Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Mehhiko Ühendriikide vaheline majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlev leping [1]

BELGIA KUNINGRIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu asutamislepingu osalised (edaspidi "Euroopa Ühenduse liikmesriigid"),

EUROOPA ÜHENDUS (edaspidi "ühendus")

ühelt poolt ja

MEHHIKO ÜHENDRIIGID ("edaspidi" Mehhiko)

teiselt poolt,

ARVESTADES nende ühist kultuuripärandit ja tihedaid ajaloolisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid, mis neid ühendavad;

ARVESTADES nende sidemete tugevdamisele märkimisväärselt kaasa aidanud 26. aprillil 1991. aastal Luxembourgis allakirjutatud ühenduse ja Mehhiko vahelist koostöö raamlepingut;

ARVESTADES nende vastastikust huvi uute lepinguliste sidemete loomisel, et veelgi tugevdada nende kahepoolseid suhteid, tehes seda peamiselt ulatuslikuma poliitilise dialoogi, kaubavahetuse järkjärgulise ja vastastikuse liberaliseerimise, jooksvate maksete liberaliseerimise, kapitali liikumise ja nähtamatute tehingute, investeeringute edendamise ja ulatuslikuma koostöö abil;

ARVESTADES nende täielikku pühendumist demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste ülddeklaratsiooniga kehtestatud põhiliste inimõiguste austamisele, samuti riikidevahelisi sõbralikke suhteid ja koostööd käsitlevate rahvusvahelise õiguse põhimõtetele kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga ning 1994. aastal São Paulos vastu võetud Rio Grupi / Euroopa Liidu ministrite deklaratsioonis sätestatud õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtetele;

ARVESTADES tähtsust, mille mõlemad lepinguosalised omistavad 1995. aasta märtsis Kopenhaagenis toimunud ülemaailmse sotsiaalarengu tippkohtumise (World Summit for Social Development) lõppdeklaratsioonis sätestatud põhimõtetele ja väärtustele;

ARVESTADES nende kindlaksjäämist turumajanduse põhimõtetele ning olles teadlikud tähtsusest, mis kaasneb nende pühendumisega rahvusvahelisele vabakaubandusele vastavalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadele ja nende võimalustele Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmetena, rõhutades eelkõige avatud regionalismi;

ARVESTADES ulatuslikumat eesmärki arendada ja tugevdada üldist rahvusvaheliste suhete raamistikku eelkõige Euroopa ja Ladina-Ameerika vahel;

ARVESTADES nende ühist kultuuripärandit ja tihedaid ajaloolisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid, mis neid ühendavad;

ARVESTADES nende sidemete tugevdamisele märkimisväärselt kaasa aidanud 26. aprillil 1991. aastal Luxembourgis allakirjutatud ühenduse ja Mehhiko vahelist koostöö raamlepingut;

OLLES TEADLIKUD, et suhete tugevdamiseks kõikides ühist huvi pakkuvates valdkondades tuleks nende poliitiline dialoog sisse seada nii kahepoolsel kui ka rahvusvahelisel tasandil;

ARVESTADES nende ühist kultuuripärandit ja tihedaid ajaloolisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid, mis neid ühendavad;

ARVESTADES nende sidemete tugevdamisele märkimisväärselt kaasa aidanud 26. aprillil 1991. aastal Luxembourgis allakirjutatud ühenduse ja Mehhiko vahelist koostöö raamlepingut;

ARVESTADES tähtsust, mille mõlemad lepinguosalised omistavad 1992. aasta Rio Keskkonna- ja Arengudeklaratsiooni Agendas 21 kokkulepitud ja sätestatud säästva arengu põhimõtte nõuetekohasele rakendamisele;

ARVESTADES nende ühist kultuuripärandit ja tihedaid ajaloolisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid, mis neid ühendavad;

ARVESTADES nende sidemete tugevdamisele märkimisväärselt kaasa aidanud 26. aprillil 1991. aastal Luxembourgis allakirjutatud ühenduse ja Mehhiko vahelist koostöö raamlepingut;

ARVESTADES 2. mail 1995. aastal Pariisis allakirjutatud piduliku ühisdeklaratsiooni tingimusi, mille alusel otsustasid mõlemad lepinguosalised muuta oma kahepoolsed suhted pikaajaliseks kõikides valdkondades,

ON OTSUSTANUD sõlmida käesoleva lepingu.

I JAOTIS

OLEMUS JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Lepingu alus

Demokraatlike põhimõtete ning inimõiguste ülddeklaratsiooniga välja kuulutatud põhiliste inimõiguste austamine on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika alus ning käesoleva lepingu oluline osa.

Artikkel 2

Olemus ja reguleerimisala

Käesoleva lepingu eesmärk on tugevdada lepinguosaliste vahelisi suhteid vastastikuse põhimõtte ja vastastikuse huvi alusel. Sel eesmärgil seatakse lepinguga sisse poliitiline dialoog, süvendatakse kaubandus- ja majandussuhteid kaubanduse liberaliseerimise teel vastavalt WTO eeskirjadele ning tugevdatakse ja laiendatakse koostööd.

II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG

Artikkel 3

1. Lepinguosalised nõustuvad sisse seadma tihedama poliitilise dialoogi, mis põhineb artiklis 1 viidatud põhimõtetel ja hõlmab kõiki vastastikust huvi pakkuvaid kahepoolseid ja rahvusvahelisi küsimusi ning mille tulemuseks on tihedam lepinguosaliste vaheline nõupidamine selliste rahvasvaheliste organisatsioonide kontekstis, mille liikmed mõlemad on.

2. Dialoogi peetakse kooskõlas Euroopa Liidu ja Mehhiko ühisdeklaratsiooniga poliitilise dialoogi kohta, mis moodustab lepingu lahutamata osa ja mis sisaldub lõppaktis.

3. Ühisdeklaratsioonis sätestatud ministrite dialoogi peetakse peamiselt artikli 45 alusel asutatud ühisnõukogus.

III JAOTIS

KAUBANDUS

Artikkel 4

Eesmärk

Käesoleva jaotise eesmärk on luua raamistik kaubavahetuse ja teenuskaubanduse arengu soodustamiseks, sealhulgas kaubavahetuse ja teenuskaubanduse kahepoolseks ja soodustatud, järkjärguliseks ja vastastikuseks liberaliseerimiseks kooskõlas WTO asjakohaste eeskirjadega ning võttes arvesse teatavate kaupade ja teenusesektorite tundlikkust.

Artikkel 5

Kaubavahetus

Artikliga 4 ettenähtud eesmärgi saavutamiseks teeb ühisnõukogu kooskõlas asjakohaste WTO eeskirjadega, eelkõige üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikliga XXIV, ning teatavate kaupade tundlikkust arvesse võttes otsuse kaubavahetuse tariifsete ja mittetariifsete tõkete kahepoolse, järkjärgulise ja vastastikuse liberaliseerimise korra ning ajakava kohta. Nimetatud otsuses käsitletakse eelkõige järgmisi küsimusi:

a) ulatus ja üleminekuperioodid;

b) impordi- ja eksporditollimaksud ning samaväärse toimega maksud;

c) koguselised impordi- ja ekspordipiirangud ning samaväärse toimega meetmed;

d) riiklik käsitlus, sealhulgas maksualase diskrimineerimise keelustamine kaupade suhtes kehtestatud maksude osas;

e) dumpinguvastased meetmed ja tasakaalustusmeetmed;

f) kaitse- ja järelevalvemeetmed;

g) päritolureeglid ja halduskoostöö;

h) tollikoostöö;

i) tolliväärtuse määramine;

j) muu hulgas tehnilised normid ja standardid, sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna õigusaktid, nõuetekohasuse hindamise, sertifitseerimise, märgistussüsteemi vastastikune tunnustamine;

k) muu hulgas kõlbluse, avaliku korra või julgeolekuga põhjendatavad üldised erandid; inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise kaitse; tööstus-, intellektuaal- ja kaubandusomandi kaitse;

l) piirangud maksebilansiraskuste puhul.

Artikkel 6

Teenuskaubandus

Artikliga 4 ettenähtud eesmärgi saavutamiseks teeb ühisnõukogu kooskõlas asjakohaste WTO eeskirjadega, eelkõige üldise teenuskaubanduse kokkuleppe (GATS) artikliga V, ning kõnealuse lepingu raames lepinguosaliste poolt eelnevalt võetud kohustusi nõuetekohaselt arvesse võttes otsuse teenuskaubanduse järkjärgulise ja vastastikuse liberaliseerimise korra kohta.

