12006M/TXT

Euroopa Liidu Leping (konsolideeritud versioon) - Lepingu teks

Euroopa Liidu Teataja C 321 E , 29/12/2006 Lk 0005 - 0036
Euroopa Liidu Teataja C 325 , 24/12/2002 Lk 0005 - Koondversioon
Euroopa Liidu Teataja C 340 , 10/11/1997 Lk 0145 - Koondversioon


EUROOPA LIIDU

LEPING

KONSOLIDEERITUD VERSIOON

SISUKORD

LEPINGU TEKS

Preambul …

I JAOTIS – Ühissätted …

II JAOTIS – Seoses Euroopa Ühenduse asutamisega Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut muutvad sätted …

III JAOTIS – Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingut muutvad sätted …

IV JAOTIS – Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut muutvad sätted …

V JAOTIS – Sätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta …

VI JAOTIS – Sätted politseikoostöö ja õigusalase koostöö kohta kriminaalasjades …

VII JAOTIS – Sätted tõhustatud koostöö kohta …

VIII JAOTIS – Lõppsätted …

PROTOKOLLID

NIMEKIRI

A. Euroopa Liidu lepingule lisatud protokoll

— Protokoll (nr 1) Euroopa Liidu lepingu artikli 17 kohta (1997)

B. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokollid

— Protokoll (nr 2) Schengeni acquis’ Euroopa Liitu intergreerimise kohta (1997)

— Protokoll (nr 3) Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 14 teatavate aspektide kohaldamise kohta Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes (1997)

— Protokoll (nr 4) Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta (1997)

— Protokoll (nr 5) Taani seisukoha kohta (1997)

C. Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Ühenduse asutamislepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokollid

— Protokoll (nr 6) Euroopa Kohtu põhikirja kohta (2001)

— Protokoll (nr 7), mis lisatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa ühenduste asutamislepingutele (1992)

— Protokoll (nr 8) Euroopa Ühenduste teatud institutsioonide ja talituste ning Europoli asukoha kohta (1997)

— Protokoll (nr 9) riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus (1997)

— Protokoll (nr 10) Euroopa Liidu laienemise kohta (2001)

D. Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokollid

— Protokoll (nr 11) Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta (1957)

— Protokoll (nr 12) Itaalia kohta (1957)

— Protokoll (nr 13) kauba kohta, mis pärineb ja on toodud teatavatest maadest ning mille suhtes kohaldatakse liikmesriiki importimisel erirežiimi (1957)

— Protokoll (nr 14) Hollandi Antillidel rafineeritud naftasaaduste Euroopa Majandusühendusse importimise kohta (1962)

— Protokoll (nr 15) erikorra kohta Gröönimaa suhtes (1985)

— Protokoll (nr 16) vara omandamise kohta Taanis (1992)

— Protokoll (nr 17) Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 141 kohta (1992)

— Protokoll (nr 18) Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta (1992)

— Protokoll (nr 19) Euroopa Rahainstituudi põhikirja kohta (1992)

— Protokoll (nr 20) ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta (1992)

— Protokoll (nr 21) Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 121 nimetatud lähenemiskriteeriumide kohta (1992)

— Protokoll (nr 22) Taani kohta (1992)

— Protokoll (nr 23) Portugali kohta (1992)

— Protokoll (nr 24) ülemineku kohta majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi (1992)

— Protokoll (nr 25) teatavate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki käsitlevate sätete kohta (1992)

— Protokoll (nr 26) teatavate Taanit käsitlevate sätete kohta (1992)

— Protokoll (nr 27) Prantsusmaa kohta (1992)

— Protokoll (nr 28) majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta (1992)

— Protokoll (nr 29) Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele varjupaiga andmise kohta (1997)

— Protokoll (nr 30) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta (1997)

— Protokoll (nr 31) liikmesriikide välissuhete kohta, pidades silmas välispiiride ületamist (1997)

— Protokoll (nr 32) liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta (1997)

— Protokoll (nr 33) loomade kaitse ja heaolu kohta (1997)

— Protokoll (nr 34) ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta (2001)

— Protokoll (nr 35) Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 67 kohta (2001)

E. Euroopa Ühenduse asutamislepingule ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokoll

— Protokoll (nr 36) Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokoll (1965)

TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS, TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA, SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT, KREEKA VABARIIGI PRESIDENT, TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS, PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT, IIRIMAA PRESIDENT, ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT, TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG, TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA, PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT, TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA, [1]

OTSUSTANUD märkida uut etappi Euroopa integratsiooniprotsessis, mida alustati Euroopa ühenduste asutamisega,

MEELDE TULETADES Euroopa kontinendi jagatuse lõpetamise ajaloolist tähtsust ja vajadust luua kindel alus tuleviku Euroopa ülesehitamisele,

KINNITADES oma ustavust vabaduse ja demokraatia põhimõtetele, inimõiguste ja põhivabaduste ning õigusriigi põhimõtete austamist,

KINNITADES oma ustavust sotsiaalsetele põhiõigustele, nagu need on määratletud 18. oktoobril 1961 Torinos allakirjutatud Euroopa sotsiaalhartas ja ühenduse 1989. aasta hartas töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta,

SOOVIDES süvendada oma rahvaste vahelist solidaarsust, samal ajal austades nende ajalugu, kultuuri ja traditsioone,

SOOVIDES veelgi tõhustada institutsioonide demokraatlikku ja tõhusat toimimist, selleks et võimaldada neil ühtses institutsioonilises raamistikus paremini ellu viia neile antud ülesandeid,

OTSUSTANUD saavutada oma rahvamajanduste tugevnemise ja vastastikuse lähenemise ning asutada majandus- ja rahaliidu, mis käesoleva lepingu sätete kohaselt hõlmab ka ühtset ja stabiilset raha,

OTSUSTANUD seoses siseturu väljakujundamise ning ühtekuuluvuse ja keskkonnakaitse tugevdamisega ja säästva arengu põhimõtet järgides edendada oma rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset progressi ning rakendada poliitikat, mis tagaks, et majandusliku integratsiooni edusammudega kaasneks rööbitine progress muudes valdkondades,

OTSUSTANUD kehtestada oma riikide kodanikele ühtse kodakondsuse,

OTSUSTANUD rakendada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, mis hõlmab järk-järgult kujundatavat ühist kaitsepoliitikat, mis vastavalt artikli 17 sätetele võib viia ühiskaitseni, ning niiviisi tugevdada Euroopa identiteeti ja sõltumatust rahu, julgeoleku ja progressi soodustamiseks Euroopas ja kogu maailmas,

OTSUSTANUD hõlbustada isikute vaba liikumist, samal ajal tagades oma rahvaste ohutuse ja julgeoleku, luues kooskõlas käesoleva lepingu sätetega vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala,

OTSUSTANUD jätkata sellise üha tihedama Euroopa rahvaste liidu loomist, kus otsuseid tehakse kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega nii kodanikulähedaselt kui võimalik,

PIDADES SILMAS edasisi samme, mis tuleb astuda Euroopa integratsiooni edendamiseks,

ON OTSUSTANUD asutada Euroopa Liidu ja sel eesmärgil nimetanud oma täievolilisteks esindajateks:

(täievoliliste esindajate nimekirja ei esitata)

KES, olles esitanud oma kehtivaks ja vormikohaseks tunnistatud täisvolitused, on kokku leppinud järgmises.

I JAOTIS

ÜHISSÄTTED

Artikkel 1

Käesoleva lepinguga asutavad KÕRGED LEPINGUOSALISED omavahelise EUROOPA LIIDU, edaspidi nimetatud "liit".

Käesolev leping tähistab uut etappi Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomises, kus otsused tehakse nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik.

Liidu aluseks on Euroopa ühendused, mida täiendatakse käesoleva lepinguga kasutuselevõetava poliitika ja koostöövormidega. Liidu ülesandeks on ühtekuuluvust ja solidaarsust ilmutaval viisil korraldada liikmesriikide ja nende rahvaste vahelisi suhteid.

Artikkel 2

Liit seab endale järgmised eesmärgid:

- edendada majanduslikku ja sotsiaalset progressi, kõrget tööhõive taset ning saavutada tasakaalustatud ja säästev areng, eriti sisepiirideta ala loomise, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise ning käesoleva lepingu sätete kohaselt lõpptulemusena ühisraha hõlmava majandus- ja rahaliidu loomise kaudu;

- kinnitada oma identiteeti rahvusvahelisel tasandil eelkõige ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kaudu, kaasa arvatud ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine, mis vastavalt artikli 17 sätetele võib viia ühiskaitseni;

- tugevdada liikmesriikide kodanike õiguste ja huvide kaitset liidu kodakondsuse sisseseadmise kaudu;

- säilitada ja arendada liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana, kus isikute vaba liikumine on tagatud üheskoos nii välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega kui ka kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete võtmisega;

- säilitada täiel määral acquis communautaire ja arendada seda edasi, silmas pidades, mil määral käesoleva lepingu alusel kasutuselevõetud poliitika ja koostöövormid võiksid vajada revideerimist, selleks et tagada ühenduse mehhanismide ja institutsioonide tõhusus.

Liidu eesmärgid saavutatakse käesoleva lepingu kohaselt ning kooskõlas lepingus esitatud tingimuste ja ajakavaga, ühtlasi kinni pidades subsidiaarsuse põhimõttest, nagu see on määratletud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5.

Artikkel 3

Liidul on ühtne institutsiooniline raamistik, mis tagab tema eesmärkide saavutamiseks ettevõetava tegevuse järjepidevuse ja jätkuvuse, ühtlasi austades ja arendades acquis communautaire ’i.

Eelkõige tagab liit oma välistegevuse kui terviku järjepidevuse liidu välissuhete, julgeoleku-, majandus- ja arengupoliitika raames. Nõukogu ja komisjon vastutavad nimetatud järjepidevuse tagamise eest ja teevad sel eesmärgil koostööd. Nad tagavad asjaomase poliitika elluviimise vastavalt oma volitustele.

Artikkel 4

Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb arengu poliitilised üldsuunised.

Euroopa Ülemkogu ühendab liikmesriikide riigipäid või valitsusjuhte ning komisjoni presidenti. Neid abistavad liikmesriikide välisministrid ja üks komisjoni liige. Euroopa Ülemkogu tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas selle liikmesriigi riigipea või valitsusjuhi eesistumisel, kes on nõukogu eesistuja.

Euroopa Ülemkogu esitab Euroopa Parlamendile iga istungjärgu järel ettekande ning kirjaliku aastaaruande liidu edusammude kohta.

Artikkel 5

Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon, kohus ja kontrollikoda kasutavad oma volitusi kooskõlas nende tingimuste ja eesmärkidega, mis on ette nähtud ühelt poolt Euroopa ühenduste asutamislepingute ning neid muutvate ja täiendavate hilisemate lepingute ja aktide sätetega ning teiselt poolt käesoleva lepingu ülejäänud sätetega.

Artikkel 6

1. Liit on rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele.

2. Liit austab põhiõigusi kui ühenduse õiguse üldpõhimõtteid, nagu need on tagatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, mis on alla kirjutatud Roomas 4. novembril 1950, ning nagu need tulenevad liikmesriikide ühesugustest riigiõiguslikest tavadest.

3. Liit austab liikmesriikide rahvuslikku omapära.

4. Liit varustab ennast vahenditega, mis on vajalikud tema eesmärkide saavutamiseks ning poliitika elluviimiseks.

Artikkel 7

1. Nõukogu võib ühe kolmandiku liikmesriikide, Euroopa Parlamendi või komisjoni põhjendatud ettepaneku alusel ja pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist oma liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega järeldada ilmset ohtu, et mõni liikmesriik rikub oluliselt artikli 6 lõikes 1 esitatud põhimõtteid, ning adresseerida nimetatud riigile kohaseid soovitusi. Enne sellise järelduse tegemist kuulab nõukogu kõnealuse liikmesriigi ära ja võib sama korra kohaselt kutsuda sõltumatuid isikuid esitama mõistliku tähtaja jooksul aruannet olukorra kohta kõnealuses liikmesriigis.

Nõukogu kontrollib korrapäraselt, kas sellise järelduse tegemisel aluseks olnud põhjused kehtivad endiselt.

2. Riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokku tulev nõukogu võib ühe kolmandiku liikmesriikide või komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ühehäälselt teha järelduse, et mõni liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt artikli 6 lõikes 1 mainitud põhimõtteid, olles enne seda kutsunud kõnealuse liikmesriigi valitsust üles esitama oma seisukohta.

3. Kui rikkumine on lõike 2 alusel kindlaks tehtud, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha otsuse peatada teatavad õigused, mis tulenevad käesoleva lepingu kohaldamisest kõnealuse liikmesriigi suhtes, sealhulgas peatada selle liikmesriigi valitsuse esindaja hääleõiguse nõukogus. Seda tehes võtab nõukogu arvesse sellise peatamise võimalikke tagajärgi füüsiliste ja juriidiliste isikute õigustele ja kohustustele.

Kõnealuse liikmesriigi käesoleva lepingu järgsed kohustused on sellele riigile jätkuvalt siduvad.

4. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha hiljem otsuse lõike 3 alusel võetud meetmeid muuta või need tühistada, kui nende kehtestamise tinginud olukord muutub.

5. Käesoleva artikli kohaldamisel teeb nõukogu otsuseid kõnealuse liikmesriigi valitsuse esindaja häält arvestamata. Kohalviibivate või esindatud liikmete hääletamisest hoidumine ei takista lõikes 2 osutatud otsuste vastuvõtmist. Kvalifitseeritud häälteenamus tähendab sedasama võrdelist osa asjaomaste nõukogu liikmete arvestatud häältest, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikes 2.

Samuti kohaldatakse käesolevat lõiget juhul, kui hääleõigus lõike 3 kohaselt peatatakse.

6. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel teeb Euroopa Parlament otsuse kahe kolmandiku enamusega antud häältest, mis esindavad tema liikmete enamust.

II JAOTIS

SEOSES EUROOPA ÜHENDUSE ASUTAMISEGA EUROOPA MAJANDUSÜHENDUSE ASUTAMISLEPINGUT MUUTVAD SÄTTED

Artikkel 8

(teksti ei esitata)

III JAOTIS

EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUSE ASUTAMISLEPINGUT MUUTVAD SÄTTED

Artikkel 9

(teksti ei esitata)

IV JAOTIS

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE ASUTAMISLEPINGUT MUUTVAD SÄTTED

Artikkel 10

(teksti ei esitata)

V JAOTIS

SÄTTED ÜHISE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KOHTA

Artikkel 11

1. Liit määratleb ja rakendab ühise välis- ja julgeolekupoliitika, mis hõlmab kõiki välis- ja julgeolekupoliitika valdkondi ning mille eesmärgid on:

- kaitsta liidu ühiseid väärtusi, põhihuve, sõltumatust ning terviklikkust kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtetega;

- tugevdada igal viisil liidu julgeolekut;

- säilitada rahu ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut kooskõlas nii Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja kui ka Helsingi lõppakti põhimõtetega ning Pariisi harta eesmärkidega, kaasa arvatud rahu ja julgeolek välispiiridel;

- edendada rahvusvahelist koostööd;

- arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist.

2. Liikmesriigid toetavad aktiivselt ja tingimusteta liidu välis- ja julgeolekupoliitikat lojaalsuse ja vastastikuse solidaarsuse vaimus.

Liikmesriigid teevad koostööd, et süvendada ja arendada oma vastastikust poliitilist solidaarsust. Nad hoiduvad igasugustest meetmetest, mis on vastuolus liidu huvidega või mis võivad kahjustada liidu efektiivsust ühtse jõuna rahvusvahelistes suhetes.

Nendest põhimõtetest kinnipidamise tagab nõukogu.

Artikkel 12

Liit taotleb artiklis 11 seatud eesmärkide saavutamist:

- määratledes ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtted ning üldsuunised;

- tehes otsuseid ühisstrateegia kohta;

- võttes ühismeetmeid;

- võttes ühiseid seisukohti;

- tugevdades liikmesriikide süstemaatilist koostööd poliitika elluviimisel.

Artikkel 13

1. Euroopa Ülemkogu määratleb ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtted ning üldsuunised, sealhulgas kaitsepoliitilise tähendusega küsimustes.

2. Euroopa Ülemkogu teeb otsused liidu ühisstrateegia kohta neis valdkondades, kus liikmesriikidel on tähtsad ühishuvid.

Ühisstrateegia puhul määratakse kindlaks selle eesmärgid, kestus ja vahendid, mis liidul ja liikmesriikidel tuleb kättesaadavaks teha.

3. Nõukogu teeb ühise välis- ja julgeolekupoliitika määratlemiseks ja rakendamiseks vajalikud otsused Euroopa Ülemkogu määratletud üldsuuniste põhjal.

Nõukogu soovitab Euroopa Ülemkogule ühisstrateegia ja rakendab seda eelkõige ühismeetmeid ja ühiseid seisukohti võttes.

Nõukogu kindlustab liidu meetmete ühtsuse, järjekindluse ja tõhususe.

Artikkel 14

1. Nõukogu võtab ühismeetmeid. Ühismeetmeid kasutatakse eriolukordades, kus peetakse vajalikuks liidu operatiivmeedet. Ühismeetmete puhul määratakse kindlaks nende eesmärgid, ulatus, liidule kättesaadavaks tehtavad vahendid, vajaduse korral nende kestus ja rakendamise tingimused.

