Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 280/2004/EÜ luuakse liidu register ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kauplemisperioodideks, mis lõppevad 31. detsembril 2012

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, ( 1 ) eriti selle artiklit 19,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsust nr 280/2004/EÜ ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta, ( 2 ) eriti selle artikli 6 lõike 1 esimese lõigu teist lauset,

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt otsuse nr 280/2004/EÜ artiklile 6 peavad liit ja selle liikmesriigid kohaldama registrite ja ühenduse sõltumatu tehingute registri loomiseks ja töötamiseks Kyoto protokolli kohaste registrisüsteemide andmevahetusstandardite funktsionaalseid ja tehnilisi kirjeldusi, mis on vastu võetud Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsusega 12/CMP.1 (edaspidi „otsus 12/CMP.1”).

(2)

Direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) artikli 19 lõike 1 kohaselt peavad kõik saastekvoodid olema liidu registris liikmesriikide hallatavatel kontodel. Selleks et Kyoto ühikuid ja saastekvoote saaks hoida liidu registris samadel kontodel, peab liidu register vastama ka Kyoto protokolli kohaste registrisüsteemide andmevahetusstandardite funktsionaalsetele ja tehnilistele kirjeldustele, mis on vastu võetud otsusega 12/CMP.1.

(3)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 kohaselt tuleb kvootide väljaandmise, ülekandmise ja tühistamise kohta arvestuse pidamiseks luua sõltumatu tehingute register (edaspidi „Euroopa Liidu tehingulogi” ehk „ELi tehingulogi”). Otsuse nr 280/2004/EÜ artikli 6 lõikes 2 on nõutud, et tehingulogile tehakse kättesaadavaks teave lubatud koguse ühikute, heitkoguste neeldumise ühikute, heitkoguste vähendamise ühikute ja tõendatud heitkoguste vähendamise ühikute väljaandmise, omamise, ülekandmise, omandamise, tühistamise ja kehtetuks tunnistamise kohta ning teave lubatud koguse ühikute, heitkoguste vähendamise ühikute ja tõendatud heitkoguste vähendamise ühikute ühest perioodist teise ülekandmise kohta.

(4)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 lõike 3 kohaselt tuleb vastu võtta määrus registrite standarditud ja turvatud süsteemi kohta, mis luuakse standarditud elektrooniliste andmebaaside kujul, mis sisaldavad ühiseid andmeelemente saastekvootide väljaandmise, omamise, ülekandmise ja tühistamise jälgimiseks, et tagada vajaduse korral üldsuse juurdepääs ja süsteemi konfidentsiaalsus ning kindlustada, et Kyoto protokollist tulenevaid kohustusi eiravaid ülekandmisi ei toimuks.

(5)

Iga kooskõlas otsuse nr 280/2004/EÜ artikliga 6 loodud register peaks sisaldama vähemalt üht osalise arvelduskontot, üht mahakandmiskontot ja vastavalt Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsusele 13/CMP.1 (edaspidi „otsus 13/CMP.1”) tühistamis- ja asendamiskontosid, ning direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 kohaselt loodud liidu register, milles peetakse arvestust saastekvootidega seotud kõikide tehingute kohta, peaks sisaldama halduskontosid ja kasutajakontosid, mis on vajalikud kõnealuse direktiivi nõuete täitmiseks. Kõik kontod tuleb luua standardmenetluste kohaselt, et tagada registrisüsteemi terviklikkus ja üldsuse juurdepääs selles süsteemis hoitavale teabele.

(6)

Iga kooskõlas otsuse nr 280/2004/EÜ artikliga 6 loodud register peaks välja andma lubatud koguse ühikuid vastavalt otsusele 13/CMP.1, samal ajal kui saastekvoote peaks välja andma liidu register. Tuleks tagada, et kooskõlas otsuse nr 280/2004/EÜ artikliga 6 loodud registrites hoitav LKÜde reserv on võrdne nende poolt liidu registris välja antud saastekvootide kogusega tagamaks, et iga perioodi lõpus saaks tasaarveldussüsteemi kaudu üle kanda kõikidele saastekvootidega seotud tehingutele vastava koguse LKÜsid.

(7)

Kuna liikmesriigid ei saa mõjutada saastekvootide kogust, mida kontoomanikud otsustavad registrites hoida, põhjustaksid kõik tulevased rahvusvahelised piirangud, mis seatakse väljaantud saastekvootide tagatisena kehtivate LKÜde registris hoidmisele, tõsiseid raskusi registritele, kus hoitakse tavapärasest suuremat kogust selliseid saastekvoote. Tagamaks, et riskid, mida liikmesriigid sellega seoses peavad võtma, jaotuksid nende vahel võrdselt, tuleks tasaarveldussüsteem kehtestada selliselt, et pärast tasaarveldust oleks liidu registri tasaarvelduskontol hoitavate LKÜde kogus võrdne 2008–2012 kohustusteperioodist ülekantavate saastekvootide kogusega.

(8)

Liidu registri sisesed tehingud saastekvootidega tuleb sooritada ELi tehingulogi hõlmava sideühenduse kaudu, samal ajal kui tehingud Kyoto ühikutega tuleb sooritada sideühenduse kaudu, mis hõlmab nii ELi tehingulogi kui ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni rahvusvahelist tehingulogi. Tuleks vastu võtta sätted selle tagamiseks, et liikmesriigid, kes ei saa Kyoto protokolli kohaseid LKÜsid välja anda, kuna neil ei ole siduvat heitkoguste vähendamise kohustust, saaksid jätkata võrdset osalemist liidu heitkogustega kauplemise süsteemis. Selline osalemine ei oleks võimalik 2008–2012 kohustusteperioodil, sest erinevalt teistest liikmesriikidest ei saa need liikmesriigid välja anda saastekvoote, mis on seotud Kyoto protokolli kohaste LKÜdega. Selline võrdne osalus tuleks võimaldada liidu registri spetsiaalsete mehhanismide abil.

(9)

Eeskirjade eiramise vältimiseks peaks ELi tehingulogi kontrollima automaatselt kõiki liidu registrisüsteemis toimuvaid protsesse, mis on seotud saastekvootide, tõendatud heitkoguste, kontode ja Kyoto ühikutega, ning rahvusvaheline tehingulogi peaks automaatselt kontrollima Kyoto ühikutega seotud protsesse. Protsessid, mis kõnealust kontrolli ei läbi, tuleks lõpetada, et tagada liidu registrisüsteemis tehtavate tehingute vastavus direktiivi 2003/87/EÜ nõuetele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli alusel koostatud nõuetele.

(10)	Ühtses registrisüsteemis hoitava teabe turvalisuse kaitsmiseks tuleks kohaldada piisavaid ja ühtlustatud nõudeid autentimise ja juurdepääsuõiguste kohta ning kõiki registrisüsteemiga seotud protsesse, käitajaid ja isikuid käsitlevaid andmeid tuleks säilitada.

(11)	Põhihaldaja peaks tagama, et ühtse registrisüsteemi töös esinevate tõrgete arv on minimaalne, võttes kõik põhjendatud meetmed liidu registri ja ELi tehingulogi kättesaadavuse tagamiseks ning kindlustades kogu teabe kaitseks vastupidavad süsteemid ja menetlused.

(12)

Registrisüsteemi peaks olema võimalik lisada lennundus, mis kuulub ELi heitkogustega kauplemise süsteemi alates 1. jaanuarist 2012. Suurem osa nõuetest, mis tulenevad heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamisest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivis 2009/29/EÜ (millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi), ( 3 ) tuleb täita alles pärast 1. jaanuari 2013. Kõnealused nõuded on lahus funktsioonidest, mis peavad olema valmis 2012. aastal, kui heitkogustega kauplemise süsteemi kaasatakse lennundus.

(13)

Kuna õhusõiduki käitajatel on õigus tagastada erinevaid saastekvoote kui käitiste käitajatel, peaks õhusõiduki käitajate jaoks olema eri liiki konto, õhusõiduki käitaja arvelduskonto. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi II peatüki (lennundus) kohaselt välja antud saastekvoodid erinevad varem välja antud saastekvootidest, kuna need hõlmavad heitkoguseid, mis suuremalt osalt ei kuulu Kyoto protokolli reguleerimisalasse. Seepärast tuleks neid muudest saastekvootidest erinevalt märgistada.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivis 2008/101/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et lisada lennutegevus ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi, ( 4 ) on nõutud, et õhusõiduki käitajate tagastatud Kyoto ühikud või Kyoto ühikutega tagatud saastekvoodid võib kõrvaldada üksnes koguses, mis on võrdne riigisisese lennunduse heitkogusega. Kuna liikmesriigid ei saa mõjutada õhusõiduki käitajate otsust selle suhtes, kas nad tagastavad II peatüki saastekvoote või ühikuid, mida võib kõrvaldada, tuleks kehtestada tsentraliseeritud tagastamis- ja ümberjagamissüsteem, millega tagatakse, et õhusõiduki käitajate tagastatud ühikuid, mida võib tagasi vahetada, kogutakse ja kasutatakse eelkõige selleks, et katta võrdselt kõikide liikmesriikide riigisisese lennunduse heitkogused. Liikmesriigid peaksid hiljem otsustama, kuidas kasutada sellisel viisil kogutud ühikuid, mida võib kõrvaldada.

(15)

Heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamiseks ning lennunduse kaasamiseks aastal 2012 piisab, kui ühendada tehnilisel tasemel liikmesriikide praegused heitkogustega kauplemise süsteemi registrifunktsioonid ning jätta Kyoto protokolli registrifunktsioonide tehniline rakendamine liikmesriikide hallatavate Kyoto protokolli (edaspidi KP) registrite hooleks.

(16)

Selleks et rakendada direktiiviga 2009/29/EÜ kehtestatud muudatused ning kaasata 2012. aastal lennundus heitkogustega kauplemise süsteemi, piisab kui ühendada tehnilisel tasemel liikmesriikide praegused heitkogustega kauplemise süsteemi registrifunktsioonid ning jätta registrifunktsioonide tehniline rakendamine liikmesriikide hallatavate KP registrite hooleks nii kauaks, kui see on vajalik. Kuid selline lahendus ei oleks kulutõhus, sest see nõuaks ulatuslike, kuid samas vähe kasutust leidvate IT-vahendite samaaegset käigushoidmist igas liikmesriigis. Seega on komisjoni ja liikmesriikide eesmärk teha koostööd Euroopa registrite konsolideeritud süsteemi nimel, mis ühendaks kõikide liikmesriikide KP registritega seotud IT-funktsioonid.

(17)

Käesoleva määruse sätted saastekvootide ja Kyoto ühikute arvestamiseks ning Euroopa registrite konsolideeritud süsteemi loomise võimalus ei piira Euroopa Liidu tulevasi otsuseid selle kohta, kas järgitakse liidu ühtset heite vähendamise eesmärki või eraldatakse liikmesriikide heite vähendamise eesmärgid mis tahes tulevase rahvusvahelise kliimaleppe kohaselt.

(18)

Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 lõikele 4 on vaja sätestada liidu registri muutmise ja vahejuhtumite haldamise protsessid ning asjakohased üksikasjad, millega tagatakse ühenduse registris liikmesriikidele võimalus algatusteks, mis on seotud tõhususe suurendamise, halduskulude juhtimise ja kvaliteedikontrolli meetmetega. Saastekvootide hoidmine liidu registris ei tohiks piirata riiklike registrite pidamist selliste heitkoguste jaoks, mis ei kuulu heitkogustega kauplemise süsteemi, ning liidu register peaks tagama riiklike registritega võrdse teenuste kvaliteedi.

(19)

Kuna alates 2009. aastast on kogu registrisüsteemis märkimisväärselt suurenenud käibemaksupettused, rahapesu ja muud kriminaalsed toimingud, on vaja ette näha üksikasjalikumad ja rangemad eeskirjad kontoomanike ja kontode avamist taotlevate isikute esitatud isikuandmete kontrollimiseks. Lisaks peab liikmesriikide ametiasutustel olema võimalus keelduda konto avamisest sellistele isikutele, keda on alust kahtlustada soovis kasutada registrisüsteemi pettuste eesmärgil. Samuti tuleb ette näha üksikasjalikud eeskirjad, mille abil oleks võimalik kiiresti ja tõhusalt edastada andmed õiguskaitseorganitele, kes saaksid saadud teavet uurimise eesmärgil kasutada.

(20)

Komisjoni 8. oktoobri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 994/2008 (registrite standarditud ja turvatud süsteemi kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 280/2004/EÜ ( 5 ) on tunnistatud kehtetuks ja asendatud alates 2012. aastast komisjoni 21. detsembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2216/2004 registrite standarditud ja turvatud süsteemi kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 280/2004/EÜ ( 6 ). Kuna käesoleva määrusega muudetakse oluliselt 1. jaanuarist 2012 kohaldatavaid sätteid mitmes reguleeritud valdkonnas, tuleb määrus (EÜ) nr 994/2008 selguse huvides tunnistada kehtetuks ja tervikuna asendada, kuid määruse (EÜ) nr 2216/2004 kehtetuks tunnistamine ja asendamine, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 994/2008, jääb kehtima.

(21)

Kuna määrus (EÜ) nr 2216/2004 on jõus 2011. aasta lõpuni, on kõnealuses määruses vaja teha teatavad osalised muudatused, mis jõustuksid viivitamata. Muudatused on seotud pettuste ja muu kuritegevuse vastase võitlusega ning ühikute tagastamisprotsessiga. Samuti tuleks selguse huvides välja jätta vananenud sätted. Kuna pettusevastaste toimingute ja tagastamisprotsessiga seotud muudatusi tuleks kohaldada nii kiiresti kui võimalik, peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata pärast selle avaldamist.

(22)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2216/2004 vastavalt muuta ning muudatused peaksid jõustuma viivitamata. Nimetatud määrus tuleks tunnistada kehtetuks alates 1. jaanuarist 2012.

(23)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta ( 7 ) ning otsusele 13/CMP.1 tuleks teatavad aruanded korrapäraselt avaldada, et tagada üldsuse juurdepääs ühtses registrisüsteemis hoitavale teabele, võttes arvesse teatavaid konfidentsiaalsusnõudeid.

(24)

Juhul kui liidu õigusaktid on kohaldatavad käesoleva määruse kohaselt hoitava ja töödeldava teabe suhtes, tuleks arvesse võtta neid õigusaktide, mis käsitlevad üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivist 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, ( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivist 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), ( 9 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusest (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta ( 10 ).

(25)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

►M1 Käesolevas määruses kehtestatakse üldnõuded ning registrite tööd ja hooldamist käsitlevad nõuded, mida kohaldatakse 31. detsembril 2012 lõppevatel kauplemisperioodidel ning otsuse nr 280/2004/EÜ artiklis 6 nimetatud registritest koosneva standarditud ja turvatud registrisüsteemi suhtes ning direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 lõikega 1 ettenähtud sõltumatu tehingulogi suhtes. ◄ Määrusega nähakse ette ka sidesüsteem registrisüsteemi ning sõltumatu tehingulogi vahel, mille on loonud ning mida hoiab käigus ja hooldab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaat.

