2013R0525 — ET — 17.07.2014 — 001.002
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 525/2013, 21. mai 2013, kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 165, 18.6.2013, p.13) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 662/2014, 15. mai 2014, |
L 189 |
155 |
27.6.2014 |
|
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 525/2013,
21. mai 2013,
kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artikli 192 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud õigusakti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ( 1 ),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust ( 2 ),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ( 3 )
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsusega nr 280/2004/EÜ ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta ( 4 ) kehtestati süsteem inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise seireks, nimetatud heitega seonduvate kohustuste täitmise hindamiseks ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ( 5 ) ja Kyoto protokolli ( 6 ) kohaste seire- ja aruandlusnõuete rakendamiseks liidus. Selleks et võtta arvesse viimase aja rahvusvahelisi arengusuundi seoses ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolliga ning rakendada uued liidu õigusega ettenähtud seire- ja aruandlusnõuded, tuleks otsus nr 280/2004/EÜ asendada. |
|
(2) |
Otsus nr 280/2004/EÜ tuleks asendada määrusega, kuna määruse reguleerimisala liidu õiguses on laiem, sellega hõlmatakse täiendavaid kohustatud isikute kategooriaid, kehtestatavad sätted on keerulisemad ja väga tehnilised, kogu liidus kohaldatavate ühtsete eeskirjade järele on vajadus suurenenud ning rakendamist tuleks lihtsustada. |
|
(3) |
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis võimaldab ära hoida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis. Selle eesmärgi saavutamiseks ei tohiks maapinna keskmise temperatuuri tõus maailmas võrreldes tööstusajastu eelse temperatuuriga ületada 2 °C. |
|
(4) |
Tuleb põhjalikult jälgida liidu ja liikmesriikide kasvuhoonegaaside heidet ja kliimamuutuste vastu võitlemisel tehtud jõupingutusi; nende kohta on vaja esitada põhjalikke aruandeid ning neid tuleb korrapäraselt hinnata. |
|
(5) |
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil vastuvõetud otsustega 1/CP.15 (otsus 1/CP.15) ja 1/CP.16 (otsus 1/CP.16) astuti märkimisväärne samm edasi kliimaprobleemide lahendamiseks tasakaalustatud viisil. Nimetatud otsustega kehtestati uued seire- ja aruandlusnõuded, mida kohaldatakse liidu ja liikmesriikide poolt võetud suurte heite vähendamise kohustuste rakendamise suhtes, ning nendega nähti ette abi andmine arenguriikidele. Samuti tõdetakse nendes otsustes, et kliimamuutustega kohanemine on sama tähtis kui kliimamuutuste leevendamine. Otsuses 1/CP.16 nõutakse arenenud riikidelt vähem CO2-heidet tekitava arengu strateegiate või -kavade väljatöötamist. Sellised strateegiad või kavad peaksid aitama üles ehitada vähem CO2-heidet tekitavat ühiskonda ja tagama jätkuvalt suure majanduskasvu ja säästva arengu ning samuti liikuda kulutasuval viisil pikaajaliste kliimaeesmärkide suunas, pöörates seejuures piisavat tähelepanu vaheetappidele. Käesoleva määrusega tuleks hõlbustada nimetatud seire- ja aruandlusnõuete rakendamist. |
|
(6) |
Lisaks võtsid liit ja liikmesriigid veel ühe kindla kohustuse kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärselt vähendada võttes 2009. aastal vastu liidu õigusaktide kogumi, millele viidatakse kui kliima- ja energiapaketile ning mis hõlmab eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsust nr 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020) ( 7 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/29/EÜ (millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi) ( 8 ). Samuti tuleks ajakohastada liidu heite seire- ja aruandlussüsteemi, arvestades nimetatud kahe aktiga kehtestatud uusi nõudeid. |
|
(7) |
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon kohustab liitu ja tema liikmesriike välja arendama, korrapäraselt ajakohastama, avaldama trükis ja esitama konventsiooniosaliste konverentsile riiklikud inventuuriandmed, milles käsitletakse kõigi inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärinevat heidet ja neeldajates sidumist, mis on osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni 1987. aasta osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolliga ( 9 ) (Montreali protokoll) reguleerimata, kasutades konventsiooniosaliste konverentsil kokkulepitud võrreldavaid metoodikaid. |
|
(8) |
Selleks et tagada muude Kyoto protokolli sätete rakendamine, loovad liit ja liikmesriigid nimetatud protokolli artikli 5 lõike 1 kohaselt riikliku süsteemi kõigi Montreali protokolliga reguleerimata inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise hindamiseks ning haldavad seda süsteemi. Seda tehes peaksid liit ja liikmesriigid kohaldama Kyoto protokolli osaliste koosolekuna peetava ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsuse 19/CMP.1 lisas esitatud juhiseid riiklike süsteemide jaoks. Lisaks nõutakse otsusega 1/CP.16 riikliku korra kehtestamist kõigi Montreali protokolliga reguleerimata inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise hindamiseks. Käesolev määrus peaks võimaldama mõlema nimetatud nõude rakendamist. |
|
(9) |
Küprose suhtes kohaldatakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni I lisa vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil vastuvõetud otsusele 10/CP.17 (jõustub 9. jaanuarist 2013) ja Malta suhtes vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil vastuvõetud otsusele 3/CP15 (jõustus 26. oktoobril 2010). |
|
(10) |
Otsuse nr 280/2004/EÜ rakendamisel saadud kogemus on näidanud, et oleks vaja suurendada sünergiat ja kooskõla muude õigusaktide alusel esitatavate aruannetega, eelkõige nendega, mis esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem), ( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 166/2006 (mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist), ( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/81/EÜ (teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta), ( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta määruse (EÜ) nr 842/2006 (teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta) ( 13 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1099/2008 (energiastatistika kohta) ( 14 ) kohaselt. Kuna aruandlusnõuete ühtlustamine nõuab üksikute õigusaktide muutmist, on heitearuannete kvaliteedi tagamiseks oluline, et kasvuhoonegaaside heitearuannetes kasutatakse kooskõlastatud andmeid ning andmete kooskõla tõendatakse. |
|
(11) |
Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandas hindamisaruandes on kindlaks tehtud lämmastiktrifluoriidi (NF3) potentsiaal põhjustada globaalset soojenemist ning see on ligikaudu 17 000 korda suurem kui süsinikdioksiidil (CO2). NF3 kasutatakse elektroonikatööstuses üha enam perfluorosüsivesinike (PFCd) ja väävelheksafluoriidi (SF6) asendamiseks. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 191 lõikele 2 peab liidu keskkonnapoliitika rajanema ettevaatuspõhimõttel. Selle põhimõtte järgimiseks tuleb teostada seiret NF3 heite üle, et teha kindlaks selle kogused liidus ja määrata vajaduse korral kindlaks leevendusmeetmed. |
|
(12) |
Andmed, mida praegu kasutatakse kasvuhoonegaaside riiklike inventuuriandmete koondamisel ning riiklikes ja liidu registrites, ei ole piisavad, et määrata liikmesriigi tasandil kindlaks tsiviillennunduse CO2-heide, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma. Kui liit kehtestab aruandluskohustused, ei tohiks see liikmesriikidele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) panna taotletavate eesmärkide suhtes ebaproportsionaalset halduskoormust. Direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata lendudest pärit CO2-heide moodustab kasvuhoonegaaside koguheitest vaid väga väikese osa ning selle heite jaoks aruandlussüsteemi kehtestamine tooks kaasa põhjendamatu halduskoormuse, kui arvestada direktiiviga 2003/87/EÜ selle sektori suhtes laiemalt kehtestatud nõudeid. Seepärast tuleks valitsustevahelises kliimamuutuste rühmas kehtestatud allikakategooriast „1.A.3.A Tsiviillennundus” pärit CO2-heidet pidada otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 ja artikli 7 lõike 1 kohaldamisel võrdseks nulliga. |
|
(13) |
Kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse tõhusa korraldamise tagamiseks on vaja vältida liikmesriikide praeguse finants- ja halduskoormuse suurendamist. |
|
(14) |
Kuna maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega (edaspidi „maakasutus ja metsandus”) (LULUCF) seotud tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist on võetud arvesse Kyoto protokolli kohases liidu heitkoguste vähendamise eesmärgis, ei ole see osa kliima- ja energiapaketi eesmärgist vähendada 2020. aastaks heitkoguseid 20 %. Otsuse nr 406/2009/EÜ artiklis 9 nõutakse, et komisjon hindaks liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustusse maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seonduvate heitkoguste ja nende neeldajates sidumise lisamise üksikasju, tagades maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse panuse järjepidevuse ja keskkonnaalase terviklikkuse ning samuti asjaomaste heitkoguste ja sidumise nõuetekohase seire ja täpse arvestuse. Selles nõutakse samuti, et komisjon esitaks vastavalt vajadusele õigusakti ettepaneku eesmärgiga jõustada ettepanekus sisalduv õigusakt 2013. aastast. Komisjon esitas 12. märtsil 2012. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta otsuse nr 529/2013/EL (maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ning nimetatud tegevusest tulenevate meetmetega seotud teabe kohta) ( 15 ) ettepaneku, mis on esimene samm maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse valdkonna lisamisel liidu heitkoguste vähendamise kohustusse. |
|
(15) |
Liit ja liikmesriigid peaksid püüdma pakkuda kõige värskemat teavet oma kasvuhoonegaaside heite kohta, eelkõige strateegia „Euroopa 2020” ja selles kindlaksmääratud ajakavade kohaselt. Käesolev määrus peaks võimaldama koostada selliseid hinnanguid statistilise ja muu teabe (näiteks asjakohasel juhul ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire programmi ja muude satelliitsüsteemide kaudu saadud andmed) alusel võimalikult lühikese aja jooksul. |
|
(16) |
Kuna komisjon on teatanud, et ta kavatseb esitada ettepaneku uute meretranspordist pärit heite seire- ja aruandlusnõuete kohta, sealhulgas vajaduse korral käesoleva määruse muudatused, ei peaks käesolev määrus mõjutama sellise ettepaneku esitamist ning seetõttu ei peaks käesolev määrus praegu sisaldama meretranspordist pärit heite seire- ja aruandlusnõudeid käsitlevaid sätteid. |
|
(17) |
Otsuse nr 280/2004/EÜ rakendamisel saadud kogemus näitas, et poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside kohta esitatava teabe läbipaistvust, täpsust, kooskõlalisust, täielikkust ja võrreldavust on vaja suurendada. Vastavalt otsusele nr 406/2009/EÜ peavad liikmesriigid esitama aruande kavandatud edusammude kohta selles otsuses sätestatud kohustuste täitmisel, sealhulgas teabe riiklike poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside kohta. Strateegiaga „Euroopa 2020” nähakse ette integreeritud majanduspoliitika tegevuskava, mille kohaselt peavad liit ja liikmesriigid pingutama rohkem selle nimel, et aruanded, milles käsitletakse kliimamuutustealaseid poliitikasuundi ja meetmeid ning nende prognoositud mõju heitele, esitataks õigeaegselt. Nende eesmärkide poole püüdlemisel peaks olema palju abi liidu ja liikmesriigi tasandil süsteemide loomisest ning täpsematest aruandlusjuhistest. Selleks et liit täidaks kasvuhoonegaaside heite prognoose käsitlevaid rahvusvahelisi ja liidusiseseid aruandlusnõudeid ning et hinnata liidu edusamme rahvusvaheliste ja liidusiseste kohustuste täitmisel, peaks komisjonil olema samuti võimalik koostada ja kasutada hinnanguid kasvuhoonegaaside heite prognoosi kohta. |
|
(18) |
Selleks et jälgida liikmesriikide edusamme ja meetmeid kliimamuutustega kohanemisel, peavad nad esitama täpsemat teavet. Sellist teavet on vaja põhjaliku liidu kohanemisstrateegia väljatöötamiseks vastavalt komisjoni 1. aprilli 2009 valgele raamatule „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik”. Kohanemisteavet käsitlev aruandlus võimaldab liikmesriikidel vahetada parimaid tavasid ja hinnata oma vajadusi ja valmisolekut kliimamuutustega toimetulekul. |
|
(19) |
Otsusega 1/CP.15 võtsid liit ja liikmesriigid kohustuse näha ette olulised rahalised vahendid selliste meetmete toetamiseks, mida võetakse kliimamuutustega kohanemiseks ja nende mõju leevendamiseks arenguriikides. Otsuse 1/CP.16 punkti 40 kohaselt peab iga arenenud riik, kes on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaline, parandama aruandlust arenguriikidest konventsiooniosalistele antava rahalise ja tehnoloogiaalase abi ning suutlikkuse suurendamiseks vajaliku toetuse kohta. Selleks et näha, milliseid jõupingutusi liit ja liikmesriigid kohustuste täitmiseks teevad, tuleb aruandlust kindlasti tõhustada. Otsusega 1/CP.16 kehtestati ka uus tehnoloogiamehhanism, et parandada rahvusvahelist tehnosiiret. Käesoleva määrusega tuleks tagada arenguriikidele suunatud tehnosiiret käsitleva ajakohastatud teabe edastamine parimate kättesaadavate andmete põhjal. |
|
(20) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/101/EÜ ( 16 ) muudeti direktiivi 2003/87/EÜ nii, et lisati liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi lennundus. Direktiiviga 2003/87/EÜ lisati sätted enampakkumistulude kasutamise, liikmesriikide sellekohase aruandluse ning meetmete kohta, mida on võetud vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 3d. Direktiiviga 2009/29/EÜ tehtud muudatuste tulemusena sisaldab direktiiv 2003/87/EÜ nüüd ka sätteid enampakkumistulude kasutamise kohta ning selles sätestatakse, et vähemalt 50 % niisugusest tulust kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikes 3 osutatud meetmete rahastamiseks. Saastekvootide enampakkumisel müümisest saadud tulude läbipaistev kasutamine vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ on liidu kohustuste tähtsaim alus. |
|
(21) |
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon kohustab liitu ja selle liikmesriike koostama, korrapäraselt ajakohastama, avaldama trükis ja esitama konventsiooniosaliste konverentsile riiklikke kliimaaruandeid ja kahe aasta tagant esitatavaid aruandeid, mille koostamisel on kasutatud konventsiooniosaliste kokkulepitud juhiseid, metoodikat ja vormi. Otsusega 1/CP.16 kutsutakse üles parandama aruandlust, milles käsitletakse leevenduseesmärke ja konventsiooniosalisest arenguriikidele antavat rahalist ja tehnoloogiaalast abi ning suutlikkuse suurendamise toetust. |
|
(22) |