Artikkel 7

Käesoleva lepingu artiklites 5 ja 6 viidatud ühisnõukogu otsused kaubavahetuse ja teenuskaubanduse kohta käsitlevad piisavalt kõiki neid küsimusi üldises raamistikus ning jõustuvad kohe, kui need on vastu võetud.

IV JAOTIS

KAPITALI LIIKUMINE JA MAKSED

Artikkel 8

Kapitali liikumine ja maksed

Käesoleva jaotise eesmärk on luua raamistik kapitali liikumise ja maksete järkjärgulise ja vastastikuse liberaliseerimise soodustamiseks Mehhiko ja ühenduse vahel, ilma et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete ja lepinguosaliste suhtes kehtivate teiste rahvusvaheliste lepingute kohaste tulevaste kohustuste kohaldamist.

Artikkel 9

Artikliga 8 ettenähtud eesmärgi saavutamiseks võtab ühisnõukogu vastu lepinguosaliste vahelise kapitali liikumise ja maksete piirangute järkjärgulise ja vastastikuse kaotamise meetmed ja ajakava, ilma et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete ja lepinguosaliste suhtes kehtivate teiste rahvusvaheliste lepingute kohaste tulevaste kohustuste kohaldamist.

Nimetatud otsuses käsitletakse eelkõige järgmisi küsimusi:

a) käesolevas jaotises otseselt või kaudselt nimetatud määratluste mõiste, sisu, ulatus ja olemus;

b) kapitalitehingud ja maksed, sealhulgas võrdne kohtlemine, mida hõlmab liberaliseerimine;

c) liberaliseerimise ulatus ja üleminekuperioodid;

d) sellise klausli lisamine, mis võimaldab lepinguosalistel säilitada piirangud käesolevas valdkonnas, kui see on õigustatud avaliku korra, julgeoleku, rahvatervise ja kaitse seisukohast;

e) selliste klauslite lisamine, mis võimaldavad lepinguosalistel kehtestada piiranguid käesolevas valdkonnas, kui ühel lepinguosalisel tekivad raskused valuutakursi- või rahapoliitika toimimises, maksebilansi raskused või kui vastavalt rahvusvahelisele õigusele kehtestatakse kolmandatele riikidele finantspiirangud.

V JAOTIS

RIIGIHANKED, KONKURENTS, INTELLEKTUAALOMAND JA MUUD KAUBANDUSEGA SEOTUD SÄTTED

Artikkel 10

Riigihanked

1. Lepinguosalised lepivad kokku kokkulepitud riigihangete turgude järkjärgulise ja kahepoolse avamise osas vastastikkuse alusel.

2. Selle eesmärgi saavutamiseks teeb ühisnõukogu otsuse asjakohase korra ja ajakava kohta. Otsuses käsitletakse eelkõige järgmisi küsimusi:

a) kokkulepitud liberaliseerimise ulatus;

a) mittediskrimineeriv ligipääs kokkulepitud turgudele;

c) väärtuslävi;

d) õiglased ja läbipaistvad menetlused;

e) selged vaidlustamismenetlused;

f) infotehnoloogia kasutamine.

Artikkel 11

Konkurents

1. Lepinguosalised lepivad kokku asjakohased meetmed, et vältida konkurentsi moonutamist või piiramist, mis võib oluliselt mõjutada Mehhiko ja ühenduse vahelist kaubandust. Sel eesmärgil näeb ühisnõukogu ette poolte konkurentsieeskirjade rakendamise eest vastutavate asutuste koostöö- ja kooskõlastamismehhanismid. Nimetatud koostöö hõlmab vastastikust õigusabi, teavitamist, konsulteerimist ja teabevahetust, mille eesmärgiks on konkurentsiseaduste ja -poliitika rakendamise läbipaistvuse tagamine.

2. Selle eesmärgi saavutamiseks teeb ühisnõukogu otsused eelkõige järgmistes küsimustes:

a) ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja ettevõtjate kooskõlastatud tegevus;

b) ühe või enama ettevõtja poolne turgu valitseva seisundi kuritarvitamine;

c) ettevõtjate ühinemine;

d) kaubanduslikud riigimonopolid;

e) riigi osalusega äriühingud ja ettevõtjad, kellele on antud eri- või ainuõigused.

Artikkel 12

Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand

1. Kinnitades intellektuaalomandi õiguste kaitsmisele omistatavat suurt tähtsust (autoriõigus, sealhulgas arvutiprogrammide ja andmebaaside autoriõigus, ja kaasnevad õigused, patentide, tööstusdisainilahenduste, geograafiliste tähiste (sealhulgas päritolutähised), kaubamärkide, mikrolülituste topoloogiaga seotud õigused, samuti kaitse kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10a, ja avalikustamata oskusteabe kaitse), kohustuvad lepinguosalised võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada kõrgeimate rahvusvaheliste standardite kohane piisav ja tõhus kaitse, sealhulgas tõhusad meetmed nimetatud õiguste rakendamiseks.

2. Sel eesmärgil teeb ühisnõukogu järgmised otsused:

a) konsulteerimismehhanismi kohta, mille eesmärgiks on vastastikustele rahuldavatele lahendustele jõudmine raskuste esinemise korral intellektuaalomandi kaitse valdkonnas;

b) üksikasjalike meetmete kohta, mis võetakse vastavalt lõikes 1 sätestatud eesmärgile, võttes arvesse eelkõige asjakohaseid intellektuaalomandit käsitlevaid mitmepoolseid konventsioone.

VI JAOTIS

KOOSTÖÖ

Artikkel 13

Koostööd ja majandusküsimusi käsitlev dialoog

1. Ühisnõukogu seab sisse korrapärase dialoogi, et tugevdada ja parandada käesolevas jaotises sätestatud koostööd, mis hõlmab eelkõige järgmist:

a) teabevahetus ja koostöö arengu perioodiline läbivaatamine;

b) käesolevas lepingus sätestatud valdkondlike kokkulepete rakendamise kooskõlastamine ja järelevalve ning sellist liiki uute kokkulepete võimalikkuse analüüsimine.

2. Ühisnõukogu seab samuti sisse majandusküsimusi käsitleva korrapärase dialoogi, mis hõlmab teabeanalüüsi ja -vahetust eelkõige makroökonoomika aspektides, et soodustada kaubandust ja investeeringuid.

Artikkel 14

Tööstuskoostöö

1. Vastastikust huvi arvesse võttes toetavad ja edendavad lepinguosalised meetmeid, et arendada ja tugevdada jõupingutusi tööstuskoostöö dünaamilise, ühtse ja detsentraliseeritud juhtimise algatamiseks, mille eesmärgiks on luua majandusarengut soodustav kliima.

2. Sellises koostöös keskendutakse eelkõige järgmisele:

a) lepinguosaliste ettevõtjate vaheliste sidemete tugevdamine konverentside, seminaride, tööstuslike ja tehniliste võimaluste otsimise, ümarlaudade ning üldiste ja valdkondlike messide abil, et teha kindlaks vastastikust kommertshuvi pakkuvad valdkonnad ja neid kasutada ning soodustada kaubandust, investeeringuid ja tööstuskoostööd ning tehnoloogiasiirde projekte;

b) lepinguosaliste ettevõtjate vahelise dialoogi tugevdamine ja laiendamine edasiste nõupidamiste ja kooskõlastusmeetmete edendamise teel, et teha kindlaks ja kaotada tööstuskoostöö tõkked, et soodustada konkurentsieeskirjade austamist, et tagada üldiste meetmete püsivus ja et toetada tööstust turunõudmistega kohandumisel;

c) tööstuskoostöö algatuste edendamine mõlema lepinguosalise erastamise ja liberaliseerimise protsessi kontekstis, et soodustada investeeringuid ettevõtjate vahelise tööstuskoostöö abil;

d) ajakohastamise, mitmekesistamise, uuenduste, koolituse, uurimis- ja arendustegevuse ning kvaliteedialaste algatuste toetamine;

e) mõlema lepinguosalise osalemise toetamine katseprojektides ja eriprogrammides kooskõlas nende eritingimustega.

Artikkel 15

Investeeringute soodustamine

Lepinguosalised aitavad luua huvipakkuva ja stabiilse keskkonna vastastikusteks investeeringuteks.

