LEPINGUOSALISTE POOLT TEISTES PROGRAMMIDES (HVAC, HOMES JNE) |

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

| |

VII. LISAKÜSIMUSI LOGO KASUTAMISE KOHTA

Energy Star'i infoliin

USAs helistamine tasuta: 1-888-STAR-YES (1-888-782-7937)

Väljaspool USAd helistada: 202 775-6650

Faks: 202 775-6680

EUROOPA KOMISJON

Peadirektoraadi TREN

Telefon: (32-2) 295 22 04

Faks: (32-2) 296 42 54

--------------------------------------------------

C LISA

TOOTESPETSIFIKAADID

I. ARVUTI SPETSIFIKAADID

A. Mõisted

1. Arvuti: Lauaarvuti, torn- või minitornkorpusega või kaasaskantav seade, sealhulgas võimsaimad lauaarvutid, personaalarvutid, tööjaamad, võrgu-lauaarvutid, X-terminali kontrollerid ja arvutipõhised kassaterminalid. Kvalifitseerumiseks peab seade olema suuteline saama toidet seinakontaktist, see ei välista aga seadmeid, mis on suutelised saama toidet nii seinakontaktist kui akust. Käesoleva määratluse eesmärgiks on hõlmata esmajoones arvuteid, mida müüakse kasutamiseks äriettevõtetes või kodudes. See arvuti määratlus ei hõlma arvuteid, mida müüakse või turustatakse muul viisil "failiserverite" või "serveritena".

2. Monitor: Kineskoopkuvar (CRT), lamekuvar (nt vedelkristallkuvar) või muu kuvar ja sellega seotud elektroonika. Monitori võidakse müüa eraldi või see võib olla arvutikorpusesse sisse ehitatud. Käesoleva määratluse eesmärgiks on hõlmata esmajoones standardmonitore, mis on ette nähtud koos arvutiga kasutamiseks. Käesolevas spetsifikaadis võib aga monitorina käsitleda ka järgmisi seadmeid: suurarvuti terminalid ja füüsiliselt eraldiasuvad kuvarid.

3. Integreeritud arvutisüsteem: Süsteemid, mille puhul arvuti ja kuva näitav monitor moodustavad ühe seadme. Niisugused süsteemid peavad vastama kõikidele järgmistele kriteeriumidele: komponentide energiatarvet ei ole võimalik eraldi mõõta; ja süsteem ühendatakse seinakontaktiga ühe toitekaabli abil.

4. Jõudeolek: Periood, mille jooksul arvuti ei saa kasutajalt mingeid sisendandmeid (nt klaviatuurilt sisestamine või hiire liigutamine).

5. Vähese energiatarbega ehk "puhkeolek": Vähendatud energiatarbega olek, millele arvuti lülitub pärast teatavat jõudeoleku perioodi.

6. Äratussündmused: Kasutaja-, programmeeritud või väline sündmus või ajend, mis kutsub esile arvuti ülemineku oma vähese energiatarbega/"puhkeolekust" aktiivsesse tööolekusse. Äratussündmuse näideteks on muu hulgas hiire liigutamine, klaviatuuri kasutamine või korpusel paikneva nupu vajutamine ja väliste sündmuste korral telefoni, kaugjuhtimispuldi, võrgu, kaabelmodemi, satelliidi vms. kaudu edastatud ajend.

B. Toote kvalifitseerimine Energy Star'i logo vääriliseks

1. Tehnospetsifikaadid

a) Arvutid: Energy Star'i nõuetele vastav arvuti puhul peavad täidetud olema järgmised tingimused:

i) I kiht – arvutimudelid, mis esmakordselt tarniti 1. juulil 1999 või pärast seda ja enne 1. juulit 2000:

a) Arvuti peab teatava jõudeoleku perioodi järel lülituma puhkeolekusse.

b) Kui arvuti tarnitakse võrguühenduse võimelisena, siis peab see olema suuteline lülituma puhkeolekusse ka võrku ühendatuna.

c) Kui arvuti tarnitakse võrguühenduse võimelisena, siis peab see võrku ühendatuna säilitama puhkeolekus võime reageerida arvutile suunatud äratussündmustele. Kui äratussündmus nõuab, et arvuti väljuks puhkeolekust ja täidaks mingi tegumi, siis peab arvuti pärast nõutud tegumi täitmisele järgnevat jõudeoleku perioodi uuesti lülituma puhkeolekusse.

Kvalifitseeruvad ka arvutid, mis kasutavad võrku ühendatuna puhkeolekus olles selle funktsiooni säilitamiseks alternatiivseid vahendeid. Programmis osaleja võib kasutada käesolevas lõikes kirjeldatud käitumise saavutamiseks kõiki olemasolevaid vahendeid.

d) Arvuti, mille toiteallika suurim kestev väljundvõimsus [1] on 200 vatti või alla selle (≤ 200 W), peab pärast etteantud kestusega jõudeoleku perioodi lülituma automaatselt vähese energiatarbega/"puhkeolekusse", mille puhul energiatarve on 30 W või alla selle. Arvuti, mille toiteallika suurim kestev väljundvõimsus on suurem kui 200 vatti (> 200 W), peab pärast etteantud kestusega jõudeoleku perioodi lülituma automaatselt vähese energiatarbega/"puhkeolekusse", mille puhul energiatarve on mitte rohkem kui 15 protsenti (15 %) selle suurimast kestvast väljundvõimsusest.

Arvutid, mille energiatarve on alati 30 vatti või alla selle, vastavad käesoleva lepingu I kihi energiatarbe alastele nõuetele ja nende puhul pole A jaos kirjeldatud puhkeoleku olemasolu nõutav.

ii) II kiht – arvutimudelid, mis esmakordselt tarniti 1. juulil 2000 või pärast seda:

Olemas on kaks suunist, mille alusel saab kvalifitseerida arvuti Energy Star'i nõuetele vastavaks – A ja B. Kaks suunist on välja töötatud eesmärgiga anda programmis osalejatele vabadus käsitleda toitehaldust ja energiatõhusust erineval viisil.

Suunise A alusel tuleb kvalifitseerida järgmist tüüpi arvutid.

- Arvutid, mis tarnitakse võrguühenduse võimelistena selliselt, et need on suutelised jääma vähese energiatarbega/puhkeolekusse samal ajal, kui nende võrguadapter säilitab võime reageerida võrgust lähtuvatele päringutele.

- Arvutid, mida ei tarnita võrguühenduse võimelisena.

- Arvutid, mis tarnitakse võrguga varustamata keskkonda.

EPA eeldab, et personaalarvutitena müüdavaid või muul viisil turustatavaid arvuteid kvalifitseeritakse üksnes suunise A alusel.

Arvuteid, mis tarnitakse võrguühenduse võimelisena ja mis vajavad puhkeolekus olles võrguühenduse säilitamiseks jooksvalt arvuti protsessori ja/või mälu osalemist, võib kvalifitseerida suunise B alusel. Suunise B alusel kvalifitseeruvate arvutite puhul eeldatakse, et nii puhkeolekus kui väljaspool seda säilivad ühesugused võrgufunktsioonid.

a) Suunis A

1. Arvuti peab teatava jõudeoleku perioodi järel lülituma puhkeolekusse.

2. Kui arvuti tarnitakse võrguühenduse võimelisena, siis peab see olema suuteline lülituma puhkeolekusse ka võrku ühendatuna.

3. Kui arvuti tarnitakse võrguühenduse võimelisena, siis peab see võrku ühendatuna säilitama puhkeolekus oma võime reageerida arvutile suunatud äratussündmustele. Kui äratussündmus nõuab, et arvuti väljuks puhkeolekust ja täidaks mingi tegumi, siis peab arvuti pärast nõutud tegumi täitmisele järgnevat jõudeoleku perioodi uuesti lülituma puhkeolekusse. Programmis osaleja võib kasutada käesolevas lõikes kirjeldatud käitumise saavutamiseks kõiki olemasolevaid vahendeid.

4. Puhkeolekus peab arvuti tarbima energiat vastavalt tabelile 1.

Tabel 1

Toiteallika suurim kestev väljundvõimsus [2] | Vatte puhkeolekus |

≤ 200 W | ≤ 15 W |

> 200 W ≤ 300 W | ≤ 20 W |

> 300 W ≤ 350 W | ≤ 25 W |

> 350 W ≤ 400 W | ≤ 30 W |

> 400 W | 10 % suurimast kestvast väljundvõimsusest |

Arvutid, mille energiatarve on alati 15 vatti või alla selle, vastavad käesoleva spetsifikaadi II kihi energiatarbe alastele nõuetele ja nende puhul pole A jaos kirjeldatud puhkeoleku olemasolu nõutav.

b) Suunis B

1. Arvuti peab teatava jõudeoleku perioodi järel lülituma puhkeolekusse.

2. Kui arvuti tarnitakse võrguühenduse võimelisena, siis peab see olema suuteline lülituma puhkeolekusse olenemata võrgutehnoloogiast.

3. Arvuti peab puhkeolekus säilitama oma võime reageerida igat tüüpi võrgust lähtuvatele päringutele. Ei tohi esineda kasutajale kättesaadavate võrgufunktsioonide kadu (nt puhkeoleku ajal peavad kasutajale olema kättesaadavad samad võrgufunktsioonid, mis olid kättesaadavad enne arvuti puhkeolekusse lülitumist).

4. Puhkeolekus ei tohi arvuti tarbida üle 15 % oma toiteallika suurimast kestvast väljundvõimsusest.

b) Integreeritud arvutisüsteemid: Energy Star'i nõuetele vastav integreeritud arvutisüsteem peab vastama järgmistele tingimustele.

i) Integreeritud arvutisüsteem peab teatava jõudeoleku perioodi järel lülituma puhkeolekusse.

ii) Kui integreeritud arvutisüsteem tarnitakse võrguühenduse võimelisena, siis peab see olema suuteline lülituma puhkeolekusse ka võrku ühendatuna.

iii) Kui integreeritud arvutisüsteem tarnitakse võrguühenduse võimelisena, siis peab see võrku ühendatuna säilitama puhkeolekus oma võime reageerida arvutile suunatud äratussündmustele. Kui äratussündmus nõuab, et integreeritud arvutisüsteem väljuks puhkeolekust ja täidaks mingi tegumi, siis peab arvuti pärast nõutud tegumi täitmisele järgnevat jõudeoleku perioodi uuesti lülituma puhkeolekusse.

Programmis osaleja võib kasutada käesolevas lõikes kirjeldatud käitumise saavutamiseks kõiki olemasolevaid vahendeid.

iv) I kiht: Integreeritud arvutisüsteem, mis esmakordselt tarniti enne 1. juulit 2000, ei tohi puhkeolekus tarbida energiat üle 45 vati. Integreeritud arvutisüsteemid, mille energiatarve on alati 45 vatti või alla selle, vastavad käesoleva lepingu energiatarbe alastele nõuetele ja nende puhul pole A jaos kirjeldatud puhkeoleku olemasolu nõutav.

II kiht: Integreeritud arvutisüsteem, mis esmakordselt tarniti 1. juulil 2000 või pärast seda, ei tohi puhkeolekus tarbida energiat üle 35 vati. Integreeritud arvutisüsteemid, mille energiatarve on alati 35 vatti või alla selle, vastavad käesoleva lepingu energiatarbe alastele nõuetele ja nende puhul pole A jaos kirjeldatud puhkeoleku olemasolu nõutav.

2. Tarnesätted: Tagamaks, et vähese energiatarbega/"puhkeolekut" kasutaks ära võimalikult suur arv kasutajaid, tarnib programmis osaleja oma arvutid ja/või integreeritud arvutisüsteemid selliselt, et toitehalduse funktsioon on sisse lülitatud. Kõikide toodete puhul tuleb algselt seadistada vaikeperioodiks alla 30 minuti. (EPA soovitab seadistada periood algselt vahemikku 15 kuni 30 minutit). Kasutajal peab olema võimalik ajaseadeid muuta või puhke-/vähese energiatarbega olek blokeerida.

3. Operatsioonisüsteemid: Arvuti vähese energiatarbega/"puhkeoleku" nõuetekohane aktiveerimine sõltub tavaliselt operatsioonisüsteemi konkreetse versiooni installimisest ja kasutamisest. Kui programmis osaleja tarnib arvuti koos ühe või enama operatsioonisüsteemiga, siis peab arvuti olema võimeline lülituma vähese energiatarbega/"puhkeolekusse" ja sellest täielikult taastuma, käitades vähemalt ühte nendest operatsioonisüsteemidest. Kui arvutit ei tarnita koos operatsioonisüsteemiga, peab programmis osaleja selgelt määratlema, millised vahendid teevad arvuti Energy Star'i nõuetele vastavaks. Kui puhkeoleku nõuetekohaseks aktiveerimiseks ja sellest taastumiseks on lisaks vaja mingit eritarkvara, riistvaradraivereid või utiliite, siis peavad need olema arvutisse installitud. Programmis osaleja peab lisama sellekohase teabe tootealasesse kirjandusse (nt kasutusjuhend või andmelehed) ja/või oma veebisaidile Internetis. Brošüüride ja reklaamide sõnastus peab vältima eksitavaid avaldusi.