Otsusega nr 406/2009/EÜ muudeti praegune aastane aruandetsükkel aastaseks kohustustetsükliks, millega nõutakse liikmesriikidelt kasvuhoonegaaside inventuuriandmete põhjalikku ülevaatamist lühema aja jooksul kui praegu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames toimuv läbivaatamine, et kasutada ära kõiki võimalusi ning vajaduse korral kohaldada parandusmeetmeid iga vastava aasta lõpus. On vaja kehtestada liidu protsess liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuriandmete ülevaatamiseks, millega tagatakse, et otsuse nr 406/2009/EÜ täitmist hinnatakse õigeaegselt, usaldusväärselt, kooskõlaliselt ja läbipaistvalt. |
|
(23) |
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis arutatakse praegu mitmeid tehnilisi elemente, mis on seotud kasvuhoonegaaside allikatest pärinevat heidet ja neeldajates sidumist käsitleva aruandlusega; need elemendid on globaalse soojendamise potentsiaal, hõlmatavad kasvuhoonegaasid ning valitsustevahelise kliimamuutuste rühma metoodilised juhised, mida tuleb kasvuhoonegaaside riiklike inventuuriandmete koondamisel kasutada. Kui kõnealused metoodilised elemendid vaadatakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis läbi ning kasvuhoonegaaside heite aegread arvutatakse selle tulemusena ümber, võib see muuta kasvuhoonegaaside heite taset ja suundumusi. Komisjon peaks selliseid rahvusvahelisi arengusuundi jälgima ning vajaduse korral tegema ettepaneku käesoleva määruse läbivaatamiseks, et tagada kooskõla ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis kasutatava metoodikaga. |
|
(24) |
Vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni praegustele juhistele põhineb metaaniheite arvutamine ja andmete esitamine globaalse soojendamise potentsiaalil, mis on seotud saja-aastase ajavahemikuga. Arvestades metaani kõrget globaalse soojendamise potentsiaali väärtust ja suhteliselt lühikest atmosfääris püsimise aega, peaks komisjon analüüsima, kuidas mõjutaks poliitikat ja meetmeid see, kui võtta metaani puhul kasutusele 20-aastane ajavahemik. |
|
(25) |
Võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni muude kui süsinikdioksiidiga seotud kliimat mõjutavate inimtekkeliste heidete probleemi tervikliku käsitluse kohta ning kui ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames lepitakse kokku kasutada kokkulepitud ja avaldatud IPCC juhiseid tahmaheite seireks ja vastavaks aruandluseks, peaks komisjon analüüsima selle mõju poliitikale ja meetmetele ning vajaduse korral muutma käesoleva määruse I lisa. |
|
(26) |
Kogu aegridades kajastatavat kasvuhoonegaaside heidet tuleks hinnata samade meetoditega. Aluseks võetavate tegevusandmete ja heitekoefitsientide kogumine, määramine ja kasutamine peaks olema kooskõlas, et muutused heitesuundumustes ei oleks tingitud hindamismeetodite või -eelduste muutumisest. Kasvuhoonegaaside heitkoguste ümberarvutused tuleks teha vastavalt kokkulepitud juhistele ning selle eesmärk peaks olema esitatavate aegridade kooskõla, täpsuse ja täielikkuse parandamine ning üksikasjalikemate meetodite rakendamine. Kui aluseks olevate tegevusandmete kogumise ja heitekoefitsientide määramise metoodika või moodus muutub, peaksid liikmesriigid esitatavaid aegridu käsitlevad inventuuriandmed ümber arvutama ning hindama, kas kokkulepitud juhistega ettenähtud põhjustel on vaja teha veel ümberarvutusi, eelkõige võtmekategooriate puhul. Käesolevas määruses tuleks sätestada, kas ja millistel tingimustel tuleks selliste ümberarvutuste mõju aastaste saastekvootide kindlaksmääramisel arvesse võtta. |
|
(27) |
Lennundus mõjutab ülemaailmset kliimat õhkupaisatava CO2-heite tõttu, aga ka muude heidete ja mehhanismidega (nt lämmastikoksiidide heide ja kiudpilvkatte tihenemine). Arvestades asjaolu, et selle mõju kohta on üha rohkem teadusandmeid, tuleks käesoleva määruse raames hinnata korrapäraselt lennunduse muud mõju ülemaailmsele kliimale kui CO2-heide. Sel puhul kasutatavaid mudeleid tuleks kohandada vastavalt teaduse arengule. Komisjon võiks kaaluda asjaomaseid poliitikavalikuid sellise mõju käsitlemiseks, võttes aluseks selle mõju kohta antud hinnangud. |
|
(28) |
Euroopa Keskkonnaamet soovib toetada säästvat arengut ning aidata Euroopa keskkonnaseisundit oluliselt ja mõõdetavalt parandada, pakkudes poliitiliste otsuste tegijatele, riigiasutustele ja üldsusele õigel ajal otstarbekohast, olulist ja usaldusväärset teavet. Euroopa Keskkonnaamet peaks vajaduse korral komisjoni aitama seire ja aruandlusega seotud töös, eelkõige järgmises: liidu inventuurisüsteem ning poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside süsteem, liikmesriikide inventuuriandmete iga-aastane ekspertülevaatus, heite vähendamise kohustuste täitmisel tehtud edusammude hindamine, mõjuga seotud kliimamuutustega kohanemist käsitleva Euroopa veebisaidi haldamine, vastuvõtlikkust kliimamuutustele ja sellega kohanemine ning üldsusele usaldusväärse kliimateabe edastamine. |
|
(29) |
Kõikide käesoleva määruse kohaste teabe ja andmete esitamise nõuete kohaldamisel tuleks järgida andmekaitset ja ärisaladust käsitlevaid liidu eeskirju. |
|
(30) |
Käesoleva määruse kohaselt kogutav teave ja kogutavad andmed võivad samuti aidata liidul edaspidi kujundada kliimamuutustealast poliitikat ja viia läbi selle hindamist. |
|
(31) |
Komisjon peaks kooskõla tagamiseks jälgima käesoleva määrusega kehtestatavate seire- ja aruandlusnõuete rakendamist ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli kohaseid tulevasi arengusuundi. Sellega seoses peaks komisjon vajaduse korral esitama õigusakti ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
|
(32) |
Selleks et tagada käesoleva määruse artikli 5 lõike 4, artikli 7 lõigete 7 ja 8, artikli 8 lõike 2, artikli 12 lõike 3, artikli 17 lõike 4, artikli 19 lõigete 5 ja 6 rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi, välja arvatud artikli 19 lõikes 6 nimetatuid, tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes ( 17 ). |
|
(33) |
Selleks et kehtestada ühtlustatud aruandlusnõuded kasvuhoonegaaside seire ja muu kliimamuutuste poliitika seisukohalt olulise teabe jaoks, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I ja III lisa muutmise kohta vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli raames tehtud otsustele, et võtta arvesse globaalse soojendamise potentsiaali ja rahvusvaheliselt kokkulepitud inventuuriandmetealaste juhiste muutust, samuti liidu inventuurisüsteemi suhtes kohaldatavaid olulisi nõudeid ning liidu registri loomist. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
|
(34) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kasvuhoonegaaside heite- ja seiremehhanismi kehtestamine ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning ettepandud meetme ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
1.
PEATÜKK
REGULEERIMISESE, REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse mehhanism
a) liidu ja selle liikmesriikide poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile esitatava aruandluse õigeaegsuse, läbipaistvuse, täpsuse, kooskõlalisuse, võrreldavuse ja terviklikkuse tagamiseks;
b) teabe esitamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist, Kyoto protokollist ning nende alusel vastuvõetud otsustest tulenevate liidu ja selle liikmesriikide kohustuste kohta ja selle teabe kontrollimiseks ning kõnealuste kohustuste täitmisel tehtud edusammude hindamiseks;
c) kogu liikmesriikides õhkupaisatud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolliga reguleerimata inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise seireks ja seda käsitlevaks aruandluseks;
d) kasvuhoonegaaside heite ja otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 6 kohase muu teabe seireks, aruandluseks, ülevaatamiseks ja kontrollimiseks;
e) direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3d lõigete 1 või 2 või artikli 10 lõike 1 alusel saastekvootide enampakkumisel müümisest saadud tulu kasutamist käsitlevaks aruandluseks vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 3d lõikele 4 ja artikli 10 lõikele 3;
f) liikmesriikides kliimamuutuste vältimatute tagajärgedega kulutõhusaks kohanemiseks võetud meetmete seireks ja neid käsitlevaks aruandluseks;
g) liikmesriikide edusammude hindamiseks otsusest nr 406/2009/EÜ tulenevate kohustuste täitmisel.
Artikkel 2
Reguleerimisala
Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:
a) aruandlus liidu ja selle liikmesriikide vähem CO2-heidet tekitava arengu strateegiate ning kõikide nende muudatuste kohta vastavalt otsusele 1/CP.16;
b) käesoleva määruse I lisas loetletud kasvuhoonegaaside heide ning neeldajates sidumine, kui see on õhku paisatud liikmesriikide territooriumil ning on pärit sellistest sektoritest ja allikatest, mida käsitletakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni artikli 4 lõike 1 punkti a kohastes kasvuhoonegaaside riiklikes inventuuriandmetes;
c) kasvuhoonegaaside heide, mis kuulub otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 2 lõike 1 reguleerimisalasse;
d) tsiviillennundusest pärit muu kui CO2-heite mõju kliimale;
e) liidu ja selle liikmesriikide prognoosid Montreali protokolliga reguleerimata inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise kohta, ning liikmesriikide sellekohased poliitikasuunad ja meetmed;
f) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni nõuete kohaselt arenguriikidele antav rahaline ja tehnoloogiaalane abi kokku;
g) direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3d lõigete 1 ja 2 ning artikli 10 lõike 1 alusel saastekvootide enampakkumisel müümisest saadud tulu kasutamine;
h) liikmesriikide meetmed kliimamuutustega kohanemiseks.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„globaalse soojendamise potentsiaal” – gaasi ühe ühiku õhkupaiskamise kogumõju maailma kliima soojenemisele võrreldes võrdlusgaasi ühe ühikuga; võrdlusgaasiks on CO2, mille väärtuseks on määratud 1; |
|
2) |
„riiklik inventuurisüsteem” – liikmesriigis kehtestatud institutsionaalsete, õiguslike ja menetluslike korralduste süsteem Montreali protokolliga reguleerimata inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise hindamiseks ning inventuuriga seotud teabe esitamiseks ja arhiveerimiseks kooskõlas otsusega 19/CMP.1 või muude asjaomaste ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel või Kyoto protokolli kohaste organite vastu võetud otsustega; |
|
3) |
„pädev inventuuriasutus” – asutus või asutused, kellele on antud riikliku inventuurisüsteemi raames ülesanne koondada kasvuhoonegaaside inventuuriandmed; |
|
4) |
„kvaliteedi tagamine” – kavandatud ülevaatamismenetluste süsteem, millega tagatakse andmekvaliteedialaste eesmärkide täitmine ning parimate võimalike hinnangute ja teabe esitamine selleks, et toetada kvaliteedikontrolli programmi tõhusust ja abistada liikmesriike; |
|
5) |
„kvaliteedi kontroll” – korrapäraste tehniliste toimingute süsteem teabe ja hinnangute kvaliteedi mõõtmiseks ja kontrollimiseks, mille eesmärk on tagada andmete terviklikkus, õigsus ja täielikkus, teha kindlaks ja kõrvaldada vead ja puuduvad andmed, dokumenteerida ja arhiveerida andmed ja muu kasutatud teave ning registreerida kõik kvaliteedi tagamise toimingud; |
|
6) |
„näitaja” – kvantitatiivne või kvalitatiivne tegur või muutuja, mis aitab paremini hinnata poliitikasuundade ja meetmete rakendamisel tehtud edusamme ning kasvuhoonegaaside heite suundumusi; |
|
7) |
„lubatud koguse ühik (LKÜ)” – ühik, mis on välja antud vastavalt Kyoto protokolli osaliste koosolekuna peetava ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsuse 13/CMP.1 („otsus 13/CMP.1”) lisa asjaomastele sätetele; |
|
8) |
„heitkoguste neeldumise ühik (HNÜ)” – ühik, mis on välja antud vastavalt otsuse 13/CMP.1 lisa asjaomastele sätetele või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli kohaste organite vastu võetud muude asjaomaste otsuste sätetele; |
|
9) |
„heitkoguste vähendamise ühik (HVÜ)” – ühik, mis on välja antud vastavalt otsuse 13/CMP.1 lisa asjaomastele sätetele või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli kohaste organite vastu võetud muude asjaomaste otsuste sätetele; |
|
10) |
„tõendatud heitkoguste vähendamise ühik (THV)” – ühik, mis on välja antud vastavalt Kyoto protokolli artiklile 12 ja sellest tulenevatele nõuetele ning otsuse 13/CMP.1 lisa asjaomastele sätetele või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli kohaste organite vastu võetud muude asjaomaste otsuste sätetele; |
|
11) |
„ajutine tõendatud heitkoguste vähendamise ühik (aTHV)” – ühik, mis on välja antud vastavalt Kyoto protokolli artiklile 12 ja sellest tulenevatele nõuetele ning otsuse 13/CMP.1 lisa asjaomastele sätetele või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli kohaste organite vastu võetud muude asjaomaste otsuste sätetele, st ühikud, mida antakse puhta arengu mehhanismi kohaselt teostatavate metsastamis- või taasmetsastamisprojektide jaoks tõendatud heitkoguste vähendamise eest (tuleb asendada kehtivuse lõppedes teise kohustusperioodi lõpus); |
|
12) |
„pikaajaline tõendatud heitkoguste vähendamise ühik (pTHV)” – ühik, mis on välja antud vastavalt Kyoto protokolli artiklile 12 ja sellest tulenevatele nõuetele ning otsuse 13/CMP.1 lisa asjaomastele sätetele või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli kohaste organite vastu võetud muude asjaomaste otsuste sätetele, st ühikud, mida antakse puhta arengu mehhanismi kohaselt teostatavate metsastamis- või taasmetsastamisprojektide jaoks pikaajalise tõendatud heitkoguste vähendamise eest (tuleb asendada kehtivuse lõppedes projekti krediteerimisperioodi lõpus või süsinikdioksiidi säilitamise tagasipööramise või sertifitseerimisaruande mitteesitamise korral); |
|
13) |
„riiklik register” – standarditud elektroonilise andmebaasina peetav register, mis sisaldab andmeid LKÜde, HNÜde, HVÜde, THVde, aTHVde ja pTHVde väljaandmise, hoidmise, ülekandmise, omandamise, kehtetuks tunnistamise, kasutuselt kõrvaldamise, ühest kohustusperioodist teise ülekandmise, asendamise või kehtivusaja muutmise kohta; |
|
13a) |
„kohustusperioodi reserv” – reserv, mis on loodud vastavalt otsuse 11/CMP.1 lisale või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli kohaste organite muudele asjakohastele otsustele; |
|
13b) |
„eelmise perioodi ülejäägi reserv” – konto, mis on loodud vastavalt Kyoto protokolli osaliste koosolekuna peetava ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsusele 1/CMP.8 („otsus 1/CMP.8”) või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli kohaste organite muudele asjakohastele otsustele; |
|
13c) |
„kohustuste ühise täitmise kokkulepe” – Kyoto protokolli artikli 4 kohaselt liidu, selle liikmesriikide ja mis tahes kolmanda riigi vahelise kokkuleppe tingimused Kyoto protokolli artiklis 3 nimetatud kohustuste ühiseks täitmiseks teisel kohustusperioodil; |
|
14) |