Selline koostöö võib muu hulgas hõlmata järgmist:

a) õigusaktide ja investeerimisvõimalustega seotud teabe ning nende kindlakstegemise ja levitamise korda;

b) vajaduse korral lepinguosaliste vahelisi investeeringuid soodustava õigusliku keskkonna arenemise toetamist liikmesriikide ja Mehhiko vahel sõlmitavate kokkulepete abil, et edendada ja kaitsta investeeringuid ning vältida topeltmaksustamist;

c) ühtlustatud ja lihtsustatud haldusmenetluse arengut;

d) eelkõige mõlema lepinguosalise väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ühisinvesteeringute mehhanismide arengut.

Artikkel 16

Finantsteenused

1. Lepinguosalised kohustuvad looma koostöö finantsteenuste sektoris vastavalt nende õigusaktidele ja põhimõtetele ning kooskõlas GATSi reeglite ja põhimõtetega nende vastastikust huvi ning pikaajalisi ja keskmise tähtajaga majanduslikke eesmärke silmas pidades.

2. Lepinguosalised nõustuvad töötama koos nii kahepoolsel kui ka mitmepoolsel tasandil, et suurendada nende asjaomaste majanduskeskkondade vastastikust mõistmist ja teadlikkust ning saavutada teabevahetus finantsmääruste, finantsjärelevalve ja -kontrolli ning muude ühist huvi pakkuvate aspektide kohta.

3. Sellise koostöö peamiseks eesmärgiks on tugevdada parandatud ja mitmekesistatud tootlikkust ja konkurentsivõimet finantsteenuste sektoris.

Artikkel 17

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koostöö

1. Lepinguosalised edendavad soodsat keskkonda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arendamiseks.

2. Selline koostöö hõlmab järgmist:

a) ettevõtjate vaheliste sidemete edendamine, ühisinvesteeringute soodustamine ning ühisettevõtete ja infovõrkude loomine olemasolevate horisontaalprogrammide, näiteks ECIP, AL-INVEST, BRE ja BC-NET abil;

b) rahastamisvõimalustele ligipääsu hõlbustamine, teabe edastamine ja uuenduste soodustamine.

Artikkel 18

Tehnilised normid ja vastavushindamine

Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd tehniliste normide ja vastavushindamise valdkonnas.

Artikkel 19

Toll

1. Tollikoostöö eesmärk on tagada head kaubandustavad. Lepinguosalised kohustuvad edendama tollikoostööd, et parandada ja konsolideerida nende kaubandussuhete õiguslikku raamistikku.

2. Sellise koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

a) teabevahetus;

b) uue koolitustehnika arendamine ja tegevuse kooskõlastamine, mida tuleks teha käesoleva valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonide raames;

c) ametnike ja vanemtöötajate vahetus tolliasutuste ja maksuametite vahel;

d) tolliprotseduuride lihtsustamine kauba kasutusse lubamisel;

e) vajaduse korral tehniline abi.

3. Ilma et see piiraks käesolevas lepingus sätestatud muude koostöövormide kohaldamist, nimetavad lepinguosalised oma huvi, võttes arvesse tulevikus tolli valdkonnas vastastikuse abi protokolli sõlmimist käesolevas lepingus sätestatud institutsioonilises raamistikus.

Artikkel 20

Infoühiskond

1. Lepinguosalised tõdevad, et info- ja sidetehnoloogiad on kaasaegse elu võtmeelemendid ning majandus- ja sotsiaalarengu seisukohast äärmiselt tähtsad.

2. Käesoleva valdkonna koostöös pööratakse erilist tähelepanu järgmistele küsimustele:

a) infoühiskonna kõiki aspekte käsitlev dialoog;

b) teabevahetus ja mis tahes tehniline abi seoses info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiate normide ja standardimisega, vastavustestimise ja -sertifitseerimisega;

c) uute telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiate levitamine ning uute teenuste täiustamine kõrgetasemeliste side-, teenuste- ja infotehnoloogiaseadmete osas;

d) ühiste teadusuuringute, tehnoloogilise ja tööstusliku arendamise projektide edendamine ja elluviimine uute info-, side-, telemaatika ja infoühiskonna tehnoloogiate valdkondades;

e) mõlema lepinguosalise osalemise toetamine katseprojektides ja eriprogrammides kooskõlas nende eritingimustega;

f) telemaatikavõrkude ja -teenuste vastastikune sidumine ja koostalitlusvõime;

g) eeskirju käsitlevat koostööd hõlmav dialoog rahvusvaheliste sidusteenuste kohta, sealhulgas eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega seotud aspektid;

h) vastastikune ligipääs andmebaasidele kooskõlas kokkulepitavate tingimustega.

Artikkel 21

Koostöö põllumajanduse ja maapiirkondade valdkonnas

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama arengut ja koostööd põllumajanduslikus, agrotööstus- ja maapiirkondade valdkonnas.

2. Sel eesmärgil peavad nad läbi vaatama muu hulgas järgmise:

a) meetmed tervise, taimetervise ja keskkonnastandardite ja -eeskirjade ühtlustamiseks, et hõlbustada kaubavahetust, võttes arvesse mõlema lepinguosalise suhtes kehtivaid õigusakte ja tehes seda vastavalt WTO eeskirjadele, lisaks artiklis 5 nimetatud tingimustele;

b) teabevahetuse ning projektide ja meetmete sisseseadmise võimalus kõnealusel eesmärgil eelkõige teabe, teadusliku ja tehnilise uurimistöö ning inimressursside arendamise valdkonnas.

Artikkel 22

Koostöö kaevandamise valdkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad koostööd kaevandamise valdkonnas peamiselt järgmistel eesmärkidel läbiviidava tegevuse teel:

a) mineraalide uurimise, rakendamise ja tulutoova kasutamise edendamine kooskõlas iga lepinguosalise käesoleva valdkonna õigusaktidega;

b) kaevandamise valdkonna uurimise ja kasutamisega seotud teabe-, kogemuste ja tehnoloogia vahetuse soodustamine;

c) ekspertide vahetamise ja ühiste teadusuuringute edendamine tehnoloogia arengu võimaluste suurendamiseks;

d) meetmete arendamine, et soodustada investeeringuid käesolevas valdkonnas.

Artikkel 23

Koostöö energeetika valdkonnas

1. Lepinguosaliste koostöö eesmärgiks on arendada nende asjaomaseid energiasektoreid, pöörates tähelepanu tehnoloogiasiirete edendamisele ja teabevahetusele nende asjakohaste õigusaktide kohta.

2. Käesolevas sektoris tehakse koostööd peamiselt teabevahetuse, inimressursside koolitamise, tehnoloogiasiirete ning ühiste tehnoloogiaarengu ja infrastruktuurialaste projektide, tõhusamate energiatootmisprotsesside projekteerimise, energia ratsionaalsema kasutamise edendamise, keskkonda kaitsvate alternatiivsete taastuvate energiaallikate kasutamise toetamise ning energia tootmisel kasutatavate jääkide ringlussevõtu ja töötlemise soodustamise abil.

Artikkel 24

Transpordialane koostöö

1. Lepinguosaliste vahelise transpordialase koostöö eesmärk on:

a) toetada transpordisüsteemide ümberkorraldamist ja ajakohastamist;

b) soodustada tegevusstandardeid.

2. Käesolevas kontekstis peetakse tähtsaks järgmist:

a) ekspertide vaheline teabevahetus lepinguosaliste transpordipoliitika ning muude ühist huvi pakkuvate küsimuste kohta;

b) ettevõtjatele ja kõrgematele riigiametnikele ettenähtud majanduslikud, õiguslikud ja tehnilised koolitusprogrammid;

c) teabevahetus globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) kohta;

d) tehniline abi transpordisüsteemide ümberkorraldamise ja ajakohastamise toetamisel selle kõikides vormides.

3. Lepinguosalised kaalutlevad rahvusvahelise meretransporditeenuste kõiki aspekte, tagamaks, et nad ei piira kaubavahetuse vastastikust laienemist. Käesolevas kontekstis peetakse läbirääkimisi rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise kohta kooskõlas käesoleva lepingu artikli 6 tingimustega.

Artikkel 25

Turismialane koostöö

1. Lepinguosaliste vahelise koostöö peamiseks eesmärgiks on parandada teabevahetust ja kehtestada parimad tavad turismi tasakaalustatud ja säästva arengu tagamiseks.