4. Monitori juhtimine: Arvuti peab sisaldama üht või enamat vahendit, mille kaudu see on võimeline aktiveerima Energy Star'i nõuetele vastava monitori vähese energiatarbega olekuid. Programmis osaleja peab tootealases kirjanduses selgelt määratlema viisi, mille abil tema arvuti on võimeline juhtima Energy Star'i nõuetele vastavaid monitore, ning kõik eritingimused, mis peavad olema täidetud monitori toitehalduse rakendamiseks. Programmis osaleja peab vaikimisi seadistama arvuti selliselt, et monitori esimene vähese energiatarbega ehk puhkeolek aktiveeritakse siis, kui kasutaja jõudeolek on kestnud kuni 30 minutit. Lisaks peab programmis osaleja määrama toitehalduse järgmise taseme vaikeperioodi selliselt, et monitor lülitub teisele vähese energiatarbega ehk "sügavasse puhkeolekusse" siis, kui kasutaja jõudeolek on kestnud kuni 60 minutit. Mõlema vähese energiatarbega oleku vaikeperioodide summa ei tohi ületada 60 minutit. Programmis osaleja võib otsustada seadistada arvuti selliselt, et monitori teine vähese energiatarbega ehk "sügav puhkeolek" aktiveeritakse kohe, kui kasutaja jõudeolek on kestnud kuni 30 minutit.

Kasutajal peab olema võimalik ajaseadeid muuta või monitori vähese energiatarbega olekud blokeerida. Käesolev monitori juhtimise nõue ei kehti integreeritud arvutisüsteemide kohta. Integreeritud arvutisüsteemid, mida turustatakse ja müüakse osana dokkimissüsteemist, peavad aga olema võimelised väliselt ühendatud monitori automaatselt juhtima.

II. MONITORI SPETSIFIKAADID

A. Mõisted

1. Monitor: Kineskoopkuvar (CRT), lamekuvar (nt vedelkristallkuvar) või muu kuvar ja sellega seotud elektroonika. Käesoleva definitsiooni eesmärgiks on hõlmata esmajoones standardmonitore, mis on ette nähtud koos arvutiga kasutamiseks. Käesolevas spetsifikaadis võib aga monitorina käsitleda ka järgmisi seadmeid: suurarvuti terminalid ja füüsiliselt eraldiasuvad kuvarid.

2. Esimene vähese energiatarbega ehk "puhkeolek": Vähendatud energiatarbega olek, millele monitorimudel lülitub pärast vastavate käskude saamist arvutist või teiste funktsioonide kaudu. Seda olekut iseloomustavad tühi ekraan ja energiatarbe vähenemine. Monitor lülitub tagasi täieliku energiatarbega olekusse kasutajapoolse nõude tuvastamisel.

3. Teine vähese energiatarbega ehk "sügav puhkeolek": Teine vähendatud energiatarbega olek, millele monitor lülitub pärast vastavate käskude saamist arvutist või teiste funktsioonide kaudu. Seda olekut iseloomustab energiatarbe oluline vähenemine. Monitor lülitub tagasi täieliku energiatarbega olekusse kasutajapoolse nõude tuvastamisel.

B. Toote kvalifitseerimine Energy Star'i logo vääriliselt

1. Tehnospetsifikaadid

Energy Star'i nõuetele vastav monitor peab olema võimeline lülituma automaatselt kahte järjestikusesse vähese energiatarbega olekusse. Esimeses vähendatud energiatarbega "puhkeolekus" peab monitor pärast vastavate käskude saamist arvutist või teiste funktsioonide kaudu tarbima energiat 15 vatti või alla selle. Kui monitori jõudeolek jätkub, siis peab see protsessorist või muude funktsioonide kaudu saadud käskude toimel lülituma teise vähese energiatarbega "sügavasse puhkeolekusse". Teises vähese energiatarbega olekus peab Energy Star'i nõuetele vastav monitor tarbima energiat 8 vatti või alla selle. Monitorid, mis on võimelised lülituma aktiivsest olekust automaatselt vähese energiatarbega (8 vatti või alla selle) olekusse, vastavad käesoleva lepingu energiatarbe alastele nõuetele. Kasutaja tegevuse jätkumisel peab monitor lülituma automaatselt tagasi täielikule töövõimele. Tegevuse puhul, mida ei algata kasutaja, on soovitatav monitori jäämine vähese energiatarbega olekusse.

Kui monitor on varustatud USB-jaoturi/portidega, tuleb seda katsetada selliselt, et jaoturi/portidega ei ole ühendatud ühtegi seadet ega ülesvoolu suunatud juhet.

III. PRINTERI, FAKSIAPARAADI JA TEMBELDUSMASINA SPETSIFIKAADID

A. Mõisted

1. Printer: Standardmudelina toodetud kujutusseade, mille otstarbeks on väljastada püsikoopiaid ja mis on võimeline ühekasutaja- või võrku ühendatud arvutitest andmeid vastu võtma. Lisaks peab seade olema võimeline saama toidet seinakontaktist. Käesoleva definitsiooni eesmärgiks on hõlmata tooteid, mida reklaamitakse ja müüakse printeri nime all, sealhulgas printerid, mis on täiendatavad kombainseadmeks (multifunction device - MFD) [3].

2. Faksiaparaat: Standardmudelina toodetud kujutusseade, mille otstarbeks on väljastada püsikoopiaid ja mille esmaseks funktsiooniks on teabe saatmine ja vastuvõtmine. Käesolev spetsifikatsioon hõlmab tavapaberi faksiaparaate (nt tindifaks, laser-/LED-faks ja termosiirdefaks). Seade peab olema võimeline saama toidet seinakontaktist. Käesoleva definitsiooni eesmärgiks on hõlmata tooteid, mida reklaamitakse ja müüakse faksiaparaadi nime all.

3. Printeri/faksiaparaadi kombinatsioon: Standardmudelina toodetud kujutusseade, mis toimib nii ülaltoodud definitsioonile vastava täisfunktsionaalse printeri kui ka faksiaparaadina. Käesoleva definitsiooni eesmärgiks on hõlmata tooteid, mida turustatakse ja müüakse printeri/faksiaparaadi kombinatsioonina.

4. Tembeldusmasin: Kujutusseade, mille otstarbeks on trükkida postisaadetistele postikulu. Seade peab olema võimeline saama toidet seinakontaktist. Käesoleva definitsiooni eesmärgiks on hõlmata tooteid, mida reklaamitakse ja müüakse tembeldusmasina nime all.

5. Trükikiirus: Mudeli trükikiirust mõõdetakse lehekülgedes minuti kohta (lk/min). Trükikiirus vastab programmis osaleja poolt ametlikult teatatud toote trükikiirusele. Reaprinterite (nt maatriks-/löökprinterid) korral saadakse trükikiirus standardis ISO 10561 kehtestatud meetodi alusel.

Laiformaatprinterite korral, mis on ette nähtud peamiselt A2- või 17″ × 22″ formaadis või suurema paberi jaoks, on trükikiiruse määratlemisel aluseks ühevärvilise teksti väljastamine vaikeeraldusel. Trükikiirus, mida on mõõdetud A2- või A0-formaadis väljatrükkide arvuna minutis, teisendatakse A4-formaadile vastavaks trükikiiruseks järgmiselt: a) Üks A2-formaadis väljatrükk minutis võrdub nelja A4-formaadis väljatrükiga minutis; (b) Üks A0-formaadis väljatrükk minutis võrdub 16 A4-formaadis väljatrükiga minutis.

Tembeldusmasinate korral loetakse lehekülgi minutis (lk/min) võrdseks postisaadetiste arvuga minutis (mppm).

6. Lisaseade: Lisavarustus, mis ei ole põhiseadme standardtalitluse jaoks vajalik, aga mille võib lisada enne või pärast tarnimist, et parandada või muuta printeri töötamist. Lisaseadmete näiteks on köitjad, sorterid, täiendavad paberi etteande vahendid ja dupleksmoodulid. Lisaseadet võidakse müüa eraldi oma mudelinumbriga või printeri osana koos põhiseadmega.

7. Aktiivne olek: Olek (või režiim), milles toode väljastab püsikoopiaid või võtab vastu püsikoopia sisendandmeid. Tavaliselt on energiatarve selles olekus suurem kui ooteolekus.

8. Ooteolek: Olukord, mis eksisteerib siis, kui toode ei väljasta püsikoopiaid ega võta vastu püsikoopia sisendandmeid ning tarbib vähem energiat kui niisugusel väljastamisel või niisuguste sisendandmete vastuvõtmisel. Üleminek ooteolekust aktiivsesse olekusse ei tohi põhjustada märgatavat viivitust püsikoopiate väljastamises.

9. Puhkeolek: Olukord, mis eksisteerib siis, kui toode ei väljasta püsikoopiaid ega võta vastu püsikoopia sisendandmeid ning tarbib vähem energiat kui ooteolekus. Üleminekul puhkeolekust aktiivsesse olekusse võib püsikoopia väljastamisel esineda mõningane viivitus, viivitust ei tohi aga esineda andmete vastuvõtmisel võrgust või teistest sisendandmete allikatest. Toode lülitub sellesse olekusse etteantud aja jooksul pärast viimase püsikoopia väljastamist.

10. Puhkeolekusse lülitumise vaikeperiood: Enne tarnimist programmis osaleja poolt seadistatud periood, mis määrab kindlaks, millal toode lülitub puhkeolekusse. Vaikeperioodi mõõdetakse viimase püsikoopia väljastamise hetkest.

11. Kahepoolne töö: Teksti, kujutise või teksti ja kujutise kombinatsiooni kandmine ühe paberilehe mõlemale poolele.

12. Standardmudel: Mõiste, millega kirjeldatakse toodet ja selle komplekteeritud funktsioone sellisena nagu programmis osaleja seda turustab ja müüb, ning sellisena, nagu see on toodetud oma kasutusotstarbe täitmiseks.

13. Äratussündmus: Käesolevas lepingus määratletakse "äratussündmus" kasutaja-, programmeeritud või välise sündmuse või ajendina, mis kutsub esile seadme ülemineku oote- või "puhkeolekust" aktiivsesse tööolekusse. Käesoleva spetsifikaadi määratlusele vastav "äratussündmus" ei hõlma võrguga seotud pollimispäringuid ehk "pingimisi", mida võrgukeskkondades tavaliselt esineb.

B. Toote kvalifitseerimine Energy Star'i logo vääriliseks

1. Tehnospetsifikaat

a) Puhkeolek: Energy Star'i programmis osaleja nõustub, et Energy Star'i nõuetele vastavaks võib kvalifitseerida ainult need tooted, mis on võimelised lülituma pärast teatavat jõudeoleku perioodi puhkeolekusse või hoidma energiatarvet tabelites 2 kuni 11 (allpool) toodud tasemel või sellest allpool.

b) Vaikeperiood: Energy Star'i programmis osaleja nõustub seadistama toote puhkeolekusse lülitumise vaikeperioodiks aja, mis jääb tabelites 2 kuni 11 (allpool) toodud vahemikku, kusjuures seda arvestatakse viimase töö lõpetamisest (nt viimase püsikoopia eksemplari väljastamise ajast). Lisaks tarnib programmis osaleja tooted selliselt, et puhkeolekusse lülitumise vaikeperiood on seadistatud tabelites 2 kuni 11 (allpool) toodud tasemele.

c) Võrgufunktsioonid: Energy Star'i programmis osaleja nõustub kvalifitseerima tooted sellisena, nagu need on lõppkasutajale kasutamiseks ette nähtud (eeltoodud II jao punkt A.12), seda eriti võrku ühendatavate toodete puhul. Energy Star'i programmis osaleja nõustub, et kõik võrguühenduse võimelisena turustatavad, reklaamitavad või müüdavad tooted, mis on konfigureeritud võrguvalmina (st võrgufunktsioonidega varustatuna), peavad vastama Energy Star'i spetsifikaatidele (allpool).

1. Kui toode tarnitakse võrguühenduse võimelisena, siis peab see olema suuteline lülituma puhkeolekusse ka võrku ühendatuna.