„poliitikasuunad ja meetmed” – vahendid, millega soovitakse rakendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni artikli 4 lõike 2 punktides a ja b sätestatud kohustusi, mis võivad hõlmata kohustusi, mille peamine eesmärk ei ole kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramine ja vähendamine; |
|
15) |
„poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside süsteem” – käesoleva määruse artikliga 12 ettenähtud institutsionaalsete, õiguslike ja menetluslike korralduste süsteem aruannete koostamiseks poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside kohta, mis käsitlevad Montreali protokolliga reguleerimata inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärinevat heidet ja neeldajates sidumist; |
|
16) |
„poliitikasuundade ja meetmete eelhindamine” – poliitikasuuna või meetme kavandatud mõju hindamine; |
|
17) |
„poliitikasuundade ja meetmete järelhindamine” – poliitikasuuna või meetmega saavutatud mõju hindamine; |
|
18) |
„meetmeteta prognoos” – inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ning neeldajates sidumise prognoos, mille puhul välistatakse kõigi kavandatud, vastuvõetud või rakendatud poliitikasuundade ja meetmete mõju pärast asjaomase prognoosi lähtepunktiks valitud aastat; |
|
19) |
„meetmetega prognoos” – inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ning neeldajates sidumise prognoos, mille puhul võetakse seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega arvesse vastuvõetud ja rakendatud poliitikasuundade ja meetmete mõju; |
|
20) |
„lisameetmetega prognoos” – inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ning neeldajates sidumise prognoos, mille puhul võetakse seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega arvesse kliimamuutuste mõju leevendamiseks vastuvõetud ja rakendatud poliitikasuundade ja meetmete mõju, samuti sel eesmärgil kavandatud poliitikasuundade ja meetmete mõju; |
|
21) |
„tundlikkusanalüüs” – mudelalgoritmi või hüpoteesi analüüs, mille eesmärk on kindlaks määrata mudeli väljundandmete tundlikkus või stabiilsus sisendandmete või alushüpoteesi kõikumise suhtes. Selleks muudetakse sisendväärtusi või mudelvõrrandeid ning vaadeldakse, kuidas mudeli väljund vastavalt sellele muutub; |
|
22) |
„kliimamuutuste mõju leevendamise toetus” – arenguriikides võetavate meetmete toetamine, mis aitavad stabiliseerida kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni atmosfääris tasemel, mis võimaldab vältida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis; |
|
23) |
„kliimamuutustega kohanemise toetus” – arenguriikides võetavate meetmete toetamine, mis on ette nähtud looduslike või inimese poolt loodud süsteemide haavatavuse vähendamiseks kliimamuutuste mõju ja kliimaga seotud riskide suhtes, säilitades või suurendades arenguriikide kohanemissuutlikkust ja vastupidavust; |
|
24) |
„tehnilised parandused” – kasvuhoonegaaside inventuuriandmetes esitatud hinnangute kohandused, mis on tehtud artikli 19 kohase läbivaatamise käigus juhul, kui esitatud inventuuriandmed on puudulikud või need on koostatud viisil, mis ei ole kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste või liidu eeskirjade või juhistega, ning mis on mõeldud algselt esitatud hinnanguid asendama; |
|
25) |
„ümberarvutused” – menetlus (iga-aastaseid inventuuriandmeid käsitlevate ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlusjuhiste kohaselt), mille abil hinnatakse ümber varem edastatud inventuuriandmetes esitatud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärinev heide ja neeldajates sidumine, kui see on tingitud metoodika või eriheidete ja tegevusandmete määramis-, kogumis- ja kasutusviisi muutumisest, uute tekkeallikate ja neeldajate kategooriate või uute gaaside lisamisest või kasvuhoonegaaside globaalse soojendamise potentsiaali muutumisest. |
2.
PEATÜKK
VÄHEM CO2-HEIDET TEKITAVA ARENGU STRATEEGIAD
Artikkel 4
Vähem CO2-heidet tekitava arengu strateegiad
1. Liikmesriigid ja komisjon, kes tegutseb liidu nimel, koostavad oma vähem CO2-heidet tekitava arengu strateegiad vastavalt rahvusvaheliselt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis kokkulepitud aruandlussätetele, et toetada:
a) liikmesriigis tehtud ja kavandatud edusammude (sealhulgas liidu meetmetega saavutatud edu) läbipaistvat ja täpset seiret kohustuste täitmisel, mille liit ja liikmesriigid on inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite piiramiseks või vähendamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga võtnud;
b) otsusest nr 406/2009/EÜ tulenevate liikmesriikide kohustuste täitmist kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ning kõikides sektorites heite vähendamist pikema aja jooksul ja selle suuremat sidumist neeldajates kooskõlas liidu eesmärgiga vähendada kulutõhusal viisil 2050. aastaks heidet 80–95 % võrreldes 1990. aastate tasemega vajaliku vähendamise kontekstis, mille valitsustevahelise kliimamuutuste rühma hinnangul peaksid arenenud riigid rühmana saavutama.
2. Liikmesriigid annavad komisjonile aru oma vähem CO2-heidet tekitava arengu strateegia rakendamise seisu kohta hiljemalt 9. jaanuariks 2015 või vastavalt muule rahvusvaheliselt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis kokkulepitud ajakavale.
3. Komisjon ja liikmesriigid teevad vähem CO2-heidet tekitava arengu strateegiad ja kõik nende muudatused viivitamata üldsusele kättesaadavaks.
3.
PEATÜKK
ARUANDLUS KASVUHOONEGAASIDE VARASEMA HEITE JA NEELDAJATES SIDUMISE KOHTA
Artikkel 5
Riiklikud inventuurisüsteemid
1. Liikmesriik loob riikliku inventuurisüsteemi, et hinnata käesoleva määruse I lisas loetletud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärinevat heidet ja neeldajates sidumist ning tagada kasvuhoonegaaside inventuuriandmete õigeaegsus, läbipaistvus, täpsus, kooskõlalisus, võrreldavus ja terviklikkus, ning hoiab nimetatud süsteemi käigus ja täiustab seda pidevalt vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis riiklikele süsteemidele esitatavatele nõuetele.
2. Liikmesriik tagab, et tema pädevatele inventuuriasutustele on tagatud juurdepääs järgmisele teabele:
a) andmed ja meetodid, mis on esitatud direktiivis 2003/87/EÜ sätestatud tegevusalade ja käitiste kohta ning mida kasutatakse kasvuhoonegaaside riiklike inventuuriandmete koondamisel, et tagada kooskõla kasvuhoonegaaside heite kohta liidu heitkogustega kauplemise süsteemis esitatud andmete ja kasvuhoonegaaside riiklike inventuuriandmete vahel;
b) kui see on asjakohane, fluoritud gaase käsitlevate erinevate sektorite aruandlussüsteemide kaudu kogutud andmed, mis on loodud vastavalt määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 6 lõikele 4 selleks, et koondada kasvuhoonegaaside riiklikud inventuuriandmed;
c) kui see on asjakohane, heitkogused, lähteandmed ja metoodika, mille määruses (EÜ) nr 166/2006 sätestatud käitised on esitanud kasvuhoonegaaside riiklike inventuuriandmete koondamiseks;
d) vastavalt määrusele (EÜ) nr 1099/2008 esitatud andmed.
3. Liikmesriik tagab, kui see on asjakohane, et tema pädev inventuuriasutus
a) kasutab vastavalt määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 6 lõikele 4 loodud aruandlussüsteemi, et parandada fluoritud gaaside hinnanguid kasvuhoonegaaside riiklikes inventuurides;
b) on võimeline läbi viima iga-aastaseid artikli 7 lõike 1 punktides l ja m osutatud andmete kooskõla kontrolle.
4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada riiklike inventuurisüsteemidega seotud teabe struktuuri, vormi ja esitamise menetluse eeskirjad ning riiklike kasvuhoonegaaside inventuurisüsteemide loomise, tegevuse ja toimimise nõuded kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli või nendest tulenevate või neile järgnevate kokkulepete kohaste organite vastu võetud asjaomaste otsustega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 6
Liidu inventuurisüsteem
1. Käesolevaga luuakse liidu inventuurisüsteem, millega tagatakse riiklike inventuuriandmete õigeaegsus, läbipaistvus, täpsus, kooskõla, võrreldavus ja täielikkus liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmete suhtes. Komisjon haldab, hooldab ning täiustab pidevalt kõnealust süsteemi, mis hõlmab järgmist:
a) kvaliteedi tagamise ja -kontrolli programmid, mis hõlmavad kvaliteedieesmärkide kehtestamist ja inventuuriandmete kvaliteedi tagamise ja -kontrolli kava koostamist. Komisjon aitab liikmesriikidel kvaliteedi tagamise ja -kontrolli programme rakendada;
b) riiklikes inventuuriandmetes puuduvate andmete hindamise menetlus, konsulteerides asjaomaste liikmesriikidega;
c) artiklis 19 osutatud liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuriandmete ülevaatused.
2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 25 vastu delegeeritud õigusakte liidu inventuurisüsteemi suhtes kohaldatavate oluliste nõuete kohta, et täita otsusest 19/CMP.1 tulenevaid kohustusi. Komisjon ei võta lõike 1 alusel vastu sätteid, mille järgimine on liikmesriikidele koormavam kui otsuse nr 280/2004/EÜ artikli 3 lõike 3 ja artikli 4 lõike 2 kohaselt vastu võetud õigusaktide sätete järgimine.
Artikkel 7
Kasvuhoonegaaside inventuuriandmed
1. Liikmesriik määrab kindlaks ja esitab iga aasta (aasta X) 15. jaanuariks komisjonile
a) aruande käesoleva määruse I lisas loetletud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite ning otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 2 lõikes 1 osutatud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite kohta aastal X-2 kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlusnõuetega. Ilma et see piiraks aruande esitamise kohustust käesoleva määruse I lisas loetletud kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta, loetakse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma allikakategooriast „1.A.3.A Tsiviillennundus” pärit CO2 heidet otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 ja artikli 7 lõike 1 kohaldamisel võrdseks nulliga;
b) aasta X-2 kohta andmed inimtekkelise süsinikmonoksiidi (CO), vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx) ja lenduvate orgaaniliste ühendite heite kohta kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlusnõuetega ning kooskõlas direktiivi 2001/81/EÜ artikli 7 ja ÜRO / Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni kohaselt juba esitatud andmetega;
c) aasta X-2 kohta aruande maakasutus- ja metsandustegevusest tuleneva inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja CO2 sidumise neeldajates kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlusnõuetega;
d) vastavalt otsusele nr 529/2013/EL ja Kyoto protokollile maakasutus- ja metsandustegevusest tuleneva inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ning neeldajates CO2 sidumise kohta ning teabe kõnealuse kasvuhoonegaaside heite ja maakasutus- ja metsandustegevusest tuleneva neeldajates seotud heite arvestamise kohta vastavalt otsusele nr 529/2013/EL ja Kyoto protokolli artikli 3 lõigetele 3 ja 4 ning muudele Kyoto protokolli alusel tehtud asjaomastele otsustele aasta 2008 või muu kohaldatava aasta kohta kuni aastani X-2. Kui liikmesriigid võtavad arvesse põllu- ja karjamaa majandamist, taimestiku taastamist või märgalade kuivendamist ja taastamist, esitavad nad lisaks iga nimetatud tegevusala kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise aruande otsuse nr 529/2013/EL VI lisas ja otsuse 13/CMP.1 lisas täpsustatud asjakohase võrdlusaasta või -perioodi kohta. Käesoleva punkti kohase aruandluskohustuse täitmisel ja eelkõige otsuses nr 529/2013/EL sätestatud arvestuskohustusega seotud heidet ja seiret käsitlevate andmete esitamisel võtavad liikmesriigid arvesse kohaldatavaid valitsustevahelise kliimamuutuste rühma maakasutuse ja metsanduse hea tava juhiseid;
e) aruande kõikide muudatuste kohta teabes, millele viidatakse punktides a–d seoses aastatega, mis jäävad asjakohase baasaasta või -perioodi ja aasta X-3 vahele, ning nende muudatuste põhjused;
f) III lisas sätestatud näitajaid käsitleva teabe aasta X-2 kohta;
g) riiklikust registrist pärit teabe aasta X-1 kohta, mis käsitleb LKÜde, HNÜde, HVÜde, THVde, aTHVde ja pTHVde väljaandmist, omandamist, hoidmist, ülekandmist, kehtetuks tunnistamist, kasutuselt kõrvaldamist ja ühest kohustusperioodist teise ülekandmist;
h) aasta X-1 kohta kokkuvõtliku teabe otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 lõigete 4 ja 5 kohaselt üle kantud saastekvootide kohta;
i) aasta X-2 kohta teabe ühisrakenduse, puhta arengu mehhanismi ja rahvusvahelise heitkogustega kauplemise süsteemi kasutamise kohta vastavalt Kyoto protokolli artiklitele 6, 12 ja 17 või mis tahes muu sellise paindlikkusmehhanismi kasutamise kohta, mis on ette nähtud muudes ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil või Kyoto protokolli osaliste koosolekuna peetava ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil vastuvõetud õigusaktidega, kui selline kasutamine aitab täita heitkoguste piiramise või vähendamise kohustusi vastavalt otsuse nr 2002/358/EÜ artiklile 2 ja Kyoto protokollile või mis tahes muid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli alusel tulevikus võetavaid kohustusi;
j) teabe meetmete kohta, mis on võetud inventuuriandmete hinnangute parandamiseks, eelkõige inventuuriandmete osades, mida on pärast ekspertülevaatust kohandatud või vastavalt ekspertide soovitustele muudetud;
k) võimaluse korral aruande selliste tõendatud heitkoguste tegeliku või hinnangulise jaotumise kohta aastal X-2 kasvuhoonegaaside riiklike inventuuriandmete allikakategooriate vahel, mille kohta direktiivis 2003/87/EÜ sätestatud käitised ja käitajad esitasid andmeid, ning kõnealuste tõendatud heitkoguste suhte kohta kogu nendes allikakategooriates esitatud kasvuhoonegaaside heitesse;
l) kui see on asjakohane, siis aasta X-2 kohta selliste kontrollide tulemused, mis on läbi viidud selleks, et kontrollida kooskõla kasvuhoonegaaside inventuuriandmetes esitatud heitekoguste ja direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt teatatud tõendatud heitkoguste vahel;
m) kui see on asjakohane, siis kontrollide tulemused aasta X-2 kohta, mis on läbi viidud kontrollimaks kooskõla kasvuhoonegaaside inventuuriandmete koondamisel heite hindamiseks kasutatud andmete ja järgmiste andmete vahel:
i) direktiiviga 2001/81/EÜ õhusaasteainete jaoks ettenähtud inventuuriandmete koondamisel kasutatud andmed;
ii) vastavalt määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 6 lõikele 1 esitatud andmed;
iii) vastavalt määruse (EÜ) nr 1099/2008 artiklile 4 ja B lisale esitatud energiaalased andmed;
n) riikliku inventuurisüsteemi muudatuste kirjelduse;
o) riikliku registri muudatuste kirjelduse;
p) teabe kvaliteedi tagamist ja -kontrolli käsitleva liikmesriigi kava kohta, mõõtemääramatuse üldhinnangu, terviklikkuse üldhinnangu ning olemasolu korral muu teabe kasvuhoonegaaside riiklikus inventuuriaruandes, mis on vajalik kasvuhoonegaaside liidu inventuuriaruande koostamiseks.
