a) selliste õhusõidukite, sh neile paigaldamiseks ette nähtud mis tahes komponendi, jätkuv lennukõlblikkus:

i) mis on registreeritud liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui nende regulatiivne ohutusjärelevalve on delegeeritud kolmandale riigile ja nende kasutaja ei ole ELi käitaja, või

ii) mis on registreeritud kolmandas riigis ja mida kasutab ELi käitaja, kui nende regulatiivne ohutusjärelevalve on delegeeritud liikmesriigile;

b) selliste kolmandas riigis registreeritud õhusõidukite ja neile paigaldamiseks ette nähtud komponentide vastavus määruses (EÜ) nr 216/2008 jätkuva lennukõlblikkuse kohta sätestatud olulistele nõuetele, mille regulatiivset ohutusjärelevalvet ei ole delegeeritud liikmesriigile, kuid mille lennuettevõtja on võtnud kuivrendile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1008/2008 ( 1 ).

i) muud õhusõidukid kui lennukid ja kopterid,

ii) õhusõidukikomponendid,

(a) korraldada tunnustatud baaskoolituskursusi; ja/või

(b) korraldada tunnustatud tüübikoolituskursusi ja

(c) korraldada eksameid ja

(d) anda välja tunnistusi.

a) selliste kolbmootoriga hermetiseerimata lennukite hoolduse puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 000 kg ja mida ei kasutata ärilises lennutranspordis,

— I lisa (osa M) punkti M.A.606 alapunkt g ja punkti M.A.801 alapunkti b alapunkt 2;

— II lisa (osa 145) punkti 145.A.30 alapunktid g ja h;

b) ärilises lennutranspordis mittekasutatavate ELA1 lennukite hoolduse puhul kuni ►M1  28. septembrini 2016 ◄ :

i) nõuet, mille kohaselt pädevad asutused peavad andma lennundustehnilise töötaja loa välja kooskõlas III lisaga (osa 66), kui tegemist on uue loaga või vastavalt kõnealuse lisa punktile 66.A.70 konverteeritud loaga;

ii) nõuet, mille kohaselt volitatud lennundustehnilised töötajad peavad olema kvalifitseeritud vastavalt III lisale (osa 66) ning mis sisaldub järgmistes sätetes:

— I lisa (osa M) punkti M.A.606 alapunkt g ja punkti M.A.801 alapunkti b alapunkt 2;

— II lisa (osa 145) punkti 145.A.30 alapunktid g ja h;

c) selliste kolmandas riigis registreeritud õhusõidukite puhul, mille määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad on võtnud kuivrendile, kuni 25. augustini 2017 Va lisa nõudeid.

— I lisa punkti M.A.201 alapunkti f sätteid kohaldatakse selliste keerukate mootorõhusõidukite suhtes, mida kasutavad käitajad, kellelt liikmesriik nõuab ärilise lennutegevuse sertifikaadi olemasolu, kuid kellel ei ole määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohast lennutegevusluba, ja äritegevuses osalevate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide suhtes;

— I lisa punkti M.A.201 alapunkti h sätteid kohaldatakse muude selliste õhusõidukite kui keerukate mootorõhusõidukite suhtes, mida kasutavad käitajad, kellelt liikmesriik nõuab ärilise lennutegevuse sertifikaadi olemasolu, kuid kellel ei ole määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohast lennutegevusluba, ja äritegevuses osalevate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide suhtes;

— I lisa punkti M.A.306 alapunkti a sätteid kohaldatakse selliste õhusõidukite suhtes, mida kasutavad määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad või sellised käitajad, kellelt liikmesriik nõuab ärilise lennutegevuse sertifikaadi olemasolu;

— I lisa punkti M.A.801 alapunkti c sätteid kohaldatakse selliste ELA1 õhusõidukite suhtes, mida ei kasuta määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad ega äritegevuses osalevad sertifitseeritud koolitusorganisatsioonid;

— I lisa punkti M.A.803 alapunkti b sätteid kohaldatakse selliste keerukate mootorõhusõidukite suhtes maksimaalse stardimassiga kuni 2 730  kg ning selliste purilennukite, mootorpurilennukite või õhupallide suhtes, mida ei kasuta määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, käitajad, kellelt liikmesriik nõuab ärilise lennutegevuse sertifikaadi olemasolu, ega äritegevuses osalevad sertifitseeritud koolitusorganisatsioonid;

— I lisa punkti M.A.901 alapunkti g sätteid kohaldatakse selliste ELA1 õhusõidukite suhtes, mida ei kasuta määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, sellised käitajad, kellelt liikmesriik nõuab ärilise lennutegevuse sertifikaadi olemasolu, ega äritegevuses osalevad sertifitseeritud koolitusorganisatsioonid.

a) võivad pädevad asutused või asjakohasel juhul organisatsioonid kuni 31. detsembrini 2015 jätkata määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) III liites või IV lisa (osa 147) II ja III liites kindlaks määratud sertifikaatide varasemate, enne 27. juulit 2015 kehtinud versioonide väljaandmist;

b) jäävad enne 1. jaanuari 2016 välja antud sertifikaadid kehtima kuni nende muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamiseni.

1. üksikute õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve ja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide väljaandmise puhul registreerijaliikmesriigi määratud asutus;

2. käesoleva lisa (osa M) A jao F alajaos määratletud hooldusorganisatsiooni tegevuse üle järelevalve teostamise puhul:

i) selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub organisatsiooni peamine tegevuskoht;

ii) amet, kui organisatsiooni asukoht on kolmandas riigis;

3. käesoleva lisa (osa M) A jao G alajaos määratletud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni tegevuse üle järelevalve teostamise puhul:

i) selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub organisatsiooni peamine tegevuskoht, kui luba tegutseda jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsioonina ei sisaldu lennuettevõtja sertifikaadis;

ii) käitaja liikmesriigi määratud asutus, kui luba tegutseda jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsioonina sisaldub lennuettevõtja sertifikaadis;

iii) amet, kui organisatsiooni asukoht on kolmandas riigis;

4. hooldusprogrammide heakskiitmise puhul,

i) registreerijaliikmesriigi määratud asutus, või

ii) kui registreerijaliikmesriigiga on enne hooldusprogrammi heakskiitmist kokku lepitud, siis

a) asutus, mille on määranud liikmesriik, kus asub käitaja peamine tegevuskoht või elu- või asukoht; või

b) asutus, mis teeb järelevalvet jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni üle, või millega omanik on sõlminud piiratud lepingu kooskõlas punkti M.A.201 alapunkti i alapunktiga 3.

a) Omanik vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest ning tagab, et lennud sellega toimuvad üksnes juhul, kui:

1. õhusõidukit hoitakse lennukõlblikuna; ning

2. kogu käitamis- ja avariivarustus on paigaldatud nõuetekohaselt ja on töökorras või selle töökõlbmatus on selgelt tähistatud; ning

3. lennukõlblikkussertifikaat jääb kehtima; ning

4. õhusõidukit hooldatakse kooskõlas punktis M.A.302 kindlaks määratud hooldusprogrammiga.

b) Kui õhusõiduk on renditud, lähevad omaniku kohustused üle rendilevõtjale, kui:

1. rendilevõtja nimi on märgitud õhusõiduki registreerimisdokumendile; või

2. see on ette nähtud rendilepinguga.

c) Iga hooldust tegev isik või organisatsioon vastutab tehtavate tööde eest.

d) Lennueelse ülevaatuse rahuldava läbimise eest vastutab õhusõiduki kapten või määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate korral käitaja. Seda ülevaatust peab tegema piloot või mõni teine kvalifitseeritud isik, kuid seda ei pea tegema sertifitseeritud hooldusorganisatsioon või osa 66 kohased volitatud lennundustehnilised töötajad.

e) Kui õhusõidukit kasutavad määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, vastutab jätkuva lennukõlblikkuse eest käitaja, kes peab tegema järgmist:

1) tagama, et ükski lend ei toimu, kui alapunktis a osutatud tingimused ei ole täidetud;

2) olema sertifitseeritud (osana lennuettevõtja sertifikaadist) vastavalt osa M A jao G alajaole jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsioonina (CAMO) ja

3) olema sertifitseeritud kooskõlas osaga 145 või sõlmima sellise organisatsiooniga lepingu kooskõlas punkti M.A.708 alapunktiga c.

f) Keerukate mootoriga õhusõidukite puhul, mida kasutatakse ärilisteks erilendudeks, või selliste äriliste lennutranspordi lendude puhul, mida käitavad muud kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, või äritegevuses osalevate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide puhul peab käitaja tagama järgmise:

1) ükski lend ei toimu, kui alapunktis a osutatud tingimused ei ole täidetud;

2) jätkuva lennukõlblikkusega seotud ülesandeid täidab sertifitseeritud CAMO. Käitaja, kes ei ole sertifitseeritud CAMO, peab kooskõlas I liitega sõlmima sellise organisatsiooniga kirjaliku lepingu, ja

3) alapunktis 2 osutatud CAMO on õhusõidukite ja nendele paigaldatavate komponentide hoolduse valdkonnas sertifitseeritud kooskõlas osaga 145, või on sõlminud sellise organisatsiooniga lepingu kooskõlas punkti M.A.708 alapunktiga c.

g) Keerukate mootoriga õhusõidukite puhul, mis ei kuulu punktide e või f alla, peab omanik tagama järgmise:

1) ükski lend ei toimu, kui alapunktis a osutatud tingimused ei ole täidetud;

2) jätkuva lennukõlblikkusega seotud ülesandeid täidab sertifitseeritud CAMO. Omanikul, kes ei ole sertifitseeritud CAMO, peab kooskõlas I liitega sõlmima sellise organisatsiooniga kirjaliku lepingu, ja

3) alapunktis 2 osutatud CAMO on õhusõidukite ja nendele paigaldatavate komponentide hoolduse valdkonnas sertifitseeritud kooskõlas osaga 145, või on sõlminud sellise organisatsiooniga lepingu kooskõlas punkti M.A.708 alapunktiga c.

h) Muude kui keerukate mootoriga õhusõidukite puhul, mida kasutatakse ärilisteks erilendudeks, või selliste äriliste lennutranspordi lendude puhul, mida käitavad lennuettevõtjad, kellel ei ole määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohast lennutegevusluba, või äritegevuses osalevate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide puhul peab käitaja tagama järgmise:

1) ükski lend ei toimu, kui alapunktis a osutatud tingimused ei ole täidetud;

2) jätkuva lennukõlblikkusega seotud ülesandeid täidab sertifitseeritud CAMO. Käitaja, kes ei ole sertifitseeritud CAMO, peab kooskõlas I liitega sõlmima sellise organisatsiooniga kirjaliku lepingu, ja

3) alapunktis 2 osutatud CAMO on õhusõidukite ja nendele paigaldatavate komponentide hoolduse valdkonnas sertifitseeritud kooskõlas osa M F alajaoga või osaga 145, või on sõlminud sellise organisatsiooniga lepingu kooskõlas punkti M.A.708 alapunktiga c.

i) Muude kui keerukate mootoriga õhusõidukite puhul, mis ei kuulu punktide e või h alla, või mida kasutatakse piiratud lendudeks, peab omanik tagama, et ükski lend ei toimu, kui alapunktis a osutatud tingimused ei ole täidetud. Selleks teeb omanik järgmist:

1) sõlmima sertifitseeritud CAMOga jätkuva lennukõlblikkusega seotud ülesannete täitmist käsitleva sellise kirjaliku lepingu kooskõlas I liitega, millega läheb vastutus nende ülesannete täitmise eest kõnealusele CAMO-le, või

2) korraldama õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust omal vastutusel ilma sertifitseeritud CAMOga lepingut sõlmimata või

3) korraldama õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust omal vastutusel ja sõlmima piiratud lepingu hooldusprogrammi koostamiseks ning selle programmi punkti M.A.302 kohaseks heakskiitmiseks:

— sertifitseeritud CAMOga või

— ELA2 õhusõiduki puhul osas 145 või osa M A jao F alajaos nimetatud hooldusorganisatsiooniga.

j) Omanik/käitaja tagab, et pädeva asutuse volitatud isikule võimaldatakse juurdepääs omaniku/käitaja kõikidele rajatistele, õhusõidukitele või dokumentidele, mis on seotud tema tegevusega (sh allhanketegevusega), et teha kindlaks vastavus käesolevale osale.

a) Iga punkti M.A.201 kohaselt vastutav isik või organisatsioon teatab registreerijaliikmesriigi määratud pädevale asutusele, konstruktsioonitüübi või lisakonstruktsioonitüübi eest vastutavale organisatsioonile ja vajaduse korral käitaja liikmesriigile õhusõiduki või selle komponendi mis tahes kindlakstehtud seisundist, mis ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Teatamine toimub ameti poolt kehtestatud korras ning hõlmab kogu teavet kõnealusele isikule või organisatsioonile teada oleva seisundi kohta.

c) Kui õhusõiduki omanik või käitaja sõlmib õhusõiduki hooldamiseks lepingu mõne teise isiku või organisatsiooniga, teatab see omanikule, käitajale või jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile samuti igast sellisest seisundist, mis mõjutab omaniku või käitaja õhusõidukit või selle komponenti.

d) Teade antakse võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui isik või organisatsioon on seisundi, mille kohta teade antakse, kindlaks teinud.

1. lennueelsete ülevaatuste teel;

2. õhusõiduki ohutut käitamist mõjutavate mis tahes defektide ja vigade kõrvaldamise teel vastavalt punktis M.A.304 ja/või punktis M.A.401 täpsustatud andmetele, võttes arvesse miinimumvarustuse loetelu ja vajaduse korral konfiguratsioonist lubatud kõrvalekallete loetelu;

3. kogu hoolduse tegemise teel kooskõlas punkti M.A.302 kohase õhusõidukihooldusprogrammiga;

4. kõigi keerukate mootoriga õhusõidukite või määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate õhusõidukite puhul punkti M.A.302 kohaselt heakskiidetud hooldusprogrammi efektiivsuse analüüsimise teel;

5. mis tahes kehtiva:

i) lennukõlblikkusdirektiivi;

ii) jätkuvat lennukõlblikkust mõjutava käitamisdirektiivi;

iii) ameti poolt kehtestatud jätkuva lennukõlblikkuse nõude;

iv) pädeva asutuse poolt vahetu reaktsioonina ohutusprobleemi jaoks ette nähtud sammude täitmise teel;

6. muudatus- ja remonditööde tegemise teel vastavalt punktile M.A.304;

7. kõigi keerukate mootoriga õhusõidukite või määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate õhusõidukite mittekohustuslike modifikatsioonide ja/või ülevaatuste puhul nende tegemise põhimõtete kehtestamise teel;

8. vajaduse korral hoolduslike kontrolllendude tegemise teel.

a) Iga õhusõiduki hooldamine korraldatakse kooskõlas õhusõiduki hooldusprogrammiga.

b) Õhusõiduki hooldusprogrammi ja kõik selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c) Kui õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kes on sertifitseeritud kooskõlas käesoleva lisa (osa M) A jao G alajaoga, või kui omaniku ja kõnealune organisatsioon on kooskõlas punkti M.A.201 alapunkti i alapunktiga 3 sõlminud piiratud lepingu, võib õhusõiduki hoolduse programmi ja selle muudatused heaks kiita kaudse heakskiitmise menetlusega.

i) Sel juhul kehtestab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon kaudse heakskiitmise menetluse ühe osana jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatust ja selle menetluse kiidab heaks pädev asutus, kelle vastutusalasse kõnealune jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon kuulub.

ii) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon ei kasuta kaudse heakskiitmise menetlust, kui selle organisatsiooni üle ei tee järelevalvet registreerijaliikmesriik, välja arvatud juhul, kui kooskõlas punkti M.1 alapunkti 4 alapunktiga ii on sõlmitud kokkulepe, millega kantakse vastutus õhusõiduki hooldusprogrammi heakskiitmise eest üle jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni eest vastutavale pädevale asutusele.

d) Õhusõiduki hooldusprogramm peab vastama

i) pädeva asutuse välja antud juhenditele;

ii) jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhenditele,

— mille on välja andnud tüübisertifikaadi, piiratud tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi, oluliste remonditööde projekti kinnituse, Euroopa tehnilistele normatiividele vastava (ETSO) loa või määruse (EL) nr 748/2012 ja selle I lisa (osa 21) alusel välja antud muu loa omanikud ning

— mis on lisatud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punktis 21A.90B või punktis 21A.431B osutatud sertifitseerimistingimustele (vajaduse korral);

iii) omaniku või jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni välja pakutud lisa- või alternatiivsetele juhenditele, kui need juhendid on heaks kiidetud kooskõlas punktiga M.A.302, välja arvatud alapunkti e kohased ohutusalaste ülesannete täitmise ajavahemikud, mida võidakse pikendada, tingimusel et hooldusprogramm vaadatakse alapunkti g kohaselt läbi piisavalt sageli ja ainult siis, kui hooldusprogramm kiidetakse otseselt heaks punkti M.A.302 alapunkti b alusel.

e) Õhusõiduki hooldusprogramm sisaldab kõikide hooldustööde üksikasju, sealhulgas nende tegemise sagedust ning tööde liikide ja eripäraga seotud eriülesandeid.

f) Keerukate mootoriga õhusõidukite puhul, kui hooldusprogramm põhineb hoolduse juhtrühma loogikal või seisundi jälgimisel, peab õhusõiduki hooldusprogramm sisaldama töökindluse programmi.

g) Õhusõiduki hooldusprogramm vaadatakse kindlate ajavahemike järel läbi ning vajaduse korral tehakse selles muudatusi. Läbivaatamine tagab, et programm on ka käitusest omandatud kogemustele tuginedes ja pädeva asutuse suuniseid arvestades jätkuvalt põhjendatud ning järgib uut ja/või muudetud hooldusjuhendit, mille on kehtestanud tüübisertifikaatide või täiendavate tüübisertifikaatide omanikud või mis tahes muud organisatsioonid, kes avaldavad sellist teavet määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) alusel.

h) Äriliseks lennutranspordiks mittekasutatava ELA1 õhusõiduki puhul ei pea alapunktides b, c, d, e ja g sätestatud nõudeid järgima, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1. Õhusõiduki hooldusprogrammis peavad olema selgelt kindlaks määratud nii õhusõiduk kui ka selle omanik, sealhulgas kõik asjaomasele õhusõidukile paigaldatud mootorid ja propellerid.

2. Õhusõiduki hooldusprogramm peab vastama ühele järgmistest nõuetest:

— see peab olema kooskõlas alapunktis i nimetatud minimaalse ülevaatusprogrammiga, mis on konkreetse õhusõiduki jaoks ette nähtud, või

— see peab olema kooskõlas alapunktidega d ja e.

3. Õhusõiduki hooldusprogramm peab sisaldama kõiki jätkuva lennukõlblikkusega seotud kohustuslikke nõudeid, näiteks korduvaid lennukõlblikkuskontrolle käsitlevad direktiivid, jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhendi (ICA) lennukõlblikkuspiirangute osa (ALS) või tüübisertifikaadi andmelehel (TCDS) loetletud konkreetsed hooldusnõuded.

— õhusõidukile paigaldatud konkreetsed seadmed ja õhusõiduki modifikatsioonid;

— õhusõidukile tehtud remonditööd;

— kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendid ja lennuohutuse seisukohalt olulised komponendid;

— hooldusbülletäänides, hooldusdokumentides ja muus mittekohustuslikus hooldusteabes sisalduvad hooldussoovitused, näiteks kapitaalremontide vahelise lennuaja (TBO) pikkus;

— teatavate seadmete korrapärase ülevaatusega seoses kohaldatavad käitamisdirektiivid ja -nõuded;

— konkreetsed käitamisalase kinnituse menetlused;

— õhusõiduki ja käitamiskeskkonna kasutamine;

— omanik-piloodi tehtavad hooldustööd (vajaduse korral).

4. Kui pädev asutus hooldusprogrammi heaks ei kiida (kas otse või jaotise M.A. G alajao kohase organisatsiooni poolt, kasutades kaudset heakskiitmismenetlust), peab õhusõiduki hooldusprogramm sisaldama omaniku allkirjastatud kinnitust selle kohta, et tegemist on konkreetse registreerimistunnusega õhusõiduki hooldusprogrammiga ja et omanik kannab täielikku vastutust hooldusprogrammi sisu ja eelkõige kõikide selliste toimingute eest, mille puhul projekti omaniku soovitustest on kõrvale kaldutud.

5. Õhusõiduki hooldusprogramm tuleb läbi vaadata vähemalt üks kord aastas. Õhusõiduki hooldusprogrammi peab läbi vaatama üks järgmistest isikutest või organisatsioonidest:

— isik, kes kontrollis lennukõlblikkust kooskõlas punkti M.A.710 alapunktiga ga, või

— jaotise M.A. G alajao kohane jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kui hooldusprogrammi ei vaadata läbi samaaegselt lennukõlblikkuse kontrollimisega.

i) Äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite (v.a õhulaevad) puhul peab alapunktis h osutatud minimaalne ülevaatusprogramm vastama järgmistele tingimustele:

1. Minimaalses ülevaatusprogrammis peavad olema kindlaks määratud järgmised kontrollivahemikud:

— ELA1 lennukite ja ELA1 fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite (TMG) puhul üks aasta või 100 lennutundi, sõltuvalt sellest, kumb kontrollivahemik on lühem. Kontrollivahemiku suhtes võib kohaldada ühe kuu või kümne tunni pikkust lubatud hälvet, tingimusel et järgmine kontrollivahemik arvutatakse lähtuvalt ülevaatuse tegemiseks algselt kavandatud kuupäevast või tundide arvust.

— ELA1 purilennukite, ELA1 motopurilennukite (v.a TMGd) ja ELA1 õhupallide puhul üks aasta. Kontrollivahemiku suhtes võib kohaldada ühe kuu pikkust lubatud hälvet, tingimusel et järgmise kontrollivahemik arvutatakse lähtuvalt ülevaatuse tegemiseks algselt kavandatud kuupäevast.

2. Minimaalne ülevaatusprogramm peab sisaldama järgmist:

— remondiprojekti omaniku nõuete kohased hooldustööd;

— märgistuste kontroll;

— komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 ( 5 ) punkti NCO.POL.105 kohased kaalumisandmed ja asjakohane kaalumine;

— transpondri (kui see on olemas) korrasoleku testimine;

— Pitot' toru rõhku kasutavate mõõturite korrasoleku testimine;

— ELA1 lennukite puhul:

—

— konstruktsioonielementide, süsteemide ja komponentide seisukorra ja paigalduse kontrollimine järgmistes piirkondades:

—

a) ameti kinnitatud tehnilised normdokumendid või

b) osa 21 kohaselt sertifitseeritud projekteerimisettevõtte poolt heaks kiidetud tehnilised normdokumendid või

c) tehnilised normdokumendid, mis on esitatud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punktis 21A.90B või punktis 21A.431B osutatud sertifitseerimistingimustes.

a) Pärast iga hooldust lisatakse õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete hulka sellega seotud punktile M.A.801 või punktile 145.A.50 vastav hooldustõend. Iga dokument lisatakse võimalikult kiiresti, kuid igal juhul mitte hiljem kui 30 päeva pärast vastavat hooldust.

b) Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjete hulka kuuluvad:

1. olenevalt õhusõidukist õhusõiduki logiraamat, mootori logiraamat(ud) või mootorimoodulite komponendikaardid, propelleri logiraamat(ud) ja kõikide kapitaalremontide vahelise ressursiga komponentide kaardid; ning

2. käitaja tehniline päevik, kui see on nõutav punkti M.A.306 kohaselt.

c) Õhusõiduki logiraamatutesse kantakse olenevalt õhusõidukist õhusõiduki tüüp ja registritunnus, kuupäev, üldlennuaeg ja/või lennutsüklid ja/või maandumised.

d) Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjed sisaldavad aktuaalset:

1. lennukõlblikkusdirektiivide ja pädeva asutuse poolt vahetu reaktsioonina ohutusprobleemile määratud sammude täitmise seisu;

2. muudatus- ja remonditööde seisu;

3. hooldusprogrammi täitmise seisu;

4. kapitaalremontide vahelise ressursiga komponentide seisundit;

5. kaalumis- ja tsentreerimistunnistust;

6. ülekantud hooldustööde loetelu.

e) Peale komponendi hooldustõendi (EASA vorm 1 või samaväärne vorm) kantakse asjaomase mootori või propelleri logiraamatusse või mootori mooduli või kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendi kaardile järgmine mis tahes paigaldatud komponenti (mootor, propeller, mootori moodul või kapitaalremontide vahelise ressursiga komponent) käsitlev asjakohane teave:

1. komponendi tähistus ja

2. vajaduse korral selle õhusõiduki, mootori, propelleri, mootorimooduli või kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendi tüüp, seerianumber ja registritunnus, millele konkreetne komponent on paigaldatud, ning viide komponendi paigaldamisele ja mahavõtmisele, ning

3. kuupäev ning vajaduse korral konkreetse komponendi akumulatiivne üldlennuaeg ja/või lennutsüklid ja/või maandumised ja/või kalendriaeg ning

4. alapunktis d sätestatud aktuaalne teave komponendi kohta.

f) Käesoleva lisa (osa M) A jao B alajao järgi jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmise eest vastutav isik peab käesolevas alapunktis kindlaksmääratud kirjeid ning esitab need taotluse korral pädevale asutusele.

g) Kõik kanded õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjetes peavad olema selged ja täpsed. Kui kannet on vaja parandada, tehakse parandus nii, et algkanne jääb selgelt näha.

h) Omanik või käitaja tagab korra järgmiste kirjete säilitamiseks näidatud aja jooksul:

1. kõik üksikasjalikud hooldustööde kirjed, mis on seotud õhusõiduki või sellele paigaldatud kapitaalremontide vahelise ressursiga mis tahes komponendiga, kuni dokumentides sisalduv teave on asendatud uue sama ulatusliku ja sama üksikasjaliku teabega, kuid vähemalt 36 kuud pärast õhusõiduki või komponendi hooldusjärgselt kasutamiseks üle andmist; ning

2. õhusõiduki ja kõikide selle kapitaalremontide vahelise ressursiga komponentide üldlennuaeg (tunnid, kalendriaeg, lennutsüklid ja maandumised) vähemalt 12 kuud pärast õhusõiduki või komponendi käitamise lõpetamist; ning

3. vajaduse korral kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendi lennuaeg (tunnid, kalendriaeg, lennutsüklid ja maandumised) alates selle viimasest plaanijärgsest hooldusest vähemalt niikaua, kuni kõnealusele plaanijärgsele hooldusele järgneb teine, sama töömahu ja põhjalikkusega plaanijärgne hooldus; ning

4. hooldusprogrammi täitmise hetkeseis, mille põhjal on võimalik kindlaks teha, et õhusõiduki heakskiidetud hooldusprogrammi täidetakse, vähemalt niikaua, kuni õhusõiduki või komponendi plaanijärgsele hooldusele järgneb teine, sama töömahu ja põhjalikkusega plaanijärgne hooldus; ning

5. õhusõiduki ja selle komponentide suhtes kehtivate lennukõlblikkusdirektiivide täitmise hetkeseis vähemalt 12 kuud pärast õhusõiduki või komponendi käitamise lõpetamist; ning

6. õhusõiduki, selle mootori(te), propelleri(te) ja mis tahes muude lennuohutuse jaoks tähtsate komponentide muudatus- ja remonditööde hetkeseis vähemalt 12 kuud pärast nende käitamise lõpetamist.