Käesolevat määrust kohaldatakse selliste saastekvootide suhtes, mis on loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemis 31. detsembril 2012 lõppevateks kauplemisperioodideks, ning Kyoto ühikute suhtes.

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 3 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. Selleks et täita KP osalistena võetud kohustusi ja otsuse nr 280/2004/EÜ artiklis 6 sätestatud kohustust tagada Kyoto ühikute täpne arvestus, hoiab iga liikmesriik ja liit käigus standarditud elektroonilise andmebaasi kujul olevat registrit (edaspidi „KP register”), mis vastab registreid käsitlevatele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni nõuetele ning eelkõige Kyoto protokolli kohaste registrisüsteemide andmevahetusstandardite funktsionaalsetele ja tehnilistele kirjeldustele, mis on välja töötatud vastavalt Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsusele 12/CMP.1

2. Käesolevaga luuakse liidu register heitkogustega kauplemise süsteemi kauplemisperioodideks, mis lõppevad 31. detsembril 2012. Selleks et täita direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 19 sätestatud kohustust tagada saastekvootide täpne arvestus, kasutavad liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2012 liidu registrit, mis toimib Euroopa Ühenduse kui eraldi KP osalise puhul ka KP registrina. Liidu register peab võimaldama riiklikele haldajatele ja kontoomanikele kõiki peatükkides IV–VI kirjeldatud protsesse.

3. Erandina lõikest 1, ei pea need liikmesriigid, kes ei saa LKÜsid välja anda muudel põhjustel kui see, et Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi otsuse nr 11/CMP.1 sätete alusel on nad kuulutatud sobimatuks HVÜsid, LKÜsid ja THVsid üle kandma (edaspidi „KP registrita liikmesriigid”), KP registrit looma.

4. Liidu register ja kõik teised KP registrid peavad vastama Kyoto protokolli kohaste registrisüsteemide andmevahetusstandardite funktsionaalsetele ja tehnilistele kirjeldustele, mis on koostatud otsuse 12/CMP.1 alusel, ning artikli 71 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis kehtestatud nõuetele riistvara, võrguühenduse ja tarkvara ning turvalisuse kohta.

1. Käesolevaga luuakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 kohaselt Euroopa Liidu tehingulogi (ELi tehingulogi) standarditud elektroonilise andmebaasi kujul, et sooritada käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid tehinguid. ELi tehingulogis registreeritakse ka kogu Kyoto ühikute omamise ja ülekandmisega seotud teave, mis on tehtud kättesaadavaks kooskõlas otsuse nr 280/2004/EÜ artikli 6 lõikega 2.

2. Põhihaldaja hoiab käigus ja hooldab ELi tehingulogi vastavalt käesoleva määruse sätetele.

3. ELi tehingulogi peab võimaldama kontrollida ja registreerida kõiki artikli 3 lõikes 2 osutatud protsesse ning see peab vastama Kyoto protokolli kohaste registrisüsteemide andmevahetusstandardite funktsionaalsetele ja tehnilistele kirjeldustele, mis on koostatud otsuse 12/CMP.1 alusel, ning artikli 71 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis kehtestatud nõuetele riistvara, võrguühenduse ja tarkvara kohta.

4. ELi tehingulogi peab suutma registreerida kõik peatükkides IV–VI kirjeldatud protsessid.

Registrite, rahvusvahelise tehingulogi ja ELi tehingulogi vahelised sideühendused

1. Liidu registril ja kõikidel muudel KP registritel peab olema sideühendus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni rahvusvahelise tehingulogiga (edaspidi „rahvusvaheline tehingulogi”) sellistest tehingutest teatamiseks, millega kantakse üle Kyoto ühikuid ühest KP registrist teise.

2. ELi tehingulogil peab olema sideühendus rahvusvahelise tehingulogiga lõikes 1 osutatud ülekannete registreerimiseks ja kontrollimiseks. Sel eesmärgil teatab rahvusvaheline tehingulogi enne KP registriga seotud kavandatava ülekande registreerimist ülekandest ELi tehingulogile.

3. Liidu registril peab olema lisaks vahetu sideühendus ELi tehingulogiga saastekvootide ülekandmistehingute ning IV peatükis kirjeldatud kontohaldusprotsesside kontrollimiseks ja registreerimiseks. Kõik saastekvootidega seotud tehingud sooritatakse liidu registris ning need registreerib ja neid kontrollib ELi tehingulogi, mitte rahvusvaheline tehingulogi.

4. Kliimamuutuste komitee võib otsustada, et välised sideühendused, infotehnoloogia infrastruktuur, kasutajakontole juurdepääsuga seotud menetlused ning liidu registris olevate Kyoto protokolli kontode haldusmehhanismid ühendatakse kõigi teiste KP registrite sarnaste mehhanismidega Euroopa registrite konsolideeritud süsteemiks, mida hooldab põhihaldaja. Pärast kõnealuse otsuse vastuvõtmist esitab komisjon käesoleva määruse muudatusettepanekud, et määrata kindlaks Euroopa registrite konsolideeritud süsteemi rakendamise meetodid.

5. Põhihaldaja võib luua piiratud sideühenduse ELi tehingulogi ja ühinemisläbirääkimisi pidava riigi registri vahel, et võimaldada sellistele registritele ühendus ELi tehingulogi kaudu rahvusvahelise tehingulogiga ning registreerida käitajate tõendatud heitkoguste andmed ELi tehingulogis. Kõnealused registrid peavad enne nimetatud sideühenduse loomist läbima edukalt kõik nõutavad testimis- ja käivitamismenetlused.

1. Iga liikmesriik määrab riikliku haldaja. Liikmesriik kasutab ja haldab oma kontosid ja tema jurisdiktsiooni alla kuuluvaid liidu registri kontosid riikliku haldaja kaudu. Iga liikmesriigi riiklik haldaja on ka oma liikmesriigi KP registri haldaja. KP registri haldaja hoiab käigus ja hooldab oma liikmesriigi KP registrit vastavalt käesoleva määruse sätetele.

2. Põhihaldaja hoiab käigus ja hooldab liidu registrit. Põhihaldaja on ka KP registri haldajaks, kes haldab seda liidu registriosa, mis vastab ELi KP registrile.

3. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et riiklike haldajate, põhihaldaja ja kasutajakontode omanike vahel ei oleks huvide konflikti.

4. Iga liikmesriik esitab komisjonile oma riikliku haldaja isiku- ja kontaktandmed.

5. Komisjon kooskõlastab käesoleva määruse rakendamise iga liikmesriigi registri haldajaga ja põhihaldajaga. Eelkõige peab komisjon nõu kliimamuutuste komitee raames tegutseva haldajate töörühmaga registrite töö ja käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimuste ja menetluste üle. Registrite haldajate töörühm lepib kokku käesoleva määruse rakendamiseks vajalikes ühistes töömenetlustes, sealhulgas menetlustes, mis on seotud muutmise ja vahejuhtumite haldamisega liidu registris. Registrite haldajate töörühma töökorra võtab vastu kliimamuutuste komitee.

6. Põhihaldaja, pädevad asutused ja riiklikud haldajad teostavad üksnes selliseid protsesse, mis on vajalikud neile antud ülesannete täitmiseks.

1. Liidu registris peab olema võimalik hoida II peatüki saastekvoote ja III peatüki saastekvoote.

2. Igas KP registris ja liidu registris peab olema võimalik hoida LKÜsid, HVÜsid, THVsid, HNÜsid, pTHVsid ja aTHVsid (edaspidi ühiselt „Kyoto ühikud”).

1. Liidu register sisaldab I lisas pealkirjade „II. Halduskontod liidu registris” ja „III. Kasutajakontod liidu registris” all loetletud kontosid.

2. Liidu register ja kõik teised Kyoto protokolli registrid sisaldavad I lisas pealkirja „I. Kyoto protokolli osaliste kontod Kyoto protokolli registrites” all loetletud kontosid.

3. Ühikute liigid, mida võib eri liiki kontodel hoida, on sätestatud I lisas, ning tehingute liigid, mida võib eri liiki kontodelt algatada või seal vastu võtta, on sätestatud II lisas.

1. Konto olek võib olla üks järgmistest: avatud, mitteaktiivne, blokeeritud või suletud.

2. Blokeeritud kontodelt ei saa algatada ühtegi protsessi, välja arvatud ühikute tagastamine, tõendatud heitkoguste sisestamine ning kontoandmete ajakohastamine.

3. Suletud kontodelt ei saa algatada ühtegi protsessi. Suletud kontot ei saa uuesti avada ning see ei saa vastu võtta ühtegi ühikute ülekannet.

1. Igal kontol on haldaja, kes vastutab liikmesriigi või liidu nimel konto haldamise eest.

2. Konto haldaja iga kontoliigi jaoks on määratud I lisa tabeli I-1 kolmandas tulbas.

3. Konto haldaja ülesandeks on avada konto, peatada kontole juurdepääs või sulgeda konto, kinnitada volitatud esindajad, lubada kontoandmetesse selliste muudatuste tegemist, mis nõuavad haldaja heakskiitu, ning algatada tehinguid, kui konto omanik seda taotleb kooskõlas artikli 19 lõikega 4.

4. Kasutajakontode suhtes kohaldatakse haldaja liikmesriigi seadusi ja nad kuuluvad haldaja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ning neil hoitavate ühikute asukohaks loetakse haldaja liikmesriigi territooriumi.

Põhihaldaja teavitab liidu registri konto omanikku ja haldajat kõikide kontoga seotud protsesside algatamisest ja lõpuleviimisest või katkestamisest artikli 71 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis kirjeldatud automaatse mehhanismi kaudu.

1. Komisjon annab põhihaldajale korralduse avada liidu registris liidu KP osalise kontod ja kõik halduskontod, välja arvatud riiklikud saastekvootide arvelduskontod.

2. Liikmesriigi pädev asutus annab riiklikule haldajale korralduse avada liidu registris riiklik saastekvootide arvelduskonto.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud korraldused sisaldavad III lisas sätestatud teavet.

4. Registri haldaja või põhihaldaja avab KP osalise konto või halduskonto 20 tööpäeva jooksul alates korralduse saamisest.

1. Taotlus isiku arvelduskonto avamiseks liidu registris esitatakse liikmesriigi riiklikule haldajale. Konto avamist taotlev isik esitab riikliku haldaja poolt nõutud teabe, mis sisaldab vähemalt IV lisas sätestatud teavet.

2. Riikliku haldaja liikmesriik võib nõuda, et konto avamist taotlevate ELi isikute alaline elukoht või registreeritud asukoht on kontot haldava riikliku haldaja liikmesriigis.

3. Riiklik haldaja avab isiku arvelduskonto liidu registris või teavitab konto avamist taotlevat isikut konto avamisest keeldumisest 20 tööpäeva jooksul alates lõigetega 1 ja 2 nõutud teabe saamisest ning pärast soovitud arvu volitatud esindajate kinnitamist vastavalt artiklile 20.

Alates 30. juunist 2012 võib taotleda kauplemiskonto avamist liidu registris. Võttes arvesse artiklit 43 ja 44, kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud eeskirju isiku arvelduskontode kohta mutatis mutandis.

1. Kauplemisplatvormid võivad esitada taotluse kauplemisplatvormi arvelduskonto avamiseks liidu registris. Nimetatud taotlus esitatakse riiklikule haldajale. Konto avamist taotlev isik esitab riikliku haldaja poolt nõutud teabe. Kõnealune teave sisaldab vähemalt III lisas sätestatud teavet ning tõendit selle kohta, et kauplemisplatvorm tagab vähemalt sama või kõrgema turvalisuse taseme kui liidu registri poolt kooskõlas käesoleva määrusega tagatud turvalisuse tase.

2. Riiklik haldaja tagab, et välisplatvormid vastavad artikli 71 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis kirjeldatud tehnilistele nõuetele.

3. Riiklik haldaja avab kauplemisplatvormi arvelduskonto liidu registris või teavitab konto avamist taotlevat isikut konto avamisest keeldumisest 20 tööpäeva jooksul alates lõigetega 1 ja 2 nõutud teabe saamisest ning pärast soovitud arvu volitatud esindajate kinnitamist vastavalt artiklile 20.

4. Tehingu algatamiseks ei nõuta artikli 19 lõike 2 kohast täiendava volitatud isiku heakskiitu, kui tehingu algataja on erandiga kauplemisplatvorm. Riiklik haldaja võib kauplemisplatvormile selle kirjalikul taotlusel teha erandi, kui välisplatvorm esitab tõendusmaterjali, et seal on kehtestatud vähemalt samaväärset kaitsetaset pakkuvad turvameetmed, kui tagab artikli 19 lõike 2 nõude täitmine. Minimaalsed tehnilised ja turvanõuded sätestatakse artikli 71 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis. Asjaomane riiklik haldaja teatab komisjonile nimetatud taotlustest viivitamata. Komisjon avalikustab käesoleva lõike kohase erandi.

1. Luba väljastav pädev asutus esitab oma liikmesriigi riiklikule haldajale 20 tööpäeva jooksul alates uue käitise käitamiseks antud kasvuhoonegaaside heiteloa jõustumisest VII lisas nõutud teabe ning käitaja taotleb riiklikult haldajalt käitaja arvelduskonto avamist liidu registris.

2. Kui pädev asutus nii otsustab, võib lõikes 1 osutatud teabe esitada riiklikule haldajale lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka käitaja.

3. Riiklik haldaja avab käitaja arvelduskonto liidu registris iga käitise jaoks eraldi 20 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 osutatud teabe saamisest ning pärast soovitud arvu volitatud esindajate kinnitamist vastavalt artiklile 20.

1. Pädev asutus esitab VIII lisas sätestatud teabe oma liikmesriigi riiklikule haldajale 20 tööpäeva jooksul alates õhusõiduki käitaja seirekava kinnitamisest, või 1. jaanuariks 2012, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, ning õhusõiduki käitaja taotleb riiklikult haldajalt õhusõiduki käitaja arvelduskonto avamist liidu registris. Igal õhusõiduki käitajal on üks õhusõiduki käitaja arvelduskonto.

2. Kui pädev asutus nii otsustab, võib lõikes 1 osutatud teabe esitada riiklikule haldajale ka käitaja lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

3. Riiklik haldaja avab õhusõiduki käitaja arvelduskonto liidu registris iga õhusõiduki käitaja jaoks eraldi 40 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 osutatud teabe saamisest ning pärast soovitud arvu volitatud esindajate kinnitamist vastavalt artiklile 20.

4. Õhusõiduki käitaja arvelduskontode olek muudetakse blokeeritust avatuks pärast seda, kui artikli 29 kohaselt on sisestatud tõendatud heitkogused ja artikli 31 lõike 1 kohaselt arvutatud nõuetele vastavuse arvnäitaja on võrdne nulliga või sellest suurem. Samuti muudetakse konto olek blokeeritust avatuks varasemal kuupäeval pärast seda, kui riiklik haldaja on saanud kontoomanikult taotluse aktiveerida konto kauplemiseks, tingimusel et nimetatud taotlus sisaldab vähemalt iga artikli 71 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis nõutud elementi.