Esimesel käesoleva määruse kohasel aruandlusaastal teatab liikmesriik komisjonile oma kavatsusest rakendada otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 lõikeid 4 ja 5.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile pärast otsuse nr 529/2013/EL I lisas täpsustatud iga aruandlusperioodi lõppu teise aasta 15. jaanuariks esialgsed andmed ja 15. märtsiks lõplikud andmed, nagu need on koostatud liikmesriikide maakasutuse ja metsanduse arvestuse jaoks kõnealusel aruandlusperioodil kooskõlas nimetatud otsuse artikli 4 lõikega 6.
3. Liikmesriik edastab komisjonile täieliku ja ajakohase riikliku inventuuriaruande iga aasta 15. märtsiks. Nimetatud aruanne sisaldab kogu lõikes 1 loetletud teavet ning kõiki selle edasisi muudatusi.
4. Liikmesriik esitab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile iga aasta 15. aprilliks riiklikud inventuuriandmed, mis sisaldavad lõike 3 kohaselt komisjonile esitatud teavet.
5. Komisjon koondab koostöös liikmesriikidega igal aastal liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmed ja koostab kasvuhoonegaaside liidu inventuuriaruande ning esitab need iga aasta 15. aprilliks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile.
6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 25 vastu delegeeritud õigusakte, et
a) lisada käesoleva määruse I lisa kasvuhoonegaaside loetellu uusi aineid või jätta teatavad ained sellest loetelust välja või lisada, jätta välja või muuta käesoleva määruse III lisas toodud näitajaid kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli või nendest tulenevate või neile järgnevate kokkulepete kohaste organite vastu võetud asjaomaste otsustega;
b) võtta arvesse globaalse soojendamise potentsiaali ja rahvusvaheliselt kokkulepitud inventuuriandmetealaste juhiste muudatusi kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli kohaste organite vastu võetud asjaomaste otsustega või nendest tulenevate või neile järgnevate kokkulepetega.
7. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada lõike 1 kohane kasvuhoonegaaside liikmesriikide inventuuriandmete esitamise struktuur, vorm ja esitamise menetlus kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli organite vastu võetud asjaomaste otsustega või nendest tulenevate või neile järgnevate kokkulepetega. Nimetatud rakendusaktides määratakse samuti kindlaks komisjoni ja liikmesriikide vahel kasvuhoonegaaside liidu inventuuriaruande koostamiseks tehtava koostöö ajakava. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
8. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada liikmesriikide heite ja selle kõrvaldamise alase teabe struktuur, vorm ja esitamise menetlus kooskõlas otsuse nr 529/2013/EL artikliga 4. Nimetatud rakendusaktide vastuvõtmisel tagab komisjon, et seireks ja kõnealuse teabe esitamiseks kehtestatud liidu ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ajakava ühilduvad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 8
Kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed
1. Võimaluse korral esitab liikmesriik iga aasta (aasta X) 31. juuliks komisjonile kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed aasta X-1 kohta. Komisjon koondab liikmesriikide kasvuhoonegaaside ligikaudsete inventuuriandmete või, juhul kui liikmesriik ei ole oma ligikaudseid inventuuriandmeid selleks tähtpäevaks esitanud, omaenda hinnangute põhjal igal aastal liidu kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed. Komisjon teeb kõnealuse teabe üldsusele kättesaadavaks iga aasta 30. septembriks.
2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada liikmesriikide lõike 1 kohaste ligikaudsete inventuuriandmete struktuur, vorm ja esitamise menetlus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 9
Heitehinnangute koostamise menetlused liidu inventuuriandmete koondamiseks
1. Komisjon viib läbi liikmesriikide poolt vastavalt artikli 7 lõikele 1 esitatud andmete õigsuse esialgse kontrolli. Ta saadab kõnealuse kontrolli tulemused liikmesriikidele kuue nädala jooksul alates andmete esitamise tähtpäevast. Liikmesriigid vastavad kõigile esialgse kontrolli tulemusena tekkinud asjaomastele küsimustele 15. märtsiks koos lõplike inventuuriandmete esitamisega aasta X-2 kohta.
2. Kui liikmesriik ei esita 15. märtsiks inventuuriandmeid, mida on vaja liidu inventuuriandmete koondamiseks, võib komisjon koostada hinnangu, et täiendada liikmesriigi esitatud andmeid, konsulteerides ja tehes tihedat koostööd asjaomase liikmesriigiga. Selleks kasutab komisjon kasvuhoonegaaside riiklike inventuuriandmete koostamise suhtes kohaldatavaid juhiseid.
4.
PEATÜKK
REGISTRID
Artikkel 10
Registrite loomine ja töö
1. Liit ja liikmesriigid loovad ja haldavad registreid, et pidada täpset arvestust vastavalt vajadusele LKÜde, HNÜde, HVÜde, THVde, aTHVde ja pTHVde väljaandmise, hoidmise, ülekandmise, omandamise, kehtetuks tunnistamise, kasutuselt kõrvaldamise, ühest kohustusperioodist teise ülekandmise, asendamise ja kehtivusaja muutmise kohta. Liikmesriigid võivad kasutada neid registreid ka selleks, et pidada täpset arvestust direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11a lõikes 5 osutatud ühikute üle.
Liit ja liikmesriigid loovad igaüks oma esimese lõigu kohaselt loodud asjaomastes registrites konto neile Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil vastavate lubatud koguste jaoks ja teevad esimeses lõigus osutatud tehinguid kooskõlas otsusega 1/CMP.8 või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli kohaste organite muude asjakohaste otsustega ning kohustuste ühise täitmise kokkuleppega. Selleks teevad liit ja kõik liikmesriigid oma asjaomastes registrites järgmist:
— loovad ja haldavad osalise arvelduskontosid, sealhulgas hoiukontot, ning annavad nendele osalise arvelduskontodele välja LKÜsid koguses, mis vastab nende vastavatele Kyoto protokolli teiseks kohustusperioodiks lubatud kogustele;
— peavad arvestust oma Kyoto protokolli teise kohustusperioodi vastavates registrites olevate LKÜde, HNÜde, HVÜde, THVde, aTHVde ja pTHVde väljaandmise, hoidmise, ülekandmise, omandamise, kehtetuks tunnistamise, kasutuselt kõrvaldamise, asendamise ja kehtivusaja muutmise kohta, kui see on asjakohane;
— loovad kohustusperioodi reservi ja haldavad seda;
— kannavad oma vastavates registrites esimesest kohustusperioodist LKÜsid, THVsid ja HVÜsid üle Kyoto protokolli teise kohustusperioodi ning loovad eelmise perioodi ülejäägi reservi ja haldavad selles sisalduvaid LKÜsid;
— peavad arvestust LKÜde või HVÜde ülekandmise kohta HVÜde väljaandmisest ja LKÜde esimesest rahvusvahelisest ülekandmisest saadava tuluosana.
2. Liit ja liikmesriigid võivad oma registreid hallata ühiselt ühe või mitme muu liikmesriigiga.
3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmed tehakse kättesaadavaks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 alusel määratud põhihaldajale.
4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 25 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liidu registri loomiseks.
5. Komisjonil on samuti õigus võtta kooskõlas artikliga 25 vastu delegeeritud õigusakte, et liidu ja liikmesriikide registrite kaudu teha võimalikuks Kyoto protokolli vajalik tehniline rakendamine vastavalt otsusele 1/CMP.8 või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli kohaste organite muudele asjakohastele otsustele ja kohustuste ühise täitmise kokkuleppele, kooskõlas lõikega 1.
6. Komisjonil on samuti õigus võtta vastu ka delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 25, et tagada järgmist:
— aastaste saastekvootide mis tahes netoülekannetele, mis tehakse kooskõlas otsusega nr 406/2009/EÜ, ja lubatud heitkoguse ühikute mis tahes netoülekannetele nende kolmandate riikidega, kes osalevad direktiiviga 2003/87/EÜ loodud liidu heitkogustega kauplemise süsteemis ja kes ei ole kohustuste ühise täitmise kokkuleppe osalised, järgneb vastava arvu LKÜde ülekandmine Kyoto protokolli teise kohustusperioodi lõpus toimuvas tasaarveldusprotsessis;
— tehakse selliseid tehinguid, mis on vajalikud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli kohaste organite poolt HVÜde ja THVde Kyoto protokolli esimesest kohustusperioodist teise ülekandmist käsitlevates otsustes kehtestatud ülempiiride kohaldamise ühtlustamiseks, rakendades direktiivi 2003/87/EÜ artiklit 11a; sellised tehingud ei piira liikmesriikide võimalust kanda täiendavaid HVÜsid ja THVsid esimesest kohustusperioodist teise üle muudel eesmärkidel, tingimusel et HVÜde ja THVde Kyoto protokolli esimesest kohustusperioodist teise ülekandmise ülempiire ei ületata.
7. Kui liikmesriik on äärmiselt ebasoodsas seisundis erilise ja erakorralise olukorra tõttu, mis hõlmab arvestuslikke vastuolusid liidu õigusaktide rakendamise vastavuse tagamisel Kyoto protokolli kohaselt kokku lepitud eeskirjadega, võib komisjon, juhul kui ühikud on Kyoto protokolli teise kohustusperioodi lõpus saadaval, võtta vastu meetmed kõnealuse olukorra lahendamiseks. Selleks on komisjonil õigus võtta vastu rakendusakte, et kanda liidu registris olnud THVd, HVÜd ja LKÜd üle kõnealuse liikmesriigi registrisse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Õigus võtta vastu nimetatud õigusakte antakse komisjonile alates kuupäevast, mil liit sõlmib Kyoto protokolli Doha muudatuse.
8. Lõigete 5 ja 6 kohaselt delegeeritud õigusakte vastu võttes tagab komisjon kooskõla direktiiviga 2003/87/EÜ ja otsusega nr 406/2009/EÜ ning rahvusvaheliselt kokku lepitud arvestusnõuete ühtse rakendamise, võimalikult suure läbipaistvuse ning selle, et liit ja liikmesriigid arvestavad LKÜsid, HNÜsid, HVÜsid, THVsid, aTHVsid ja pTHVsid täpselt, vältides samal ajal võimalikult suures ulatuses halduskoormust ja -kulusid, sealhulgas tuluosaga ning IT-arenduse ja hooldusega seotud kulusid. On eriti oluline, et enne kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist järgiks komisjon oma tavapärast praktikat ja konsulteeriks ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.
Artikkel 11
Kyoto protokolli ühikute kasutuselt kõrvaldamine
1. Kui Kyoto protokolliga ettenähtud riiklike inventuuriandmete ülevaatamine on nimetatud protokolliga kehtestatud esimese kohustusperioodi iga aasta kohta lõpetatud ning kõik rakendusküsimused on lahendatud, kõrvaldab liikmesriik registrist tema asjaomase aasta netoheitele vastavad LKÜd, HNÜd, HVÜd, THVd, aTHVd ja pTHVd.
2. Kyoto protokolli esimese kohustusperioodi viimasel aastal kõrvaldab liikmesriik ühikud registrist enne täiendava perioodi lõppu, mis on kohustuste täitmiseks ette nähtud Kyoto protokolli osaliste koosolekuna peetava ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsusega 11/CMP.1.
3. Liit ja liikmesriigid kõrvaldavad Kyoto protokolli teise kohustusperioodi lõpus ning kooskõlas otsusega 1/CMP.8 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli kohaste organite muude asjaomaste otsustega ning kohustuste ühise täitmise kokkuleppega igaüks oma vastavatest registritest LKÜd, HNÜd, HVÜd, THVd, aTHVd või pTHVd, mis on samaväärsed kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumisega, mida hõlmavad nende vastavad lubatud kogused.
