2011R0492 — ET — 12.05.2016 — 001.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

Muudetud:

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 492/2011,

5. aprill 2011,

töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires

(kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

I

PEATÜKK

TÖÖHÕIVE, VÕRDNE KOHTLEMINE JA TÖÖTAJATE PERED

1.

JAGU

Võimalus saada tööd

Artikkel 1

1.  Igal liikmesriigi kodanikul on sõltumata elukohast õigus asuda tööle ja töötada teise liikmesriigi territooriumil vastavalt selle riigi kodanike töötamist reguleerivatele õigus- ja haldusnormidele.

2.  Eelkõige on tal õigus asuda pakutavale tööle teise liikmesriigi territooriumil võrdsetel tingimustel selle riigi kodanikega.

Artikkel 2

Iga liikmesriigi kodanik ja iga liikmesriigi territooriumil tegutsev tööandja võivad vastastikku tööd taotleda ja seda pakkuda, nad võivad sõlmida ja täita töölepinguid kooskõlas kehtivate õigus- ja haldusnormidega, ilma et sellest tuleneks mingit diskrimineerimist.

Artikkel 3

1.  Käesoleva määruse alusel ei kohaldata liikmesriigi õigus- ja haldusnorme või haldustavasid:

Esimest lõiku ei kohaldata keeleoskusega seotud tingimuste suhtes, mis esitatakse täidetava töökoha laadi tõttu.

2.  Eelkõige kuuluvad lõike 1 esimeses lõigus kirjeldatud liikmesriigi sätete ja tavade hulka need, mis:

Artikkel 4

1.  Liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, millega on kehtestatud välisriigi kodanike töölevõtmise arvuline või suhtarvuline piirang ettevõttes, tegevusalal, piirkonnas või kogu riigis, ei kohaldata teiste liikmesriikide kodanike suhtes.

2.  Kui liikmesriigis sõltub ükskõik milliste soodustuste andmine ettevõtetele neis töötavate selle riigi kodanikest töötajate minimaalsest suhtarvust, loetakse teiste liikmesriikide kodanikud selle riigi kodanikest töötajateks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivile 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ( 5 ).

Artikkel 5

Liikmesriigi kodanikule, kes otsib tööd teise liikmesriigi territooriumil, annavad sealsed tööhõivetalitused samasugust abi nagu oma riigi tööd otsivatele kodanikele.

Artikkel 6

1.  Liikmesriigi kodaniku töötamine või töölevõtmine teises liikmesriigis ei sõltu meditsiinilistest, kutsealastest või muudest kriteeriumidest, mis on tema kodakondsusest lähtudes diskrimineerivad, võrreldes nende kriteeriumidega, mida kohaldatakse teise liikmesriigi kodanike puhul, kes soovivad teha sama tööd.

2.  Kodanik, kellele teise liikmesriigi tööandja on teinud isikliku tööpakkumise, peab läbima kutseoskuste kontrolli, kui tööandja seda tööpakkumist tehes otseselt nõuab.

2.

JAGU

Tööhõive ja võrdne kohtlemine

Artikkel 7

1.  Töötajat, kes on liikmesriigi kodanik, ei tohi teise liikmesriigi territooriumil tema kodakondsuse tõttu kohelda ükskõik milliste tööhõive- ja töötingimuste suhtes teisiti kui selle riigi kodanikest töötajaid, eelkõige seoses töötasu, vallandamise ja töötuks jäämise puhul tööle ennistamise või uue töökoha leidmisega.

2.  Tal on samad sotsiaalsed ja maksusoodustused kui selle riigi kodanikest töötajatel.

3.  Lisaks on tal samast õigusest tulenevalt ja samadel tingimustel selle riigi kodanikest töötajatega õigus saada koolitust kutseõppeasutustes ja ümberõppekeskustes.

4.  Ükskõik milline punkt kollektiiv- või individuaallepingus või ükskõik millises teises kollektiivses määruses, mis käsitleb töö saamise võimalust, töötasu ja teisi töö- või vallandamistingimusi, on tühine, kui see sätestab või lubab diskrimineerivaid tingimusi töötajate suhtes, kes on teiste liikmesriikide kodanikud.

Artikkel 8

Töötajal, kes on ühe liikmesriigi kodanik ja kes töötab teise liikmesriigi territooriumil, on võrdne õigus kuuluda ametiühingutesse ja kasutada sellest tulenevaid õigusi, kaasa arvatud õigus hääletada ja olla valitud ametiühingu haldus- või juhtimisorganitesse. Tal võidakse mitte lubada osaleda avalik-õiguslike juriidiliste isikute juhtimises ja olla avalik-õiguslikul ametikohal. Peale selle on tal õigus olla valitud ettevõtte töötajate esindusorganitesse.