2. Kui toode on võimeline võrguühenduseks, siis peab see võrku ühendatuna säilitama puhkeolekus võime reageerida tootele suunatud äratussündmustele.

d) Kahepoolne töö: Kõikide standardformaadiga printerite puhul, mille trükikiirus on üle 10 lk/min ja millele on paigaldatud dupleksmoodul, on soovitatav, et programmis osaleja teavitaks oma kliente sellest, kuidas kasutada printerit vaikimisi dupleksrežiimil. Teavitamine võib seisneda selles, et toote kasutusjuhend sisaldab teavet asjakohase printeridraiveri ja trükimenüü seadistuse kohta või selles, et dupleksmooduli paigaldamisel antakse printeridraiveri kohta erijuhised.

e) Üksikasjalikud spetsifikaadid: Energy Star'i programmis osaleja nõustub kvalifitseerima tooteid järgmiste spetsifikaatide kohaselt:

Tabel 2: 1. kiht

Standardformaadiga printerid ja printeri/faksi kombinatsioonid [4] (1.11.2000–31.10.2001)

(ette nähtud peamiselt A3-, A4- või 8,5″ ×11″ formaadis paberile)

Toote kiirus lehekülgedes minuti kohta (lk/min) | Puhkeolek (vatid) [5] | Puhkeolekusse lülitumise vaikeperiood |

0 < lk/min ≤ 10 | ≤ 10 [6] | ≤ 5 minutit |

10 < lk/min ≤ 20 | ≤ 20 [6] | ≤ 15 minutit |

20 < lk/min ≤ 30 | ≤ 30 | ≤ 30 minutit |

30 < lk/min ≤ 44 | ≤ 40 | ≤ 60 minutit |

44 < lk/min | ≤ 75 | ≤ 60 minutit |

Tabel 3: 1. kiht

Löökprinterid, mis on ette nähtud peamiselt A3-formaadis paberile (1.11.2000–31.10.2001)

Puhkeolek (vatid) | Puhkeolekusse lülitumise vaikeperiood |

≤ 30 | ≤ 30 minutit |

Tabel 4: 1. kiht

Suureformaadilised/laiformaatprinterid (1.11.2000–31.10.2001)

(ette nähtud peamiselt A2- või 17″ × 22″ formaadis või sellest suuremale paberile)

Toote kiirus lehekülgedes minuti kohta (lk/min) | Puhkeolek (vatid) [7] | Puhkeolekusse lülitumise vaikeperiood |

0 < lk/min ≤ 10 | ≤ 35 | ≤ 30 minutit |

10 < lk/min ≤ 40 | ≤ 65 | ≤ 30 minutit |

40 < lk/min | ≤ 100 | ≤ 90 minutit |

Tabel 5: 1. kiht

Värviprinterid [8] (1.11.2000–31.10.2001)

(ette nähtud peamiselt A3-, A4- või 8,5″ × 11″ formaadis paberile)

Toote kiirus lehekülgedes minuti kohta (lk/min) | Puhkeolek (vatid) [9] | Puhkeolekusse lülitumise vaikeperiood |

0 < lk/min ≤ 10 | ≤ 35 [10] | ≤ 30 minutit |

10 < lk/min ≤ 20 | ≤ 45 | ≤ 60 minutit |

20 < lk/min | ≤ 70 | ≤ 90 minutit |

Tabel 6

Autonoomsed faksiaparaadid (1.11.2000–31.10.2002)

(ette nähtud peamiselt A4- või 8,5″ × 11″ formaadis paberile)

Toote kiirus lehekülgedes minuti kohta (lk/min) | Puhkeolek (vatid) | Puhkeolekusse lülitumise vaikeperiood |

0 < lk/min ≤ 10 | ≤ 10 | ≤ 5 minutit |

10 < lk/min | ≤ 15 | ≤ 5 minutit |

Tabel 7

Tembeldusmasinad (1.11.2000–31.10.2002)

Toote kiirus lehekülgedes minuti kohta (lk/min) | Puhkeolek (vatid) | Puhkeolekusse lülitumise vaikeperiood |

0 < mppm ≤ 50 | ≤ 10 | ≤ 20 minutit |

50 < mppm ≤ 100 | ≤ 30 | ≤ 30 minutit |

100 < mppm ≤ 150 | ≤ 50 | ≤ 40 minutit |

150 < mppm | ≤ 85 | ≤ 60 minutit |

Tabel 8: 2. kiht

Standardformaadiga printerid ja printeri/faksi kombinatsioonid [11] (1.11.2001–31.10.2002)

(ette nähtud peamiselt A3-, A4- või 8,5″ × 11″ formaadis paberile)

Toote kiirus lehekülgedes minuti kohta (lk/min) | Puhkeolek (vatid) | Puhkeolekusse lülitumise vaikeperiood |

0 < lk/min ≤ 10 | ≤ 10 | ≤ 5 minutit |

10 < lk/min ≤ 20 | ≤ 20 | ≤ 15 minutit |

20 < lk/min ≤ 30 | ≤ 30 | ≤ 30 minutit |

30 < lk/min ≤ 44 | ≤40 | ≤ 60 minutit |

44 < lk/min | ≤ 75 | ≤ 60 minutit |

Tabel 9: 2. kiht

Löökprinterid, mis on ette nähtud peamiselt A3-formaadis paberile (1.11.2001–31.10.2002)

Puhkeolek (vatid) | Puhkeolekusse lülitumise vaikeperiood |

≤ 28 | ≤ 30 minutit |

Tabel 10: 2. kiht

Suureformaadilised/laiformaatprinterid (1.11.2001–31.10.2002)

(ette nähtud A2- või 17″ × 22″ formaadis või sellest suuremale paberile)

Toote kiirus lehekülgedes minuti kohta (lk/min) | Puhkeolek (vatid) | Puhkeolekusse lülitumise vaikeperiood |

0 < lk/min ≤ 10 | ≤35 | ≤ 30 minutit |

10 < lk/min ≤ 40 | ≤ 65 | ≤ 30 minutit |

40 < lk/min | ≤ 100 | ≤ 90 minutit |

Tabel 11: 2. kiht

Värviprinterid [12] (1.11.2001–31.10.2002)

(ette nähtud peamiselt A3-, A4- või 8,5″ × 11″ formaadis paberile)

Toote kiirus lehekülgedes minuti kohta (lk/min) | Puhkeolek (vatid) | Puhkeolekusse lülitumise vaikeperiood |

0 < lk/min ≤ 10 | ≤ 35 | ≤ 30 minutit |

10 < lk/min ≤ 20 | ≤ 45 | ≤ 60 minutit |

20 < lk/min | ≤70 | ≤ 60 minutit |

2. Erandid ja selgitused: Pärast tarnimist ei tohi Energy Star′i programmis osaleja ega tema volitatud hooldusesindaja muuta käesoleva spetsifikaadiga hõlmatud mudeleid mingil sellisel viisil, mis mõjutaks toote võimet täita ülaltoodud spetsifikaate. Järgneb neli erandit.

a) Integreeritud arvutisüsteemid: Integreeritud arvutit sisaldavate toodete puhul ja ainult üheaastase perioodi jooksul ei võeta toote Energy Star′i nõuetele vastavaks kvalifitseerimisel arvesse integreeritud arvuti energiatarvet. Tootja peab aga selgitama lõppkasutajale, et printeri energiatarve ei hõlma integreeritud arvuti energiatarvet (st arvuti energiatarve lisandub printeri energiatarbele – sealhulgas ajal, mil printer on puhkeolekus). Käesolev erand on piiratud nende olukordadega, kus tootja integreerib "autonoomse" arvuti ega kehti printerikontrollerite kohta. (Vt. tabeli 5 allmärkust 1).

b) Võrgufunktsioonid: Tabeli 2 kahte esimesse kiirusvahemikku (0 < lk/min ≤ 10 ja 10 < lk/min ≤ 20) ja tabeli 5 esimesse kiirusvahemikku (0 ≤ lk/min ≤ 10) kuuluvate toodete puhul on ainult üheaastase perioodi jooksul lubatud täiendav ühekordne 5-vatine lisavõimsus võrgufunktsioonide jaoks. Käesolev erand kehtib üksnes nende (ülalmainitud tabelites toodud ja kiirusvahemikke kuuluvate) toodete kohta, mis tarnitakse "võrguvalmina" (st "karbis" võrgukaarti või -funktsioone sisaldavana). Nende toodete kohta, mida ei tarnita "võrguvalmina", täiendav ühekordne 5-vatine lisavõimsus ei kehti. (Vt. tabelite 2 ja 5 allmärkust 2).

c) Vaikeperioodid: Tarnejärgselt võib Energy Star′i programmis osaleja, volitatud hooldusesindaja või klient muuta puhkeoleku vaikeperioode kuni tehases seadistatud maksimumini 240 minutit. Kui tootja otsustab välja töötada rohkem kui ühe toitehaldusrežiimiga varustatud tooted, siis ei tohi vaikeperioodide kogusumma ületada 240 minutit.

d) Puhkeoleku blokeerimine: Üksikjuhul, kus puhkeolek põhjustab kliendile tema konkreetse kasutusmudeli tõttu suurt ebamugavust, võib Energy Star′i programmis osaleja, volitatud hooldusesindaja või klient selle puhkeoleku funktsiooni blokeerida. Kui programmis osaleja otsustab töötada oma toote välja selliselt, et kliendil on võimalik puhkeoleku funktsiooni blokeerida, siis peab ligipääs blokeerimisvõimalusele olema ajaseadetest erinev (nt kui tarkvaramenüü sisaldab puhkeoleku viivitusperioode 15, 30, 60, 90, 120 ja 240 minutit, siis ei tohi selle menüü valikuks olla "disable" (blokeeri) ega "off" (välja). See peab olema peidetud (või vähem silmatorkav) valik või sisalduma erinevas menüüs).

IV. KOOPIAMASINA SPETSIFIKAADID

A. Mõisted

1. Koopiamasin: Kaubanduslik reprograafiline kujutusseade, mille ainsaks funktsiooniks on koopiate tegemine graafilisest püsikoopiaoriginaalist. Koopiamasin peab hõlmama märgistussüsteemi, kujutussüsteemi ja paberikäsitsusmoodulit. Käesoleva spetsifikaadi alusel on hõlmatud kõik mustvalgete tavapaberi koopiamasinate puhul kasutatavad tehnoloogiad, kuigi eesmärgiks on keskenduda laialt käibivatele standardsetele koopiaseadmetele nagu valguskoopiaid tegevad seadmed. Alltoodud spetsifikaadid kehtivad standardformaadiga koopiamasinate kohta, mis on ette nähtud A4- või 8,5″ × 11″ formaadis paberile, ning suureformaadiliste koopiamasinate kohta, mis on ette nähtud A2- või 17″ × 22″ formaadis või suuremale paberile.

Kopeerimiskiirus: Koopiamasina reprodutseerimiskiirust mõõdetakse koopiates minuti kohta (kp/min). Üks koopia määratletakse kui üks 8,5″ × 11″ või A4-formaadis leht. Kahepoolseid koopiaid loetakse kaheks kujutiseks ja seetõttu ka kaheks koopiaks, kuigi need kopeeritakse ühele ja samale paberilehele. Kõikide USA turul müüdavate koopiamasinate kiiruse mõõtmisel on aluseks 8,5″ × 11″ letter-vormingus paber. Kõikidel teistel turgudel peale USA turu on müüdavate koopiamasinate kiiruse mõõtmisel aluseks kas 8,5″ × 11″ või A4-formaadis paber olenevalt sellest, kumb neist on konkreetse turu puhul standardiks.

Suureformaadiliste koopiamasinate korral, mis on ette nähtud peamiselt A2- või 17″ × 22″ formaadis või suuremale paberile, teisendatakse ühikutes A2- või A0-formaadis koopiaid minutis mõõdetud kopeerimiskiirus A4-formaadile vastavaks kopeerimiskiiruseks järgmiselt: a) üks A2-formaadis koopia minutis võrdub nelja A4-formaadis koopiaga minutis ja b) üks A0-formaadis koopia minutis võrdub 16 A4-formaadis koopiaga minutis.

Energy Star′i nõuetele vastavaks kvalifitseeritud koopiamasinad jagatakse viide kategooriasse: väikese kiirusega standardformaadis koopiamasinad, keskmise kiirusega standardformaadis koopiamasinad, suure kiirusega standardformaadis koopiamasinad, väikese kiirusega suureformaadilised koopiamasinad ning keskmise ja suure kiirusega suureformaadilised koopiamasinad.

A. Väikese kiirusega standardformaadis koopiamasinad: Koopiamasinad, mille mootori kiirus on piisav mitme kujutise tootmiseks kiirusega 20 koopiat minutis või alla selle.

B. Keskmise kiirusega standardformaadis koopiamasinad: Koopiamasinad, mille mootori kiirus on piisav mitme kujutise tootmiseks kiirusega üle 20 koopia minutis ja kuni 44 koopiat minutis (kaasa arvatud).

C. Suure kiirusega standardformaadis koopiamasinad: Koopiamasinad, mille mootori kiirus on piisav mitme kujutise tootmiseks kiirusega üle 44 koopia minutis.