5.
PEATÜKK
POLIITIKASUUNDI JA MEETMEID NING INIMTEKKELISTE KASVUHOONEGAASIDE ALLIKATEST PÄRINEVA HEITE JA NEELDAJATES SIDUMISE PROGNOOSE KÄSITLEV ARUANDLUS
Artikkel 12
Poliitikasuundi, meetmeid ja prognoose käsitlev riiklik ja liidu süsteem
1. Hiljemalt 9. juuliks 2015 kehtestavad liikmesriigid riiklikud süsteemid ja komisjon liidu süsteemi poliitikasuundi ja meetmeid ning inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise prognoose käsitleva aruandluse esitamiseks, hoiavad neid süsteeme käigus ning täiustavad pidevalt. Nimetatud süsteemid hõlmavad asjakohaseid liikmesriigi ja liidu institutsionaalseid, õiguslikke ja menetluslikke korraldusi, mis on kehtestatud poliitikasuundade hindamiseks ning inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise prognoosimiseks.
2. Liikmesriigid ja komisjon seavad eesmärgiks tagada, et teave artiklite 13 ja 14 kohaselt poliitikasuundade ja meetmete ning inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ning neeldajates sidumise prognooside kohta esitatakse õigel ajal ning et see on läbipaistev, täpne, kooskõlaline, võrreldav ja täielik; samuti on eesmärk tagada asjakohastel puhkudel andmete, meetodite ja mudelite kasutamine ja kohaldamine ning kvaliteedi tagamise ja -kontrolli toimingute ning tundlikkusanalüüsi läbiviimine.
3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid riiklike ja liidu poliitikasuundade, meetmete ja prognooside süsteeme käsitleva käesoleva artikli lõigete 1 ja 2, artikli 13 ja artikli 14 lõike 1 kohase teabe struktuuri, vormi ja esitamise menetluse kohta kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli organite vastu võetud asjaomaste otsustega või nendest tulenevate või neile järgnevate kokkulepetega. Komisjon tagab kooskõla rahvusvaheliselt kokkulepitud aruandlusnõuetega ning samuti seireks ja kõnealuse teabe esitamiseks kehtestatud liidu ja rahvusvaheliste ajakavade ühilduvuse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 13
Poliitikasuundi ja meetmeid käsitlev aruandlus
1. Liikmesriik esitab komisjonile hiljemalt 15. märtsiks 2015 ja seejärel iga kahe aasta tagant järgmise teabe:
a) lühike kirjeldus poliitikasuundi ja meetmeid või meetmerühmi ning inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ning neeldajates sidumise prognoose käsitleva riikliku aruandlussüsteemi kohta, mis on kehtestatud artikli 12 lõike 1 alusel, kui seda kirjeldust ei ole veel esitatud, või teave kõnealusesse süsteemi pärast lühikirjelduse esitamist tehtud muudatuste kohta;
b) artiklis 4 osutatud vähem CO2-heidet tekitava arengu strateegiate muudatused ning kõnealuste strateegiate rakendamise edusammud;
c) riiklikud poliitikasuunad ja meetmed või meetmerühmad ning liidu poliitikasuundade ja meetmete või meetmerühmade rakendamine, mis piiravad või vähendavad inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärinevat heidet või suurendavad neeldajates sidumist, esitatuna sektorite kaupa I lisas loetletud kasvuhoonegaaside või gaasirühma (HFCd ja PFCd) kohta. Kõnealuses teabes viidatakse kohaldatavatele ja asjakohastele riiklikele või liidu poliitikasuundadele ning see sisaldab järgmist:
i) poliitikasuuna või meetme eesmärk ning lühikirjeldus;
ii) poliitikavahendi liik;
iii) poliitikasuuna või meetme või meetmerühma rakendamise hetkeseis;
iv) näitajad edusammude seireks ja hindamiseks aja jooksul, kui neid on kasutatud;
v) olemasolu korral kvantitatiivne hinnang sellele, kuidas poliitikasuund või meede mõjutab kasvuhoonegaaside allikatest pärinevat heidet ja neeldajates sidumist, esitades hinnangu järgmiselt:
— kliimamuutuste leevendamist käsitleva poliitikasuuna ja meetme või nende rühmade mõju eelhindamise tulemused. Hinnangud esitatakse nelja järjestikuse aasta kohta, mis lõppevad numbriga 0 või 5 ja järgnevad vahetult aruandeaastale, kusjuures tehakse vahet direktiiviga 2003/87/EÜ ja otsusega nr 406/2009/EÜ hõlmatud kasvuhoonegaaside heitkogustel;
— kliimamuutuste leevendamist käsitleva poliitikasuuna ja meetme või nende rühmade mõju järelhindamise tulemused, kusjuures tehakse vahet direktiiviga 2003/87/EÜ ja otsusega nr 406/2009/EÜ hõlmatud kasvuhoonegaaside heitkogustel;
vi) olemasolu korral poliitikasuundade ja meetmetega seotud prognoositud kulu ja tulu hinnangud, vajaduse korral ka hinnangud poliitikasuundade ja meetmetega seoses tehtud kulutuste ja nendest saadud tulu kohta;
vii) olemasolu korral kõik viited lõikes 3 osutatud hinnangutele ja nende aluseks olevatele tehnilistele aruannetele;
d) otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 6 lõike 1 punktis d osutatud teave;
e) teave selle kohta, millises ulatuses on liikmesriigi meede oluline osa riiklikul tasemel tehtud jõupingutustest, näidates ühtlasi ära, millisel määral täiendab ühisrakenduse, puhta arengu mehhanismi ja rahvusvahelise heitkogustega kauplemise süsteemi kavandatud kasutamine siseriiklikke meetmeid vastavalt Kyoto protokolli ja selle alusel vastu võetud otsuste asjaomastele sätetele.
2. Liikmesriik edastab komisjonile kõik olulised muudatused andmetes, mis on esitatud käesoleva artikli kohaselt esimese aruandeaasta jooksul, hiljemalt eelmise aruande esitamise aastale järgneva aasta 15. märtsiks.
3. Liikmesriik teeb olemasolu korral üldsusele elektroonilisel kujul kättesaadavaks kõik riiklike poliitikasuundade ja meetmete asjakohased kulu- ja mõjuhinnangud ning kogu asjakohase teabe selliste liidu poliitikasuundade ja meetmete rakendamise kohta, millega piiratakse või vähendatakse kasvuhoonegaaside allikatest pärinevat heidet või suurendatakse neeldajates sidumist, ning nende hinnangute aluseks olevad olemasolevad tehnilised aruanded. Kõnealused hinnangud peaksid sisaldama kasutatud mudelite ja metodoloogilise lähenemisviisi kirjeldust, määratlusi ja alushüpoteese.
Artikkel 14
Prognoose käsitlev aruandlus
1. Liikmesriik esitab komisjonile hiljemalt 15. märtsiks 2015 ja seejärel iga kahe aasta tagant inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise riikliku prognoosi I lisas loetletud gaaside või gaasirühma (HFCd ja PFCd) ja sektorite kaupa. Kõnealused prognoosid sisaldavad kvantitatiivseid hinnanguid nelja järjestikuse aasta kohta, mis lõppevad numbriga 0 või 5 ning järgnevad vahetult aruandeaastale. Riiklikus prognoosis võetakse arvesse kõiki liidu tasandil vastuvõetud poliitikasuundi ja meetmeid ning need sisaldavad järgmist:
a) meetmetega prognoosid ning olemasolu korral meetmeteta prognoosid ja lisameetmetega prognoosid;
b) kasvuhoonegaaside heiteprognoosid kokku ning eraldi hinnangud direktiiviga 2003/87/EÜ ja otsusega nr 406/2009/EÜ hõlmatud heiteallikatest pärit kasvuhoonegaaside prognoositud heite kohta;
c) artikli 13 alusel kindlaks määratud poliitikasuundade ja meetmete mõju. Kui nimetatud poliitikasuundi ja meetmeid ei ole prognoosidesse lisatud, märgitakse see selgelt ära ning selgitatakse põhjuseid;
d) prognooside tarbeks läbi viidud tundlikkusanalüüsi tulemused;
e) kõik asjaomased viited lõikes 4 osutatud prognoosile ja selle aluseks olevatele tehnilistele aruannetele.
2. Liikmesriik edastab komisjonile kõik olulised muudatused andmetes, mis on esitatud käesoleva artikli kohaselt esimese aruandeaasta jooksul, hiljemalt eelmise aruande esitamisele järgneva aasta 15. märtsiks.
3. Liikmesriik esitab kõige ajakohasemad prognoosid. Kui liikmesriik ei esita täielikku hinnangut prognoosi kohta iga teise aasta 15. märtsiks ning komisjon on kindlaks teinud, et kõnealune liikmesriik ei saa täita hinnangus sisalduvaid lünki, mis on kindlaks tehtud komisjoni kvaliteedi tagamise või kvaliteedi kontrolli menetluste abil, võib komisjon liidu prognooside koondamiseks vajalikud hinnangud ise teha, konsulteerides asjaomase liikmesriigiga.
4. Liikmesriik teeb üldsusele elektroonilisel kujul kättesaadavaks kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise riikliku prognoosi ning kõik selle aluseks olevad asjakohased tehnilised aruanded. Kõnealused prognoosid peaksid sisaldama kasutatud mudelite ja metodoloogilise lähenemisviisi kirjeldust, määratlusi ja alushüpoteese.
6.
PEATÜKK
KLIIMAMUUTUSTEGA SEOTUD MUUD TEAVET KÄSITLEV ARUANDLUS
Artikkel 15
Riiklikke kohanemismeetmeid käsitlev aruandlus
Liikmesriik esitab komisjonile 2015. aasta 15. märtsiks ja seejärel iga neljanda aasta järel (kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel aruande esitamise ajakavaga) teabe riiklike kohanemiskavade ja -strateegiate kohta, tuues välja kliimamuutustega kohanemiseks rakendatud või kavandatud meetmed. Teave sisaldab põhieesmärke ning käsitletavat kliimamuutuste mõju kategooriat, nagu näiteks üleujutused, meretaseme tõus, äärmuslikud temperatuurid, põuad ning muud äärmuslikud ilmastikunähtused.
Artikkel 16
Arenguriikidele antavat rahalist ja tehnoloogiaalast toetust käsitlev aruandlus
1. Liikmesriik teeb koostööd komisjoniga, et võimaldada liidul ja selle liikmesriikidel esitada õigeaegselt sidusaid aruandeid arenguriikidele antud toetuse kohta kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni asjakohaste sätetega, vastavalt vajadusele, sealhulgas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel kokku lepitud mis tahes ühises vormis, ning et tagada aastaaruannete esitamine 30. septembriks.
2. Kui see on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt asjakohane või vajalik, püüavad liikmesriigid esitada teabe nn Rio markerite põhjal (OECD arenguabi komitees kasutusele võetud markerid kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja sellega kohanemiseks antava toetuse üle otsustamiseks) ning metodoloogilise teabe nimetatud markerite metoodika rakendamise kohta.
3. Kui esitatakse teavet mobiliseeritud erakapitali voogude kohta, sisaldab see teavet arvandmete kindlaksmääramisel kasutatud mõistete ja meetodite kohta.
4. Kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli organite asjaomaste otsustega või nendest tulenevate või neile järgnevate kokkulepetega hõlmab esitatav toetust käsitlev teave andmeid mõju leevendamiseks, kohandamiseks, suutlikkuse suurendamiseks ja tehnosiirdeks antava toetuse kohta ning võimaluse korral andmeid selle kohta, kas rahalised vahendid on uued ja täiendavad.
Artikkel 17
Enampakkumistulude ja projektidest saadud arvestusühikute kasutamist käsitlev aruandlus
1. Liikmesriik edastab komisjonile iga aasta (aasta X) 31. juuliks aasta X-1 kohta järgmise teabe:
a) otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 6 lõikes 2 osutatud üksikasjalik põhjendus;
b) teave selle kohta, kuidas liikmesriik kasutas aastal X-1 direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 1 alusel saatekvootide enampakkumisel müümisest saadud tulu, mis hõlmab teavet niisuguse tulu kohta, mida on kasutatud ühel või enamal kõnealuse direktiivi artikli 10 lõikes 3 täpsustatud eesmärgil, või kõnealuse tulu rahalise väärtusega samaväärse summa kohta, ning nimetatud artikli alusel võetud meetmete kohta;
c) teave selle kohta, kuidas kasutatakse vastavalt liikmesriigis määratletule direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3d lõike 1 või 2 alusel lennunduse saatekvootide enampakkumisel müümisest saadud kogutulu; kõnealune teave esitatakse vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3d lõikele 4;
d) otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud teave ning teave selle kohta, kuidas liikmesriigi ostupoliitika toetab rahvusvahelise kokkuleppe saavutamist kliimamuutuste alal;
e) teave direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11b lõike 6 kohaldamise kohta seoses hüdroenergia tootmisega (tootmisvõimsus üle 20 MW) seonduvate projektitegevustega.
2. Nende enampakkumistulude suurus, mis on käesoleva artikliga ettenähtud aruande esitamise ajaks liikmesriigil välja maksmata, määratakse kindlaks ja esitatakse komisjonile järgmiste aastate aruannetes.
3. Liikmesriik teeb käesoleva artikli kohaselt komisjonile esitatud aruanded üldsusele kättesaadavaks. Komisjon teeb kogu liidu teabe üldsusele hõlpsasti kättesaadavaks.
4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada liikmesriikide poolt käesoleva artikli alusel esitatava teabe struktuur, vorm ja esitamise protsess. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 18
Kahe aasta kohta esitatavad aruanded ja riiklikud kliimaaruanded
1. Liit ja liikmesriigid esitavad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile aruanded kahe aasta kohta vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsusele 2/CP.17 („otsus 2/CP.17”) või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni organite hiljem vastu võetud asjaomastele otsustele ning riiklikud kliimaaruanded kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni artikliga 12.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile saadetud riiklikud kliimaaruanded ja kahe aasta kohta saadetud aruannete koopiad.
7.