2. Sellega seoses pööravad lepinguosalised erilist tähelepanu järgmistele küsimustele:

a) loodus- ja kultuuripärandi potentsiaali kaitsmine ja maksimeerimine;

b) kohalike kogukondade terviklikkuse ja huvide austamine;

c) koostöö edendamine naaberriikide piirkondade ja alevite vahel;

d) koolituse parandamine hotellinduses, eelkõige aga hotellimajanduse ja -juhtimise valdkonnas.

Artikkel 26

Statistikaalane koostöö

Lepinguosalised nõustuvad soodustama statistiliste meetodite ja tavade ühtlustamist, et kasutada kaubavahetuse ja teenuskaubanduse statistikat vastastiku vastuvõetaval viisil ning üldisemalt käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades, millega kaasneb statistilise töötlemise võimalus.

Artikkel 27

Valitsus

Lepinguosalised teevad koostööd valitsuse ja institutsioonidega seotud küsimustes riigisisesel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et edendada inimressursside koolitamist ja haldusaspektide ajakohastamist.

Artikkel 28

Koostöö narkokaubanduse, rahapesu ja lähtekemikaalide vastu võitlemisel

1. Lepinguosalised võtavad asjakohased meetmed vajalikus ulatuses koostöö tegemiseks ja kontakti pidamiseks, et tugevdada nende tegevust narkootiliste ainete tootmise, levitamise ja ebaseadusliku tarbimise vältimiseks ja vähendamiseks kooskõlas nende asjakohaste riigisiseste õigusnormidega.

2. Tuginedes käesoleva valdkonna pädevatele asutustele, kaasneb sellise koostööga eelkõige järgmine tegevus:

a) kooskõlastatud programmide, sealhulgas tehnilise abi programmide, ja meetmete arendamine narkootikumide kuritarvitamise vältimise ning narkomaanide ravi ja rehabilitatsiooni osas. Need jõupingutused võivad samuti hõlmata teadustööd ja meetmeid, mille eesmärk on vähendada narkootiliste ainete tootmist selliste valdkondade piirkondliku arendamise abil, mida kaldutakse kasutama ebaseaduslike kultuuride tootmisel;

b) kooskõlastatud uimastikontrollialaste teadusprogrammide ja -projektide arendamine;

c) seadusandliku ja haldusalase käsitlusega seotud teabevahetus ja asjakohaste meetmete võtmine seoses uimastikontrolliga ja rahapesu vastu võitlemisega, sealhulgas meetmed, mille on vastu võtnud ühendus ja käesolevas valdkonnas aktiivsed rahvusvahelised asutused;

d) lähtekemikaalide ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikus tootmises kasutatavate muude ainete seadusevastase leviku vältimine kooskõlas 13. detsembril 1996. aastal lepinguosaliste allakirjutatud narkootikumide lähteainete ja keemiliste ainete kontrolli käsitleva lepinguga ning 1988. aasta Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni Viini konventsiooniga.

Artikkel 29

Teadus- ja tehnikakoostöö

1. Lepinguosalised nõustuvad tegema teadus- ja tehnikaalast koostööd vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, võttes arvesse nende asjakohaseid põhimõtteid.

2. Sellise koostöö eesmärgid on järgmised:

a) soodustada teabe- ja oskusteabe vahetust teaduse ja tehnika kohta, eelkõige aga põhimõtete ja programmide rakendamise kohta;

b) edendada kahe lepinguosalise teadusringkondade vahelisi püsivaid suhteid;

c) toetada inimressursside koolitamist.

3. Koostöö hõlmab ühiseid teadusprojekte ning teadlaste vahetust, kohtumisi ja koolitamist ning näeb ette teadustöö tulemuste maksimaalset levitamist.

4. Lepinguosalised toetavad nende asjaomaste kõrgkoolide, uurimiskeskuste ja toomissektorite, eelkõige aga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osalemist käesolevas koostöös.

5. Lepinguosaliste vahelise koostöö tulemuseks võib olla valdkondlik kokkulepe teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse kohta, kui seda peetakse asjakohaseks.

Artikkel 30

Koolitus- ja haridusalane koostöö

1. Lepinguosalised teevad kindlaks viisid, kuidas märkimisväärselt parandada olukorda haridus- ja kutsekoolitussektoris. Erilist tähelepanu pööratakse kõige ebasoodsamate sotsiaalrühmade haridusele ja koolitusele.

2. Lepinguosalised tõhustavad koostööd hariduse, sealhulgas kõrghariduse, kutsekoolituse ja vahetuste alal ülikoolide ja ettevõtete vahel, et parandada kõrgemate ametnike kutseoskusi era- ja avalikes sektorites.

3. Lepinguosalised keskenduvad meetmetele, mille eesmärk on luua alalised sidemed nende asjaomaste eriasutuste vahel ja soodustada teabe-, oskusteabe, ekspertide, tehniliste ressursside vahetust ja noorte vahetust, kasutades võimalusi, mida pakutakse ALFA programmi alusel, ja kogemusi, mille mõlemad lepinguosalised on nendes valdkondades omandanud.

4. Lepinguosaliste vahelise koostöö tulemusena võidakse vastastikusel nõusolekul sõlmida valdkondlik kokkulepe hariduse, sealhulgas kõrghariduse, kutsekoolituse ja noortega seotud küsimuste valdkonnas.

Artikkel 31

Kultuurialane koostöö

1. Lepinguosalised nõustuvad edendama nende mitmekesisust nõuetekohaselt austavat kultuurialast koostööd, et suurendada vastastikust mõistmist ja nende asjaomaste kultuuride levikut.

2. Lepinguosalised võtavad asjakohased meetmed kultuurivahetuse soodustamiseks ja ühiste algatuste elluviimiseks erinevates kultuurivaldkondades. Sellega seoses määravad lepinguosalised õigel ajal kindlaks asjakohased koostööalased meetmed ja korra.

Artikkel 32

Koostöö audiovisuaalsektoris

Lepinguosalised lepivad kokku koostöö edendamises käesolevas sektoris peamiselt audiovisuaalsektori koolitusprogrammide ja massiteabevahendite, sealhulgas ühistootmis-, koolitus-, arengu- ja turustustegevuse abil.

Artikkel 33

Info- ja sidealane koostöö

Lepinguosalise nõustuvad edendama teabevahetust ja -levi ning võtma ette ja toetama ühist huvi pakkuvat info- ja sidealast tegevust.

Artikkel 34

Koostöö keskkonna ja loodusvarade valdkonnas

1. Käesoleva lepingu alusel lepinguosaliste võetavate koostöömeetmete suhtes võetakse arvesse keskkonnaalase ja ökoloogilise tasakaalu säilitamise vajalikkust.

2. Lepinguosalised kohustuvad arendama koostööd, et vältida keskkonna olukorra halvenemist; edendada loodusvarade kaitset ja säästvat majandamist; arendada, levitada ja vahetada teavet ja kogemusi keskkonnaalaste õigusaktide kohta majanduslike stiimulite kasutamise soodustamiseks vastavuse edendamise eesmärgil; tugevdada keskkonnajuhtimist kõikidel valitsuse tasanditel; edendada inimressursside koolitamist, haridust keskkonnaalastel teemadel ja ühiste teadusprojektide täideviimist; arendada kanaleid ühiskonna osalemiseks.

3. Lepinguosalised soodustavad kooskõlas selliste programmide eritingimustega vastastikust ligipääsu käesoleva valdkonna programmidele.

4. Lepinguosaliste vahelise koostöö tulemuseks võib olla valdkondlik kokkulepe keskkonna ja loodusvarade valdkonnas, kui seda peetakse asjakohaseks.

Artikkel 35

Koostöö kalandussektoris

Lepinguosaliste asjaomaste kalandussektorite sotsiaal-majanduslikku tähtsust silmas pidades kohustuvad nad arendama tihedamat koostööd käesolevas valdkonnas eelkõige valdkondliku kalanduskokkuleppe sõlmimise teel kooskõlas nende asjakohaste õigusaktidega, kui seda peetakse asjakohaseks.

Artikkel 36

Koostöö sotsiaalküsimuste ja vaesuse valdkonnas

1. Lepinguosalised peavad dialoogi kõikide sotsiaalmeetmete kava aspektide kohta, mis pakuvad huvi ühele või teisele lepinguosalisele.

See peaks hõlmama sotsiaalselt kaitsetute rühmade ja piirkondadega seotud järgmisi teemasid: põliselanikkond, vaesed maaelanikud, madalate sissetulekutega naised ja muud elanike rühmad, kes elavad vaesuses.