D. Väikese kiirusega suureformaadilised koopiamasinad: Koopiamasinad, mille mootori kiirus on piisav mitme kujutise tootmiseks kiirusega 40 koopiat minutis või alla selle (väljendatuna A4-formaadis koopiatena minutis).

E. Keskmise ja suure kiirusega suureformaadilised koopiamasinad: Koopiamasinad, mille mootori kiirus on piisav mitme kujutise tootmiseks kiirusega üle 40 koopia minutis (väljendatuna A4-formaadis koopiatena minutis).

2. Põhiseade: Etteantud mootori kiiruse korral määratletakse põhiseade kui koopiamasina kõige elementaarsem versioon, mida tegelikult müüakse täielikult töövõimelise mudelina. Tavaliselt on põhiseade välja töötatud ja seda tarnitakse üksikseadmena, mis ei sisalda mingeid väliseid energiat tarbivaid lisaseadmeid, mida oleks võimalik eraldi müüa.

3. Lisaseade: Lisavarustus, mis ei ole põhiseadme standardtalitluse jaoks vajalik, aga mille võib lisada enne või pärast tarnimist, et parandada või muuta koopiamasina töötamist. Lisaseadet võidakse müüa eraldi oma mudelinumbriga või koopiamasina paketi või konfiguratsiooni osana koos põhiseadmega. Lisaseadmete näiteks on sorterid, suuremahulised paberisöötjad jne. Eeldatakse, et olenemata selle energiatarbest ei suurenda lisaseadme lisamine oluliselt (üle 10 protsendi) põhiseadme energiatarvet väljalülitatud olekus. Ükski lisaseade ei tohi takistada automaatse väljalülitus- ja vähese energiatarbe funktsiooni tavatalitlust.

4. Koopiamasina mudel: Käesolevas spetsifikaadis määratletakse koopiamasina mudel kui põhiseade ja üks või enam konkreetset lisaseadet, mida reklaamitakse ja müüakse ühe mudelinumbri all. Kui seda reklaamitakse ja müüakse tarbijatele ilma täiendavate lisaseadmeteta, käsitletakse ka põhiseadet koopiamasina mudelina.

5. Vähese energiatarbega olek: Käesolevas spetsifikaadis mõeldakse vähese energiatarbega oleku all kõige väiksema energiatarbega olekut, millele koopiamasin on võimeline pärast teatavat jõudeoleku perioodi automaatselt lülituma ilma tegelikult välja lülitumata. Koopiamasin lülitub sellesse olekusse etteantud aja jooksul pärast viimase koopia tegemist. Et määrata kindlaks energiatarve selles vähese energiatarbega olekus, võib äriühing mõõta valikuliselt kas energiasäästuolekut või ooteolekut olenevalt sellest, kumma puhul on energiatarve väiksem.

6. Energiasäästuolek: Olek, mis eksisteerib siis, kui masin ei tee koopiaid, on eelnevalt saavutanud tööoleku, aga tarbib vähem energiat kui ooteolekus olles. Kui koopiamasin on selles olekus, võib esineda mõningane viivitus enne, kui koopiamasin saavutab võime teha järgmist koopiat.

7. Ooteolek: Olek, mis eksisteerib siis, kui masin ei tee koopiaid, on saavutanud tööoleku ja on valmis tegema koopiat, aga ei ole veel lülitunud energiasäästuolekusse. Kui koopiamasin on selles olekus, ei tohi praktiliselt esineda viivitust enne, kui koopiamasin saavutab võime teha järgmist koopiat.

8. Väljalülitatud olek: Käesolevas spetsifikaadis määratletakse väljalülitatud olek kui olukord, mis eksisteerib siis, kui koopiamasin on ühendatud asjakohase elektrienergia allikaga ja on hiljuti automaatse väljalülitusfunktsiooni [13] kaudu välja lülitatud. Selle oleku energiatarbe mõõtmisel võib jätta arvestamata kaughoolduseks mõeldud juhtseadmed.

9. Automaatne väljalülitusfunktsioon: Käesolevas spetsifikaadis määratletakse automaatne väljalülitusfunktsioon kui koopiamasina võime pärast viimase koopia tegemist etteantud aja jooksul välja lülituda. Pärast selle funktsiooni täitmist lülitub koopiamasin automaatselt väljalülitatud olekusse.

10. Ühendatud olek: Olukord, mis eksisteerib siis, kui masin on ühendatud asjakohase elektrienergia allikaga ega ole sisse lülitatud. Koopiamasina sisselülitamiseks peab kasutaja tavaliselt selle toitelüliti abil taaskäivitama.

11. Vaikeperioodid: Enne tarnimist programmis osaleja poolt seadistatud periood, mis määrab kindlaks, millal koopiamasin lülitub oma mitmesugustesse olekutesse, st vähese energiatarbega olekusse, väljalülitatud olekusse jne. ii väljalülitatud oleku kui ka vähese energiatarbega oleku vaikeperioode mõõdetakse viimase koopia tegemise hetkest.

12. Taasteaeg: Aeg, mis on vajalik koopiamasina viimiseks vähese energiatarbega olekust ooteolekusse.

13. Automaatne dupleksrežiim: Režiim, mille korral koopiamasin paigutab automaatselt kujutised koopialehe mõlemale poolele, saates nii koopialehe kui ka graafilise originaali automaatselt läbi koopiamasina mudeli. Selle näiteks on kopeerimine ühelt lehepoolelt kahele lehepoolele või kopeerimine kahelt lehepoolelt kahele lehepoolele. Käesolevas spetsifikaadis loetakse koopiamasina mudel automaatse dupleksrežiimiga varustatuks üksnes juhul, kui koopiamasina mudel hõlmab kõiki ülaltoodud tingimuste täitmiseks vajalikke lisaseadmeid, st automaatset dokumendisöötjat ja automaatseks kahepoolseks tööks vajalikke lisaseadmeid.

14. Nädalataimer: Sisemine seade, mis lülitab koopiamasina igal tööpäeval eelnevalt kindlaksmääratud aegadel sisse ja välja. Taimeri programmeerimisel peab kliendil olema võimalik eristada tööpäevi ja nädalalõppe/pühasid (st kui töötajad ei ole tavaliselt nädalalõpul kontoris, ei tohi taimer laupäeva ja pühapäeva hommikul koopiamasinat sisse lülitada). Lisaks peab kliendil olema võimalik taimerit blokeerida. Nädalataimerid on lisafunktsioon ja seetõttu pole need Energy Star'i nõuetele vastavate koopiamasinate puhul nõutavad. Kui koopiamasina mudel seda sisaldab, ei tohi nädalataimeri ning vähese energiatarbe ja väljalülitusfunktsiooni toimimine olla vastuolus.

B. Toote kvalifitseerimine Energy Star′i logo vääriliseks

1. Tehnospetsifikaadid

Energy Star′i logo vääriliseks kvalifitseerimiseks peab koopiamasin vastama alltoodud spetsifikaatidele:

Tabel 12

Energy Star′i nõuetele vastavate koopiamasinate kriteeriumid

Kopeerimiskiirus (koopiaid minutis) | Vähese energiatarbega olek (vatid) | Vähese energiatarbega olekusse lülitumise vaikeperiood | Taasteaeg 30 sekundit | Väljalülitatud olek (vatid) | Väljalülitatud olekusse lülitumise vaikeperiood | Automaatne dupleksrežiim |

0 < kp/min < 20 | Ei esine | Ei kohaldata | Ei kohaldata | < 5 | < 30 min | Ei |

20 < kp/min < 44 | 3,85 × kp/min + 5 | 15 min | Jah | < 15 | < 60 min | Valikuline |

44 < kp/min | 3,85 × kp/min + 5 | 15 min | Soovitatav | < 20 | < 90 min | Valikuline |

SUUREFORMAADILISED KOOPIAMASINAD |

0 < kp/min < 40 | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | < 10 | < 30 min | Ei |

40 < kp/min | 3,85 × kp/min + 5 | 15 min | Soovitatav | < 20 | < 90 min | Ei |

Programmis osaleja peab seadistama automaatfunktsiooni vaikeperioodid ülaltoodud tabelis määratletud tasemele. Väljalülitatud ja vähese energiatarbega oleku vaikeperioode mõõdetakse viimase koopia tegemise hetkest.

Kui mudel on tarnitud automaatse kahepoolse töö võimega varustatult, siis soovitatakse määrata kahepoolne töö vaikerežiimiks kõikide kopeerimiskiiruste korral, mille puhul on võimalik valida vaikerežiimiks dupleksrežiim. Programmis osaleja võib anda kasutajatele võimaluse see vaikedupleksrežiim ühepoolsete koopiate kasuks ümber kehtestada.

2. Erandid ja selgitused

Pärast tarnimist ei tohi programmis osaleja ega tema volitatud hooldusesindaja muuta koopiamasina mudelit mingil sellisel viisil, mis mõjutaks koopiamasina võimet täita ülaltoodud spetsifikaate. Vaikeperioodide muutmise, väljalülitatud oleku spetsifikaatide ja dupleksrežiimi osas on lubatud teatud erandid. Need erandid on järgmised:

a) Vaikeperioodid: Tarnejärgselt võib programmis osaleja, volitatud hooldusesindaja või klient muuta vähese energiatarbega oleku ja/või väljalülitatud oleku vaikeperioodi, aga ainult programmis osaleja poolt seadistatud maksimumini 240 minutit (st väljalülitatud ja vähese energiatarbega oleku vaikeperioodi kogusumma ei tohi ületada 240 minutit).

b) Väljalülitatud oleku energiatarve: Et täita väljalülitatud oleku jaoks kehtestatud energiatarbe alaseid nõudeid, võib programmis osalejal olla mõnel juhul vaja tarnida koopiamasina mudel lahtiühendatud niiskuskaitseseadmega. Kui niisugune olukord põhjustab konkreetsele kliendile suurt ebamugavust, siis võib programmis osaleja (või tema volitatud hooldusesindaja) niiskuskaitseseadme ühendada. Kui programmis osaleja leiab, et teatud geograafilises piirkonnas esineb krooniliselt kõrge niiskustasemega seotud töökindlusprobleeme, võib programmis osaleja võtta ühendust EPA programmihalduriga ja arutada alternatiivseid lahendusi. Euroopa Ühenduse liikmesriikide territooriumil asuvad programmis osalejad võivad ühendust võtta Euroopa Komisjoniga. EPA või Euroopa Komisjon võib näiteks lubada programmis osalejal ühendada niiskuskaitseseadmed väga niiskesse geograafilisse piirkonda tarnitavate koopiamasina mudelite puhul.

c) Automaatse väljalülitusfunktsiooni blokeerimine: Üksikjuhul, kui automaatne väljalülitusfunktsioon põhjustab kliendile tema konkreetse kasutusmudeli tõttu suurt ebamugavust, võib Energy Star′i programmis osaleja, volitatud hooldusesindaja või klient selle automaatse väljalülitusfunktsiooni blokeerida. Kui programmis osaleja otsustab töötada oma koopiamasina mudeli välja selliselt, et kliendil on võimalik automaatne väljalülitusfunktsioon blokeerida, siis peab ligipääs blokeerimisvõimalusele olema ajaseadetest erinev (nt kui tarkvaramenüü sisaldab väljalülitatud oleku viivitusperioode 30, 60, 90, 120 ja 240 minutit, siis ei tohi selle menüü valikuks olla "disable" (blokeeri) ega "off" (välja). See peab olema peidetud (või vähem silmatorkav) valik või sisalduma erinevas menüüs).

V. SKANNERI SPETSIFIKAADID

A. Mõisted

1. Skanner: Käesolevas spetsifikaadis määratletakse skanner kui elektro-optiline seade, mis on ette nähtud värvilise või mustvalge teabe teisendamiseks elektroonilisteks kujutisteks, mida saab salvestada, muuta, konvertida või edastada, ja seda esmajoones personaalarvutite keskkonnas. Selliselt määratletud skannereid kasutatakse tavaliselt püsikoopiakujutiste digiteerimiseks. Käesoleva spetsifikaadi eesmärgiks on keskenduda laialt käibivatele lauaskanneritele (nt lame-, lehe- ja filmiskannerid); Energy Star′i logo vääriliseks võivad aga kvalifitseeruda ka võimsaimad büroodele mõeldud dokumendihaldusskannerid, mis vastavad alltoodud spetsifikaatidele. Käesolev spetsifikatsioon on mõeldud autonoomsete skannerite jaoks; see ei hõlma skaneerimisfunktsiooniga varustatud kombaintooteid, võrguskannereid (st skannereid, mis ühendatakse ainult võrguga ja on võimelised haldama skaneeritud teavet selle edastamiseks võrgu mitmetesse asukohtadesse) ega skannereid, mis ei saa toidet otse hoone toiteallikast.