PEATÜKK
KASVUHOONEGAASIDE HEITEANDMEID KÄSITLEV LIIDU EKSPERTÜLEVAATUS
Artikkel 19
Inventuuriandmete ülevaatus
1. Komisjon teeb käesoleva määruse artikli 7 lõike 4 alusel liikmesriikide esitatud inventuuriandmete põhjaliku ülevaatuse, et määrata kindlaks igaks aastaks eraldatavad saastekvoodid, nagu on ette nähtud otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 lõike 2 neljandas lõigus, käesoleva määruse artiklite 20 ja 27 kohaldamiseks ning selleks, et jälgida liikmesriikide saavutusi kasvuhoonegaaside vähendamise või piiramise eesmärkide täitmisel vastavalt otsuse nr 406/2009/EÜ artiklitele 3 ja 7 aastatel, mil viiakse läbi põhjalik ülevaatus.
2. Alates 2013. aasta kohta esitatud andmetest teeb komisjon iga-aastase ülevaatuse käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 alusel liikmesriikide esitatud inventuuriandmete kohta, mis on asjakohased, et jälgida liikmesriikidepoolset kasvuhoonegaaside heite vähendamist või piiramist vastavalt otsuse nr 406/2009/EÜ artiklitele 3 ja 7 ning kõigi muude liidu õigusaktides sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja piiramise eesmärkide saavutamist. Liikmesriigid osalevad täiel määral selles protsessis.
3. Lõikes 1 osutatud põhjalik ülevaatus hõlmab järgmist:
a) esitatud teabe läbipaistvuse, täpsuse, kooskõlalisuse, võrreldavuse ja täielikkuse kontrollid;
b) kontrollid selliste juhtumite kindlakstegemiseks, kus inventuuriandmed on koondatud viisil, mis ei vasta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni juhisdokumentidele või liidu eeskirjadele, ning
c) vajaduse korral sellest tulenevate vajalike tehniliste paranduste arvutamine, konsulteerides liikmesriikidega.
4. Iga-aastased ülevaatused hõlmavad lõike 3 punktis a sätestatud kontrolle. Kui liikmesriik seda pärast komisjoniga konsulteerimist nõuab või kui kõnealuste kontrollide käigus selgub olulisi probleeme, näiteks
a) varasemate liidu või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ülevaatuste soovitused, mis on jäetud rakendamata, või küsimused, mida liikmesriik ei ole selgitanud, või
b) liikmesriigi inventuuriandmete mõne võtmekategooriaga seotud üle- või alahindamised,
siis hõlmab asjaomase liikmesriigi iga-aastane ülevaatus ka lõike 3 punktis b sätestatud kontrolle, et võimaldada teha lõike 3 punktis c sätestatud arvutused.
5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjalike ja iga-aastaste ülevaatuste ajakava ja meetmed, sealhulgas käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud ülesanded, muu hulgas selleks, et tagada liikmesriikidega nõuetekohane konsulteerimine ülevaatuste järelduste üle. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
6. Komisjon määrab rakendusakti abil kindlaks asjaomase aasta koguheite, mis on saadud iga liikmesriigi inventuuriandmetes tehtud paranduste alusel, kui asjaomane ülevaatus on lõpule viidud.
7. Otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 7 lõike 1 kohaldamisel võetakse arvesse iga liikmesriiki käsitlevaid andmeid, mis on kantud otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 11 ja direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 alusel loodud registritesse, selle kuupäeva seisuga, mis on neli kuud alates käesoleva artikli lõike 6 kohaselt vastuvõetud rakendusakti avaldamisest. Sealhulgas võetakse arvesse kõnealuste andmete muudatusi, mille on teinud liikmesriik, kes kasutab otsuse nr 406/2009/EÜ artiklitega 3 ja 5 võimaldatud paindlikkust.
Artikkel 20
Ümberarvutuste mõju käsitlemine
1. Kui 2020. aasta inventuuriandmete kohta on iga-aastane põhjalik ülevaatus vastavalt artiklile 19 tehtud, arvutab komisjon II lisas sätestatud valemi põhjal iga liikmesriigi jaoks kasvuhoonegaaside ümberarvutatud heite mõjude summa.
2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 27 lõike 2 kohaldamist, kasutab komisjon lõikes 1 osutatud summat muu hulgas siis, kui ta teeb vastavalt otsuse nr 406/2009/EÜ artiklile 14 liikmesriikidele ettepanekuid heite vähendamiseks või piiramiseks pärast 2020. aastat.
3. Komisjon avaldab viivitamata lõike 1 kohaselt tehtud arvutuste tulemused.
8.
PEATÜKK
EDUARUANDED LIIDU JA RAHVUSVAHELISTE KOHUSTUSTE TÄITMISE KOHTA
Artikkel 21
Eduaruanne
1. Selleks et määrata kindlaks, kas saavutatud edu on piisav, hindab komisjon pärast konsulteerimist liikmesriikidega ning käesoleva määruse alusel esitatud teabe põhjal kord aastas edusamme, mida liit ja liikmesriigid on teinud järgmiste kohustuste täitmisel:
a) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni artikliga 4 ja Kyoto protokolli artikliga 3 võetud kohustused, mida on täiendatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi või Kyoto protokolli osaliste koosolekuna peetava ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsustega. Niisugune hinnang põhineb artiklites 7, 8, 10 ja 13–17 esitatud teabel;
b) otsuse nr 406/2009/EÜ artiklis 3 sätestatud kohustused. Hinnang põhineb teabel, mis on esitatud kooskõlas artiklitega 7, 8, 13 ja 14.
2. Komisjon hindab artikli 7 kohaselt liikmesriikide esitatud heiteandmete põhjal iga kahe aasta tagant lennunduse üldmõju ülemaailmsele kliimale, sealhulgas muu mõju, mis ei ole seotud CO2-heitega, ning kui see on asjakohane, täiustab seda hinnangut, viidates teaduse arengule ja lennuliikluse andmetele.
3. Iga aasta 31. oktoobriks edastab komisjon kokkuvõtliku aruande lõigetega 1 ja 2 ettenähtud hindamise tulemuste kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Artikkel 22
Aruanne Kyoto protokolli kohustuste täitmiseks ettenähtud täiendava perioodi kohta
Liit ja liikmesriigid esitavad aruande otsuse 13/CMP.1 punktis 3 osutatud kohustuste täitmiseks ettenähtud täiendava perioodi kohta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile pärast kõnealuse perioodi lõppemist.
9.
PEATÜKK
KOOSTÖÖ JA TOETUS
Artikkel 23
Liikmesriikide ja liidu vaheline koostöö
Liikmesriigid ja liit teevad omavahel täielikku koostööd käesoleva määrusega ettenähtud kohustuste täitmisel, mis on seotud järgmisega:
a) liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmed ja inventuuriaruande koostamine vastavalt artikli 7 lõikele 5;
b) liitu käsitleva kliimaaruande ettevalmistamine vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni artiklile 12 ja kahe aasta tagant esitatavate liidu aruannete koostamine vastavalt otsusele 2/CP.17 või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni organite hiljem vastu võetud asjaomastele otsustele;
c) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolliga ettenähtud ülevaatamis- ja nõuete täitmise menetlused, mis on kooskõlas kõigi kohaldatavate ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli alusel vastuvõetud otsustega, samuti käesoleva määruse artiklis 19 sätestatud liidu menetlus liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuriandmete ülevaatamiseks;
d) kõik muudatused, mis on tehtud vastavalt Kyoto protokolli artikli 5 lõikele 2 või käesoleva määruse artiklis 19 osutatud liidu ülevaatamisprotsessi tulemusena, või muud muudatused, mis on tehtud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile esitatud või esitatavatesse inventuuriandmetesse ja neid käsitlevatesse aruannetesse;
e) liidu kasvuhoonegaaside ligikaudsete inventuuriandmete koondamine vastavalt artiklile 8;
f) aruandlus seoses LKÜde, HNÜde, HVÜde, THVde, aTHVde ja pTHVde kasutuselt kõrvaldamisega pärast Kyoto protokolli artikli 3 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks ettenähtud täiendava perioodi lõppemist, millele on osutatud otsuse 13/CMP.1 punktis 14.
Artikkel 24
Euroopa Keskkonnaameti roll
Euroopa Keskkonnaamet abistab iga-aastase tööprogrammi kohaselt komisjoni artiklite 6–9, 12–19, 21 ja 22 nõuete täitmisel. See hõlmab abi osutamist seoses järgmisega:
a) liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmete koondamine ja inventuuriaruande ettevalmistamine;
b) liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmete koondamiseks vajalike kvaliteedi tagamise ja kvaliteedi kontrolli menetluste läbiviimine;
c) hinnangute koostamine seoses kasvuhoonegaaside riiklikes inventuuriandmetes esitamata andmetega;
d) ülevaatuste läbiviimine;
e) liidu kasvuhoonegaaside ligikaudsete inventuuriandmete koondamine;
f) poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside kohta liikmesriikide esitatud teabe koostamine;
g) prognooside ning poliitikasuundade ja meetmete kohta liikmesriikide esitatud teabe kvaliteedi tagamise ja kvaliteedi kontrolli menetluste läbiviimine;
h) hinnangute koostamine seoses prognoose käsitlevate andmetega, mida liikmesriigid on jätnud esitamata;
i) komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava aastaaruande jaoks vajalike andmete koostamine;
j) käesoleva määruse kohaselt kogutud teabe levitamine, sealhulgas liikmesriikide leevenduspoliitikat ja -meetmeid käsitleva andmebaasi ning mõjuga seotud kliimamuutustega kohanemist käsitleva Euroopa veebisaidi haldamine ja ajakohastamine.
10.
PEATÜKK
DELEGEERIMINE
Artikkel 25
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. ►M1 Artiklites 6 ja 7 ning artikli 10 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 8. juulist 2013. ◄ Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
2a. Artikli 10 lõigetes 5 ja 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile alates kuupäevast, mil liit sõlmib Kyoto protokolli Doha muudatuse, kuni Kyoto protokolli teise kohustusperioodi kohustuste täitmiseks ette nähtud täiendava perioodi lõpuni.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 6, 7 ja 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artiklite 6, 7 ja 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
11.
PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 26
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
3. Artikli 10 lõike 7 puhul, kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
Artikkel 27
Läbivaatamine
1. Komisjon vaatab regulaarselt läbi käesoleva määruse seire- ja aruandlusnõuete vastavuse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolliga seotud tulevaste otsuste või muude liidu õigusaktidega. Komisjon hindab regulaarselt ka seda, kas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames toimuvad arengud tekitavad olukorra, kus käesolevast määrusest tulenevad kohustused ei ole enam vajalikud, ei ole proportsionaalsed saadava kasuga, vajavad kohandamist või ei ole kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlusnõuetega või dubleerivad neid, ning esitab vajaduse korral õigusakti ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
2. Hiljemalt 2016. aasta detsembriks analüüsib komisjon, kas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta riiklike kasvuhoonegaaside inventuuriandmete juhiste kasutamise või kasutatavasse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni metoodikasse tehtud oluliste muudatuste mõju kasvuhoonegaaside inventuuriandmete määratlemisel toob kaasa rohkem kui 1 % erinevuse liikmesriigi kasvuhoonegaaside koguheites seoses otsuse nr 406/2009/EÜ artikliga 3 ning võib vaadata läbi liikmesriigi aastased saastekvoodid, nagu on ette nähtud otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 lõike 2 neljanda lõiguga.
Artikkel 28
Kehtetuks tunnistamine
Otsus nr 280/2004/EÜ tunnistatakse käesolevaga kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt IV lisa vastavustabelile.
Artikkel 29
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
KASVUHOONEGAASID
Süsinikdioksiid (CO2)
Metaan (CH4)
Dilämmastikoksiid (N2O)
Väävelheksafluoriid (SF6)
Lämmastiktrifluoriid (NF3)
Fluorosüsivesinikud (HFCd):
— HFC-23 CHF3
— HFC-32 CH2F2
— HFC-41 CH3F
— HFC-125 CHF2CF3
— HFC-134 CHF2CHF2
— HFC-134a CH2FCF3
— HFC-143 CH2FCHF2
— HFC-143a CH3CF3
— HFC-152 CH2FCH2F
— HFC-152a CH3CHF2
— HFC-161 CH3CH2F
— HFC-227ea CF3CHFCF3
— HFC-236cb CF3CF2CH2F
— HFC-236ea CF3CHFCHF2
— HFC-236fa CF3CH2CF3
— HFC-245fa CHF2CH2CF3
— HFC-245ca CH2FCF2CHF2
— HFC-365mfc CH3CF2CH2CF3
— HFC-43-10mee CF3CHFCHFCF2CF3 või (C5H2F10)
Perfluorosüsivesinikud (PFCd):
— PFC-14, Perfluorometaan, CF4
— PFC-116, Perfluoroetaan, C2F6
— PFC-218, Perfluoropropaan, C3F8
— PFC-318, Perfluorotsüklobutaan, c-C4F8
— Perfluorotsüklopropaan c-C3F6
— PFC-3-1-10, Perflourobutaan, C4F10
— PFC-4-1-12, Perfluoropentaan, C5F12
— PFC-5-1-14, Perflouroheksaan, C6F14
— PFC-9-1-18, C10F18
II LISA
Liikmesriigi ümberarvutatud kasvuhoonegaaside heite mõjude summa, nagu on osutatud artikli 20 lõikes 1
Liikmesriigi kasvuhoonegaaside ümberarvutatud heite mõjude summa arvutatakse järgmise valemi põhjal:
kus:
— ti, on liikmesriigile vastavalt otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 lõike 2 neljandale lõigule ja artiklile 10 aastaks i eraldatav saastekvootide kogus, mis määratakse kindlaks kas 2012. aastal või vajaduse korral 2016. aastal käesoleva määruse artikli 27 lõike 2 kohaselt tehtud ülevaatuse alusel ja vastavalt otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 lõikele 2;
— ti,2022 on liikmesriigile vastavalt otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 lõike 2 neljandale lõigule ja artiklile 10 aastaks i eraldatav saastekvootide kogus, nagu see oleks arvutatud siis, kui 2022. aastal esitatud läbivaadatud inventuuriandmeid oleks kasutatud sisendandmetena;
— ei,j on liikmesriigi kasvuhoonegaaside heide aastal i, mille on kindlaks määranud komisjon artikli 19 lõike 6 kohaselt vastuvõetud õigusaktidega pärast inventuuriandmete ekspertülevaatust aastal j.