2. Lepinguosalised tõdevad, et majandusliku ja sotsiaalse arengu ühtlustamine on tähtis, võttes arvesse eelnevas lõikes nimetatud rühmade põhiõiguste austamise vajalikkust. Uus alus kasvuks peaks looma töökohti ning tagama parema elatustaseme kõige ebasoodsamates tingimustes elava elanikkonna jaoks.

3. Lepinguosalised peavad perioodilisi nõupidamisi seoses koostööga, millesse kaasatakse kodanikuühiskond ja mille eesmärgiks on pakkuda võimalusi töökohtade loomiseks, kutsekoolituseks ja sissetuleku suurenemiseks.

Artikkel 37

Piirkondlik koostöö

1. Lepinguosalised edendavad meetmeid, mille eesmärgiks on arendada ühistegevust koostöö abil peamiselt Kesk-Ameerikas ja Kariibi mere riikides.

2. Eelistatud on algatused, mis on suunatud Kesk-Ameerika ja Kariibi mere riikide piirkonnasisese kaubavahetuse edendamisele; keskkonnaalase ning tehnika- ja teadusalase uurimistöö valdkonna piirkondliku koostöö soodustamisele; piirkonna majanduslikuks arenguks vajaliku side infrastruktuuri arendamise edendamisele ja selliste algatuste toetamisele, mille alusel parandatakse vaesuses elavate inimeste elatustaset.

3. Erilist tähelepanu pööratakse naiste rolli arendamisele, seda eelkõige tootmisprotsessis.

4. Lepinguosalised uurivad asjakohaseid vahendeid muude riikidega tehtava ühiskoostöö edendamiseks ja järelevalveks.

Artikkel 38

Koostöö seoses pagulastega

Lepinguosalised püüavad säilitada Kesk-Ameerika pagulastele Mehhikos eelnevalt antud abi ning teevad koostööd püsivate lahenduste otsimisel.

Artikkel 39

Koostöö inimõiguste ja demokraatia valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et koostöö käesolevas valdkonnas peaks edendama artiklis 1 viidatud põhimõtteid.

2. Koostöös keskendutakse peamiselt järgmisele:

a) kodanikuühiskonna arendamine haridus- ja koolitusprogrammide ning üldsuse teadlikkust tõstvate programmide abil;

b) koolitus- ja infomeetmed, mille eesmärgiks on aidata asutustel tõhusamalt toimida ja tugevdada õigusriigi põhimõtteid;

c) inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete edendamine.

3. Lepinguosalised võivad täide viia ühisprojekte, et tugevdada nende asjaomaste valimiskogude vahelist ning muude järelevalve ja inimõiguste järgimise edendamise eest vastutavate asutuste vahelist koostööd.

Artikkel 40

Koostöö tarbijakaitse valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolevas valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on täiustada nende tarbijakaitsesüsteeme ja püüda ühitada süsteeme nende asjakohaste õigusaktide kohaselt.

2. Koostöö käigus pööratakse tähelepanu peamiselt järgmisele:

a) teabe- ja ekspertide vahetus ning koostöö edendamine mõlema lepinguosalise tarbijaasutuste vahel;

b) koolituskavade koostamine ja tehnilise abi andmine.

Artikkel 41

Koostöö andmekaitse valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad artikli 51 suhtes kokku, et nad teevad isikuandmete kaitse valdkonnas koostööd, parandamaks kaitsetaset ja vältimaks isikuandmete edastamist nõudva kaubavahetuse tõkkeid.

2. Koostöö isikuandmete kaitse valdkonnas võib hõlmata tehnilist abi teabe- ja ekspertide vahetuse kujul ning ühisprogrammide ja -projektide loomist.

Artikkel 42

Tervis

1. Tervishoiualase koostöö eesmärkideks on tugevdada meetmeid teadustöö, farmakoloogia, ennetava meditsiini ja nakkushaiguste, näiteks AIDSi valdkonnas.

2. Koostööd tehakse peamiselt järgmistes vormides:

a) epidemioloogia- ning tervishoiuteenuste detsentraliseerimis- ja haldamisalased projektid;

b) kutsekoolitusprogrammide arendamine;

c) programmid ja projektid, mille eesmärgiks on parandada tervishoiunõudeid ja sotsiaalhoolekannet maa- ja linnapiirkondades.

Artikkel 43

Edasise arengu klausel

1. Lepinguosalised võivad vastastikusel nõusolekul käesolevat jaotist laiendada, et suurendada koostöö ulatust ning täiendada seda kokkulepetega eri sektorite või meetmete kohta.

2. Käesoleva jaotise rakendamise osas võivad lepinguosalised esitada soovitusi vastastikuse koostöö laiendamise kohta, võttes arvesse selle kohaldamisel saadud kogemusi.

Artikkel 44

Koostöövahendid

1. Käesolevas lepingus sätestatud koostöö eesmärkide täitmiseks muudavad lepinguosalised asjakohased vahendid, sealhulgas rahalised vahendid, kättesaadavaks, kuivõrd nende asjakohased vahendid ja määrused seda võimaldavad.

2. Lepinguosalised aitavad Euroopa Investeerimispangale kaasa selle tegevuse jätkamisel Mehhikos kooskõlas selle menetluse ja rahastamiskriteeriumitega.

VII JAOTIS

INSTITUTSIONAALNE RAAMISTIK

Artikkel 45

Ühisnõukogu

Käesolevaga moodustatakse ühisnõukogu, kes kontrollib käesoleva lepingu rakendamist. Ühisnõukogu tuleb kokku ministrite tasandil korrapäraselt ja kui asjaolud seda nõuavad. Ühisnõukogu vaatab läbi kõik käesoleva lepinguga seotud tähtsad küsimused ja kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused.

Artikkel 46

1. Ühisnõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Mehhiko valitsuse liikmed.

2. Ühisnõukogu liikmed võivad nõukogu töökorra kohaselt anda volituse enda esindamiseks.

3. Ühisnõukogu võtab vastu oma töökorra.

4. Ühisnõukogu eesistujaks on töökorras sätestatud korra kohaselt vaheldumisi Euroopa Liidu Nõukogu liige ja Mehhiko valitsuse liige.

Artikkel 47

Ühisnõukogu on pädev tegema käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks vajalikke otsuseid selles sätestatud juhtudel. Tehtud otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning lepinguosalised võtavad nende rakendamiseks vajalikud meetmed. Ühisnõukogu võib anda ka asjakohaseid soovitusi.

Ta koostab oma otsused ja soovitused lepinguosaliste omavahelisel kokkuleppel.

Artikkel 48

Ühiskomitee

1. Ühisnõukogule on tema ülesannete täitmisel abiks ühiskomitee, kuhu kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu liikmete ja Euroopa Komisjoni liikmete esindajad ning teiselt poolt Mehhiko valitsuse esindajad, tavaliselt kõrgemate ametnike tasandil.

Ühisnõukogu määrab oma töökorraga kindlaks ühiskomitee ülesanded, sealhulgas ühisnõukogu kohtumiste ettevalmistamise, ning komitee töökorralduse.

2. Ühisnõukogu võib oma pädevuse delegeerida ühiskomiteele. Sellisel juhul teeb ühiskomitee otsused artikli 47 tingimuste kohaselt.

3. Ühiskomitee tuleb üldjuhul kokku kord aastas vaheldumisi Brüsselis ja Mehhikos kuupäeval ja päevakorraga, mille lepinguosalised on eelnevalt kokku leppinud. Vastastikusel kokkuleppel võib kokku kutsuda erakorralisi kohtumisi. Ühiskomitee eesistujaks on vaheldumisi mõlema lepinguosalise esindaja.

Artikkel 49

Muud erikomiteed

Ühisnõukogu võib teha otsuse mis tahes muu erikomitee või -organi moodustamise kohta, mis abistab teda ülesannete täitmisel.

Oma töökorraga määrab ühisnõukogu kindlaks selliste komiteede või organite koosseisu ja ülesanded ning töökorralduse.

Artikkel 50

Vaidluste lahendamine

Ühisnõukogu teeb otsuse konkreetse kaubandus- või kaubandusega seotud vaidluse lahendamise korra kehtestamise kohta, mis on kooskõlas selle valdkonna asjakohaste WTO sätetega.

VIII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 51

Andmekaitse

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et võimaldavad kõrgetasemelist kaitset isiku- ja muude andmete töötlemisel kooskõlas standarditega, mille on vastu võtnud asjakohased rahvusvahelised organisatsioonid ja ühendus.