Esimene lõik ei mõjuta seadusi ega määrusi, millega antakse mõnes liikmesriigis teistest liikmesriikidest tulevatele töötajatele ulatuslikumad õigused.

Artikkel 9

1.  Töötajal, kes on ühe liikmesriigi kodanik ja kes töötab teise liikmesriigi territooriumil, on elamispinna suhtes kõik õigused ja soodustused, mida antakse selle riigi kodanikest töötajatele, kaasa arvatud võimalus saada talle vajaliku elamispinna omandiõigus.

2.  Lõikes 1 osutatud töötajal on piirkonnas, kus ta töötab, samasugune õigus kui kodanikel panna oma nimi korteritaotlejate nimekirja, kui niisugune nimekiri on olemas, ning tal on õigus sellest tulenevatele soodustustele ja eelistele.

Kui töötaja pereliikmed on jäänud töötaja päritoluriiki, loetakse nad sel eesmärgil nimetatud piirkonnas elavaks, kui kodanikest töötajaile on samal alusel ette nähtud soodustused.

3.

JAGU

Töötajate pered

Artikkel 10

Teise liikmesriigi territooriumil töötava või töötanud liikmesriigi kodaniku lapsi, kes elavad selle riigi territooriumil, võetakse selle riigi üldhariduskooli, töö käigus toimuva väljaõppe kursustele ja kutseõppekursustele samadel tingimustel kui selle riigi kodanikke.

Liikmesriigid aitavad kaasa kõigile pingutustele, mille eesmärgiks on anda kõnealustele lastele võimalikult head tingimused koolituses osalemiseks.

II

PEATÜKK

VABADE TÖÖKOHTADE JA TÖÖTAOTLEJATE VAHENDUS

1.

JAGU

Liikmesriikidevaheline koostöö ja koostöö komisjoniga

▼M1 —————

▼B

2.

JAGU

Vabade töökohtade vahendamise mehhanism

Artikkel 13

1.  Iga liikmesriigi eriasutus saadab regulaarselt teiste liikmesriikide eriasutustele ja artiklis 18 osutatud Euroopa koordinatsiooniametile:

Iga liikmesriigi eriasutus edastab selle teabe võimalikult kiiresti asjaomastele tööturuasutustele ja -talitustele.

▼M1 —————

▼B

3.

JAGU

Tööturu tasakaalu kontrollmeetmed

▼M1 —————

▼B

4.

JAGU

Euroopa koordinatsiooniamet

▼M1 —————

▼B

III

PEATÜKK

KOMITEED, KES TAGAVAD LIIKMESRIIKIDEVAHELISE TIHEDA KOOSTÖÖ TÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUSE JA TÖÖHÕIVEGA SEOTUD KÜSIMUSTES

1.

JAGU

Nõuandekomitee

Artikkel 21

Nõuandekomitee vastutab komisjoni abistamise eest kõigi küsimuste läbivaatamisel, mis tekivad Euroopa Liidu toimimise lepingu ja vastavalt sellele võetud meetmete kohaldamisel töötajate liikumisvabaduse ja tööhõivega seotud küsimustes.

Artikkel 22

Nõuandekomitee ülesanne on eelkõige:

Artikkel 23

1.  Nõuandekomiteesse kuulub kuus liiget igast liikmesriigist, kellest kaks esindavad valitsust, kaks ametiühinguid ja kaks tööandjate ühinguid.

2.  Iga lõikes 1 osutatud kategooria kohta nimetab liikmesriik ühe asendusliikme.

3.  Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on kaks aastat ja neid saab ametisse tagasi nimetada.

Ametiaja lõppedes jäävad liikmed ja asendusliikmed ametisse, kuni nad asendatakse või uuesti ametisse nimetatakse.

Artikkel 24

Nõuandekomitee liikmed ja asendusliikmed nimetab nõukogu, kes püüab ametiühingute ja tööandjate ühingute esindajate valikuga saavutada mitmesuguste asjassepuutuvate majandussektorite asjatundjate tasakaalustatud esindatust.

Nõukogu avaldab liikmete ja asendusliikmete nimekirja Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 25

Nõuandekomitee esimeheks on komisjoni liige või tema esindaja. Esimees hääletamises ei osale. Komitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas. Komitee kutsub kokku esimees kas omal algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete nõudmisel.

Komisjon tagab komiteele sekretariaaditeenused.

Artikkel 26

Esimees võib kutsuda koosolekutest vaatlejate või asjatundjatena osa võtma üksikisikuid või ühenduste esindajaid, kellel on laialdane kogemus tööhõive või töötajate liikumise valdkonnas. Esimeest võivad abistada asjatundjatest nõunikud.