1. Taotlus tõendajakonto avamiseks liidu registris esitatakse riiklikule haldajale. Konto avamist taotlev isik esitab riikliku haldaja nõutud teabe, mis sisaldab vähemalt IV ja V lisas sätestatud teavet.

2. Riiklik haldaja avab tõendajakonto liidu registris 20 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 osutatud teabe saamisest ning pärast soovitud arvu volitatud esindajate kinnitamist vastavalt artiklile 20.

1. Riiklik haldaja kontrollib, kas konto avamiseks esitatud teave ja dokumendid on täielikud, ajakohased, nõuetekohased ja tõele vastavad.

3. Kui riiklik haldaja keeldub konto avamisest, võib konto avamist taotlev isik esitada vastuväiteid siseriikliku õigusega määratud asjaomasele asutusele, kes annab riiklikule haldajale korralduse konto avada või jätab keeldumise muutmata oma põhjendatud otsusega, mille ta teeb siseriikliku õiguse nõuete kohaselt, mis on proportsionaalsed ning millega taotletakse käesoleva määrusega kooskõlas olevat õiguspärast eesmärki.

1. Igal kontol, välja arvatud tõendajakontol, on vähemalt kaks volitatud esindajat. Tõendajakontol on vähemalt üks volitatud esindaja. Volitatud esindaja algatab kontoomaniku nimel tehinguid ja muid protsesse.

2. Kontol võib olla üks või mitu täiendavat volitatud esindajat. Tehingu algatamiseks on lisaks volitatud esindaja heakskiidule vaja täiendava volitatud esindaja heakskiitu, välja arvatud järgmistel juhtudel:

2a. Kontol võib lisaks lõikega 1 kindlaksmääratud volitatud esindajatele olla volitatud esindajad, kellel on üksnes vaatamisõigusega juurdepääs kontole.

3. Konto haldaja võib lubada kasutajakontode omanikel võimaldada juurdepääsu oma kontodele kauplemisplatvormi kaudu. Kontoomanikud, kes võimaldavad oma kontodele juurdepääsu kauplemisplatvormi kaudu, määravad volitatud esindajaks isiku, kes on juba kauplemisplatvormi arvelduskonto volitatud esindaja.

4. Kui volitatud esindajal ei ole juurdepääsu internetile, võib ta paluda konto haldajal algatada tema nimel tehinguid eeldusel, et haldaja seda lubab ning kontole juurdepääsu ei ole artikli 27 kohaselt peatatud.

5. Andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis võib määrata kindlaks volitatud esindajate ja täiendavate volitatud esindajate suurima arvu iga kontoliigi kohta. Riiklik haldaja võib määrata oma konto jaoks väiksema ülemmäära, kuid volitatud esindajaid peab olema vähemalt kolm.

6. Volitatud esindajad ja täiendavad volitatud esindajad peavad olema vähemalt 18-aastased füüsilised isikud. Kõik ühe konto volitatud esindajad ja täiendavad volitatud esindajad peavad olema erinevad isikud, kuid sama isik võib olla rohkem kui ühe konto volitatud esindaja või täiendav volitatud esindaja. Riikliku haldaja liikmesriik võib nõuda, et vähemalt üks kasutajakontode volitatud esindajatest peab olema kontot haldava riikliku haldaja liikmesriigi alaline elanik.

Volitatud esindajate ja täiendavate volitatud esindajate nimetamine ja kinnitamine

1. Kui taotletakse konto avamist, nimetab konto avamist taotlev isik vähemalt kaks volitatud esindajat ning kui konto haldaja seda lubab, võib kõnealune isik nimetada täiendavaid volitatud esindajaid.

2. Kui konto avamist taotlev isik nimetab volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja, esitab ta haldaja nõutud teabe. Kõnealune teave sisaldab vähemalt IX lisas sätestatud dokumente ja nimetatud esindaja isikuandmeid.

3. Riiklik haldaja kinnitab volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja 20 tööpäeva jooksul alates lõikes 2 nõutud teabe saamisest, või teavitab konto avamist taotlevat isikut esindaja kinnitamisest keeldumisest. Kui nimetatud esindajat käsitleva teabe hindamiseks on vaja rohkem aega, võib haldaja hindamisprotsessi pikendada ühe korra kuni 20 täiendava tööpäeva võrra, teatades pikendamisest konto avamist taotlevale isikule.

3a. Riiklik haldaja kontrollib, kas volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja määramiseks esitatud teave ja dokumendid on täielikud, ajakohased, nõuetekohased ja tõele vastavad.

3b. Riiklik haldaja võib volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja kinnitamisest keelduda:

4. Kui riiklik haldaja keeldus volitatud esindajat või täiendavat volitatud esindajat kinnitamast, võib konto avamist taotlev isik esitada vastuväiteid pädevale asutusele või siseriikliku õigusega määratud asjaomasele asutusele, kes annab riiklikule haldajale korralduse esindaja kinnitada või jätab keeldumise põhjendatud otsusega muutmata. Esindaja kinnitamisest keeldumise põhjuseks võib olla asjaolu, et volitatud esindajaks või täiendavaks volitatud esindajaks nimetatud isik on uurimise all seoses saastekvoote või Kyoto ühikuid käsitleva pettusega, rahapesuga, terrorismi rahastamisega või muude raskete kuritegudega, milleks võidakse kontot kasutada, või mis tahes muu riigi siseriiklikus õiguses põhjus.

5. Heitkogustega kauplemise süsteemi keskse tasaarvelduskonto volitatud esindaja tegutseb põhihaldaja volitatud esindajana. Iga riikliku saastekvootide arvelduskonto volitatud esindaja tegutseb selle liikmesriigi riikliku haldaja volitatud esindajana, mille oma on riiklik saastekvootide arvelduskonto.

1. Kõik kontoomanikud teavitavad konto haldajat 10 tööpäeva jooksul kõikidest muudatustest teabes, mis nad esitasid konto avamiseks ning volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja nimetamiseks. Õhusõiduki käitajad teavitavad oma konto haldajat 10 tööpäeva jooksul, kui nad on osalised selles, et kaks või enam õhusõiduki käitajat ühinevad või kui nad on jagunenud kaheks või enamaks õhusõiduki käitajaks. Kui kontoomanikult nõuti konto avamisel või volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja nimetamisel tõendavate dokumentide esitamist teatava teabe kohta, esitatakse ka muudatustest teatamisel nõutud tõendavad dokumendid. Konto haldaja ajakohastab kontomanikku käsitleva teabe või keeldub teavet ajakohastamast ning teavitab sellest kontoomanikku 15 tööpäeva jooksul alates sellise teate ja asjaomaste tõendavate dokumentide saamisest. Vastuväited keeldumisele võib esitada pädevale asutusele või siseriikliku õigusega määratud asjaomasele asutusele kooskõlas artikli 13 lõikega 4, artikli 14 lõikega 4 või artikli 20 lõikega 4.

2. Isiku arvelduskonto, kauplemisplatvormi arvelduskonto, tõendajakonto või õhusõiduki käitaja arvelduskonto omanik ei tohi teisele isikule müüa ega loovutada omandiõigust oma kontode üle. Käitaja arvelduskonto omanik võib müüa või loovutada talle kuuluva käitaja arvelduskonto üksnes koos käitisega, millega see konto on seotud.

3. Volitatud esindaja või täiendav volitatud esindaja ei tohi talle antud volitusi teisele isikule üle anda.

4. Iga kontoomanik võib teatada volitatud esindajate tagasikutsumisest eeldusel, et ametisse jääb vähemalt kaks volitatud esindajat. Asjaomane haldaja vabastab volitatud esindaja ametist 10 tööpäeva jooksul alates sellise teate saamisest.

5. Iga kontoomanik võib nimetada uued volitatud esindajad või täiendavad volitatud esindajad kooskõlas artiklis 20 sätestatud menetlusega.

6. Kui õhusõiduki käitajat haldav liikmesriik vahetub kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 18a sätestatud menetlusega või Euroopa Liidu laienemise tõttu, muudab põhihaldaja vastava õhusõiduki käitaja arvelduskonto riiklikku haldajat. Kui õhusõiduki käitaja arvelduskonto haldajat muudetakse, võib uus haldaja nõuda õhusõiduki käitajalt konto avamisega seotud teabe esitamist vastavalt artiklile 16 ja volitatud esindajaid käsitleva teabe esitamist vastavalt artiklile 20.

7. Konto haldamise eest vastutavat liikmesriiki ei muudeta, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõikes 6 sätestatud erandit.

1. Alates 30. juunist 2012 võib liidu registris olla käitaja arvelduskontode, õhusõiduki käitaja arvelduskontode, isiku arvelduskontode ja kauplemiskontode jaoks usalduskontode nimekiri.

3. VI peatüki tehingute puhul algatatakse ja viiakse usalduskontode nimekirja muutmine läbi artiklis 32a sätestatud menetluse kohaselt. Muudatuse kinnitab täiendav volitatud esindaja, või juhul, kui täiendavat volitatud esindajat ei ole määratud, muu volitatud esindaja. Artikli 32a lõikes 4 osutatud viivitusaega ei kohaldata kontode kustutamisele usalduskontode nimekirjast; usalduskontode nimekirja ülejäänud muudatuste viivitusaeg on 7 päeva.

KP osalise kontode, halduskontode, isiku arvelduskontode ja kauplemisplatvormi arvelduskontode sulgemine

Haldaja sulgeb tema hallatava KP osalise konto liidu registris, halduskonto, isiku arvelduskonto või kauplemisplatvormi arvelduskonto 10 tööpäeva jooksul alates konto haldajalt asjaomase taotluse saamisest.

1. Pädev asutus teatab riiklikule haldajale 10 tööpäeva jooksul käitisele kuuluva kasvuhoonegaaside heiteloa tühistamisest või tagastamisest, mille tagajärjel kaotab luba kehtivuse. Kui pädev asutus saab teada, et käitis on suletud sellest pädevat asutust teavitamata, teatab ta sellest riiklikule haldajale 10 tööpäeva jooksul. Riiklik haldaja kannab kuupäeva, mil kasvuhoonegaaside heiteluba kaotab kehtivuse, liidu registrisse 10 tööpäeva jooksul alates pädevalt asutuselt teate saamisest. Kui käitis suletakse, kuid luba ei kaota kehtivust, märgitakse loa kehtivuse lõppemise kuupäevaks pädeva asutuse teatatud sulgemiskuupäev.

2. Riiklik haldaja võib sulgeda käitaja arvelduskontod loa kehtivusaja lõppemise aastale järgneva aasta 30. juuniks, kui asjaomane käitis on tagastanud vähemalt käitise tõendatud heitkogustega võrdse koguse saastekvoote ja Kyoto ühikuid.

Riiklik haldaja suleb õhusõiduki käitaja arvelduskontod üksnes juhul, kui pädev asutus on andnud vastava korralduse, kuna ta on saanud konto haldaja esitatud teate või muu tõendava dokumendi alusel teada, et õhusõiduki käitaja on ühinenud teise õhusõiduki käitajaga või peatanud lõplikult kogu oma direktiivi 2003/87/EÜ I lisas nimetatud tegevuse.

1. Riiklik haldaja sulgeb tõendajakonto 10 tööpäeva jooksul alates tõendajalt konto sulgemistaotluse saamisest.

2. Tõendajakonto sulgemiseks võib riiklikule haldajale anda korralduse ka pädev asutus, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

1. Kui artiklite 22–25 ja artikli 28 kohaselt haldaja suletaval kontol on saastekvootide või Kyoto ühikute saldo positiivne, palub registri haldaja kõigepealt kontoomanikul määrata kindlaks teine sama haldaja poolt hallatav konto, millele need saastekvoodid või Kyoto ühikud seejärel üle kantakse. Kui kontoomanik ei ole haldaja palvele 40 tööpäeva jooksul vastanud, võib haldaja kanda saastekvoodid riiklikule saastekvootide arvelduskontole liidu registris ja Kyoto ühikud KP osalise arvelduskontole KP registris.

2. Kui saastekvootide või Kyoto ühikute saldo on positiivne kontol, millele juurdepääs on kooskõlas artikli 27 lõikega 3 peatatud, võib pädev asutus kooskõlas artikli 28 lõikega 1 antud korralduses nõuda, et saastekvoodid kantakse viivitamata üle asjaomasele riiklikule saastekvootide arvelduskontole ja Kyoto ühikud kantakse viivitamata üle asjaomasele KP osalise arvelduskontole.

1. Haldaja võib peatada volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja juurdepääsu kõikidele tema registris olevatele kontodele või protsessidele, millele volitatud esindajal oleks muul juhul juurdepääs olnud, kui haldaja teab või tal on alust arvata, et volitatud esindaja on:

2. Haldaja võib peatada kõigi volitatud esindajate või täiendavate volitatud esindajate juurdepääsu teatavale kontole, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

2a. Haldaja võib peatada kõigi volitatud esindajate või täiendavate volitatud esindajate juurdepääsu teatavale kontole ja võimaluse algatada sellelt kontolt protsesse:

3. Riiklik haldaja võib peatada juurdepääsu isiku arvelduskontole või kauplemisplatvormi arvelduskontole, kui ta arvab, et nende kontode avamisest oleks tulnud kooskõlas artikli 13 lõikega 3 või artikli 14 lõikega 3 keelduda.

4. Konto haldaja tühistab peatamise viivitamata, kui peatamise põhjustanud olukord on lahendatud.

5. Konto haldaja võib 30 kalendripäeva jooksul esitada vastuväiteid kontole juurdepääsu lõigete 1 ja 3 kohase peatamise kohta pädevale asutusele või siseriikliku õigusega määratud asjaomasele asutusele, kes annab riiklikule haldajale korralduse juurdepääs taastada või jätab peatamise põhjendatud otsusega muutmata.

6. Samuti võib pädev asutus või liidu registri kontode puhul põhihaldaja anda haldajale korralduse juurdepääs peatada.

7. Kui juurdepääs kauplemisplatvormi arvelduskontole on peatatud, peatab haldaja ka kauplemisplatvormile kooskõlas artikli 19 lõikega 3 võimaldatud juurdepääsu kasutajakontodele. Kui kauplemisplatvormi arvelduskonto volitatud esindajate või täiendavate volitatud esindajate juurdepääs on peatatud, peatab haldaja ka nende juurdepääsu kauplemisplatvormi kaudu kooskõlas artikli 19 lõikega 3 juurdepääsetavatele kasutajakontodele.