a) Ärilise lennutranspordi, äriliste erilendude ja äritegevuses osalevate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide puhul kasutab käitaja lisaks punkti M.A.305 nõuetele õhusõiduki tehnilist päevikut, mis sisaldab iga õhusõiduki kohta järgmist teavet:

1. teave iga lennu kohta, mida on vaja jätkuva lennuohutuse tagamiseks;

2. õhusõiduki kehtiv hooldustõend;

3. kehtiv hooldusdeklaratsioon õhusõiduki hoolduse seisu ja selle kohta, millal peab toimuma järgmine korraline hooldus ja plaaniväline hooldus, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on andnud loa hoida seda deklaratsiooni mujal;

4. kõik kõrvaldamata ülekantud defektid, mis mõjutavad õhusõiduki käitamist, ning

5. kõik vajalikud andmed tehnilist toetust käsitlevate kokkulepete kohta.

b) Õhusõiduki tehnilise päeviku ja selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c) Käitaja tagab, et õhusõiduki tehnilist päevikut hoitakse pärast viimast kannet alles 36 kuud.

a) Omanik või käitaja tagab oma õhusõiduki alalise ülemineku korral teisele omanikule või käitajale, et punkti M.A.305 kohased jätkuva lennukõlblikkuse kirjed ning vajaduse korral punkti M.A.306 kohane käitaja tehniline päevik antakse samuti üle.

b) Kui omanik sõlmib oma õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmiseks lepingu jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooniga, peab ta sellele üle andma punkti M.A.305 kohase jätkuva lennukõlblikkuse kirjed.

c) Dokumentatsiooni alleshoidmiseks kehtestatud ajad jäävad kehtima ka uue omaniku, käitaja või jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni suhtes.

a) Õhusõidukit hooldaval isikul või organisatsioonil peab hoolduse, kaasa arvatud muudatus- ja remonditööde tegemisel olema juurdepääs üksnes kehtivatele tehnilistele normdokumentidele ja kohustus neid kasutada.

b) Käesoleva osa tähenduses on kehtivad tehnilised normdokumendid järgmised:

1. kõik pädeva asutuse või ameti kehtestatud nõuded, protseduurid, standardid või andmed;

2. kõik kehtivad lennukõlblikkusdirektiivid;

3. jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kehtivad juhised, mille on välja andnud tüübisertifikaatide või täiendavate tüübisertifikaatide omanikud või mis tahes muud organisatsioonid, kes avaldavad sellist teavet kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisaga (osa 21);

4. kogu punkti 145.A.45 alapunkti d järgi välja antud kehtiv teave.

c) Õhusõidukit hooldav isik või organisatsioon tagab, et kõik kehtivad tehnilised normdokumendid on ajakohased ja vajaduse korral kasutamiseks valmis. Ta loob töökaartide või töölehtede süsteemi ning kas kannab tehnilised normdokumendid täpselt nendele töökaartidele või töölehtedele või tagab, et on olemas täpne viide konkreetsetele hooldustöödele nendes tehnilistes normdokumentides.

a) olema ülesannete täitmiseks kvalifitseeritud vastavalt käesolevale osale;

b) tagama, et hooldustööde tegemiseks kasutatav ala on korras ning mustusest ja saastest puhas;

c) kasutama punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides kindlaksmääratud meetodeid, võtteid, standardeid ja juhendeid;

d) kasutama punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides kindlaksmääratud tööriistu, materjale ja seadmeid. Vajaduse korral tuleb tööriistad ja seadmed üle kontrollida ning ametlikult tunnustatud standardi järgi kalibreerida;

e) tagama, et hooldustöid tehakse punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides kindlaksmääratud keskkonnaalaseid piiranguid arvesse võttes;

f) tagama, et halva ilma või pikemate hooldustööde korral kasutatakse asjakohaseid ruume;

g) tagama, et minimeeritakse mitmekordsete vigade tekkimise oht hooldustööde ajal ja vigade kordumise oht identsetel hooldustöödel;

h) tagama, et kriitiliste hooldusülesannete järgne vigade lokaliseerimise meetod on kasutusele võetud;

i) viima pärast kõiki hooldustöid läbi üldkontrolli selle tagamiseks, et õhusõidukisse ega ühtki selle komponenti ei ole jäänud ühtki tööriista, seadet ega muud võõrkeha, ning et kõik teisaldatud juurdepääsu paneelid on tagasi paigaldatud.

a) Õhusõiduki iga defekt, mis ohustab tõsiselt lennuohutust, tuleb kõrvaldada enne järgmist lendu.

b) Seda, kas õhusõiduki defekt ohustab tõsiselt lennuohutust, ning seega ka seda, millal ja kuidas see enne järgmist lendu kõrvaldada ja milliste defektide kõrvaldamise võib üle kanda, saavad vastavalt punkti M.A.801 alapunkti b alapunktile 1 või 2, punkti M.A.801 alapunktile c või d või II lisale (osa 145) otsustada punktis M.A.401 osutatud tehniliste normdokumentide abil üksnes selleks volitatud lennundustehnilised töötajad. See aga ei kehti juhul, kui piloodid või volitatud lennundustehnilised töötajad kasutavad minimaalvarustuse loetelu (MEL).

c) Õhusõiduki iga defekt, mis ei ohusta tõsiselt lennuohutust, kõrvaldatakse võimalikult kiiresti pärast defekti esmakordset avastamist ning võttes arvesse tehnilistes normdokumentides või minimaalvarustuse loetelus sätestatud mis tahes piiranguid.

d) Kõik defektid, mida ei ole enne lendu kõrvaldatud, kantakse olenevalt õhusõidukist punktis M.A.305 osutatud õhusõiduki hooldustööde kirjetesse või punktis M.A.306 osutatud käitaja tehnilisse päevikusse.

a) Ühtki komponenti ei tohi enne paigaldada, kui ta on rahuldavas seisundis, tema kohta on välja antud asjakohane EASA vormile 1 vastav või muu samaväärne hooldustõend ning ta on I lisa (osa 21) Q alajao nõuete järgi tähistatud, välja arvatud juhul kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisas (osa 21) või käesoleva määruse II lisas (osa 145) või I lisa A jao F alajaos on sätestatud teisiti.

b) Enne komponendi paigaldamist õhusõidukile tagab õhusõidukit hooldav isik või sertifitseeritud organisatsioon, et komponent sobib paigaldamiseks, kui rakendada võib erinevaid modifikatsioone ja/või kehtivate lennukõlblikkusdirektiivide järgseid konfiguratsioone.

c) Standardosi paigaldatakse õhusõidukile või selle komponentidele üksnes siis, kui nad on tehnilistes normdokumentides konkreetselt ära näidatud. Standardosi paigaldatakse üksnes siis, kui nendega on kaasas tõend nende vastavuse kohta kehtivale standardile.

d) Nii toor- kui ka tarbematerjale kasutatakse õhusõidukis või selle komponentidel üksnes siis, kui õhusõiduki või komponendi tootja on seda asjaomastes tehnilistes normdokumentides maininud või kui see on sätestatud II lisas (osa 145). Selliseid materjale tohib kasutada ainult siis, kui nad vastavad nõutavatele spetsifikatsioonidele ning on asjakohaselt jälgitavad. Iga materjaliga peavad kaasas olema dokumendid, mis on otseselt seotud vastava materjaliga ning mille hulgas on deklaratsioon spetsifikatsioonile vastavuse kohta ja nii tootja kui ka tarnija andmed.

a) Komponente, v.a määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21A.307 alapunktis c osutatud komponendid, hooldavad käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao või II lisa (osa 145) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid.

b) Erandina alapunktist a võivad käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao või II lisa (osa 145) nõuete kohaselt sertifitseeritud A-klassi pädevusega organisatsioonid või punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad hooldada komponenti kooskõlas õhusõiduki tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega üksnes siis, kui need komponendid on õhusõidukile paigaldatud. Sellele vaatamata võivad sellised organisatsioonid või volitatud lennundustehnilised töötajad komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva alapunkti sätetega. Käesoleva alapunktiga kooskõlas tehtud komponendihoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse punktis M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljaandmiseks.

c) Erandina alapunktist a võib käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao või II lisa (osa 145) nõuete kohaselt sertifitseeritud B-klassi pädevusmärkega organisatsioon kooskõlas mootori/abijõuseadme tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada mootori/abijõuseadme komponente ainult siis, kui need komponendid on mootorile/abijõuseadmele paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline B-klassi pädevusmärkega organisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva alapunkti sätetega.

d) Erandina alapunktist a ja punkti M.A.801 alapunkti b alapunktist 2 võivad muude kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavale ELA1 õhusõidukile paigaldatud või sellelt ajutiselt eemaldatud komponenti hooldada kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad, välja arvatud järgmistel juhtudel:

1. muude komponentide kui mootorite ja propellerite kapitaalremont ning

2. muude õhusõidukite kui CS-VLA, CS-22 ja LSA mootorite ja propellerite kapitaalremont.

e) Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A307 alapunktis c osutatud komponente hooldavad käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao võiosa 145 nõuete kohaselt sertifitseeritud A-klassi pädevusmärkega organisatsioonid või punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad või hooldab neid punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 3 osutatud omanik-piloot, kui komponent on õhusõidukile paigaldatud või hooldustööde hõlbustamiseks õhusõidukilt ajutiselt eemaldatud. Käesoleva punkti kohaselt tehtud hoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse punktis M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljaandmise kohta.

a) Paigaldatud kapitaalremontide vahelise ressursiga komponente ei tohi kasutada kauem kui nende ettenähtud kasutusiga, mis on määratletud hooldusprogrammis ja lennukõlblikkusdirektiivides, välja arvatud punkti M.A.504 alapunktis c sätestatud juhtudel.

b) Ettenähtud kasutusiga väljendatakse kas kalendripäevade, lennutundide, maandumiste või lennutsüklitena.

c) Ettenähtud kasutusea lõppedes tuleb komponent eemaldada õhusõidukist hoolduseks või sertifitseeritud kasutusea ületanud komponentide puhul kõrvaldamiseks.

a) Komponent loetakse kasutuskõlbmatuks mis tahes järgmiselt loetletud asjaoludel:

1. tema hooldusprogrammis kindlaksmääratud kasutusiga on ületatud;

2. ta ei vasta kehtivatele lennukõlblikkusdirektiividele või muudele ameti poolt kehtestatud jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele;

3. puudub teave, mille põhjal on võimalik määrata kindlaks tema lennu- või paigalduskõlblikkust;

4. tal on ilmsed defektid või rikked;

5. ta on osalenud vahejuhtumis või õnnetuses, mis võib mõjutada tema kasutuskõlblikkust.

b) Kasutuskõlbmatud komponendid tähistatakse ja pannakse sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni vastutusel kindlasse kohta hoiule, kuni tehakse otsus nende edasise staatuse kohta. Sellele vaatamata võib õhusõidukite puhul, mida kasutavad muud kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad ja mis ei ole keerukad mootoriga õhusõidukid, komponendi kasutuskõlbmatuks tunnistanud isik või organisatsioon pärast komponendi kasutuskõlbmatuks tunnistamist kanda vastutuse selle eest üle õhusõiduki omanikule, tingimusel et selline ülekandmine on kajastatud õhusõiduki logiraamatus, mootori logiraamatus või komponendi kaardil.

c) Komponendid, mille sertifitseeritud kasutusiga on ületatud või millel on parandamatuid defekte, tuleb lugeda praagiks ning neid ei tohi lubada liikuda tagasi komponentidega varustamise süsteemi, välja arvatud juhul kui nende sertifitseeritud kasutusiga on pikendatud või punkti M.A.304 järgi on heaks kiidetud nende remondi võimalus.

d) Igakäesoleva lisa (osa M) kohaselt vastutav isik või organisatsioon teeb alapunktis c nimetatud praakkomponentide puhul järgmist:

1. ta hoiab selliseid komponente alapunktis b osutatud kohas; või

2. ta laseb iga sellise komponendi moonutada, nii et pärast seda ei ole kõnealust komponenti võimalik majanduslikult kasutada ega remontida, enne kui tema vastutus selle komponendi eest lõpeb.

e) Alapunkti d sätetest olenemata võib käesoleva lisa (osa M) kohaselt vastutav isik või organisatsioon anda vastutuse praagiks liigitatud komponentide eest ilma neid moonutamata üle koolitust pakkuvale või teadustööd tegevale organisatsioonile.

a) Käesoleva alajao kohastes tegevustes osaleval organisatsioonil on lubatud tegutseda üksnes pädeva asutuse poolt väljaantud sertifikaadi alusel. I lisa (osa M) V liites on esitatud sertifikaadi näidis.

b) Sertifikaati hõlmavad tööd peavad olema kindlaks määratud punktis M.A.604 osutatud sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus. I lisa (osa M) IV liites on kindlaks määratud käesoleva lisa (osa M) F alajao kõik võimalikud klassid ja pädevusmärked.

c) Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib vastavalt oma käsiraamatule valmistada kooskõlas tehniliste normdokumentidega piiratud koguses osi kasutamiseks tööks omaenda ruumides.

a) Hooldusorganisatsioon koostab käsiraamatu, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1. tegevjuhi allkirjastatud kinnitus selle kohta, et organisatsioon tegutseb pidevalt kooskõlas osaga M ja käsiraamatuga; ning

2. organisatsiooni poolt tehtavate tööde maht; ning

3. punkti M.A.606 alapunktis b osutatud isiku(te) ametinimetus(ed) ja nimi (nimed); ning

4. punkti M.A.606 alapunktis b osutatud isiku(te) omavahelisi vastutussuhteid kirjeldav joonis; ning

5. volitatud lennundustehniliste töötajate ning (vajaduse korral) lennukõlblikkust kontrollivate töötajate ja hooldusprogrammi koostamise ja menetlemise eest vastutavate töötajate nimekiri, kuhu on märgitud ka nende volituste ulatus, ja

6. hooldustööde tegemise asukohtade nimekiri koos ruumide üldise kirjeldusega ja

7. kord, mille järgi hooldusorganisatsioon tagab käesoleva osa täitmist; ning

8. hooldusorganisatsiooni käsiraamatu muutmise kord.

b) Hooldusorganisatsiooni käsiraamatu ja selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c) Alapunkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi kiita heaks teatava protseduuri teel (edaspidi „kaudne heakskiitmine”).

a) Kõikide plaanijärgsete tööde tegemiseks on eraldatud ruumid ning eritöökojad ja -ruumid on vajaduse korral isoleeritud, et vältida saastamist ja kaitsta keskkonda.

b) Kõikide plaanijärgsete tööde juhtimiseks, kaasa arvatud eelkõige hooldustööde kirjete tegemiseks on eraldatud kontoriruumid.

c) Komponentide, seadmete, tööriistade ja materjalide hoidmiseks on eraldatud kindlad hoiuruumid. Hoidmisel tuleb tagada, et kasutuskõlbmatud komponendid ja materjalid on eraldatud kõikidest muudest komponentidest, materjalidest, seadmetest ja tööriistadest. Hoidmine toimub tootja poolt etteantud tingimustel ning juurdepääs hoiuruumidele antakse ainult volitatud töötajatele.

a) Organisatsioon nimetab ametisse tegevjuhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik kliendi poolt tellitud hooldustööd on rahastatud ning läbi viidud käesoleva osa nõuete kohaselt.

b) Ametisse nimetatakse isik või isikute rühm, kes vastutab selle eest, et organisatsioon täidab alati käesoleva alajao nõudeid. See isik või isikute rühm allub tegevjuhile.

c) Kõikidel alapunktis b osutatud isikutel peavad olema asjakohased õhusõiduki ja/või komponentide hooldamisega seotud teadmised, taust ja kogemused.

d) Organisatsioonil on tavapäraste eeldatavate lepinguliste tööde tegemiseks asjakohased töötajad. Ajutiselt rakendatavaid tööettevõtjaid tohib kasutada ebatavaliste lepinguliste tööde tegemiseks ja üksnes töötajatena, kellel ei ole volitust anda välja hooldustõendeid.

e) Kõikide õhusõiduki hooldusega, lennukõlblikkuse kontrollimisega ja hooldusprogrammi koostamisega tegelevate töötajate kvalifikatsioon peab olema tõendatud ja dokumenteeritud.

f) Töötajad, kes teevad eritöid, nagu näiteks keevitamist, mittepurustavaid katseid/kontrolle (välja arvatud värvimeetodil), peavad olema kvalifitseeritud vastavalt mõnele ametlikult tunnustatavale standardile.

g) Hooldusorganisatsioonil peab olema piisavalt volitatud lennundustehnilisi töötajaid, et anda õhusõidukitele ja komponentidele punktides M.A.612 ja M.A.613 osutatud hooldustõendeid. Nad peavad täitma määruse (EL) nr 1321/2014 artiklis 5 sätestatud nõudeid.

h) Erandina alapunktist g võib organisatsioon kasutada kooskõlas järgmiste sätetega kvalifitseeritud volitatud lennundustehnilisi töötajaid, kui osutatakse tehnilist toetust äritegevusega seotud käitajatele, tingimusel et vastavad protseduurid on käsiraamatu ühe osana heaks kiidetud.

1. Lennukõlblikkusdirektiivi puhul, mis näeb ette korduvaid lennueelseid lennukõlblikkuskontrolle ja konkreetselt, et seda eeskirja tohib täita lennumeeskond, võib organisatsioon õhusõiduki komandörile asjaomase lennumeeskonna loa põhjal välja anda volitatud lennundustehniliste töötajate piiratud kehtivusega loa, tingimusel et organisatsioon tagab, et kõnealune isik on saanud piisavalt praktilist väljaõpet, et täita lennukõlblikkusdirektiivi vastavalt kehtivatele nõuetele.

2. Kui õhusõidukit käitatakse eemal hooldusteenust pakkuvast asukohast, võib organisatsioon õhusõiduki komandörile asjaomase lennumeeskonna loa põhjal välja anda volitatud lennundustehniliste töötajate piiratud kehtivusega loa, tingimusel et organisatsioon tagab, et kõnealune isik on saanud piisavalt praktilist väljaõpet, et täita see ülesanne vastavalt kehtivatele nõuetele.

i) Organisatsioonil, kes kontrollib äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite lennukõlblikkust ja annab välja asjakohaseid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate vastavalt punkti M.A.901 alapunktile l, peavad olema lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kellel on punkti M.A.901 alapunkti l alapunkti 1 kohane kvalifikatsioon ja volitused.

j) Organisatsioonil, kes tegeleb äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA2 õhusõidukite hooldusprogrammi koostamise ja heakskiitmise menetlemisega vastavalt punkti M.A.201 alapunkti e alapunktile ii, peavad olema kvalifitseeritud töötajad, kes suudavad tõendada, et neil on asjakohased teadmised ja kogemused.

a) Peale punkti M.A.606 alapunktis g sätestatu võivad volitatud lennundustehnilised töötajad oma õigusi kasutada üksnes siis, kui organisatsioon on taganud, et:

1. volitatud lennundustehnilised töötajad saavad tõendada, et nad vastavad III lisa (osa 66) punkti 66.A.20 alapunktis b sätestatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui III lisas (osa 66) viidatakse liikmesriigi määrusele, millisel juhul nad peavad vastama selles määruses sätestatud nõuetele; ja

2. volitatud lennundustehnilistel töötajatel on piisavalt teadmisi hooldatava õhusõiduki ja/või selle komponendi või komponentide kohta ning samuti organisatsiooni protseduuride kohta.

b) Järgmistel ettenägematutel juhtudel, kui õhusõiduk maandatakse mujal kui oma põhibaasis, kus ei ole asjakohaseid volitatud lennundustehnilisi töötajaid, võib hooldusorganisatsioon, kellega on sõlmitud leping tehnilise toetuse pakkumise kohta, anda välja erandvolituse hooldustõendite väljaandmiseks:

1. ühele oma töötajatest, kellel on sarnase tehnilise varustuse, konstruktsiooni ja süsteemidega õhusõidukitüübi kvalifikatsioon; või

2. isikule, kellel on vähemalt kolm aastat hoolduskogemusi ning Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) kehtiv lennundustehnilise töötaja luba, mis on antud välja selle õhusõidukitüübi kohta, mille kohta on vaja hooldustõendeid välja anda, tingimusel et samas kohas ei ole ühtki käesoleva osa alusel sertifitseeritud organisatsiooni ning organisatsioonil, kellega on leping sõlmitud, on olemas tõendid selle isiku kogemuste ja loa kohta.

c) Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon dokumenteerib kõik volitatud lennundustehniliste töötajate ja lennukõlblikkust kontrollivate töötajate andmed ning haldab volitatud lennundustehniliste töötajate ja lennukõlblikkust kontrollivate töötajate ajakohastatud nimekirja, kuhu on märgitud ka nende volituste ulatus; see nimekiri on osa organisatsiooni käsiraamatust vastavalt punkti M.A.604 alapunkti a alapunktile 5.

a) Organisatsioon:

1. tagab, et punktis M.A.609 osutatud tehnilistes dokumentides kindlaksmääratud seadmed ja tööriistad või nende hooldusorganisatsiooni käsiraamatus loetletud ja kontrollitud ekvivalendid on organisatsiooni sertifikaadi ulatuses valmis igapäevaste hooldustööde tegemiseks; ja.

2. tõendab, et tal on võimalik kasutada kõiki muid seadmeid ja tööriistu, mida kasutatakse üksnes harva.

b) Tööriistad ja seadmed tuleb üle kontrollida ning ametlikult tunnustatud standardi järgi kalibreerida. Organisatsioon dokumenteerib iga sellise kalibreerimise ja kasutatud standardi.

c) Organisatsioon vaatab kõik saabuvad komponendid üle, liigitab nad ning eraldab üksteisest asjakohaselt.

a) Kui kõik nõutavad komponendi hooldustööd on kooskõlas käesoleva alajaoga lõpetatud, antakse kooskõlas punktiga M.A.802 välja komponendi hooldustõend. EASA vormi 1 ei anta välja nendele komponentidele, mida hooldatakse vastavalt punkti M.A.502 alapunktile b, d või e, ega komponentidele, mis on toodetud kooskõlas punkti M.A.603 alapunktiga c.

b) Komponendi hooldustõendi EASA vormil 1 võib genereerida arvutiandmebaasist.

a) Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud tööde üksikasjad. Säilitada tuleb kõiki kirjeid, mida on vaja selle tõendamiseks, et kõik hooldustõendi (sh alltöövõtjate hooldustõendite) saamiseks vajalikud nõuded ning lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide ja soovituste saamiseks vajalikud nõuded on täidetud.

b) Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon esitab õhusõiduki omanikule igast hooldustõendist koopia ning koopia igast sellisest dokumendist remondi- või muudatustööde kohta, mida on kasutatud remondi- või muudatustööde tegemisel.

c) Sertifitseeritud hooldusorganisatsioon säilitab kõikide hooldustööde kirjeid ja kõiki nendega seotud tehniliste normdokumentide koopiaid kolm aastat alates kuupäevast, mil ta andis välja hooldustõendi õhusõidukile või selle komponendile, millega tehtud tööd on seotud. Lisaks säilitab sertifitseeritud hooldusorganisatsioon kõikide soovituste ja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide väljaandmisega seotud kirjete koopiaid kolm aastat alates nende väljaandmise kuupäevast ja esitab nende koopiad ka õhusõiduki omanikule.

1. Kõnealuseid kirjeid tuleb säilitada nii, et need oleksid kaitstud kahjustuste, muutmise ja varguse eest.

2. Kogu varundamiseks kasutatavat arvutiriistvara hoitakse tööandmeid sisaldavast riistvarast eraldi ja keskkonnas, mis tagab selle säilimise heas seisukorras.

3. Kui sertifitseeritud hooldusorganisatsioon lõpetab tegevuse, annab ta kõik viimase kolme aasta jooksul säilitatud hooldustööde kirjed üle vastava õhusõiduki või komponendi viimasele omanikule või kliendile või paneb nad pädeva asutuse korralduse kohaselt hoiule.

a) oma sertifikaadil ja käsiraamatus määratletud kohtades hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud;

b) korraldada eriteenuste osutamist hooldusorganisatsiooni järelevalve all teises nõuetekohaselt kvalifitseeritud organisatsioonis tingimusel, et vastavad protseduurid on kehtestatud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus, mille on otseselt heaks kiitnud pädev asutus;

c) hooldada hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tingimustel iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, mis tahes kohas, kui vajadus selle järele tekib kas seetõttu, et õhusõiduk on töökõlbmatu või et on vaja teha plaaniväliseid hooldustöid;

d) anda pärast hooldustööde lõpetamist kooskõlas punktidega M.A.612 või M.A.613 välja hooldustõendeid;

e) äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite puhul ja konkreetse loa olemasolu korral võib organisatsioon teha järgmist:

1. kontrollida lennukõlblikkust ja anda välja asjakohaseid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate vastavalt punkti M.A.901 alapunktis l kindlaks määratud tingimustele ning

2. kontrollida lennukõlblikkust ja anda välja asjakohaseid soovitusi vastavalt punkti M.A.901 alapunktis l ning punkti M.A.904 alapunkti a alapunktis 2 ja alapunktis b kindlaks määratud tingimustele.

f) äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA2 õhusõidukite puhul koostada hooldusprogramm ja menetleda selle heakskiitmist kooskõlas punktiga M.A.302, vastavalt punkti M.A.201 alapunkti e alapunktis ii kindlaks määratud tingimustele ja sertifikaadis loetletud õhusõidukitüübipädevusmärgete piires.