2. Kui asjaolud muutuvad ja see mõjutab oluliselt küsimust, mille suhtes on võetud ühismeede, siis vaatab nõukogu läbi selle meetme põhimõtted ja eesmärgid ning teeb vajalikud otsused. Niikaua kui nõukogu ei ole otsust langetanud, on ühismeede jõus.

3. Ühismeetmed seovad liikmesriike nende seisukohavõttude ja talitusviiside suhtes.

4. Nõukogu võib nõuda, et komisjon esitaks talle ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud asjakohaseid ettepanekuid, et tagada ühismeetme rakendamine.

5. Igast ühismeetme alusel plaanitavast üksiku riigi seisukohavõtust või meetmest antakse teada õigel ajal, et vajaduse korral konsulteerida eelnevalt nõukogus. Eelteabe andmise kohustust ei kohaldata meetmete suhtes, mis kujutavad endast lihtsalt nõukogu otsuste ülevõtmist siseriiklikusse õigusesse.

6. Olukorra muutumisest ja nõukogu otsuse puudumisest tingitud tungiva vajaduse korral võivad liikmesriigid võtta vajalikke kiireloomulisi meetmeid, pidades silmas ühismeetme üldisi eesmärke. Asjassepuutuv liikmesriik teavitab kõikidest niisugustest meetmetest viivitamata nõukogu.

7. Kui ühismeetme rakendamisel peaks esinema suuremaid raskusi, annab liikmesriik neist teada nõukogule, kes neid arutab ja asub otsima asjakohaseid lahendusi. Niisugused lahendused ei tohi olla vastuolus ühismeetme eesmärkidega ega kahjustada selle tõhusust.

Artikkel 15

Nõukogu võtab ühiseid seisukohti. Ühistes seisukohtades määratletakse liidu lähenemisviis konkreetsele geograafilist või temaatilist laadi küsimusele. Liikmesriigid tagavad, et nende riigi poliitika vastab ühistele seisukohtadele.

Artikkel 16

Liikmesriigid teavitavad üksteist ja konsulteerivad omavahel nõukogus kõigis üldist huvi pakkuvates välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes, selleks et tagada kooskõlastatud ja järjekindlate meetmete abil liidu mõju võimalikult tõhus kasutamine.

Artikkel 17

1. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika hõlmab kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, sealhulgas ühise kaitsepoliitika järkjärgulist kujundamist, mis võib viia ühiskaitseni, kui Euroopa Ülemkogu niiviisi otsustab. Sel juhul soovitab ta igal liikmesriigil võtta selline otsus vastu kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega.

Käesolevas artiklis silmas peetud liidu poliitika ei mõjuta teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära ning arvestab nende liikmesriikide Põhja-Atlandi lepingu järgseid kohustusi, kes näevad oma ühiskaitse teostumist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (NATO); liidu poliitika on kooskõlas selle lepingu raames kehtestatud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga.

Ühise kaitsepoliitika järkjärgulist kujundamist toetavad liikmesriigid, nii nagu nad seda asjakohaseks peavad, omavahelise koostööga relvastuse alal.

2. Käesolevas artiklis osutatud küsimused hõlmavad humanitaar- ja päästeülesandeid, rahuvalvet ja lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel, sealhulgas rahusobitamist.

3. Käesolevas artiklis käsitletud kaitsepoliitilise tähendusega otsuste tegemine ei mõjuta lõike 1 teises lõigus osutatud poliitikat ja kohustusi.

4. Käesoleva artikli sätted ei takista tihedama koostöö kahepoolset arendamist kahe või enama liikmesriigi vahel nii Lääne-Euroopa Liidu (WEU) kui ka NATO raames, kui niisugune koostöö ei ole vastuolus käesolevas jaotises sätestatud koostööga ega takista seda.

5. Käesoleva artikli eesmärkide edendamiseks vaadatakse selle artikli sätted läbi vastavalt artiklile 48.

Artikkel 18

1. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes esindab liitu eesistujariik.

2. Eesistujariik vastutab käesoleva jaotise alusel tehtud otsuste rakendamise eest; selles pädevuses väljendab ta rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel konverentsidel põhimõtteliselt liidu seisukohta.

3. Eesistujariiki abistab nõukogu peasekretär, kes tegutseb ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana.

4. Komisjon osaleb täiel määral lõigetes 1 ja 2 osutatud ülesannete täitmises. Vajaduse korral abistab eesistujariiki nende ülesannete täitmisel järgmiseks eesistujariigiks saav liikmesriik.

5. Nõukogu võib, kui ta seda vajalikuks peab, nimetada eriesindaja, kellel on volitused teatavates poliitikaküsimustes.

Artikkel 19

1. Liikmesriigid koordineerivad oma tegevust rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel konverentsidel. Niisugustel foorumitel toetuvad nad ühistele seisukohtadele.

Rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel konverentsidel, millest ei võta osa kõik liikmesriigid, toetuvad osalevad liikmesriigid ühistele seisukohtadele.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 ja artikli 14 lõike 3 kohaldamist, teavitavad liikmesriigid, kes on esindatud rahvusvahelistes organisatsioonides või rahvusvahelistel konverentsidel, millest ei võta osa kõik liikmesriigid, viimasena nimetatuid kõigist ühist huvi pakkuvatest küsimustest.

Liikmesriigid, kes on ühtlasi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu liikmed, kooskõlastavad oma tegevuse ning teavitavad täielikult teisi riike. Liikmesriigid, kes on julgeolekunõukogu alalised liikmed, tagavad oma funktsioonide täitmisel liidu seisukohtade ja huvide kaitse, ilma et see piiraks nende kohustusi, mis johtuvad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja sätetest.

Artikkel 20

Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused ning komisjoni delegatsioonid kolmandates riikides ja rahvusvahelistel konverentsidel ning nende esindajad rahvusvahelistes organisatsioonides teevad koostööd, kindlustades nõukogu võetud ühiste seisukohtade ja ühismeetmete järgimise ja rakendamise.

Nad tihendavad koostööd teabevahetuse, ühishinnangute andmise ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 20 osutatud sätete rakendamisele kaasaaitamise teel.

Artikkel 21

Eesistujariik konsulteerib Euroopa Parlamendiga ühise välis- ja julgeolekupoliitika peamistes aspektides ja põhilistes valikuvõimalustes ning tagab, et Euroopa Parlamendi seisukohti asjakohaselt arvesse võetaks. Eesistujariik ja komisjon informeerivad Euroopa Parlamenti korrapäraselt liidu välis- ja julgeolekupoliitika arengust.

Euroopa Parlament võib nõukogule esitada küsimusi või anda talle soovitusi. Ta peab igaaastase mõttevahetuse ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamisel saavutatud edusammude üle.

Artikkel 22

1. Iga liikmesriik või komisjon võib suunata nõukogule ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud küsimusi ning teha nõukogule ettepanekuid.

2. Kiiret otsustamist nõudvatel juhtudel kutsub eesistujariik kas omal algatusel või komisjoni või liikmesriigi taotlusel neljakümne kaheksa tunni, äärmise vajaduse korral lühema aja jooksul kokku nõukogu erakorralise istungi.

Artikkel 23 [2]

1. Käesoleva jaotise alusel vastuvõetavad otsused teeb nõukogu ühehäälselt. Isiklikult kohalviibivate või esindatud liikmete hääletamisest hoidumine ei takista selliste otsuste vastuvõtmist.

Hääletamisest hoiduv nõukogu liige võib põhjendada oma käitumist, tehes käesoleva lõigu alusel ametliku avalduse. Sel juhul ei ole asjaomane liikmesriik kohustatud otsust kohaldama, kuid ta aktsepteerib, et otsus seob liitu. Vastastikuse solidaarsuse vaimus hoidub asjaomane liikmesriik igasugusest meetmest, mis võiks sattuda vastuollu sellel otsusel põhineva liidu meetmega või takistada seda; teised liikmesriigid austavad tema seisukohta. Kui sel viisil hääletamisest hoidumist põhjendanud nõukogu liikmed esindavad üle ühe kolmandiku häältest, mis on arvestatud vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikele 2, siis otsust vastu ei võeta.

2. Erandina lõike 1 sätteist teeb nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega:

- kui ta ühisstrateegia põhjal võtab ühismeetmeid, ühiseid seisukohti või teeb mõne muu otsuse;

- kui ta võtab vastu ühismeetme või ühise seisukoha rakendusotsuse;

- kui ta artikli 18 lõike 5 alusel nimetab eriesindaja.

Kui nõukogu liige teatab, et ta kavatseb liikmesriigi poliitikaga seotud tähtsatel ja esitatud põhjustel olla kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamise vastu, siis küsimust hääletusele ei panda. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega taotleda, et küsimus suunataks ühehäälse otsuse tegemiseks Euroopa Ülemkogusse.

Nõukogu liikmete hääli arvestatakse vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikele 2. Otsuste vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt 232 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt. Kui nõukogu otsus tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega, võib nõukogu liige taotleda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62 % kogu liidu rahvastikust. Kui selgub, et see tingimus ei ole täidetud, ei võeta kõnealust otsust vastu.

Käesolevat lõiget ei kohaldata sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega otsuste suhtes.

3. Menetlusküsimuste puhul teeb nõukogu otsuse oma liikmete häälteenamusega.

Artikkel 24

1. Kui käesoleva jaotise rakendamiseks on vaja sõlmida leping ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga, võib nõukogu lubada eesistujariigil, keda asjakohaselt abistab komisjon, alustada sellega seotud läbirääkimisi. Selliseid lepinguid sõlmib nõukogu eesistujariigi soovituse põhjal.

2. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt, kui leping hõlmab küsimust, mille puhul ühendusesiseste otsuste vastuvõtmiseks on nõutav ühehäälsus.

3. Kui leping on ette nähtud ühismeetme või ühise seisukoha rakendamiseks, teeb nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega artikli 23 lõike 2 kohaselt.

4. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse ka VI jaotises käsitletud küsimuste suhtes. Kui leping hõlmab küsimust, mille puhul ühendusesisese otsuse või meetme vastuvõtmiseks on nõutav kvalifitseeritud häälteenamus, teeb nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega artikli 34 lõike 3 kohaselt.

5. Leping ei seo liikmesriiki, kelle esindaja nõukogus teatab, et ta peab järgima oma põhiseadusest tulenevate menetluste nõudeid; teised nõukogu liikmed võivad nõustuda, et lepingut ajutiselt siiski kohaldatakse.

6. Käesolevas artiklis kehtestatud tingimustel sõlmitud lepingud on liidu institutsioonidele siduvad.

Artikkel 25

Ilma et see piiraks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 207 kohaldamist, jälgib poliitika- ja julgeolekukomitee rahvusvahelist olukorda ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga hõlmatud valdkondades ning aitab kaasa poliitika kindlaksmääramisele, esitades kas nõukogu taotlusel või omal algatusel nõukogule arvamusi. Ta jälgib ka kokkulepitud poliitika rakendamist, ilma et see piiraks eesistujariigi ja komisjoni pädevust.

Käesoleva jaotise reguleerimisalas teostab komitee nõukogu vastutusel poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist kriisiohjeldusoperatsioonides.

Nõukogu võib volitada komiteed kriisiohjeldusoperatsiooni elluviimiseks ja selle kestel, nagu nõukogu kindlaks määrab, tegema asjakohaseid otsuseid operatsiooni poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise kohta, ilma et see piiraks artikli 47 kohaldamist.

Artikkel 26

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana tegutsev nõukogu peasekretär abistab nõukogu ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes, aidates eelkõige kaasa poliitikaotsuste sõnastamisele, ettevalmistamisele ja rakendamisele ning pidades vajaduse korral eesistujariigi taotlusel nõukogu nimel poliitilist dialoogi kolmandate osapooltega.

Artikkel 27

Komisjon osaleb täiel määral ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas tehtavas töös.

Artikkel 27a

1. Tõhustatud koostöö käesolevas jaotises viidatud valdkondades seab eesmärgiks kaitsta kogu liidu väärtusi ja teenida tema huve, kinnitades tema kui rahvusvahelisel areenil toimiva ühtse jõu identiteeti. Selle koostöö puhul võetakse arvesse:

- ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtteid, eesmärke, üldsuuniseid ja järjepidevust ning selle poliitika raames tehtud otsuseid;

- Euroopa Ühenduse volitusi ning

- liidu poliitika ja välistegevuse ühtsust.

2. Kui artiklis 27c ning artiklites 43–45 ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva artikliga sätestatud tõhustatud koostöö suhtes artikleid 11–27 ning artikleid 27b–28.

Artikkel 27b

Käesoleva jaotise kohaselt toimuv tõhustatud koostöö on seotud ühismeetme või ühise seisukoha elluviimisega. See ei puuduta sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega küsimusi.

Artikkel 27c

Liikmesriigid, kes kavatsevad omavahel sisse seada artiklis 27b osutatud tõhustatud koostöö, pöörduvad sellekohase taotlusega nõukogu poole.

Taotlus edastatakse komisjonile ja sellest teavitatakse Euroopa Parlamenti. Komisjon esitab oma arvamuse eelkõige selle kohta, kas kavandatav tõhustatud koostöö on vastavuses liidu poliitikaga. Nõukogu annab koostööloa artikli 23 lõike 2 teise ja kolmanda lõigu kohaselt ning artikleid 43–45 järgides.

Artikkel 27d

Ilma et see piiraks eesistujariigi või komisjoni volitusi, tagab ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana tegutsev nõukogu peasekretär eelkõige, et Euroopa Parlament ja kõik nõukogu liikmed on täielikult informeeritud ühise välis- ja julgeolekupoliitika alase tõhustatud koostöö rakendamisest.

Artikkel 27e

Iga liikmesriik, kes soovib osaleda vastavalt artiklile 27c rajatud tõhustatud koostöös, annab oma kavatsusest teada nõukogule ning teavitab sellest komisjoni. Komisjon esitab nõukogule oma arvamuse kolme kuu jooksul alates nimetatud teate kättesaamisest. Nelja kuu jooksul pärast teate kättesaamist teeb nõukogu otsuse taotluse kohta ning sellise erikorra kohta, mida ta võib vajalikuks pidada. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui nõukogu ei otsusta sama ajavahemiku jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega selle otsuse vastuvõtmist edasi lükata; sel juhul esitab nõukogu oma otsuse põhjused ja määrab tähtaja selle taasläbivaatamiseks.

Käesoleva artikli kohaldamisel teeb nõukogu otsused kvalifitseeritud häälteenamusega. Kvalifitseeritud häälteenamuseks määratletakse seesama võrdeline osa arvestatud häältest ning seesama võrdeline osa asjaomaste nõukogu liikmete arvust, mis on sätestatud artikli 23 lõike 2 kolmandas lõigus.

Artikkel 28

1. Käesolevas jaotises nimetatud valdkondadega seotud sätete puhul kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 189, 190, 196–199, 203, 204, 206–209, 213–219, 255 ja 290.

2. Halduskulud, mida institutsioonidele toovad kaasa käesolevas jaotises nimetatud valdkondadega seotud sätted, kaetakse Euroopa ühenduste eelarvevahenditest.

3. Nende sätete rakendamiseks vajalikud tegevuskulud tuleb samuti katta Euroopa ühenduste eelarvevahenditest, välja arvatud sõjalise ja kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonideks vajalikud tegevuskulud ning juhul kui nõukogu ühehäälselt otsustab teisiti.

Juhul kui tegevuskulud ei ole kaetud Euroopa ühenduste eelarvevahenditest, katavad liikmesriigid need kulud rahvamajanduse kogutoodangu järgi määratud skaala kohaselt, kui nõukogu ühehäälselt ei otsusta teisiti. Liikmesriigid, mille esindajad nõukogus on teinud ametliku avalduse artikli 23 lõike 1 teise lõigu alusel, ei ole kohustatud aitama kaasa sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonideks vajalike tegevuskulude katmisele.

4. Euroopa ühenduste eelarvevahenditest kaetavate kulude suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingus sätestatud eelarvemenetlust.

VI JAOTIS

SÄTTED POLITSEIKOOSTÖÖ JA ÕIGUSALASE KOOSTÖÖ KOHTA KRIMINAALASJADES

Artikkel 29

Ilma et see piiraks Euroopa Ühenduse volitusi, on liidu eesmärk tagada kodanikele kõrgetasemeline kaitse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, arendades liikmesriikide ühismeetmeid kriminaalasjadega seotud politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas, vältides rassismi ja ksenofoobiat ning võideldes nende vastu.

See eesmärk saavutatakse organiseeritud või muu kuritegevuse, eelkõige terrorismi, inimkaubanduse ja lastevastaste kuritegude, ebaseadusliku uimasti- ja relvakaubanduse, korruptsiooni ja pettuste vältimisega ning nende vastu võitlemisega:

- liikmesriikide politsei- ja tolliasutuste ning muude pädevate asutuste vahelise tihedama koostööga nii vahetult kui ka Euroopa Politseiameti (Europol) kaudu vastavalt artiklite 30 ja 32 sätetele;

- liikmesriikide kohtute ja muude pädevate asutuste vahelise tihedama koostööga vastavalt artiklite 31 ja 32 sätetele, sealhulgas koostööga Euroopa õigusalase koostöö üksuse (Eurojust) kaudu;

- vajaduse korral liikmesriikide kriminaalõigusnormide ühtlustamisega vastavalt artikli 31 punkti e sätetele.