8. Kui käitaja arvelduskonto omanik või õhusõiduki käitaja arvelduskonto omanik ei saa saastekvoote 10 tööpäeva jooksul enne direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõigetes 2a ja 3 sätestatud tagastamistähtaega tagastada juurdepääsu peatamise tõttu vastavalt lõigetele 1 ja 2, tagastab riiklik haldaja kontoomaniku taotluse korral ning pärast tõendavate dokumentide abil volitatud esindaja isiku tõendamist kontoomaniku poolt kindlaksmääratud hulga saastekvoote, HVÜsid ja THVsid.

1. Kui kontodele artikli 27 kohase juurdepääsu peatamise põhjustanud olukorda mõistliku aja jooksul ei lahendata korduvatest teadetest hoolimata, võib pädev asutus anda riiklikule haldajale korralduse sulgeda need isiku arvelduskontod või kauplemisplatvormi arvelduskontod, millele juurdepääs on peatatud.

2. Kui isiku arvelduskonto saldo on null ja aasta jooksul ei ole registreeritud ühtegi tehingut, võib riiklik haldaja kontoomanikku teavitada, et isiku arvelduskonto suletakse 40 tööpäeva jooksul, juhul kui riiklik haldaja ei saa nimetatud ajavahemiku jooksul kontoomanikult taotlust isiku arvelduskontot mitte sulgeda. Kui riiklik haldaja ei saa kontoomanikult nimetatud taotlust, võib riiklik haldaja konto sulgeda.

3. Riiklik haldaja sulgeb käitaja arvelduskonto, kui pädev asutus on andnud riiklikule haldajale korralduse konto sulgeda, kuna ei ole alust oodata, et käitise käitaja tagastaks veel saastekvoote.

4. Riiklik haldaja võib vabastada volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja ametist, kui ta arvab, et volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja kinnitamisest oleks tulnud keelduda kooskõlas artikli 20 lõikega 3, ning eelkõige juhul, kui ta saab teada, et nimetamisel esitatud dokumendid ja isikuandmed olid võltsitud või valed.

5. Kontoomanik võib esitada vastuväiteid tema konto lõike 1 kohase sulgemise või volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja lõike 4 kohase ametist vabastamise kohta 30 kalendripäeva jooksul pädevale asutusele, kes annab riiklikule haldajale korralduse konto uuesti avada või volitatud esindaja või täiendav volitatud esindaja uuesti ametisse nimetada või jätab konto sulgemise või ametist vabastamise põhjendatud otsusega muutmata.

1. Iga käitaja ja õhusõiduki käitaja valib enne, kui ta edastab tõendatud heitkoguseid käsitlevad aastaandmed liidu registrisse, tema kontot haldava riikliku haldaja juures registreeritud tõendajate seast endale tõendaja. Kui käitaja või õhusõiduki käitaja on ise ka tõendaja, ei saa ta ennast tõendajaks valida.

2. Riiklik haldaja sisestab heitkoguseid käsitlevad aastaandmed järgmise aasta 1. jaanuari ja 31. märtsi vahelisel ajal. Käitise heitkoguseid käsitlevad aastaandmed võib sisestada ka sama aasta jooksul, kui käitise kasvuhoonegaaside heiteloa kehtivusaeg on juba lõppenud. Pädev asutus võib otsustada, et heitkoguseid käsitlevad andmed sisestab riikliku haldaja asemel eespool nimetatud tähtaja jooksul kontoomanik või tõendaja (sealhulgas tõendajatena tegutsevad pädevad asutused).

3. Heitkoguseid käsitlevate aastaandmete edastamiseks kasutatakse X lisas sätestatud vormi.

4. Kui käitaja aruanne käitise eelmise aasta heitkoguste kohta või õhusõiduki käitaja aruanne kogu eelmise aasta lennutegevusest tulenevate heitkoguste kohta on tunnistatud rahuldavaks vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 15 esimesele lõigule, kinnitab tõendaja või pädev asutus iga-aastased tõendatud heitkogused.

5. Riiklik haldaja või pädev asutus märgib kooskõlas lõikega 4 kinnitatud heitkogused liidu registris tõendatuks. Pädev asutus võib otsustada, et riikliku haldaja asemel märgib tõendaja heitkogused liidu registris tõendatuks.

6. Pädev asutus võib anda riiklikule haldajale korralduse teha parandus käitise või õhusõiduki käitaja iga-aastastes tõendatud heitkogustes, et tagada vastavus direktiivi 2003/87/EÜ V lisa kohaselt liikmesriigi kehtestatud üksikasjalikele nõuetele; selleks sisestatakse asjaomase käitise või õhusõiduki käitaja vastava aasta parandatud ja tõendatud või prognoositud heitkogused liidu registrisse.

7. Kui iga aasta 1. mail ei ole liidu registrisse käitise või õhusõiduki käitaja eelmise aasta tõendatud heitkoguste arvnäitajat sisestatud, või kui tõendatud heitkoguste arvnäitaja on tunnistatud valeks, sisestatakse liidu registrisse asendav hinnanguline heitkoguste arvnäitaja, mis arvutatakse võimalikult täpselt ja järgides liikmesriigi vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ V lisale kehtestatud üksikasjalikke nõudeid.

1. Kui iga aasta 1. aprillil ei ole käitise või õhusõiduki käitaja tõendatud heitkoguste aastaandmed eelmise aasta kohta liidu registrisse kantud, blokeeritakse vastava käitaja või õhusõiduki käitaja arvelduskonto liidu registris.

2. Kui kõik käitise või õhusõiduki käitaja tõendatud heitkoguste aastaandmed, mille sisestamise tähtaeg on ületatud, on liidu registrisse kantud, avatakse kõnealune konto liidu registris uuesti.

1. Iga aasta 1. mail määrab liidu register igale käitisele ja õhusõiduki käitajale, kellel on avatud või blokeeritud käitaja arvelduskonto või õhusõiduki käitaja arvelduskonto, nõuetele vastavuse arvnäitaja, arvutades kõigi sellel ajavahemikul tagastatud saastekvootide, THVde ja HVÜde summa, millest lahutatakse kõigi selle ajavahemiku kuni jooksva aastani (kaasa arvatud) tõendatud heitkoguste summa ning liidetakse parandustegur.

2. Lõikes 1 nimetatud parandustegur on null, kui eelmise ajavahemiku viimase aasta nõuetele vastavuse arvnäitaja oli nullist suurem, kuid jääb sama suureks kui eelmise ajavahemiku viimase aasta arvnäitaja, kui nimetatud arvnäitaja oli nullist väiksem või võrdne nulliga.

3. Liidu registrisse sisestatakse iga käitise ja iga õhusõiduki käitaja nõuetele vastavuse arvnäitaja iga aasta kohta.

1. Kui direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõikes 2a saastekvootide tagastamiseks kehtestatud tähtaja möödudes on õhusõiduki käitaja artikli 29 kohaselt liidu registrisse kantud eelmise aasta tõendatud heitkoguste väärtuseks null, muudetakse vastava õhusõiduki käitaja arvelduskonto olek liidu registris mitteaktiivseks.

2. Konto olek muudetakse liidu registris avatuks, kui jooksvale aastale eelnenud aasta tõendatud heitkoguste väärtus ei ole null.

1. Kõigi selliste VI peatüki tehingute puhul, mida ei ole algatanud kauplemisplatvorm, nõuab liidu register enne tehingu algatamist ribavälist kinnitust. Tehing algatatakse üksnes juhul, kui täiendav volitatud esindaja, kelle heakskiitu on artikli 19 lõike 2 kohaselt vaja, on ribavälise tehingu kinnitanud.

2. Artiklites 43 ja 44 osutatud saastekvootide ja Kyoto ühikute ülekanded algatatakse viivitamata juhul, kui need on kinnitatud ajavahemikul esmaspäevast reedeni (k.a) kella 10.00 ja 16.00 vahel Kesk-Euroopa aja järgi, välja arvatud riigipühad liikmesriikides, kes otsustavad viivitusaja arvestamise vastavalt lõikele 3 peatada. Mis tahes muul ajal kinnitatud ülekanne algatatakse järgmisel päeval, esmaspäevast reedeni kell 10.00 Kesk-Euroopa aja järgi.

3. Kõigi artiklites 43 ja 44 osutatud saastekvootide ja Kyoto ühikute ülekannete (v.a ülekanded kauplemiskontolt kõnealuse konto usalduskontode nimekirjas olevale kontole) suhtes kohaldatakse 26-tunnist viivitusaega tehingu algatamisest kuni ülekande toimumiseni, mille kohta on artikli 70 kohaselt edastatud teade protsessi lõpetamiseks. Nimetatud viivitusaja arvestamine peatatakse kella 00.00st kuni 24.00ni Kesk-Euroopa aja järgi laupäeviti ja pühapäeviti. Liikmesriigid võivad otsustada peatada viivitusaja arvestamise ka antud aasta riigipühadel kella 00.00st kuni 24.00ni Kesk-Euroopa aja järgi; kõnealune otsus tuleb avaldada eelneva aasta 1. detsembriks.

4. Kui konto esindaja kahtlustab, et tehingu algatamisega on seotud pettus, võib ta hiljemalt kaks tundi enne lõikega 3 ette nähtud viivitusaja lõppu taotleda riiklikult haldajalt oma nimel ülekande tühistamist, enne kui edastatakse teade ülekande lõpetamiseks. Kontoomanik edastab viivitamata pärast taotluse esitamist aruande võimaliku pettuse kohta pädevale õiguskaitseasutusele. Kõnealune aruanne edastatakse seitsme päeva jooksul riiklikule haldajale.

5. Lõigete 1 ja 2 kohasel tehingu algatamisel saadetakse kõigile konto esindajatele teade ülekande kavandatud algatamise kohta.

1. Saastekvoot või Kyoto ühik on turul kaubeldav asendatav ja immateriaalne vahend.

2. Saastekvoodi ja Kyoto ühiku immateriaalsus tähendab, et liidu registri kanne on esmapilgul usutav ja piisav tõend saastekvoodi või Kyoto ühiku või mis tahes muu sellise eseme omamise kohta, mida käesoleva määruse kohaselt tuleb või on lubatud kõnealusesse registrisse kanda.

3. Saastekvoodi ja Kyoto ühiku asendatavus tähendab, et kõiki saastekvoodi või Kyoto ühikuga seotud tagasisaamis- või tagasiandmiskohustusi, mis võivad tuleneda siseriiklikust õigusest, kohaldatakse ainult sama liiki saastekvootide või Kyoto ühikute suhtes. Eelkõige:

4. Heas usus tegutsev saastekvoodi või Kyoto ühiku ostja ja omanik omandab ülekandjalt saastekvoodi või Kyoto ühiku ilma omandiõiguse puudusteta.

1. ELi tehingulogi sisaldab iga liikmesriigi jaoks üht siseriiklikku saastekvootide eraldamise kava tabelit 2008–2012 kohustusteperioodi kohta. Siseriikliku saastekvootide eraldamise kava tabelid sisaldavad järgmist teavet:

2. Siseriikliku saastekvootide eraldamise kava tabelid esitatakse XI lisas sätestatud vormis.

1. Euroopa Liidu tehingulogi sisaldab ühte liidu lennunduse saastekvootide eraldamise tabelit 2012. aasta kohta. See tabel sisaldab järgmist teavet:

2. Liidu lennunduse saastekvootide eraldamise tabelid esitatakse XII lisas sätestatud vormis.

Siseriikliku saastekvootide eraldamise kava tabelite sisestamine ELi tehingulogisse

1. Liikmesriigid esitavad vähemalt 12 kuud enne 2008–2012 kohustusteperioodi algust komisjonile oma siseriikliku saastekvootide eraldamise kava tabeli, mis vastab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõike 2 kohaselt vastuvõetud otsusele.

2. Kui siseriikliku saastekvootide eraldamise kava tabel põhineb komisjonile esitatud siseriiklikul saastekvootide eraldamise kaval, mida direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 lõike 3 alusel tagasi ei lükatud või mille parandusettepanekud komisjon on heaks kiitnud, annab komisjon põhihaldajale korralduse sisestada siseriikliku saastekvootide eraldamise kava tabel ELi tehingulogisse.

Eraldamisotsuste sisestamine liidu lennunduse saastekvootide eraldamise tabelisse

Kui liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3e lõike 4 kohaselt vastuvõetud otsused II peatüki saastekvootide eraldamise kohta aastaks 2012 vastavad direktiivi 2003/87/EÜ nõuetele, annab komisjon põhihaldajale korralduse sisestada eraldamisotsused liidu lennunduse saastekvootide eraldamise tabelisse ELi tehingulogis.

1. Riiklik haldaja teeb 2008–2012 kohustusteperioodi kohta siseriikliku saastekvootide eraldamise kava tabelisse ELi tehingulogis parandusi komisjoni sellest eelnevalt teavitamata, kui:

Kõnealused parandused ei muuda väljaantud saastekvootide üldkogust, mis on esitatud siseriikliku saastekvootide eraldamise kava tabelis.

2. Liikmesriik teavitab komisjoni eelnevalt kõikidest muudest kui lõikes 1 osutatud parandustest siseriiklikus saastekvootide eraldamise kavas ning igast vastavast parandusest siseriikliku saastekvootide eraldamise kava tabelis. Kui parandus siseriikliku saastekvootide eraldamise kava tabelis põhineb komisjonile esitatud siseriiklikul saastekvootide eraldamise kaval, mida direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 lõike 3 alusel tagasi ei lükatud või mille osas komisjon on muudatused heaks kiitnud, ning see parandus tuleneb andmete täiustamisest, siis annab komisjon põhihaldajale korralduse kanda vastav parandus siseriikliku saastekvootide eraldamise kava tabelisse ELi tehingulogis.

3. Kui lõike 2 kohaseid parandusi tehakse pärast saastekvootide väljaandmist või eraldamist, ning kui parandused vähendavad 2008–2012 kohustusteperioodi saastekvootide üldkogust, kannab riiklik haldaja liidu registri poolt kindlaksmääratud liiki saastekvoodid ettenähtud koguses üle liidu vastava ajavahemiku kustutamiskontole.

1. Riiklik haldaja võib teha ELi tehingulogisse sisestatud liidu lennunduse saastekvootide eraldamise tabelisse parandusi komisjoni sellest eelnevalt teavitamata, kui:

2. Kõnealused parandused ei muuda II peatüki saastekvootide väljaantud üldkogust, mis on esitatud liidu lennunduse saastekvootide eraldamise tabelis.

3. Liikmesriik teavitab komisjoni igast direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3e lõike 4 kohaselt II peatüki saastekvootide eraldamise kohta vastuvõetud otsuse parandusest, mis on vajalik komisjoni või liikmesriigi eksimusest tuleneva üleliigselt eraldatud saastekvootide koguse korrigeerimiseks ning mis ei ole lõikes 1 osutatud parandus. Kui parandus on kooskõlas direktiiviga 2003/87/EÜ, annab komisjon põhihaldajale korralduse liidu lennunduse saastekvootide eraldamise tabel kõnealuse otsuse alusel parandada ning sisestada see ELi tehingulogisse.