1. organisatsiooni nimi;

2. organisatsiooni asukoht;

3. organisatsiooni muud asukohad;

4. tegevjuht;

5. punkti M.A.606 alapunktis b nimetatud isikud;

6. tööruumid, seadmed, tööriistad, materjalid, protseduurid, tööde maht ning volitatud lennundustehnilised töötajad ja lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kes või mis võivad mõjutada sertifikaadi kehtivust.

a) Hooldusorganisatsiooni sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Selle tingimuseks on, et:

1. organisatsioon täidab jätkuvalt käesoleva osa nõudeid seoses punktis M.A.619 kindlaks määratud puudustega tegelemise tingimustega; ning

2. pädeval asutusel lubatakse organisatsiooni külastada, et kontrollida käesoleva osa nõuete jätkuvat täitmist selle poolt; ning

3. sertifikaadist ei ole loobutud ja seda ei ole kehtetuks tunnistatud;

b) Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele.

a) Esimese astme puudus on iga osa M nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Teise astme puudus on iga osa M nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

c) Pärast punkti M.B.605 kohaste puuduste teatavakstegemist koostab hooldusorganisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on rakendatud.

a) Sertifitseerimise kinnituseks on VI liites esitatud sertifikaadi väljaandmine pädeva asutuse poolt.

b) Alapunktist a olenemata peab kõnealune sertifikaat määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate puhul moodustama osa käitatavale õhusõidukile pädeva asutuse poolt välja antud lennuettevõtja sertifikaadist.

c) Sertifikaadiga hõlmatud tööd peavad olema kindlaks määratud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus vastavalt punktile M.A.704.

a) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon peab esitama jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatu, mis sisaldab järgmist:

1. tegevjuhi allkirjastatud kinnitus selle kohta, et organisatsioon tegutseb pidevalt kooskõlas käesoleva osaga ja käsiraamatuga; ning

2. organisatsiooni poolt tehtavate tööde maht; ning

3. punkti M.A.706 alapunktides a, c, d ja i osutatud isiku(te) ametinimetus(ed) ja nimi (nimed); ning

4. punkti M.A.706 alapunktides a, c, d ja i osutatud isiku(te) vastutussuhteid kirjeldav organisatsiooni skeem; ning

5. punktis M.A.707 osutatud lennukõlblikkuse kontrolli tegevate töötajate nimekiri, täpsustades vajaduse korral töötajad, kellel on õigus välja anda punkti M.A.711 alapunkti c kohaseid lennulubasid; ning

6. tegevusruumide üldine kirjeldus ja asukoht; ning

7. kord, mille järgi jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon tagab käesoleva osa täitmist; ning

8. jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatu muutmise kord

9. sertifitseeritud õhusõidukite hooldusprogrammide nimekiri või selliste õhusõidukite puhul, mida määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad ei kasuta, alus- ja/või üldhooldusprogrammide nimekiri.

b) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatu ja selle muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c) Alapunkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi kiita heaks kaudse heakskiitmise menetluse teel. Kaudse heakskiitmise menetluses määratletakse lubatud väiksemad muudatused; jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon määratleb selle menetluse käsiraamatus ning selle kiidab heaks jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni eest vastutav pädev asutus.

a) Organisatsioon nimetab ametisse tegevjuhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise tööd on rahastatud ning läbi viidud käesoleva osa nõuete kohaselt.

b) Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate puhul on alapunktis a osutatud tegevjuhiks isik, kes vastutab organisatsiooni esindajana ka selle eest, et kogu organisatsiooni tegevus on rahastatud ning läbi viidud kooskõlas nõuetega, mis peavad olema täidetud lennuettevõtja sertifikaadi saamiseks.

c) Ametisse nimetatakse isik või isikute rühm, kes vastutab selle eest, et organisatsioon täidab alati käesoleva alajao nõudeid. See isik või isikute rühm allub tegevjuhile.

d) Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate puhul nimetab tegevjuht ametisse tegevusvaldkonna juhi. See isik vastutab alapunkti c kohaselt jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise tööde juhtimise ja järelevalve eest.

e) Käitajaga lepingulises suhtes oleva, osa 145 alusel sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni töötaja võib nimetada alapunktis d osutatud tegevusvaldkonna juhiks vaid pädeva asutuse sellekohasel nõusolekul.

f) Organisatsioonil peab eeldatavate tööde jaoks olema piisavalt töötajaid.

g) Kõikidel alapunktides c ja d osutatud isikutel peavad olema asjakohased õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkusega seotud teadmised, taust ja kogemused.

h) Kõikide jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega tegelevate töötajate kutseoskused peavad olema dokumenteeritud.

i) Organisatsioonid, kes pikendavad lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate kooskõlas punkti M.A.711 alapunkti a alapunktiga 4 ja punkti M.A.901 alapunktiga f, peavad nimetama vastavate volitustega isikud, kelle kiidab heaks pädev asutus.

j) Organisatsioon määrab kindlaks jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise käsiraamatus punkti M.A.706 alapunktides a, c, d ja i osutatud isiku(te) ametinimetuse(d) ja nime(d) ning ajakohastab neid.

k) Keerukate mootoriga õhusõidukite ja määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate õhusõidukite puhul peab organisatsioon pädeva asutusega kooskõlastatud korras ja tingimustel kindlaks määrama ja kontrollima jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise, kontrollimise ja kvaliteediaudititega tegelevate töötajate pädevust.

a) Selleks et jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon oleks volitatud lennukõlblikkust kontrollima ja vajaduse korral lennulube välja andma, peavad tal olema asjakohased volitatud lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kes annavad välja A jao I alajaos kirjeldatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate või soovitusi, ning vajaduse korral lennulube vastavalt punkti M.A.711 alapunktile c:

1. Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul maksimaalse stardimassiga üle 2 730  kg (välja arvatud õhupallid), peab neil töötajatel olema:

a) vähemalt viis aastat jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemusi;

b) III lisale (osa 66) vastav asjakohane litsents või lennundusalane- või muu samaväärne haridus;

c) lennundustehniline kutseharidus ning

d) asjaomaste kohustustega ametikoht sertifitseeritud organisatsioonis.

e) Olenemata alapunktides a–d sätestatust, võib punkti M.A.707 alapunkti a alapunkti 1 alapunktis b sätestatud nõude asendada viieaastase kogemusega jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel lisaks neile aastatele, mida juba nõutakse punkti M.A.707 alapunkti a alapunkti 1 alapunktis a.

2. Õhusõidukite puhul, mida ei kasuta määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, ja mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730  kg (kaasa arvatud õhupallid), peab neil töötajatel olema:

a) vähemalt kolm aastat jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemusi;

b) III lisale (osa 66) vastav asjakohane litsents või lennundusalane- või muu samaväärne haridus;

c) asjakohane lennundustehniline kutseharidus, ning

d) asjaomaste kohustustega ametikoht sertifitseeritud organisatsioonis;

e) Olenemata alapunktides a–d sätestatust, võib punkti M.A.707 alapunkti a alapunkti 2 alapunktis b sätestatud nõude asendada nelja-aastase kogemusega jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel lisaks neile aastatele, mida juba nõutakse punkti M.A.707 alapunkti a alapunkti 2 alapunktis a.

b) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon saab enda poolt ametisse nimetatud töötajatele, kes kontrollivad lennukõlblikkust, anda loa üksnes siis, kui pädev asutus on nad ametlikult heaks kiitnud pärast seda, kui nad on pädeva asutuse või asjaomase organisatsiooni lennukõlblikkuskontrollitöötajate järelevalve all pädeva asutuse kinnitatud protseduuri kohaselt rahuldavalt sooritanud lennukõlblikkuskontrolli.

c) Organisatsioon tagab, et õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrolle tegevatel töötajatel on tõendatavalt olemas asjakohased jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise värsked kogemused.

d) Lennukõlblikkuse kontrolli töötajate tuvastamiseks kantakse iga selline töötaja koos oma loa viitega jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatusse.

e) Organisatsioon peab registrit kõigi lennukõlblikkuse kontrolli töötajate kohta, lisades igaühe juurde tema asjakohase kvalifikatsiooni, kokkuvõtte tema kogemustest ja koolitustest jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise valdkonnas ning koopia tema loast. Registri andmeid säilitatakse kuni kaks aastat pärast seda, kui lennukõlblikkuse kontrolli töötaja on organisatsioonist lahkunud.

a) Kõiki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud töid tehakse vastavalt käesoleva osa A jao C alajao nõuetele.

b) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon teeb iga hallatava õhusõiduki puhul järgmist:

1. koostab hooldusprogrammi, kaasa arvatud mis tahes kohaldatava töökindlusprogrammi, ja jälgib selle täitmist;

2. esitab õhusõiduki hooldusprogrammi koos muudatustega pädevale asutusele heakskiitmiseks (välja arvatud juhul, kui see on hõlmatud kaudse heakskiitmise menetlusega kooskõlas punkti M.A.302 alapunktiga c) ning õhusõiduki puhul, mida kasutavad muud kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, esitab koopia hooldusprogrammist punkti M.A.201 kohaselt vastutavale omanikule või käitajale;

3. korraldab muudatus- ja remonditööde kinnitamist;

4. tagab, et kõiki hooldustöid tehakse kooskõlas heakskiidetud hooldusprogrammiga, ning et hooldustõendeid antakse välja kooskõlas käesoleva lisa (osa M) A jao H alajaoga;

5. tagab, et kõik kehtivad lennukõlblikkusdirektiivid ja käitamisdirektiivid, mis mõjutavad jätkuvat lennukõlblikkust, on täidetud;

6. tagab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon kõrvaldab kõik plaanijärgse hoolduse käigus avastatud või teatatud defektid;

7. tagab, et õhusõiduk toimetatakse vajaduse korral asjakohase sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni juurde;

8. koordineerib plaanijärgset hooldust, lennukõlblikkusdirektiivide rakendamist, kapitaalremontide vahelise ressursiga osade väljavahetamist ning komponentide ülevaatusi, tagamaks et kõiki töid tehakse nõuetekohaselt;

9. haldab ja hoiab alles kõiki jätkuva lennukõlblikkusega seotud kirjeid ja/või käitaja tehnilist päevikut;

10. tagab, et massi ja balansseeringu aruanne vastab õhusõiduki hetkeseisule.

c) Kui keerukate mootoriga õhusõidukite või ärilise lennutranspordi lendudeks kasutatavate õhusõidukite või ärilisteks erilendudeks või äritegevuses osalevate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide tegevuseks kasutatavate õhusõidukite puhul ei ole jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil osa 145 või osa M A jao F alajao kohast luba, sõlmib organisatsioon koostöös käitajaga osa 145 või osa M A jao F alajao kohaselt sertifitseeritud organisatsiooni või mõne teise käitajaga kirjaliku hoolduslepingu, milles on kindlaks määratud punkti M.A.301 alapunktides 2, 3, 5 ja 6 kirjeldatud ülesanded, tagades nii, et kõiki hooldustöid teeb lõpptulemusena osa 145 või osa M A jao F alajao järgi sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, ning määrates kindlaks punkti M.A.712 alapunktis b osutatud kvaliteediülesannete toetuse.

d) Olenemata alapunktist c võib leping olla üksikute osa 145 või osa M A jao F alajao nõuetele vastavale hooldusorganisatsioonile antud töökäskude vormis, kui tegemist on

1. õhusõidukiga, mis vajab plaanivälist liinihooldustööd,

2. komponentide, kaasa arvatud mootorite, hooldusega.

a) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval sertifitseeritud organisatsioonil on punktis M.A.708 osutatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmiseks kehtivad ja aktuaalsed punktis M.A.401 kirjeldatud tehnilised normdokumendid, mida ta ka kasutab. Need tehnilised normdokumendid võib esitada omanik või käitaja kooskõlas selle omaniku või käitajaga sõlmitud lepinguga. Sellisel juhul peab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon kõnealuseid dokumente säilitama ainult lepingu kehtivuse vältel, kui punktist M.A.714 ei tulene teisiti.

b) Õhusõidukite puhul, mida ei kasuta määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, võib jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon koostada alus- ja/või üldhooldusprogrammid, et võimaldada esialgse sertifikaadi väljaandmist ja/või sertifikaadi ulatuse laiendamist ilma käesoleva lisa (osa M) I liites osutatud lepinguteta. Need alus- ja/või üldhooldusprogrammid ei välista siiski vajadust kehtestada nõuetele vastav õhusõiduki hooldusprogramm kooskõlas punktiga M.A.302 aegsasti enne punktis M.A.711 osutatud õiguste kasutamist.

a) Punktis M.A.901 sätestatud õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli nõude täitmiseks teeb jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon kõikide õhusõiduki kirjete protokollitud kontrolli, et veenduda järgmises:

1. plaaneri, mootori ja propelleri lennuajad ning nendega seotud lennutsüklid on nõuetekohaselt dokumenteeritud ning

2. lennukäsiraamat vastab õhusõiduki konfiguratsioonile ja on ajakohastatud ning

3. kõik heakskiidetud hooldusprogrammi järgi õhusõidukil teha olevad hooldustööd on tehtud ning

4. kõik teadaolevad defektid on kõrvaldatud või vajaduse korral on nende kõrvaldamine kontrollitaval viisil edasi lükatud ning

5. kõik kehtivad lennukõlblikkusdirektiivid on täidetud ja nõuetekohaselt registreeritud ning

6. kõik õhusõidukil tehtud muudatus- ja remonditööd on registreeritud ning vastavuses määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetega ning

7. kõik õhusõidukile paigaldatud kapitaalremontide vahelise ressursiga komponendid on nõuetekohaselt tähistatud, registreeritud ja need ei ole ületanud oma ettenähtud ressurssi ning

8. kõikide hooldustööde kohta on välja antud I lisa (osa M) nõuete kohane hooldustõend ning

9. aktuaalne massi ja balansseeringu aruanne vastab õhusõiduki konfiguratsioonile ja kehtib ning

10. õhusõiduk vastab oma konstruktsioonitüübi viimasele ameti poolt kinnitatud versioonile ning

11. vajaduse korral on õhusõidukil mürasertifikaat, mis vastab määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) I alajao kohasele õhusõiduki konfiguratsioonile.

b) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava sertifitseeritud organisatsiooni lennukõlblikkuse kontrolli töötajad teevad õhusõiduki tehnilise ülevaatuse. Kui lennukõlblikkuse kontrolli töötajad ei ole III lisa (osa 66) nõuete kohaselt kvalifitseeritud, abistavad neid kõnealuse ülevaatuse tegemisel vastavalt kvalifitseeritud töötajad.

c) Õhusõiduki tehnilise ülevaatuse käigus veenduvad lennukõlblikkuse kontrolli töötajad, et:

1. kõik nõutavad tähised ja sildid on nõuetekohaselt paigaldatud; ning

2. õhusõiduk vastab oma kinnitatud lennukäsiraamatule; ning

3. õhusõiduki konfiguratsioon vastab kinnitatud dokumentidele; ning

4. ei leita ühtki defekti, mida ei oleks punkti M.A.403 nõuete kohaselt käsitletud; ning

5. õhusõiduki ja alapunktis a osutatud protokollitud lennukõlblikkuskirjete vahel ei leita erinevusi.

d) Erandina punkti M.A.901 alapunktist a võib lennukõlblikkuse kontrolli teha ennetavalt kuni 90 päeva, ilma et ülevaatuse rütm katkeks ja et tehniline ülevaatus saaks toimuda hoolduskontrolli käigus.

e) I lisa (osa M) III liites osutatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (EASA vorm 15b) või soovituse lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmiseks (EASA vorm 15a) võivad välja anda üksnes:

1. lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, keda on punktile M.A.707 vastavalt nõuetekohaselt volitanud lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon või punkti M.A.901 alapunktis g sätestatud juhtudel volitatud lennundustehnilised töötajad;

2. olles veendunud, et lennukõlblikkust on kontrollitud täies mahus ning ei ole tuvastatud ühtki nõuetele mittevastavust, mis võiks ohustada lennuohutust.

f) Õhusõiduki kohta välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi koopia tuleb saata kümne päeva jooksul selle õhusõiduki registreerijaliikmesriigile.

g) Lennukõlblikkuse kontrolliga seotud töid ei tohi anda alltöövõtu korras edasi kolmandatele isikutele.

ga) Äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite puhul, mille jaoks on koostatud punkti M.A.302 alapunkti h kohane õhusõiduki hooldusprogramm, tuleb õhusõiduki hooldusprogramm läbi vaadata lennukõlblikkuse kontrolliga samal ajal. Õhusõiduki hooldusprogrammi peab läbi vaatama sama isik, kes kontrollis lennukõlblikkust.

h) kui lennukõlblikkuse kontroll ei anna soovitud tulemust või kui punkti M.A.710 alapunkti ga kohase kontrolli käigus leitakse õhusõiduki juures hooldusprogrammi sisuga seotud puudusi, teavitab asjaomane organisatsioon pädevat asutust sellest võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul alates hetkest, mil asjaomane organisatsioon kontrollimisega seotud olukorra kindlaks tegi. Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat antakse välja alles pärast seda, kui kõik puudused on kõrvaldatud.

a) Käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon võib teha järgmist:

1. korraldada sertifikaadis loetletud muude õhusõidukite kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate õhusõidukite jätkuvat lennukõlblikkust;

2. korraldada määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatava õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust, kui see õhusõiduk on näidatud nii tema kui ka lennuettevõtja sertifikaadil;

3. lasta jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud piiratud ülesandeid täita teisel organisatsioonil, kes on sõlminud temaga lepingu ja töötab tema kvaliteedisüsteemi järgi, nagu on näidatud sertifikaadil;

4. punkti M.A.901 alapunktis f sätestatud tingimustel pikendada lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaati, mille on välja andnud pädev asutus või muu käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt jätkuva lennukõlblikkuse korraldamiseks sertifitseeritud organisatsioon.

b) Liikmesriigis registreeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon võib saada loa teostada punktis M.A.710 osutatud lennukõlblikkuse kontrolle ning:

1. anda välja asjaomane lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat ning pikendada seda õigeaegselt kooskõlas punkti M.A.901 alapunkti c alapunktis 2 või punkti M.A.901 alapunkti e alapunktis 2 sätestatud tingimustega;

2. anda registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele soovitusi lennukõlblikkuse kontrolli teostamise kohta.

c) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile, kelle sertifikaat hõlmab punkti M.A.711 alapunktis b osutatud õigusi, võib anda täiendava õiguse välja anda määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21A.711 alapunkti d kohane lennuluba sellisele õhusõidukile, millele organisatsioon võib anda lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon kinnitab vastavust heakskiidetud lennutingimustele punktis M.A.704 osutatud käsiraamatus kirjeldatud piisava heakskiidetud menetluse kohaselt.

a) Selleks et jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon vastaks jätkuvalt käesoleva alajao nõuetele, loob kõnealune organisatsioon kvaliteedisüsteemi ning nimetab ametisse kvaliteedijuhi, kes jälgib õhusõiduki lennukõlblikkuse korraldamise protseduuride täitmist ja nõuetekohasust. Nimetatud protseduuride täitmise jälgimine hõlmab tegevjuhile aruandmist, et tagada vajaduse korral parandusmeetmete võtmine.

b) Kvaliteedisüsteem on ette nähtud käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohase tegevuse seireks. See sisaldab vähemalt järgmisi ülesandeid:

1. selle jälgimine, et kogu käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohane tegevus toimub kinnitatud protseduuride kohaselt; ning

2. selle jälgimine, et kõiki lepingulisi hooldustöid tehakse kooskõlas lepinguga; ning

3. käesoleva osa nõuete pideva täitmise jälgimine.

c) Kõnealuse tegevuse dokumente säilitatakse vähemalt kaks aastat.

d) Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon on sertifitseeritud mõne muu osa alusel, võib ta oma kvaliteedisüsteemi ühendada vastava osa kohaselt nõutava kvaliteedisüsteemiga.

e) Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate puhul peab osa M A jao G alajaos kirjeldatud kvaliteedisüsteem moodustama õhusõiduki käitaja kvaliteedisüsteemi lahutamatu osa.

f) Väikese organisatsiooni puhul, kes ei tegele määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse kontrollimisega, võib kvaliteedisüsteemi asendada pädeva asutuse heakskiidetud korrapäraste organisatsiooni ülevaatustega, välja arvatud juhul, kui organisatsioon annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate õhusõidukitele, mille maksimaalne stardimass on suurem kui 2 730  kg ning mis ei ole õhupallid. Kvaliteedisüsteemi puudumise korral ei tohi organisatsioon jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmiseks sõlmida alltöövõtulepinguid teiste organisatsioonidega.

1. organisatsiooni nimi;

2. organisatsiooni asukoht;

3. organisatsiooni täiendavad asukohad;

4. tegevjuht;

5. punkti M.A.706 alapunktis c kindlaks määratud isikud;

6. ruumid, protseduurid, tööde maht ja töötajad, mis võivad mõjutada organisatsiooni sertifikaadi kehtivust.

a) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud tööde üksikasjad. Punktis M.A.305 ja vajaduse korral punktis M.A.306 nõutud kirjed ja dokumendid tuleb säilitada.

b) Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil on punkti M.A.711 alapunktis b sätestatud õigus, säilitab ta koopia kõikidest välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatidest ja soovitustest ning asjakohastest tõenditest. Samuti säilitab organisatsioon kõikide nende lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide koopiad, mida ta on punkti M.A.711 alapunkti a alapunktis 4 sätestatud õiguse alusel pikendanud.

c) Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil on punkti M.A.711 alapunktis c sätestatud õigus, säilitab ta koopia kõikidest määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21A.729 sätete kohaselt välja antud lennulubadest.

d) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon säilitab kõikide alapunktis b ja c loetletud dokumentide koopiaid kuni kaks aastat pärast õhusõiduki käitamise lõpetamist.

e) Kõnealuseid dokumente tuleb hoida nii, et need oleksid kaitstud kahjustuste, muutmise ja varguse eest.

f) Kogu varundamiseks kasutatavat arvutiriistvara hoitakse tööandmeid sisaldavast riistvarast eraldi ja keskkonnas, mis tagab selle säilimise heas seisukorras.

g) Kui õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine antakse üle teisele organisatsioonile või isikule, tuleb sellele organisatsioonile või isikule üle anda ka kõik säilitatud kirjed. Kirjete säilitamiseks ettenähtud tähtajad kehtivad ka uue organisatsiooni või isiku suhtes.

h) Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon lõpetab tegevuse, tuleb kõik säilitatud kirjed anda üle õhusõiduki omanikule.

a) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Selle tingimuseks on, et:

1. organisatsioon täidab jätkuvalt käesoleva osa nõudeid seoses punktis M.B.705 kindlaksmääratud puuduste käsitlemise tingimustega; ning

2. pädeval asutusel lubatakse organisatsiooni külastada, et kontrollida käesoleva osa nõuete jätkuvat täitmist kõnealuse organisatsiooni poolt; ning

3. sertifikaadist ei ole loobutud ja seda ei ole kehtetuks tunnistatud.

b) Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele.

a) Esimese astme puudus on iga osa M nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Teise astme puudus on iga osa M nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

c) Pärast punkti M.B.705 kohaste puuduste teatavakstegemist koostab jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on ellu viidud.

a) Hooldustõendid antakse välja vastavalt käesolevale alajaole, välja arvatud hooldustõendid, mida annab välja II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon.

b) Õhusõiduki võib kasutusse võtta alles siis, kui pärast mis tahes hooldustööde lõpetamist ja veendumist, et kõik nõutavad hooldustööd on tehtud nõuetekohaselt, on hooldustõendi välja andnud:

1. asjaomased volitatud lennundustehnilised töötajad käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni nimel; või

2. III lisa (osa 66) nõuetele vastavad volitatud lennundustehnilised töötajad, välja arvatud käesoleva lisa VII liites loetletud keeruliste hooldustööde korral, mille suhtes kohaldatakse alapunkti 1; või

3. punktis M.A.803 osutatud omanik-piloot.

c) Erandina punkti M.A.801 alapunkti b alapunkti 2 sätetest võivad äriliseks lennutranspordiks või ärilisteks erilendudeks või äritegevuses osalevate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide tegevuseks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite puhul tehtud VII liites loetletud keeruliste hooldustööde kohta hooldustõendi välja anda punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad.

d) Erandina punkti M.A.801 alapunktist b võib omanik ettenägematutel juhtudel, kui õhusõiduk maandatakse kohta, kus käesoleva lisa või II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon või volitatud lennundustehnilised töötajad ei ole kättesaadavad, volitada iga isikut, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus asjakohase hooldustöö alal ning nõuetekohane kvalifikatsioon, hooldama õhusõidukit kooskõlas käesoleva lisa D alajaos sätestatud standarditega ning andma välja hooldustõendi. Sel juhul omanik

1. hangib ja säilitab õhusõiduki kirjete hulgas teavet kõikide tehtud tööde ja tõendi välja andnud isiku kvalifikatsiooni kohta ja

2. tagab, et punkti M.A.801 alapunktis b osutatud nõuetekohaselt volitatud isik või käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao või II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud organisatsioon kontrollib kõik sellised hooldustööd üle esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul, ning annab välja hooldustõendi, ja

3. teatab seitsme päeva jooksul sellisest hooldustõendi väljaandmise volituse andmisest õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise eest vastutavale organisatsioonile, kui sellise organisatsiooniga on sõlmitud leping kooskõlas punkti M.A.201 alapunktiga i, või osutatud lepingu puudumise korral pädevale asutusele.

e) Kui hooldustõend antakse välja punkti M.A.801 alapunkti b alapunkti 2 või punkti M.A.801 alapunkti c alusel, võib volitatud lennundustehnilistel töötajatel hooldustööde tegemisel olla üks või mitu abilist, kes töötavad nende vahetu ja pideva kontrolli all.

f) Hooldustõendile peavad olema kantud vähemalt:

1. tehtud hooldustööde põhilised üksikasjad;

2. hooldustööde lõpetamise kuupäev;

3. tõendi välja andnud organisatsiooni ja/või isiku andmed, sealhulgas:

i) käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni ning tõendi välja andnud volitatud lennundustehniliste töötajate loa number; või

ii) punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 või punkti M.A.801 alapunktis c osutatud hooldustõendi korral tõendi välja andnud volitatud lennundustehniliste töötajate andmed ja vajaduse korral nende loa number;

4. lennukõlblikkuse või käitamise võimalikud piirangud.

g) Erandina alapunktist b ja vaatamata alapunkti h sätetele võib hooldustõendi välja anda õhusõiduki kinnitatud piirangute raames juhul, kui ettenähtud hooldustöid ei saa lõpetada. See asjaolu ning kõik õhusõiduki või käitamise võimalikud piirangud tuleb märkida õhusõiduki hooldustõendile ja need on alapunkti f alapunkti 4 kohaselt nõutava teabe osaks.

h) Hooldustõendit ei anta välja mis tahes teadaolevate nõuete rikkumise korral, mis ohustab lennuohutust.

a) Komponendile antakse hooldustõend pärast mis tahes hooldustöid, mis on õhusõiduki komponendile tehtud kooskõlas punktiga M.A.502.

b) Komponendi hooldustõend on EASA vormil 1 välja antav hooldustõend, välja arvatud juhul, kui õhusõiduki komponentide hooldustöid tehti kooskõlas punkti M.A.502 alapunktiga b, d või e, mille korral kohaldatakse hoolduse suhtes punkti M.A.801 kohaseid hooldustõendi väljaandmise menetlusi.

a) Omanik-piloot peab vastama järgmistele nõuetele:

1. tal on liikmesriigi poolt õhusõiduki tüübi- või klassipädevusmärke jaoks välja antud või kinnitatud kehtivat piloodiluba (või samaväärset dokumenti);

2. ta peab omama õhusõidukit kas ainuomaniku või kaasomanikuna, kes on:

i) üks registreerimisvormile kantud füüsilistest isikutest; või

ii) mittetulundusliku, vaba aja veetmisega seotud juriidilise üksuse liige, kui see juriidiline üksus on registreerimisdokumendis märgitud omanikuna või käitajana ning kõnealune liige on otseselt kaasatud selle juriidilise üksuse otsustamisprotsessi ning kui asjaomane juriidiline üksus on selle isiku määranud teostama omanik-piloodi hooldustöid.

b) Kõikide äriliseks lennutranspordiks või ärilisteks erilendudeks või äritegevuses osalevate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide tegevuseks mittekasutatavate lihtsa konstruktsiooniga mootorõhusõidukite puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730  kg, samuti purilennukite, mootorpurilennukite ja õhupallide puhul võib omanik-piloot anda hooldustõendi välja pärast VIII liite kohaste omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööde tegemist.

c) Omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööde ulatus tuleb täpsustada punktis M.A.302 osutatud õhusõiduki hooldusprogrammis.

d) Hooldustõendi kohta tuleb teha märge logiraamatutesse ning see peab sisaldama tehtud hooldustööde põhilisi üksikasju, kasutatud tehnilisi normdokumente, kuupäeva, millal need hooldustööd lõpetati, ning tõendit väljastava omanik-piloodi andmeid, allkirja ja piloodiloa numbrit.

a) Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat antakse välja kooskõlas III liitega (EASA vorm 15a, 15b või 15c) pärast lennukõlblikkuse kontrolli rahuldavat läbimist. Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kehtib üks aasta.

b) Kontrollitud keskkonnas asuv õhusõiduk on õhusõiduk, i) mida viimase 12 kuu jooksul on pidevalt hallanud üks käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon ning ii) mida viimase 12 kuu jooksul on hooldanud käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao või II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid. See hõlmab punkti M.A.803 alapunktis b osutatud hooldustöid, mille kohta on hooldustõendid välja antud kooskõlas punkti M.A.801 alapunkti b alapunktiga 2 või 3.

c) Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate kõigi õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul maksimaalse stardimassiga üle 2 730  kg (välja arvatud õhupallid), mis asuvad kontrollitud keskkonnas, võib alapunktis b osutatud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kui ta on nõuetekohaselt sertifitseeritud ja kui on täidetud alapunkti k sätted

1. anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kooskõlas punktiga M.A.710 ja

2. pikendada enda välja antud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate kaks korda iga kord üheks aastaks, kui õhusõiduk on jäänud kontrollitud keskkonda.

d) Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate kõigi õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul maksimaalse stardimassiga üle 2 730  kg (välja arvatud õhupallid), mis

i) ei asu kontrollitud keskkonnas või

ii) mille jätkuva lennukõlblikkuse eest vastutab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kellel ei ole õigust teha lennukõlblikkuse kontrolle,

e) Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt mittekasutatavate õhusõidukite puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730  kg, ja õhupallide puhul võib omaniku või käitaja määratud iga jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kui ta on käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõuete kohaselt sertifitseeritud ja kui on täidetud alapunkti k sätted, teha järgmist:

1. anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kooskõlas punktiga M.A.710 ja

2. pikendada enda välja antud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate kaks korda iga kord üheks aastaks, kui õhusõiduk on jäänud asjaomase organisatsiooni hallatavasse kontrollitud keskkonda.

f) Erandina punkti M.A.901alapunkti c alapunktist 2 ja punkti M.A.901 alapunkti e alapunktist 2 ning kui on täidetud alapunkti k sätted, võib kontrollitud keskkonnas asuva õhusõiduki puhul selle õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldav, alapunktis b osutatud organisatsioon pikendada kaks korda iga kord üheks aastaks sellise lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtivust, mille on välja andnud pädev asutus või mõni teine käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon.

g) Erandina punkti M.A.901 alapunktist e ja punkti M.A.901 alapunkti i alapunktist 2 võib äriliseks lennutranspordiks või ärilisteks erilendudeks või äritegevuses osalevate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide tegevuseks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite puhul lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja anda ka pädev asutus pärast rahuldava hinnangu andmist, mis põhineb pädeva asutuse poolt ametlikult tunnustatud ning III lisa (osa 66) sätetele ja punkti M.A.707 alapunkti a alapunkti 2 alapunktis a sätestatud nõuetele vastavate volitatud lennundustehniliste töötajate soovitusel, mis on esitatud koos omaniku või käitaja taotlusega. See soovitus peab põhinema punkti M.A.710 kohaselt tehtud lennukõlblikkuse kontrollil ja seda ei tohi anda enamaks kui kaheks järjestikuseks aastaks.

h) Kui mis tahes asjaolud viitavad võimaliku ohutusriski olemasolule, teostab lennukõlblikkuse kontrolli ja annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja pädev asutus ise.

i) Peale alapunktis h sätestatu võib pädev asutus teostada ise lennukõlblikkuse kontrolli ja anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi järgmistel juhtudel:

1. kui kõnealust õhusõidukit haldab käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, mis asub kolmandas riigis;

2. kõikide õhupallide puhul ja muude õhusõidukite puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730 kg, kui seda on taotlenud omanik.

j) Kui pädev asutus teostab ise lennukõlblikkuse kontrolli ja/või annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, siis omanik või käitaja:

1. esitab pädevale asutusele selle poolt nõutavad dokumendid;

2. majutab pädeva asutuse töötajad asjaomases kohas sobival viisil;

3. pakub pädevale asutusele vajaduse korral selliste töötajate abi, kes on nõuetekohaselt kvalifitseeritud kooskõlas III lisaga (osa 66) või samaväärselt vastavalt II lisa (osa 145) punkti 145.A.30 alapunkti j alapunktidele 1 ja 2.

k) Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaati ei tohi välja anda ega pikendada, kui on ilmne või on põhjust uskuda, et õhusõiduk on lennukõlbmatu.

l) Äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite lennukõlblikkust võib kontrollida ja sellekohase sertifikaadi välja anda osa 145 või jaotise M.A. F alajao kohane hooldusorganisatsioon, kes teeb hooldusprogrammi kohast aastaülevaatust, eeldusel et ta on nõuetekohaselt sertifitseeritud ja vastab järgmistele tingimustele:

1. organisatsioon nimetab lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kes peavad vastama kõikidele järgmistele nõuetele:

a) lennukõlblikkust kontrollivatel töötajatel on vastava õhusõiduki volitatud lennundustehnilise töötaja luba;

b) lennukõlblikkust kontrollivatel töötajatel on vähemalt kolm aastat volitatud lennundustehnilise töötaja kogemust;

c) lennukõlblikkust kontrollivad töötajad on kontrollitava õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise menetlusest sõltumatud või neil on kontrollitava õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise menetluse üldine ametivolitus;

d) lennukõlblikkust kontrollivad töötajad on omandanud teadmised käesolevas lisas (osa M) sisalduvate jätkuva lennukõlblikkuse korraldamist käsitlevate osade kohta;

e) lennukõlblikkust kontrollivad töötajad on tõendatult omandanud teadmised hooldusorganisatsiooni poolt lennukõlblikkuse kontrollimiseks ja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmiseks kasutatavate protseduuride kohta;

f) pädev asutus on asjaomased lennukõlblikkust kontrollivad töötajad ametlikult heaks kiitnud pärast seda, kui nad on pädeva asutuse või asjaomase organisatsiooni lennukõlblikkuskontrollitöötajate järelevalve all pädeva asutuse kinnitatud protseduuri kohaselt rahuldavalt sooritanud lennukõlblikkuskontrolli;

g) lennukõlblikkust kontrollivad töötajad on viimase 12 kuu jooksul teinud vähemalt ühe lennukõlblikkuskontrolli.

2. Nii lennukõlblikkuse kontrolli kui ka hooldusprogrammi kohast aastaülevaatust teeb samal ajal sama isik ning seejuures on võimalik kasutada punkti M.A.710 alapunkti d kohast 90päevase ennetusperioodiga seotud sätet.

3. Lennukõlblikkuse kontroll sisaldab kõikide dokumentide täielikku kontrolli kooskõlas punkti M.A.710 alapunktiga a.

4. Lennukõlblikkuse kontroll sisaldab punkti M.A.710 alapunktide b ja c kohast tehnilist ülevaatust.

5. Lennukõlblikkust kontrollinud isik annab hooldusorganisatsiooni nimel välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi EASA vormi 15c pärast seda, kui ta on veendunud järgmises:

a) lennukõlblikkuse kontroll on tehtud täies mahus ja rahuldaval viisil ning

b) hooldusprogramm on läbi vaadatud punkti M.A.710 alapunkti ga kohaselt ja

c) kontrolli käigus ei leitud ühtki nõuetele mittevastavust, mis võiks ohustada lennuohutust.

6. Õhusõiduki kohta välja antud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi koopia saadetakse kümne päeva jooksul asjaomase õhusõiduki registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele.

7. Kui hooldusorganisatsiooni arvates ei anna lennukõlblikkuse kontroll soovitud tulemust või kui punkti M.A.901 alapunkti l alapunkti 5 alapunkti b kohase kontrolli käigus leitakse õhusõiduki juures hooldusprogrammi sisuga seotud puudusi, teatatakse sellest registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele 72 tunni jooksul.

8. Hooldusorganisatsiooni juhendis või käsiraamatus kirjeldatakse kõike järgmist:

a) lennukõlblikkuse kontrollimise ja sellekohase sertifikaadi väljaandmise protseduur;

b) selliste volitatud lennundustehniliste töötajate nimekiri, kes on volitatud kontrollima lennukõlblikkust ja andma välja sellekohase sertifikaadi;

c) hooldusprogrammi läbivaatamise protseduurid.

a) Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kaotab kehtivuse, kui:

1. see peatatakse või tunnistatakse kehtetuks; või

2. lennukõlblikkussertifikaat peatatakse või tunnistatakse kehtetuks; või

3. õhusõiduk ei ole kantud liikmesriigi registrisse; või

4. tüübisertifikaat, mille alusel lennukõlblikkussertifikaat välja anti, peatatakse või tunnistatakse kehtetuks.

b) Õhusõiduk ei tohi lennata, kui tema lennukõlblikkussertifikaat on kehtetu või kui

1. õhusõiduki või mis tahes sellele paigaldatud komponendi jätkuv lennukõlblikkus ei vasta käesoleva osa nõuetele või

2. õhusõiduk ei vasta enam ameti poolt kinnitatud konstruktsioonitüübile või

3. õhusõiduki kasutamisel on rikutud heakskiidetud lennukäsiraamatu või lennukõlblikkussertifikaadi tingimusi, ilma et oleks võetud asjakohaseid meetmeid, või

4. õhusõiduk on osalenud õnnetuses või vahejuhtumis, mis mõjutab tema lennukõlblikkust, ja pärast seda ei ole võetud asjakohaseid meetmeid tema lennukõlblikkuse taastamiseks või

5. mõni muudatus- või remonditöö ei ole kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 lisaga (osa 21).

c) Kui lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse see pädevale asutusele.

a) Õhusõiduki registrikannete üleviimisel ELi piires teeb vastava taotluse esitaja järgmist:

1. teatab endisele liikmesriigile liikmesriigi, mille registrisse tema õhusõiduk kantakse; ning seejärel

2. esitab uuele liikmesriigile taotluse uue lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmiseks kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetega.

b) Punkti M.A.902 alapunkti a alapunkti 3 sätetest olenemata kehtib endine lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat oma kehtivusaja lõpuni.

a) Õhusõidukit kolmandast riigist mõne liikmesriigi registrisse kandes teeb vastava taotluse esitaja järgmist:

1. esitab registreerijaliikmesriigile taotluse uue lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmiseks kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetega;

2. õhusõiduki puhul, mis ei ole uus, laseb teha lennukõlblikkuse kontrolli kooskõlas punktiga M.A.901;

3. laseb teha kõik hooldustööd, mis on vajalikud heaks kiidetud hooldusprogrammi täitmiseks kooskõlas punktiga M.A.302.

b) Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon või hooldusorganisatsioon on veendunud, et õhusõiduk vastab asjakohastele nõuetele, saadab ta vajaduse korral registreerijaliikmesriigile dokumenteeritud soovituse lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmiseks.

c) Omanik tagab registreerijaliikmesriigi poolt tehtavaks ülevaatuseks juurdepääsu õhusõidukile.

d) Registreerijaliikmesriik annab välja uue lennukõlblikkussertifikaadi siis, kui ta on veendunud, et õhusõiduk vastab määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetele.

e) Kõnealune liikmesriik annab välja ka lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi, mis kehtib reeglina ühe aasta, välja arvatud juhul, kui liikmesriigil on ohutuse pärast põhjust sertifikaadi kehtivusaega piirata.

a) Esimese astme puudus on igakäesolevas lisas (osa M) sätestatud nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Teise astme puudus on igakäesolevas lisas (osa M) sätestatud nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

c) Pärast punkti M.B.903 kohaste puuduste teatavakstegemist koostab punktis M.A.201 osutatud vastutav isik või organisatsioon parandusmeetmete kava ning tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed, kaasa arvatud meetmed puuduse kordumise ja selle algpõhjuse taastekkimise vältimiseks, on ellu viidud.

a) Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab iga sertifikaadi väljaandmise, säilitamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluste piisavat jälgimist.

b) Käesoleva lisa nõuetele vastavate sertifitseeritud organisatsioonide üle tehtava järelevalve dokumentide hulka kuulub vähemalt:

1. organisatsiooni sertifikaadi taotlus;

2. organisatsiooni sertifikaat koos mis tahes muudatustega;

3. koopia auditikavast koos kavandatavate ja tehtud auditite kuupäevadega;

4. pädeva asutuse jätkuva järelevalve dokumendid koos kõikide auditite dokumentidega;

5. koopia kogu asjaomasest kirjavahetusest;

6. kõikide erandi andmiseks ja jõustamiseks võetud meetmete üksikasjad;

7. kõikide teiste pädevate asutuste poolt organisatsiooni üle tehtava järelevalvega seoses tehtud aruanded;

8. organisatsiooni käsiraamat koos muudatustega;

9. koopiad kõikidest muudest pädeva asutuse kinnitatud dokumentidest.

c) Alapunktis b loetletud dokumente tuleb säilitada vähemalt neli aastat.

d) Iga õhusõiduki üle tehtava järelevalve dokumentide hulka kuulub vähemalt koopia:

1. õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadist;

2. lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatidest;

3. A jao G alajao nõuetele vastava organisatsiooni soovitustest;

4. liikmesriigi enda poolt tehtud lennukõlblikkuse kontrollide aruannetest;

5. kogu õhusõidukiga seotud kirjavahetusest;

6. kõikide erandi andmiseks ja jõustamiseks võetud meetmete üksikasjadest;

7. pädeva asutuse poolt vastavalt määruse (EL) nr 965/2012 I lisale (osa M) või II lisale (ARO-osa) heaks kiidetud mis tahes dokument.

e) Alapunktis d kindlaksmääratud dokumente tuleb säilitada kuni kaks aastat pärast õhusõiduki käitamise lõpetamist.

f) Kõik punktis M.B.104 kindlaksmääratud dokumendid tuleb teise liikmesriigi või ameti nõudel teha kättesaadavaks.

a) Lennuohutuse parandamiseks osalevad pädevad asutused vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklile 15 kogu vajaliku teabe vastastikuses vahetamises.

b) Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, abistavad asjaomased pädevad asutused mitme liikmesriigi lennuohutust ähvardava võimaliku ohu korral üksteist vajalike järelevalvemeetmete rakendamisel.

a) Pädev asutus kinnitab, et hooldusprogramm vastab punktile M.A.302, välja arvatud juhul, kui omanik on hooldusprogrammi kohta välja andnud punkti M.A.302 alapunkti h kohase kinnituse.

b) Kui punkti M.A.302 alapunktides c ja h ei ole teisiti sätestatud, kiidab hooldusprogrammi ja selle muudatused heaks pädev asutus ise.

c) Kaudse heakskiitmise korral peab pädev asutus hooldusprogrammi protseduuri heaks kiitma jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni käsiraamatu kaudu.

d) Hooldusprogrammi heakskiitmiseks vastavalt käesoleva punkti alapunktile b peab pädeval asutusel olema juurdepääs kõikidele punkti M.A.302 alapunktides d, e, f ja h nõutud andmetele.

a) Pädev asutus töötab riskipõhist lähenemisviisi kasutades välja järelevalvekava tema registrisse kantud õhusõidukite lennukõlblikkuse jälgimiseks.

b) Järelevalvekava peab sisaldama õhusõiduki pistelisi kontrolle ja hõlmama lennukõlblikkuse peamiste riskielementide kõiki aspekte.

c) Tootekontrollis tuleb asjaomaste nõuete alusel pisteliselt üle vaadata lennukõlblikkuse saavutatud standardid ning teha kindlaks kõik puudused.

d) Kindlakstehtud puudused liigitatakse käesoleva osa nõuete põhjal ja nende kohta esitatakse kirjalik kinnitus punkti M.A.201 kohaselt vastutavale isikule või organisatsioonile. Pädev asutus peab olema välja töötanud protsessi puuduste analüüsimiseks ohutusalase tähtsuse seisukohast.

e) Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused ja nende kõrvaldamiseks võetud meetmed.

f) Kui õhusõiduki kontrolli käigus leitakse tõendeid käesolevas või mõnes muus lisas sätestatud nõuete täitmata jätmise kohta, käsitletakse neid kooskõlas asjaomase osa nõuetega.

g) Vajaduse korral vahetab pädev asutus asjakohaste täitmisele pööratavate meetmete tagamiseks teavet alapunkti f kohaselt kindlaks tehtud nõuete mittetäitmise kohta teiste pädevate asutustega.

a) peatab olulisel põhjusel võimaliku ohutusohu korral lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi või

b) peatab või tunnistab kehtetuks lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi vastavalt punkti M.B.903 alapunktile 1.

a) Kui punkti M.A.606 alapunktide a ja b nõuded on täidetud, teatab pädev asutus sertifikaadi taotlejale kirjalikult samades alapunktides osutatud töötajate heakskiitmisest.

b) Pädev asutus veendub, et hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud protseduurid on kooskõlas käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao nõuetega, ning tagab, et tegevjuht kirjutab alla deklaratsioonile.

c) Pädev asutus veendub, et organisatsioon vastab käesoleva lisa (osa M) A jao F alajaos sätestatud nõuetele.

d) Vähemalt üks kord sertifikaadi taotluse rahuldamise uurimise ajal korraldatakse kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta mõistab täielikult sertifikaadi tähtsust ning seda, miks kirjutab organisatsioon alla kohustusele täita tema käsiraamatus määratletud protseduure.

e) Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

f) Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

g) Esialgse sertifikaadi saamiseks peavad kõik puudused olema organisatsiooni poolt kõrvaldatud ning pädeva asutuse poolt lõpetatuks loetud.

a) Pädev asutus annab taotluse esitajale välja sertifikaadi EASA vormil 3 (V liide), kuhu kantakse sertifikaadi ulatus, kui hooldusorganisatsioon täidab käesoleva osa kohaldatavaid nõudeid.

b) Pädev asutus märgib sertifikaadile (EASA vorm 3) loaga seotud tingimused.

c) Viitenumber lisatakse sertifikaadile (EASA vorm 3) ameti täpsustatud viisil.

a) Pädev asutus peab ja hoiab ajakohasena nimekirja, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevad hooldusorganisatsioonid, mis on sertifitseeritud vastavalt käesoleva lisa (osa M) B jao F alajao nõuetele ning tehtud ja kavandatavate kontrollvisiitide kuupäevad.

b) Iga organisatsiooni tuleb täielikult kontrollida kõige rohkem 24 kuu pikkuste ajavahemike järel.

c) Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

d) Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

e) Vähemalt iga 24 kuu järel korraldatakse kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta on kursis kontrollvisiitide käigus tekkivate tähtsate küsimustega.

a) Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et käesolevas lisas (osa M) sätestatud nõudeid ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed:

1. Esimese astme puuduste puhul võtab pädev asutus puuduse tähtsusest olenevalt kohe meetmeid hooldusorganisatsiooni sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks, selle suhtes piirangute kehtestamiseks või selle osaliseks või täielikuks peatamiseks kuni ajani, mil organisatsioon on edukalt rakendanud parandusmeetmed.

2. Teise astme puuduste puhul määrab pädev asutus parandusmeetmete võtmiseks tähtaja, mis peab vastama puuduse laadile ja ei tohi olla pikem kui kolm kuud. Teatavatel asjaoludel võib pädev asutus kõnealust esimest tähtaega selle lõpus ja puuduse tähtsusest olenevalt pikendada, tingimusel et parandusmeetmete kava on rahuldavalt ellu viidud.

b) Kui pädeva asutuse määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmed sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks.

a) Pädev asutus lähtub kõikide organisatsioonis tehtavate muudatuste puhul, millest on teatatud kooskõlas punktiga M.A.617, esialgse sertifikaadi väljaandmist käsitlevatest sätetest.

b) Kui pädev asutus ei tuvasta, et sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni sertifikaat tuleks muudatuste olemuse või ulatuse tõttu peatada, võib ta määrata kindlaks, millistel tingimustel võib see organisatsioon kõnealuste muudatuste elluviimise ajal tegutseda.

c) Hooldusorganisatsiooni käsiraamatusse mis tahes muudatuste tegemisel:

1. Muudatuste otsese heakskiitmise korral punkti M.A.604 alapunkti b alusel veendub pädev asutus enne heakskiitmisest sertifitseeritud organisatsioonile teatamist, et käsiraamatus määratletud menetlused on kooskõlas käesoleva lisa (osa M) nõuetega.

2. Kui muudatuste heakskiitmiseks kasutatakse punkti M.A.604 alapunkti c alusel kaudse heakskiitmise menetlust, veendub pädev asutus, et i) tegemist on väiksemate muudatustega ja et ii) tal on küllaldane kontroll muudatuste heakskiitmise üle, et tagada nende jätkuv vastavus käesoleva lisa (osa M) nõuetele.

a) peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või

b) peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile M.B.605.

a) Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate puhul tuleb pädevale asutusele koos sertifikaadi taotlusega või vajaduse korral selle muutmise taotlusega ja lennuettevõtja sertifikaadiga saata iga õhusõidukitüübi kohta, mille kohta sertifikaati taotletakse, heakskiitmiseks:

1. jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamat;

2. käitaja õhusõiduki hooldusprogrammid;

3. õhusõiduki tehniline päevik;

4. vajaduse korral CAMO ning osa 145 järgi sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni vahel sõlmitud hoolduslepingute tehnilised üksikasjad.

b) Kui organisatsiooni ruumid asuvad mitmes liikmesriigis, tuleb taotluse rahuldamise uurimist ja pidevat järelevalvet sertifikaadi tingimuste täitmise üle teha koos nende liikmesriikide pädevate asutustega, mille territooriumil kõnealused ruumid veel asuvad.

a) Kui punkti M.A.706 alapunktide a, c ja d ning punkti M.A.707 nõuded on täidetud, teatab pädev asutus sertifikaadi taotlejale kirjalikult samades alapunktides ja samas punktis osutatud töötajate heakskiitmisest.

b) Pädev asutus veendub, et jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatus kindlaksmääratud protseduurid on kooskõlas käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõuetega, ning tagab, et tegevjuht kirjutab alla kohustusedeklaratsioonile.

c) Pädev asutus veendub, et organisatsioon vastab käesoleva lisa (osa M) A jao G alajaos sätestatud nõuetele.

d) Vähemalt üks kord sertifikaadi taotluse rahuldamise uurimise ajal korraldatakse kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta mõistab täielikult sertifikaadi tähtsust ning seda, miks kirjutab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon alla kohustusele täita oma käsiraamatus kindlaksmääratud protseduure.

e) Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

f) Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

g) Esialgse sertifikaadi saamiseks peavad kõik puudused olema organisatsiooni poolt kõrvaldatud ning pädeva asutuse poolt lõpetatuks loetud.

a) Pädev asutus annab taotluse esitajale välja sertifikaadi EASA vormil 14 (VI liide), kuhu kantakse sertifikaadi ulatus, kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon täidab käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõudeid.

b) Pädev asutus teeb sertifikaadile (EASA vorm 14) märke sertifikaadi kehtivuse kohta.

c) Viitenumber lisatakse sertifikaadile (vorm 14) ameti täpsustatud viisil.

d) Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate korral kantakse EASA vormil 14 sisalduvad andmed lennuettevõtja sertifikaadile.

a) Pädev asutus peab ja hoiab ajakohasena nimekirja, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevadjätkuvat lennukõlblikkust korraldavad organisatsioonid, mis on sertifitseeritud vastavalt käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõuetele ning tehtud ja kavandatavate kontrollvisiitide kuupäevad.

b) Iga organisatsiooni tuleb täielikult kontrollida kõige rohkem 24 kuu pikkuste ajavahemike järel.

c) Iga 24 kuu järel tuleb kontrollida üht pisteliselt valitud õhusõidukit, mida haldab käesoleva lisa (osa M) B jao G alajao nõuetele vastav sertifitseeritud organisatsioon. Kontrollitava õhusõiduki valib pädev asutus varasemate kontrollide ja tootekontrollide tulemuste põhjal.

d) Kõikide puuduste kohta antakse taotlevale organisatsioonile kirjalik kinnitus.

e) Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

f) Vähemalt iga 24 kuu järel korraldatakse kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta on kursis kontrollvisiitide käigus tekkivate oluliste küsimustega.

a) Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et käesolevas lisas (osa M) sätestatud nõudeid ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed:

1. Esimese astme puuduste puhul võtab pädev asutus puuduse tähtsusest olenevalt kohe meetmeid jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks, selle suhtes piirangute kehtestamiseks või selle osaliseks või täielikuks peatamiseks kuni ajani, mil organisatsioon on edukalt rakendanud parandusmeetmed.

2. Teise astme puuduste puhul määrab pädev asutus parandusmeetmete võtmiseks tähtaja, mis peab vastama puuduse laadile ja ei tohi olla pikem kui kolm kuud. Teatavatel asjaoludel võib pädev asutus kõnealust esimest tähtaega selle lõpus ja puuduse tähtsusest olenevalt pikendada, tingimusel et parandusmeetmete kava on rahuldavalt ellu viidud.

b) Kui pädeva asutuse poolt määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmed sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks.

a) Pädev asutus lähtub kõikide organisatsioonis tehtavate muudatuste puhul, millest on teatatud kooskõlas punktiga M.A.713, esialgse sertifikaadi väljaandmist käsitlevatest sätetest.

b) Kui pädev asutus ei tuvasta, et jätkuvat lennukõlblikkust korraldava sertifitseeritud organisatsiooni sertifikaat tuleks muudatuste olemuse või ulatuse tõttu peatada, võib ta määrata kindlaks, millistel tingimustel võib see organisatsioon kõnealuste muudatuste elluviimise ajal tegutseda.

c) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatusse mis tahes muudatuste tegemisel.

1. Muudatuste otsese heakskiitmise korral punkti M.A.704 alapunkti b alusel veendub pädev asutus enne heakskiitmisest sertifitseeritud organisatsioonile teatamist, et käsiraamatus määratletud menetlused on kooskõlas käesoleva lisa (osa M) nõuetega.

2. Kui muudatuste heakskiitmiseks kasutatakse punkti M.A.704 alapunkti c alusel kaudse heakskiitmise menetlust, veendub pädev asutus, et i) tegemist on väiksemate muudatustega ja et ii) tal on küllaldane kontroll muudatuste heakskiitmise üle, et tagada nende jätkuv vastavus käesoleva lisa (osa M) nõuetele.

a) peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või

b) peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile M.B.705.

1. veenduvad pädeva asutuse asjakohaselt kvalifitseeritud töötajad, et soovituses sisaldavast avaldusest nõuete täidetuse kohta nähtub, et punkti M.A.710 kohane täielik lennukõlblikkuse kontroll on tehtud;

2. uurib pädev asutus asja ja võib nõuda täiendavat teavet abiks soovituse hindamisel.

a) Kui pädev asutus teostab lennukõlblikkuse kontrolli ning annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi EASA vormil 15a (III liide), teeb ta lennukõlblikkuse kontrolli kooskõlas punktiga M.A.710.

b) Pädeval asutusel peavad olema asjaomased töötajad lennukõlblikkuse kontrollide tegemiseks.

1. Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate kõigi õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul maksimaalse stardimassiga üle 2 730  kg (välja arvatud õhupallid), peab neil töötajatel olema:

a) vähemalt viis aastat jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemusi;

b) III lisas (osa 66) sätestatud asjaomane luba või liikmesriigi tunnustatud hoolduspersonali kvalifikatsioon, mis vastab õhusõiduki kategooriale (kui artikli 5 lõikes 6 osutatakse liikmesriigi eeskirjadele), või lennundusalane- vm samaväärne haridus;

c) lennundustehniline kutseharidus ning

d) asjaomaste kohustustega ametikoht.

2. Õhusõidukite puhul, mida ei kasuta määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, ja mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730  kg (kaasa arvatud õhupallid), peab neil töötajatel olema:

a) vähemalt kolm aastat jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemusi;

b) III lisas (osa 66) sätestatud asjaomane luba või liikmesriigi tunnustatud hoolduspersonali kvalifikatsioon, mis vastab õhusõiduki kategooriale (kui artikli 5 lõikes 6 osutatakse liikmesriigi eeskirjadele), või lennundusalane- vm samaväärne haridus;

c) asjakohane lennundustehniline kutseharidus, ning

d) asjaomaste kohustustega ametikoht.

c) Pädev asutus märgib kõik lennukõlblikkuse kontrolli töötajad üles, lisades igaühe juurde tema asjakohase kvalifikatsiooni ning kokkuvõtte tema kogemustest ja koolitustest jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise valdkonnas.

d) Pädeval asutusel peab lennukõlblikkuse kontrollide tegemiseks olema juurdepääs punktides M.A.305, M.A.306 ja M.A.401 kindlaksmääratud andmetele.

e) Lennukõlblikkuse kontrolli teostavad töötajad annavad pärast lennukõlblikkuse kontrolli rahuldavat läbimist välja vormi 15a.