Artikkel 27

1.  Nõuandekomitee on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku liikmetest.

2.  Arvamuses märgitakse põhjused, millel see rajaneb; arvamus võetakse vastu kehtivate häälte absoluutse enamusega; sellele lisatakse kirjalik avaldus vähemuse seisukohtadest, kui viimane seda nõuab.

Artikkel 28

Nõuandekomitee kehtestab oma töömeetodid kodukorraga, mis jõustub pärast seda, kui nõukogu on selle komisjoni arvamuse põhjal heaks kiitnud. Igale parandusele, mida komitee otsustab kodukorras teha, kohaldatakse sama menetlust.

2.

JAGU

Tehniline komitee

Artikkel 29

Tehnilise komitee ülesanne on aidata komisjonil ette valmistada, soodustada ja jälgida kogu tehnilist tööd ja meetmeid käesoleva määruse ja kõigi lisameetmete rakendamiseks.

Artikkel 30

Tehnilise komitee ülesanne on eelkõige:

Artikkel 31

1.  Tehniline komitee koosneb liikmesriikide valitsuste esindajatest. Iga valitsus nimetab tehnilise komitee liikmeks ühe valitsust nõuandekomitees esindavatest liikmetest.

2.  Liikmesriigi valitsus nimetab asendusliikme oma teiste esindajate — nõuandekomitee liikmete või asendusliikmete — hulgast.

Artikkel 32

Tehnilise komitee esimeheks on komisjoni liige või tema esindaja. Esimees hääletamises ei osale. Esimeest ja komitee liikmeid võivad abistada asjatundjatest nõunikud.

Komisjon tagab komiteele sekretariaaditeenused.

Artikkel 33

Tehnilise komitee koostatud ettepanekud ja arvamused esitatakse komisjonile ja neist teatatakse nõuandekomiteele. Igale ettepanekule ja arvamusele lisatakse kirjalik avaldus tehnilise komitee liikmete eriseisukohtadest, kui viimased seda nõuavad.

Artikkel 34

Tehniline komitee kehtestab oma töömeetodid kodukorraga, mis jõustub pärast seda, kui nõukogu on selle komisjoni arvamuse põhjal heaks kiitnud. Igale parandusele, mida komitee otsustab kodukorras teha, kohaldatakse sama menetlust.

IV

PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 35

1968. aasta 8. novembrist kohaldatavad nõuandekomitee ja tehnilise komitee kodukorrad jäävad kehtima.

Artikkel 36

1.  Käesolev määrus ei mõjuta Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu sätteid, mis käsitlevad sobivust oskustööle tuumaenergia alal, ega ühtki selle asutamislepingu põhjal võetud meedet.

Sellest olenemata kohaldatakse käesolevat määrust esimeses lõigus osutatud töötajate kategooria ja nende töötajate pereliikmete suhtes, kuivõrd nende õiguslik seisund pole reguleeritud nimetatud asutamislepingu või meetmetega.

2.  Käesolev määrus ei mõjuta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 48 kohaselt võetud meetmeid.

3.  Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad erisuhetest või tulevikus sõlmitavatest kokkulepetest teatud Euroopa-väliste riikide või territooriumidega, mis põhinevad 8. novembril 1968. aastal eksisteerinud institutsioonidevahelistel sidemetel, või 8. novembril 1968. aastal kehtinud kokkulepetest teatud Euroopa-väliste riikide või territooriumidega, mis põhinevad nende institutsioonide vahel eksisteerinud sidemetel.

Nimetatud riikide või territooriumide töötajad, kes vastavalt käesolevale sättele teevad tasustatud tööd ühe niisuguse liikmesriigi territooriumil, ei saa kasutada käesolevas määruses sätestatud soodustusi teiste liikmesriikide territooriumil.

Artikkel 37

Liikmesriigid edastavad teabe eesmärgil komisjonile nende vahel sõlmitud tööjõualaste lepingute, konventsioonide ja kokkulepete tekstid nende allakirjutamis- ja jõustumispäeva vahelise aja jooksul.

▼M1 —————

▼B

Artikkel 39

Nõuandekomitee ja tehnilise komitee halduskulud esitatakse liidu üldeelarve komisjoni käsitlevas jaos.

Artikkel 40

Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriikide ja nende kodanike suhtes, ilma et see piiraks artiklite 2 ja 3 kohaldamist.

Artikkel 41

Määrus (EMÜ) nr 1612/68 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 42

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

II LISA

( 1 ) ELT C 44, 11.2.2011, lk 170.

( 2 ) Euroopa Parlamendi 7. septembri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsus.

( 3 ) EÜT L 257, 19.10.1968, lk 2.

( 4 ) Vt I lisa.

( 5 ) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.