4. Kui lõike 2 kohaseid parandusi tehakse pärast II peatüki saastekvootide eraldamist kooskõlas artikliga 41 ning kui parandused vähendavad 2008–2012 kohustusteperioodi II peatüki saastekvootide üldkogust, kannab riiklik haldaja põhihaldaja kindlaksmääratud koguses II peatüki saastekvoote üle liidu selle ajavahemiku saastekvootide kustutamiskontole.

5. Kui õhusõiduki käitajate ühinemine hõlmab käitajaid, keda haldavad erinevad liikmesriigid, algatab lõike 1 punkti d kohase paranduse seda õhusõiduki käitajat haldav riiklik haldaja, kellele eraldatud saastekvoodid liidetakse teisele õhusõiduki käitajale eraldatud saastekvootidele. Enne paranduse tegemist on vaja seda õhusõiduki käitajat haldava riikliku haldaja nõusolekut, kellele eraldatud saastekvootidele liidetakse ühinenud õhusõiduki käitajale eraldatud saastekvoodid.

1. Kui siseriikliku saastekvootide eraldamise kava tabel on sisestatud ELi tehingulogisse, teeb riiklik haldaja 2008–2012 kohustusteperioodi esimese aasta 28. veebruariks järgmist:

2. Enne lõikes 1 osutatud toiminguid teatavad KP registri haldajad põhihaldajale oma KP registri asjaomase HKSi LKÜde hoiukonto tunnuskoodi.

3. Saastekvootide lõike 1 kohasel väljaandmisel määratakse igale saastekvoodile liidu registris ühiku kordumatu tunnuskood.

1. Ilma et see piiraks artiklite 37 ja 47 kohaldamist, kannab riiklik haldaja iga aasta 28. veebruariks riiklikult saastekvootide arvelduskontolt vastavale käitaja avatud arvelduskontole üle III peatüki saastekvootide väljaantud üldkogusest selle osa, mis on siseriikliku saastekvootide eraldamise kava tabeli vastava jao kohaselt asjaomasele käitisele vastavaks aastaks eraldatud.

2. Riiklik haldaja võib vastava osa üle kanda igal aastal mõnel hilisemal kuupäeval, kui mõne käitise puhul on liikmesriigi siseriiklikus saastekvootide eraldamise kavas nii ette nähtud.

3. Kui käitisele on siseriikliku saastekvootide eraldamise kava tabelis eraldatud täiendavalt III peatüki saastekvoote kooskõlas artikliga 37 tehtud paranduste tulemusena, kannab riiklik haldaja pädeva asutuse korraldusel riiklikult saastekvootide arvelduskontolt vastavale käitaja avatud arvelduskontole üle käitisele jooksvaks aastaks täiendavalt eraldatud III peatüki saastekvoodid.

1. Kui liidu lennunduse saastekvootide eraldamise tabel on ELi tehingulogisse sisestatud, loob riiklik haldaja 28. veebruariks 2012 igale õhusõiduki käitaja avatud arvelduskontole II peatüki saastekvoote koguses, mis on võrdne liidu lennunduse saastekvootide eraldamise tabelis kõnealuse konto omanikule kõnealuseks aastaks eraldatud saastekvootide kogusega.

2. Saastekvootide lõike 1 kohasel loomisel määratakse igale saastekvoodile liidu registris ühiku kordumatu tunnuskood.

3. Kui kontoomanikule eraldatakse siseriikliku saastekvootide eraldamise kava tabelis täiendavalt II peatüki saastekvoote kooskõlas artikliga 38 tehtud paranduste tulemusena, eraldab riiklik haldaja pädeva asutuse korraldusel igale õhusõiduki käitaja avatud arvelduskontole II peatüki saastekvoote koguses, mis on võrdne liidu lennunduse saastekvootide eraldamise tabelis kõnealuse konto omanikule jooksvaks aastaks täiendavalt eraldatud saastekvootide kogusega.

4. Kui õhusõiduki käitaja mitteaktiivne arvelduskonto ei võta vastu lõike 1 kohaseid saastekvoote, ei looda kõnealuseid saastekvoote kontole isegi siis, kui selle olek muudetaks seejärel avatuks.

2008–2012 kohustusteperioodil ja juhul, kui pädev asutus annab vastava korralduse pärast seda, kui liikmesriik on müünud 2008–2012 kohustusteperioodi III peatüki saastekvoote, kannab riiklik haldaja nimetatud saastekvoodid riiklikult saastekvootide arvelduskontolt üle pädeva asutuse määratud kontole.

1. Võttes arvesse lõiget 2, teeb liidu register kontoomaniku taotluse korral kontoomaniku kontolt saastekvootide ülekande mis tahes muule liidu registris olevale kontole, välja arvatud juhul, kui kõnealuse ülekande tegemist takistab ülekannet algatava konto olek või nende saastekvootide liik, mida võib sihtkontol vastavalt artikli 8 lõikele 3 hoida.

2. Alates 30. juunist 2012 võib käitaja arvelduskontodelt, õhusõiduki käitaja arvelduskontodelt, isiku arvelduskontodelt ja kauplemisplatvormidelt kanda saastekvoote üle üksnes kontole, mis kuulub vastavalt artiklile 21a koostatud usalduskontode nimekirja.

1. Võttes arvesse lõiget 2, teeb liidu register kontoomaniku taotluse korral liidu registri kontol hoitavate Kyoto ühikute ülekande mis tahes muule liidu registri või KP registri kontole, välja arvatud juhul, kui kõnealuse ülekande tegemist takistavad ülekannet algatava konto olek või see, milliseid Kyoto ühikuid võib sihtkontol vastavalt artikli 8 lõikele 3 hoida.

2. Alates 30. juunist 2012 võib käitaja arvelduskontodelt, õhusõiduki käitaja arvelduskontodelt, isiku arvelduskontodelt ja kauplemisplatvormidelt kanda Kyoto ühikuid üle üksnes kontole, mis kuulub vastavalt artiklile 21a koostatud usalduskontode nimekirja.

Sama liikmesriigi hallatavatel liidu registri arvelduskontodel hoitavate III peatüki saastekvootide miinimumkogus

1. Kui kontoomaniku kooskõlas artikliga 43 kavandatud saastekvootide ülekande tulemusena oleks teatava liikmesriigi riikliku haldaja hallatavatel liidu registri kontodel hoitavate 2008–2012 kohustusteperioodi III peatüki saastekvootide üldkogus väiksem, kui see Kyoto ühikute kogus, mida tuleb otsuse 11/CMP.1 kohaselt hoida kõnealuse liikmesriigi KP registris kohustusteperioodi reservina ning millest on juba lahutatud kõnealuse liikmesriigi Kyoto ühikud, mida parasjagu hoitakse selle liikmesriigi KP registris mujal kui HKSi LKÜde hoiukontol ja tühistamiskontol, lükkab ELi tehingulogi kavandatud ülekande tagasi.

2. Kui kontoomaniku kooskõlas artikliga 43 kavandatud saastekvootide ülekande tulemusena oleks vanade EL 15 liikmesriikide riiklike haldajate hallatavatel liidu registri kontodel hoitavate 2008–2012 kohustusteperioodi III peatüki saastekvootide üldkogus väiksem, kui see Kyoto ühikute kogus, mida tuleb otsuse 11/CMP.1 kohaselt hoida kõnealuste liikmesriikide KP registrites kohustusteperioodi reservina ning millest on juba lahutatud nende liikmesriikide Kyoto ühikud, mida parasjagu hoitakse nende liikmesriikide KP registrites mujal kui HKSi LKÜde hoiukontodel ja tühistamiskontodel, lükkab ELi tehingulogi kavandatud ülekande tagasi.

1. Käitaja või õhusõiduki käitaja tagastab 2008-2012 kohustusteperioodi saastekvoodid, taotledes liidu registrilt järgmist:

Pädeva asutuse korraldusel tagastab riiklik haldaja väljaantud saastekvootide üldkogusest selle osa, mis on teatavale käitisele või õhusõiduki käitajale teatavaks aastaks eraldatud, kas osaliselt või täielikult, registreerides need saastekvoodid asjaomase käitise või õhusõiduki käitaja poolt vastava ajavahemiku eest tagastatuks.

1. Käitaja tagastab HVÜd ja THVd vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 11a, taotledes liidu registrilt järgmist:

2. Õhusõiduki käitaja tagastab HVÜd ja THVd vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 11a, taotledes liidu registrilt järgmist:

4. Liidu register lükkab tagasi kõik taotlused THVde ja HVÜde tagastamiseks, mis ületavad seda THVde ja HVÜde koguse ülemmäära, mis liikmesriigi käitajatel on lubatud tagastada kooskõlas liikmesriigi siseriikliku saastekvootide eraldamise kavaga.

5. Liidu register lükkab tagasi kõik taotlused THVde ja HVÜde tagastamiseks, mille kasutamine on direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11a kohaselt heitkogustega kauplemise süsteemis keelatud.

6. THVsid või HVÜsid, mis on juba tagastatud, ei saa enam uuesti tagastada ega üle kanda käitaja või isiku arvelduskontole ELi heitkogustega kauplemise süsteemis.

7. Liidu register tagab automaatsete protsesside abil, et kontoomanikud ei saa ühikuid kooskõlas artiklitega 46 ja 48 tagastada valedele kontodele.

1. Liidu register rahuldab vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõikele 4 kontoomaniku taotluse kustutada kontoomaniku kontodel hoitavad saastekvoodid:

2. Kustutatud saastekvoote ei registreerita tagastatuks mis tahes heitkoguste eest.

3. Liidu register lükkab tagasi taotluse saastekvootide kustutamiseks, kui selle algatab KP registrita liikmesriigi konto haldaja ning kui kustutamise tulemusel oleks kõnealuse liikmesriigi jaoks kooskõlas artikliga 52 arvutatud hoiustatav miinimumkogus väiksem kui kõnealuse liikmesriigi jaoks kooskõlas artikliga 53 arvutatud sisenemiskogus.

Liidu register rahuldab vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõikele 4 kontoomaniku taotluse tühistada kontoomaniku kontodel hoitavad Kyoto ühikud, kandes nimetatud liiki Kyoto ühikuid soovitud hulgal asjaomaselt kontolt üle konto haldaja KP registri tühistamiskontole või liidu registri tühistamiskontole.

1. Kui kontoomanik või kontoomaniku nimel tegutsev registri haldaja on tahtmatult või ekslikult algatanud ühe lõikes 2 nimetatud tehingutest, võib kontoomanik esitada oma konto haldajale kirjaliku taotluse lõpetatud tehingu tagasipööramiseks. Taotlusele kirjutavad nõuetekohaselt alla kontoomaniku volitatud esindaja või esindajad, kes on volitatud algatama seda liiki tehingut, mille tagasipööramist taotletakse, ning taotlus postitatakse viie tööpäeva jooksul alates protsessi lõpetamisest. Taotlus peab sisaldama kinnitust selle kohta, et tehing algatati ekslikult või tahtmatult.

3. Kui konto haldaja teeb kindlaks, et taotlus vastab lõikes 1 sätestatud tingimustele, ning haldaja on taotlusega nõus, võib ta taotleda tehingu tagasipööramist liidu registris.

4. Liidu register kinnitab tagasipööramise taotluse, blokeerib ühikud, mis tuleb tehingu tagasipööramisega üle kanda ning edastab taotluse põhihaldajale eeldusel, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

5. Põhihaldaja kinnitab taotluse kümne tööpäeva jooksul. Kui tagasipööratav tehing on seotud Kyoto ühikute ülekandmisega ühest KP registrist teise KP registrisse, kinnitatakse taotlus üksnes juhul, kui rahvusvahelise tehingulogi haldaja nõustus tehingut rahvusvahelises tehingulogis tagasi pöörama.

6. Liidu register võib tehingu tagasi pöörata samasse ühiku liiki kuuluvate eri ühikutega, mis on tagasipööratava tehingu sihtkontol.

1. ELi tehingulogi registreerib iga liikmesriigi jaoks hoiustatava miinimumkoguse. KP registriga liikmesriikide puhul takistab ELi tehingulogi selliseid Kyoto ühikute ülekandeid kõnealuste riikide HKSi LKÜde hoiukontolt, mille tulemusena oleks Kyoto ühikute kogus HKSi LKÜde hoiukontol väiksem kui hoiustatav miinimumkogus. KP registrita liikmesriikide puhul on hoiustatav miinimumkogus väärtus, mida kasutatakse tasaarveldusprotsessis.

2. Pärast seda, kui III peatüki saastekvoodid on kooskõlas artikliga 39 välja antud, lisab ELi tehingulogi hoiustatavale miinimumkogusele väljaantud III peatüki saastekvootidega võrdse koguse ühikuid.

3. ELi tehingulogi arvab hoiustatavast miinimumkogusest maha teatava koguse ühikuid kohe pärast järgmisi toiminguid:

4. Põhihaldaja registreerib ühikute mahaarvamise ELi tehingulogis registreeritud hoiustatavast miinimumkogusest pärast artikli 56 kohaste tasaarveldustehingute toimumist. Mahaarvatav kogus on võrdne sellistelt kasutajakontodelt tagastatud 2008–2012 kohustusteperioodi III peatüki saastekvootide üldkogusega, mida haldab liikmesriigi riiklik haldaja, ning millele on liidetud artikli 56 lõike 3 kohaselt arvutatud tasaarveldusväärtus.

1. ELi tehingulogi registreerib igale KP registrita liikmesriigile sisenemiskoguse.

2. ELi tehingulogi lisab sisenemiskogusele teatava koguse ühikuid pärast seda, kui III peatüki saastekvoodid on üle kantud KP registrita liikmesriigi kasutajakontolt teise liikmesriigi hallatavale kasutajakontole, kusjuures lisatav kogus on võrdne ülekantud III peatüki saastekvootide kogusega.

3. ELi tehingulogi arvab sisenemiskogusest maha teatava koguse ühikuid pärast seda, kui III peatüki saastekvoodid on üle kantud liikmesriigi hallatavalt kasutajakontolt KP registrita liikmesriigi kasutajakontole, kusjuures mahaarvatav kogus on võrdne ülekantud III peatüki saastekvootide kogusega.

4. ELi tehingulogi ei luba ühtegi sellist III peatüki saastekvootide ülekannet KP registrita liikmesriigi hallatavalt kontolt, mille tulemusena oleks sisenemiskogus suurem, kui kõnealuse liikmesriigi sisenemishoiukontol hoitavate Kyoto ühikute kogus.

5. Kuni 1. juulini 2013 või artiklis 56 sätestatud tasaarvelduse lõpuleviimiseni, olenevalt kumb kuupäev on hilisem, ei luba ELi tehingulogi KP registrita liikmesriigi sisenemishoiukontolt teha ühtegi Kyoto ühiku ülekannet, mille tulemusena oleks kõnealuse liikmesriigi sisenemishoiukontol hoitav ühikute kogus väiksem kui sisenemiskogus.