III LISA
IGA-AASTASTE NÄITAJATE LOEND
Tabel 1: esmatähtsate näitajate loend (1)
|
Nr |
Eurostati energiakasutuse tõhustamise näitajate nomenklatuur |
Näitaja |
Lugeja/nimetaja |
|
|
1 |
MAKROMAJANDUS |
Summaarne CO2 intensiivsus SKP kohta, t/mln eurot |
Summaarsed CO2 heitkogused, kt |
Summaarne CRFs teatatud CO2 heitkogus (välja arvatud LULUCF). |
|
SKP, mld eurot (EÜ95) |
Sisemajanduse kogutoodang 1995. aasta püsivhindades. (Allikas: rahvamajanduse arvepidamine) |
|||
|
2 |
MAKROMAJANDUS B0 |
Energiaga seotud CO2 intensiivsus SKP kohta, t/mln eurot |
Energiatarbimise CO2 heitkogused, kt |
Fossiilsete kütuste põlemisel tekkivad CO2 heitkogused (IPCC allikate kategooria 1A, sektoripõhine lähenemisviis). |
|
SKP, mld eurot (EÜ95) |
Sisemajanduse kogutoodang 1995. aasta püsivhindades. (Allikas: rahvamajanduse arvepidamine) |
|||
|
3 |
TRANSPORT C0 |
Sõiduautode CO2 heitkogused, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad fossiilse kütuse põlemisel sõiduautode igasuguse veotegevus käigus (esmajoones on sõiduautod ette nähtud kuni 12 inimese vedamiseks, nende kogukaal on 3 900 kg või vähem – IPCC allikate kategooria 1A3bi). |
|
|
Sõiduautode läbisõit, mln km |
Sõidukilomeetrite arv sõiduauto kohta. (Allikas: transpordistatistika) Märkus: võimaluse korral peaksid tegevusandmed olema kooskõlas heitkoguste andmetega. |
|||
|
4 |
TÖÖSTUS A1 |
Energiaga seotud CO2 intensiivsus tööstusest, t/mln eurot |
CO2 heitkogused tööstusest, kt |
Heitkogused, mis tekivad fossiilse kütuse põletamisel tootvas tööstuses, ehitus- ja mäetööstuses (välja arvatud söekaevandused ja nafta ning gaasi tootmine), sealhulgas põletamisel, kui toodetakse elektrit ja soojust (IPCC allikate kategooria 1A2). Tööstuses vedudeks kasutatav energia ei peaks olema siin, vaid transpordi näitajate juures. Maastikul liikuvad ja muud liikurmasinad peaksid kuuluma sellesse sektorisse. |
|
Kogu tööstuse kogulisandväärtus, mld eurot (EÜ95) |
Tootva tööstuse kogulisandväärtus 1995. aasta püsivhindades (NACE 15-22, 24-37), ehitusalal (NACE 45) ja mäetööstuses (välja arvatud söekaevandused ning nafta ja gaasi tootmine) (NACE 13-14). (Allikas: rahvamajanduse arvepidamine) |
|||
|
5 |
KODUMAJAPIDAMISED A.1 |
Kodumajapidamiste CO2 eriheitkogused, t/eluase |
CO2 heitkogused fossiilse kütuse kasutamisest, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad kodumajapidamistes kütuse põlemisel (IPCC allikate kategooria 1A4b). |
|
Püsivalt asustatud eluasemete arv, 1 000 |
Püsikasutusega eluasemete arv. |
|||
|
6 |
TEENUSED A0 |
CO2 intensiivsus kaubandus- ja institutsionaalse sektori kohta, t/mln eurot |
Kaubandus- ja institutsionaalses sektoris fossiilse kütuse põlemisel tekkivad CO2 heitkogused, kt |
Avaliku ja erasektori äri- ja büroohoonetes fossiilse kütuse põlemisel tekkivad CO2 heitkogused (IPCC allikate kategooria 1A4a). Teenustega seotud transport ei peaks kuuluma siia, vaid transpordi näitajate alla. |
|
Kogulisandväärtusega teenused, mld eurot (EÜ95) |
Teenuste kogulisandväärtus 1995. aasta püsivhindades (NACE 41, 50, 51, 52, 55, 63, 64, 65, 66, 67, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 80, 85, 90, 91, 92, 93, 99). (Allikas: rahvamajanduse arvepidamine) |
|||
|
7 |
ÜLEKANNE B0 |
Avalike elektrijõujaamade ning oma tarbeks tootjate elektrijõujaamade CO2 heitkogused, t/TJ |
Avalike soojusjõujaamade ja oma tarbeks tootjate soojusjõujaamade CO2 heitkogused, kt |
Avalike ning oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamades ning soojuse ja elektri koostootmisjaamades elektrienergia ja soojuse kogutoodanguks kasutatud fossiilse kütuse põlemisest tekkivad CO2 heitkogused. Siia hulka pole arvatud ainult soojust tootvate ettevõtete heitkogused. |
|
Kõik tooted – avalike ja oma tarbeks tootvate soojuselektrijaamade kogutoodang, PJ |
Avalike ning oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamades ning soojuse ja elektri koostootmisjaamades (SEK) toodetud kogu elektrienergia ning kolmandale osapoolele müüdud soojusenergia. Ainult soojust tootvate ettevõtete toodang pole siia hulka arvatud. Avalike soojuselektrijaamade esmaseks ülesandeks on elektrienergia (ja soojuse) tootmine eesmärgiga müüa see kolmandale osapoolele. Need võivad olla avalik-õiguslikus või eraomandis. Oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamad toodavad elektrienergiat (ja soojust) kas täielikult või osaliselt enda tarbeks ning see tegevus on neile põhitegevust toetavaks kõrvaltegevuseks. Elektritoodangu kogumahtu mõõdetakse peatrafode väljunditel, st elektrienergia tarbimine ettevõtte lisaseadmetes ning trafodes on kaasa arvatud. (Allikas: energiabilanss) |
|||
|
(1) Liikmesriigid teatavad lugeja ja nimetaja, kui need ühises aruandluse vormis (CRF) puuduvad. (2) Liikmesriigid peaksid käesolevaid juhendeid järgima. Kui nad ei suuda neid täpselt järgida või kui lugeja ja nimetaja ei vasta täielikult teineteisele, peaks liikmesriigid seda selgelt näitama. (3) Viited IPCC allikate kategooriatele viitavad IPCC (1996) dokumendile „IPCC 1996. aasta ülevaadatud juhendid kasvuhoonegaaside riiklike inventuuriaruannete kohta”. |
||||
Tabel 2: täiendavate esmatähtsate näitajate loend (1)
|
Nr |
Eurostati energiakasutuse tõhustamise näitajate nomenklatuur |
Näitaja |
Lugeja/nimetaja |
Juhendid/mõisted (2) |
|
1 |
TRANSPORT D0 |
CO2 heitkogused, mis on tekitatud kaubaveoga maanteedel, kt |
Veotegevuse käigus kergeveokites (sõidukid, mille täismass on 3 900 kg või vähem ja mis on ette nähtud eeskätt kergema kauba veoks või mis on varustatud eriomadustega nagu nelivedu maastikul tegutsemiseks – IPCC allikate kategooria 1A3bii) ja raskeveokites (sõidukid, mille täismass ületab 3 900 kg ning mis on ette nähtud eeskätt raske kauba vedamiseks – IPCC allikate kategooria 1A3biii, välja arvatud bussid) fossiilse kütuse põlemisest tekkinud CO2 heitkogused. |
|
|
Kaubavedu maanteedel, mln t/km |
Kerge- ja raskeveokitega maanteel veetud tonnkilomeetrite arv; üks tonnkilomeeter vastab ühe tonni kauba veole maanteel ühe kilomeetri kaugusele. (Allikas: transpordistatistika) Märkus: võimaluse korral peaksid tegevusandmed olema kooskõlas heitkoguste andmetega. |
|||
|
2 |
TÖÖSTUS A1.1 |
summaarne intensiivsus – raua- ja terasetööstus, t/mln eurot |
Raua ja terasetööstuse summaarsed CO2 heitkogused, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad fossiilse kütuse põlemisel raua ja terase tootmisel, sealhulgas põlemisel, mis on seotud elektrienergia ja soojuse toomisega (IPCC allikate kategooria 1A2a), raua ja terase tootmise protsessis (IPCC allikate kategooria 2C1) ja ferrosulamite tootmise protsessis (IPCC allikate kategooria 2C2). |
|
Kogulisandväärtus – raua- ja terasetööstus, mld eurot (EÜ95) |
Kogulisandväärtus 1995. aasta püsivhindades baasraua ja -terase ning ferrosulamite tootmisel (NACE 27.1), torude valmistamisel (NACE 27.2), muu raua ja terase esmatöötlusel (NACE (27.3), rauavalul (NACE 27.51) ja terasevalul (NACE 27.52). (Allikas: rahvamajanduse arvepidamine) |
|||
|
3 |
TÖÖSTUS A1.2 |
Energiaga seotud CO2 intensiivsus – keemiatööstus, t/mln eurot |
Energiaga seotud CO2 heitkogused keemiatööstuses, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad fossiilse kütuse põlemisel kemikaalide ning keemiatoodete valmistamisel, sealhulgas põlemisel, mis on seotud elektrienergia ja soojuse tootmisega (IPCC allikate kategooria 1A2c). |
|
Keemiatööstuse kogulisandväärtus, mld eurot (EÜ95) |
Kogulisandväärtus 1995. aasta püsivhindades kemikaalide ja keemiatoodete valmistamisel (NACE 24). (Allikas: rahvamajanduse arvepidamine) |
|||
|
4 |
TÖÖSTUS A1.3 |
Energiaga seotud CO2 intensiivsus – klaasi-, keraamika- ja ehitusmaterjalide tööstus, t/mln eurot |
Energiaga seotud CO2 heitkogused klaasi-, keraamika ja ehitusmaterjalide tööstuses, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad kütuse põlemisel mittemetalliliste mineraaltoodete valmistamisel (NACE 26), sealhulgas põlemisel, mis on seatud elektrienergia ja soojuse tootmisega. |
|
Kogulisandväärtus – klaasi-, keraamika- ja ehitusmaterjalide tööstus, mld eurot (EC95) |
Kogulisandväärtus 1995. aasta püsivhindades mittemetalliliste mineraaltoodete valmistamisel (NACE 26) (allikas: rahvamajanduse arvepidamine) |
|||
|
5 |
TÖÖSTUS C0.1 |
Raua- ja terasetööstuse CO2 eriheitkogused, t/t |
Raua ja terasetööstuse summaarsed CO2 heitkogused, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad fossiilse kütuse põlemisel raua ja terase tootmisel, sealhulgas põlemisel, mis on seotud elektrienergia ja soojuse toomisega (IPCC allikate kategooria 1A2a), raua ja terase tootmise protsessis (IPCC allikate kategooria 2C1) ja ferrosulamite tootmise protsessis (IPCC allikate kategooria 2C2). |
|
Hapnikukonverteris toodetav teras, kt |
Terase tootmine hapnikukonverteris (NACE 27). (Allikas: tootmisstatistika) |
|||
|
6 |
TÖÖSTUS C0.2 |
Tsemenditööstuse energiaga seotud CO2 eriheitkogused, t/t |
Energiaga seotud CO2 heitkogused klaasi-, keraamika- ja ehitusmaterjalide tööstus, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad kütuse põlemisel mittemetalliliste mineraaltoodete valmistamisel (NACE 26), sealhulgas põlemisel, mis on seotud elektrienergia ja soojuse tootmisega. |
|
Tsemendi toodang, kt |
Tsemendi toodang (NACE 26). (Allikas: tootmisstatistika) |
|||
|
(1) Liikmesriigid teatavad lugeja ja nimetaja, kui need CRFis puuduvad. (2) Liikmesriigid peaksid neid juhendeid järgima. Kui nad ei suuda neid täpselt järgida või kui lugeja ja nimetaja ei vasta täielikult teineteisele, peaks liikmesriigid seda selgelt näitama. |
||||
Tabel 3: täiendavate näitajate loend
|
Nr |
Eurostati energiakasutuse tõhustamise näitajate nomenklatuur |
Näitaja |
Lugeja/nimetaja |
Juhendid/mõisted |
|
1 |
TRANSPORT B0 |
Diiselmootoriga sõiduautode CO2 eriheitkogused, g/100km |
Diiselmootoriga sõiduautode CO2 heitkogused, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad diiselkütuse põlemisel diiselmootoriga sõiduautode igasuguse veotegevuse käigus (esmajoones on sõiduautod ette nähtud kuni 12 inimese vedamiseks, nende täismass on 3 900 kg või vähem – IPCC allikate kategooria 1A3bi ainult diiselkütuse kohta). |
|
Diiselmootoriga sõiduautode läbisõit, mln km |
Avalikule liiklusele avatud teedel liikuda lubatavate diiselmootoriga sõiduautode sõidukkilomeetrite summa. (Allikas: transpordistatistika) |
|||
|
2 |
TRANSPORT B0 |
Bensiinimootoriga sõiduautode CO2 eriheitkogused, g/100km |
Bensiinimootoriga sõiduautode CO2 heitkogused, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad bensiini põlemisel bensiinimootoriga sõiduautode igasuguse veotegevuse käigus (esmajoones on sõiduautod ette nähtud kuni 12 inimese vedamiseks, nende kogukaal on 3 900 kg või vähem – IPCC allikate kategooria 1A3bi ainult bensiini kohta). |
|
Bensiinimootoriga sõiduautode läbisõit, mln km |
Avalikule liiklusele avatud teedel liikuda lubatavate bensiinimootoriga sõiduautode sõidukkilomeetrite summa. (Allikas: transpordistatistika) |
|||
|
3 |
TRANSPORT C0 |
Sõiduautode CO2 eriheitkogused, t/skm |
Sõiduautode CO2 heitkogused, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad fossiilse kütuse põlemisel sõiduautode igasuguse veotegevus käigus (esmajoones on sõiduautod ette nähtud inimese vedamiseks, nende kogukaal on 3 900 kg või vähem – IPCC allikate kategooria 1A3bi). |
|
Sõitjate vedu autodega, mln/i/km |