1. esimese astme puuduste puhul nõuab pädev asutus, et enne lendude jätkamist võetaks asjakohaseid parandusmeetmeid, ning võtab ise meetmeid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks või peatamiseks;

2. teise astme puuduste puhul peavad pädeva asutuse nõutavad parandusmeetmed vastama puuduse laadile.

1. Kui õhusõiduki omanik/käitaja sõlmib punkti M.A.201 alusel jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu osa M G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooniga (CAMO), peab ta pärast seda, kui mõlemad pooled on lepingu allkirjastanud, saatma lepingu koopia oma õhusõiduki registreerijaliikmesriigi pädeva asutuse nõudmise korral kõnealusele pädevale asutusele.

2. Lepingu koostamisel arvestatakse osa M nõudeid ning selles tuleb kindlaks määrata allakirjutanute kohustused seoses õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega.

3. Leping peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

— õhusõiduki registreerimisnumber;

— õhusõiduki tüüp;

— õhusõiduki seerianumber;

— õhusõiduki omaniku või registreeritud rendilevõtja nimi või äriühingu andmed koos aadressiga;

— CAMO andmed koos aadressiga;

— tegevuse liik.

4. Leping peab sisaldama järgmist avaldust:

5. Kui omanik/käitaja sõlmib lepingu CAMOga vastavalt punktile M.A.201, jagunevad poolte kohustused järgmiselt:

5.1. CAMO kohustused:

1. tema sertifikaat peab hõlmama hallatava õhusõiduki tüüpi;

2. ta peab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel täitma järgmisi tingimusi:

a) töötama välja õhusõiduki hooldusprogrammi, sealhulgas vajaduse korral mis tahes töökindluse programmi;

b) teatama, milliseid hooldustöid (hooldusprogrammis) võib teha omanik-piloot kooskõlas punkti M.A.803 alapunktiga c;

c) korraldama õhusõiduki hooldusprogrammi heakskiitmise;

d) pärast seda, kui kõnealune programm on heaks kiidetud, esitama programmi koopia õhusõiduki omanikule/käitajale;

e) korraldama ülevaatuse õhusõiduki varasemalt hooldusprogrammilt uuele üleminekuks;

f) tagama, et kõiki hooldustöid teeb mõni sertifitseeritud hooldusorganisatsioon;

g) tagama, et kõiki kehtivaid lennukõlblikkusdirektiive täidetakse;

h) tagama, et kõik defektid, mis avastatakse korralise hoolduse või lennukõlblikkuse kontrolli käigus või millest teatab omanik, kõrvaldab sertifitseeritud hooldusorganisatsioon; koordineerima korralist hooldust, lennukõlblikkusdirektiivide rakendamist, kapitaalremontide vahelise ressursiga osade väljavahetamist ning komponentide ülevaatuste nõudeid;

i) teatama omanikule igast juhust, kui õhusõiduk toimetatakse sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni juurde;

j) haldama kõiki tehnilisi kirjeid;

k) säilitama kõiki tehnilisi kirjeid;

3. ta peab korraldama kõikide õhusõiduki muudatuste heakskiitmise kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetega enne kõnealuste muudatuste tegemist;

4. ta peab korraldama kõikide õhusõiduki remonditööde heakskiitmise kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetega enne kõnealuste remonditööde tegemist;

5. ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast juhtumist, mil omanik ei esita oma õhusõidukit sertifitseeritud hooldusorganisatsioonile, nagu sertifitseeritud organisatsioon seda nõuab;

6. ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast juhtumist, mil käesolevat lepingut ei täideta;

7. ta peab tagama, et vajaduse korral oleks tehtud õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll ning et lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat või vastav soovitus oleks registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele välja antud;

8. ta peab saatma kümne päeva jooksul registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele koopia välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadist;

9. ta peab teatama kõikidest juhtumitest, millest teavitamine on kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega kohustuslik;

10. ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast juhtumist, mil üks pooltest taganeb käesolevast lepingust;

5.2. Omaniku/käitaja kohustused:

1. ta peab olema üldiselt teadlik heakskiidetud hooldusprogrammi sisust;

2. ta peab olema üldiselt teadlik käesoleva lisa (osa M) sisust;

3. ta peab esitama oma õhusõiduki CAMO taotluses näidatud ajaks temaga kokkulepitud sertifitseeritud hooldusorganisatsioonile;

4. ta ei tohi õhusõidukit CAMOga konsulteerimata muuta;

5. ta peab CAMO-le teatama kõikidest hooldustöödest, mis on õhusõidukile erandkorras tehtud CAMO teadmata ja väljaspool tema kontrolli;

6. ta peab logiraamatu kaudu teatama CAMO-le kõikidest õhusõiduki kasutamise ajal avastatud defektidest;

7. ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast juhtumist, mil üks pooltest taganeb käesolevast lepingust;

8. õhusõiduki müügi korral peab ta sellest teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele ja CAMO-le;

9. ta peab teatama kõikidest juhtumitest, millest teavitamine on kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega kohustuslik;

10. ta peab korrapäraselt teavitama CAMOt õhusõiduki lennutundidest ja kõikidest muudest kasutamisega seotud andmetest vastavalt CAMOga kokkulepitud korrale;

11. omanik-piloodi hooldustöid tehes peab ta kinni pidama hooldustööde loetelu piirangutest heakskiidetud hooldusprogrammis (punkti M.A.803 alapunkt c) kindlaksmääratud kujul ning tegema hooldustõendi kohta märke logiraamatusse, nagu on osutatud punkti M.A.803 alapunktis d;

12. ta peab teavitama CAMOt hiljemalt 30 päeva pärast mis tahes omanik-piloodi hooldustööde lõpetamist kooskõlas punkti M.A.305 alapunktiga a.

i) kasutatud hooldusandmed, sealhulgas läbivaatamise seisund ja viited;

ii) vastavus lennukõlblikkusdirektiividele ja hooldusteatmikule;

iii) tehtud remonditööd;

iv) tehtud muudatused;

v) paigaldatud varuosad;

vi) piiratud kasutuseaga osade seisund;

vii) kõrvalekalded kliendi töökäsust;

viii) nõuetele vastavuse deklaratsioonid muu riigi tsiviillennundusameti hooldusnõude rahuldamiseks;

ix) teave, mida on vaja seoses puuduliku tarne või tarnejärgse montaažiga;

x) I lisa (osa M) F alajao kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide puhul jaotises M.A.613 osutatud komponendi hooldustõendi deklaratsioon:

a) hooldustöid ei ole jõutud lõpetada;

b) hooldustööd on kaldunud kõrvale I lisas (osa M) nõutud standardist;

c) hooldustööd on tehtud kooskõlas mõne muu kui I lisa (osa M) nõuetega. Sel juhul tuleb lahtris 12 viidata konkreetsele siseriiklikule õigusaktile.

a) hooldustöid ei ole jõutud lõpetada;

b) hooldustööd on kaldunud kõrvale II lisas (osa 145) nõutud standardist;

c) hooldustööd on tehtud kooskõlas mõne muu kui II lisa (osa 145) nõuetega. Sel juhul tuleb lahtris 12 viidata konkreetsele siseriiklikule õigusaktile.

1. Välja arvatud väiksemate organisatsioonide puhul, millele osutatakse punktis 12, sätestatakse punktis 13 osutatud tabelis I lisa (osa M) F alajao ja II lisa (osa 145) kohaste hooldusorganisatsioonide sertifitseerimise standardsüsteem. Organisatsioonile tuleb anda sertifikaat, millega antud õigused ulatuvad ühest klassist ja pädevusest koos piirangutega kuni kõigi klasside ja pädevusteni koos piirangutega.

2. Lisaks punktis 13 osutatud tabelile peab sertifitseeritud hooldusorganisatsioon määratlema organisatsiooni käsiraamatus oma tööde ulatuse. Vt ka punkt 11.

3. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööd piiritlevad pädeva asutuse kinnitatud sertifikaadi klassi(de) ja pädevus(t)e raames sertifikaadiga antud õiguste täpsed piirid. Seepärast on oluline, et sertifikaadiklass(id) ja pädevus(ed) ning organisatsiooni tööde ulatus on oleksid vastavuses.

4.  A-kategooria A-klassi pädevus tähendab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib kooskõlas õhusõiduki tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada õhusõidukit ja kõiki komponente (sealhulgas mootoreid ja abijõuseadmeid) ainult siis, kui need komponendid on õhusõidukile paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline sertifitseeritud A-klassi hooldusorganisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega. Selleks puhuks on hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud kontrollimenetlus, mille peab heaks kiitma pädev asutus. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi kehtivusala ulatust.

5.  A-kategooria B-klassi pädevus tähendab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib kooskõlas mootori ja/või abijõuseadme tehniliste normdokumentidega või pädeva asutuse nõusoleku korral kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega hooldada paigaldamata mootorit ja/või abijõuseadet ning mootori ja/või abijõuseadme komponente ainult siis, kui need komponendid on mootorile ja/või abijõuseadmele paigaldatud. Sellele vaatamata võib selline sertifitseeritud B-klassi hooldusorganisatsioon komponendi hoolduseks ajutiselt eemaldada, et hooldustöid oleks parem teha, välja arvatud juhul, kui selline eemaldamine tekitab vajaduse lisahoolduseks, mis ei ole hõlmatud käesoleva punkti sätetega. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi kehtivusala ulatust. B-klassi pädevusega sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib baas- ja liinihoolduse käigus samuti hooldada paigaldatud mootoreid, tingimusel et tema käsiraamatus on selleks puhuks määratletud asjakohane kontrollimenetlus, mille on heaks kiitnud pädev asutus. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööde ulatus peab sellise tegevusega kooskõlas olema, kui pädev asutus seda lubab.

6.  A-kategooria C-klassi pädevus tähendab, et sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib hooldada paigaldamata komponente (välja arvatud mootorid ja abijõuseadmed), mis on mõeldud paigaldamiseks õhusõidukile või mootorile/abijõuseadmele. Sellised hooldustööd on määratletud piirangute osas, mis tähistab ühtlasi sertifikaadi kehtivusala ulatust. C-klassi pädevusega sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib baas- ja liinihoolduse käigus või mootori/abijõuseadme hooldustöökojas samuti hooldada paigaldatud komponente, tingimusel et tema käsiraamatus on selleks puhuks määratletud asjakohane kontrollimenetlus, mille on heaks kiitnud pädev asutus. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööde ulatus peab sellise tegevusega kooskõlas olema, kui pädev asutus seda lubab.

7.  A-kategooria D-klassi pädevus on iseseisev klassipädevus, mis ei pruugi olla seotud konkreetse õhusõiduki, mootori või muu komponendiga. D1 pädevusmärge ehk mittepurustavate katsete pädevus on sertifitseeritud hooldusorganisatsioonile vajalik üksnes juhul, kui ta teeb sellised katsed eriülesandena teise organisatsiooni jaoks. A-, B- või C-kategooria klassipädevusega sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib mittepurustavaid katseid teha toodetega, mida ta hooldab vastavalt selliste katsete menetlusi sisaldavale hooldusorganisatsiooni käsiraamatule, omamata D1-klassi pädevust.

8. II lisa (osa 145) kohase sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni puhul jagunevad A-kategooria klassipädevused baashoolduseks ja liinihoolduseks. Sellise organisatsiooni võib sertifitseerida kas baas- või liinihoolduseks või mõlemaks. Tuleks märkida, et liinihooldustöökojal, mis asub baashoolduse põhitöökojas, peab olema liinihoolduse sertifikaat.

9.  Piirangute osa annab pädevatele asutustele vajaliku paindlikkuse, et kohandada sertifikaat iga konkreetse organisatsiooni vajadustele. Pädevused märgitakse sertifikaadile üksnes juhul, kui need on asjakohaste piirangutega. Punktis 13 osutatud tabelis täpsustatakse võimalikud piirangute liigid. Kuigi hooldust nimetatakse kõigis klassipädevustes viimasena, võib õhusõiduki või mootoritüübi või tootja asemel rõhutada hooldustööd, kui see on organisatsiooni puhul asjakohasem (nt avioonikasüsteemide paigaldus ja seonduv hooldus). Sellekohane märge piirangute osas näitab, et hooldusorganisatsioon on sertifitseeritud tegema hooldust kuni kõnealuse tüübini/tööni (see kaasa arvatud).

10. A- ja B-klassi piirangute osas seeriale, tüübile ja rühmale viitamise puhul tähendab seeria teatavat tüüpi seeriat nagu Airbus 300 või 310 või 319 või Boeing 737-300-seeriat või RB211-524-seeriat või Cessna 150 või Cessna 172 või Beech 55-seeriat või Continental O-200-seeriat, jne; tüüp tähendab teatavat tüüpi või mudelit nagu Airbus 310-240-tüüp või RB 211-524 B4-tüüp või Cessna 172RG-tüüp (loetleda võib mis tahes arvul seeriaid või tüüpe); rühm tähendab nt ühe kolbmootoriga õhusõidukit Cessna või Lycoming vabalthingavaid kolbmootoreid jne.

11. Kui kasutatakse pikka hooldustööde loetelu, mida võidakse sagedasti muuta, võib selliste muudatuste tegemiseks kasutada punkti M.A.604 alapunktis c ja punkti M.B.606 alapunktis c või punkti 145.A.70 alapunktis c ja punktis 145.B.40 osutatud kaudse heakskiitmise menetlust.

12. Kui hooldusorganisatsioonis vastutab kõigi hooldustööde planeerimise ja tegemise eest üks inimene, on sellise organisatsiooni sertifikaadi õiguste ulatus piiratud. Suurimad lubatud piirangud on järgmised:

13. Tabel

1. Järgmiste plaaneriosade muutmine, parandamine või asendamine neetimise, kokkuliitmise, lamineerimise või keevitamise teel:

a) karptala;

b) stringer või kõõluosa;

c) tala;

d) tala vöö;

e) sõrestiktala osa;

f) tala sein;

g) paatlennuki kere või ujuki kiilu- või külgkiilu osa;

h) tiiva või saba laineplekist surveelement;

i) tiiva pearibi;

j) tiiva või saba pinna kaldtugi;

k) mootori kinnitus;

l) kere pikitala või sõrestik;

m) külgtala, rõhttala või vaheseina osa;

n) istme kinnitusalus või konsool;

o) istme siinide asendamine;

p) teliku konsool või kaldtugi;

q) telg;

r) ratas; ja

s) suusk või suusakarkass, välja arvatud vähehõõrduva pinde väljavahetamine.

2. Järgmiste osade muutmine või remont:

a) õhusõiduki või õhusõiduki ujuki väliskest, kui töös on vaja kasutada tuge, alust või kinnitust;

b) õhusõiduki väliskest, millele avalduvad hermetiseerumisel suured survekoormused, kui kesta vigastus on mis tahes suunas üle 15 cm (6 tolli);

c) juhtimissüsteemi koormust kandev osa, kaasa arvatud juhisesambad, pedaalid, võllid, kvadrandid, nookurid, pöördtorud, juhtsarved ning sepis- või valukonsoolid, kuid välja arvatud

i) remondipleisside või kaabliarmatuuri vormpinnidega stantsimine; ning

ii) neediga kinnitatud vastastakttoru otsiku väljavahetamine ja

d) mis tahes muu punktis 1 nimetamata konstruktsiooniosa, mille tootja on oma hoolduskäsiraamatus, konstruktsiooniremonditööde käsiraamatus või jätkuva lennukõlblikkuse juhendis määranud põhikonstruktsiooniosaks.

3. Järgmised kolbmootorile tehtavad hooldustööd:

a) kolbmootori lahtivõtmine ja hilisem kokkupanemine muul eesmärgil kui selleks, et i) pääseda ligi silinder-kolb seadistele või ii) eemaldada tagumine lisakate õlipumba seadiste kontrollimiseks ja/või asendamiseks, juhul kui sellise töö käigus ei asendata ega paigutata tagasi sisemisi telikuid;

b) reduktorite lahtivõtmine ja hilisem kokkupanemine;

c) liidete keevitamine ja kõvajoodisega jootmine, mis ei ole väiksed keevitustööd, mida teeb asjakohaselt sertifitseeritud või volitatud keevitaja väljalaskekomponentidele, kuid mille puhul komponente ei asendata;

d) seadmete üksikute osade liigutamine, mida tarnitakse stendikatsete seadmetena, välja arvatud hoolduses tavapäraselt asendatavate või kohandatavate osade asendamine või kohandamine.

4. Propelleri tasakaalustamine, välja arvatud:

a) staatilise tasakaalustamise sertifitseerimiseks, kui see on nõutav hoolduskäsiraamatus;

b) paigaldatud propellerite dünaamiline tasakaalustamine elektroonilist tasakaalustamisseadet kasutades, kui see on lubatud hoolduskäsiraamatus või muudes heakskiidetud lennukõlblikkuse dokumentides.

5. Kõik lisatööd, mis nõuavad:

a) eritööriistu, -seadmeid või -vahendeid; või

b) olulist kooskõlastamist tööde pika kestuse ja paljude isikute kaasatuse tõttu.

a) Pädevus ja vastutus

1. Omanik-piloot vastutab alati kõigi enda tehtud hooldustööde eest.

2. Enne mis tahes omanik-piloodi hooldustööde tegemist peab omanik-piloot veenduma, et ta on asjaomase töö tegemiseks pädev. Omanik-piloodid peavad ennast kurssi viima oma õhusõidukile tehtavate standardsete hooldustöödega ning õhusõiduki hooldusprogrammiga. Kui omanik-piloot ei ole teostatava töö tegemiseks pädev, ei tohi ta seda ise ette võtta.

3. Omanik-piloot (või käesoleva lisa A jao G alajaos osutatud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kellega omanik-piloot on sõlminud lepingu) on vastutav selle eest, et kooskõlas nende aluspõhimõtetega määratakse omanik-piloodi hooldustööd kindlaks hooldusprogrammis ning tagatakse dokumentide õigeaegne ajakohastamine.

4. Hooldusprogrammi peab heaks kiitma kooskõlas punktiga M.A.302.

b) Hooldustööd

1. on kriitiline hooldusülesanne

2. see nõuab suurte komponentide või suurte seadiste eemaldamist; ja/või

3. seda tehakse vastavalt lennukõlblikkusdirektiividele või lennukõlblikkuse piirangule, välja arvatud juhul, kui see on lennukõlblikkusdirektiivis või lennukõlblikkuse piirangus konkreetselt lubatud; ja/või

4. see nõuab eritööriistade ja kalibreeritud tööriistade kasutamist (välja arvatud dünamomeetriline võti ja kinnituspress); ja/või

5. see nõuab katseseadmete kasutamist või erikatsete tegemist (nt mittepurustavad katsed, süsteemide testid või avioonikaseadmete töökõlblikkuse kontrollid); ja/või

6. see koosneb mis tahes planeerimata eriülevaatustest (nt raske maandumise kontroll); ja/või

7. see mõjutab süsteeme, mis on olulised instrumentaallennureeglite (IFR) järgi teostatavatel lendudel; ja/või

8. see sisaldub käesoleva lisa VII liites või komponentide hooldustööde loetelus kooskõlas punkti M.A.502 alapunktidega a, b, c või d; ja/või

9. see on osa aastaülevaatusest või 100 tunni kontrollist, mis on sätestatud punkti M.A.302 alapunktis i kirjeldatud minimaalses ülevaatusprogrammis.

c) Omanik-piloodi hooldustööd ja nende dokumenteerimine

1. organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on liikmesriigis, kõnealuse liikmesriigi määratud asutust; või

2. organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on kolmandas riigis, ametit.

a) kõikide plaanijärgsete tööde jaoks on olemas tööruumid ja eelkõige selle, et need on kaitstud ilmastiku eest. Vajaduse korral asuvad eritöökojad ja -ruumid eraldi, tagamaks, et töökoha ja keskkonna saastumine on ebatõenäoline.

1. Õhusõidukite plaanijärgseks baashoolduseks peavad olemas olema piisavalt suured angaarid;

2. komponentide plaanijärgseks hoolduseks peavad olemas olema piisavalt suured töökojad.

b) Alapunktis a osutatud plaanijärgse töö juhtimiseks ja volitatud lennundustehniliste töötajate jaoks peavad olemas olema kontoriruumid, et viimased saaksid oma kohustusi täita nii, et see toetab õhusõidukite heade hooldusstandardite täitmist.

c) Kogu töökeskkond, kaasa arvatud õhusõidukite angaarid, komponentide hooldustöökojad ja kontoriruumid peavad sobima nendes tehtavateks töödeks ning eelkõige vastama erinõuetele. Töökeskkond peab olema selline, et see ei kahjustaks töötajate efektiivsust, välja arvatud juhul, kui see on tingitud konkreetse töö erilaadist:

1. temperatuur peab olema selline, et töötajad saavad oma kohustusi täita tarbetu ebamugavustundeta;

2. tolmu ja muud õhusaastet tohib olla üksnes minimaalselt ja töökohas mitte kunagi nii palju, et seda on võimalik näha õhusõiduki/komponendi pinnal. Kui tolm või muu õhusaaste on moodustanud nähtava pinnasaaste, tuleb kõik tundlikud süsteemid kinni katta, kuni vastuvõetavad tingimused on taastatud;

3. valgustus peab olema selline, et kõiki ülevaatus- ja hooldustöid on võimalik teha tulemuslikult;

4. müra ei tohi häirida töötajad ülevaatustööde tegemisel. Kui müraallikat ei ole võimalik vaiksemaks reguleerida, tuleb asjaomastele töötajatele anda kuulmiskaitsevahendid, et liigmüra ei häiriks neid ülevaatustööde tegemise ajal;

5. kui mõne töö jaoks on vaja eespool sätestatust erinevaid keskkonnatingimusi, lähtutakse nendest tingimustest. Eritingimused on kindlaks määratud tehnilistes normdokumentides;

6. liinihoolduse töökeskkond peab olema selline, et iga konkreetset hooldus- või ülevaatustööd on võimalik teha häirimatult. Seepärast tuleb hooldus- või ülevaatustööde tegemine juhul, kui töökeskkonna tingimused langevad temperatuuri, niiskuse, rahe, jää, tuule, valguse, tolmu või muu õhusaaste poolest vastuvõetamatule tasemele, peatada, kuni rahuldavad tingimused on taastatud.

d) Komponentide, seadmete, tööriistade ja materjalide hoidmiseks peavad olema eraldatud turvalised hoiuruumid. Hoidmisel tuleb tagada, et kasutuskõlblikud komponendid ja materjalid on eraldatud kõikidest kasutuskõlbmatutest komponentidest, materjalidest, seadmetest ja tööriistadest. Hoiutingimused peavad vastama tootja juhistele, et hoitavad esemed ei kahjustuks. Juurdepääs hoiuruumidele on üksnes volitatud töötajatel.

a) Organisatsioon nimetab ametisse tegevjuhi, kes vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik kliendi poolt tellitud hooldustööd on rahastatud ning läbi viidud käesoleva osa nõuete kohaselt. Tegevjuht:

1. tagab, et hooldustööde tegemiseks kooskõlas punkti 145.A.65 alapunktiga b ja organisatsiooni sertifikaadiga on olemas kõik vajalikud vahendid;

2. kehtestab ja viib ellu punkti 145.A.65 alapunktis a kindlaks määratud ohutus- ja kvaliteedipoliitikat;

3. tõendab, et tal on olemas põhiteadmised käesoleva lisa (osa 145) kohta.

b) Organisatsioon nimetab ametisse isiku või isikute rühma, kelle kohustuste hulka kuulub selle tagamine, et organisatsioon täidab käesoleva osa nõudeid. See isik või isikute rühm allub tegevjuhile.

1. Kõnealune isik või isikute rühm esindab organisatsiooni hooldustööde juhtimise struktuuri ning vastutab kõikide käesolevas osas kindlaksmääratud ülesannete täitmise eest.

2. Kõnealuse isiku või isikute rühma liikmete nimed ja tunnistused tuleb esitada pädevale asutusele selle kehtestatud vormis ja viisil.

3. Kõnealune isik või isikute rühma liikmed peavad suutma tõendada, et neil on olemas asjaomased teadmised ning piisavad kogemused õhusõidukite ja komponentide hooldamisel ja et nad tunnevad hästi käesolevat osa.

4. Kodukorras tuleb kindlaks määrata, kes asendab eespool osutatud isikut või isikute rühma liiget pikema äraoleku korral.

c) Alapunktis a nimetatud tegevjuht määrab ametisse isiku, kes vastutab kvaliteedisüsteemi, kaasa arvatud sellega seotud punkti 145.A.65 alapunktis c nõutava tagasiside andmise korra täitmise eest. Sellel isikul peab olema võimalik suhelda tegevjuhiga vahetult, et tegevjuht saaks olla nõuetekohaselt kursis kvaliteedi ja nõuete täitmisega seotud küsimustega.

d) Organisatsioonil peab olema hooldusega seotud inimtöötundide plaan, milles nähtub, et organisatsioonil on piisavalt töötajaid planeerimiseks, tööde tegemiseks, juhatamiseks, ülevaatuste tegemiseks ja kvaliteedi kontrollimiseks kooskõlas organisatsiooni sertifikaadiga. Peale selle peab organisatsioonil olema kord nende tööde ülehindamiseks, mida tehakse siis, kui töötajaid on mis tahes vahetuses või muul ajavahemikul plaanijärgsest vähem.

e)  ►M1  Organisatsioon peab pädeva asutusega kooskõlastatud korras ja tingimustel kindlaks määrama mis tahes hooldustöödega, hooldusprogrammide koostamisega, lennukõlblikkuse läbivaatamise ja korraldamisega ja/või kvaliteediaudititega tegelevate töötajate pädevuse ja seda kontrollima. ◄ Peale konkreetse töö tegemiseks vajalike eriteadmiste peab pädevus hõlmama teadmisi inimfaktorite ja inimvõimete kohta, mis vastavad selle isiku ülesannetele organisatsiooni ees. Inimfaktorid on põhimõtted, mis kehtivad lennunduses õhusõidukite ehitamise, sertifitseerimise, käitamise ning hooldamise ja töötajate koolitamise suhtes ning millega püütakse saavutada inimeste ja muude süsteemiosade ohutut vastastikust toimimist, võttes asjakohaselt arvesse inimvõimeid. Inimvõimed on inimese võimekus ja piiratus, mis mõjutab lennunduses ohutust ja efektiivsust.

f) Organisatsioon tagab, et töötajad, kes teevad ja/või kontrollivad õhusõidukite konstruktsiooni ja/või komponentide mittepurustavaid katseid seoses jätkuva lennukõlblikkusega, on selleks kvalifitseeritud vastavalt Euroopa standardile või mõnele muule, sellega samaväärsele ja ameti poolt tunnustatud standardile. Töötajad, kes täidavad muid eriülesandeid, peavad olema kvalifitseeritud vastavalt ametlikele standarditele. Erandina käesolevast lõikest võivad alapunktis g ning alapunkti h alapunktides 1 ja 2 määratletud töötajad, kellel on III lisa (osa 66) kohane B1- või B3-kategooria kvalifikatsioon, teha ja/või kontrollida mittepurustavaid katseid värvimeetodil.

g) Kui alapunktis j ei ole sätestatud teisiti, peavad igal õhusõidukeid hooldaval organisatsioonil olema liinihoolduseks asjaomase õhusõidukitüübipädevusega volitatud lennundustehnilised töötajad, kellel on III lisa (osa 66) ja punkti 145.A.35 kohane B1-, B2- või B3-kategooria kvalifikatsioon (vastavalt vajadusele).

h) Kui alapunktis j ei ole sätestatud teisiti, peab igal õhusõidukeid hooldaval organisatsioonil

1. olema keerukate mootoriga õhusõidukite baashoolduse jaoks vastava õhusõidukitüübi pädevusega volitatud lennundustehnilised töötajad, kel on osa 66 ja punkti 145.A.35 järgi C-kategooria kvalifikatsioon. Peale selle peab organisatsioonil olema piisavalt vastava õhusõidukitüübi pädevusega töötajaid, kel on osa 66 ja punkti 145.A.35 kohane B1- või B2-kategooria kvalifikatsioon (vastavalt vajadusele) C-kategooria volitatud lennundustehniliste töötajate toetamiseks.

i) Enne seda, kui C-kategooria volitatud lennundustehnilised töötajad annavad välja hooldustõendi, tagavad B1- ja B2-kategooria tugitöötajad, et kõik asjaomased tööd või kontrollid on vastavalt kehtivatele nõuetele tehtud.

ii) Organisatsioon peab selliste B1- ja B2-kategooria tugitöötajate kohta nimekirja.

iii) C-kategooria volitatud lennundustehnilised töötajad tagavad, et alapunkti i nõuded on täidetud ning kõik kliendi poolt nõutud tööd konkreetse baashoolduse või töödepaketi raames on tehtud ning samuti hindavad iga tegemata jäänud töö puhul, kas seda oleks vaja teha või on õhusõiduki käitajaga võimalik kokku leppida töö edasilükkamises mõne teise kontrolli või tähtajani.