6. Pärast 1. juulit 2013 või artiklis 56 sätestatud tasaarvelduse lõpuleviimist, olenevalt kumb kuupäev on hilisem, määrab põhihaldaja sisenemiskoguseks nulli ning tühjendab sisenemishoiukonto ülekannetega, mis tehakse järgmises järjekorras:

LKÜde reservipanek õhusõiduki käitajate tagastatud III peatüki saastekvootide vastu

1. 5. maiks 2013 ja igal sellele järgneval aastal kannavad KP registriga liikmesriikide KP registri haldajad lennunduses tagastamise reservikontole liidu registris LKÜsid koguses, mis on võrdne õhusõiduki käitaja poolt vastavalt artiklile 46 eelmise aasta 1. mai ja asjaomase aasta 30. aprilli vahelise ajavahemiku eest tagastatud III peatüki saastekvootide kogusega.

2. 1. juuliks 2013 või pärast artikli 56 kohase tasaarveldusprotsessi lõpuleviimist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, kannab põhihaldaja KP registrita liikmesriigi sisenemishoiukontolt lennunduses tagastamise reservikontole liidu registris Kyoto ühikuid koguses, mis on võrdne järgmiste kogustega või väiksem nendest:

1. 5. maiks 2013 ja igal sellele järgneval aastal kannab iga KP registri haldaja teatava koguse LKÜsid, HVÜsid, THVsid, kuid mitte pTHVsid või aTHVsid, tühistamiskontole liidu registris. Ülekantav kogus on võrdne asjaomase liikmesriigi hallatavatelt kasutajakontodelt kooskõlas artikliga 49 eelmise aasta 1. mai ja asjaomase aasta 30. aprilli vahelisel ajavahemikul kustutatud III peatüki saastekvootide kogusega.

2. Erandina lõikest 1 ei ole registri haldaja kohustatud liidu registri tühistamiskontole üle kandma LKÜsid, HVÜsid või THVsid kustutatud saastekvootidega võrdses koguses, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

1. Selle tagamiseks, et erinevate liikmesriikide riiklike haldajate hallatavate kontode vahel ülekantud III peatüki saastekvootide kogus oleks võrdne KP registrite vahel ülekantud Kyoto ühikute kogusega, kohaldatakse pärast 2008–2012 kohustusteperioodi lõppu lõikeid 2–4.

2. Esimesel tööpäeval, mis järgneb 1. juunile 2013, või päeval pärast seda, kui hoiustatavad miinimumkogused on lõplikult parandatud saastekvootide allapoole korrigeerimise tulemusel artikli 52 lõike 3 punkti a kohaselt, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, arvutab põhihaldaja iga liikmesriigi jaoks tasaarveldusväärtuse ning teatab sellest riiklikele haldajatele.

3. KP registriga liikmesriigi puhul on tasaarveldusväärtus võrdne järgmisega:

4. KP registrita liikmesriigi puhul on tasaarveldusväärtus võrdne artikli 53 kohaselt arvutatud sisenemiskogusega 1. juunil 2013.

5. Viie tööpäeva jooksul pärast lõike 2 kohase teate saamist kannab iga sellise KP registri haldaja, mille liikmesriigi tasaarveldusväärtus on positiivne, HKSi kesksele tasaarvelduskontole liidu registris üle LKÜsid koguses, mis on võrdne tasaarveldusväärtusega. KP registrita liikmesriikide puhul teeb põhihaldaja kõnealuse ülekande KP registrita liikmesriigi sisenemishoiukontolt.

6. Viie tööpäeva jooksul alates lõikes 5 sätestatud ülekannete lõpuleviimist kannab põhihaldaja liidu registri HKSi keskselt tasaarvelduskontolt sellisele KP registri KP osalise arvelduskontole, mille tasaarveldusväärtus on negatiivne, üle sellise koguse LKÜsid, mis on võrdne tasaarveldusväärtuse positiivse ekvivalendiga. KP registrita liikmesriikide puhul kantakse kõnealune kogus sisenemishoiukontole.

Kümne tööpäeva jooksul alates artiklis 56 sätestatud tasaarveldustehingute lõpetamisest kustutab liidu register oma kasutajakontodelt 2008–2012 kohustusteperioodil kehtinud III peatüki saastekvoodid ja II peatüki saastekvoodid ning annab 2013–2020 kohustusteperioodiks samadele kontodele välja võrdse koguse III peatüki saastekvoote.

LKÜde, HVÜde või THVde kõrvaldamine õhusõiduki käitaja riigisisese lennunduse heitkoguste vastu

1. Selle aasta 30. septembriks, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise aastale, kannab põhihaldaja lennunduses tagastamise reservikontolt liidu registris iga liikmesriigi KP osalise arvelduskontole üle Kyoto ühikuid koguses, mis on võrdne õhusõiduki käitajate selliste tõendatud heitkogustega, mis on kantud selle liikmesriigi kõnealuse aasta kliimamuutuste raamkonventsiooni kohasesse varusse. Sel viisil ülekantud kogused sisaldavad võimalikult palju LKÜsid. Kui lennunduses tagastamise reservikontol ei ole kõikide ülekannete tegemiseks piisavalt LKÜsid, kannab põhihaldaja LKÜsid üle eelkõige nendele liikmesriikidele, kelle riigisisese lennunduse heitkogused on väiksemad, kui nende poolt lennunduses tagastamise reservikontole kooskõlas artikli 54 lõikega 1 ülekantud LKÜde kogus.

2. Kui lennunduses tagastamise reservikontol ei ole piisavalt ühikuid lõikes 1 sätestatud ülekande tegemiseks, vähendatakse kõiki ülekantavaid koguseid teguriga, mis on võrdne lennunduses tagastamise reservikontol olevate ühikute üldkogusega, mis on jagatud ülekannete tegemiseks vajaliku ühikute üldkogusega.

1. ELi tehingulogi vastab ükskõik millisest registrist saadetud sõnumile 24 tunni jooksul alates selle saamisest.

3. Põhihaldaja tagab, et liidu register ja ELi tehingulogi kasutavad kõigi andmete kaitseks vastupidavaid süsteeme ja menetlusi ning rikke korral taastavad viivitamata kõik andmed ja toimingud.

4. Põhihaldaja tagab, et registri ja ELi tehingulogi töös tekkivad katkestused on minimaalsed.

1. Riiklikud haldajad abistavad ja toetavad selliste liidu registri kontode omanikke, mida nad haldavad riikliku kasutajatoe kaudu.

2. Põhihaldaja toetab riiklikke haldajaid keskse kasutajatoe kaudu, et abistada neid lõike 1 kohase abi osutamisel.

1. Liidu registri identsust autenditakse ELi tehingulogile artikli 71 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis osutatud digitaalsertifikaatide, kasutajatunnuste ja salasõnade abil.

2. Liikmesriigid ja liit kasutavad rahvusvahelisele tehingulogile oma registrite identsuse tõendamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadi või selle määratud üksuse välja antud digitaalsertifikaate artiklis 5 osutatud sideühenduse loomiseks.

1. Kontoomanikel on juurdepääs liidu registri kontodele liidu registri turvalise ala kaudu. Põhihaldaja tagab, et liidu registri veebisaidi turvalisele alale on võimalik juurde pääseda interneti kaudu. Liidu registri veebisait on kättesaadav kõikides Euroopa Liidu keeltes.

2. Põhihaldaja tagab, et sellistele liidu registri kontodele, millele on võimaldatud juurdepääs kauplemisplatvormi kaudu kooskõlas artikli 19 lõikega 3 juhul, kui üks volitatud esindaja on ka kauplemisplatvormi arvelduskonto volitatud esindaja, on juurdepääs sellel kauplemisplatvormil, mida haldab kõnealuse kauplemisplatvormi arvelduskonto omanik.

3. Volitatud esindajate või kauplemisplatvormide ja liidu registri turvalise ala vaheline sidepidamine krüpteeritakse vastavalt artikli 71 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis kehtestatud turvanõuetele.

4. Põhihaldaja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et liidu registri veebisaidi turvalist ala ei kasutata ilma loata.

5. Kui volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja mandaadi turvalisust on rikutud, teavitab volitatud esindaja või täiendav volitatud esindaja sellest viivitamata konto haldajat ning taotleb mandaadi asendamist.

1. Liidu register väljastab igale volitatud esindajale ja täiendavale volitatud esindajale kasutajanime ja salasõna, et autentida neid registrile juurdepääsuks.

2. Volitatud esindajal või täiendaval volitatud esindajal on juurdepääs ainult nendele liidu registri kontodele, millele tal on juurdepääsuõigus, ning ta võib taotleda ainult nende protsesside algatamist, mida tal on õigus taotleda artikli 19 kohaselt. Kontodele saadakse juurdepääs ja taotlused esitatakse liidu registri veebisaidi turvalise ala kaudu.

3. Lisaks lõikes 1 osutatud kasutajanimele ja salasõnale näevad riiklikud haldajad ette teisese autentimise juurdepääsuks kõikidele nende hallatavatele kontodele. Teisese autentimise mehhanismid, mida võib liidu registrile juurdepääsuks kasutada, sätestatakse artikli 71 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis.

4. Konto haldaja võib eeldada, et liidu registri poolt autenditud kasutaja on autentimismandaadi kohaselt registreeritud volitatud esindaja või täiendav volitatud esindaja, välja arvatud juhul, kui volitatud esindaja või täiendav volitatud esindaja teavitab kontohaldajat sellest, et tema mandaat on ohus ning taotleb selle asendamist.

4a. Volitatud esindaja võtab kõik vajalikud meetmed oma mandaadi kaotamise, varastamise või rikkumise vältimiseks. Volitatud esindaja teatab riiklikule haldajale viivitamata oma mandaadi kaotamisest, vargusest või rikkumisest.

1. Komisjon võib anda põhihaldajale korralduse peatada juurdepääs liidu registrile või ELi tehingulogile või nende mis tahes osadele, kui tal on põhjendatud kahtlus, et rikutakse ELi tehingulogi või liidu registri turvalisust, või kui on olemas kindel turvarisk, mis ohustab süsteemi terviklikkust, ning samas ohus on artiklis 59 nimetatud varukoopiad.

2. Sellise turvarikkumise või turvariski korral, mis võib viia juurdepääsu peatamiseni, teavitab rikkumisest või riskist teada saanud haldaja viivitamata põhihaldajat kõikidest registrisüsteemi teisi osi ohustavatest riskidest. Seejärel teavitab põhihaldaja kõiki teisi haldajaid.

3. Kui haldaja saab teada olukorrast, mille tõttu tuleb peatada kogu juurdepääs tema süsteemile, teatab ta sellest põhihaldajale ja kontoomanikele ette nii kiiresti kui võimalik. Seejärel teavitab põhihaldaja nii kiiresti kui võimalik kõiki teisi haldajaid.

4. Lõikes 3 osutatud teates märgitakse peatamise tõenäoline kestus ning teade tuleb esitada selgelt ELi tehingulogi veebisaidi avalikus osas.

Saastekvootidele või Kyoto ühikutele juurdepääsu peatamine kuritahtliku tehingu kahtluse korral

1. Haldaja või pädeva asutuse taotlusel tegutsev haldaja võib peatada juurdepääsu tema hallatava registri saastekvootidele või Kyoto ühikutele

2. Komisjon võib anda põhihaldajale korralduse peatada kuni kaheks nädalaks juurdepääsu liidu registri või ELi tehingulogi saastekvootidele või Kyoto ühikutele, kui tal on kahtlus, et kõnealuseid saastekvoote või Kyoto ühikuid on kasutatud pettuse, rahapesu, terrorismi rahastamise või muu raske kuriteoga seotud tehingus.

3. Haldaja või komisjon teatab juurdepääsu peatamisest viivitamata pädevale õiguskaitseasutusele.

4. Riikliku haldaja liikmesriigi õiguskaitseasutus võib anda haldajale samuti korralduse peatada juurdepääs siseriikliku õiguse alusel ja sellega kooskõlas.

1. Komisjon võib põhihaldajale anda korralduse peatada ajutiselt mõne või kõikide KP registrist pärit protsesside kinnitamine ELi tehingulogis, kui registri töö ja hooldamine ei vasta käesoleva määruse sätetele, ning teavitab sellest viivitamata KP registri haldajat.

2. Komisjon võib põhihaldajale anda korralduse peatada ajutiselt mõne või kõikide liidu registrist pärit protsesside kinnitamine ELi tehingulogis, kui registri töö ja hooldamine ei vasta käesoleva määruse sätetele, ning teavitab sellest viivitamata riiklike haldajaid.

3. KP registri haldaja võib taotleda põhihaldajalt, et ta peataks ajutiselt mõne või kõikide protsesside ülekandmise tema hallatavasse KP registrisse selle hooldustööde ajaks.

4. Põhihaldaja võib ajutiselt peatada mõne või kõikide protsesside algatamise või kinnitamise liidu registris selle korralise hoolduse ajaks.

5. KP registri haldaja võib taotleda põhihaldajalt lõike 1 kohaselt peatatud protsesside taastamist, kui tema hinnangul on peatamise põhjustanud küsimused lahendatud. Põhihaldaja teatab oma otsuse registri haldajale võimalikult kiiresti.

1. Kõik protsessid peavad vastama elektronsõnumivahetust käsitlevatele üldistele IT-nõuetele, millega tagatakse, et liidu register saab protsesse edukalt lugeda, kontrollida ja registreerida. Kõik protsessid peavad vastama protsessiga seotud erinõuetele, mis on sätestatud käesoleva määruse peatükkides IV–VI.

2. ELi tehingulogi kontrollib automaatselt kõiki protsesse tuvastamaks eeskirjade eiramisi (edaspidi „kõrvalekalded”), mille puhul kavandatud protsess ei vasta direktiivis 2003/87/EÜ ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

1. Selliste protsesside puhul, mis viiakse läbi artikli 5 lõikes 2 osutatud vahetu sideühenduse kaudu liidu registri ja ELi tehingulogi vahel, katkestab ELi tehingulogi kõik protsessid, mille puhul ta tuvastab artikli 66 lõikes 2 osutatud automaatse kontrolli käigus kõrvalekaldeid, ning teavitab sellest automaatse vastusekoodi saatmise kaudu liidu registrit ja katkestatud tehingutega seotud kontode haldajat. Liidu register teavitab viivitamata asjaomaseid kontoomanikke protsessi katkestamisest.

2. Selliste tehingute puhul, mis viiakse läbi artikli 5 lõikes 1 osutatud rahvusvahelise tehingulogi kaudu, katkestab nimetatud andmebaas kõik protsessid, mille puhul rahvusvaheline tehingulogi või ELi tehingulogi tuvastab artikli 66 lõikes 2 osutatud automaatse kontrolli käigus kõrvalekaldeid. Pärast seda, kui rahvusvaheline tehingulogi on protsessi katkestanud, katkestab ka ELi tehingulogi tehingu. Rahvusvaheline tehingulogi teavitab asjaomaste registrite haldajaid automaatse kontrolli vastusekoodi saatmise kaudu, et ta on tehingu katkestanud. Kui üks kõnealustest registritest on liidu register, teavitab liidu register automaatse kontrolli vastusekoodi saatmise kaudu ka katkestatud tehingutega seotud liidu registri kontode haldajat. Liidu register teavitab viivitamata asjaomaseid kontoomanikke protsessi katkestamisest.