2. Põhiseade: Põhiseade määratletakse kui skanneri kõige elementaarsem versioon, mida tegelikult müüakse täielikult töövõimelise mudelina. Tavaliselt on põhiseade konstrueeritud ja seda tarnitakse üksikseadmena, mis ei sisalda mingeid väliseid energiat tarbivaid lisaseadmeid, mida oleks võimalik eraldi müüa.

3. Skannerimudel: Käesolevas spetsifikaadis määratletakse skannerimudel kui põhiseade ja üks või enam konkreetset lisaseadet, mida reklaamitakse ja müüakse ühe mudelinumbri all. Kui seda reklaamitakse ja müüakse tarbijatele ilma täiendavate lisaseadmeteta, käsitletakse ka põhiseadet skannerimudelina.

4. Lisaseade: Igasugune lisavarustus, mis ei ole vajalik skanneri standardtalitluse jaoks, aga mille võib lisada, et parandada või muuta skanneri töötamist. Lisaseadet võidakse müüa eraldi oma mudelinumbriga või skanneripaketi või konfiguratsiooni osana koos põhiseadmega. Lisaseadmete näiteks on automaatsed dokumendisöötjad (ADFid) ja slaidiadapterid.

5. Vähese energiatarbega olek: Käesolevas spetsifikaadis mõeldakse vähese energiatarbega oleku all kõige väiksema energiatarbega olekut, millele skanner on ette nähtud lülituma pärast teatavat jõudeoleku perioodi ilma seejuures tegelikult välja lülitumata. Skanner lülitub sellesse olekusse etteantud aja jooksul pärast viimase kujutise skaneerimist.

6. Vaikeperiood: Enne tarnimist programmis osaleja poolt seadistatud periood, mis määrab kindlaks, millal skanner lülitub vähese energiatarbega olekusse. Vähese energiatarbega oleku vaikeperioodi mõõdetakse viimase kujutise skaneerimise hetkest.

B. Toote kvalifitseerimine Energy Star′i logo vääriliseks

1. Tehnospetsifikaadid

Programmis osaleja nõustub esitama ühe või enam alltoodud spetsifikaatidele vastavaid põhiseadmeid.

Tabel 13

Energy Star′i nõuetele vastavate skannerite kriteeriumid

Vähese energiatarbega olek | Vähese energiatarbega oleku vaikeperiood |

≤ 12 vatti | ≤ 15 minutit |

VI. KOMBAINSEADMETE SPETSIFIKAADID

A. Mõisted

1. Kombainseade: Kombainseade (MFD) on füüsiliselt integreeritud seade või funktsionaalselt integreeritud komponentide kombinatsioon ("põhiseade", määratlust vt. allpool), mis nii toodab graafilistest püsikoopiaoriginaalidest püsikoopiaduplikaate (erineb üksiklehtede tarbekopeerimisest, vt. järgmine lõige) kui ka täidab üht või mõlemat järgmistest põhifunktsioonidest: dokumentide trükkimine (digitaalsete andmete alusel, mis võetakse vastu vahetult ühendatud arvutitest, võrku ühendatud arvutitest, failiserveritest ja faksiedastusest) või faksimine (saatmine ja vastuvõtmine). Lisaks võib MFD hõlmata skaneerimist arvutifaili või igasuguseid muid käesolevas spetsifikaadis nimetamata funktsioone. Seade võib olla võrku ühendatud ja väljastada must-valgeid, halltoon- või värvikujutisi. EPA prognoosib, et seoses tõenäolise tehnoloogilise arenguga värvikujutiste alal on värviseadmete kohta lõpuks vaja eraldi spetsifikaati, aga praegu hõlmab käesolev spetsifikaat ka neid seadmeid.

Käesolev spetsifikatsioon hõlmab tooteid, mida turustatakse ja müüakse kombainseadmetena, mille esmaseks funktsiooniks on kopeerimine, aga mis on võimelised täitma üht või mõlemat täiendavat põhifunktsiooni – trükkimine ja faksimine. Printeri/faksi kohta käiv spetsifikatsioon ei hõlma seadmeid, mille esmaseks funktsiooniks on faksimine ja mis pakuvad piiratud võimalusi lehthaaval kopeerimiseks (nn üksiklehtede "tarbekopeerimine").

Kui MFD ei ole üksik integreeritud seade, vaid funktsionaalselt integreeritud komponentide komplekt, siis tuleb tootjal selle Energy Star′i nõuetele vastavaks MFDks kvalifitseerimiseks sertifitseerida, et kasutuskohas õigesti paigaldatuna ulatub kõikide põhiseadet moodustavate MFD komponentide energiatarvete summa alltoodud madalamate tasemeteni.

Mõnesid digitaalseid koopiamasinaid on võimalik kasutuskohas trükkimist või faksimist võimaldavate lisaseadmete paigaldamise teel MFDks täiendada. Programmis osalejad võivad käsitleda seda komponentide süsteemi MFDna ja kvalifitseerida selle vastavalt tabelites 13 ja 14 toodud spetsifikaatidele. Kui aga digitaalset koopiamasinat müüakse lisaseadmetest eraldi, siis peab koopiamasin kvalifitseeruma vastavalt tabelites 15 ja 16 toodud täiendatavate digitaalsete koopiamasinate spetsifikaatidele.

Mõnesid printereid on võimalik kasutuskohas kopeerimist (mitte üksnes üksiklehtede tarbekopeerimist) võimaldavate lisaseadmete paigaldamise teel MFDks täiendada. Programmis osalejad võivad käsitleda seda komponentide süsteemi MFDna ja kvalifitseerida selle vastavalt MFD spetsifikaatidele. Eraldi müümise korral ei tohi aga printerit esitada Energy Star′i nõuetele vastava seadmena, välja arvatud juhul, kui see vastab Energy Stari printerispetsifikaatidele.

2. Kujutiste reprodutseerimise kiirus: Kujutiste reprodutseerimise kiirust, mis määratletakse monokroomse tekstiväljundina minuti kohta MFD vaikeeraldusvõime juures, mõõdetakse kujutistes minutis (ipm). Üks kujutis määratletakse kui üks 8,5″ × 11″ või A4-formaadis trükitud lehekülg ühekordse reavahega monokroomset tekstiväljundit, kirja suurus 12 punkti, kiri Times, lehe kõikides külgedes 1″ (2,54 cm) veerised. Kahepoolsed väljatrükid või koopiad lähevad arvesse kahe kujutisena, kuigi need on trükitud ühele paberilehele. Kui EPA loob edaspidi konkreetselt trükikiiruse mõõtmiseks ette nähtud protseduuri, siis asendab see tekstiprotseduur käesolevas jaos toodud väljastuskiiruse spetsifikaadid.

Kõikide kombainseadme mudelite korral on mootori kiiruse mõõtmisel aluseks kas 8,5″ × 11″ või A4-formaadis paber olenevalt sellest, kumb neist on konkreetse turu puhul standardiks. Kui kopeerimis- ja trükikiirus on erinevad, siis kasutatakse seadme kiiruskategooria kindlaksmääramiseks kiirustest suurimat.

Suureformaadiliste kombainseadme mudelite korral, mis on ette nähtud peamiselt A2- või 17″ × 22″ formaadis või suuremale paberile, teisendatakse ühikutes A2- või A0-formaadis kujutisi minutis mõõdetud reprodutseerimiskiirus A4-formaadile vastavaks kujutiste reprodutseerimise kiiruseks järgmiselt:

a) üks A2-formaadis kujutis minutis võrdub nelja A4-formaadis kujutisega minutis;

b) üks A0-formaadis kujutis minutis võrdub 16 A4-formaadis kujutisega minutis.

Kombainseadmed jagatakse järgmistesse kategooriatesse.

Personaalsed kombainseadmed: Kombainseadmed, mille mootori kiirus on piisav mitme kujutise tootmiseks kiirusega 10 kujutist minutis või alla selle.

Väikese kiirusega kombainseadmed: Kombainseadmed, mille mootori kiirus on piisav mitme kujutise tootmiseks kiirusega üle 10 kujutise minutis ja kuni 20 kujutist minutis (kaasa arvatud).

Keskmise kiirusega kombainseadmed: Kombainseadmed, mille mootori kiirus on piisav mitme kujutise tootmiseks kiirusega üle 20 kujutise minutis ja kuni 44 kujutist minutis (kaasa arvatud).

Keskmise/suure kiirusega kombainseadmed: Kombainseadmed, mille mootori kiirus on piisav mitme kujutise tootmiseks kiirusega üle 44 kujutise minutis ja kuni 100 kujutist minutis (kaasa arvatud).

Suure kiirusega kombainseadmed [14]: Kombainseadmed, mille mootori kiirus on piisav mitme kujutise tootmiseks kiirusega üle 100 kujutise minutis.

3. Põhiseade: Etteantud mootori kiiruse korral määratletakse põhiseade kui kombainseadme kõige elementaarsem versioon, mida tegelikult müüakse täielikult töövõimelise mudelina. Põhiseade võib olla konstrueeritud ja seda võidakse tarnida kas üksikseadmena või funktsionaalselt integreeritud komponentide kombinatsioonina. Põhiseade peab võimaldama kopeerimist ja üht või mõlemat täiendavat põhifunktsiooni – trükkimine ja faksimine. Põhiseade ei sisalda mingeid väliseid energiat tarbivaid lisaseadmeid, mida oleks võimalik eraldi müüa.

4. Lisaseadmed: Lisavarustus, mis ei ole põhiseadme standardtalitluse jaoks vajalik, aga mille võib lisada enne või pärast tarnimist, et parandada või muuta kombainseadme töötamist. Lisaseadmete näiteks on sorterid, suuremahulised paberisöötjad, paberi köitmisseadmed, suureformaadilise paberi etteandeseadmed, väljastatud paberi korrastajad ja juhtloendurid. Lisaseadet võidakse müüa eraldi oma mudelinumbriga või kombainseadme paketi või konfiguratsiooni osana koos põhiseadmega. Eeldatakse, et ühegi lisaseadme lisamine ei suurenda oluliselt (kõikide lisaseadmete kohta kokku mitte üle 10 protsendi) põhiseadme energiatarvet vähese energiatarbega või puhkeolekus (olenemata lisaseadmete energiatarbest). Ükski lisaseade ei tohi takistada automaatse väljalülitus- ja puhkeoleku funktsiooni tavatalitlust.

5. Kombainseadme mudel: Käesolevas spetsifikaadis määratletakse kombainseadme mudel kui põhiseade ja üks või enam konkreetset lisaseadet, mida reklaamitakse ja müüakse ühe mudelinumbri all. Kui seda reklaamitakse ja müüakse tarbijatele ilma täiendavate lisaseadmeteta, käsitletakse ka põhiseadet kombainseadme mudelina.

6. Ooteolek: Olukord, mis eksisteerib siis, kui masin ei tooda väljundit, on saavutanud tööoleku ja on valmis väljastama püsikoopiaid, aga ei ole veel lülitunud vähese energiatarbega olekusse. Kui kombainseade on selles olekus, ei tohi praktiliselt esineda viivitust enne, kui koopiamasin saavutab võime väljastada järgmist püsikoopiat.

7. Vähese energiatarbega olek: Käesolevas spetsifikaadis on vähese energiatarbega olek olukord, mis eksisteerib siis, kui kombainseade ei väljasta püsikoopiaid ja tarbib vähem energiat kui ooteolekus olles. Kui kombainseade on selles olekus, võib püsikoopiate väljastamisel esineda mõningane viivitus. Selles olekus ei tohi esineda viivitust andmete vastuvõtmisel faksist ega trükkimise või skaneerimise sisendandmete allikast. Kombainseade lülitub sellesse olekusse etteantud aja jooksul pärast viimase püsikoopia väljastamist olenemata sellest, milline oli sisendandmete allikas. Toodete korral, mis vastavad ooteolekus olles vähese energiatarbega oleku energiatarbe alastele nõuetele, et ole nõuetele vastavuse jaoks energiatarbe täiendavat vähendamist vaja.

8. Puhkeolek: Käesolevas spetsifikaadis mõeldakse puhkeoleku all kõige väiksema energiatarbega olekut, millele kombainseade on võimeline automaatselt lülituma ilma tegelikult välja lülitumata. Selles olekus võib nii püsikoopiate väljastamine kui ka kujutise andmete vastuvõtt mõne sisendpordi kaudu toimuda viivitusega. Kombainseade lülitub puhkeolekusse etteantud aja jooksul pärast viimase püsikoopia väljastamist või kui on olemas vähese energiatarbega olek, siis pärast seadme lülitumist vähese energiatarbega olekusse.

9. Vaikeperioodid: Enne tarnimist programmis osaleja poolt seadistatud periood, mis määrab kindlaks, millal kombainseade lülitub oma mitmesugustesse olekutesse (st vähese energiatarbega olekusse, puhkeolekusse jne. ii puhkeoleku kui ka vähese energiatarbega oleku vaikeperioode mõõdetakse viimase püsikoopia väljastamise hetkest.)