Artikkel 30

1. Ühismeetmed politseikoostöö valdkonnas hõlmavad:

a) liikmesriikide pädevate asutuste, sealhulgas politsei, tolli ja muude spetsialiseeritud õiguskaitseorganite operatiivkoostööd kuritegude ennetamisel, avastamisel ja uurimisel;

b) asjakohaste andmete kogumist, säilitamist, töötlemist, analüüsi ja vahetust, kaasa arvatud õiguskaitseorganite valduses olevad eelkõige Europoli kaudu saadud ettekanded kahtlaste finantstehingute kohta, järgides seejuures asjakohaseid isikuandmete kaitsmisega seotud sätteid;

c) koolituse, sidet pidavate ametnike vahetamise, lähetuste, seadmete kasutamise ja kohtuekspertiisiga seotud koostööd ja ühisalgatusi;

d) organiseeritud kuritegevuse raskete vormide avastamisega seotud teatavate uurimismeetodite ühishindamist.

2. Nõukogu soodustab Europoli kaudu toimuvat koostööd ning viie aasta jooksul alates Amsterdami lepingu jõustumise kuupäevast:

a) võimaldab Europolil hõlbustada ja toetada liikmesriikide pädevate asutuste spetsiaalsete uurimistoimingute ettevalmistamist, soodustada nende kooskõlastamist ning teostamist, kaasa arvatud Europoli esindajaid abijõuna hõlmavate ühisrühmade operatsioonid;

b) võtab meetmeid, mis võimaldavad Europolil paluda liikmesriikide pädevatel asutustel konkreetsetel juhtudel korraldada ja kooskõlastada oma uurimistoimingud ja arendada eriteadmisi, mida võib anda liikmesriikide käsutusse nende abistamiseks organiseeritud kuritegevuse juhtumite uurimisel;

c) tihedas koostöös Europoliga soodustab sidepidamise korraldamist süüdistust esitavate ja/või uurimist teostavate ametnike vahel, kes on spetsialiseerunud võitlusele organiseeritud kuritegevuse vastu;

d) loob piiriülest kuritegevust käsitleva uurimis-, dokumenteerimis- ja statistikavõrgu.

Artikkel 31

1. Kriminaalasjades hõlmavad õigusalase koostöö ühismeetmed:

a) liikmesriikide pädevate ministeeriumide ja kohtute või muude vastavate asutuste vahelise koostöö hõlbustamist ja kiirendamist kriminaalasjade menetlemisel ning kohtuotsuste täitmisel, sealhulgas vajaduse korral koostööd Eurojusti kaudu;

b) isikute väljaandmise hõlbustamist liikmesriikide vahel;

c) liikmesriikides kohaldatavate eeskirjade kokkusobivuse tagamist, mis võib olla vajalik sellise koostöö parandamiseks;

d) kohtualluvuskonfliktide ärahoidmist liikmesriikide vahel;

e) järkjärgulist meetmete võtmist, selleks et kehtestada miinimumeeskirjad kuriteokoosseisu tunnuste ja karistuste suhtes organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja ebaseadusliku uimastikaubanduse valdkonnas.

2. Nõukogu aitab kaasa koostööle Eurojusti kaudu sellega, et:

a) võimaldab Eurojustil hõlbustada liikmesriikide prokuratuuride vahelist koordineerimistööd;

b) edendab Eurojusti tööd eeluurimise toetamisel raskete piiriüleste kuritegude, eelkõige organiseeritud kuritegevuse puhul, võttes eriti arvesse Europoli tehtud analüüse;

c) hõlbustab tihedat koostööd Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vahel, eelkõige selleks, et hõlbustada õigusabitaotluste ning väljaandmistaotluste täitmist.

Artikkel 32

Nõukogu sätestab tingimused ja piirangud, mille alusel artiklites 30 ja 31 osutatud pädevad asutused võivad tegutseda teise liikmesriigi territooriumil, olles selle riigi asutustega ühenduses ja nendega kokku leppinud.

Artikkel 33

Käesolev jaotis ei mõjuta nende kohustuste täitmist, mis on liikmesriikidel avaliku korra säilitamiseks ja sisejulgeoleku kaitsmiseks.

Artikkel 34 [3]

1. Käesolevas jaotises nimetatud valdkondades teavitavad liikmesriigid üksteist ja konsulteerivad nõukogus oma meetmete kooskõlastamiseks. Selleks seavad nad sisse koostöö asjaomaste valitsusasutuste vahel.

2. Nõukogu võtab meetmeid ja edendab koostööd, mis aitab kaasa liidu eesmärkide saavutamisele, kasutades selleks asjakohast vormi ja menetlusi, nagu on sätestatud käesolevas jaotises. Selleks võib nõukogu liikmesriigi või komisjoni algatusel ühehäälselt:

a) võtta vastu ühiseid seisukohti liidu lähenemisviisi määratlemiseks asjaomases küsimuses;

b) võtta vastu raamotsuseid liikmesriikide õigusaktide ühtlustamiseks. Raamotsused on saavutatavat tulemust silmas pidades liikmesriikidele siduvad, kuid jätavad riigi asutustele vabaduse valida vorm ja meetodid. Neil ei ole vahetut õigusmõju;

c) võtta vastu muid käesoleva jaotise eesmärkidega kooskõlas olevaid otsuseid, välja arvatud otsused liikmesriikide õigusaktide ühtlustamiseks. Need otsused on siduvad, kuid neil ei ole vahetut õigusmõju; nõukogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega meetmeid, mis on vajalikud nende otsuste rakendamiseks liidu tasandil;

d) kehtestada konventsioone, mida ta soovitab liikmesriikidel vastu võtta kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega. Liikmesriigid algatavad kohaldatava menetluse nõukogu seatud tähtaja jooksul.

Kui konventsioonides ei ole ette nähtud teisiti, siis jõustuvad need vastvõtnud liikmesriikides, kui vähemalt pooled liikmesriikidest on need vastu võtnud. Konventsiooni rakendusmeetmed võetakse nõukogus lepinguosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega.

3. Kui nõukogu peab tegema otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, arvestatakse tema liikmete hääli vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikele 2 ja nõukogu aktide vastuvõtmiseks on nõutav vähemalt 232 poolthäält, mis on antud vähemalt kahe kolmandiku liikmete poolt. Kui nõukogu otsus tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega, võib nõukogu liige taotleda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62 % kogu liidu rahvastikust. Kui selgub, et see tingimus ei ole täidetud, ei võeta kõnealust otsust vastu.

4. Menetlusküsimuste puhul teeb nõukogu otsuse oma liikmete häälteenamusega.

Artikkel 35

1. Euroopa Ühenduste Kohtu pädevuses on vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele teha eelotsuseid raamotsuste ja otsuste kehtivuse ja tõlgendamise kohta, käesoleva jaotise alusel kehtestatud konventsioonide tõlgendamise kohta ning nende rakendusmeetmete kehtivuse ja tõlgendamise kohta.

2. Liikmesriik saab Amsterdami lepingu allakirjutamise ajal või mis tahes ajal pärast seda tehtud deklaratsiooniga aktsepteerida Euroopa Kohtu pädevust teha lõikes 1 piiritletud eelotsuseid.

3. Kooskõlas lõikega 2 täpsustab deklareeriv liikmesriik, kas:

a) selle riigi kohus, kelle otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata, võib taotleda Euroopa Kohtult, et see teeks eelotsuse poolelioleva kohtuasja käigus üleskerkinud küsimuse kohta, mis käsitleb lõikes 1 osutatud õigusakti kehtivust või tõlgendamist, kui see kohus leiab, et kõnealune küsimus on vaja lahendada, selleks et ta saaks teha otsuse, või kas

b) selle riigi kohus võib taotleda Euroopa Kohtult, et see teeks eelotsuse poolelioleva kohtuasja käigus üleskerkinud küsimuse kohta, mis käsitleb lõikes 1 osutatud õigusakti kehtivust või tõlgendamist, kui see kohus leiab, et kõnealune küsimus on vaja lahendada, selleks et ta saaks teha otsuse.

4. Igal liikmesriigil, sõltumata sellest, kas ta on teinud deklaratsiooni vastavalt lõikele 2, on õigus esitada seletusi või kirjalikke märkusi Euroopa Kohtule lõike 1 alusel algatatud kohtuasjades.

5. Euroopa Kohtu pädevuses ei ole läbi vaadata liikmesriigi politsei või muude õiguskaitseorganite korraldatavate operatsioonide õiguspärasust või proportsionaalsust või nende kohustuste täitmist, mis on liikmesriikidel avaliku korra säilitamiseks ning sisejulgeoleku kaitsmiseks.

6. Euroopa Kohtu pädevuses on läbi vaadata raamotsuste või otsuste õiguspärasust liikmesriikide või komisjoni hagides, mille aluseks on pädevuse puudumine, olulise menetlusnormi rikkumine, käesoleva lepingu või selle rakendusnormi rikkumine või võimu kuritarvitamine. Käesolevas lõikes sätestatud menetlus tuleb algatada kahe kuu jooksul alates meetme avaldamisest.

7. Euroopa Kohtu pädevuses on lahendada artikli 34 lõike 2 alusel vastuvõetud õigusaktide tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused liikmesriikide vahel, kui nõukogu ei saa lahendada sellist vaidlust kuue kuu jooksul pärast seda, kui üks liige on suunanud selle nõukogusse. Kohtu pädevuses on ka lahendada artikli 34 lõike 2 punkti d alusel kehtestatud konventsioonide tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused liikmesriikide ja komisjoni vahel.

Artikkel 36

1. Asutatakse kõrgematest ametnikest koosnev kooskõlastuskomitee. Lisaks kooskõlastamisele on komitee ülesandeks:

- nõukogu taotlusel või omal algatusel esitada nõukogule arvamusi;

- ilma et see piiraks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 207 kohaldamist, aidata ette valmistada nõukogu arutelusid artiklis 29 viidatud valdkondades.

2. Komisjon osaleb täiel määral töös, mida tehakse käesolevas jaotises viidatud valdkondades.

Artikkel 37

Liikmesriigid kaitsevad käesoleva jaotise sätete alusel vastuvõetud ühiseid seisukohti rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel konverentsidel, millest nad osa võtavad.

Käesolevas jaotises käsitletud küsimuste suhtes kohaldatakse artiklite 18 ja 19 asjakohaseid sätteid.

Artikkel 38

Artiklis 24 osutatud lepingud võivad hõlmata käesolevas jaotises käsitletud küsimusi.

Artikkel 39

1. Nõukogu konsulteerib Euroopa Parlamendiga enne artikli 34 lõike 2 punktides b, c ja d osutatud meetmete võtmist. Euroopa Parlament esitab oma arvamuse tähtaja jooksul, mille nõukogu võib määrata ja mis on vähemalt kolm kuud. Kui selle tähtaja jooksul ei ole arvamust saadud, võib nõukogu teha otsuse.

2. Eesistujariik ja komisjon teavitavad Euroopa Parlamenti korrapäraselt aruteludest käesoleva jaotisega hõlmatud valdkondades.

3. Euroopa Parlament võib nõukogule esitada küsimusi või anda talle soovitusi. Ta peab iga-aastase mõttevahetuse käesolevas jaotises nimetatud valdkondades saavutatud edusammude üle.

Artikkel 40

1. Tõhustatud koostöö käesolevas jaotises nimetatud valdkondades seab eesmärgiks võimaldada liidul areneda kiiremini vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevaks alaks, austades samal ajal Euroopa Ühenduse volitusi ja käesolevas jaotises sätestatud eesmärke.

2. Kui artiklis 40a ning artiklites 43–45 ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva artikliga ettenähtud koostöö suhtes artikleid 29–39 ning artikleid 40a–41.

3. Käesoleva artikli ning artiklite 40a ja 40b suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu sätteid, mis käsitlevad Euroopa Kohtu volitusi ja nende volituste kasutamist.

Artikkel 40a

1. Liikmesriigid, kes kavatsevad omavahel sisse seada artiklis 40 osutatud tõhustatud koostöö, pöörduvad taotlusega komisjoni poole, kes võib teha nõukogule sellekohase ettepaneku. Juhul kui komisjon ettepanekut ei tee, teatab ta asjaomastele liikmesriikidele selle põhjustest. Seejärel võivad nimetatud liikmesriigid esitada nõukogule algatuse eesmärgiga saada kõnealuse tõhustatud koostöö luba.

2. Lõikes 1 osutatud loa annab vastavalt artiklitele 43–45 nõukogu, tehes otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal või vähemalt kaheksa liikmesriigi algatusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Nõukogu liikmete hääli arvestatakse vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikele 2.

Nõukogu liige võib taotleda, et küsimus suunataks Euroopa Ülemkogusse. Pärast seda, kui küsimust on arutanud Euroopa Ülemkogu, võib nõukogu teha otsuse käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt.

Artikkel 40b

Liikmesriik, kes soovib osaleda vastavalt artiklile 40a rajatud tõhustatud koostöös, teatab oma kavatsusest nõukogule ja komisjonile, kes esitab oma arvamuse nõukogule kolme kuu jooksul pärast teate kättesaamist koos võimaliku soovitusega sellise erikorra kohta, mida ta võib vajalikuks pidada selleks, et see liikmesriik saaks osaleda kõnealuses koostöös. Nõukogu teeb taotluse kohta otsuse nelja kuu jooksul alates nimetatud teate kättesaamisest. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui nõukogu ei otsusta sama ajavahemiku jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega selle otsuse vastuvõtmist edasi lükata; sel juhul esitab nõukogu oma otsuse põhjused ja määrab tähtaja selle taasläbivaatamiseks.

Käesoleva artikli kohaldamisel teeb nõukogu otsuseid artikli 44 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 41

1. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 189, 190, 195, 196–199, 203, 204, artikli 205 lõiget 3, artikleid 206–209, 213–219, 255 ja 290 kohaldatakse käesolevas jaotises nimetatud valdkondadega seotud sätete puhul.

2. Halduskulud, mida institutsioonidele toovad kaasa käesolevas jaotises nimetatud valdkondadega seotud sätted, kaetakse Euroopa ühenduste eelarvevahenditest.

3. Nende sätete rakendamisel tekkivad tegevuskulud tuleb samuti katta Euroopa ühenduste eelarvevahenditest, kui nõukogu ühehäälselt ei otsusta teisiti. Juhul kui tegevuskulud ei ole kaetud Euroopa ühenduste eelarvevahenditest, katavad liikmesriigid need kulud rahvamajanduse kogutoodangu järgi määratud skaala kohaselt, kui nõukogu ühehäälselt ei otsusta teisiti.

4. Euroopa ühenduste eelarvevahenditest kaetavate kulude suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingus sätestatud eelarvemenetlust.

Artikkel 42

Komisjoni või liikmesriigi algatusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga võib nõukogu ühehäälselt otsustada, et meetmed artiklis 29 osutatud valdkondades kuuluvad Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise alla, ja samal ajal määrata sellega seotud asjakohased hääletamistingimused. Ta soovitab liikmesriikidel see otsus vastu võtta kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega.

VII JAOTIS

SÄTTED TÕHUSTATUD KOOSTÖÖ KOHTA

Artikkel 43

Liikmesriigid, kes kavatsevad omavahel sisse seada tõhustatud koostöö, võivad kasutada käesolevas lepingus ja Euroopa Ühenduse asutamislepingus ettenähtud institutsioone, menetlusi ja mehhanisme, tingimusel et kavandatav koostöö:

a) on suunatud liidu ja ühenduse eesmärkide edendamisele, nende huvide kaitsmisele ja teenimisele ning nende integreerumisprotsessi tugevdamisele;

b) austab nimetatud lepingute põhimõtteid ja liidu ühtset institutsioonilist raamistikku;

c) on vastavuses acquis communautaire’i ja nimetatud lepingute ülejäänud sätete alusel võetud meetmetega;

d) jääb liidu ja ühenduse volituste piiresse ega hõlma valdkondi, mis kuuluvad ühenduse ainupädevusse;

e) ei kahjusta siseturgu, nagu see on määratletud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 14 lõikes 2, ega nimetatud lepingu XVII jaotises sätestatud majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust;

f) ei kujuta endast tõket või diskrimineerimist liikmesriikidevahelises kaubanduses ega kahjusta nendevahelist konkurentsi;

g) hõlmab vähemalt kaheksat liikmesriiki;

h) austab koostöös mitteosalevate liikmesriikide pädevust, õigusi ja kohustusi;

i) ei mõjuta Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli sätteid;

j) on avatud kõikidele liikmesriikidele vastavalt artiklile 43b.

Artikkel 43a

Tõhustatud koostöö võidakse kasutusele võtta üksnes viimase abinõuna, kui nõukogus on kindlaks tehtud, et sellise koostöö eesmärke ei ole asutamislepingute asjakohaseid sätteid kohaldades võimalik mõistliku aja jooksul saavutada.

Artikkel 43b

Kui seatakse sisse tõhustatud koostöö, on see avatud kõikidele liikmesriikidele. Samuti on see neile avatud igal ajal vastavalt käesoleva lepingu artiklitele 27e ja 40b ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 11a, juhul kui nad järgivad põhiotsust ja koostöö raames vastuvõetud otsuseid. Komisjon ja tõhustatud koostöös osalevad liikmesriigid tagavad, et osalema kutsutakse võimalikult suur hulk liikmesriike.