2. Sel eesmärgil võtavad nad arvesse käesoleva lepingu lahutamata osa moodustavas lisas viidatud standardeid.

Artikkel 52

Riigi julgeoleku klausel

Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalist võtmast meetmeid

a) mida ta peab vajalikuks, et vältida tema oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b) mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemise või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete suhtes, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;

c) mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks avaliku korra säilitamist mõjutavate tõsiste riigisiseste rahutuste, sõja või tõsiste rahvusvaheliste pingete korral, mis võivad viia relvakonfliktini, või rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamise osas võetud kohustuste täitmiseks.

Artikkel 53

Lõppakt sisaldab käesoleva lepingu allakirjutamisel tehtud ühisdeklaratsioone ning ühepoolseid deklaratsioone.

Artikkel 54

1. Kui käesoleva lepingu sätete kohaselt rakendatakse enamsoodustusrežiimi või mis tahes käesoleva lepingu alusel vastuvõetud kokkulepet, ei kohaldata seda maksusoodustustele, mida liikmesriigid või Mehhiko annavad või võivad tulevikus anda kokkulepete, muude maksukokkulepete või riigisisese maksuõiguse alusel topeltmaksustamise vältimiseks.

2. Mitte midagi käesolevas lepingus ega selle alusel sõlmitud kokkulepetes ei tõlgendata nii, nagu takistaks see liikmesriikidel või Mehhikol võtmast või rakendamast meetmeid, mille eesmärk on vältida või takistada topeltmaksustamise vältimise lepingute maksusätete ja muude maksukokkulepete või riigisisese maksuõiguse kohastest maksudest kõrvalehoidumist.

3. Mitte midagi käesolevas lepingus ega selle alusel sõlmitud kokkulepetes ei tõlgendata nii, nagu takistaks see liikmesriike või Mehhikot eristamast oma asjakohaste maksusätete kohaldamisel maksumaksjaid, kes ei ole ühesuguses olukorras, eelkõige oma elu- või asukoha poolest või selle koha poolest, kuhu nad oma kapitali on investeerinud.

Artikkel 55

Lepinguosaliste mõiste

Käesoleva lepingu kohaldamisel on "lepinguosalised" ühelt poolt ühendus või selle liikmesriigid või ühendus ja selle liikmesriigid nende pädevusvaldkondade kohaselt, nagu tuleneb Euroopa Ühenduse asutamislepingust, ja teiselt poolt Mehhiko.

Artikkel 56

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumi suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, nimetatud asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide territooriumi suhtes.

Artikkel 57

Kestus

1. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

2. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

Artikkel 58

Kohustuste täitmine

1. Lepinguosalised võtavad kõik käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud üld- või erimeetmed ning tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide järgimise.

Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne nende võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta 30 päeva jooksul ühisnõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Meetmete valimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Teise lepinguosalise nõudel teavitatakse nendest meetmetest viivitamata ühisnõukogu ning neid arutatakse nimetatud nõukogus.

2. Lepinguosalised on ühel meelel, et käesoleva artikli lõikes 1 sisalduv mõiste "eriti pakilised juhud" tähendab juhtumeid, mil üks lepinguosaline rikub oluliselt lepingut. Lepingu oluline rikkumine seisneb järgmises:

a) lepingust lahtiütlemine, mis ei ole rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaselt lubatud;

b) artiklis 1 sätestatud lepingu oluliste tingimuste rikkumine.

3. Lepinguosalised on ühel meelel, et käesolevas artiklis nimetatud "asjakohased meetmed" on rahvusvahelise õiguse kohaselt võetavad meetmed. Kui üks lepinguosaline võtab käesolevas artiklis sätestatud eriti pakilisel juhul teatava meetme, võib teine lepinguosaline taotleda lepinguosaliste erakorralise kohtumise kokkukutsumist 15 päeva jooksul.

Artikkel 59

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja taani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 60

Jõustumine

1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.

2. Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

II ja VI jaotise kohaldamine peatatakse, kuni ühisnõukogu võtab vastu artiklites 5, 6, 9, 10, 11 ja 12 sätestatud otsused.

3. Teade selle kohta saadetakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile, kes on käesoleva lepingu hoiulevõtja.

4. Käesoleva lepinguga asendatakse 26. aprillil 1991. aastal allakirjutatud Euroopa Ühenduse ja Mehhiko vaheline koostöö raamleping kuupäeval, mil hakatakse lõike 2 kohaselt kohaldama II ja VI jaotist.

5. Lepingu jõustumisel peetakse otsuseid, mille on vastu võtnud 8. detsembril 1997. aastal allakirjutatud Euroopa Ühenduse ja Mehhiko vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu alusel asutatud ühisnõukogu, artikli 45 alusel asutatud ühisnõukogu poolt vastuvõetuks.

Hecho en Bruselas, el ocho de diciembre de mil novecientos noventa y siete.Udfærdiget i Bruxelles den ottende december nitten hundrede og syvoghalvfems.Geschehen zu Brüssel am achten Dezember neunzehnhundertsiebenundneunzig.Έγινε στις Βρυξέλλες, στις οκτώ Δεκεμβρίου χίλια εννιακόσια ενενήντα επτά.Done at Brussels on the eighth day of December in the year one thousand nine hundred and ninety-seven.Fait à Bruxelles, le huit décembre mil neuf cent quatre-vingt-dix-sept.Fatto a Bruxelles, addì otto dicembre millenovecentonovantasette.Gedaan te Brussel, de achtste december negentienhonderd zevenennegentig.Feito em Bruxelas, em oito de Dezembro de mil novecentos e noventa e sete.Tehty Brysselissä kahdeksantena päivänä joulukuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäseitsemän.Som skedde i Bryssel den åttonde december nittonhundranittiosju.

Pour le Royaume de BelgiqueVoor het Koninkrijk BelgiëFür das Königreich Belgien

+++++ TIFF +++++

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallone, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brusselse Hoofdstelijke Gewest.

Diese Unterschrift verbindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

For Kongeriget Danmark

+++++ TIFF +++++

Für die Bundesrepublik Deutschland

+++++ TIFF +++++

Για την Ελληνική Δημοκρατία

+++++ TIFF +++++

Por el Reino de España

+++++ TIFF +++++

Pour la République française

+++++ TIFF +++++

Thar ceann na hÉireannFor Ireland

+++++ TIFF +++++

Per la Repubblica italiana

+++++ TIFF +++++

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

+++++ TIFF +++++

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

+++++ TIFF +++++

Für die Republik Österreich

+++++ TIFF +++++

Pela República Portuguesa

+++++ TIFF +++++

Suomen tasavallan puolestaFör Republiken Finland

+++++ TIFF +++++

För Konungariket Sverige

+++++ TIFF +++++

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

+++++ TIFF +++++

Por la Comunidad EuropeaFor Det Europæiske FællesskabFür die Europäische GemeinschaftΓια την Ευρωπαϊκή ΚοινότηταFor the European CommunityPour la Communauté européennePer la Comunità europeaVoor de Europese GemeenschapPela Comunidade EuropeiaEuroopan yhteisön puolestaFör Europeiska gemenskapen

+++++ TIFF +++++

Por los Estados Unidos Mexicanos

+++++ TIFF +++++

[1] Euroopa Liidu 11 ametlikus keeles (hispaania, taani, saksa, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, hollandi, portugali, soome, rootsi) koostatud leping avaldati Euroopa Liidu Teatajas L 276, 28.10.2000, lk3.Tšehhi-, eesti-, läti-, leedu-, ungari-, malta-, poola-, slovaki- ja sloveenikeelsed versioonid on avaldatud käesolevas 2004. aasta eriväljaandes.

--------------------------------------------------

LISA

ARTIKLIS 51 VIIDATUD ISIKUANDMETE KAITSE

- Isikuandmete elektrooniliste failide reguleerimise suunised, mida on 20. novembril 1990. aastal muutnud ÜRO Peaassamblee.

- OECD Nõukogu 23. septembri 1980. aasta soovitus isikuandmete kaitse ja piiriülese edastamise suuniste kohta.

- 28. jaanuari 1981. aasta Euroopa Nõukogu üksikisikute kaitse konventsioon, mis puudutab isikuandmete automatiseeritud töötlemist.

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.

--------------------------------------------------

LÕPPAKT

Ühenduse liikmesriikide täievolilised esindajad ja Mehhiko Ühendriikide täievolilised esindajad võtavad käesolevaga vastu järgmise lõppakti, mis seondub

1. Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Mehhiko Ühendriikide vahelise majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleva lepinguga;

2. Euroopa Ühenduse ja Mehhiko Ühendriikide vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepinguga ning

3. Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Mehhiko Ühendriikide ühisdeklaratsiooniga.