10. Taasteaeg: Aeg, mis on vajalik kombainseadme viimiseks vähese energiatarbega olekust ooteolekusse.

11. Automaatne dupleksrežiim: Olek, mille korral kombainseade paigutab kujutised automaatselt lehe mõlemale poolele, saates nii lehe kui ka graafilise originaali automaatselt läbi kombainseadme. Selle näiteks on kopeerimine ühelt lehepoolelt kahele lehepoolele või kopeerimine kahelt lehepoolelt kahele lehepoolele või kahepoolne trükkimine. Käesolevas spetsifikaadis loetakse kombainseadme mudel automaatse dupleksrežiimiga varustatuks üksnes juhul, kui kombainseadme mudel hõlmab kõiki ülaltoodud tingimuste täitmiseks vajalikke lisaseadmeid (st automaatset dokumendisöötjat ja automaatseks kahepoolseks tööks vajalikke lisaseadmeid).

12. Nädalataimer: Sisemine seade, mis lülitab kombainseadme iga päev eelnevalt kindlaksmääratud aegadel sisse ja välja. Taimeri programmeerimisel peab kliendil olema võimalik eristada tööpäevi ja nädalalõppe/pühasid (st kui töötajad ei ole tavaliselt nädalalõpul kontoris, ei tohi taimer laupäeva ja pühapäeva hommikul koopiamasinat sisse lülitada). Lisaks peab kliendil olema võimalik taimerit blokeerida. Nädalataimerid on lisafunktsioon ja seetõttu pole need Energy Star′i nõuetele vastavate MFDde puhul nõutavad. Kui kombainseadme mudel seda sisaldab, ei tohi nädalataimeri ning vähese energiatarbega ja puhkeoleku funktsiooni toimimine olla vastuolus.

13. Täiendatav digitaalne koopiamasin: Kaubanduslik reprograafiline kujutusseade, mille ainsaks funktsiooniks on koopiate tegemine graafilisest püsikoopiaoriginaalist digitaalse kujutustehnoloogia abil, aga mille puhul on olemas võimalus varustada see lisaseadmete paigaldamise teel mitme funktsiooniga, näiteks trükkimine ja faksimine. MFD spetsifikaadi alusel täiendatavaks koopiamasinaks liigitamiseks peavad täiendamisvahendid olema turul kättesaadavad või nende kättesaadavus peab olema planeeritud aasta jooksul pärast põhiseadme turuletoomist. Digitaalsed koopiamasinad, mille puhul funktsioonide täiendamist ei ole ette nähtud, peavad Energy Star′i logo vääriliseks kvalifitseeruma koopiamasina spetsifikaatide alusel.

B. Toote kvalifitseerimine Energy Star′i logo vääriliseks

1. Tehnospetsifikaadid

Energy Star′i programmis osaleja nõustub esitama ühe või enam alltoodud tabelites esitatud spetsifikaatidele vastavat konkreetset põhiseadme mudelit.

a) Standardformaadiga kombainseadmed: Energy Star'i nõuetele vastavaks kvalifitseerimiseks peavad kombainseadme mudelid, mis on ette nähtud peamiselt 8,5″ × 11″ või A4-formaadis paberile, vastama tabelis 14 toodud spetsifikaatidele. Seadmete kiirust mõõdetakse alati minutis läbilastava 8,5″ × 11″ või A4-formaadis kujutiste arvu suhtes vastavalt eeltoodud VI jao punktile A.2.

Tabel 14

Energy Star′i nõuetele vastavate kombainseadmete kriteeriumid

Kombainseadme kiirus (kujutisi minutis) | Vähese energiatarbega olek (vatid) | Taasteaeg 30 sekundit | Puhkeolek (vatid) | Väljalülitatud olekusse lülitumise vaikeperiood | Automaatne dupleksrežiim |

0 < ipm ≤ 10 | Ei kohaldata | Ei kohaldata | ≤ 25 | ≤ 15 min | Ei |

10 < ipm ≤ 20 | Ei kohaldata | Ei kohaldata | ≤ 70 | ≤ 30 min | Ei |

20 < ipm ≤ 44 | 3,85 × ipm + 50 | Jah | ≤ 80 | ≤ 60 min | Valikuline |

44 < ipm ≤ 100 | 3,85 × ipm + 50 | Soovitatav | ≤ 95 | ≤ 90 min | Valikuline |

100 < ipm | 3,85 × ipm + 50 | Soovitatav | ≤ 105 | ≤ 120 min | Valikuline |

b) Suureformaadilised seadmed: Energy Star'i nõuetele vastavaks kvalifitseerimiseks peavad suureformaadilised kombainseadme mudelid, mis on ette nähtud peamiselt A2- või 17″ × 22″ formaadis paberile, vastama tabelis 15 toodud spetsifikaatidele. Suureformaadiliste seadmete kiirust mõõdetakse alati minutis läbilastava A4-formaadis kujutiste arvu suhtes vastavalt eeltoodud IV jao punktile A.2.

Tabel 15

Energy Star′i nõuetele vastavate kombainseadmete kriteeriumid

SUUREFORMAADILISED SEADMED

Kombainseadme kiirus (kujutisi minutis) | Vähese energiatarbega olek (vatid) | Taasteaeg 30 sekundit | Puhkeolek (vatid) | Väljalülitatud olekusse lülitumise vaikeperiood | Automaatne dupleksrežiim |

0 < ipm ≤ 40 | Ei kohaldata | Ei kohaldata | ≤ 70 | ≤ 30 min | Ei |

40 < ipm | 4,85 × ipm + 50 | Soovitatav | ≤ 105 | ≤ 90 min | Ei |

c) Täiendatavad digitaalsed koopiamasinad: Kombainseadme spetsifikaadi alusel Energy Star'i nõuetele vastavaks kvalifitseerimiseks peavad täiendatavad digitaalsed koopiamasinad, mis on ette nähtud peamiselt 8,5″ × 11″ või A4-formaadis paberile, vastama tabelis 16 toodud spetsifikaatidele. Seadmete kiirust mõõdetakse alati minutis läbilastava 8,5″ × 11″ või A4-formaadis kujutiste arvu suhtes vastavalt eeltoodud IV jao punktile A.2.

Tabel 16

Energy Star′i nõuetele vastavate kombainseadmete kriteeriumid

TÄIENDATAVAD DIGITAALSED KOOPIAMASINAD

Täiendatava digitaalse koopiamasina kiirus (kujutisi minutis) | Vähese energiatarbega olek (vatid) | Taasteaeg 30 sekundit | Puhkeolek [15] (vatid) | Väljalülitatud olekusse lülitumise vaikeperiood |

0 < ipm ≤ 10 | Ei kohaldata | Ei kohaldata | ≤ 5 | ≤ 15 min |

10 < ipm ≤ 20 | Ei kohaldata | Ei kohaldata | ≤ 5 | ≤30 min |

20 < ipm ≤ 44 | 3,85 × ipm + 5 | Jah | ≤ 15 | ≤ 60 min |

44 < ipm ≤ 100 | 3,85 × ipm + 5 | Soovitatav | ≤ 20 | ≤ 90 min |

100 < ipm | 3,85 × ipm + 5 | Soovitatav | ≤ 20 | ≤ 120 min |

Pange tähele, et täiendatavate digitaalsete koopiamasinate kohta kehtivad kriteeriumid on ühesugused koopiamasinate spetsifikaadi 2. kihi omadega.

d) Suureformaadilised täiendatavad digitaalsed koopiamasinad: Kombainseadme spetsifikaadi alusel Energy Star'i nõuetele vastavaks kvalifitseerimiseks peavad täiendatavad digitaalsed koopiamasinad, mis on ette nähtud peamiselt A2- või 17″ × 22″ formaadis või sellest suuremale paberile, vastama tabelis 17 toodud spetsifikaatidele. Seadmete kiirust mõõdetakse alati minutis läbilastava A4-formaadis kujutiste arvu suhtes vastavalt spetsifikaadi VI jao punktile A.2.

Tabel 17

Energy Star′i nõuetele vastavate kombainseadmete kriteeriumid

SUUREFORMAADILISED TÄIENDATAVAD DIGITAALSED KOOPIAMASINAD

Täiendatava digitaalse koopiamasina kiirus (kujutisi minutis) | Vähese energiatarbega olek (vatid) | Taasteaeg 30 sekundit | Puhkeolek (vatid) | Väljalülitatud olekusse lülitumise vaikeperiood |

0 < ipm ≤ 40 | Ei kohaldata | Ei kohaldata | ≤ 65 | ≤ 30 min |

40 < ipm | 4,85 × ipm + 45 | Ei kohaldata | ≤ 100 | ≤ 90 min |

2. Lisanõuded

Lisaks tabelites 14 kuni 17 toodud nõuetele peavad täidetud olema ka järgmised lisanõuded.

a) Vähese energiatarbega olekusse lülitumise vaikeperiood: MFDde ja täiendatavate digitaalsete koopiamasinate puhul tarnib programmis osaleja kombainseadme mudelid selliselt, et vähese energiatarbega olekusse lülitumise vaikeperioodiks on seadistatud 15 minutit. Programmis osaleja seadistab puhkeoleku vaikeperioodid tabelites 14 kuni 17 määratletud tasemele. Vähese energiatarbega ja puhkeolekusse lülitumise vaikeperioodi mõõdetakse viimase koopia tegemise või viimase lehekülje trükkimise hetkest.

b) Vähese energiatarbega olekust naasmise taasteperiood: Vähese energiatarbega olekuga varustatud toodete korral tuleb tootealasesse kirjandusse lisada tegelik taasteaeg vähese energiatarbega olekust naasmisel.

c) Nädalataimerid: Pange tähele, et nädalataimerite lisamine on lubatud, aga see ei tohi negatiivselt mõjutada ega häirida vähese energiatarbega ega puhkeoleku tavatalitlust. EPA eesmärgi kohaselt täiendavad igasugused lisafunktsioonid vähendatud energiatarbega olekuid, mitte ei tühista nende mõju.

d) Automaatsed dupleksfunktsioonid: Ühegi kombainseadme puhul ei nõuta, et vaikeseadeks oleks kahepoolne töö. Kõikide standardformaadiga kombainseadmete puhul, mis on kiiremad kui 20 ipm, nõutakse aga selle võimaluse olemasolu. Lisaks soovitatakse tarnida kombainseadmed selliselt, et automaatne kahepoolne töö on seadistatud vaikerežiimiks kopeerimisel ja kõikide muude mõeldavate funktsioonide korral, ning kirjeldada seda paigaldamisel kliendile.

3. Erandid ja selgitused: Pärast tarnimist ei tohi programmis osaleja ega tema volitatud hooldusesindaja muuta kombainseadme mudelit mingil sellisel viisil, mis mõjutaks kombainseadme võimet täita ülaltoodud spetsifikaate. Vaikeperioodide muutmise ja dupleksrežiimi osas on lubatud teatud erandid. Need erandid on järgmised.

a) Vaikeperioodid: Tarnejärgselt võib programmis osaleja, volitatud hooldusesindaja või klient muuta vähese energiatarbega või puhkeoleku funktsiooni vaikeperioodi, aga ainult kuni tehases seadistatud maksimumini 240 minutit (st vaikeperioodide kogusumma ei tohi ületada 240 minutit).

b) Niiskuskaitseseadmed: Et täita puhkeoleku jaoks kehtestatud energiatarbe alaseid nõudeid, võib programmis osalejal olla mõnel juhul vaja tarnida kombainseadme mudel lahtiühendatud niiskuskaitseseadmega. Kui niisugune olukord põhjustab konkreetsele kliendile suurt ebamugavust, siis võib programmis osaleja (või tema volitatud hooldusesindaja) niiskuskaitseseadme ühendada. Kui programmis osaleja leiab, et teatud geograafilises piirkonnas esineb krooniliselt kõrge niiskustasemega seotud töökindlusprobleeme, võib programmis osaleja võtta ühendust EPA [16] programmihalduriga (vastavalt A lisale) ja arutada alternatiivseid lahendusi. EPA võib näiteks lubada programmis osalejal ühendada niiskuskaitseseadmed väga niiskesse geograafilisse piirkonda tarnitavate kombainseadme mudelite puhul.

c) Puhkeoleku blokeerimine: Üksikjuhul, kui puhkeolek põhjustab kliendile tema konkreetse kasutusmudeli tõttu suurt ebamugavust, võib Energy Star′i programmis osaleja, volitatud hooldusesindaja või klient selle puhkeoleku funktsiooni blokeerida. Kui programmis osaleja otsustab töötada oma kombainseadme välja selliselt, et kliendil on võimalik puhkeoleku funktsiooni blokeerida, siis peab ligipääs blokeerimisvõimalusele olema ajaseadetest erinev (nt kui tarkvaramenüü sisaldab puhkeoleku viivitusperioode 15, 30, 60, 90, 120 ja 240 minutit, siis ei tohi selle menüü valikuks olla "disable" (blokeeri) ega "off" (välja). See peab olema peidetud (või vähem silmatorkav) valik või sisalduma erinevas menüüs).