2. olema muude õhusõidukite kui keerukate mootoriga õhusõidukite baashoolduseks kas

i) asjaomase õhusõidukitüübipädevuse ning III lisa (osa 66) ja punkti 145.A.35 kohase B1-, B2- või B3-kategooria kvalifikatsiooniga (vastavalt vajadusele) volitatud lennundustehnilised töötajad või

ii) asjaomase õhusõidukitüübipädevuse ja C-kategooria kvalifikatsiooniga volitatud lennundustehnilised töötajad, keda abistavad punkti 145.A.35 alapunkti a alapunktis i kindlaksmääratud tugitöötajad.

i) Komponente hooldavad volitatud lennundustehnilised töötajad peavad täitma määruse (EL) nr 1321/2014 artikli 5 lõikes 6 sätestatud nõudeid.

j) Erandina alapunktidest g ja h ning seoses kohustusega järgida III lisa (osa 66) nõudeid võib organisatsioon kasutada järgmiselt kvalifitseeritud volitatud lennundustehnilisi töötajaid:

1. kui organisatsiooni tööruumid asuvad väljaspool ühendust ja käesoleva lisa IV liite tingimused täidetud, võivad tema volitatud lennundustehnilised töötajad olla kvalifitseeritud vastavalt selle riigi lennunduseeskirjadele, mille registrisse on organisatsiooni tööruumid kantud;

2. kui liinihooldust tehakse mõne sellise organisatsiooni tööruumides, mille asukoht on väljaspool ühendust, ja käesoleva osa IV liite tingimused on täidetud, võivad volitatud lennundustehnilised töötajad olla kvalifitseeritud vastavalt selle riigi lennunduseeskirjadele, kus asub liinihoolduskoht;

3. sellise lennukõlblikkusdirektiivi puhul, millega nähakse ette korduvad lennueelsed lennukõlblikkuskontrollid ja konkreetselt, et seda direktiivi tohib järgida lennumeeskond, võib organisatsioon anda õhusõiduki komandörile ja/või pardainsenerile selle lennumeeskonna liikme loa põhjal piiratud kehtivusega hooldustõendite väljaandmise volituse. Organisatsioon peab aga tagama, et kõnealused lennumeeskonna liikmed on saanud piisavalt praktilist väljaõpet, et täita lennukõlblikkusdirektiive vastavalt kehtivatele nõuetele;

4. kui õhusõidukit käitatakse eemal hooldusteenust pakkuvast asukohast, võib organisatsioon anda komandörile ja/või pardainsenerile nende lennumeeskonna liikme loa põhjal piiratud kehtivusega hooldustõendite väljaandmise õiguse, kui ta on veendunud, et nad on saanud piisavalt praktilist väljaõpet, et täita konkreetseid ülesandeid vastavalt kehtivatele nõuetele. Käesoleva punkti sätteid tuleb üksikasjalikult kirjeldada käsiraamatu protseduuris;

5. järgmistel ettenägematutel juhtudel, kui õhusõidukit hoitakse maal mujal kui oma põhibaasis, kus ei ole asjakohaseid volitatud lennundustehnilisi töötajaid, võib organisatsioon, millega on sõlmitud leping tehnilise toetuse pakkumise kohta, anda välja erandvolituse hooldustõendite väljaandmiseks:

i) ühele oma töötajatest, kellel on sarnase tehnilise varustuse, konstruktsiooni ja süsteemidega õhusõiduki tüübi volitus; või

ii) isikule, kellel on vähemalt viis aastat hoolduskogemusi ning rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) kehtiv lennundustehnilise töötaja luba, mis on antud välja selle õhusõidukitüübi kohta, mille kohta on vaja hooldustõendeid välja anda, tingimusel et samas kohas ei ole ühtki käesoleva osa alusel sertifitseeritud organisatsiooni ning organisatsioonil, millega on leping sõlmitud, on olemas tõendid selle isiku kogemuste ja loa kohta.

k) Organisatsioonil, kes kontrollib äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite lennukõlblikkust ja annab välja asjakohaseid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate vastavalt punkti M.A.901 alapunktile l, peavad olema lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kellel on punkti M.A.901 alapunkti l alapunkti 1 kohane kvalifikatsioon ja volitused.

l) Organisatsioonil, kes tegeleb äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA2 õhusõidukite hooldusprogrammi koostamise ja heakskiitmise menetlemisega vastavalt punkti M.A.201 alapunkti e alapunktile ii, peavad olema kvalifitseeritud töötajad, kes suudavad tõendada, et neil on asjakohased teadmised ja kogemused.

a) Lisaks punkti 145.A.30 alapunktides g ja h sätestatud asjakohaste nõuete täitmisele peab organisatsioon tagama, et volitatud lennundustehnilistel töötajatel ning tugitöötajatel on olemas piisavad teadmised hooldatava õhusõiduki ja/või selle komponentide ning nendega seotud organisatsiooni kodukorra kohta. Volitatud lennundustehniliste töötajate puhul tuleb selles veenduda enne hooldustõendite väljaandmise volituse andmist või selle uuesti väljaandmist.

i) Tugitöötajad on need III lisa (osa 66) kohast B1-, B2- ja/või B3-kategooria lennundustehnilise töötaja luba omavad töötajad, kellel on asjaomase õhusõiduki tüübipädevus, kes on seotud baashoolduse tegemisega ja kes ei pea tingimata omama hooldustõendite väljaandmise õigust.

ii) Asjaomased õhusõidukid ja/või komponendid on hooldustõendite väljaandmise volituses kindlaksmääratud õhusõidukid või komponendid.

iii) Hooldustõendite väljaandmise volitus on luba, mille organisatsioon annab volitatud lennundustehnilistele töötajatele selle kohta, et nad võivad volituses kindlaksmääratud piiride ulatuses allkirjastada sertifitseeritud organisatsiooni nimel hooldustõendeid.

b) Organisatsioon võib volitatud lennundustehnilistele töötajatele anda hooldustõendite väljaandmise volituse üksnes nende baas- ja alamkategooriate ning mis tahes tüübipädevuste kohta, mis on III lisa (osa 66) kohaselt loetletud lennundustehnilise töötaja loas, ja üksnes tingimusel, et see luba kehtib kogu volituse kehtivusajal ning et asjaomased volitatud lennundustehnilised töötajad täidavad pidevalt III lisa (osa 66) nõudeid, välja arvatud punkti 145.A.30 alapunktis j ja punkti 66.A.20 alapunkti a alapunkti 3 alapunktis ii loetletud juhtudel.

c) Organisatsioon tagab, et kõik volitatud lennundustehnilised töötajad ning tugitöötajad on mis tahes kahe järjestikuse aasta jooksul saanud vähemalt kuuekuulise kogemuse asjaomase õhusõiduki või komponendi tegelikul hooldamisel.

d) Organisatsioon tagab, et kõik volitatud lennundustehnilised töötajad ja tugitöötajad saavad iga kaheaastase perioodi jooksul piisavalt jätkukoolitust, et neil oleksid ajakohased teadmised asjaomasest tehnikast, organisatsiooni kodukorrast ning inimfaktoritega seotud küsimustest.

e) Organisatsioon koostab volitatud lennundustehniliste töötajate ja tugitöötajate jätkukoolituse kava, kaasa arvatud punkti 145.A.35 asjaomaste alapunktide täitmise korra, mille alusel volitatud lennundustehnilistele töötajatele antakse hooldustõendite väljaandmise volitused vastavalt käesolevale osale, ning III lisa (osa 66) nõuete täitmise korra.

f) Kui tegemist ei ole ühegi punkti 145.A.30 alapunkti j alapunktis 5 kirjeldatud ettenägematu olukorraga, hindab organisatsioon volitatud lennundustehniliste töötajate kandidaatide pädevust, kvalifikatsiooni ja hooldustõendite väljaandmise oskusi organisatsiooni käsiraamatus kindlaksmääratud korras enne, kui ta annab neile esmakordselt või uuesti hooldustõendite väljaandmise volituse vastavalt käesolevale osale.

g) Kui volitatud lennundustehnilised töötajad täidavad alapunktides a, b, d, f ja vajaduse korral alapunktis c sätestatud tingimusi, annab organisatsioon neile hooldustõendite väljaandmise volituse, milles määratleb selgesõnaliselt selle volituse kehtivusulatuse ja piirangud. Selleks, et hooldustõendite väljaandmise volitus pidevalt kehtiks, on vaja, et pidevalt täidetaks alapunktides a, b, d ja vajaduse korral alapunktis c sätestatud tingimusi.

h) Hooldustõendite väljaandmise volitus peab olema koostatud nii, et nii volitatud lennundustehnilised töötajad kui ka kõik muud volitatud isikud, kes võivad nõuda selle esitamist, näeksid sellest üheselt selle kehtivusulatuse. Kui kehtivusulatuse kindlaksmääramiseks kasutatakse lühendeid, peab organisatsioon tegema lühendite tõlked hõlpsasti kättesaadavaks. Volitatud isikud on pädevate asutuste, ameti ja selle liikmesriigi ametnikud, mis vastutab hooldatava õhusõiduki või komponendi hoolduse üle tehtava järelevalve eest.

i) Kvaliteedisüsteemi järgimise eest vastutav isik vastutab organisatsiooni nimel ühtlasi volitatud lennundustehnilistele töötajatele hooldustõendite väljaandmise volituste andmise eest. See isik võib käsiraamatus määratletud korras määrata neid volitusi tegelikult välja andma või kehtetuks tunnistama teise isiku.

j) Organisatsioon peab kõikide volitatud lennundustehniliste töötajate ning tugitöötajate nimekirja, mis hõlmab:

1. kõikide III lisa (osa 66) kohaste lennundustehniliste töötajate lubade üksikasju ning

2. andmeid kõikide asjakohaste läbitud koolituste kohta ning

3. vajaduse korral hooldustõendite väljaandmiseks antud volituste piire ning

4. piiratud kehtivusega või ühekordsete hooldustõendite väljaandmise volitustega töötajate andmeid.

k) Organisatsioon väljastab volitatud lennundustehnilistele töötajatele koopia nende hooldustõendite väljaandmise volitusest kas paberkandjal või elektroonilisel kujul.

l) Volitatud lennundustehnilised töötajad peavad oma hooldustõendite väljaandmise volituse esitama igale volitatud isikule 24 tunni jooksul.

m) Volitatud lennundustehniliste töötajate ning tugitöötajate vanuse alampiir on 21 aastat.

n) A-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanik võib konkreetset tüüpi õhusõidukitele hooldustõendite väljaandmise õigusi kasutada alles siis, kui ta on edukalt läbinud A-kategooria õhusõidukite töökoolituse, mille on korraldanud II lisa (osa 145) või IV lisa (osa 147) nõuete kohaselt sertifitseeritud organisatsioon. Kõnealune koolitus peab sisaldama iga volitatud töö puhul nii praktilist kui ka teoreetilist õpet. Koolituse edukat läbimist kontrollitakse organisatsiooni korraldatud eksami ja/või praktilise hindamise kaudu töökohal.

o) B2-kategooria lennundustehnilise loa omanik võib kasutada III lisa (osa 66) punkti 66.A.20 alapunkti a alapunkti 3 alapunktis ii kirjeldatud hooldustõendite väljaandmise õigusi alles siis, kui ta i) on edukalt läbinud A-kategooria õhusõidukite töökoolituse ja ii) omab kuus kuud tõendatud praktilist kogemust väljaantava volituse rakendusala piires. Kõnealune töökoolitus peab sisaldama iga volitatud töö puhul nii praktilist kui ka teoreetilist õpet. Koolituse edukat läbimist kontrollitakse organisatsiooni korraldatud eksami ja/või praktilise hindamise kaudu töökohal. Töökoolituse ja eksami ja/või hindamise korraldab see hooldusorganisatsioon, kes volitatud lennundustehnilise töötaja volituse välja annab. Ka praktiline kogemus tuleb omandada kõnealuses hooldusorganisatsioonis.

a) Organisatsioonil peavad olemas olema tema sertifikaadis kindlaksmääratud tööde tegemiseks vajalikud seadmed, tööriistad ja materjalid ning ta peab neid kasutama.

1. Kui tootja on ette näinud mõne konkreetse tööriista või seadme, kasutab organisatsioon seda, välja arvatud juhul, kui ta on oma käsiraamatus kindlaksmääratud korras leppinud pädeva asutusega kokku teistes tööriistades või seadmetes.

2. Seadmed ja tööriistad peavad kogu aeg olema kättesaadavad, välja arvatud juhul, kui mõnda tööriista või seadet kasutatakse nii harva, et tema pidev kättesaadavus ei ole vajalik. Need juhud tuleb käsiraamatu protseduuris kindlaks määrata.

3. Organisatsioonil, millele on antud luba teha baashooldustöid, peab olema piisavalt seadmeid õhusõidukile juurde pääsemiseks ning hooldusplatvorme, nii et õhusõidukit on võimalik nõuetekohaselt kontrollida.

b) Organisatsioon tagab, et kõiki tööriistu, seadmeid ja vajaduse korral eelkõige testimisseadmeid kontrollitakse ja kalibreeritakse vastavalt ametlikult tunnustatud nõuetele nii sageli, kui on vaja nende töökõlblikkuse ja täpsuse tagamiseks. Organisatsioon dokumenteerib iga sellise kalibreerimise ja kasutatud standardi andmed.

a) Kõik komponendid tuleb liigitada järgmistesse kategooriatesse ja asjakohaselt üksteisest eraldada:

1. rahuldavas seisukorras komponendid, mille kohta on välja antud hooldustõend EASA vormil 1 või sellega samaväärsel vormil ning mis on tähistatud kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) Q alajaoga;

2. kasutuskõlbmatud komponendid, mida tuleb kooskõlas käesoleva alajaoga hooldada;

3. praakkomponendid, mis liigitatakse kooskõlas punkti 145.A.42 alapunktiga d;

4. õhusõidukite, mootorite, propellerite või õhusõidukite muude komponentide standardvaruosad, kui need on esitatud tootja illustreeritud varuosakataloogis ja/või tehnilistes normdokumentides;

5. hoolduses kasutatavad toor- ja tarbimisvalmis materjalid, kui organisatsioon on veendunud, et need vastavad nõutavatele spetsifikatsioonidele ning nende päritolu on asjakohaselt jälgitav. Iga materjaliga peavad kaasas olema dokumendid, mis on otseselt seotud vastava materjaliga ning mille hulgas on deklaratsioon spetsifikatsioonile vastavuse kohta ning tootja ja tarnija andmed;

6. määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21A.307 alapunktis c osutatud komponendid.

b) Enne komponendi paigaldamist tagab organisatsioon, et komponent sobib paigaldamiseks ka arvestades erinevaid modifikatsioone ja/või kehtivate lennukõlblikkusdirektiivide kohaseid nõudeid.

c) Organisatsioon võib käimasolevate tööde tarbeks valmistada oma tööruumides piiratud koguses osi, tingimusel et vastav kord on käsiraamatus määratletud.

d) Komponendid, mille sertifitseeritud kasutusiga on ületatud või millel on parandamatuid defekte, tuleb lugeda praagiks ning neid ei tohi lubada liikuda tagasi komponentidega varustamise süsteemi, välja arvatud juhul kui nende sertifitseeritud kasutusiga on pikendatud või kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21)järgi on heaks kiidetud mõni remondivõimalus.

e) Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21A.307 alapunktis c osutatud komponendid võib paigaldada üksnes juhul, kui õhusõiduki omanik leiab, et need on tema õhusõidukile paigaldamiseks kõlblikud.

a) Organisatsioonil peab hoolduse, kaasa arvatud muudatus- ja remonditööde tegemiseks olema kehtivad ja aktuaalsed tehnilised normdokumendid ning ta peab neid kasutama. „Kehtiv” tähendab seda, et dokument on seotud õhusõiduki, komponendi või protsessiga, mis on kindlaks määratud organisatsiooni sertifikaadi klassipädevuse tabelis ning mis tahes sellega seotud hooldustööde loetelus.

b) Käesoleva osa tähenduses on kehtivad tehnilised normdokumendid järgmised:

1. iga kehtiv nõue, protseduur, käitamiseeskiri või õhusõiduki või komponendi üle tehtava järelevalve eest vastutava pädeva asutuse poolt välja antud teave;

2. iga õhusõiduki või komponendi üle tehtava järelevalve eest vastutava pädeva asutuse poolt välja antud kehtiv lennukõlblikkusdirektiiv;

3. iga tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi või mis tahes muu määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohast avaldamiskohustust omava organisatsiooni poolt välja antud jätkuva lennukõlblikkuse juhend, ning kolmandast riigist pärit õhusõidukite või komponentide korral õhusõiduki või komponendi üle tehtava järelevalve eest vastutava pädeva asutuse määratud lennukõlblikkusandmed;

4. iga kehtiv norm, nagu näiteks (kuid mitte ainult) hooldusstandardid, mida amet tunnistab headeks hooldusstandarditeks;

5. kõik alapunkti d kohaselt välja antud kehtivad andmed.

c) Organisatsioon kehtestab korra tagamaks, et avastamise korral dokumenteeritakse ja teatatakse asjaomaste tehniliste normdokumentide autorile iga ebatäpsus, puudulikkus või selgusetus hooldustöötajate poolt kasutatavates tehnilistes normdokumentides.

d) Organisatsioon võib hooldusjuhendeid muuta üksnes oma käsiraamatus kindlaksmääratud korras. Muutmise korral peab organisatsioon tõendama, et tulemuseks on sama head või paremad hooldusstandardid, ning teatama sellest tüübisertifikaadi omanikule. Hooldusjuhend on käesoleva alapunkti tähenduses juhend selle kohta, kuidas teha mingit konkreetset tööd; see ei hõlma remondi- ja muudatustööde tehnilist projekti.

e) Organisatsioon loob ühtse töökaartide või -lehtede süsteemi, mida tuleb kasutada organisatsiooni kõigis osades. Peale selle peab organisatsioon kandma nendele töökaartidele või -lehtedele kas alapunktides b ja d osutatud tehnilised normdokumendid või täpse viite konkreetsele hooldustööle või tehnilistes normdokumentides sisalduvatele töödele. Töökaarte ja -lehti võib luua arvuti abil ning hoida elektroonilises andmebaasis, kui on tagatud, et neid ei ole võimalik volitamata muuta, ning andmebaasist on olemas elektrooniline varund, mida tuleb uuendada 24 tunni jooksul pärast iga muudatust. Keerulised hooldustööd tuleb kanda töökaartidele või -lehtedele ning jaotada etappideks, et oleks võimalik dokumenteerida iga keerulise hooldustöö lõpetamist.

f) Organisatsioon tagab, et kõik kehtivad tehnilised normdokumendid on hooldustöötajate nõudmisekorral hõlpsasti kättesaadavad.

g) Organisatsioon kehtestab korra, tagamaks et tema käes olevaid tehnilisi normdokumente hoitakse ajakohastena. Kui tehnilisi normdokumente kontrollib või esitab käitaja/klient, peab organisatsioonil olema võimalik tõendada, et tal on kas käitaja või kliendi kirjalik kinnitus selle kohta, et kõik tehnilised normdokumendid on ajakohased, või töökäsud, millele on märgitud kasutatavate tehniliste normdokumentide muudatuste seis, või tal on võimalik tõendada, et see muudatuste seis on märgitud käitaja/kliendi tehniliste normdokumentide muudatuste loetelus.

a) Organisatsioonil peab olemas olema tööde mahule ja keerukusele vastav süsteem kõikide vajalike töötajate, tööriistade, seadmete, materjalide tehniliste normdokumentide ja tööruumide planeerimiseks, et hooldustööd saaksid kindlasti tehtud.

b) Hooldustööde planeerimisel ja vahetuste korraldamisel tuleb arvestada inimvõimete piire.

c) Kui hooldustööde jätkamist või lõpetamist tuleb vahetuse või töötajate vahetumise tõttu üle anda, peavad saabuvad ja lahkuvad töötajad vahetama piisavalt asjaomast teavet.

a) pärast hooldustöid viiakse läbi üldkontroll selle tagamiseks, et õhusõidukisse ega ühtki selle komponenti ei ole jäänud ühtki tööriista, seadet ega võõrkeha, ning et kõik teisaldatud juurdepääsu paneelid on tagasi paigaldatud;

b) kriitiliste hooldusülesannete järel rakendatakse vigade identifitseerimise meetodit;

c) minimeeritakse mitmekordsete vigade tekkimise oht hooldustööde ajal ja vigade kordumise oht identsetel hooldustöödel; ning

d) kahjusid hinnatakse ning muudatus- ja remonditöid tehakse punktis M.A.304 osutatud dokumentide põhjal.

a) Asjakohaste volitustega volitatud lennundustehnilised töötajad annavad välja hooldustõendi organisatsiooni nimel siis, kui nad on tuvastanud, et organisatsioon on punktis 145.A.70 kindlaks määratud korras teinud ära kõik tellitud hooldustööd, võttes seejuures arvesse, et punktis 145.A.45 kindlaks määratud tehnilised normdokumendid on olemas ning neid on kasutatud, ja et täitmata ei ole jäänud ühtki nõuet, mille kohta oleks teada, et see ohustab lennuohutust.

b) Hooldustõend antakse välja enne lendu pärast hooldustöid.

c) Eespool osutatud hooldustööde käigus avastatud uutest defektidest või mittetäielikest töökäskudest tuleb teatada õhusõiduki käitajale konkreetselt selleks, et saavutada temaga kokkulepe nende defektide kõrvaldamiseks või töökäskude nõuetekohaseks vormistamiseks. Kui õhusõiduki käitaja keeldub hooldustöid käesoleva alapunkti alusel teha laskmast, kohaldatakse alapunkti e.

d) Hooldustõend antakse välja pärast mis tahes hooldustöid, mis on tehtud õhusõidukilt maha võetud komponendile. I lisa (osa M) II liites osutatud komponendi hooldustõend (EASA vorm 1) on ühtlasi hooldustõend, välja arvatud juhul, kui punkti M.A.502 alapunktis b või alapunktis e on sätestatud teisiti. Kui organisatsioon hooldab komponenti oma tarbeks, ei pruugi olla vaja EASA vormi 1 sõltuvalt organisatsiooni enda käsiraamatu kohasest komponentide kasutusse laskmise korrast.

e) Erandina alapunktist a võib organisatsioon siis, kui tal ei ole võimalik kõiki tellitud hooldustöid teha, anda hooldustõendi välja õhusõiduki heakskiidetud piirangute raames. Enne hooldustõendi väljaandmist märgib organisatsioon selle asjaolu tõendile.

f) Erandina alapunktist a ja punktist 145.A.42 on olukorras, kui õhusõiduk asub seetõttu, et vajaliku hooldustõendiga komponent ei ole kättesaadav, mujal kui oma põhiliinihoolduskohas või põhihooldusbaasis, lubatud paigaldada õhusõidukile asjakohase hooldustõendita komponenti kõige rohkem kuni 30 lennutunniks või kuni õhusõiduk naaseb kas oma põhiliinihoolduskohta või põhihooldusbaasi, olenevalt sellest, kumba ta varem jõuab, ja tingimusel, et õhusõiduki käitaja on sellega nõus ning kõnealusel komponendil on vajalik hooldustõend olemas, muudel juhtudel aga peavad kõik kehtivad hooldus- ja üldnõuded olema täidetud. Sellised komponendid tuleb pärast eespool kindlaksmääratud aja möödumist eemaldada, välja arvatud juhul, kui vahepeal on komponendile alapunkti a ja punkti 145.A.42 alusel hangitud asjakohane hooldustõend.

a) Organisatsioon dokumenteerib kõikide tehtud hooldustööde üksikasjad. Organisatsioon peab alles hoidma vähemalt need kirjed, mida on vaja selle tõendamiseks, et kõik hooldustõendi (sh alltöövõtja hooldustõendite) saamiseks vajalikud nõuded ning lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide ja soovituste saamiseks vajalikud nõuded on täidetud.

b) Organisatsioon esitab õhusõiduki käitajale igast hooldustõendist koopia ning koopia igast sellisest dokumendist remondi- või muudatustööde kohta, mida on kasutatud remondi- või muudatustööde tegemisel.

c)  ►M1  Organisatsioon säilitab kõikide hooldustööde üksikasjalike kirjete ja kõikide nendega seotud tehniliste normdokumentide koopiaid kolm aastat alates kuupäevast, mil ta andis välja hooldustõendi õhusõidukile või komponendile, millega tehtud tööd on seotud. Lisaks säilitab ta kõikide lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide ja soovituste väljaandmisega seotud kirjete koopiaid kolm aastat alates nende väljaandmise kuupäevast ning esitab nende koopiad ka õhusõiduki omanikule. ◄

1. Kõnealuseid dokumente tuleb hoida nii, et nad oleksid kaitstud kahjustuste, muutmise ja varguse eest.

2. Varundusdiskette, -linte jms tuleb hoida tööandmeid sisaldavatest diskettidest, lintidest jms eraldi ja keskkonnas, mis tagab nende säilimise heas seisukorras.