Sõiduautodega sõidetud sõitjakilomeetrite arv, üks sõitjakilomeeter on ühe sõitja vedamine ühe kilomeetri kaugusele. (Allikas: transpordistatistika) Märkus: võimaluse korral peaksid tegevusandmed olema kooskõlas heitkoguste andmetega. |
|||
|
4 |
TRANSPORT E1 |
Lennutranspordi eriheitkogused, t/reisija |
CO2 heitkogused siseriiklikus õhutranspordis, kt |
Siseriikliku lennutranspordi CO2 heitkogused (kaubanduslik, era, põllumajanduslik jne), sealhulgas õhkutõusmised ja maandumised (IPCC allikate kategooria 1A3aii). Välja arvatud kütuse kasutamine maapealseks transpordiks lennujaamades. Samuti välja arvatud lennuväljade paiksete küttekollete kütus. |
|
Reisijad siseriiklikel lendudel, mln |
Reisimiseks lendamist kasutavate reisijate arv, välja arvatud lennukeid teenindav personal ja lennukimeeskonnad (vaid siseriiklik lennundus). (Allikas: transpordistatistika) Märkus: võimaluse korral peaksid tegevusandmed olema kooskõlas heitkoguste andmetega. |
|||
|
5 |
TÖÖSTUS A1.4 |
Energiaga seotud CO2 intensiivsus – toiduaine-, joogi- ja tubakatööstus, t/mln eurot |
Toiduainetetööstuse energiaga seotud CO2 heitkogused, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad fossiilse kütuse põlemisel toiduainete ja jookide, samuti tubakatoodete valmistamisel, sealhulgas põlemisel, mis on seotud elektrienergia ja soojuse tootmisega (IPCC allikate kategooria 1A2e). |
|
Kogulisandväärtus – toiduaine-, joogi- ja tubakatööstus, mln eurot (EÜ95) |
Kogulisandväärtus 1995. aasta püsivhindades toiduaine- ja joogitööstuses (NACE 15) ning tubakatööstuses (NACE 16). (Allikas: rahvamajanduse arvepidamine) |
|||
|
6 |
TÖÖSTUS A1.5 |
Energiaga seotud CO2 intensiivsus – paberi- ja trükitööstus, t/mln eurot |
Paberi- ja trükitööstuses energiaga seotud CO2 heitkogused, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad fossiilse kütuse põlemisel tselluloosi, paberi ja paberitoodete valmistamisel ning kirjastamisel, trükinduses ja salvestiste paljundamisel, sealhulgas heitmed, mis tekivad põlemisel, kui toodetakse elektrit ja soojust (IPCC allikate kategooria1A2d). |
|
Kogulisandväärtus – paberi- ja trükitööstus, mln eurot (EÜ95) |
Kogulisandväärtus 1995. aasta püsivhindades tselluloosi, paberi ja paberitoodete valmistamisel (NACE 21), samuti kirjastamisel, trükkimisel ja salvestiste paljundamisel (NACE 22). (Allikas: rahvamajanduse arvepidamine) |
|||
|
7 |
MAJAPIDAMISED A0 |
Ruumide kütmisega seotud CO2 eriheitkogused kodumajapidamistes, t/m2 |
Ruumide kütmisega seotud CO2 eriheitkogused kodumajapidamistes, kt |
Kütuse põlemisel tekkivad CO2 heitkogused, mis tekivad ruumide kütmisel kodumajapidamistes. |
|
Püsikasutusega eluasemete põrandapind, mln m2 |
Püsikasutusega eluasemete summaarne põrandapind. |
|||
|
8 |
TEENUSED B0 |
Ruumide kütmisega seotud CO2 eriheitkogused kaubandus- ja institutsionaalses sektoris, kg/m2 |
Ruumide kütmisega seotud CO2 heitkogused kaubandus- ja institutsionaalses sektoris, kt |
Kütuse põlemisel tekkivad CO2 heitkogused avaliku ja erasektori büroohoonete kütmisel. |
|
Teenindushoonete põrandapind, mln m2 |
Teenindusasutuste põrandapind kokku (NACE 41, 50, 51, 52, 55, 63, 64, 65, 66, 67, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 80, 85, 90, 91, 92, 93, 99). |
|||
|
9 |
ÜLEKANNE D0 |
Avalike elektrijaamade CO2 heitkogused, t/TJ |
Avalike soojuselektrijaamade CO2 heitkogused, kt |
Avalikes soojuselektrijaamades ning soojuse ja elektri koostootmisjaamades elektrienergia ja soojuse kogutoodanguks kasutatud fossiilse kütuse põlemisest tekkivad CO2 heitkogused (IPCC allikate kategooriad 1A1ai ja 1A1aii). Siia hulka pole arvatud ainult soojust tootvate ettevõtete heitkogused. |
|
Soojusjõujaamade kõigi toodete summaarne väljund, PJ |
Avalike soojuselektrijaamade ning soojuse ja elektri koostootmisjaamades (SEK) toodetud kogu elektrienergia ning kolmandale osapoolele müüdud soojusenergia. Ainult soojust tootvate ettevõtete toodang pole siia hulka arvatud. Avalike soojuselektrijaamade esmaseks ülesandeks on elektrienergia (ja soojuse) tootmine eesmärgiga müüa see kolmandale osapoolele. Need võivad olla avalik-õiguslikus või eraomandis. Elektritoodangu kogumahtu mõõdetakse peatrafode väljunditel, st elektrienergia tarbimine ettevõtte lisaseadmetes ning trafodes on kaasa arvatud. (Allikas: energiabilanss) |
|||
|
10 |
ÜLEKANNE E0 |
Oma tarbeks tootvate ettevõtete CO2 heitkogused, t/TJ |
Oma tarbeks tootjate CO2 heitkogused, kt |
Oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamades ning soojuse ja elektri koostootmisjaamades elektrienergia ja soojuse kogutoodanguks kasutatud fossiilse kütuse põlemisest tekkivad CO2 heitkogused. |
|
Oma tarbeks tootjate soojusjõujaamade summaarne väljund, PJ |
Oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamade ning soojuse ja elektri koostootmisjaamades (SEK) toodetud kogu elektrienergia ning kolmandale osapoolele müüdud soojusenergia. Oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamad toodavad elektrienergiat (ja soojust) kas täielikult või osaliselt enda tarbeks ning see tegevus on neile põhitegevust toetavaks kõrvaltegevuseks. Elektritoodangu kogumahtu mõõdetakse peatrafode väljunditel, st elektrienergia tarbimine ettevõtte lisaseadmetes ning trafodes on kaasa arvatud. (Allikas: energiabilanss) |
|||
|
11 |
ÜLEKANNE |
Kogu energiatootmise süsinikuintensiivsus, t/TJ |
Klassikalise energiatoodangu CO2 heitkogused, kt |
Avalikes ja oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamades ning soojuse ja elektri koostootmisjaamades elektrienergia ja soojuse kogutoodanguks kasutatudfossiilse kütuse põlemisest tekkivad CO2 heitkogused. Siia hulka pole arvatud ainult soojust tootvate ettevõtete heitkogused. |
|
Kõik tooted – avalike ning oma tarbeks tootjate elektrijaamade toodang, PJ |
Avalike ja oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamade ning soojuse ja elektri koostootmisjaamades (SEK) toodetud kogu elektrienergia ning kolmandale osapoolele müüdud soojusenergia. Kaasa arvatud elektri tootmine taastuvatest allikatest ja tuumaelektrijaamad. (Allikas: energiabilanss) |
|||
|
12 |
TRANSPORT |
Transpordi süsinikuintensiivsus, t/TJ |
Transpordi CO2 heitkogused, kt |
Fossiilsete kütuste CO2 heitkogused igasuguses veotegevuses (IPCC allikate kategooria 1A3). |
|
Summaarne lõppenergiatarbimine transpordis, PJ |
Sisaldab transpordi summaarset lõppenergiatarbimist kõigist energiaallikatest (sealhulgas biomassi ja elektri tarbimine). (Allikas: energiabilanss) |
|||
|
13 |
TÖÖSTUS C0.3 |
Energiaga seotud CO2 eriheitkogused paberitööstuses, t/t |
Energiaga seotud CO2 heitkogused paberi- ja trükitööstuses, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad fossiilse kütuse põlemisel tselluloosi, paberi ja paberitoodete valmistamisel ning kirjastamisel, trükinduses ja salvestiste paljundamisel, sealhulgas heitmed, mis tekivad põlemisel, kui toodetakse elektrit ja soojust (IPCC allikate kategooria 1A2d). |
|
Paberitoodangu füüsiline maht, kt |
Paberitoodangu füüsiline maht (NACE 21). (Allikas: tootmisstatistika) |
|||
|
14 |
TÖÖSTUS |
CO2 heitkogused tööstussektoris, kt |
Heitkogused, mis tekivad fossiilse kütuse põletamisel tootvas tööstuses, ehitus- ja mäetööstuses (välja arvatud söekaevandused ja nafta ning gaasi tootmine), sealhulgas põletamisel, kui toodetakse elektrit ja soojust (IPCC allikate kategooria 1A2). Tööstuses vedudeks kasutatav energia ei peaks olema siin, vaid transpordi näitajate juures. Maastikul liikuvad ja muud liikurmasinad peaksid kuuluma sellesse sektorisse. |
|
|
Summaarne lõppenergiatarbimine tööstuses, PJ |
Hõlmab tööstuse summaarset lõppenergiatarbimist kõigist energiaallikatest (sealhulgas biomassi ja elektri tarbimine). (Allikas: energiabilanss) |
|||
|
15 |
MAJAPIDAMISED |
Kodumajapidamiste CO2 heitkogused, kt |
CO2 heitkogused, mis tekivad kodumajapidamistes kütuse põlemisel (IPCC allikate kategooria 1A4b). |
|
|
Summaarne lõppenergiatarbimine kodumajapidamistes, PJ |
Hõlmab kodumajapidamiste summaarset lõppenergiatarbimist kõigist energiaallikatest (sealhulgas biomassi ja elektri tarbimine). (Allikas: energiabilanss) |
IV LISA
VASTAVUSTABEL
|
Otsus nr 280/2004/EÜ |
Käesolev määrus |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
|
Artikli 2 lõige 1 |
Artikli 4 lõige 1 |
|
Artikli 2 lõige 2 |
— |
|
Artikli 2 lõige 3 |
Artikli 4 lõige 3 |
|
Artikli 3 lõige 1 |
Artikli 7 lõiked 1 ja 3 |
|
Artikli 3 lõige 2 |
Artikli 13 lõige 1 ja artikli 14 lõige 1 |
|
Artikli 3 lõige 3 |
Artikli 12 lõige 3 |
|
Artikli 4 lõige 1 |
Artikkel 6 |
|
Artikli 4 lõige 2 |
— |
|
Artikli 4 lõige 3 |
Artikkel 24 |
|
Artikli 4 lõige 4 |
Artikli 5 lõige 1 |
|
Artikli 5 lõige 1 |
Artikli 21 lõige 1 |
|
Artikli 5 lõige 2 |
Artikli 21 lõige 3 |
|
Artikli 5 lõige 3 |
— |
|
Artikli 5 lõige 4 |
— |
|
Artikli 5 lõige 5 |
Artikkel 22 |
|
Artikli 5 lõige 6 |
— |
|
Artikli 5 lõige 7 |
Artikkel 24 |
|
Artikli 6 lõige 1 |
Artikli 10 lõige 1 |
|
Artikli 6 lõige 2 |
Artikli 10 lõige 3 |
|
Artikli 7 lõige 1 |
— |
|
Artikli 7 lõige 2 |
Artikli 11 lõiked 1 ja 2 |
|
Artikli 7 lõige 3 |
— |
|
Artikli 8 lõige 1 |
Artikkel 23 |
|
Artikli 8 lõige 2 |
Artikli 7 lõige 4 |
|
Artikli 8 lõige 3 |
— |
|
Artikli 9 lõige 1 |
Artikkel 26 |
|
Artikli 9 lõige 2 |
— |
|
Artikli 9 lõige 3 |
— |
|
Artikkel 10 |
— |
|
Artikkel 11 |
Artikkel 28 |
|
Artikkel 12 |
Artikkel 29 |
Komisjoni avaldused
„Komisjon võtab teadmiseks, et artikkel 10 jäetakse esialgsest ettepanekust välja. Siiski, selleks et parandada meretranspordiga seotud CO2-heidete ja muu kliimaga seotud teabe andmete kvaliteeti ja suurendada läbipaistvust, nõustub komisjon selle asemel käsitlema seda teemat oma kavandatavas meretranspordi heidete järelevalve, aruandluse ning kontrolli algatuses, mille komisjon kohustub vastu võtma 2013. aasta esimeses pooles. Komisjon kavatseb teha ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks selles kontekstis.”
„Komisjon märgib, et määruse nõuetekohase toimimise tagamiseks võidakse nõuda täiendavaid eeskirju seoses liidu poliitikasuundade, meetmete ja prognooside süsteemi loomise, haldamise ja muutmisega, samuti seoses kasvuhoonegaaside ühtlustatud andmekogude ettevalmistamisega. 2013. aasta alguses vaatab komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega selle küsimuse läbi ja teeb vajaduse korral ettepaneku määrust muuta.”
( 1 ) ELT C 181, 21.6.2012, lk 169.
( 2 ) ELT C 277, 13.9.2012, lk 51.
( 3 ) Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. aprilli 2013. aasta otsus.
( 4 ) ELT L 49, 19.2.2004, lk 1.
( 5 ) Nõukogu 15. detsembri 1993. aasta otsus 94/69/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 33, 7.2.1994, lk 11).
( 6 ) Nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsus 2002/358/EÜ, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmist (EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1).
( 7 ) ELT L 140, 5.6.2009, lk 136.
( 8 ) ELT L 140, 5.6.2009, lk 63.
( 9 ) Nõukogu 14. oktoobri 1988. aasta otsus 88/540/EMÜ, mis käsitleb osoonikihi kaitsmist käsitleva Viini konventsiooni ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli sõlmimist (EÜT L 297, 31.10.1988, lk 8).
( 10 ) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.
( 11 ) ELT L 33, 4.2.2006, lk 1.
( 12 ) EÜT L 309, 27.11.2001, lk 22.
( 13 ) ELT L 161, 14.6.2006, lk 1.
( 14 ) ELT L 304, 14.11.2008, lk 1.
( 15 ) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 80.
( 16 ) ELT L 8, 13.1.2009, lk 3.
( 17 ) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.