VII. ENERGY STAR′I NÕUETELE VASTAVATE KONTORISEADMETE KATSETAMISE SUUNISED

1. Katsetingimused: Allpool on toodud ümbritseva keskkonnaga seotud katsetingimused, mis tuleb luua energiatarbe mõõtmiseks. Nende eesmärgiks on tagada, et katsetulemusi ei mõjuta välistegurid ja et katsetulemusi on hiljem võimalik reprodutseerida.

a) Arvutid, monitorid, printerid/faksiaparaadid ja skannerid

Liini näivtakistus: < 0,25 oomi

Harmooniliste summaarne moonutustegur: < 5 %

(Pinge)

Sisendi vahelduvpinge: [17] 115 V (vahelduvpinge, rk-väärtus) ± 5 V (rk-väärtus)

Sisendi voolusagedus: [18] 60 Hz ± 3 Hz

Ümbritseva õhu temperatuur: 25 °C ± 3 °C

b) Koopiamasinad ja kombainseadmed

Liini näivtakistus: < 25 oomi

Harmooniliste summaarne moonutustegur: < 3 %

(Pinge)

Ümbritseva õhu temperatuur: 21 °C ± 3 °C

Suhteline õhuniiskus: 40–60 %

Kaugus seinast: vähemalt 2 jalga

Muud turu jaoks eriomased kriteeriumid:

Turg | Paberi formaat | Pinge/sagedus |

Ameerika Ühendriigid | 8,5″ × 11″ | 115 V (rk-väärtus) ± 5 V 60 Hz ± 3 Hz |

Euroopa | A4 | 230 V (rk-väärtus) ± 10 V 50 Hz ± 3 Hz |

Jaapan | A4 | 100 V (rk-väärtus) ± 5 V 50 Hz ± 3 Hz ja 60 Hz ± 3 Hz 200 V (rk-väärtus) ± 10 V 50 Hz ± 3 Hz ja 60 Hz ± 3 Hz |

2. Katsevahendid: Eesmärgiks on täpselt mõõta seadme või monitori tegelikku energiatarvet [19]. See teeb vajalikuks täpse efektiivväärtust mõõtva vattmeetri kasutamise. Vattmeetrite valik on lai, aga tootjad peavad valima hoolikalt välja sobiva mudeli. Mõõteseadme ostmisel ja tegeliku katse ettevalmistamisel tuleb arvesse võtta järgmisi tegureid.

Amplituuditegur

Energy Star′i katseprotseduuri eelmine versioon sisaldas nõuet, et tootjad kasutaksid vattmeetrit, mille amplituuditegur on suurem kui 8. Nagu paljud programmis osalejad mainisid, ei ole see ei kasulik ega asjakohane nõue. Järgmised lõiked on mõeldud amplituuditeguriga seotud probleemide käsitlemiseks ja esialgse ebaõige avalduse eesmärgi selgitamiseks. Et viga parandada, ei ole Energy Star′i programmil õnnetuseks võimalik kehtestada seadme kohta konkreetset nõuet. Katsetamine on sama palju kunst kui teadus ning tootjad ja katsetajad peavad asjakohase mõõteseadme valimisel kasutama oma otsustusvõimet ja kasutama katsetamisküsimustes vilunud inimeste teadmisi.

+++++ TIFF +++++

Joonis 1

Kõigepealt on oluline mõista, et seadmed, mis sisaldavad ümberlülituvaid toiteallikaid, võtavad voolu tavalisest siinusvoolust erineva lainekujuga. [20] Joonisel 1 on kujutatud voolu tavapärane lainekuju tavalise ümberlülituva elektroonilise seadme korral. Kuigi praktiliselt iga vattmeeter on suuteline mõõtma voolu standardset lainekuju, muudab voolu ebaregulaarne lainekuju vattmeetri valimise raskemaks.

On oluliselt tähtis, et valitud vattmeeter oleks suuteline lugema seadme poolt võetava voolu näidud ilma, et see kutsuks esile sisemist amplituudimoonutust (st voolulaine ülemise osa mahalõikamist). See nõuab mõõteseadme amplituuditeguri [21] ja kasutatavate vooluvahemike läbivaatamist. Parematel mõõteseadmetel on suurem amplituuditegur ja suurem vooluvahemike valik.

Katse ettevalmistamisel peaks esimeseks etapiks olema mõõdetava seadmega seotud löökvoolu (amprites) kindlaksmääramine. Seda saab teha ostsillograafi abil. Seejärel tuleb valida vooluvahemik, mis võimaldab mõõteseadmel löökvoolu registreerida. Konkreetselt peab valitud vooluvahemiku skaala maksimumväärtus korrutatuna mõõturi amplituuditeguriga (elektrivoolu jaoks) olema suurem kui ostsillograafil saadud löökvoolu näit. Näiteks kui vattmeetri amplituuditegur võrdub 4 ja vooluvahemikuks on seadistatud 3 amprit, siis suudab mõõteseade registreerida vooluimpulsse tugevusega kuni 12 amprit. Kui mõõdetavaks löökvooluks on ainult 6 amprit, siis sellest mõõteseadmest piisab. Teiseks probleemiks, millega tuleb arvestada, on see, et kui vooluvahemik seadistatakse löökvoolu registreerimise eesmärgil liiga suureks, võib kaduda löökvoolust nõrgema voolu mõõtmise täpsus. Seetõttu on vaja saavutada täpne tasakaal. Tuleb korrata, et suurema vooluvahemike valiku ja suuremate amplituuditegurite korral saadakse paremad tulemused.

Sageduskarakteristik

Vattmeetri valimisel tuleb arvesse võtta ka mõõteseadme nominaalset sageduskarakteristikut. Ümberlülituvaid toiteallikaid sisaldavad elektriseadmed põhjustavad harmooniliste esinemist (paaritud harmoonilised tavaliselt kuni 21ni). Neid harmoonilisi tuleb energiatarbe mõõtmisel arvesse võtta, vastasel juhul saadakse ebatäpne võimsustarve. Vastavalt sellele soovitab Energy Star′i programm tootjatel osta vattmeetrid, mille sageduskarakteristik on vähemalt 3 kHz. Sel juhul arvestatakse harmoonilisi kuni 50ni ja seda soovitab IEC 555.

Eraldusvõime

Tõenäoliselt soovivad tootjad mõõteseadet, mis suudab tagada eraldusvõime 0,1 W.

Täpsus

Veel üheks omaduseks, mida tuleks arvesse võtta, on saavutatav täpsus. Vattmeetrite kataloogides ja andmelehtedel on tavaliselt toodud andmed selle kohta, millise täpsusega võimsusnäitu on võimalik erinevate vahemikuseadete puhul saavutada. Kui mõõdetakse toodet, mis on katsetatava oleku maksimaalsele energiatarbele väga lähedal, tuleb ette valmistada suuremat täpsust tagav katse.

Kalibreerimine

Täpsuse säilitamiseks tuleks vattmeetreid kord aastas kalibreerida.

3. Katsemeetod: Tootjad peaksid mõõtma seadmete keskmist energiatarvet kas väljalülitatud või vähese energiatarbega oleku korral. Selleks tuleks energiatarvet mõõta 1-tunnise perioodi jooksul. Keskmise energiatarbe arvutamiseks võib tulemuseks saadud energiatarbe jagada 1 tunniga.

Energiatarbe mõõtmine energiasäästuolekute korral: See katse tuleb läbi viia kõikide energiasäästuolekute korral (nt vähese energiatarbega, väljalülitatud, oote-, puhkeolek), mis on konkreetse seadme puhul kohaldatavad Energy Star′i nõuetele vastavaks kvalifitseerimiseks. Enne selle katse alustamist peab seade olema vähemalt 12 tundi olnud ühendatud pingestatud toiteliiniga, aga välja lülitatud, ning seda peab olema toatemperatuuril stabiliseeritud. Seadmega peab olema ühendatud asjakohane vatt-tunniarvesti, mis on valmis andma seadme energiatarbe täpse näidu ilma toiteallikat lahti rikkumata. Mõõtmise võib läbi viia järgemööda väljalülitatud oleku energiatarbe mõõtmisega; kahe katse läbiviimiseks ei tohi koos seadme vooluvõrku ühendamise ja väljalülitamisega kuluda kokku üle 14 tunni.

Lülitage seade sisse ja laske sel läbida soojenemistsükkel. Kui energiasäästuolekusse lülitumise vaikeperiood on möödunud, siis lugege ja märkige üles vatt-tunniarvesti näit ja kellaaeg (või käivitage stopper või taimer). Ühe tunni pärast lugege uuesti vatt-tunniarvesti näit ja märkige see taas üles. Vatt-tunniarvesti kahe näidu vahe on energiakasutus vähese energiatarbega olekus; keskmise võimsuse saamiseks jagage see ühe tunniga.

[1] Toiteallika suurimaks kestvaks väljundvõimsuseks on toiteallika tootja poolt tootega kaasa antud kasutusjuhendis määratletud väärtus.

[2] Toiteallika suurimaks kestvaks väljundvõimsuseks on toiteallika tootja poolt tootega kaasa antud kasutusjuhendis määratletud väärtus.

[3] Pange tähele, et pärast printeri põhiseadme täiendamist MFDks (lisatakse näiteks koopiaseade), peab kogu toode kvalifitseeruma vastavalt Energy Star'i MFD spetsifikaadile, et toode jääks Energy Star'i nõuetele vastavaks.

[4] Kaasa arvatud monokroomset elektrofotograafiat ja monokroomset termosiiret ning monokroomset ja värvijugatrükki kasutavad seadmed.

[5] Printerite puhul, mis kasutavad funktsionaalselt integreeritud arvutit, mis on kas printeri korpuse sees või sellest väljas, ei pea arvuti energiatarvet vaja printeriüksuse puhkeoleku väärtuse määramisel sisse arvestama. Arvuti integreerimine ei tohi siiski takistada printeri võimet siseneda puhkeolekusse või sellest väljuda. Selle sätte kohaldamine sõltub sellest, kas tootja nõustub andma potentsiaalsetele klientidele toote kohta materjale, milles on selgelt märgitud, et integreeritud arvuti poolt tarbitav energia lisandub printeri energiatarbele, seda eelkõige sel juhul kui printer on puhkeolekus.

[6] Esimese kihi puhul on nende toodete puhul, mis tarnitakse "võrguvalmina" (s.t. "karbis" võrgufunktsioone sisaldavana), on lubatud ühekordne 5-vatine lisavõimsus. Nende toodete kohta, mida ei tarnita "võrguvalmina", täiendav ühekordne 5-vatine lisavõimsus ei kehti.

[7] Printerite puhul, mis kasutavad funktsionaalselt integreeritud arvutit, mis on kas printeri korpuse sees või sellest väljas, ei pea arvuti energiatarvet vaja printeriüksuse puhkeoleku väärtuse määramisel sisse arvestama. Arvuti integreerimine ei tohi siiski takistada printeri võimet siseneda puhkeolekusse või sellest väljuda. Selle sätte kohaldamine sõltub sellest, kas tootja nõustub andma potentsiaalsetele klientidele toote kohta materjale, milles on selgelt märgitud, et integreeritud arvuti poolt tarbitav energia lisandub printeri energiatarbele, seda eelkõige sel juhul kui printer on puhkeolekus.

[8] Kaasa arvatud värvielektrofotograafiat ja värvitermosiiret kasutavad printerid.

[9] Printerite puhul, mis kasutavad funktsionaalselt integreeritud arvutit, mis on kas printeri korpuse sees või sellest väljas, ei pea arvuti energiatarvet vaja printeriüksuse puhkeoleku väärtuse määramisel sisse arvestama. Arvuti integreerimine ei tohi siiski takistada printeri võimet siseneda puhkeolekusse või sellest väljuda. Selle sätte kohaldamine sõltub sellest, kas tootja nõustub andma potentsiaalsetele klientidele toote kohta materjale, milles on selgelt märgitud, et integreeritud arvuti poolt tarbitav energia lisandub printeri energiatarbele, seda eelkõige sel juhul kui printer on puhkeolekus.

[10] Esimese kihi puhul on nende toodete puhul, mis tarnitakse "võrguvalmina" (s.t. "karbis" võrgufunktsioone sisaldavana), on lubatud ühekordne 5-vatine lisavõimsus. Nende toodete kohta, mida ei tarnita "võrguvalmina", täiendav ühekordne 5-vatine lisavõimsus ei kehti.

[11] Kaasa arvatud monokroomset elektrofotograafiat ja monokroomset termosiiret ning monokroomset ja värvijugatrükki kasutavad seadmed.