3. Kui käesoleva lisa (osa 145) alusel sertifitseeritud organisatsioon lõpetab tegevuse, annab ta kõik viimase kolme aasta jooksul säilitatud hooldustöödekirjed üle vastava õhusõiduki või komponendi viimasele omanikule või kliendile või paneb need pädeva asutuse korralduse kohaselt hoiule.

a) Organisatsioon peab teatama pädevale asutusele, registreerijariigile ning õhusõiduki või komponendi projekteerinud organisatsioonile igast õhusõiduki või komponendi puhul avastatud ohtlikust või potentsiaalselt ohtlikust seisukorrast, mis ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Organisatsioon kehtestab sisemise juhtumitest teatamise korra, mis tuleb kindlaks määrata tema käsiraamatus, et selliseid teateid oleks võimalik koguda ja hinnata, sealhulgas teateid juhtumite kohta, millest tuleb teatada vastavalt alapunktile a. Selles korras tuleb kindlaks määrata negatiivsed suundumused ja parandusmeetmed, mida organisatsioon on võtnud või peab võtma puuduste kõrvaldamiseks, ning see peab hõlmama kogu kõnealuste kõrvalekallete kohta teada oleva teabe hindamist ja selle teabe vahetamist.

c) Organisatsioon edastab selliseid teateid ameti kehtestatud vormis ja viisil ning tagab, et need sisaldavad kogu teavet organisatsioonile teadaoleva seisukorra ja hindamise tulemuste kohta.

d) Kui organisatsioon teeb hooldustöid äriliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki käitajaga sõlmitud lepingu alusel, peab ta igast kõnealusest kõrvalekaldest, mis mõjutab selle käitaja õhusõidukit või selle komponenti, teatama ka käitajale.

e) Organisatsioon koostab ja edastab kõnealuseid teateid võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui organisatsioon on seisundi, mille kohta teade antakse, kindlaks teinud.

a) Organisatsioon kehtestab ohutuse- ja kvaliteedipoliitika, mille ta peab vastavalt punktile 145.A.70 kindlaks määrama oma käsiraamatus.

b) Organisatsioon kehtestab pädeva asutusega kooskõlastatud korra, mille puhul võetakse headest hooldustavadest kinnipidamiseks ja punktidega 145.A.25 kuni 145.A.95 sätestatud asjaomaste nõuete täitmiseks arvesse inimfaktoreid ja -võimeid. Kõnealune kord peab:

1. tagama, et tehtavate hooldustööde konkreetselt kindlaksmääramiseks koostavad organisatsioon ja hooldust taotlev organisatsioon selge töökäsu või -lepingu, nii et õhusõiduki ja selle komponentide hooldustõendeid saaks välja anda kooskõlas punktiga 145.A.50; ning

2. hõlmama hooldustööde kõiki aspekte, kaasa arvatud eritööde tegemine ja kontrollimine, ning standardeid, mille kohaselt organisatsioon kavatseb kõnealuseid töid teha.

c) Organisatsioon kehtestab kvaliteedisüsteemi, mis hõlmab järgmist:

1. sõltumatud kontrollid õhusõidukite või nende komponentidega seotud nõuete täitmise ning protseduuride sobivuse jälgimiseks, tagamaks, et nende protseduuride tulemuseks on head hooldustavad ning lennukõlblikud õhusõidukid või kasutuskõlblikud komponendid. Kõige väiksemad organisatsioonid võivad oma kvaliteedisüsteemis sõlmida sõltumatute kontrollide tegemiseks lepingu mõne teise käesoleva osa järgi sertifitseeritud organisatsiooniga või isikuga, kellel on asjaomased tehnilised teadmised ning piisavalt kogemusi kontrollide tegemisega, mida peab olema võimalik tõendada; ja

2. kvaliteeditagasiside punkti 145.A.30 alapunktis b nimetatud isikule või isikute rühmale ning lõpuks tegevjuhile andmise kord, mis tagab alapunktis 1 sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks tehtavate sõltumatute kontrollide käigus esitatavate nõuete järgimiseks asjakohaste ja õigeaegsete parandusmeetmete võtmise.

a)  Hooldusorganisatsiooni käsiraamat on dokument või dokumendid, milles on kindlaks määratud tööd, mida asjaomase hooldusorganisatsiooni sertifikaat hõlmab, ning samuti see, kuidas organisatsioon kavatseb käesolevat lisa (osa 145) täita. Organisatsioon esitab pädevale asutusele hooldusorganisatsiooni käsiraamatu, mis sisaldab järgmist:

1. tegevjuhi allkirjastatud kinnitus selle kohta, et hooldusorganisatsiooni käsiraamatus ja selles viidatud asjakohastes käsiraamatutes on kindlaks määratud, kuidas organisatsioon täidab käesoleva lisa (osa 145) nõudeid, ja et ta täidab neid nõudeid kogu aeg. Kui tegevjuht ei ole organisatsiooni peadirektor, kirjutab sellele kinnitusele alla ka organisatsiooni peadirektor;

2. organisatsiooni punktis 145.A.65 kindlaks määratud ohutuse- ja kvaliteedipoliitika;

3. punkti 145.A.30 alapunkti b alusel ametisse nimetatud isikute ametinimetused ja nimed;

4. punkti 145.A.30 alapunkti b alusel ametisse nimetatud isikute ülesanded ja kohustused, sealhulgas küsimused, mida nad võivad organisatsiooni nimel käsitleda otse pädeva asutusega;

5. punkti 145.A.30 alapunkti b alusel ametisse nimetatud isikute omavahelisi vastutussuhteid kirjeldav joonis;

6. volitatud lennundustehniliste töötajate, tugitöötajate ning (vajaduse korral) lennukõlblikkust kontrollivate töötajate ja hooldusprogrammi koostamise ja menetlemise eest vastutavate töötajate nimekiri, kuhu on märgitud ka nende volituste ulatus;

7. inimressursside üldkirjeldus;

8. organisatsiooni sertifikaadil märgitud aadressidel asuvate tööruumide üldkirjeldus;

9. organisatsiooni sertifikaadi ulatusega seotud tööde maht;

10. punktis 145.A.85 osutatud organisatsiooni muutustest teatamise kord;

11. hooldusorganisatsiooni käsiraamatu muutmise kord;

12. organisatsiooni poolt punktide 145.A.25–145.A.90 ja kõikide I lisa (osa M) kohaste täiendavate protseduuride alusel kehtestatud protseduurid ja kvaliteedisüsteem;

13. olemasolu korral nende äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite käitajate nimekiri, kellele organisatsioon osutab õhusõidukite hooldamise teenust;

14. olemasolu korral punkti 145.A.75 alapunktis b kindlaks määratud allettevõtjate nimekiri;

15. olemasolu korral punkti 145.A.75 alapunktis d kindlaks määratud liinihoolduskohtade nimekiri;

16. olemasolu korral lepinguliste organisatsioonide nimekiri.

b) Käsiraamatut muudetakse vastavalt vajadusele, et säilitada organisatsiooni ajakohane kirjeldus. Käsiraamatu ja selle mis tahes muudatused kiidab heaks pädev asutus.

c) Alapunkti b sätetest olenemata võidakse käsiraamatu väiksemaid muudatusi kiita heaks käsiraamatu protseduuri kaudu (edaspidi „kaudne heakskiitmine”).

a) oma sertifikaadil ja käsiraamatus kindlaks määratud kohtades hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud;

b) sõlmida iga õhusõiduki või komponendi hooldamiseks, milleks ta on sertifitseeritud, lepingu mõne teise organisatsiooniga, mis töötab oma kvaliteedisüsteemi kohaselt. Selline hooldus tähendab töid, mida teeb organisatsioon, millel endal ei ole selleks käesoleva osa kohast luba, ning üksnes töid, mida lubatakse teha punkti 145.A.65 alapunktis b sätestatud korras. Need tööd ei hõlma õhusõidukite baashoolduse kontrolle ega töökojas tehtavate hooldustööde täielikke kontrolle ega mootorite või mootorimoodulite kapitaalremonte;

c) hooldada käsiraamatus määratletud tingimustel iga õhusõidukit või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, mis tahes kohas, kui vajadus selle järele tekib kas seetõttu, et õhusõiduk on töökõlbmatu, või on vaja teha plaaniväliseid liinihooldustöid;

d) hooldada iga õhusõidukit ja/või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud, kohas, mida käsitatakse liinihoolduskohana ja kus on võimalik teha lihtsamaid hooldustöid, ning üksnes juhul, kui organisatsiooni käsiraamatu järgi on see lubatud ja käsiraamatus on need kohad loetletud;

e) anda kooskõlas punktiga 145.A.50 välja hooldustõendeid hooldustööde lõpetamise kohta;

f) äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite puhul ja konkreetse loa olemasolu korral võib organisatsioon:

1. kontrollida lennukõlblikkust ja anda välja sellekohaseid sertifikaate vastavalt punkti M.A.901 alapunktis l kindlaks määratud tingimustele ning

2. kontrollida lennukõlblikkust ja anda välja sellekohaseid soovitusi vastavalt punkti M.A.901 alapunktis l ning punkti M.A.904 alapunkti a alapunktis 2 ja alapunktis b kindlaks määratud tingimustele;

g) äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavate ELA2 õhusõidukite puhul koostada hooldusprogramm ja menetleda selle heakskiitmist kooskõlas punktiga M.A.302, vastavalt punkti M.A.201 alapunkti e alapunktis ii kindlaks määratud tingimustele ja sertifikaadis loetletud õhusõidukitüübipädevusmärgete piires.

1. organisatsiooni nimi;

2. organisatsiooni põhiasukoht;

3. organisatsiooni muud asukohad;

4. tegevjuht;

5. punkti 145.A.30 alapunkti b alusel ametisse nimetatud isikud;

6. tööruumid, seadmed, tööriistad, materjalid, protseduurid, tööde maht ning volitatud lennundustehnilised töötajad ja lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kes või mis võivad mõjutada sertifikaadi kehtivust.

a) Hooldusorganisatsiooni sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Selle tingimuseks on, et:

1. organisatsioon täidab jätkuvalt II lisa (osa 145) nõudeid vastavalt punkti 145.B.50 sätetele puuduste kõrvaldamise kohta; ja

2. pädeval asutusel lubatakse organisatsiooni külastada, et kontrollida käesoleva osa nõuete jätkuvat täitmist selle poolt; ja

3. sertifikaadist ei ole loobutud ja seda ei ole kehtetuks tunnistatud.

b) Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tuleb see pädevale asutusele tagastada.

a) Esimese astme puudus on iga käesolevas lisas (osa 145) sätestatud nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

b) Teise astme puudus on iga käesolevas lisas (osa 145) sätestatud nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

c) Pärast punkti 145.B.50 kohaste puuduste teatavakstegemist koostab hooldusorganisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on ellu viidud.

a) olema asjakohaselt kvalifitseeritud ja neil peavad olema oma ülesannete täitmiseks kõik vajalikud teadmised, kogemused ja väljaõpe;

b) olema vajaduse korral saanud käesoleva lisa (osa 145) nõuete kohta, kaasa arvatud nende kavandatud tähenduse ja standardi kohta koolitust/jätkukoolitust.

1. Kui punkti 145.A.30 alapunktide a ja b nõuded on täidetud, teatab pädev asutus sertifikaadi taotlejale kirjalikult samades alapunktides osutatud töötajate heakskiitmisest.

2. Pädev asutus veendub, et hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kindlaksmääratud protseduurid on kooskõlas osa 145 nõuetega ning tegevjuht on kirjutanud alla kohustusedeklaratsioonile.

3. Pädev asutus kontrollib, kas organisatsioon täidab osa 145 nõudeid.

4. Vähemalt üks kord sertifikaadi taotluse rahuldamise uurimise ajal tuleb korraldada kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta mõistab täielikult sertifikaadi tähtsust ning seda, miks ta kirjutab organisatsiooni nimel alla kohustusele täita organisatsiooni käsiraamatus määratletud korda.

5. Kõikide puuduste kohta tuleb organisatsioonile anda kirjalik kinnitus.

6. Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja tehtud soovitused.

7. Esialgse sertifikaadi korral tuleb kõik puudused kõrvaldada enne sertifikaadi väljaandmist

1. Pädev asutus kinnitab käsiraamatu ning annab taotlejale vormil 3 välja sertifikaadi koos kategooriatega, mille suhtes sertifikaat kehtib. Pädev asutus annab sertifikaadi välja üksnes siis, kui organisatsioon täidab käesoleva lisa (osa 145) nõudeid.

2. Pädev asutus märgib sertifikaadi tingimused sertifikaadile (vorm 3).

3. Viitenumber lisatakse sertifikaadile (vorm 3) ameti täpsustatud viisil.

1. peab pädev asutus pidama ja ajakohasena hoidma nimekirja, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevad sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid ning tehtud ja kavandatavate kontrollvisiitide kuupäevad;

2. iga organisatsiooni tuleb vähemalt iga 24 kuu järel kontrollidaosa 145 nõuete täitmise suhtes;

3. vähemalt iga 24 kuu järel tuleb korraldada kohtumine tegevjuhiga, tagamaks et ta on kursis kontrollvisiitide käigus tekkivate tähtsate küsimustega.

1. Organisatsioon peab teatama pädevale asutusele igast punktis 145.A.85 loetletud muudatusest.

2. Kui pädev asutus ei tuvasta, et hooldusorganisatsiooni sertifikaat tuleks peatada, võib ta määrata kindlaks tingimused, mille kohaselt organisatsioon võib kõnealuste muudatuste kinnitamise ajal tegutseda.

1. Muudatuste otsese heakskiitmise korral punkti 145.A.70 alapunkti b alusel veendub pädev asutus enne heakskiitmisest sertifitseeritud organisatsioonile teatamist, et käsiraamatus määratletud menetlused on kooskõlas II lisa (osa 145) nõuetega.

2. Kui muudatuste heakskiitmiseks kasutatakse punkti 145.A.70 alapunkti c alusel kaudse heakskiitmise menetlust, veendub pädev asutus, et i) tegemist on väiksemate muudatustega ja et ii) tal on küllaldane kontroll muudatuste heakskiitmise üle, et tagada nende jätkuv vastavus II lisa (osa 145) nõuetele.

a) peatab sertifikaadi olulisel põhjusel võimaliku ohu korral ohutusele; või

b) peatab sertifikaadi, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud vastavalt punktile 145.B.50.

a) Kui kontrollide käigus või muul moel leiab kinnitust tõsiasi, et käesoleva lisa osa 145 nõudeid ei täideta, võtab pädev asutus järgmised meetmed:

1. esimese astme puuduste puhul võtab pädev asutus puuduse tähtsusest olenevalt kohe meetmeid hooldusorganisatsiooni sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks, selle suhtes piirangute kehtestamiseks või selle osaliseks või täielikuks peatamiseks kuni ajani, mil organisatsioon on edukalt rakendanud parandusmeetmed;

2. teise astme puuduste puhul annab pädev asutus parandusmeetmete elluviimiseks aja, mis vastab puuduse laadile, kuid ei ületa esialgu kolme kuud. Teatavatel asjaoludel ja sõltuvalt puuduse laadist võib pädev asutus pikendada kõnealust kolmekuulist ajavahemikku vastavalt pädevat asutust rahuldavale parandusmeetmete kavale.

b) Kui pädeva asutuse poolt määratud ajakavast kinni ei peeta, võtab pädev asutus meetmeid sertifikaadi osaliseks või täielikuks peatamiseks.

1. Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise korra koos miinimumnõuetega, mis võimaldab iga organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluste piisavat jälgimist.

2. Kõnealuste dokumentide hulka kuuluvad vähemalt järgmised:

a) organisatsiooni sertifikaadi taotlus, kaasa arvatud selle pikendamise taotlus;

b) pädeva asutuse jätkuva järelevalve kava koos kõikide auditite dokumentidega;

c) organisatsiooni sertifikaat koos mis tahes muudatustega;

d) koopia auditikavast koos kavandatavate ja tehtud auditite kuupäevadega;

e) koopiad kõikidest kirjavahetusdokumentidest, kaasa arvatud vormil 4 või sellega samaväärsetel vormidel;

f) andmed kõikide erandi andmiseks ja jõustamiseks võetud meetmete kohta;

g) kõik muud pädeva asutuse auditiaruanded;

h) hooldusorganisatsiooni käsiraamatud.

3. Eespool nimetatud dokumente tuleb säilitada vähemalt neli aastat.

4. Pädev asutus võib dokumente säilitada kas paberkandjatel või elektroonilisel kujul või kummagi kombinatsioonina, tingimusel et asjakohased kontrolliabinõud on rakendatud.

a) Käesolevas lisas (osa 66) tähendab pädev asutus järgmist:

1. liikmesriigi määratud ametiasutus, kuhu esitatakse esmane taotlus lennundustehnilise töötaja loa saamiseks, või

2. mõne muu liikmesriigi (kui tegemist on muu liikmesriigiga) määratud ametiasutus vastavalt alapunktis 1 osutatud ametiasutusega sõlmitud kokkuleppele. Sel juhul tunnistatakse alapunktis 1 osutatud luba kehtetuks, kõik punktis 66.B.20 nimetatud dokumendid kantakse üle ja nende dokumentide alusel antakse välja uus luba.

b) Pädev astus vastutab selle eest, et määrata kindlaks järgmine:

1. õhusõidukitüüpide loetelu ja

2. missuguse õhusõidukitüübipädevuse alla iga plaaneri/mootori kombinatsioon kuulub.

a) Lennundustehniliste töötajate load jagunevad järgmisteks kategooriateks:

— A-kategooria

— B1-kategooria

— B2-kategooria

— B3-kategooria

— C-kategooria

b) A- ja B1-kategooria on lennukite, kopterite ning turbiin- ja kolbmootorite kombinatsioonide alusel jagatud alamkategooriateks. Need alamkategooriad on järgmised:

— A1 ja B1.1: turbiinmootoriga lennukid

— A2 ja B1.2: kolbmootoriga lennukid

— A3 ja B1.3: turbiinmootoriga kopterid

— A4 ja B1.4: kolbmootoriga kopterid

c) B3-kategooria hõlmab kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg.

1. grupp 1: keerukad mootoriga õhusõidukid ja mitme mootoriga kopterid ning lennukid, mille suurim lubatud lennukõrgus ületab lennutasandi FL290, elektroonilise juhtimissüsteemiga õhusõidukid ja muud õhusõidukid, mille puhul amet nõuab õhusõidukitüübipädevuse olemasolu;

2. grupp 2: õhusõidukid (v.a gruppi 1 kuuluvad õhusõidukid), mis kuuluvad järgmistesse alamgruppidesse:

— alamgrupp 2a: ühe mootoriga turbopropellerlennukid,

— alamgrupp 2b: ühe turbiinmootoriga kopterid,

— alamgrupp 2c: ühe kolbmootoriga kopterid;

3. 3. grupp: muud kui gruppi 1 kuuluvad kolbmootoriga lennukid.

a) Lennundustehnilise töötaja luba või selle muutmist taotletakse EASA vormil 19 (vt V liide) ning pädeva asutuse kehtestatud korras ning taotlus esitatakse pädevale asutusele.

b) Lennundustehnilise töötaja loa muutmise taotlus tuleb esitada selle liikmesriigi pädevale asutusele, kes loa välja andis.

c) Lisaks punkti 66.A.10 alapunkti a, punkti 66.A.10 alapunkti b või punkti 66.B.105 kohaselt (vastavalt vajadusele) nõutavatele dokumentidele peab lennundustehnilise töötaja loale täiendavate baas- või alamkategooriate lisamise taotleja esitama pädevale asutusele oma kehtiva loa originaali koos EASA vormiga 19.

d) Kui loa baaskategooriate muutmise taotlejal on punkti 66.B.100 alusel õigus taotleda loa baaskategooriate muutmist mõnes muus liikmesriigis kui talle loa välja andnud liikmesriigis, tuleb loa muutmise taotlus saata punktis 66.1 osutatud pädevale asutusele.

e) Kui loa baaskategooriate muutmise taotlejal on punkti 66.B.105 alusel õigus taotleda loa baaskategooriate muutmist mõnes muus liikmesriigis kui talle loa välja andnud liikmesriigis, saadab II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon lennundustehnilise töötaja loa koos EASA vormiga 19 punktis 66.1 osutatud pädevale asutusele muutmise kinnitamiseks pitseri ja allkirjaga või vajaduse korral uue loa väljaandmiseks.

f) Igale taotlusele peavad olema lisatud dokumendid, mis tõendavad, et taotleja vastab nendele teoreetiliste teadmiste, praktiliste oskuste ja kogemustega seotud nõuetele, mida taotluse esitamise ajal kohaldatakse.

a) Kohaldatakse järgmisi õigusi:

1. A-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid lihtsamate plaanijärgsete liinihooldustööde ja lihtsamate defektide kõrvaldamise kohta vastavalt II lisa (osa 145) punktis 145.A.35 osutatud hooldustõendi väljaandmise volituses konkreetselt kindlaks määratud piirangutele. Hooldustõendite väljaandmise õigused kehtivad üksnes nende toimingute suhtes, mida loaomanik on isiklikult teinud lennundustehnilise töötaja loa väljaandnud hooldusorganisatsioonis;

2. B1-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid ja tegutseda B1-kategooria tugitöötajana järgmistes valdkondades:

— õhusõidukite konstruktsiooni, jõuseadmete ning mehhaaniliste ja elektrisüsteemide hooldustööd;

— selliste avioonikasüsteemide hooldus, mille töökõlblikkuse saab kindlaks teha lihtsate katsete abil, mis ei hõlma vigade leidmist.

3. B2-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud teha järgmist:

i) anda välja hooldustõendeid ja tegutseda B2-kategooria tugitöötajana järgmistes valdkondades:

— avioonika- ja elektrisüsteemide hooldustööd ning

— elektri- ja avioonikaseadmete hooldustööd sellistes jõuseadme- ja mehaanilistes süsteemides, mille töökõlblikkuse saab kindlaks teha lihtsate katsete abil, ning

ii) anda välja hooldustõendeid lihtsamate plaanijärgsete liinihooldustööde ja lihtsamate defektide kõrvaldamise kohta vastavalt II lisa (osa 145) punktis 145.A.35 osutatud hooldustõendite väljaandmise volituses konkreetselt kindlaks määratud piirangutele. Hooldustõendite väljaandmise õigused kehtivad üksnes nende toimingute suhtes, mida loaomanik on isiklikult teinud lennundustehnilise töötaja loa väljaandnud hooldusorganisatsioonis ning mis kuuluvad B2-kategooria loale märgitud pädevuse rakendusalasse.

4. B3-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid ja tegutseda B3-kategooria tugitöötajana järgmistes valdkondades:

— lennukite konstruktsiooni, jõuseadmete ning mehhaaniliste ja elektrisüsteemide hooldustööd;

— selliste avioonikasüsteemide hooldus, mille töökõlblikkuse saab kindlaks teha lihtsate katsete abil, mis ei hõlma vigade leidmist;

5. C-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid õhusõidukite baashooldustööde kohta. Neid õigusi kohaldatakse kogu õhusõiduki suhtes.

b) Lennundustehnilise töötaja loa omanik võib oma loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes juhul, kui:

1. ta vastab I lisa (osa M) ja II lisa (osa 145) asjaomastele nõuetele ning

2. tal on eelneva kahe aasta jooksul saanud kuuekuulise kogemuse lennundustehnilise töötaja loaga antud õiguste kohaselt tehtavatel hooldustöödel või vastanud asjaomaste õiguste saamise nõuetele ning

3. tal on asjaomasele õhusõidukile hooldustõendi väljaandmiseks piisav pädevus ning

4. ta oskab lugeda, kirjutada ja rääkida arusaadavalt nendes keeltes, milles on koostatud hooldustõendi väljaandmiseks vajalikud tehnilised dokumendid ja menetlused.

a) Lennundustehnilise töötaja loa taotleja või sellise loa omanik, kes taotleb, et tema loale lisataks täiendav kategooria või alamkategooria, peab eksami abil tõendama, missugusel tasemel on tema teadmised III lisa (osa 66) I liite kohastes ainemoodulites. Eksami korraldab koolitusorganisatsioon, kellel on IV lisa (osa 147) kohane koolitusluba, või pädev asutus.

b) Koolitus ja eksamid peavad olema sooritatud kümne aasta jooksul enne lennundustehnilise töötaja loa taotluse või lennundustehnilise töötaja loale täiendava kategooria või alamkategooria lisamise taotluse esitamist. Kui koolitus ja eksamid on sooritatud varem, on eksamitulemusi võimalik arvestada vastavalt alapunktile c.

c) Taotleja võib esitada pädevale asutusele taotluse baasteadmiste-alaste eksamitulemuste täielikuks või osaliseks arvestamiseks seoses järgmisega:

1. baasteadmiste eksamid, mis ei vasta punkti b nõuetele, ja

2. mis tahes muu tehniline kvalifikatsioon, mis pädeva asutuse hinnangul vastab III lisa (osa 66) kohastele teadmisalastele nõuetele.

d) Pädeva asutuse poolt taotlejale edastatud teade eksamitulemuste kohta kehtib kümme aastat. Pärast eksamitulemuste kehtivuse lõppu võib taotleja esitada uue taotluse eksamitulemuste arvestamiseks.

a) Lennundustehnilise töötaja loa taotlejal peab olema:

1. A-kategooria, B1.2- ja B1.4-alamkategooria ning B3-kategooria puhul:

i) kolm aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega, kui ta ei ole varem saanud vastavat tehnilist väljaõpet, või

ii) kaks aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud tehnilise oskustöölise väljaõppe, mida pädev asutus peab asjakohaseks, või

iii) üks aasta praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud IV lisa (osa 147) nõuete kohaselt heakskiidetud baaskursuse;

2. B2-kategooria ning B1.1- ja B1.3-alamkategooriate puhul:

i) viis aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega, kui ta ei ole varem saanud vastavat tehnilist väljaõpet, või

ii) kolm aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud tehnilise oskustöölise väljaõppe, mida pädev asutus peab asjakohaseks, või

iii) kaks aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud IV lisa (osa 147) nõuete kohaselt heakskiidetud baaskursuse;

3. C-kategooriasse kuuluvate keerukate mootoriga õhusõidukite puhul:

i) kolm aastat kogemust B1.1- ja B1.3-alamkategooria või B2-kategooria õiguste kasutamisega keerukate mootoriga õhusõidukite puhul või kolm aastat kogemust punkti 145.A.35 kohase tugitöötajana, või mõlema kombinatsioonina, või

ii) viis aastat kogemust B1.2- või B1.4-alamkategooria õiguste kasutamisega keerukate mootoriga õhusõidukite puhul või viis aastat kogemust punkti 145.A.35 kohase tugitöötajana, või mõlema kombinatsioonina;

4. C-kategooriasse kuuluvate muude õhusõidukite kui keerukate mootoriga õhusõidukite puhul: kolm aastat kogemust B1- või B2-kategooria õiguste kasutamisega muude õhusõidukite kui keerukate mootoriga õhusõidukite puhul või kolm aastat kogemust punkti 145.A.35 kohase tugitöötajana, või mõlema kombinatsioonina;

5. kõrgharidusena omandatud C-kategooria kvalifikatsiooni puhul: sellise loataotleja puhul, kes on mõnes pädeva asutuse tunnustatud ülikoolis või muus kõrgkoolis omandanud mõnel tehnilisel erialal akadeemilise kraadi, kolm aastat kogemust tsiviilõhusõidukite hooldamisega, mis peab hõlmama representatiivset valikut otseselt õhusõidukite hooldamiseks tehtud toimingutest, kaasa arvatud kuus kuud baashooldustööde tegemise jälgimist.

b) Lennundustehnilise töötaja loa omanikul, kes taotleb oma loa rakendusala laiendamist, peab olema vähemalt selline tsiviilõhusõidukite hooldamise kogemus, mis vastab käesoleva lisa IV liite (osa 66) kohaselt taotletavale lisakategooriale või alamkategooriale.

c) Taotlejal peab olema praktiline kogemus, mis hõlmab representatiivset läbilõiget õhusõiduki hooldustöödest.

d) Vähemalt üks aasta nõutavat kogemust peab olema hiljuti omandatud ja seotud selle kategooria või alamkategooria õhusõidukite hooldamisega, mille jaoks esialgset lennundustehnilise töötaja luba taotletakse. Kui lennundustehnilise töötaja loale taotletakse täiendavaid kategooriaid või alamkategooriaid, võib hiljuti omandatud kogemus olla lühem kui üks aasta, kuid siiski mitte lühem kui kolm kuud. Nõutav kogemus sõltub olemasoleva ja taotletava loa kategooriate/alamkategooriate vahelistest erinevustest. Selline täiendav kogemus peab olema taotletava loakategooria või alamkategooria suhtes tüüpiline.

e) Olenemata alapunkti a sätetest võib arvestada ka väljaspool tsiviilõhusõidukite hooldamise valdkonda omandatud õhusõidukite hooldamise kogemust, kui pädev asutus leiab, et kõnealune hooldus on samaväärne käesoleva lisa (osa 66) kohaselt nõutava hooldusega. Siiski peab taotlejal olema täiendav tsiviilõhusõidukite hooldamise kogemus, et tagada tsiviilõhusõidukite hooldamisega seotud töökeskkonna piisav tundmine.

f) Kogemus peab olema omandatud kümne aasta jooksul enne lennundustehnilise töötaja loa taotluse või lennundustehnilise töötaja loale täiendava kategooria või alamkategooria lisamise taotluse esitamist.

a) Lennundustehnilise töötaja luba kaotab kehtivuse viis aastat pärast selle viimast väljaandmist või muutmist, kui omanik ei esita luba loa välja andnud pädevale asutusele, et kontrollida loale märgitud teabe vastavust pädeva asutuse dokumentides sisalduvale teabele kooskõlas punktiga 66.B.120.

b) Lennundustehnilise töötaja loa omanik peab täitma EASA vormi 19 (vt V liide) asjaomased osad ning esitama selle koos tema valduses oleva loaga loa originaali väljaandnud pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui loa omanik töötab II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis, mille käsiraamatus on sätestatud, et kõnealune organisatsioon võib vajalikud dokumendid esitada lennundustehnilise töötaja loa omaniku nimel.

c) Kõik lennundustehnilise töötaja loast tulenevad hooldustõendite väljaandmise õigused kaotavad kehtivuse loa kehtetuks muutumisel.

d) Lennundustehnilise töötaja luba kehtib üksnes siis, kui i) selle on andnud välja ja/või seda on muutnud pädev asutus ning kui ii) loa omanik on sellele alla kirjutanud.

a) Selleks et loaomanik saaks kasutada hooldustõendi väljaandmise õigusi konkreetse õhusõidukitüübi suhtes, tuleb lennundustehnilise töötaja loale märkida asjaomaste õhusõidukitüüpidega seotud pädevused.