Artikkel 44

1. Selleks et võtta vastu artiklis 43 osutatud tõhustatud koostöö elluviimiseks vajalikke õigusakte ja otsuseid, kohaldatakse käesoleva lepingu ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu vastavaid institutsioonilisi sätteid. Aruteludel võivad osaleda kõik nõukogu liikmed, kuid otsuste tegemisest võtavad osa ainult tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide esindajad. Kvalifitseeritud häälteenamuseks määratletakse seesama võrdeline osa arvestatud häältest ning seesama võrdeline osa asjaomaste nõukogu liikmete arvust, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 ning artikli 27c alusel sisseseatud tõhustatud koostöö puhul käesoleva lepingu artikli 23 lõike 2 teises ja kolmandas lõigus. Ühehäälsuseks vajatakse ainult nõukogu asjaomaste liikmete hääli.

Sellised õigusaktid ja otsused ei kuulu liidu acquis' hulka.

2. Liikmesriigid omalt poolt kohaldavad õigusakte ja otsuseid, mis on vastu võetud nende osalusel toimuva tõhustatud koostöö elluviimiseks. Sellised õigusaktid ja otsused on siduvad üksnes nendele liikmesriikidele, kes sellises koostöös osalevad, ning vajaduse korral vahetult kohaldatavad üksnes nendes riikides. Liikmesriigid, kes ei osale sellises koostöös, ei takista osalevatel liikmesriikidel koostöö elluviimist.

Artikkel 44a

Tõhustatud koostöö rakendamisest tulenevad kulud, välja arvatud institutsioonide halduskulud, kaetakse liikmesriikide eelarvevahenditest, kui nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist ühehäälselt ei otsusta teisiti.

Artikkel 45

Nõukogu ja komisjon tagavad käesoleva jaotise alusel võetavate meetmete kooskõla omavahel, aga ka liidu ja ühenduse poliitikaga ning teevad sel eesmärgil omavahel koostööd.

VIII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 46

Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu sätteid, mis käsitlevad Euroopa Ühenduste Kohtu volitusi ja nende volituste kasutamist, kohaldatakse üksnes järgmiste käesoleva lepingu sätete suhtes:

a) sätted, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut seoses Euroopa Ühenduse asutamisega, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingut ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut;

b) VI jaotise sätted artiklis 35 sätestatud tingimuste alusel;

c) VII jaotise sätted Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklites 11 ja 11a ning käesoleva lepingu artiklis 40 sätestatud tingimuste alusel;

d) artikli 6 lõige 2 institutsioonide meetmete suhtes niivõrd, kuivõrd Euroopa Kohus on pädev Euroopa ühenduste asutamislepingute ja käesoleva lepingu alusel;

e) artiklis 7 esitatud puhtmenetluslikud tingimused, mille puhul Euroopa Kohus teeb otsuse asjaomase liikmesriigi taotlusel ühe kuu jooksul arvates kuupäevast, mil nõukogu tegi nimetatud artiklis sätestatud järelduse;

f) artiklid 46–53.

Artikkel 47

Kui seoses Euroopa Ühenduse asutamisega Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut muutvatest ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingut ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut muutvatest sätetest ja käesolevatest lõppsätetest ei tulene teisiti, ei mõjuta miski käesolevas lepingus Euroopa ühenduste asutamislepinguid ega hilisemaid lepinguid või õigusakte, mis neid muudavad või täiendavad.

Artikkel 48

Iga liikmesriigi valitsus või komisjon võib teha nõukogule ettepanekuid muudatuste tegemiseks liidu aluseks olevates lepingutes.

Kui nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ja vajaduse korral komisjoniga esitab arvamuse, mis pooldab liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsi kokkukutsumist, siis kutsub nõukogu eesistuja kokku konverentsi, et ühisel kokkuleppel otsustada nendes lepingutes tehtavad muudatused. Institutsiooniliste muudatuste puhul rahanduse valdkonnas konsulteeritakse ka Euroopa Keskpangaga.

Muudatused jõustuvad, kui kõik liikmesriigid on need ratifitseerinud kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega.

Artikkel 49

Liidu liikmeks astumise avalduse võib esitada iga Euroopa riik, kes austab artikli 6 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid. Ta esitab avalduse nõukogule, kes otsustab asja ühehäälselt pärast konsulteerimist komisjoniga ning nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt, kes langetab otsuse oma liikmete absoluutse häälteenamusega.

Vastuvõtutingimused ja niisuguse vastuvõtmisega kaasnevad kohandused liidu aluseks olevates lepingutes määratakse kindlaks liikmesriikide ja avalduse esitanud riigi vahelise lepinguga. See leping esitatakse kõikidele asjaosalistele riikidele ratifitseerimiseks kooskõlas nende riikide põhiseadusest tulenevate nõuetega.

Artikkel 50

1. 8. aprillil 1965 Brüsselis allakirjutatud Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingu artiklid 2–7 ja 10–19 tunnistatakse kehtetuks.

2. 17. veebruaril 1986 Luxembourgis ja 28. veebruaril 1986 Haagis allakirjutatud ühtse Euroopa akti artikkel 2, artikli 3 lõige 2 ja III jaotis tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 51

Käesolev leping on sõlmitud määramata tähtajaks.

Artikkel 52

1. Käesoleva lepingu ratifitseerivad kõrged lepinguosalised kooskõlas nende riikide põhiseadusest tulenevate nõuetega. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsusele.

2. Käesolev leping jõustub 1. jaanuaril 1993 eeldusel, et kõik ratifitseerimiskirjad on hoiule antud, või vastasel juhul viimasena selle sammu astunud liikmesriigi ratifitseerimiskirja hoiuleandmisele järgneva kuu esimesel päeval.

Artikkel 53 [4]

Käesolev leping, mille originaal on koostatud hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, saksa ja taani keeles, kusjuures kõigis nendes keeltes on tekstid võrdselt autentsed, antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsuse arhiivi ja see valitsus edastab tõestatud koopia kõigi teiste allakirjutanud riikide valitsustele.

Vastavalt 1994. aasta ühinemislepingule on käesoleva lepingu soome- ja rootsikeelne tekst samuti autentsed. Vastavalt 2003. aasta ühinemislepingule on käesoleva lepingu eesti-, leedu-, läti-, malta-, poola-, slovaki-, sloveeni-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst samuti autentsed.

SELLE TÕENDUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule oma allkirja andnud.

Sõlmitud ühe tuhande üheksasaja üheksakümne teise aasta veebruarikuu seitsmendal päeval Maastrichtis.

(täievoliliste esindajate nimekirja ei esitata)

[1] Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik said Euroopa Liidu liikmeteks hiljem.

[2] Artiklit on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga. Vt käesoleva väljaande lõpus olevat liidet.

[3] Artiklit on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga. Vt käesoleva väljaande lõpus olevat liidet.

[4] Vt käesoleva väljaande lõpus olevat liidet.

--------------------------------------------------

Protokoll (nr 1)

Euroopa Liidu lepingu artikli 17 kohta (1997)

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

PIDADES SILMAS vajadust täielikult rakendada Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 teise lõigu ja lõike 3 sätteid,

PIDADES SILMAS asjaolu, et artikli 17 kohaselt ei mõjuta liidu poliitika teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära, arvestab nende liikmesriikide Põhja-Atlandi lepingu järgseid kohustusi, kes näevad oma ühise kaitse teostumist NATOs, ja ühtib selle lepingu raames kehtestatud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES SÄTTES, mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule.

Aasta jooksul pärast Amsterdami lepingu jõustumist töötab Euroopa Liit koos Lääne-Euroopa Liiduga välja omavahelise tõhustatud koostöö korra.

--------------------------------------------------

Protokoll (nr 2)

Schengeni acquis’ Euroopa Liitu intergreerimise kohta (1997)

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

MÄRKIDES, et mõne Euroopa Liidu liikmesriigi poolt Schengenis 14. juunil 1985 ja 19. juunil 1990 alla kirjutatud lepingud ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nagu ka nendega seotud lepingud ja kõnealuste lepingute alusel vastuvõetud eeskirjad on seadnud oma eesmärgiks tugevdada Euroopa integratsiooni ning eriti võimaldada Euroopa Liidul areneda kiiremini vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevaks alaks,

SOOVIDES inkorporeerida eespool mainitud lepinguid ja eeskirju Euroopa Liidu raamistikku,

KINNITADES, et Schengeni acquis’ sätted on kohaldatavad ainult siis ning niivõrd, kuivõrd nad ühtivad Euroopa Liidu ja ühenduse õigusega,

VÕTTES ARVESSE Taani eriseisukohta,

VÕTTES ARVESSE asjaolu, et Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ei ole eespool mainitud lepingute osalised ega ole neile alla kirjutanud, et nendele liikmesriikidele tuleks siiski võimaldada mõningad või kõik nende lepingute sätted vastu võtta,

TUNNISTADES, et seetõttu on vaja kasutada Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu sätteid, mis käsitlevad tihedamat koostööd teatud liikmesriikide vahel, ja et need sätted tuleks kasutusele võtta üksnes viimase abinõuna,

VÕTTES ARVESSE vajadust säilitada erisuhteid Islandi Vabariigiga ja Norra Kuningriigiga, sest mõlemad riigid on teatanud oma kavatsusest siduda end eespool mainitud sätetega 19. detsembril 1996 Luxembourgis allakirjutatud lepingu alusel,

ON LEPPINUD KOKKU järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule.

Artikkel 1

Belgia Kuningriik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Portugali Vabariik, Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik kui Schengeni lepingutele allakirjutanud on volitatud omavahel sisse seadma tihedama koostöö nende lepingute ja nendega seotud sätete kehtivusalas, mis on loetletud käeoleva protokolli lisas (edaspidi "Schengeni acquis"). Seda koostööd tehakse Euroopa Liidu institutsioonilises ja õiguslikus raamistikus ning Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu asjakohaseid sätteid arvesse võttes.

Artikkel 2

1. Amsterdami lepingu jõustumise kuupäevast alates kohaldatakse artiklis 1 nimetatud kolmeteistkümne liikmesriigi suhtes Schengeni acquis’d, sealhulgas Schengeni lepingutega asutatud täidesaatva komitee otsuseid, mis on vastu võetud enne seda kuupäeva, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 sätete kohaldamist. Samast kuupäevast alates asendab nõukogu mainitud täidesaatvat komiteed.

Nõukogu võtab artiklis 1 nimetatud liikmete ühehäälse otsusega kõik vajalikud meetmed käesoleva lõike rakendamiseks. Nõukogu määrab ühehäälselt ja vastavalt asutamislepingute asjakohastele sätetele iga Schengeni acquis’d moodustava sätte või otsuse õigusliku aluse.

Euroopa Ühenduste Kohus kasutab selliste sätete ja otsuste suhtes ja kooskõlas sellise määramisega volitusi, mida annavad talle asutamislepingute asjakohased kohaldatavad sätted. Mingil juhul ei ole kohtu pädevuses meetmed või otsused, mis on seotud avaliku korra säilitamise ning sisejulgeoleku kaitsmisega.

Niikaua kui eespool osutatud meetmeid ei ole võetud ning ilma et see piiraks artikli 5 lõike 2 kohaldamist, käsitatakse Schengeni acquis’ moodustavaid sätteid ja otsuseid Euroopa Liidu lepingu VI jaotisel põhinevate aktidena.

2. Lõike 1 sätteid kohaldatakse Schengeni lepingutega ühinemise protokollidele alla kirjutanud liikmesriikide suhtes alates kuupäevast, mille artiklis 1 nimetatud liikmete ühehäälse otsusega määrab nõukogu, kui sellise riigi Schengeni acquis’ga ühinemise tingimused ei ole täidetud enne Amsterdami lepingu jõustumise kuupäeva.

Artikkel 3

Taani säilitab pärast artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud määramist nende Schengeni acquis’ osade puhul, mille õiguslikuks aluseks on määratud Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotis, samad õigused ja kohustused teiste Schengeni lepingutele allakirjutanute suhtes nagu enne mainitud määramist.

Nende Schengeni acquis’ osade puhul, mille õiguslikuks aluseks määratakse Euroopa Liidu lepingu VI jaotis, on Taanil endiselt samad õigused ja kohustused nagu teistel Schengeni lepingutele allakirjutanutel.

Artikkel 4

Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, kes ei ole seotud Schengeni acquis’ga, võivad igal ajal taotleda osalemist mõningates või kõigis selle acquis’ sätetes.

Nõukogu kiidab taotluse heaks artiklis 1 nimetatud liikmete ja asjaomase riigi valitsuse esindaja ühehäälse otsusega.

Artikkel 5

1. Schengeni acquis’l põhinevad ettepanekud ja algatused vastavad asutamislepingute asjakohastele sätetele.

Kui selles kontekstis kas Iirimaa või Ühendkuningriik või mõlemad ei ole põhjendatava aja jooksul teatanud kirjalikult nõukogu eesistujale oma soovist osaleda, siis Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 11 või Euroopa Liidu lepingu artiklis 40 osutatud luba loetakse antuks artiklis 1 nimetatud liikmesriikidele ning Iirile või Ühendkuningriigile, kui kumbki neist soovib osaleda kõnealustes koostöövaldkondades.

2. Lõike 1 esimeses lõigus osutatud lepingute asjakohaseid sätteid kohaldatakse isegi siis, kui nõukogu ei ole võtnud artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud meetmeid.

Artikkel 6

Islandi Vabariik ja Norra Kuningriik seotakse Schengeni acquis’ rakendamise ja selle edasise arenguga 19. detsembril 1996 Luxembourgis allakirjutatud lepingu alusel. Asjakohased menetlused määratakse sel eesmärgil kindlaks lepingus, mille nõukogu artiklis 1 mainitud liikmete ühehäälse otsusega sõlmib nende riikidega. Selline leping sisaldab sätteid Islandi ja Norra osalemise kohta käesoleva protokolli rakendamisest tulenevate finantseerimisvajaduste katmises.

Nõukogu sõlmib ühehäälselt eraldi lepingu Islandi ja Norraga, et kehtestada ühelt poolt Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning teiselt poolt Islandi ja Norra vahel õigused ja kohustused Schengeni acquis’ valdkondades, mida kohaldatakse nende riikide suhtes.

Artikkel 7

Nõukogu kiidab kvalifitseeritud häälteenamusega heaks üksikasjaliku korra Schengeni sekretariaadi liitmiseks nõukogu peasekretariaadiga.

Artikkel 8

Läbirääkimistel uute liikmesriikide Euroopa Liitu vastuvõtmise üle käsitatakse Schengeni acquis’d ja selle rakendusalas institutsioonide võetud edasisi meetmeid kui acquis’d, mida kõik kandidaatriigid peavad liitu astumiseks täielikult aktsepteerima.

--------------------------------------------------

LISA

SCHENGENI ACQUIS

1. 14. juunil 1985 Schengenis Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel allakirjutatud leping kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel.

2. 19. juunil 1990 Schengenis Belgia Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Madalmaade Kuningriigi vahel allakirjutatud konventsioon, millega rakendatakse 14. juunil 1985 Schengenis allakirjutatud lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel, koos selle juurde kuuluva lõppakti ja ühisdeklaratsioonidega.

3. 1985. aasta lepingu ja 1990. aasta rakenduskonventsiooni juurde kuuluvad ühinemisprotokollid ja -lepingud, mis on sõlmitud Itaaliaga (alla kirjutatud Pariisis 27. novembril 1990), Hispaania ja Portugaliga (alla kirjutatud Bonnis 25. juunil 1991), Kreekaga (alla kirjutatud Madridis 6. novembril 1992), Austriaga (alla kirjutatud Brüsselis 28. aprillil 1995) ning Taani, Soome ja Rootsiga (alla kirjutatud Luxembourgis 19. detsembril 1996), koos nende juurde kuuluvate lõppaktide ja deklaratsioonidega.

4. 1990. aasta rakenduskonventsiooniga loodud täidesaatva komitee vastuvõetud otsused ja deklaratsioonid, samuti konventsiooni rakendamiseks vajalikud aktid, mille on vastu võtnud organid, kellele täidesaatev komitee on andnud otsustamisõiguse.

--------------------------------------------------

Protokoll (nr 3)

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 14 teatavate aspektide kohaldamise kohta Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes (1997)

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

SOOVIDES lahendada teatavaid Ühendkuningriigi ja Iirimaaga seotud küsimusi,

PIDADES SILMAS Ühendkuningriigi ja Iirimaa vahelise reisimise erikorra olemasolu paljude aastate jooksul,

ON LEPPINUD KOKKU järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule ja Euroopa Liidu lepingule.

Artikkel 1

Olenemata Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklist 14, mis tahes muust selle lepingu või Euroopa Liidu lepingu sättest, nende lepingute alusel võetud meetmest, ühenduse või ühenduse ja selle liikmesriikide poolt ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud rahvusvahelisest lepingust, on Ühendkuningriigil õigus teostada oma piiridel teiste liikmesriikidega sellist kontrolli Ühendkuningriiki siseneda soovivate isikute suhtes, nagu ta võib pidada vajalikuks, selleks et:

a) kontrollida Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikide kodanike ning nende ühenduse õigusega antud õigusi kasutavate ülalpeetavate, samuti Ühendkuningriiki siduva lepinguga sellised õigused saanud teiste riikide kodanike õigust siseneda Ühendkuningriiki ja

b) otsustada, kas teistele isikutele Ühendkuningriiki sisenemise luba anda või mitte.