1. Liidu register ja kõik muud KP registrid peavad sisaldama kontrolli sisend- ja vastusekoode iga protsessi käigus vahetatava teabe õige tõlgendamise tagamiseks. Kontrollikoodid vastavad artikli 71 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis ettenähtud koodidele.

2. Enne kõikide protsesside toimumist ja nende toimumise ajal teeb liidu register asjakohase automaatse kontrolli, et tagada kõrvalekallete tuvastamine ning ebaõigete protsesside katkestamine enne ELi tehingulogi tehtavat automaatset kontrolli.

1. ELi tehingulogi käivitab perioodiliselt andmete kooskõlastusprotsessi tagamaks, et ELi tehingulogis registreeritud andmed kontode, kontodel olevate Kyoto ühikute ja saastekvootide kohta vastaksid liidu registri vastavatele registreeritud andmetele. Selleks registreerib ELi tehingulogi kõik protsessid.

2. Rahvusvaheline tehingulogi käivitab korrapäraste ajavahemike järel andmete kooskõlastusprotsessi tagamaks, et rahvusvahelises tehingulogis registreeritud andmed Kyoto ühikute hoidmise kohta vastaksid liidu registri ja iga teise KP registri vastavatele registreeritud andmetele.

3. Kui lõikes 1 osutatud andmete kooskõlastusprotsessi käigus tuvastab ELi tehingulogi eeskirjade eiramise (edaspidi „mittevastavus”), mille puhul saastekvootide ja Kyoto ühikute hoidmise või kontodega seotud teave, mille liidu register esitab korrapäraste ajavahemike järel toimuva kooskõlastusprotsessi ajal, erineb teabest ELi tehingulogis, tagab ELi tehingulogi, et ei viidaks läbi protsesse, millesse on kaasatud mittevastavusega seotud kontod, saastekvoodid või Kyoto ühikud. ELi tehingulogi teavitab mittevastavusest viivitamata põhihaldajat ning asjaomaste kontode haldajaid.

1. Kõik rahvusvahelisele tehingulogile artikli 5 lõike 1 kohaselt edastatud tehingud loetakse lõpetatuks, kui rahvusvaheline tehingulogi edastab ELi tehingulogile teate, et protsess on läbi viidud.

2. Kõik ELi tehingulogile artikli 5 lõike 3 kohaselt edastatud tehingud ja muud protsessid loetakse lõpetatuks, kui ELi tehingulogi edastab liidu registrile teate, et protsessid on läbi viidud.

3. Artikli 69 lõikes 1 osutatud andmete kooskõlastusprotsess loetakse lõpetatuks, kui kõik vastuolud liidu registris oleva teabe ja ELi tehingulogis oleva teabe vahel on teatavaks ajahetkeks ja kuupäevaks edukalt lahendatud ning andmete kooskõlastusprotsess on edukalt uuesti algatatud ja läbi viidud.

1. Komisjon tagab registrite haldajatele juurdepääsu andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevale dokumendile, mis on vajalik andmevahetuseks registrite ja tehingulogide vahel, sealhulgas nii tunnuskoodidele, automaatsetele kontrollidele ja vastusekoodidele kui ka kontrollimenetlustele ja turvanõuetele, mida on vaja andmevahetuse alustamiseks.

2. Andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitleva dokumendi koostamisel peetakse nõu kliimamuutuste komitee raames tegutseva haldajate töörühmaga ning see peab vastama Kyoto protokolli kohaste registrisüsteemide andmevahetusstandardite funktsionaalsetele ja tehnilistele spetsifikatsioonidele, mis on koostatud otsuse 12/CMP.1 alusel.

Kui tekib vajadus KP registri (sealhulgas liidu registri) uue versiooni või tooteuuenduse järele, siis peab kõnealune register läbima artikli 71 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis sätestatud testimismenetlused, enne kui luuakse ja aktiveeritakse sideühendus asjaomase registri uue versiooni või tooteuuenduse ja ELi tehingulogi või rahvusvahelise tehingulogi vahel.

1. Liidu register ja kõik teised KP registrid säilitavad kõikide protsesside ja kontoomanike kohta registreeritud andmeid 15 aastat või kuni kõik nendega seotud rakendamisküsimused on lahendatud, olenevalt kumb toimub hiljem.

2. Riiklikel haldajatel on võimalik pääseda juurde liidu registris registreeritud andmetele, tutvuda nendega ning eksportida andmeid, mis on seotud nende hallatavate kontodega.

3. Andmeid peab hoidma vastavalt artikli 71 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis kirjeldatud nõuetele andmete logis registreerimise kohta.

1. Põhihaldaja teeb XIII lisas loetletud teabe ELi tehingulogi veebisaidi kaudu kättesaadavaks XIII lisas sätestatud saajatele samas lisas ettenähtud sagedusega läbipaistvalt ja organiseeritult. Põhihaldaja ei avalda ELi tehingulogis või liidu registris hoitavat täiendavat teavet, välja arvatud juhul, kui see on lubatud artikli 75 kohaselt.

2. Riiklikud haldajad võivad teha XIII lisas sätestatud saajatele samas lisas ettenähtud sagedusega kättesaadavaks ka osa XIII lisas loetletud teabest, millele neil on juurdepääs kooskõlas artikliga 73; teave avaldatakse internetis üldsusele kättesaadaval veebisaidil läbipaistval ja organiseeritud viisil. Põhihaldaja ei avalda liidu registris hoitavat täiendavat teavet, välja arvatud juhul, kui see on lubatud artikli 75 kohaselt.

3. ELi tehingulogi veebisait võimaldab XIII lisas loetletud aruannete saajatel otsinguvõimaluste abil nende aruannete kohta päringuid esitada.

4. KP registri haldajad avaldavad Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsuse 13/CMP.1 lisa lõikes 46 esitatud teabe HVÜde väljaandmise kohta nädala jooksul pärast seda, kui HVÜd on välja antud.

5. Liidu register ja iga KP register avaldavad Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsuse 13/CMP.1 lisa lõike 47 punktides a, d, f ja l esitatud teabe selle registreerimisele järgneva viienda aasta 1. jaanuaril.

6. Liidu register ja iga KP register avaldavad Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsuse 13/CMP.1 lisa lõike 47 punktides b, c, e ja g–k esitatud teabe selle registreerimisele järgneva esimese aasta 1. jaanuaril.

1. ELi tehingulogis, liidu registris ja muudes KP registrites hoitav teave, sealhulgas teave kõikide kontode hoiuste ja kõikide sooritatud tehingute kohta ning kõigi kontodel hoitavate või tehingust mõjutatud saastekvootide kordumatud tunnuskoodid ja Kyoto ühikute kordumatud seerianumbrid, on konfidentsiaalne, välja arvatud juhul, kui ELi õigusega või siseriikliku õiguse sätetega, millega taotletakse käesoleva määrusega kooskõlalist õiguspärast eesmärki ning mis on proportsionaalsed, on ette nähtud teisiti.

2. Liidu registris ja ELi tehingulogis hoitavaid andmeid võivad saada järgmised üksused:

3. Andmed võib saata lõikes 2 loetletud üksustele, kui nad esitavad taotluse põhihaldajale või riiklikule haldajale, ning kui need taotlused on vajalikud nimetatud üksuste tööülesannete täitmiseks.

4. Lõike 3 kohaselt teavet saanud üksus tagab, et saadud teavet kasutatakse üksnes taotluses osutatud eesmärgil vastavalt lõikele 3, ning et seda teavet ei avaldata ei tahtlikult ega tahtmatult isikutele, kes ei ole seotud andmete kasutamise kavandatud eesmärgiga. Käesolev säte ei takista nimetatud üksustel avaldamast teavet teistele lõikes 2 loetletud üksustele, kui see on vajalik lõike 3 kohaselt esitatud taotluses osutatud eesmärgil.

5. Põhihaldaja võib lõikes 2 loetletud üksuste taotlusel võimaldada neile juurdepääsu anonüümsetele tehinguandmetele kahtlaste tehingute otsimise eesmärgil. Üksused, kellel on selline juurdepääs, võivad teatada kahtlastest tehingutest teistele lõikes 2 loetletud üksustele.

5a. Europolile antakse liidu registris ja ELi tehingulogis hoitavatele andmetele lugemisõigusega juurdepääs talle nõukogu otsusega 2009/371/JSK määratud ülesannete täitmiseks. Europol hoiab komisjoni andmete kasutamisega kursis.

6. Riiklik haldaja teeb kõikidele teistele riiklikele haldajatele turvaliste vahendite abil kättesaadavaks nende isikute nimed ja isikuandmed, kellele ta keeldus artikli 13 lõike 3 või artikli 14 lõike 3 kohaselt avamast kontot või keda ta keeldus artikli 20 lõike 3 kohaselt nimetamast volitatud esindajaks või täiendavaks volitatud esindajaks, ning selliste kontode omaniku, volitatud esindaja või täiendava volitatud esindaja nimed ja isikuandmed, millele on juurdepääs kooskõlas artikliga 64 ja 64a peatatud või mis on artikli 28 kohaselt suletud.

7. Riiklikud haldajad võivad otsustada teatada siseriiklikele õiguskaitseasutustele kõikidest tehingutest, mis on seotud riikliku haldaja määratud kogust ületava ühikute arvuga, ning teatada kõikidest kontodest, mis osalevad 24 tunni jooksul teatavas hulgas tehingutes, mille arv ületab riikliku haldaja määratud tehingute arvu.

8. Kontoomanikud võivad esitada riiklikule haldajale taotluse selle kohta, et liidu registri avalikul veebisaidil ei näidataks teatavaid või kõiki VII lisa tabeli VII-II ridades 2–12 esitatud andmeid.

9. Kontoomanikud võivad esitada riiklikule haldajale taotluse selle kohta, et liidu registri avalikul veebisaidil ei näidataks teatavaid või kõiki IX lisa tabeli IX-I ridades 3–15 esitatud andmeid.

10. ELi tehingulogil ega KP registritel ei ole õigust nõuda, et kontoomanikud esitaksid hinnainfot saastekvootide või Kyoto ühikute kohta.

2. Riiklikud haldajad võivad nõuda mõistlike tasusid nende hallatavate kontode omanikelt.

4. Riiklikud haldajad teatavad põhihaldajale sissenõutud tasudest ning samuti kõikidest tasudega seotud muudatustest kümne tööpäeva jooksul. Põhihaldaja avaldab talle teatatud tasud oma avalikul veebisaidil.

1. Käesoleva määruse rakendamisel kohaldatakse järgmisi migratsiooniprotsesse:

2. KP registri haldajad ja põhihaldaja tagavad, et kontoga seotud asjakohased varasemad andmed kantakse liikmesriikide registritest üle liidu registrisse.

2a. Enne migratsiooniprotsessi kontrollib riiklik haldaja isiku arvelduskontot tagamaks, et konto avamiseks esitatud teave on täielik, ajakohane, nõuetekohane ja tõele vastav.

3. Migratsiooniprotsessi rakendatakse kooskõlas artikli 71 kohases andmevahetust ja tehnilisi spetsifikatsioone käsitlevas dokumendis kindlaksmääratud menetlustega. Põhihaldaja võib migratsiooniprotsessi ajal registrisüsteemi töö kuni 14 kalendripäevaks peatada.

18. IV lisa asendatakse järgmisega:

„IV LISA

Registri haldajale esitatav teave isiku arvelduskontode kohta

1. Esitatakse tabelis IV-I sätestatud teave (konto tunnuskood ja tähtnumbriline identifikaator on registris kordumatud)

Tabel IV-I

1	Konto tunnuskood (annab register)
2	Konto liik
3	Kohustusteperiood
4	Kontoomaniku tunnuskood (annab register)
5	Kontoomaniku nimi
6	Konto identifikaator (annab kontoomanik)
7	Kontoomaniku aadress – riik
8	Kontoomaniku aadress – piirkond või osariik
9	Kontoomaniku aadress – linn
10	Kontoomaniku aadress – sihtnumber
11	Kontoomaniku aadress – tänav
12	Kontoomaniku aadress – majanumber
13	Kontoomaniku aadress – äriühingu registreerimisnumber või registritunnus
14	Kontoomaniku aadress – telefoninumber 1
15	Kontoomaniku aadress – telefoninumber 2
16	Kontoomaniku aadress – e-posti aadress
17	Sünniaeg (füüsiliste isikute puhul)
18	Sünnikoht (füüsiliste isikute puhul)
19	KMKR number ja riigi kood

2. Tõend selle kohta, et konto avamist taotlev isik on avanud arveldusarve Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvas liikmesriigis.

3. Tõendid konto avamist taotleva isiku isikusamasuse tuvastamiseks, milleks võib olla tõestatud koopia ühest järgmistest dokumentidest.

a) pass või isikutunnistus, mille on välja andud Euroopa Majanduspiirkonda või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kuuluv riik;

b) mis tahes muu pass, mille ELi liikmesriigi suursaatkond on tunnistanud kehtivaks.

4. Tõendid füüsilisest isikust kontoomaniku alalise elukoha aadressi kohta, milleks võib olla tõestatud koopia ühest järgmistest dokumentidest:

a) punkti 3 kohaselt esitatud isikut tõendav dokument, kui selles on märgitud isiku alalise elukoha aadress;

b) riigiasutuse väljastatud muu isikut tõendav dokument, milles on märgitud isiku alalise elukoha aadress;

c) kui isiku alalise elukoha riik ei väljasta selliseid isikut tõendavaid dokumente, millele on märgitud alalise elukoha aadress, kohaliku omavalitsuse tõend isiku alalise elukoha kohta;

d) mis tahes muu dokument, mida konto haldaja liikmesriigis isiku alalise elukoha tõendina tavaliselt tunnustatakse.

5. Tõendid juriidilisest isikust kontoomaniku registreeritud asukoha kohta, milleks võib olla tõestatud koopia ühest järgmistest dokumentidest:

a) juriidilise isiku põhikiri;

b) tõend juriidilise isiku registreerimise kohta.

6. Kõik punktide 4 ja 5 kohaselt esitatud dokumendid, mille on välja andnud Euroopa Majanduspiirkonna või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni väline riik, peavad olema notariaalselt tõestatud.