— B1-, B2- või C-kategooria puhul on asjaomased tüübipädevused järgmised:

—

— B3-kategooria puhul hõlmab asjaomane pädevus kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg.

— A-kategooria puhul vastavalt II lisa (osa 145) punkti 145.A.35 sätetele pädevusnõuet ei kohaldata.

b) Õhusõidukitüübipädevuse saamiseks tuleb edukalt läbida B1-, B2- või C-kategooria õhusõidukitüübipädevuse-alane koolitus.

c) Lisaks punkti b nõuetele peab loataotleja esimese õhusõidukitüübi pädevusmärke saamiseks konkreetses kategoorias või alamkategoorias edukalt läbima asjakohase väljaõppe töökohal vastavalt III lisa (osa 66) III liitele.

d) Erandina punktidest b ja c võib gruppi 2 ja 3 kuuluvate õhusõidukite puhul anda õhusõidukitüübipädevuse pärast järgmiste nõuete täitmist:

— taotleja on edukalt sooritanud asjaomase B1-, B2- või C-kategooria õhusõidukitüübieksami, mida kirjeldatakse käesoleva lisa (osa 66) III liites;

— taotleja on läbinud B1- ja B2- kategooria õhusõidukitüübiga seotud praktiliste oskuste kontrolli. Sel juhul peavad õhusõidukitüübiga seotud praktilised oskused hõlmama representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga seotud hooldustöödest.

e) Gruppi 2 kuuluvate õhusõidukite puhul kohaldatakse järgmist:

1. B1- ja C-kategooria loaomanikud peavad tootja alamgrupipädevusmärke saamiseks täitma õhusõidukitüübipädevuse saamise nõuded vähemalt kahe ühte ja samasse tootjagruppi kuuluva õhusõidukitüübi suhtes, mis kombineerituna esindavad asjaomase tootja alamgruppi;

2. B1- ja C-kategooria loaomanikud peavad täieliku alamgrupipädevusmärke saamiseks täitma õhusõidukitüübipädevuse saamise nõuded vähemalt kolme erinevatesse tootjagruppidesse kuuluva õhusõidukitüübi suhtes, mis kombineerituna esindavad asjaomast alamgruppi;

3. B2-kategooria loaomanikud peavad tootja alamgrupipädevuse ja täieliku alamgrupipädevuse saamiseks läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis hõlmab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga ja asjaomase õhusõidukite alamgrupiga seotud hooldustöödest.

f) Gruppi 3 kuuluvate õhusõidukite puhul kohaldatakse järgmist:

1. B1-, B2- ja C-kategooria loaomanikud peavad täieliku alamgrupipädevuse saamiseks läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis hõlmab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga ja gruppi 3 kuuluvate õhusõidukitega seotud hooldustöödest;

2. kui taotleja ei tõenda asjaomase kogemuse olemasolu, kohaldatakse B1-kategooria loaomanikele antud gruppi 3 käsitleva pädevusmärke puhul piiranguid, mis tuleb märkida ka loale, ja mis hõlmavad järgmisi õhusõidukeid:

— hermetiseeritud lennukid;

— metallkonstruktsiooniga lennukid;

— komposiitkonstruktsiooniga lennukid;

— puitkonstruktsiooniga lennukid;

— metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid.

g) B3-kategooria lubade puhul kohaldatakse järgmist:

1. kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg hõlmava pädevusmärke saamiseks peab taotleja läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis sisaldab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga seotud hooldustöödest;

2. kui taotleja ei tõenda asjaomase kogemuse olemasolu, kohaldatakse alapunktis 1 osutatud pädevusmärke suhtes järgmisi piiranguid, mis märgitakse ka loale:

— puitkonstruktsiooniga lennukid;

— metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

— metallkonstruktsiooniga lennukid;

— komposiitkonstruktsiooniga lennukid.

a) Lennundustehnilise töötaja loale märgitud piirangud tähistavad hooldustõendi väljaandmise õiguste puudumist ning neid kohaldatakse kogu õhusõiduki suhtes.

b) Punktis 66.A.45 osutatud piirangud tühistatakse järgmisel juhtudel:

1. pärast asjaomase kogemuse olemasolu tõendamist või

2. pärast pädeva astutuse korraldatud praktiliste oskuste hindamise edukat läbimist.

c) Punktis 66.A.70 osutatud piirangud tühistatakse juhul, kui loaomanik sooritab edukalt eksami punktis 66.B.300 osutatud asjaomases muutmisaruandes nimetatud moodulite või ainete kohta.

a) Nendele volitatud lennundustehnilistele töötajatele, kes omavad liikmesriigis kehtivat kvalifikatsiooni, annab asjaomase liikmesriigi pädev asutus lennundustehnilise töötaja loa enne III lisa (osa 66) jõustumist B jao D alajaos kindlaksmääratud tingimustel ilma eksamita.

b) Isik, kes on omandamas liikmesriigis kehtivat volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsiooni, võib jätkata selle omandamist enne III lisa (osa 66) jõustumist. Kõnealustel tingimustel omandatud volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsiooni omanikule annab asjaomase liikmesriigi pädev asutus välja lennundustehnilise töötaja loa B jao D alajaos kindlaksmääratud tingimustel ilma eksamita.

c) Vajaduse korral märgitakse lennundustehnilise töötaja loale punkti 66.A.50 kohased piirangud, mis kajastavad erinevusi i) enne määruse (EÜ) nr 2042/2003 jõustumist liikmesriigis kehtinud ja volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsioonist tulenevate õiguste ning ii) käesoleva lisa (osa 66) I ja II liites baasteadmiste ja baasteadmiste eksami suhtes kehtestatud nõuete vahel.

d) Erandina alapunktist c tuleb nende õhusõidukite puhul, mis ei kuulu keerukate mootoriga õhusõidukite hulka ja mida kasutavad muud kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, märkida lennundustehnilise töötaja loale punkti 66.A.50 kohased piirangud, et tagada kooskõla nende volitatud lennundustehniliste töötajatele antud õiguste, mis kehtisid liikmesriigis enne käesoleva määruse jõustumist, ning muudetud osa 66 kohase lennundustehnilise töötaja loaga antavate õiguste vahel.

a) Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab piisaval määral jälgida iga lennundustehnilise töötaja loa väljaandmise, uuendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega seotud menetlusi.

b) Kõnealused dokumendid sisaldavad iga loa kohta järgmist:

1. lennundustehnilise töötaja loa või selle muutmise taotlus koos kõikide täiendavate dokumentidega;

2. lennundustehnilise töötaja loa koopia koos kõikide muudatustega;

3. kogu asjaomase kirjavahetuse koopiad;

4. kõikide erandite ja täitemeetmete üksikasjad;

5. kõik lennundustehnilise töötaja loa omanikuga seotud aruanded, mille on koostanud muud pädevad asutused;

6. pädeva asutuse tehtud kontrollide aruanded;

7. loa muutmise aluseks olnud asjaomane muutmisaruanne;

8. eksamitulemuste arvestamise aluseks olnud asjaomane eksamitulemuste arvestamise aruanne.

c) Alapunkti b alapunktides 1–5 osutatud dokumente tuleb pärast loa kehtivuse lõppemist säilitada vähemalt viis aastat.

d) Alapunkti b alapunktides 6, 7 ja 8 osutatud dokumente tuleb säilitada määramatu aja.

a) Käesoleva määruse nõuete rakendamiseks peavad pädevad asutused osalema määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 15 kohases vastastikuses teabevahetuses.

b) Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, abistavad asjaomased pädevad asutused üksteist vajalike järelevalvemeetmete rakendamisel, kui tekib mitut liikmesriiki hõlmav võimalik oht lennuohutusele.

a) Pädev asutus kontrollib EASA vormi 19 ja mis tahes täiendavate dokumentide vastuvõtmisel, kas vorm on korrektselt täidetud ning tagab, et loataotleja kogemus vastaks käesoleva lisa (osa 66) nõuetele.

b) Pädev asutus kontrollib, kas taotluse esitaja on sooritanud asjakohase eksami, ja/või kinnitab eksamitulemuste kehtivuse, et tagada kõikide I liite kohaste moodulitega seotud nõuete täitmine vastavalt käesolevale lisale (osa 66).

c) Pärast seda, kui pädev asutus on kontrollinud, kas taotlejal on käesoleva lisa (osa 66) nõuetele vastavad teadmised ja kogemused, annab ta taotlejale välja asjakohase lennundustehnilise töötaja loa. Pädev asutus säilitab sama teabe.

d) Kui lennundustehnilise töötaja loa esmakordsel väljaandmisel märgitakse loale õhusõidukitüübid või -grupid, peab pädev asutus kontrollima, kas punkti 66.B.115 nõuded on täidetud.

a) II lisa (osa 145) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, millele pädev asutus on andnud vastava loa, võib i) lennundustehnilise töötaja loa pädeva asutuse nimel ette valmistada või ii) anda soovitusi lennundustehnilise töötaja loa taotleja kohta, nii et pädev asutus saab loa ette valmistada ja välja anda.

b) Alapunktis a osutatud hooldusorganisatsioon peab tagama, et punkti 66.B.100 alapunktide a ja b nõuded oleksid täidetud.

c) Igal juhul võib lennundustehnilise loa taotlejale välja anda ainult pädev asutus.

a) Punktides 66.B.100 või 66.B.105 kindlaksmääratud korra kohaldamisel kinnitab pädev asutus täiendava baas- või alamkategooria pitseri ja allkirjaga lennundustehnilise töötaja loal või annab välja uue loa.

b) Pädeva asutuse registreerimissüsteemi tehakse vastavad muudatused.

a) Pärast seda, kui pädevale asutusele on esitatud nõuetekohaselt täidetud EASA 19 vorm koos täiendavate dokumentidega, mis tõendavad, et taotleja vastab asjaomase pädevusmärke ja sellega kaasneva lennundustehnilise töötaja loa saamiseks nõutavatele tingimustele, teeb pädev asutus järgmist:

1. lisab taotluse esitaja lennundustehnilise töötaja loale taotletava õhusõidukipädevusmärke või

2. annab välja uue loa, millele on lisatud asjaomane õhusõidukipädevusmärge, või

3. tühistab loale kehtestatud piirangud kooskõlas punktiga 66.A.50.

b) Kui täieliku tüübikoolituse korraldab mõni muu organisatsioon kui IV lisa (osa 147) kohast koolitusluba omav lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, kontrollib pädev asutus enne tüübipädevusmärke väljaandmist, kas kõik tüübikoolitusega seotud nõuded on täidetud.

c) Kui nõuet väljaõppe kohta töökohal ei kohaldata, antakse õhusõidukitüübi pädevusmärge välja IV lisa (osa 147) kohast koolitusluba omava lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni tunnistuse alusel.

d) Kui õhusõidukitüübi pädevuskoolitus läbitakse rohkem kui ühe kursuse raames, kontrollib pädev asutus enne tüübipädevusmärke väljaandmist, kas kursuste sisu ja pikkus vastab täielikult loakategooria rakendusalale ja kas eri teemade vahelisi kokkupuutepunkte on nõuetekohaselt käsitletud.

e) Erinevuskoolituse puhul kontrollib pädev asutus, kas i) taotleja varasem kogemus koos ii) IV lisa (osa 147) kohaselt sertifitseeritud kursuse või pädeva asutuse sertifitseeritud kursusega vastab tüübipädevusmärke väljaandmiseks sätestatud nõuetele.

f) Nõuetekohaste praktiliste oskuste olemasolu tuleb tõendada, esitades kas i) praktiliste oskuste omandamist kirjeldavad üksikasjalikud dokumendid või II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni väljaantud logiraamatu, või võimaluse korral ii) IV lisa (osa 147) kohast koolitusluba omava lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni väljaantud koolitustõendi, mis hõlmab praktilise õppe läbimist.

g) Õhusõidukitüübi märkimisel kasutatakse ameti poolt kindlaks määratud õhusõidukitüübipädevusmärkeid.

a) Pädev asutus võrdleb lennundustehnilise töötaja luba kõnealuse asutuse käsutuses olevate andmetega ning veendub, et loa suhtes ei kohaldata ühtki punkti 66.B.500 kohast kehtetuks tunnistamise, peatamise või muutmise menetlust. Kui andmed on identsed ning punkti 66.B.500 alusel ei ole rakendatud ühtki meedet, taastatakse loa kehtivus viieks aastaks ning tehakse vastav märge pädeva asutuse käsutuses olevatesse andmetesse.

b) Kui pädeva asutuse andmed erinevad lennundustehnilise töötaja loal olevatest andmetest, peab pädev asutus tegema järgmist:

1. uurima välja erinevuste põhjused; vajaduse korral võib pädev asutus vastu võtta otsuse loa kehtivust mitte taastada;

2. teavitama loa omanikku ja I lisa (osa M) F alajao või II lisa (osa 145) kohaselt teadaolevat sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni, keda selline asjaolu võib otseselt mõjutada;

3. vajaduse korral võtma punkti 66.B.500 kohased meetmed asjaomase loa kehtetuks tunnistamiseks, muutmiseks või selle kehivuse peatamiseks.

a) Artikli 5 lõikes 4 osutatud lennundustehnilise töötaja loale juba varem kantud konkreetsed õhusõidukitüübi pädevusmärked jäävad kehtima ja neid ei muudeta uuteks pädevusmärgeteks, välja arvatud juhul, kui loaomanik vastab täielikult käesoleva lisa (osa 66) punktis 66.A.45 vastava grupi/alamgrupipädevuse kohta sätestatud nõuetele.

b) Muutmine toimub vastavalt järgmisele tabelile:

1. B1- või C-kategooria puhul muudetakse märked järgmiselt:

— „kolbmootoriga kopterid, kogu grupp” asendatakse järgmisega: „kogu alamgrupp 2c” ja gruppi 1 kuuluvaid ühe kolbmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;

— „kolbmootoriga kopterid, tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu tootja alamgrupp 2c” ja asjaomase tootja gruppi 1 kuuluvaid ühe kolbmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;

— „turbiinmootoriga kopterid, kogu grupp” asendatakse järgmisega: „kogu alamgrupp 2b” ja gruppi 1 kuuluvaid ühe turbiinmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;

— „turbiinmootoriga kopterid, tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu tootja alamgrupp 2b” ja asjaomase tootja gruppi 1 kuuluvaid ühe turbiinmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;

— „ühe kolbmootoriga lennukid — metallkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: komposiitkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

— „mitme kolbmootoriga lennukid — metallkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: komposiitkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

— „ühe kolbmootoriga lennukid — puitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: metallkonstruktsiooniga lennukid, komposiitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

— „mitme kolbmootoriga lennukid — puitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: metallkonstruktsiooniga lennukid, komposiitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

— „ühe kolbmootoriga lennukid — komposiitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: metallkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

— „mitme kolbmootoriga lennukid — komposiitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: metallkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

— „ühe turbiinmootoriga lennukid, kogu grupp” asendatakse järgmisega „kogu alamgrupp 2a” ja neid ühe turbopropellermootoriga lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;

— „ühe turbiinmootoriga lennukid, tootja grupp” asendatakse järgmisega: „tootja alamgrupp 2a” ja neid ühe turbopropellermootoriga lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;

— „mitme turbiinmootoriga lennukid, kogu grupp” asendatakse järgmisega: neid mitme mootori ja turbopropelleriga lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud.

2. B2-kategooria puhul muudetakse märked järgmiselt:

— „lennukid” asendatakse järgmisega „kogu alamgrupp 2a” ja „kogu grupp 3” ning neid lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;

— „kopterid” asendatakse järgmisega „kogu alamgrupp 2b ja kogu alamgrupp 2c” ning neid koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1.

3. C-kategooria puhul muudetakse märked järgmiselt:

— „lennukid” asendatakse järgmisega „kogu alamgrupp 2a” ja „kogu grupp 3” ning neid lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;

— „kopterid” asendatakse järgmisega „kogu alamgrupp 2b ja kogu alamgrupp 2c” ning neid koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1.

c) Kui loa suhtes kohaldati pärast punktis 66.A.70 osutatud kvalifikatsioonimuutmise menetlust piiranguid, jäävad need piirangud kehtima, välja arvatud juhul, kui need tühistatakse vastavalt punktis 66.B.300 osutatud asjaomases muutmisaruandes sätestatud tingimusele.

a) Kõiki eksamiküsimusi tuleb enne eksamit hoida turvalisel viisil, et kandidaadid ei teaks, milliseid küsimusi eksamil kasutatakse.

b) Pädev asutus määrab kindlaks järgmise:

1. isikud, kes vastutavad igal eksamil kasutatavate küsimuste eest;

2. eksamineerijad, kes viibivad kõikidel eksamitel, et kindlustada eksamite nõuetekohane korraldus.

c) Baasteadmiste eksamid toimuvad käesoleva lisa (osa 66) I ja II liites kindlaksmääratud nõuete kohaselt.

d) Tüübikoolitused ja tüübieksamid toimuvad käesoleva lisa (osa 66) III liites kindlaksmääratud nõuete kohaselt.

e) Iga kuue kuu järel tuleb koostada uued teemaarendusküsimused ning juba kasutatud küsimused tuleb kas täielikult või ajutiselt kasutuselt kõrvaldada. Kasutatud küsimused tuleb dokumenteerida ja kontrollimiseks alles hoida.

f) Kõik eksamidokumendid tuleb kandidaatidele väljastada eksami alguses ning kandidaadid peavad need eksamiks ettenähtud aja möödudes eksamineerijale tagastama. Eksamiks ettenähtud aja jooksul ei tohi ühtki eksamidokumenti eksamiruumist välja viia.

g) Kandidaat tohib eksami ajal kasutada üksnes eksamidokumente, välja arvatud teatavad eridokumendid, mida on vaja tüübieksamil.

h) Kandidaadid tuleb paigutada nii, et neil ei oleks võimalik lugeda üksteise eksamidokumente. Nad tohivad kõneleda üksnes eksamineerijaga.

i) Kandidaadid, kes tõendatult kasutavad eksamil keelatud abimaterjale, saavad eksamikeelu, mis kehtib 12 kuud alates selle eksami kuupäevast, mille ajal nad kõnealuseid materjale kasutasid.

a) Pädev asutus võib muuta ainult neid kvalifikatsioone, mis i) on saadud asjaomast pädevust omavas liikmesriigis, ilma et see piiraks kahepoolsete lepingute kohaldamist, ning ii) mis kehtisid enne käesoleva lisa (osa 66) asjaomaste nõuete jõustumist.

b) Pädev asutus võib muutmist teostada üksnes punkti 66.B.305 või 66.B.310 kohaselt koostatud muutmisaruande alusel.

c) Muutmisaruanne peab olema i) pädeva asutuse koostatud või ii) pädeva asutuse poolt heaks kiidetud, et tagada kooskõla käesoleva lisa (osa 66) sätetega.

d) Pädev asutus peab muutmisaruannet ja selle muudatusi säilitama kooskõlas punktiga 66.B.20.

a) Volitatud lennundustehnilise töötaja siseriiklike kvalifikatsioonide muutmise aruandes kirjeldatakse iga kvalifikatsiooniliigi rakendusala, sealhulgas asjaomase kvalifikatsiooniga seotud siseriikliku loa (kui see on olemas) rakendusala ja asjaomase kvalifikatsiooniga seotud õigusi ning sellele lisatakse nende siseriiklike õigusaktide koopiad, millega asjaomased õigused on kindlaks määratud.

b) Muutmisaruanne sisaldab iga alapunktis a osutatud kvalifikatsiooniliigi kohta järgmist:

1. missuguseks lennundustehnilise töötaja loaks kvalifikatsioon muudetakse;

2. missugused punkti 66.A.70 alapunktis c või d nimetatud piirangud loale märgitakse;

3. piirangute tühistamise tingimused, kus on märgitud moodul/ained, milles piirangu tühistamiseks ja lennundustehnilise töötaja täieõigusliku loa saamiseks nõutav eksam tuleb sooritada, või täiendava (alam)kategooria lisamise tingimused. Muutmisaruanne peab sisaldama ka neid käesoleva lisa (osa 66) III liites kindlaksmääratud mooduleid, mida siseriiklik kvalifitseerimine ei hõlma.

a) Muutmisaruandes tuleb kirjeldada kõikide asjaomase sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni poolt väljaantavate eri liiki volituste rakendusala ning aruandele lisatakse koopia asjaomases sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis kehtivast volitatud lennundustehniliste töötajate kvalifitseerimise korrast, mille alusel volitust muudetakse.

b) Muutmisaruanne sisaldab iga alapunktis a osutatud eri liiki volituse kohta järgmist:

1. missuguseks lennundustehnilise töötaja loaks asjaomane volitus muudetakse;

2. missugused punkti 66.A.70 alapunktis c või d nimetatud piirangud loale märgitakse ning

3. piirangute tühistamise tingimused, kus on märgitud moodul/ained, milles piirangu tühistamiseks ja lennundustehnilise töötaja täieõigusliku loa saamiseks nõutav eksam tuleb sooritada, või täiendava (alam)kategooria lisamise tingimused. Muutmisaruanne peab sisaldama ka neid käesoleva lisa (osa 66) III liites kindlaksmääratud mooduleid, mida siseriiklik kvalifitseerimine ei hõlma.

a) Pädev asutus võib eksamitulemusi arvestada üksnes punkti 66.B.405 kohaselt koostatud eksamitulemuste arvestamise aruande alusel.

b) Eksamitulemuste arvestamise aruanne peab olema i) pädeva asutuse koostatud või ii) pädeva asutuse poolt heaks kiidetud, et tagada kooskõla käesoleva lisa (osa 66) sätetega.

c) Pädev asutus peab eksamitulemuste arvestamise aruannet ja selle muudatusi säilitama kooskõlas punktiga 66.B.20.

a) Eksamitulemuste arvestamise aruandes võrreldakse järgmist:

i) käesoleva lisa (osa 66) I liites nimetatud mooduleid, alammooduleid, aineid ja teadmiste tasemeid (vastavalt vajadusele) ja

ii) taotletava kategooriaga seotud tehnilist kvalifikatsiooni käsitleva koolituse kava.

b) Muid eksamitulemusi kui IV lisa (osa 147) kohast koolitusluba omavas organisatsioonis sooritatud baasteadmiste eksami tulemusi võib arvestada ainult selle liikmesriigi pädev asutus, kes kvalifikatsiooni andis, ilma et see piiraks kahepoolsete lepingute kohaldamist.

c) Eksamitulemuste arvestamiseks peab iga mooduli ja alammooduli puhul märkima, et asjaomased nõuded on täidetud, samuti tuleb lisada märge selle kohta, kus tehnilises kvalifikatsioonis võib leida samaväärse standardi.

d) Pädev asutus kontrollib korrapäraselt, kas i) siseriiklikke kvalifikatsioonistandardeid või ii) käesoleva lisa (osa 66) I liidet on muudetud, ning annab hinnangu selle kohta, kas eksamitulemuste arvestamise aruannet oleks vaja vastavalt muuta. Kõnealused muudatused tuleb dokumenteerida, märkida neile kuupäev ning neid säilitada.

a) Pädev asutus teavitab taotlejat kirjalikult tema eksamitulemuste arvestamisest ning lisab viite aruandele, mille alusel tulemusi arvestati.

b) Eksamitulemused kehtivad asjakohase teate väljaandmisest alates kümme aastat.

c) Pärast eksamitulemuste kehtivuse lõppu võib taotleja esitada uue taotluse eksamitulemuste arvestamiseks. Kui käesoleva lisa (osa 66) I liites sätestatud nõudeid baasteadmiste kohta ei ole muudetud, taastab pädev asutus eksamitulemuste kehtivuse täiendava menetluseta veel kümneks aastaks.

1. lennundustehnilise töötaja loa ja/või hooldustõenditega antavate õiguse saamine võltsitud dokumentide abil;

2. nõutavate hooldustööde tegemata jätmine ja kõnealused tööd tellinud organisatsioonile või isikule sellest teatamata jätmine;

3. töötaja enda poolt tehtud kontrolli käigus tuvastatud vajalike hooldustööde tegemata jätmine ja organisatsioonile või isikule, kelle õhusõidukile hooldust tehti, sellest teatamata jätmine;

4. hooldustööde hooletu tegemine;

5. hooldustööde kirje võltsimine;

6. hooldustõendi väljaandmine teadmisega, et tõendil märgitud hooldustöid ei ole tehtud, või kontrollimata, kas need tööd on tehtud;

7. hooldustööde tegemine või hooldustõendi väljaandmine alkoholi või uimastite mõju all;

8. hooldustõendi väljaandmine vaatamata sellele, et I lisa (osa M), II lisa (osa 145) või III lisa (osa 66) nõuded on täitmata.

—  1. TASE: aine põhielementide tundmine.

— Eesmärgid:

—

—  2. TASE: üldteadmised aine teoreetilistest ja praktilistest aspektidest ning oskus neid teadmisi rakendada.

— Eesmärgid:

—

—  3. TASE: üksikasjalikud teadmised aine teoreetiliste ja praktiliste aspektide kohta ning oskus kombineerida ja kohaldada teadmiste eri elemente loogilisel ning üldistaval viisil.

— Eesmärgid:

—