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 14 või mõni muu selle lepingu või Euroopa Liidu lepingu säte või nende lepingute alusel võetud meede ei piira Ühendkuningriigi õigust kehtestada või teostada sellist kontrolli. Viited Ühendkuningriigile käesolevas artiklis hõlmavad territooriume, mille välissuhete eest vastutab Ühendkuningriik.

Artikkel 2

Ühendkuningriik ja Iirimaa võivad omavahel jätkuvalt hoida jõus korda, mis on seotud isikute liikumisega nende territooriumide vahel ("ühine reisipiirkond"), kui nad täielikult austavad käesoleva protokolli artikli 1 lõike 1 alapunktis a osutatud isikute õigusi. Sellele vastavalt kohaldatakse niikaua kui nad säilitavad sellise korra, käesoleva protokolli artikli 1 sätteid Iirimaa suhtes samadel tingimustel kui Ühendkuningriigi suhtes. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 14 või mõni muu selle lepingu või Euroopa Ühenduse lepingu säte või nende lepingute alusel võetud meede ei mõjuta sellist korda.

Artikkel 3

Teistel liikmesriikidel on õigus selliselt kontrollida oma piiridel või igas muus nende territooriumile sisenemise kohas isikuid, kes soovivad siseneda nende territooriumile Ühendkuningriigist või territooriumilt, mille välissuhete eest Ühendkuningriik vastutab käesoleva protokolli artiklis 1 sätestatud eesmärkidel, või Iirimaalt, niikaua kui käesoleva protokolli artikli 1 sätteid kohaldatakse Iirimaa suhtes.

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 14 või mõni muu selle lepingu või Euroopa Liidu lepingu säte või nende lepingute alusel võetud meede ei piira teiste liikmesriikide õigust kehtestada või teostada sellist kontrolli.

--------------------------------------------------

Protokoll (nr 4)

Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta (1997)

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

SOOVIDES lahendada teatavaid Ühendkuningriigi ja Iirimaaga seotud küsimusi,

PIDADES SILMAS protokolli Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 14 teatavate aspektide kohaldamise kohta Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes,

ON LEPPINUD KOKKU järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule ja Euroopa Liidu lepingule.

Artikkel 1

Kui artiklist 3 ei tulene teisiti, ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotisele ettepandud meetmete vastuvõtmisel nõukogus. Erandina Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikest 2 määratletakse kvalifitseeritud häälteenamuseks seesama võrdeline osa asjaomaste nõukogu liikmete arvestatud häältest, mis on sätestatud mainitud artikli 205 lõikes 2. Nõukogu otsuste puhul, mis tuleb vastu võtta ühehäälselt, on vajalik nõukogu liikmete ühehäälsus, välja arvatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa valitsuste esindajate hääled.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatu kohaselt ja kui artiklitest 3, 4 ja 6 ei tulene teisiti, ei ole Ühendkuningriigile või Iirimaale siduv ega nende riikide suhtes kohaldatav ükski Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise säte, ükski selle jaotise alusel võetud meede, ükski selle jaotise alusel ühenduse poolt sõlmitud rahvusvaheline leping ega ükski mõnda sellist sätet tõlgendav Euroopa Kohtu otsus; ükski selline säte, meede või otsus ei mõjuta mingil viisil nende riikide pädevust, õigusi ja kohustusi; ükski selline säte, meede või otsus ei mõjuta mingil viisil acquis communautaire’i ega moodusta osa ühenduse õigusest, mida kohaldatakse Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes.

Artikkel 3

1. Ühendkuningriik või Iirimaa võib kolme kuu jooksul pärast Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise alusel ettepaneku või algatuse esitamist nõukogule teatada kirjalikult nõukogu eesistujale, et ta soovib osaleda mis tahes sellise kavandatud meetme võtmisel ja kohaldamisel, misjärel sellel riigil on õigus nii toimida. Erandina Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikest 2 määratletakse kvalifitseeritud häälteenamuseks seesama võrdeline osa asjaomaste nõukogu liikmete arvestatud häältest, mis on sätestatud mainitud artikli 205 lõikes 2.

Nõukogu otsuste puhul, mis tuleb vastu võtta ühehäälselt, on vajalik nõukogu liikmete ühehäälsus, kaasa arvamata liiget, kes ei ole sellist teadet edastanud. Käesoleva lõike alusel võetud meede on siduv kõikidele liikmesriikidele, kes osalesid selle võtmisel.

2. Kui põhjendatava ajavahemiku möödudes ei saa lõikes 1 osutatud meedet võtta Ühendkuningriigi ja Iirimaa osalusel, siis võtab nõukogu sellise meetme vastavalt artiklile 1 ilma Ühendkuningriigi ja Iirimaa osalemiseta. Sel juhul kohaldatakse artiklit 2.

Artikkel 4

Ühendkuningriik või Iirimaa võib mis tahes ajal pärast Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise alusel meetme võtmist nõukogu poolt teatada nõukogule ja komisjonile, et ta soovib võtta sellist meedet. Sel juhul kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 11 lõikes 3 sätestatud menetlust mutatis mutandis.

Artikkel 5

Liikmesriik, kes ei ole seotud Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise alusel võetud meetmega, ei vastuta selle meetme finantstagajärgede eest peale institutsioonide halduskulude.

Artikkel 6

Kui käesolevas protokollis osutatud juhtudel Ühendkuningriik või Iirimaa on seotud nõukogu poolt Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise alusel võetud meetmega, siis seoses selle meetmega kohaldatakse kõnealuse riigi suhtes selle lepingu asjakohaseid sätteid, kaasa arvatud artikkel 68.

Artikkel 7

Artiklid 3 ja 4 ei piira Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimise protokolli kohaldamist.

Artikkel 8

Iirimaa võib teatada kirjalikult nõukogu eesistujale oma soovist, et tema suhtes ei kohaldataks enam käesoleva protokolli tingimusi. Sel juhul kohaldatakse Iirimaa suhtes tavalisi lepingusätteid.

--------------------------------------------------

Protokoll (nr 5)

Taani seisukoha kohta

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

MEELDE TULETADES 12. detsembril 1992 Edinburghis Euroopa Ülemkogus kohtunud riigipeade ja valitsusjuhtide otsust, mis käsitles Taani poolt tõstatatud teatavaid Euroopa Liidu lepinguga seotud probleeme,

OLLES TÄHELE PANNUD Taani seisukohta kodakondsuse, majandus- ja rahaliidu, kaitsepoliitika, justiits- ja siseküsimuste suhtes, nagu see on sätestatud Edinburghi otsuses,

PIDADES SILMAS Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimise protokolli artiklit 3,

ON LEPPINUD KOKKU järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule ja Euroopa Liidu lepingule.

I OSA

Artikkel 1

Taani ei osale Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise alusel ettepandud meetmete võtmisel nõukogus. Erandina Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikest 2 määratletakse kvalifitseeritud häälteenamuseks seesama võrdeline osa asjaomaste nõukogu liikmete arvestatud häältest, mis on sätestatud mainitud artikli 205 lõikes 2. Nõukogu otsuste puhul, mis tuleb vastu võtta ühehäälselt, on vajalik nõukogu liikmete ühehäälsus, kaasa arvamata Taani valitsuse esindajat.

Artikkel 2

Taanile ei ole siduv ega tema suhtes kohaldatav ükski Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise säte, ükski selle jaotise alusel võetud meede, ükski selle jaotise alusel ühenduse poolt sõlmitud rahvusvaheline leping ega ükski mõnda sellist sätet tõlgendav Euroopa Kohtu otsus; ükski selline säte, meede või otsus ei mõjuta mingil viisil tema pädevust, õigusi ja kohustusi; ükski selline säte, meede või otsus ei mõjuta mingil viisil acquis communautaire’i ega moodusta osa ühenduse õigusest, mida kohaldatakse Taani suhtes.

Artikkel 3

Taani ei vastuta artiklis 1 osutatud meetmete finantstagajärgede eest peale institutsioonide halduskulude.

Artikkel 4

Artikleid 1, 2 ja 3 ei kohaldata meetmete suhtes, mis määravad kindlaks kolmandad riigid, kelle kodanikel peab olema viisa liikmesriikide välispiiride ületamiseks, või ühtse viisavormiga seotud meetmete suhtes.

Artikkel 5

1. Taani otsustab kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on teinud Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise sätete alusel otsuse Schengeni acquis’l põhineva ettepaneku või algatuse kohta, kas ta rakendab seda otsust oma siseriiklikus õiguses. Kui ta otsustab seda teha, siis loob see otsus kohustuse rahvusvahelise õiguse alusel Taani ning Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimise protokolli artiklis 1 nimetatud teiste liikmesriikide vahel, samuti Iirimaa või Ühendkuningriigi suhtes, kui need liikmesriigid osalevad kõnealustes koostöö valdkondades.

2. Kui Taani otsustab mitte rakendada lõikes 1 osutatud nõukogu otsust, siis Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimise protokolli artiklis 1 nimetatud liikmesriigid kaaluvad, missuguseid meetmeid võtta.

II OSA

Artikkel 6

Nõukogu poolt Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõike 1 ja artikli 17 valdkonnas võetud meetmete suhtes ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises, kuid ei takista liikmesriikidevahelise tihedama koostöö arengut sellel alal. Seepärast ei osale Taani nende meetmete võtmisel. Taani ei ole kohustatud aitama finantseerida sellistest meetmetest tulenevaid tegevuskulusid.

III OSA

Artikkel 7

Taani võib kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega mis tahes ajal informeerida teisi liikmesriike, et ta ei soovi enam kasutada kogu käesolevat protokolli või selle osa. Sel juhul kohaldab Taani täielikult kõiki asjakohaseid, sel ajal kehtivaid Euroopa Liidu raames võetud meetmeid.

--------------------------------------------------

Protokoll (nr 6)

Euroopa Kohtu põhikirja kohta (2001)

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

SOOVIDES sätestada Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 245 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikliga 160 ettenähtud Euroopa Kohtu põhikirja,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa Liidu lepingule ning Euroopa Ühenduse asutamislepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule.

Artikkel 1

Euroopa Kohus moodustatakse ja toimib kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (EL lepingu), Euroopa Ühenduse asutamislepingu (EÜ asutamislepingu), Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (EURATOMi asutamislepingu) ja käesoleva põhikirja sätetega.

I JAOTIS

KOHTUNIKUD JA KOHTUJURISTID

Artikkel 2

Enne oma kohustuste täitmisele asumist annab iga kohtunik avalikul kohtuistungil vande täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult ning hoida kohtu nõupidamiste saladust.

Artikkel 3

Kohtunikel on kohtulik puutumatus. Kui nad on ametist lahkunud, on neil jätkuvalt puutumatus oma ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes.

Täiskogu istungil võib Euroopa Kohus puutumatuse ära võtta.

Kui puutumatus on võetud ja kohtuniku vastu on alustatud kriminaalmenetlust, arutab tema kohtuasja mis tahes liikmesriigis üksnes kohus, kes on pädev kohut mõistma riigi kõrgeima kohtu liikmete üle.

Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 12–15 ja 18 kohaldatakse Euroopa Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäri ja kaasettekandjate suhtes, ilma et see piiraks eelmistes lõikudes fikseeritud kohtunike puutumatust käsitlevate sätete kohaldamist.

Artikkel 4

Kohtunikud ei või pidada poliitilist ega haldusametikohta.

Nad ei või töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal, kui nõukogu pole selleks erandkorras eriluba andnud.

Oma kohustusi täitma asudes kohustuvad nad pidulikult nii ametiaja jooksul kui ka pärast selle lõppemist austama sellest tulenevaid kohustusi ning eriti oma kohustust käituda ausalt ja diskreetselt, kui neile pärast ametist lahkumist pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.

Mis tahes kahtlused selles küsimuses lahendatakse Euroopa Kohtu otsusega.

Artikkel 5

Kui tavaline asendamine või surm välja arvata, lõpevad kohtuniku kohustused ametist lahkumisel.

Ametist lahkumisel esitab kohtunik Euroopa Kohtu presidendile tagasiastumisavalduse edasiandmiseks nõukogu eesistujale. Alates sellisest teadaandest vabaneb kohtuniku ametikoht.

Kui ei kohaldata artiklit 6, jääb kohtunik ametisse, niikaua kui tema ametijärglane asub oma kohustusi täitma.

Artikkel 6

Kohtuniku võib ametist tagandada või ilma jätta õigusest saada pensioni või muid seda asendavaid hüvesid üksnes juhul, kui ta Euroopa Kohtu kohtunike ja kohtujuristide üksmeelse arvamuse kohaselt ei vasta enam oma ametikoha nõuetele või ei täida sellest tulenevaid kohustusi. Asjaomane kohtunik ei osale sellisel nõupidamisel.

Kohtusekretär edastab Euroopa Kohtu otsuse Euroopa Parlamendi presidendile ja komisjoni presidendile ning teatab sellest nõukogu eesistujale.

Juhul kui kohtunik otsustatakse tema ametikohalt tagandada, vabaneb kohtunikukoht alates viimati nimetatud teatamisest.

Artikkel 7

Kohtunik, kes asendab Euroopa Kohtu liiget, kelle ametiaeg ei ole lõppenud, määratakse ametisse tema eelkäija ülejäänud ametiajaks.

Artikkel 8

Artiklite 2–7 sätteid kohaldatakse kohtujuristide suhtes.

II JAOTIS

KORRALDUS

Artikkel 9 [1]

Kui kohtunikke iga kolme aasta järel osaliselt välja vahetatakse, asendatakse vaheldumisi kolmteist ja kaksteist kohtunikku.

Kui kohtujuriste iga kolme aasta järel osaliselt välja vahetatakse, asendatakse iga kord neli kohtujuristi.

Artikkel 10

Kohtusekretär annab Euroopa Kohtu ees vande täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult ning hoida kohtu nõupidamiste saladust.

Artikkel 11

Euroopa Kohus korraldab kohtusekretäri asendamise juhtudel, mil tal pole võimalik kohtuistungil viibida.

Artikkel 12

Et Euroopa Kohus saaks toimida, määratakse selle juurde ametnikud ja muud teenistujad. Need alluvad kohtusekretärile presidendi järelevalve all.

Artikkel 13

Euroopa Kohtu ettepaneku põhjal võib nõukogu ühehäälselt sätestada kaasettekandjate nimetamise ja koostada nende ametijuhendi. Kaasettekandjatelt võidakse kodukorras sätestatud tingimustel nõuda osalemist ettevalmistavates uurimistoimingutes Euroopa Kohtu menetluses olevates asjades ja koostööd ettekandjaks oleva kohtunikuga.

Kaasettekandjad valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on vajalik õigusalane kvalifikatsioon; ametisse nimetab nad nõukogu. Nad annavad Euroopa Kohtu ees vande täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult ning hoida kohtu nõupidamiste saladust.

Artikkel 14

Kohtunikelt, kohtujuristidelt ja kohtusekretärilt nõutakse elamist Euroopa Kohtu asukohas.

Artikkel 15

Euroopa Kohus täidab oma ülesandeid pidevalt. Kohtu puhkuste kestuse otsustab Euroopa Kohus, võttes kohaselt arvesse töiseid vajadusi.

Artikkel 16

Euroopa Kohus moodustab kodasid, mis koosnevad kolmest või viiest kohtunikust. Kohtunikud valivad endi hulgast koja esimehe. Viiest kohtunikust koosneva koja esimees valitakse kolmeks aastaks. Esimehe võib üheks ametiajaks tagasi valida.

Suurkoda koosneb kolmeteistkümnest kohtunikust. Selle eesistujaks on Euroopa Kohtu president. Suurkotta kuuluvad veel viiest kohtunikust koosnevate kodade esimehed ja teised kodukorras sätestatud tingimuste alusel nimetatud kohtunikud.

Euroopa Kohus tuleb kokku suurkojana, kui menetluse pooleks olev liikmesriik või ühenduse institutsioon seda taotleb.

Euroopa Kohus tuleb kokku täiskoguna, kui menetlus on algatatud EÜ asutamislepingu artikli 195 lõike 2, artikli 213 lõike 2, artikli 216 või artikli 247 lõike 7 alusel või EURATOMi asutamislepingu artikli 107d lõike 2, artikli 126 lõike 2, artikli 129 või artikli 160b lõike 7 alusel.

Kui Euroopa Kohus leiab, et menetluses olev kohtuasi on erakordselt tähtis, võib ta pärast kohtujuristi ärakuulamist suunata asja täiskogule.

Artikkel 17

Euroopa Kohtu otsused on kehtivad üksnes siis, kui kohtu nõupidamisel osaleb paaritu arv liikmeid.

Kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodade otsused on kehtivad üksnes siis, kui kohal on vähemalt kolm kohtunikku.

Suurkoja otsused kehtivad üksnes siis, kui kohal on vähemalt üheksa kohtunikku.

Euroopa Kohtu täiskogu otsused on kehtivad üksnes siis, kui kohal on vähemalt viisteist kohtunikku.

Kui ühel koja kohtunikest pole võimalik kohal viibida, võidakse kooskõlas kodukorras sätestatud tingimustega istungile kaasata teise koja kohtunik.