(1)

Täievolilised esindajad, kes esindavad:

BELGIA KUNINGRIIKI,

TAANI KUNINGRIIKI,

SAKSAMAA LIITVABARIIKI,

KREEKA VABARIIKI,

HISPAANIA KUNINGRIIKI,

PRANTSUSE VABARIIKI,

IIRIMAAD,

ITAALIA VABARIIKI,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIKI,

MADALMAADE KUNINGRIIKI,

AUSTRIA VABARIIKI,

PORTUGALI VABARIIKI,

SOOME VABARIIKI,

ROOTSI KUNINGRIIKI,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIKI,

kes on EUROOPA ÜHENDUSE asutamislepingu lepinguosalised,

edaspidi "liikmesriigid", ja

EUROOPA ÜHENDUS,

edaspidi "ühendus",

ühelt poolt ja

täievolilised esindajad, kes esindavad MEHHIKO ÜHENDRIIKE,

edaspidi "Mehhiko",

teiselt poolt,

kes on kokku tulnud Brüsselis kaheksandal detsembril tuhande üheksasaja üheksakümne seitsmendal aastal, et kirjutada alla Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Mehhiko Ühendriikide vahelisele majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlevale lepingule, edaspidi "leping", on vastu võtnud järgmised dokumendid:

- leping ja selle lisa.

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ning Mehhiko täievolilised esindajad on vastu võtnud järgmised käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

Euroopa Liidu ja Mehhiko ühisdeklaratsioon lepingu artiklis 3 nimetatud poliitilise dialoogi kohta,

ühisdeklaratsioon dialoogi kohta parlamentide tasandil,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 4 tõlgendamise kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 24 lõike 3 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 35 kohta.

Mehhiko täievolilised esindajad on võtnud arvesse järgmised käesolevale lõppaktile lisatud Euroopa Ühenduse ja/või selle liikmesriikide deklaratsioonid:

deklaratsioon lepingu artikli 11 kohta,

deklaratsioon lepingu artikli 12 kohta.

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad on võtnud arvesse järgmise käesolevale lõppaktile lisatud Mehhiko deklaratsiooni:

deklaratsioon lepingu I jaotise kohta.

ÜHISDEKLARATSIOONID

Ühisdeklaratsioonid Euroopa Liidu ja Mehhiko ühisdeklaratsioon poliitilise dialoogi kohta (artikkel 3)

1. PREAMBUL

Euroopa Liit ja Mehhiko,

- olles teadlikud oma ajaloolistest, poliitilistest, majandus- ja kultuurisidemetest ning oma rahvaste sõprussuhetest,

- arvestades soovi tugevdada poliitilist ja majandusvabadust, mis on Euroopa Liidu liikmesriikide ning Mehhiko ühiskonna aluseks,

- kinnitades, et demokraatliku ühiskonna nurgakivideks on inimväärikus ning inimõiguste edendamine ja kaitse ning oluline osa on õigusriigi demokraatlikel institutsioonidel,

- soovides kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga tugevdada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut,

- jagades huvi piirkondliku integratsiooni kui oma kodanikele sotsiaalarengu ja ühiskonna liikmete solidaarsuse põhimõtetel rajanevat säästvat ja tasakaalustatud arengut võimaldava meetme suhtes,

- lähtudes 1991. aastal ühenduse ja Mehhiko vahel allakirjutatud koostöö raamlepinguga sisseseatud soodussuhetest,

- tuletades meelde 2. mail 1995. aastal Pariisis komisjoni ja nõukogu ning Mehhiko poolt allakirjutatud piduliku ühisdeklaratsiooniga ettenähtud põhimõtteid,

on otsustanud arendada pikaajalisi suhteid.

2. EESMÄRGID

Euroopa Liit ja Mehhiko on seisukohal, et ulatuslikuma poliitilise dialoogi sisseseadmine on kavandatava majandusliku ja poliitilise lähenemise põhiaspekt ning otsustav tegur käesoleva deklaratsiooni preambulis sätestatud põhimõtete edendamise osas.

Selle dialoogi aluseks on lepinguosaliste ühine ustavus demokraatiale ja inimõiguste austamine ning soov säilitada rahu ja seada kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga sisse õiglane ja stabiilne rahvusvaheline kord.

Dialoogi eesmärkideks on püsivate solidaarsussuhete sisseseadmine Euroopa Liidu ja Mehhiko vahel, stabiilsuse ja õitsengu toetamine nende asjaomastes piirkondades, püüd rakendada piirkondlikku integratsiooni ning edendada mõistmise ja sallivuse õhkkonda nende rahvaste ja kultuuride vahel.

Dialoog hõlmab kõiki vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi ning selle eesmärk on avada võimalused uute ühise eesmärgiga koostöövormide, sealhulgas rahvusvaheliste ühisalgatuste jaoks eelkõige rahu, julgeoleku ja piirkondliku arengu valdkondades.

3. DIALOOGIMEHHANISMID

Lepinguosalised peavad poliitilist dialoogi kontaktide, teabevahetuse ja konsultatsioonide abil erinevate Mehhiko ja Euroopa Liidu asutuste, sealhulgas Euroopa Komisjoni vahel.

Dialoogi peetakse eelkõige

- presidentide tasandil,

- ministrite tasandil,

- kõrgemate ametnike tasandil,

- ning kasutades võimalikult tõhusalt diplomaatilisi kanaleid.

Presidentide kohtumised, mille üksikasjaliku korra kohta teevad lepinguosalised otsuse, toimuvad korrapäraselt lepinguosaliste kõrgeimate organite vahel.

Ministrite tasandi kohtumised, mille üksikasjaliku korra kohta teevad lepinguosalised otsuse, toimuvad korrapäraselt välisministrite vahel.

Ühisdeklaratsioon dialoogi kohta parlamentide tasandil

Lepinguosalised rõhutavad, et soovitav on sisse seada poliitiline dialoog parlamentide tasandil Euroopa Parlamendi ning Mehhiko Kongressi (Saadikutekoja ja Senati) kontaktide kaudu.

Ühisdeklaratsioon artikli 4 tõlgendamise kohta

Käesoleva lepingu artiklist 4 tulenevad kohustused jõustuvad pärast artiklis 5 osutatud otsuse vastuvõtmist vastavalt käesoleva lepingu artiklile 7.

Ühisdeklaratsioon artikli 24 lõike 3 kohta

Lepinguosalised kinnitavad WTO liikmetena võetud mitmepoolseid kohustusi meretransporditeenuste osas, võttes ühtlasi arvesse asjaomaseid OECD nähtamatute jooksvate tehingute liberaliseerimise juhendi kohaseid kohustusi.

Ühisdeklaratsioon artikli 35 kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et annavad mitmel tasandil oma institutsioonilise toetuse rahvusvahelise säästva kalastamise toimimisjuhendi vastuvõtmisele, jõustumisele ja rakendamisele.

ÜHEPOOLSED DEKLARATSIOONID

Ühepoolsed deklaratsioonid Ühenduse deklaratsioon artikli 11 kohta

Ühendus deklareerib, et kuni artikli 11 lõikes 2 osutatud vaba konkurentsi rakenduseeskirjade vastuvõtmiseni ühisnõukogu poolt hindab ta nimetatud artikliga vastuolus olevat tegevust Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklites 85, 86 ja 92 sätestatud eeskirjadest tulenevate kriteeriumide alusel, ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodete osas eeskirjade alusel, mis on sätestatud selle lepingu artiklites 65 ja 66 ning ühenduse eeskirjades riigiabi kohta, sealhulgas teisestes õigusaktides.

Ühenduse ja selle liikmesriikide deklaratsioon artiklis 12 nimetatud intellektuaalomandi konventsioonide kohta

Ühendus ja selle liikmesriigid käsitlevad artikli 12 lõike 2 punktis b nimetatud mitmepoolsete intellektuaalomandiga seotud konventsioonidena vähemalt järgmisi:

- kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsioon (1971. aasta Pariisi akt, muudetud 1979. aastal),

- teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon (Rooma, 1961),

- tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal),

- patendikoostööleping (Washington, 1970, muudetud 1979. ja 1984. aastal),

- märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkulepe (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal),

- märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (Madrid, 1989),

- märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nice'i kokkulepe (Genf, 1977, muudetud 1979. aastal),

- mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977, muudetud 1980. aastal),

- rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon (UPOV) (1991. aasta Genfi akt),

- kaubamärgiõiguse leping (Genf, 1994).