[12] Kaasa arvatud värvielektrofotograafiat ja värvitermosiiret kasutavad printerid.

[13] Väljalülitatud oleku korral eesmärgiks seatud maksimaalne energiatarve on toodud käesoleva spetsifikaadi jaos B.1. Eeldatakse, et enamik äriühinguid saavutavad need väljalülitatud oleku energiatarbe sihtväärtused sel teel, et varustavad koopiamasina automaatse väljalülitusfunktsiooniga. Käesoleva spetsifikaadi alusel on aga võimalik ja lubatav, et tootja kasutab automaatse väljalülitusfunktsiooni asemel vähese energiatarbega olekut, kui vähese energiatarbe olekus on energiatarve väiksem-võrdne käesolevas spetsifikaadis toodud väljalülitatud oleku energiatarbe sihtväärtustega. (Lisateavet selle küsimuse kohta leiate katsetussuunistest).

[14] Kombainseadme puhul, mille korral ülalkirjeldatud meetod annaks ebatäpse tulemuse (põhjusel, et seade ei ole pärast esimest soojenemistsüklit ja 15 minutit ooteaega täielikult üles soojenenud), võib kasutada järgmist protseduuri (kooskõlas ASTMi standardiga F757-94):Lülitage MFD sisse ja laske seadmel soojeneda ja kaks tundi töövalmis olekus (= ooteolek) stabiliseeruda. Takistage esimese 105 minuti jooksul MFDl vähese energiatarbega olekusse lülituda (nt tehes selle perioodi jooksul iga 14 minuti järel ühe koopia). Tehke viimane koopia 105 minutit pärast MFD sisselülitamist. Seejärel oodake täpselt 15 minutit. Kui 15 minutit on möödunud, lugege ja märkige üles vatt-tunniarvesti näit ja kellaaeg (või käivitage stopper või taimer). Ühe tunni pärast lugege uuesti vatt-tunniarvesti näit ja märkige see taas üles. Vatt-tunniarvesti kahe näidu vahe on energiakasutus vähese energiatarbega olekus; keskmise võimsuse saamiseks jagage see 1 tunniga.

[15] MFDde puhul, mis koosnevad funktsionaalselt integreeritud, kuid füüsiliselt eraldi asetsevaid üksusi, mis koosnevad eraldi printimise, skaneerimise ja arvuti komponendist, võib puhkeolekus vatte kogu süsteemi puhul suurendada arvu võrra, mis vastab Energy Star arvutile puhkeolekul lubatud vattide arvule.

[16] Euroopa Komisjoni juures registreeritud toodete korral võivad programmis osalejad ühendust võtta Euroopa Komisjoniga.

[17] Kui tooteid müüakse Euroopas või Aasias, peab katsetamine samuti toimuma asjakohase (vastava seadme abil kindlaksmääratud) pinge ja sageduse juures. Näiteks Euroopa turu jaoks mõeldud tooteid võidakse katsetada 230 V ja 50 Hz juures. Euroopasse või Aasiasse tarnitavatele toodetele ei tohi logo panna, kui seade ei vasta kohapeal kasutatava pinge ja sageduse puhul programmi energiatarbe alastele nõuetele.

[18] Kui tooteid müüakse Euroopas või Aasias, peab katsetamine samuti toimuma asjakohase (vastava seadme abil kindlaksmääratud) pinge ja sageduse juures. Näiteks Euroopa turu jaoks mõeldud tooteid võidakse katsetada 230 V ja 50 Hz juures. Euroopasse või Aasiasse tarnitavatele toodetele ei tohi logo panna, kui seade ei vasta kohapeal kasutatava pinge ja sageduse puhul programmi energiatarbe alastele nõuetele.

[19] Efektiivvõimsus defineeritakse järgmiselt: (pinge) × (voolutugevus) × (võimsustegur) ja tavaliselt esitatakse see vattides. Näivvõimsus defineeritakse järgmiselt: (pinge) × (voolutugevus) ja tavaliselt väljendatakse seda voltamprites (VA). Ümberlülituva toiteallikaga seadmete korral on võimsustegur alati alla 1,0, seega on efektiivvõimsus alati väiksem kui näivvõimsus.

[20] Siinuselise 60 Hz elektrivoolu lainekuju amplituuditegur võrdub alati 1,4. Ümberlülituvat toiteallikat sisaldava personaalarvuti või monitoriga seotud voolu lainekuju amplituuditegur on alati suurem kui 1,4 (kuigi tavaliselt mitte suurem kui 8). Voolu lainekuju amplituuditegur defineeritakse kui löökvoolu (amprites) suhe voolu efektiivväärtusesse (amprites).

[21] Vattmeetri amplituuditegur antakse sageli nii voolutugevuse kui pinge jaoks. Voolutugevuse korral on selleks löökvoolu suhe voolu efektiivväärtusesse konkreetses vooluvahemikus. Kui antud on ainult üks amplituuditegur, siis on see tavaliselt voolu oma. Keskmise tegeliku efektiivväärtuse vattmeetri amplituuditegur on vahemikus 2:1 kuni 6:1.

--------------------------------------------------

Diplomaatiliste Nootide Vahetus

Noot nr 1

Diplomaatiline noot EÜlt USAle

Ekstsellents,

Mul on au viidata Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Ühenduse vahelisele lepingule kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide koordineerimise kohta (edaspidi "leping"), mis sõlmiti Washington DCs 19. detsembril 2000.

Veel on mul au panna kirja järgmised lepingu täitmisega seonduvad seisukohad.

1. Et viia oma kontoriseadmete energiatõhususe alaste üksikprogrammide mõju maksimumini, kasutavad Euroopa Ühendus ja Ameerika Ühendriikide valitsus üht energiatõhususe spetsifikaatide kogumit ja ühist logo vastavalt lepingu A lisale.

2. Euroopa Ühendus kavatseb rakendada lepingus määratletud ühist logo kogu ühendust hõlmava märgistusena energiatõhusate kontoriseadmete tähistamiseks. Euroopa Ühenduse liikmesriigid võivad tarvitusele võtta muid energiatõhusate kontoriseadmete märgistamisprogramme või jätkata nende kasutamist, seda isegi juhul, kui need hõlmavad kogu ühendust.

3. Euroopa Ühendus mõistab, et eesmärgil vältida igasuguseid võimalikke konflikte seoses Energy Star'i märkide registreerimisega ühenduse üksikutes liikmesriikides, on Ameerika Ühendriikide keskkonnaagentuur juba esitanud siseturu ühtlustamisametile taotlused Energy Star'i märkide registreerimiseks Euroopa Ühenduses ühenduse kaubamärkidena.

4. Samuti mõistab Euroopa Ühendus, et ühise logo nõuetekohast kasutamist kontrollivad erineval viisil kõik Euroopa Ühenduse liikmesriigid ja Ameerika Ühendriigid. Ameerika Ühendriikide keskkonnaagentuur (US EPA) on Energy Star'i märkide omanik ja kontrollib märkide kasutust, sõlmides iga tema poolt registreeritud programmis osalejaga vastastikkuse mõistmise memorandumi. Euroopa Ühendus kavatseb rakendada ja kontrollida ühenduse liikmesriikides Energy Star'i märkide nõuetekohast kasutamist vastavalt konkreetsetele õigusaktidele, millega sätestatakse rahvusvahelise Energy Star'i logo nõuetekohase kasutamise tingimused.

5. Käesolevaga teavitab Euroopa Ühendus Ameerika Ühendriikide valitsust, et pärast eelmainitud õigusaktide kehtestamist võivad tema taotlused Energy Star'i märkide registreerimiseks ühenduse üksikutes liikmesriikides tekitada vastuväiteid.

6. Siinjuures mõistab Euroopa Komisjon, et Ameerika Ühendriikide valitsus jätkab oma siseriiklikku Energy Star'i märgistusprogrammi ja jätkab programmis osalejate registreerimist ka seoses tootetüüpidega, mis lisanduvad lepingu C lisas kindlaksmääratutele.

7. Siinjuures mõistab Euroopa Komisjon, et käesolevas lepingus sätestatut ei tõlgendata nii, nagu võiks kumbki lepinguosaline takistada mingisuguse toote importi, eksporti, müüki või turustamist põhjusel, et see kannab või ei kanna teise lepinguosalise juhtorganisatsiooni energiatõhususe märke.

8. Käesolevaga teavitab Euroopa Komisjon Ameerika Ühendriikide valitsust, et Euroopa Komisjon konsulteerib tehniliste spetsifikaatide seotud küsimustes Euroopa Parlamendiga, kes oleks Euroopa tasemel sarnaste algatuste puhul kaas-seadusandjaks.

Mul on au paluda, et Teie Ekstsellents muretseks kirjaliku kinnituse selle kohta, et Ameerika Ühendriikide valitsus nõustub eeltoodud seisukohtadega.

Teie Ekstsellents, võtke veel kord vastu minu sügav lugupidamine.

(Asjakohane allkiri)

Noot nr 2

Diplomaatiline noot USAlt EÜle

Ekstsellents,

Mul on au teatada, et sain kätte Teie Ekstsellentsi noodi nr 1 19. detsembrist 2000, milles käsitletakse seisukohti, mis seostuvad Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Ühenduse vahelise lepingu täitmisega kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide koordineerimise kohta (edaspidi "leping"), mis sõlmiti Washington DCs 19. detsembril 2000.

Lisaks on mul on au teavitada Euroopa Komisjoni, et Ameerika Ühendriikide valitsus jagab Teie Ekstsellentsi noodis sisalduvaid arusaamu järgmiselt:

"1. Et viia oma kontoriseadmete energiatõhususe alaste üksikprogrammide mõju maksimumini, kasutavad Euroopa Ühendus ja Ameerika Ühendriikide valitsus üht energiatõhususe spetsifikaatide kogumit ja ühist logo vastavalt lepingu A lisale.

2. Euroopa Ühendus kavatseb rakendada lepingus määratletud ühist logo kogu ühendust hõlmava märgistusena energiatõhusate kontoriseadmete tuvastamiseks. Euroopa Ühenduse liikmesriigid võivad tarvitusele võtta muid energiatõhusate kontoriseadmete märgistamisprogramme või jätkata nende kasutamist, seda isegi juhul, kui need hõlmavad kogu ühendust.

3. Euroopa Ühendus mõistab, et eesmärgil vältida igasuguseid võimalikke konflikte seoses Energy Star'i märkide registreerimisega ühenduse üksikutes liikmesriikides, on Ameerika Ühendriikide keskkonnaagentuur juba esitanud siseturu ühtlustamisametile taotlused Energy Star'i märkide registreerimiseks Euroopa Ühenduses ühenduse kaubamärkidena.

4. Samuti mõistab Euroopa Ühendus, et ühise logo nõuetekohast kasutamist kontrollivad erineval viisil kõik Euroopa Ühenduse liikmesriigid ja Ameerika Ühendriigid. Ameerika Ühendriikide keskkonnaagentuur (US EPA) on Energy Star'i märkide omanik ja kontrollib märkide kasutust, sõlmides iga tema poolt registreeritud programmis osalejaga vastastikkuse mõistmise memorandumi. Euroopa Ühendus kavatseb rakendada ja kontrollida ühenduse liikmesriikides Energy Star'i märkide nõuetekohast kasutamist vastavalt konkreetsetele õigusaktidele, millega sätestatakse rahvusvahelise Energy Star'i logo nõuetekohase kasutamise tingimused.

5. Käesolevaga teavitab Euroopa Ühendus Ameerika Ühendriikide valitsust, et pärast eelmainitud õigusaktide kehtestamist võivad tema taotlused Energy Star'i märkide registreerimiseks ühenduse üksikutes liikmesriikides tekitada vastuväiteid.

6. Siinjuures mõistab Euroopa Komisjon, et Ameerika Ühendriikide valitsus jätkab oma siseriiklikku Energy Star'i märgistusprogrammi ja jätkab programmis osalejate registreerimist ka seoses tootetüüpidega, mis lisanduvad lepingu C lisas kindlaksmääratutele.

7. Euroopa Komisjon mõistab, et käesolevas lepingus sätestatut ei tõlgendata nii, nagu võiks kumbki lepinguosaline takistada mingisuguse toote importi, eksporti, müüki või turustamist põhjusel, et see kannab või ei kanna teise lepinguosalise juhtorganisatsiooni energiatõhususe märke.

8. Käesolevaga teavitab Euroopa Komisjon Ameerika Ühendriikide valitsust, et Euroopa Komisjon konsulteerib tehniliste spetsifikaatide seotud küsimustes Euroopa Parlamendiga, kes oleks Euroopa tasemel sarnaste algatuste puhul kaas-seadusandjaks."

Teie Ekstsellents, võtke veel kord vastu minu sügav lugupidamine.

(Sekretäri nimel)

--------------------------------------------------