Artikkel 18

Ükski kohtunik ega kohtujurist ei tohi osaleda asja lahendamisel, milles ta on eelnevalt osalenud esindajana või nõustajana või tegutsenud ühe poole advokaadina või milles teda kohtu või uurimiskomisjoni liikmena või muudes ülesannetes on kutsutud arvamust esitama.

Kui kohtunik või kohtujurist mingil erilisel põhjusel leiab, et ta ei tohiks osaleda konkreetse kohtuasja otsustamisel või läbivaatamisel, teatab ta sellest presidendile. Kui president mingil erilisel põhjusel arvab, et mõni kohtunik või kohtujurist ei tohiks konkreetse kohtuasja arutamisel osaleda ega ettepanekuid teha, teatab ta sellest asjaomasele isikule.

Käesoleva artikli kohaldamisel ilmnevad raskused lahendatakse Euroopa Kohtu otsusega.

Kohtumenetluse pool ei või taotleda Euroopa Kohtu või selle koja koosseisu muutmist mõne kohtuniku kodakondsuse alusel või seetõttu, et Euroopa Kohtu või koja koosseisus ei ole kõnealuse poole kodakondsusest kohtunikku.

III JAOTIS

MENETLUS

Artikkel 19

Ühenduste liikmesriike ja institutsioone esindab Euroopa Kohtus igaks üksikuks kohtuasjaks määratud esindaja; esindajat võib abistada nõustaja või advokaat.

Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriike, kes pole liikmesriigid, samuti nimetatud lepingus osutatud EFTA järelevalveasutust esindatakse samal viisil.

Teisi pooli peab esindama advokaat.

Menetluse poolt võib kohtus esindada või abistada üksnes advokaat, kellel on õigus esineda liikmesriigi või muu Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kohtus.

Sellistel esindajatel, nõustajatel ja advokaatidel on kodukorras sätestatud tingimuste kohaselt Euroopa Kohtusse ilmumisel õigused ja puutumatus, mis on neile vajalikud, et sõltumatult oma ülesandeid täita.

Euroopa Kohtusse ilmuvate nõustajate ja advokaatide suhtes on Euroopa Kohtul kodukorras sätestatud tingimustel volitused, mis tavaliselt antakse kohtutele.

Ülikoolide õppejõududel, kes on sellise liikmesriigi kodanikud, mille seadused lubavad neil olla kohtus esindajaks, on Euroopa Kohtus samad õigused, mis on käesoleva artikliga antud advokaatidele.

Artikkel 20

Euroopa Kohtu menetlus koosneb kahest osast: kirjalikust ja suulisest.

Kirjalik menetlus koosneb avalduste, arvamuste, vastuväidete ning märkuste ja neile antud vastuste, aga ka kõigi kirjalike tõendite ja muude dokumentide või nende tõestatud koopiate edastamisest kohtumenetluse pooltele ja ühenduste institutsioonidele, kelle otsused on vaidlustatud.

Kohtusekretär edastab need kodukorras sätestatud korras ja ajavahemikus.

Suuline menetlus koosneb ettekandjaks oleva kohtuniku esitatud ettekande lugemisest, esindajate, nõustajate ja advokaatide ning kohtujuristi ettepanekute ärakuulamisest Euroopa Kohtus, aga ka tunnistajate ja ekspertide ärakuulamisest, kui neid on.

Kui kohus on seisukohal, et kohtuasi ei tõstata uut õigusküsimust, võib ta pärast kohtujuristi ärakuulamist otsustada, et otsus tehakse ilma kohtujuristi ettepanekuta.

Artikkel 21

Asi esitatakse Euroopa Kohtule kohtusekretärile adresseeritud kirjaliku avaldusega. Avalduses sisalduvad avalduse esitaja nimi ja alalise elu- või asukoha aadress ning allakirjutanu amet, poole või poolte nimed, kelle vastu avaldus esitatakse, vaidluse sisu, nõuded ja lühike ülevaade avalduse aluseks olevatest asjaoludest.

Avaldusele lisatakse vajaduse korral meede, mille tühistamist taotletakse, või EÜ asutamislepingu artiklis 232 või EURATOMi asutamislepingu artiklis 148 osutatud asjaoludel dokumentaalselt tõestatud kuupäev, mil institutsioonilt nõuti toimingu tegemist kooskõlas nimetatud artiklitega. Kui dokumente ei esitata koos avaldusega, palub kohtusekretär asjaomasel poolel esitada need mõistliku tähtaja jooksul, kuid sel puhul ei aegu poole õigused isegi juhul, kui sellised dokumendid esitatakse pärast menetluse algatamise tähtaja möödumist.

Artikkel 22

EURATOMi asutamislepingu artikliga 18 reguleeritud kohtuasjad esitatakse Euroopa Kohtule kohtusekretärile adresseeritud kaebusega. Kaebuses sisalduvad selle esitaja nimi ja alalise elu- või asukoha aadress ning allakirjutanu amet, viide otsusele, mille vastu kaebus esitatakse, kostjate nimed, vaidluse sisu, ettepanekud ja lühike ülevaade kaebuse aluseks olevatest asjaoludest.

Kaebusele lisatakse vahekohtukomitee vaidlustatava otsuse tõestatud ärakiri.

Kui Euroopa Kohus apellatsioonkaebuse tagasi lükkab, jääb vahekohtukomitee otsus lõplikuks.

Kui Euroopa Kohus vahekohtukomitee otsuse tühistab, võib asja vajaduse korral ühe poole algatusel vahekohtukomiteele uueks läbivaatamiseks esitada. Vahekohtukomitee juhindub õigusküsimustes Euroopa Kohtu tehtud otsustest.

Artikkel 23

EL lepingu artikli 35 lõikega 1, EÜ asutamislepingu artikliga 234 ja EURATOMi asutamislepingu artikliga 150 reguleeritud kohtuasjade puhul teatab liikmesriigi kohus, kes peatab menetluse ja saadab asja Euroopa Kohtusse, oma otsusest Euroopa Kohtule. Seejärel teatab kohtusekretär otsusest pooltele, liikmesriikidele ja komisjonile, samuti nõukogule või Euroopa Keskpangale, kui akt, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidluse all, pärineb ühelt neist, ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kui akti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidluse all, võtsid need kaks institutsiooni vastu ühiselt.

Kahe kuu jooksul alates sellest teatamisest on pooltel, liikmesriikidel, komisjonil ja vajaduse korral ka Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal õigus esitada Euroopa Kohtule seisukohti või kirjalikke märkusi.

Lisaks sellele peab kohtusekretär EÜ asutamislepingu artikliga 234 reguleeritud kohtuasjade puhul teatama siseriikliku kohtu otsusest teistele Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikidele, kes ei ole liikmesriigid, samuti nimetatud lepingus osutatud EFTA järelevalveasutusele, kes võivad juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, kahe kuu jooksul sellisest teatamisest arvates esitada Euroopa Kohtule seisukohti või kirjalikke märkusi.

Kui nõukogu ning ühe või mitme kolmanda riigi vahelises teatavat küsimust käsitlevas kokkuleppes on sätestatud, et need riigid võivad esitada seisukohti või kirjalikke tähelepanekuid juhul, kui mõne liikmesriigi kohus taotleb Euroopa Kohtu eelotsust kõnealuse kokkuleppe reguleerimisalasse kuuluvas küsimuses, teatatakse seda küsimust käsitlevast liikmesriigi kohtu otsusest ka asjaomastele kolmandatele riikidele. Need riigid võivad kahe kuu jooksul pärast teate saamist esitada kohtule seisukohti või kirjalikke märkusi.

Artikkel 24

Euroopa Kohus võib pooltelt nõuda kõikide dokumentide esitamist ja kogu teabe andmist, mida ta peab soovitavaks. Mis tahes keeldumine võetakse ametlikult teatavaks.

Euroopa Kohus võib nõuda ka liikmesriikidelt ja institutsioonidelt, mis ei ole kohtumenetluse pooled, kogu teavet, mida kohus peab menetluses vajalikuks.

Artikkel 25

Euroopa Kohus võib omal valikul igale üksikisikule, organile, ametiasutusele, komiteele või organisatsioonile igal ajal usaldada ülesande anda eksperdiarvamus.

Artikkel 26

Tunnistajaid võib ära kuulata kodukorras sätestatud tingimustel.

Artikkel 27

Kohtusse ilmumata jäänud tunnistajate suhtes on Euroopa Kohtul volitused, mis tavaliselt antakse kohtutele, ning ta võib määrata rahatrahve kodukorras sätestatud tingimustel.

Artikkel 28

Tunnistajaid ja eksperte võib ära kuulata vande all, mis antakse kodukorras sätestatud viisil või tunnistaja või eksperdi elukohariigi õigusaktides sätestatud viisil.

Artikkel 29

Euroopa Kohus võib anda korralduse, et tunnistaja või eksperdi kuulaks ära tema alalise elukoha järgne kohus.

Korraldus saadetakse täitmiseks pädevale kohtule kodukorras sätestatud tingimustel. Vastavalt õigusabitaotlusele koostatud dokumendid tagastatakse Euroopa Kohtule samadel tingimustel.

Kulud katab Euroopa Kohus, ilma et see piiraks õigust kulusid välja nõuda pooltelt, kui see on asjakohane.

Artikkel 30

Liikmesriik käsitleb tunnistaja või eksperdi vande murdmist samal viisil nagu siis, kui rikkumine oleks toime pandud liikmesriigi tsiviilasju lahendavas kohtus. Euroopa Kohtu nõudmisel esitab asjaomane liikmesriik õiguserikkuja vastu oma pädevas kohtus süüdistuse.

Artikkel 31

Kohtuistung on avalik, kui Euroopa Kohus omal algatusel või poolte avalduse alusel tõsistel põhjustel ei otsusta teisiti.

Artikkel 32

Istungi jooksul võib Euroopa Kohus küsitleda eksperte, tunnistajaid ja pooli endid. Viimased võivad Euroopa Kohtu poole pöörduda üksnes oma esindajate vahendusel.

Artikkel 33

Iga kohtuistung protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla president ja kohtusekretär.

Artikkel 34

Läbivaatamisele tulevate kohtuasjade nimekirja kinnitab president.

Artikkel 35

Euroopa Kohtu nõupidamised on salajased ja jäävad salajaseks.

Artikkel 36

Kohtuotsustes sedastatakse põhjused, millel need rajanevad. Neis näidatakse nõupidamisest osa võtnud kohtunike nimed.

Artikkel 37

Kohtuotsustele kirjutavad alla president ja kohtusekretär. Need loetakse ette avalikul kohtuistungil.

Artikkel 38

Euroopa Kohus langetab otsuse kohtukulude asjus.

Artikkel 39

Euroopa Kohtu president võib lihtmenetluse korras, mis vajaduse korral võib erineda mõnest käesolevas põhikirjas sisalduvast eeskirjast ja mis sätestatakse kodukorras, langetada otsuse kohaldamise peatamise avalduste kohta, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 242 ja EURATOMi asutamislepingu artiklis 157, ette kirjutada ajutisi meetmeid vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 243 või EURATOMi asutamislepingu artiklile 158, või peatada täitmise kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 256 neljanda lõigu või EURATOMi asutamislepingu artikli 164 kolmanda lõiguga.

Kui presidendil pole võimalik kohal viibida, asendab teda teine kohtunik kodukorras sätestatud tingimustel.

Presidendi või teda asendava kohtuniku otsus on ajutine ega mõjuta mingil viisil Euroopa Kohtu sisulist otsust.

Artikkel 40

Ühenduste liikmesriigid ja institutsioonid võivad Euroopa Kohtus läbivaatamisel olevates kohtuasjades menetlusse astuda.

Sama õigus on igal isikul, kes tõendab oma huvi Euroopa Kohtusse esitatud kohtuasja tulemuste vastu, välja arvatud liikmesriikidevahelistes, ühenduste institutsioonide vahelistes või liikmesriikide ja ühenduste institutsioonide vahelistes kohtuasjades.

Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, võivad Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti nimetatud lepingus osutatud EFTA järelevalveasutus Euroopa Kohtus läbivaatamisel olevates kohtuasjades menetlusse astuda, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest.

Menetlusse astumise avaldus piirdub ühe poole nõuete toetamisega.

Artikkel 41

Kui nõuetekohaselt kohtukutse saanud kostja ei esita kirjalikku vastust enda kaitseks, tehakse tagaseljaotsus tema kahjuks. Otsuse vastu võib esitada vastuväite ühe kuu jooksul selle teatavaks tegemisest. Vastuväitel ei ole tagaseljaotsuse täitmist peatavat toimet.

Artikkel 42

Liikmesriigid, ühenduste institutsioonid ning teised füüsilised ja juriidilised isikud võivad kodukorras sätestatavatel juhtudel ja tingimustel kolmandate isikutena menetlusse astuda, et vaidlustada ilma neid ära kuulamata tehtud kohtuotsust, kui otsus piirab nende õigusi.

Artikkel 43

Kui kohtuotsuse mõte või ulatus on kahtluse all, annab Euroopa Kohus mis tahes huvitatud menetlusosalise või ühenduste institutsiooni avalduse alusel selle tõlgenduse.

Artikkel 44

Avalduse kohtuotsuse teistmiseks võib Euroopa Kohtule esitada üksnes sellise seiga teadasaamisel, mis oma olemuselt on otsustav ja mis otsuse langetamise ajal ei olnud Euroopa Kohtule ega teistmist taotlevale poolele teada.

Teistmist alustatakse Euroopa Kohtu otsusega, milles selgesõnaliselt sedastatakse uue seiga olemasolu, tunnistatakse, et selle olemus lubab võtta asja teistmisele, ja kuulutatakse avaldus selle alusel vastuvõetavaks.

Avaldust kohtuotsuse teistmiseks ei saa esitada pärast kümne aasta möödumist kohtuotsuse tegemise kuupäevast.

Artikkel 45

Ajapikenduse andmine seoses suurte vahemaadega määratakse kodukorras.

Tähtaja möödumise tagajärjel ei piirata kellegi õigusi, kui asjaomane pool tõestab ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolu.

Artikkel 46

Ühenduste lepinguvälise vastutusega seotud asjade aegumistähtaeg on viis aastat vastutuse aluseks olevast sündmusest. Aegumistähtaeg katkeb, kui Euroopa Kohtus algatatakse menetlus või kui enne sellist menetlust esitab kannatanud pool avalduse asjakohasele ühenduste institutsioonile. Viimasel juhul tuleb menetlus algatada kahe kuu jooksul, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 230 ja EURATOMi asutamislepingu artiklis 146; vajaduse korral kohaldatakse vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 232 teise lõigu või EURATOMi asutamislepingu artikli 148 teise lõigu sätteid.

IV JAOTIS

EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS

Artikkel 47

Artikleid 2–8, artikleid 14 ja 15, artikli 17 esimest, teist, neljandat ja viiendat lõiku ning artiklit 18 kohaldatakse esimese astme kohtu ja selle liikmete suhtes. Artiklis 2 nimetatud vanne antakse Euroopa Kohtu ees ning artiklites 3, 4 ja 6 osutatud otsused võtab vastu nimetatud kohus, olles ära kuulanud esimese astme kohtu.

Artikli 3 neljandat lõiku ning artikleid 10, 11 ja 14 kohaldatakse esimese astme kohtu kohtusekretäri suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 48 [2]

Esimese astme kohus koosneb kahekümne viiest kohtunikust.

Artikkel 49

Esimese astme kohtu liikmeid võidakse kutsuda täitma kohtujuristi ülesandeid.

Kohtujuristi ülesanne on avalikul kohtuistungil täiesti erapooletult ja sõltumatult teha põhjendatud ettepanekuid teatavate esimese astme kohtusse antud asjade lahendamiseks, selleks et abistada kohut temale määratud ülesannete täitmisel.

Selliste kohtuasjade valiku kriteeriumid ning kohtujuristide määramise kord sätestatakse esimese astme kohtu kodukorras.

Kohtuasjas kohtujuristi ülesandeid täitma kutsutud liige ei tohi osaleda kohtuotsuse tegemisel.

Artikkel 50

Esimese astme kohus tuleb kokku kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena. Kohtunikud valivad enda hulgast koja esimehe. Viiest kohtunikust koosneva koja esimees valitakse kolmeks aastaks. Esimehe võib üheks ametiajaks tagasi valida.

Kodade koosseisu ja kohtuasjade määramist kodadele reguleerib kodukord. Teatavatel kodukorraga kindlaks määratud juhtudel võib esimese astme kohus kokku tulla täiskoguna või koosneda ühestainsast kohtunikust.

Samuti võib kodukord ette näha, et selles kindlaks määratud juhtudel ja tingimustel tuleb esimese astme kohus kokku suurkojana.

Artikkel 51

Erandina EÜ asutamislepingu artikli 225 lõikest 1 ja Euratomi asutamislepingu artikli 140a lõikest 1 jääb pädevus Euroopa Kohtule EÜ asutamislepingu artiklites 230 ja 232 ning Euratomi asutamislepingu artiklites 146 ja 148 osutatud hagide puhul, kui hagi esitajaks on liikmesriik ja hagi esitatakse:

a) Euroopa Parlamendi või nõukogu tegevuse või tegevusetuse suhtes või nende mõlema ühistegevuse suhtes, välja arvatud:

- nõukogu poolt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kolmanda lõigu alusel tehtud otsuste suhtes,

- nõukogu poolt vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 133 nimetatud kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevale nõukogu määrusele rakendatud tegevuse suhtes,

- nõukogu tegevuse suhtes, millega nõukogu rakendab kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 202 kolmanda taandega rakendamisvolitusi;

b) komisjoni tegevuse või tegevusetuse suhtes EÜ asutamislepingu artikli 11a alusel.