Mehhiko deklaratsioon I jaotise kohta

Mehhiko välispoliitika aluseks on tema põhiseaduses sätestatud järgmised põhimõtted:

rahvaste enesemääramisõigus,

mittesekkumine,

vaidluste rahumeelne lahendamine,

jõukasutamisega ähvardamise ja jõukasutamise keeld rahvusvahelistes suhetes,

riikide õiguslik võrdsus,

rahvusvaheline arengukoostöö,

püüdlemine rahvusvahelise rahu ja julgeoleku poole.

Võttes arvesse oma ajaloolist kogemust ja põhiseadusega sellele antud kõrgeimat mandaati, väljendab Mehhiko kindlat veendumust, et rahu ja areng võivad rajaneda üksnes rahvusvahelise õiguse täielikul järgimisel. Mehhiko deklareerib ka, et tema konstruktiivset osalemist rahvusvahelistes suhetes juhivad alati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas nimetatud rahvusvahelise üldsuse kooseksisteerimise põhimõtted, inimõiguste ülddeklaratsioonis avaldatud põhimõtted ning demokraatlikud põhimõtted, mis moodustavad ka raamistiku käesoleva lepinguga hõlmatud suhete jaoks ühenduse ja selle liikmesriikidega ning suhete jaoks mis tahes muu riigi või riikide grupiga.

Hecho en Bruselas, el ocho de diciembre de mil novecientos noventa y siete.

Udfærdiget i Bruxelles den ottende december nitten hundrede og syvoghalvfems.

Geschehen zu Brüssel am achten Dezember neunzehnhundertsiebenundneunzig.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις οκτώ Δεκεμβρίου χίλια εννιακόσια ενενήντα επτά.

Done at Brussels on the eighth day of December in the year one thousand nine hundred and ninety-seven.

Fait à Bruxelles, le huit décembre mil neuf cent quatre-vingt-dix-sept.

Fatto a Bruxelles, addì otto dicembre millenovecentonovantasette.

Gedaan te Brussel, de achtste december negentienhonderd zevenennegentig.

Feito em Bruxelas, em oito de Dezembro de mil novecentos e noventa e sete.

Tehty Brysselissä kahdeksantena päivänä joulukuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäseitsemän.

Som skedde i Bryssel den åttonde december nittonhundranittiosju.

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

+++++ TIFF +++++

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallone, la Région flamande et la Région Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brusselse Hoofdstedelijke Gewest.

For Kongeriget Danmark

+++++ TIFF +++++

Für die Bundesrepublik Deutschland

+++++ TIFF +++++

Για την Ελληνική Δημοκρατία

+++++ TIFF +++++

Por el Reino de España

+++++ TIFF +++++

Pour la République française

+++++ TIFF +++++

Thar ceann na hÉireann

For Ireland

+++++ TIFF +++++

Per la Repubblica italiana

+++++ TIFF +++++

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

+++++ TIFF +++++

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

+++++ TIFF +++++

Für die Republik Österreich

+++++ TIFF +++++

Pela República Portuguesa

+++++ TIFF +++++

Suomen tasavallan puolesta

För Republikken Finland

+++++ TIFF +++++

För Konungariket Sverige

+++++ TIFF +++++

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

+++++ TIFF +++++

Por la Comunidad Europea

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Voor de Europese Gemeenschap

Pela Comunidade Europeia

Euroopan yhteisön puolesta

För Europeiska gemenskapen

+++++ TIFF +++++

Por los Estados Unidos Mexicanos

+++++ TIFF +++++

(2)

Samaaegselt on täievolilised esindajad, kes esindavad EUROOPA ÜHENDUST,

edaspidi "ühendus",

ühelt poolt ja

täievolilised esindajad, kes esindavad MEHHIKO ÜHENDRIIKE,

edaspidi "Mehhiko",

teiselt poolt,

kes on kokku tulnud Brüsselis kaheksandal detsembril tuhande üheksasaja üheksakümne seitsmendal aastal, et kirjutada alla kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevale vahelepingule Euroopa Ühenduse ja Mehhiko Ühendriikide vahel, edaspidi "leping", vastu võtnud järgmise dokumendi:

- leping.

Ühenduse täievolilised esindajad ja Mehhiko täievolilised esindajad on vastu võtnud järgmise käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsiooni:

- ühisdeklaratsioon lepingu artikli 2 tõlgendamise kohta.

Mehhiko täievolilised esindajad on võtnud arvesse järgmise käesolevale lõppaktile lisatud ühenduse deklaratsiooni:

- Euroopa Ühenduse deklaratsioon lepingu artikli 5 kohta.

Hecho en Bruselas, el ocho de diciembre de mil novecientos noventa y siete.

Udfærdiget i Bruxelles den ottende december nitten hundrede og syvoghalvfems.

Geschehen zu Brüssel am achten Dezember neunzehnhundertsiebenundneunzig.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις οκτώ Δεκεμβρίου χίλια εννιακόσια ενενήντα επτά.

Done at Brussels on the eighth day of December in the year one thousand nine hundred and ninety-seven.

Fait à Bruxelles, le huit décembre mil neuf cent quatre-vingt-dix-sept.

Fatto a Bruxelles, addì otto dicembre millenovecentonovantasette.

Gedaan te Brussel, de achtste december negentienhonderd zevenennegentig.

Feito em Bruxelas, em oito de Dezembro de mil novecentos e noventa e sete.

Tehty Brysselissä kahdeksantena päivänä joulukuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäseitsemän.

Som skedde i Bryssel den åttonde december nittonhundranittiosju.

Por la Comunidad Europea

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Voor de Europese Gemeenschap

Pela Comunidade Europeia

Euroopan yhteisön puolesta

För Europeiska gemenskapen

+++++ TIFF +++++

Por los Estados Unidos Mexicanos

+++++ TIFF +++++

Ühisdeklaratsioon artikli 2 tõlgendamise kohta

Käesoleva lepingu artiklist 2 tulenevad kohustused jõustuvad pärast artiklis 3 nimetatud otsuse vastuvõtmist.

Euroopa Ühenduse deklaratsioon artikli 5 kohta

Ühendus deklareerib, et kuni artikli 5 lõikes 2 osutatud konkurentsi rakenduseeskirjade vastuvõtmiseni ühisnõukogu poolt hindab ta nimetatud artikliga vastuolus olevat tegevust Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklites 85, 86 ja 92 sätestatud eeskirjadest tulenevate kriteeriumide alusel, ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodete osas eeskirjade alusel, mis on sätestatud selle lepingu artiklites 65 ja 66 ning ühenduse eeskirjades riigiabi kohta, sealhulgas teisestes õigusaktides.

(3)

Samaaegselt on liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ning Mehhiko täievolilised esindajad vastu võtnud järgmise ühisdeklaratsiooni teksti.

EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING MEHHIKO ÜHENDRIIKIDE ÜHISDEKLARATSIOON

Majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleva 8. detsembril 1997. aastal allakirjutatud lepingu III ja IV jaotises sätestatud küsimuste piisavaks käsitlemiseks üldises raamistikus kohustuvad Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid ning Mehhiko Ühendriigid

1. alustama ja võimaluse korral lõpule viima läbirääkimised teenuskaubanduse ning kapitali liikumise ja maksete liberaliseerimise korra ning eespool nimetatud lepingu artiklites 6, 8, 9 ja 12 sätestatud intellektuaalomandit käsitlevate meetmete osas üheaegselt läbirääkimistega eespool nimetatud lepingu artiklis 5 ja 8. detsembril 1997. aastal allakirjutatud Euroopa Ühenduse ja Mehhiko Ühendriikide vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu artiklis 3 sätestatud kaubavahetuse liberaliseerimise korra ja ajakava kohta;

2. ilma et see mõjutaks nende asjaomaste siseprotseduuride läbiviimist, püüda tagada, et teenuskaubanduse ning kapitali liikumise ja maksete liberaliseerimise läbirääkimiste tulemused ning eespool sätestatud meetmed intellektuaalomandi osas jõustuksid võimalikult kiiresti, et saavutada lepinguosaliste ühine eesmärk, milleks on majanduspartnerluse, poliitilise kooskõlastamise ja koostöö lepingu artikli 7 kohaselt nii kaupu kui ka teenuseid hõlmav ülemaailme kaubanduse liberaliseerimine.

--------------------------------------------------

22000A1028(01)