Pädevus jääb Euroopa Kohtule eespool nimetatud artiklites osutatud hagide puhul, mille ühenduste institutsioon või Euroopa Keskpank on esitanud Euroopa Parlamendi, nõukogu, nende mõlema ühise või komisjoni tegevuse või tegevusetuse suhtes või mille ühenduste institutsioon on esitanud Euroopa Keskpanga tegevuse või tegevusetuse suhtes.

Artikkel 52

Et esimese astme kohus saaks toimida, määravad Euroopa Kohtu president ja esimese astme kohtu president ühisel kokkuleppel tingimused, mille alusel Euroopa Kohtu juurde määratud ametnikud ja muud teenistujad osutavad teenuseid esimese astme kohtule. Teatavad ametnikud ja muud teenistujad alluvad esimese astme kohtu kohtusekretärile esimese astme kohtu presidendi järelevalve all.

Artikkel 53

Esimese astme kohtu menetlust reguleerib III jaotis.

Täiendavad ja üksikasjalikumad sätted, mis võivad osutuda vajalikuks, nähakse ette kohtu kodukorraga. Kodukord võib teha erandi artikli 40 neljandast lõigust ja artiklist 41, võtmaks arvesse intellektuaalomandi vaidluste eripära.

Olenemata artikli 20 neljandast lõigust, võib kohtujurist esitada oma põhjendatud ettepanekud kirjalikult.

Artikkel 54

Kui esimese astme kohtule adresseeritud avaldus või muu menetlusdokument esitatakse ekslikult Euroopa Kohtu kohtusekretärile, annab nimetatud kohtusekretär selle viivitamata edasi esimese astme kohtu kohtusekretärile; samuti kui Euroopa Kohtule adresseeritud avaldus või muu menetlusdokument esitatakse ekslikult esimese astme kohtu kohtusekretärile, annab nimetatud kohtusekretär selle viivitamata edasi Euroopa Kohtu kohtusekretärile.

Kui esimese astme kohus leiab, et ta pole pädev arutama ja lahendama hagi, mille suhtes Euroopa Kohus on pädev, suunab ta selle hagi Euroopa Kohtusse; samuti kui Euroopa Kohus leiab, et hagi kuulub esimese astme kohtu pädevusse, suunab ta selle hagi esimese astme kohtusse, mille peale nimetatud kohus ei saa oma pädevust eitada.

Kui Euroopa Kohtus ja esimese astme kohtus on läbivaatamisel kohtuasjad, milles taotletakse üht ja sedasama hüvitust, tõstatatakse üks ja seesama tõlgendamisküsimus või vaidlustatakse ühe ja sellesama akti kehtivus, võib esimese astme kohus pärast poolte ärakuulamist menetluse peatada, kuni Euroopa Kohus oma otsuse teatavaks teeb, või kui hagi esitatakse EÜ asutamislepingu artikli 230 või Euratomi asutamislepingu artikli 146 alusel, võib esimese astme kohus oma pädevusest loobuda, et selliste hagide suhtes saaks otsuse teha Euroopa Kohus. Samas olukorras võib Euroopa Kohus otsustada oma menetluse peatada; sellisel juhul jätkub esimese astme kohtu menetlus.

Kui liikmesriik ja ühenduste institutsioon esitavad hagi sama tegevuse suhtes, loobub esimese astme kohus oma pädevusest nii, et Euroopa Kohus saaks nende hagide osas otsuse teha.

Artikkel 55

Esimese astme kohtu lõplikust otsustest, otsustest, millega sisulised küsimused lahendatakse ainult osaliselt või millega lahendatakse pädevuse puudumist või avalduse vastuvõetamatust käsitlevaid menetlusküsimusi, teatab esimese astme kohtu kohtusekretär kõigile pooltele ning ka liikmesriikidele ja ühenduste institutsioonidele, isegi kui need ei astunud menetlusse esimese astme kohtus läbivaatamisel olnud kohtuasjas.

Artikkel 56

Euroopa Kohtusse võib edasi kaevata esimese astme kohtu lõplikud otsused ja nimetatud kohtu otsused, millega sisulised küsimused lahendatakse ainult osaliselt või millega lahendatakse pädevuse puudumist või avalduse vastuvõetamatust käsitlevaid menetlusküsimusi, kahe kuu jooksul alates edasi kaevatud otsuse kuulutamisest.

Otsuse võib edasi kaevata iga pool, kelle nõue on osaliselt või tervikuna rahuldamata jäetud. Menetlusse astujad, välja arvatud liikmesriigid ja ühenduste institutsioonid, võivad otsuse edasi kaevata üksnes juhul, kui esimese astme kohtu otsus neid otseselt mõjutab.

Välja arvatud ühenduste ja nende teenistujate vaheliste vaidlustega seotud asjade puhul, võivad otsuse edasi kaevata ka liikmesriigid ja ühenduste institutsioonid, kes ei astunud menetlusse esimese astme kohtus. Sellised liikmesriigid ja institutsioonid on samas seisundis kui liikmesriigid ja institutsioonid, kes astusid menetlusse esimeses astmes.

Artikkel 57

Iga isik, kelle menetlusse astumise avalduse esimese astme kohus läbivaatamata jätab, võib edasi kaevata Euroopa Kohtusse kahe nädala jooksul alates avalduse läbivaatamata jätmise otsuse kuulutamisest.

Menetluse pooled võivad iga esimese astme kohtu otsuse, mis on tehtud EÜ asutamislepingu artikli 242, 243 või artikli 256 neljanda lõigu või EURATOMi asutamislepingu artikli 157, 158 või artikli 164 kolmanda lõigu alusel, kahe kuu jooksul alates selle teatavaks tegemisest Euroopa Kohtusse edasi kaevata.

Käesoleva artikli esimeses kahes lõigus osutatud apellatsioonkaebust arutatakse ja selle kohta tehakse otsus artiklis 39 osutatud menetluse alusel.

Artikkel 58

Euroopa Kohtusse saab edasi kaevata ainult õigusküsimustes. Apellatsioonkaebuse aluseks võib olla üksnes esimese astme kohtu pädevuse puudumine, menetlusnormide rikkumine, mis kahjustab kaebaja huve, või ühenduse õiguse rikkumine esimese astme kohtu poolt.

Apellatsioonkaebuse aluseks ei saa olla üksnes kohtukulude summa või see, kumba poolt on kohustatud neid tasuma.

Artikkel 59

Kui esimese astme kohtu otsus kaevatakse edasi, koosneb Euroopa Kohtu menetlus kirjalikust osast ja suulisest osast. Kooskõlas kodukorras sätestatud tingimustega võib Euroopa Kohus pärast kohtujuristi ja poolte ärakuulamist suulise menetluse ära jätta.

Artikkel 60

Ilma et see piiraks EÜ asutamislepingu artiklite 242 ja 243 või EURATOMi asutamislepingu artiklite 157 ja 158 kohaldamist, ei ole apellatsioonkaebusel peatavat toimet.

Erandina EÜ asutamislepingu artiklist 244 ja EURATOMi asutamislepingu artiklist 159 jõustuvad esimese astme kohtu otsused, mis kuulutavad määruse õigustühiseks, alles käesoleva põhikirja artikli 56 esimeses lõigus osutatud tähtaja möödumisel või kui selle tähtaja jooksul on otsus edasi kaevatud, siis selle kaebuse läbivaatamata jätmise kuupäevast, ilma et see siiski piiraks poole õigust pöörduda EÜ asutamislepingu artiklite 242 ja 243 või EURATOMi asutamislepingu artiklite 157 ja 158 alusel Euroopa Kohtusse tühiseks kuulutatud määruse toime peatamiseks või muu ajutise meetme ettekirjutamiseks.

Artikkel 61

Kui apellatsioonkaebus on põhjendatud, tühistab Euroopa Kohus esimese astme kohtu otsuse. Ta võib ise teha asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab, või suunata asja tagasi esimese astme kohtusse otsustamiseks.

Kui asi suunatakse tagasi esimese astme kohtusse, on Euroopa Kohtu otsused õigusküsimustes selle kohtu jaoks siduvad.

Kui esimese astme kohtu menetlusse mitteastunud liikmesriigi või ühenduste institutsiooni esitatud apellatsioonkaebus on põhjendatud, võib Euroopa Kohus, kui ta seda vajalikuks peab, teatada, millised esimese astme kohtu tühistatud otsuse tagajärjed loetakse vaidluse poolte suhtes lõplikuks.

Artikkel 62

EÜ asutamislepingu artikli 225 lõigetes 2 ja 3 ning EURATOMi asutamislepingu artikli 140a lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel võib peakohtujurist teha ettepaneku esimese astme kohtu otsuse teistmiseks Euroopa Kohtus, kui ta leiab, et valitseb tõsine oht, et see otsus mõjutab ühenduse õiguse ühtsust või järjepidevust.

Ettepanek tuleb teha ühe kuu jooksul alates esimese astme kohtu otsuse kuulutamisest. Ühe kuu jooksul alates peakohtujuristi ettepaneku kättesaamisest otsustab Euroopa Kohus, kas otsus tuleks teista või mitte.

Artikkel 62a

Euroopa Kohus teeb teistmise esemeks olevate küsimuste kohta otsuseid kiirmenetluse korras talle esimese astme kohtu poolt edastatud toimiku alusel.

Käesoleva põhikirja artiklis 23 nimetatud isikutel ning, EÜ asutamislepingu artikli 225 lõikes 2 ja Euratomi asutamislepingu artikli 140a lõikes 2 osutatud juhtudel, esimese astme kohtu menetluse pooltel on õigus esitada Euroopa Kohtule seisukohti või kirjalikke märkusi teistmise esemeks olevate küsimuste kohta selleks määratud tähtaja jooksul.

Euroopa Kohus võib enne otsuse tegemist otsustada avada suulise menetluse.

Artikkel 62b

EÜ asutamislepingu artikli 225 lõikes 2 ning Euratomi asutamislepingu artikli 140a lõikes 2 osutatud juhtudel, ilma et see piiraks EÜ asutamislepingu artiklite 242 ja 243 kohaldamist, ei ole teistmisavaldusel ja teistmismenetluse algatamise otsusel peatavat toimet. Kui Euroopa Kohus leiab, et esimese astme kohtu otsus mõjutab ühenduse õiguse ühtsust või järjepidevust, saadab ta kohtuasja tagasi esimese astme kohtusse, kelle jaoks on Euroopa Kohtu otsused õigusküsimustes siduvad. Euroopa Kohus võib teatada, millised esimese astme kohtu otsuse tagajärjed loetakse vaidluse poolte suhtes lõplikuks. Kui vaidluse lahendus tugineb teistmise tulemusi arvestades faktilistele asjaoludele, millel põhines esimese astme kohtu otsus, teeb Euroopa Kohus asjas lõpliku otsuse.

EÜ asutamislepingu artikli 225 lõikes 3 ja Euratomi asutamislepingu artikli 140a lõikes 3 ettenähtud juhtudel ning teistmisavalduse või teistmismenetluse algatamise otsuse puudumisel saavad esimese astme kohtu poolt eelotsuse küsimustele antud vastused õigusjõu artikli 62 teises lõigus märgitud tähtaja möödumisel. Teistmismenetluse algatamise korral saavad teistmise esemeks olevatele küsimustele antud vastused õigusjõu selle menetluse lõppedes, kui Euroopa Kohus ei otsusta teisiti. Kui Euroopa Kohus leiab, et esimese astme kohtu otsus mõjutab ühenduse õiguse ühtsust või järjepidevust, asendab vastus, mille Euroopa Kohus annab teistmise esemeks olevatele küsimustele, esimese astme kohtu antud vastuse.

IVA JAOTIS

KOHTUKOLLEEGIUMID

Artikkel 62c

EÜ asutamislepingu artikli 225a ja Euratomi asutamislepingu artikli 140b alusel moodustatud kohtukolleegiumite pädevust, koosseisu, töökorraldust ja menetlust käsitlevad sätted sätestatakse käesoleva põhikirja lisas.

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 63

Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu kodukord sisaldab sätteid, mis on vajalikud käesoleva põhikirja kohaldamiseks ja vajaduse korral selle täiendamiseks.

Artikkel 64

Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu keeltekasutuse korda reguleerivate eeskirjade vastuvõtmiseni käesolevas põhikirjas kohaldatakse jätkuvalt Euroopa Kohtu kodukorra ja esimese astme kohtu kodukorra keeltekasutuse korda reguleerivaid sätteid. Nimetatud sätteid võib muuta või kehtetuks tunnistada üksnes käesoleva põhikirja muutmiseks ettenähtud korra kohaselt.

[1] Artiklit on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga. Vt käesoleva väljaande lõpus olevat liidet.

[2] Artiklit on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga. Vt käesoleva väljaande lõpus olevat liidet.

--------------------------------------------------

I LISA

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHUS

Artikkel 1

Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohus (edaspidi avaliku teenistuse kohus) lahendab esimese astmena EÜ asutamislepingu artiklis 236 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 152 osutatud vaidlusi ühenduste ja nende teenistujate vahel, kaasa arvatud kõikide organite või asutuste ning nende teenistujate vahelisi vaidlusi, mis on antud Euroopa Kohtu pädevusse.

Artikkel 2

Avaliku teenistuse kohus koosneb seitsmest kohtunikust. Kui Euroopa Kohus seda taotleb, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega kohtunike arvu suurendada.

Kohtunikud nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Ametiaja lõppemisel võib kohtuniku tagasi nimetada.

Vabanenud ametikohale nimetatakse uus kohtunik kuueks aastaks.

Artikkel 3

1. Kohtunikud nimetab kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 225a neljanda lõigu ja Euratomi asutamislepingu artikli 140b neljanda lõiguga ametisse nõukogu, olles konsulteerinud käesolevas artiklis ettenähtud komiteega. Kohtunikke ametisse nimetades tagab nõukogu, et kohtu koosseisus oleksid tasakaalustatult esindatud liikmesriikide kodanikud geograafiliselt võimalikult laialt alalt esindades eri riikide õigussüsteeme.

2. Liidu iga kodanik, kes vastab EÜ asutamislepingu artikli 225a neljanda lõigu ja Euratomi asutamislepingu artikli 140b neljanda lõigu tingimustele, võib avaldada soovi kandideerimiseks. Nõukogu määrab kohtu soovitusel kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaks selliste sooviavalduste esitamise ja läbivaatamise tingimused ja korra.

3. Moodustatakse komitee, mis koosneb seitsmest liikmest, kes valitakse Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu endiste liikmete ning tunnustatud ja pädevate juristide hulgast. Nõukogu määrab kvalifitseeritud häälteenamusega Euroopa Kohtu presidendi soovitusel kindlaks komitee liikmed ja kodukorra.

4. Komitee esitab oma arvamuse kandidaatide sobivuse kohta avaliku teenistuse kohtu kohtuniku ametikohale. Komitee lisab oma arvamusele loetelu kandidaatidest, kellel on kõige sobivam kõrgetasemeline kogemus. Sellises loetelus on vähemalt kaks korda nii palju kandidaate kui nõukogu peab nimetama kohtunikke.

Artikkel 4

1. Kohtunikud valivad endi hulgast kolmeks aastaks avaliku teenistuse kohtu esimehe. Esimehe võib tagasi valida.

2. Avaliku teenistuse kohus tuleb kokku kolmest kohtunikust koosnevate kodadena. Teatavatel kodukorras kindlaksmääratud juhtudel võib kohus kokku tulla täiskoguna või viiest kohtunikust koosneva kojana või koosneda ühestainsast kohtunikust.

3. Avaliku teenistuse kohtu esimees on täiskogu ning viiest kohtunikust koosneva koja eesistujaks. Kolmest kohtunikust koosnevate kodade eesistujad määratakse vastavalt lõikes 1 sätestatud korrale. Kui avaliku teenistuse kohtu esimees on määratud kolmest kohtunikust koosneva koja liikmeks, siis on ta ka selle koja eesistujaks.

4. Täiskogu pädevust ja kvoorumit ning kodade koosseisu ja kohtuasjade määramist kodadele reguleerib kodukord.

Artikkel 5

Euroopa Kohtu põhikirja artikleid 2 kuni 6, 14, 15, artikli 17 esimest, teist ja viiendat lõiku ning artiklit 18 kohaldatakse avaliku teenistuse kohtule ja selle liikmetele.

Põhikirja artiklis 2 osutatud vanne antakse Euroopa Kohtu ees ning artiklites 3, 4 ja 6 osutatud otsused võtab vastu Euroopa Kohus, olles konsulteerinud avaliku teenistuse kohtuga.

Artikkel 6

1. Avaliku teenistuse kohut teenindavad Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu haldustalitused. Et avaliku teenistuse kohus saaks toimida, määravad Euroopa Kohtu president või asjakohastel juhtudel esimese astme kohtu president ühisel kokkuleppel avaliku teenistuse kohtu esimehega tingimused, mille alusel Euroopa Kohtu või esimese astme kohtu juurde määratud ametnikud ja muud teenistujad osutavad teenuseid avaliku teenistuse kohtule. Teatavad ametnikud või muud teenistujad alluvad avaliku teenistuse kohtu kohtusekretärile nimetatud kohtu esimehe järelevalve all.

2. Avaliku teenistuse kohus nimetab oma kohtusekretäri ja koostab tema ametijuhendi. Euroopa Kohtu põhikirja artikli 3 neljandat lõiku ning artikleid 10, 11 ja 14 kohaldatakse avaliku teenistuse kohtu kohtusekretäri suhtes.

Artikkel 7

1. Avaliku teenistuse kohtu menetlust reguleerib Euroopa Kohtu põhikirja III jaotis, välja arvatud artiklid 22 ja 23. Täiendavad ja üksikasjalikumad sätted, mis võivad osutuda vajalikuks, nähakse ette kodukorraga.

2. Esimese astme kohtu keeltekasutuse korda reguleerivaid sätteid kohaldatakse avaliku teenistuse kohtule.

3. Menetluse kirjalik osa koosneb hagiavalduse ja kostja vastuse esitamisest, kui avaliku teenistuse kohus ei otsusta, et teine kirjalik seisukohtade esitamine on vajalik. Sellise teise seisukohtade esitamise korral võib avaliku teenistuse kohus poolte kokkuleppel otsustada teha otsuse ilma suulise menetluseta.

4. Avaliku teenistuse kohus püüab kõigil menetluse etappidel, kaasa arvatud hagi esitamise ajal, leida võimalusi vaidluse rahumeelseks lahendamiseks ning üritab lihtsustada sellist vaidluste lahendamist.

5. Avaliku teenistuse kohus teeb otsuse kohtukulude osas. Kui kodukorra vastavatest sätetest ei tulene teisiti, siis kaotaja pool on kohustatud katma kohtukulud, kui kohus nii otsustab.

Artikkel 8

1. Kui avaliku teenistuse kohtule adresseeritud hagiavaldus või muu menetlusdokument esitatakse ekslikult Euroopa Kohtu või esimese astme kohtu kohtusekretärile, annab nimetatud kohtusekretär selle viivitamata edasi avaliku teenistuse kohtu kohtusekretärile. Samuti kui Euroopa Kohtule või esimese astme kohtule adresseeritud hagiavaldus või muu menetlusdokument esitatakse ekslikult avaliku teenistuse kohtu kohtusekretärile, annab nimetatud kohtusekretär selle viivitamata edasi Euroopa Kohtu või esimese astme kohtu kohtusekretärile.

2. Kui avaliku teenistuse kohus leiab, et ta pole pädev arutama ja lahendama hagi, mille suhtes Euroopa Kohus või esimese astme kohus on pädev, suunab ta selle hagi Euroopa Kohtusse või esimese astme kohtusse. Samuti kui Euroopa Kohus või esimese astme kohus leiab, et hagi kuulub avaliku teenistuse kohtu pädevusse, suunab ta selle hagi avaliku teenistuse kohtule, mille peale nimetatud kohus ei saa oma pädevust eitada.

3. Kui avaliku teenistuse kohtus ja esimese astme kohtus on läbivaatamisel kohtuasjad, milles tõstatatakse üks ja seesama tõlgendamisküsimus või vaidlustatakse ühe ja sellesama akti kehtivus, võib avaliku teenistuse kohus pärast poolte ärakuulamist menetluse peatada, kuni esimese astme kohus oma otsuse kuulutab.

Kui avaliku teenistuse kohtus ja esimese astme kohtus on läbivaatamisel kohtuasjad, millel on sama ese, loobub avaliku teenistuse kohus oma pädevusest, et selliste asjade suhtes saaks otsuse teha esimese astme kohus.

Artikkel 9

Esimese astme kohtusse võib edasi kaevata avaliku teenistuse kohtu lõplikud otsused ja nimetatud kohtu otsused, millega sisulised küsimused lahendatakse ainult osaliselt või millega lahendatakse pädevuse puudumist või hagiavalduse vastuvõetamatust käsitlevaid menetlusküsimusi, kahe kuu jooksul alates edasi kaevatud otsuse kuulutamisest.

Otsuse võib edasi kaevata iga pool, kelle nõue on osaliselt või tervikuna rahuldamata jäetud. Menetlusse astujad, välja arvatud liikmesriigid ja ühenduste institutsioonid, võivad otsuse edasi kaevata siiski üksnes juhul, kui avaliku teenistuse kohtu otsus neid otseselt mõjutab.

Artikkel 10

1. Iga isik, kelle menetlusse astumise avalduse avaliku teenistuse kohus läbi vaatamata jätab, võib edasi kaevata esimese astme kohtusse kahe nädala jooksul alates avalduse läbivaatamata jätmise otsuse kuulutamisest.

2. Menetluse pooled võivad iga avaliku teenistuse kohtu otsuse, mis on tehtud EÜ asutamislepingu artikli 242, 243 või artikli 256 neljanda lõigu või Euratomi asutamislepingu artikli 157, 158 või artikli 164 kolmanda lõigu alusel, kahe kuu jooksul alates selle teatavaks tegemisest esimese astme kohtusse edasi kaevata.

3. Esimese astme kohtu president võib lihtmenetluse korras, mis vajaduse korral võib erineda mõnest käesolevas lisas sisalduvast eeskirjast ja mis sätestatakse esimese astme kohtu kodukorras, langetada otsuse käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 alusel esitatud apellatsioonkaebuste kohta.

Artikkel 11

1. Esimese astme kohtusse saab edasi kaevata ainult õigusküsimustes. Apellatsioonkaebuse aluseks võib olla üksnes avaliku teenistuse kohtu pädevuse puudumine, menetlusnormide rikkumine, mis kahjustab kaebaja huve, või ühenduse õiguse rikkumine avaliku teenistuse kohtu poolt.

2. Apellatsioonkaebuse aluseks ei saa olla üksnes kohtukulude summa või see, kumb pool on kohustatud neid tasuma.

Artikkel 12

1. Ilma, et see piiraks EÜ asutamislepingu artiklite 242 ja 243 või Euratomi asutamislepingu artiklite 157 ja 158 kohaldamist, ei ole apellatsioonkaebusel peatavat toimet.

2. Kui avaliku teenistuse kohtu otsus kaevatakse edasi, koosneb esimese astme kohtu menetlus kirjalikust osast ja suulisest osast. Kooskõlas kodukorras sätestatud tingimustega võib esimese astme kohus pärast poolte ärakuulamist suulise menetluse ära jätta.

Artikkel 13

1. Kui apellatsioonkaebus on põhjendatud, tühistab esimese astme kohus avaliku teenistuse kohtu otsuse ning teeb ise antud küsimuses otsuse. Esimese astme kohus suunab asja kohtuotsuse tegemiseks tagasi avaliku teenistuse kohtusse, kui esimese astme kohtul ei ole võimalik otsust teha.

2. Kui asi suunatakse tagasi avaliku teenistuse kohtusse, on esimese astme kohtu otsused õigusküsimustes selle kohtu jaoks siduvad.

--------------------------------------------------

Protokoll (nr 7),

mis lisatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa ühenduste asutamislepingutele (1992)

KÕRGED LEPINGUOSALISED

ON KOKKU LEPPINUD järgmises sättes, mis lisatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa ühenduste asutamislepingutele.

Mitte miski Euroopa Liidu lepingus või Euroopa ühenduste asutamislepingutes või neid lepinguid muutvates või täiendavates lepingutes või aktides ei mõjuta Iiri põhiseaduse artikli 40 lõike 3 punkti 3 kohaldamist Iirimaal.

--------------------------------------------------

Protokoll (nr 8)

Euroopa Ühenduste teatud institutsioonide ja talituste ning Europoli asukoha kohta (1997)

LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 289, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu artiklit 77 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 189,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu lepingut,

MEELDE TULETADES JA KINNITADES 8. aprilli 1965. aasta otsust ja ilma et see piiraks otsuseid tulevaste institutsioonide ja talituste asukoha kohta,

ON LEPPINUD KOKKU järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa ühenduste asutamislepingutele.

Ainus artikkel

a) Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourgis, kus peetakse 12 igakuist täisistungjärku, sealhulgas eelarveistungjärk. Lisatäisistungjärgud peetakse Brüsselis. Euroopa Parlamendi komiteed käivad koos Brüsselis. Euroopa Parlamendi peasekretariaat ja selle talitused jäävad Luxembourgi.

b) Nõukogu asukoht on Brüsselis. Aprillis, juunis ja oktoobris peab nõukogu oma istungeid Luxembourgis.

c) Komisjoni asukoht on Brüsselis. 8. aprilli 1965. aasta otsuse artiklites 7, 8 ja 9 loetletud talitused seatakse sisse Luxembourgi.

d) Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu asukoht on Luxembourgis.

e) Kontrollikoja asukoht on Luxembourgis.

f) Majandus- ja sotsiaalkomitee asukoht on Brüsselis.

g) Regioonide komitee asukoht on Brüsselis.

h) Euroopa Investeerimispanga asukoht on Luxembourgis.

i) Euroopa Rahainstituudi ja Euroopa Keskpanga asukoht on Frankfurdis.

j) Euroopa Politseiameti (Europoli) asukoht on Haagis.

--------------------------------------------------

Protokoll (nr 9)

riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus (1997)

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

MEELDE TULETADES, et riikide valitsuste jälgimine nende oma parlamentide poolt liidu tegevuse suhtes on iga liikmesriigi konkreetse põhiseadusliku korralduse ja tava küsimus,

SOOVIDES aga ergutada riikide parlamente rohkem osalema Euroopa Liidu tegevuses ja tugevdada nende võimet avaldada oma vaateid küsimustes, mis võivad neid eriti huvitada,

ON LEPPINUD KOKKU järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa ühenduste asutamislepingutele.

I. Teave liikmesriikide parlamentidele

1. Kõik komisjoni konsulteerimisdokumendid (rohelised ja valged raamatud ning teatised) edastatakse viivitamata liikmesriikide parlamentidele.

2. Komisjoni ettepanekud õigusaktideks, nagu need määratleb nõukogu vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 207 lõikele 3, tehakse aegsasti kättesaadavaks, et iga liikmesriigi valitsus saaks vajaduse korral tagada nende kättesaadavuse parlamendile.

3. Õigusakti või vastavalt Euroopa Liidu lepingu VI jaotisele võetava meetme kohta tehtud komisjoni ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõigis keeltes kättesaadavaks tegemise ja kuupäeva vahele, mil see võetakse nõukogu päevakorda kas õigusakti vastuvõtmiseks või ühise seisukoha vastuvõtmiseks vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitele 251 ja 252, peab jääma vähemalt kuus nädalat, mille puhul kehtivad erandid kiireloomulisuse alusel, mille põhjused sedastatakse õigusaktis või ühises seisukohas.

II. Euroasjade komisjonide konverents

4. Euroasjade komisjonide konverents (edaspidi "COASAC"), mis asutati Pariisis 16.– 17. novembril 1989, võib väljendada iga seisukohta, millele ta peab kohaseks pöörata Euroopa Liidu institutsioonide tähelepanu, eriti õigusaktide eelnõude põhjal, mida liikmesriikide valitsuste esindajad võivad ühisel kokkuleppel talle saata, pidades silmas nende sisu iseloomu.

5. COASAC võib seoses vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega läbi vaadata iga seadusandliku ettepaneku või algatuse, millel võib olla otseseid tagajärgi üksikisikute õigustele ja vabadustele. Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile teatatakse kõigist selle punkti kohaselt väljendatud COASACi seisukohtadest.

6. COASAC võib esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile iga seisukoha, mida ta peab ühenduse seadusandlikus tegevuses kohaseks, eriti seoses subsidiaarsuse põhimõtte rakendamise, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise ja põhiõigusi käsitlevate küsimustega.

7. COASACi seisukohad ei seo mingil viisil riikide parlamente ega otsusta ette nende seisukohta.

--------------------------------------------------

Protokoll (nr 10)

Euroopa Liidu laienemise kohta (2001)

KÕRGED LEPINGUOSALISED

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa ühenduste asutamislepingutele.

Artikkel 1

Institutsioone käsitleva protokolli kehtetuks tunnistamine

Seoses Euroopa Liidu laienemisega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa ühenduste asutamislepingutele lisatud protokoll institutsioonide kohta.

Artikkel 2

Sätted Euroopa Parlamendi kohta

1. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 190 lõikes 2 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 108 lõikes 2 asendatakse esimene lõik 1. jaanuaril 2004 volituste kehtimisaja 2004–2009 algusest jõustuva järgmise tekstiga:

"Igast liikmesriigist valitavate esindajate arv on järgmine:

Belgia | 22 |

Taani | 13 |

Saksamaa | 99 |

Kreeka | 22 |

Hispaania | 50 |

Prantsusmaa | 72 |

Iirimaa | 12 |

Itaalia | 72 |

Luksemburg | 6 |

Madalmaad | 25 |

Austria | 17 |

Portugal | 22 |

Soome | 13 |

Rootsi | 18 |

Ühendkuningriik | 72". |

2. Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, on volituste kehtimisajaks 2004–2009 Euroopa Parlamenti valitav esindajate arv võrdne Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 190 lõikes 2 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 108 lõikes 2 nimetatud arvuga, millele on lisatud hiljemalt 1. jaanuariks 2004 allakirjutatud ühinemislepingutest tulenev uute liikmesriikide esindajate arv.

3. Kui lõikes 2 osutatud liikmete koguarv on väiksem kui 732, korrigeeritakse igast riigist valitavate esindajate arvu proportsionaalselt, nõnda et koguarv oleks võimalikult lähedal 732-le, ilma et sellise korrigeerimise tulemusena igast liikmesriigist valitavate esindajate arv ületaks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 190 lõikes 2 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 108 lõikes 2 volituste kehtimisajaks 1999–2004 sätestatud arvu.

Nõukogu võtab vastu sellekohase otsuse.

4. Erandina Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 189 teisest lõigust ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 107 teisest lõigust võib juhul, kui ühinemislepingud jõustuvad pärast käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus sätestatud nõukogu otsuse vastuvõtmist, Euroopa Parlamendi liikmete arv tähtaja jooksul, mille suhtes nimetatud otsus kehtib, ajutiselt ületada 732. Kõnealustes liikmesriikides valitavate esindajate arvu korrigeeritakse käesoleva artikli lõike 3 esimeses lõigus sätestatud viisil.

Artikkel 3

Sätted häälte arvestamise kohta nõukogus

1. [1] (Kehtetuks tunnistatud)

2. Iga ühinemise ajal arvutatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõike 2 teises lõigus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 118 lõike 2 teises lõigus osutatud künnis nõnda, et häältes väljendatud kvalifitseeritud häälteenamuse künnis ei ületa Nice’i lepingu vastu võtnud konverentsi lõppaktile lisatud deklaratsioonis Euroopa Liidu laienemise kohta esitatud tabelist tulenevat künnist.

Artikkel 4

Sätted komisjoni kohta

1. [2] Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 213 lõige 1 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 126 lõige 1 asendatakse 1. novembril 2004järgmise tekstiga, mis jõustub päevast, mil pärast nimetatud kuupäeva asub esimene komisjon oma kohustusi täitma:

"1. Komisjoni liikmed valitakse nende üldise asjatundlikkuse alusel ja nende sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust.

Komisjoni kuulub üks kodanik igast liikmesriigist.

Komisjoni liikmete arvu võib nõukogu ühehäälselt muuta.".

2. Kui liit koosneb 27 liikmesriigist, asendatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 213 lõige 1 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 126 lõige 1 järgmisega:

"1. Komisjoni liikmed valitakse nende üldise asjatundlikkuse alusel ja nende sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust.

Komisjoni liikmete arv on väiksem kui liikmesriikide arv. Komisjoni liikmed valitakse rotatsioonisüsteemi kohaselt, mis rajaneb võrdsuspõhimõttel ja mille rakenduskorra võtab nõukogu vastu ühehäälselt.

Komisjoni liikmete arvu määrab nõukogu kindlaks ühehäälselt.".

Muudatust kohaldatakse alates kuupäevast, mil pärast kahekümne seitsmenda liikmesriigi ühinemist liiduga asub esimene komisjon oma kohustusi täitma.

3. Nõukogu määrab pärast liidu kahekümne seitsmenda liikmesriigi ühinemislepingu allkirjastamist ühehäälselt kindlaks:

- komisjoni liikmete arvu;

- võrdsuspõhimõttel rajaneva rotatsioonisüsteemi rakenduskorra, mis sisaldab kõiki vajalikke kriteeriume ja eeskirju, et määrata automaatselt kindlaks üksteisele järgnevad täiskoosseisud järgmiste põhimõtete alusel:

a) liikmesriike koheldakse nende kodanike komisjoni liikmeks olemise järjestuse ja ametis oldava aja suhtes rangelt võrdsel alusel; järelikult ei või kahe erineva liikmesriigi kodanike ametiaegade koguarvu vahe kunagi olla üle ühe;

b) kui punktist a ei tulene teisiti, koostatakse iga järgnev täiskoosseis nõnda, et see peegeldaks rahuldavalt kõigi liidu liikmesriikide demograafilist ja geograafilist mitmekesisust.

4. Igal liiduga ühineval riigil on õigus saada ühinemise ajal üks oma kodanik komisjoni liikmeks kuni lõike 2 kohaldamiseni.

[1] Lõige on kehtetuks tunnistatud 2003. aasta ühinemisaktiga.

[2] Lõiget on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

--------------------------------------------------