7. Registri haldaja võib nõuda, et esitatud dokumentidele lisatakse vandetõlge registri haldaja poolt määratud keelde.”

19. Lisatakse lisa IVa:

„IVa LISA

Registri haldajale esitatav teave volitatud esindajate ja täiendavate volitatud esindajate kohta

Tabel IVa-I: volitatud esindaja andmed

1	Isikukood
2	Volitatud esindaja liik
3	Eesnimi
4	Perekonnanimi
5	Tiitel
6	Ametinimetus
7	Aadress – riik
8	Aadress – piirkond või osariik
9	Aadress – linn
10	Aadress – sihtnumber
11	Aadress – tänav
12	Aadress – majanumber
13	Telefoninumber 1
14	Telefoninumber 2
15	E-posti aadress
16	Sünniaeg
17	Sünnikoht
18	Eelistatud keel
19	Konfidentsiaalsuse tase
20	Täiendava volitatud esindaja õigused

1. Tabelis IVa-I sätestatud teave.

2. Kontoomaniku allkirjastatud avaldus, kuhu on märgitud, et kontoomanik soovib nimetada teatava isiku volitatud esindajaks või täiendavaks volitatud esindajaks.

3. Tõend selle kohta, et ametisse nimetatav esindaja on avanud arveldusarve Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvas liikmesriigis.

4. Tõendid ametisse nimetatava esindaja isikusamasuse tuvastamiseks, milleks võib olla tõestatud koopia ühest järgmistest dokumentidest:

a) pass või isikutunnistus, mille on välja andud Euroopa Majanduspiirkonda või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kuuluv riik;

b) mis tahes muu pass, mille kehtivust tunnustab ELi liikmesriigi suursaatkond.

5. Tõendid ametisse nimetatava esindaja alalise elukoha aadressi kohta, milleks võib olla tõestatud koopia ühest järgmistest dokumentidest:

a) punkti 4 kohaselt esitatud isikut tõendav dokument, kui selles on märgitud isiku alalise elukoha aadress;

b) riigiasutuse väljastatud muu isikut tõendav dokument, milles on märgitud isiku alalise elukoha aadress;

c) kui isiku alalise elukoha riik ei väljasta selliseid isikut tõendavaid dokumente, millele on märgitud alalise elukoha aadress, kohaliku omavalitsuse tõend nimetatud isiku alalise elukoha kohta;

d) mis tahes muu dokument, mida konto haldaja liikmesriigis isiku alalise elukoha tõendina tavaliselt tunnustatakse.

6. Kõik punkti 5 kohaselt esitatud dokumendid, mille on välja andnud Euroopa Majanduspiirkonna või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni väline riik, peavad olema notariaalselt tõestatud.

7. Registri haldaja võib nõuda, et esitatud dokumentidele lisatakse vandetõlge registri haldaja poolt määratud keelde.”

Määrused (EÜ) nr 2216/2004 ja (EÜ) nr 994/2008 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2012.

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesoleva määruse artikleid 2–76 ja lisasid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ning vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Tabel I-I. Kontoliigid ning ühikute liigid, mida on lubatud eri liiki kontodel hoida

Konto liik	Konto omanik	Konto haldaja	Seda liiki kontode arv	Saastekvoodid (ei ole Kyoto ühikud)		Kyoto ühikud
Konto liik	Konto omanik	Konto haldaja	Seda liiki kontode arv	III ptk-i saastekvoodid	II ptk-i saastekvoodid	LKÜ	THV	HVÜ	pTHV/aTHV/HNÜ
I. KP osalise kontod KP registrites (sh liidu registris)
KP osalise arvelduskonto	KP osaline	KP registri haldaja (liidu registris: põhihaldaja)	vähemalt 1	Ei	Ei	Jah	Jah	Jah	Jah
Tühistamiskonto			1	Ei	Ei	Jah	Jah	Jah	Jah
Kõrvaldamiskonto			1	Ei	Ei	Jah	Jah	Jah	Jah
HKSi LKÜde hoiukonto			1	Ei	Ei	Jah	Ei	Ei	Ei
II. Halduskontod liidu registris
Riiklik saastekvootide arvelduskonto	Liikmesriik	Kontoomanikust liikmesriigi riiklik haldaja	1 iga liikmesriigi kohta	Jah	Jah	Ei	Ei	Ei	Ei
HKSi keskne tasaarvelduskonto	EL	Põhihaldaja	1	Ei	Ei	Jah	Ei	Ei	Ei
Sisenemishoiukonto			1 iga KP registrita liikmesriigi kohta	Ei	Ei	Jah	Ei	Ei	Ei
Liidu saastekvootide kustutamiskonto			1	Jah	Jah	Ei	Ei	Ei	Ei
Lennunduses tagastamise reservikonto			1	Ei	Ei	Jah	Jah	Jah	Ei
III. Kasutajakontod liidu registris
Käitaja arvelduskonto	Käitaja	Käitise asukoha liikmesriigi riiklik haldaja	üks iga käitise/õhu-sõiduki käitaja/kauplemisplatvormi kohta liikmesriigis	Jah	Ei	liikmesriik otsustab (1)	Jah	Jah	liikmesriik otsustab (1)
Õhusõiduki käitaja arvelduskonto	Õhusõidu ki käitaja	Õhusõiduki käitajat haldava liikmesriigi riiklik haldaja		Jah	Jah	liikmesriik otsustab (1)	Jah	Jah	liikmesriik otsustab (1)
Isiku arvelduskonto	Isik	Konto avanud riiklik haldaja		Jah	Jah	liikmesriik otsustab (1)	Jah	Jah	liikmesriik otsustab (1)
Kauplemisplatvormi arvelduskonto	Kauplemisplatvorm			Jah	Jah	liikmesriik otsustab (1)	Jah	Jah	liikmesriik otsustab (1)
Tõendajakonto	Tõendaja		Üks iga tõendaja kohta	Ei	Ei	Ei	Ei	Ei	Ei
(1) Liikmesriigi riiklik haldaja võib otsustada, kas kõnealusel kontol (või kõnealust liiki kontol) võib hoida seda liiki ühikuid.

Tehinguliigid, mida eri liiki kontodelt võib algatada ja neil vastu võtta (ning ühikuliigid, millega tehingud võivad seotud olla)

Konto liik

Tehingu nimi ja toimingu liik (A = algatamine, V = vastuvõtmine)

Ühikute ülekandmine

Ühikute tagastamine

Saastekvootide kustutamine

Kyoto ühikute tühistamine

liidu registri kontolt

liidu registri kontole (kontolt, mis ei ole liidu registri konto)

kahe muu kui liidu registri konto vahel (EMPs)

I. KP osalise kontod liidu registris ja kõik teised KP registrid

KP osalise arvelduskonto

Ei kasutata

Jah

Ei kasutata

Jah

Tühistamiskonto

Ei kasutata

Jah

Ei kasutata

Jah

Kõrvaldamiskonto

Ei kasutata

Jah

Ei kasutata

Jah

HKSi LKÜde hoiukonto

Ei kasutata

Jah

Ei kasutata

Jah

II. Halduskontod liidu registris

HKSi keskne tasaarvelduskonto

Jah

Ei kasutata

Jah

Ei kasutata

Sisenemishoiukonto (KP registrita liikmesriikide puhul)

Jah

Ei kasutata

Jah

Ei kasutata

Riiklik saastekvootide arvelduskonto (üksnes KP registriga liikmesriikide puhul)

Jah

Ei kasutata

Jah

Ei kasutata

Jah

Liidu saastekvootide kustutamiskonto

Ei kasutata

Jah

Lennunduses tagastamise reservikonto

Jah

Ei kasutata

Jah

Ei kasutata

Jah

III. Kasutajakontod liidu registris

Käitaja arvelduskonto

Jah

Ei kasutata

Jah

Ei kasutata

Jah

Õhusõiduki käitaja arvelduskonto

Jah

Ei kasutata

Jah

Ei kasutata

Jah

Isiku arvelduskonto

Jah

Ei kasutata

Jah

Ei kasutata

Jah

Kauplemisplatvormi arvelduskonto

Jah

Ei kasutata

Jah

Ei kasutata

Jah

Tõendajakonto

Ei kasutata

1. Tabelis III-I sätestatud teave.

Tabel III-I. Kõikide kontode kontoandmed

	A	B	C	D	E	F
Elemendi nr	Kontoandmete element	Kohustuslik (K) / Vabatahtlik (V)	Liik	Kas on ajakohastatav?	Kas ajakohastamiseks on vaja riikliku haldaja kinnitust?	Kas avaldatakse liidu registri avalikul veebi-saidil?
1	Konto tunnuskood (annab liidu register)	K	Ette määratud	Ei	Ei kasutata	Ei
2	Konto liik	K	Valik	Ei	Ei kasutata	Jah
3	Kohustusteperiood	K	Valik	Ei	Ei kasutata	Jah
4	Kontoomaniku tunnuskood (annab liidu register)	K	Vaba	Jah	Jah	Jah
5	Kontoomaniku nimi	K	Vaba	Jah	Jah	Jah
6	Konto identifikaator (annab kontoomanik)	K	Vaba	Jah	Ei	Ei
7	Kontoomaniku aadress – riik	K	Valik	Jah	Jah	Jah
8	Kontoomaniku aadress – piirkond või osariik	V	Vaba	Jah	Jah	Jah
9	Kontoomaniku aadress – linn	K	Vaba	Jah	Jah	Jah
10	Kontoomaniku aadress – sihtnumber	K	Vaba	Jah	Jah	Jah
11	Kontoomaniku aadress – tänav	K	Vaba	Jah	Jah	Jah
12	Kontoomaniku aadress – majanumber	K	Vaba	Jah	Jah	Jah
13	Kontoomaniku äriühingu registreerimisnumber või registritunnus	K	Vaba	Jah	Jah	Jah
14	Kontoomaniku telefoninumber 1	K	Vaba	Jah	Ei	Jah
15	Kontoomaniku telefoninumber 2	K	Vaba	Jah	Ei	Jah
16	Kontoomaniku e-posti aadress	K	Vaba	Jah	Ei	Jah
17	Sünniaeg (füüsiliste isikute puhul)	V	Vaba	Ei	Ei kasutata	Ei
18	Sünnikoht (füüsiliste isikute puhul)	V	Vaba	Ei	Ei kasutata	Ei
19	KMKR number ja riigi kood	V	Vaba	Jah	Jah	Ei
20	Konto avamise kuupäev	K	Ette määratud	Ei	Ei kasutata	Jah
21	Konto sulgemise kuupäev	V	Ette määratud	Jah	Jah	Jah

Riiklikule haldajale esitatav teave isiku arvelduskonto ja kauplemisplatvormi arvelduskonto kohta

Riiklikule haldajale esitatav täiendav teave kauplemisplatvormi arvelduskonto kohta

Põhitingimuste muutmine vastavalt käesoleva määruse või siseriikliku õiguse muutumisele

3. Tabelites VII-I ja VII-II sätestatud teave.

Tabel VII-I. Käitaja arvelduskontode kontoandmed

	A	B	C	D	E	F
Elemendi nr	Kontoandmete element	Kohustuslik (K) / Vabatahtlik (V)	Liik	Kas on ajakohastatav?	Kas ajakohastamiseks on vaja riikliku haldaja kinnitust?	Kas avaldatakse liidu registri avalikul veebisaidil?
1	Käitise tunnuskood	K	Ette määratud	Ei	Ei kasutata	Jah
2	Loa tunnuskood	K	Vaba	Jah	Jah	Jah
3	Loa jõustumise kuupäev	K	Vaba	Ei	Ei kasutata	Jah
4	Loa kehtivuse lõppemise kuupäev	V	Vaba	Jah	Jah	Jah
5	Käitise nimi	K	Vaba	Jah	Jah	Jah
6	Käitise tegevusala	K	Valik	Jah	Jah	Jah
7	Käitise aadress – riik	K	Ette määratud	Jah	Jah	Jah
8	Käitise aadress – piirkond või osariik	V	Vaba	Jah	Jah	Jah
9	Käitise aadress – linn	K	Vaba	Jah	Jah	Jah
10	Käitise aadress – sihtnumber	K	Vaba	Jah	Jah	Jah
11	Käitise aadress – tänav	K	Vaba	Jah	Jah	Jah
12	Käitise aadress – majanumber	K	Vaba	Jah	Jah	Jah
13	Käitise telefoninumber 1	K	Vaba	Jah	Ei	Jah
14	Käitise telefoninumber 2	K	Vaba	Jah	Ei	Jah
15	Käitise e-posti aadress	K	Vaba	Jah	Ei	Jah
16	Emaettevõte	V	Vaba	Jah	Ei	Jah
17	Tütarettevõte	V	Vaba	Jah	Ei	Jah
18	EPRTRi tunnuskood	K	Vaba	Jah	Ei	Jah
19	Laiuskraad	V	Vaba	Jah	Ei	Jah
20	Pikkuskraad	V	Vaba	Jah	Ei	Jah

Tabel VII-II. Konto tõendaja ja kontaktisiku andmed

	A	B	C	D	E	F
Elemendi nr	Kontoandmete element	Kohustuslik (K) / Vabatahtlik (V)	Liik	Kas on ajakohastatav?	Kas ajakohastamiseks on vaja riikliku haldaja kinnitust?	Kas avaldatakse liidu registri avalikul veebisaidil?
1	Tõendaja	V	Valik	Jah	Ei	Jah
	Äriühingu nimi	V	Vaba	Jah	Ei	Jah (1)
	Äriühingu osakond	V	Vaba	Jah	Ei	Jah (1)
2	Kontaktisik liikmesriigis – eesnimi	V	Vaba	Jah	Ei	Jah (1)
3	Kontaktisik liikmesriigis – perekonnanimi	V	Vaba	Jah	Ei	Jah (1)
4	Kontaktisiku aadress – riik	V	Ette määratud	Jah	Ei	Jah (1)
5	Kontaktisiku aadress – piirkond või osariik	V	Vaba	Jah	Ei	Jah (1)
6	Kontaktisiku aadress – linn	V	Vaba	Jah	Ei	Jah (1)
7	Kontaktisiku aadress – sihtnumber	V	Vaba	Jah	Ei	Jah (1)
8	Kontaktisiku aadress – tänav	V	Vaba	Jah	Ei	Jah (1)
9	Kontaktisiku aadress – majanumber	V	Vaba	Jah	Ei	Jah (1)
10	Kontaktisiku telefoninumber 1	V	Vaba	Jah	Ei	Jah (1)
11	Kontaktisiku telefoninumber 2	V	Vaba	Jah	Ei	Jah (1)
12	Kontaktisiku e-posti aadress	V	Vaba	Jah	Ei	Jah (1)
(1) Neid andmeid ei esitata juhul, kui kontoomanik taotleb kooskõlas artikliga 75 nende hoidmist konfidentsiaalsena.

3. Tabelis VIII-I sätestatud teave.

Tabel VIII-I. Õhusõiduki käitaja arvelduskontode kontoandmed

	A	B	C	D	E	F
Elemendi nr	Kontoandmete element	Kohustuslik (K) / Vabatahtlik (V)	Liik	Kas on ajakohastatav?	Kas ajakohastamiseks on vaja riikliku haldaja kinnitust?	Kas avaldatakse liidu registri avalikul veebisaidil?
1	Õhusõiduki käitaja tunnuskood (annab liidu register)	K	Vaba	Ei	Ei kasutata	Jah
2	Komisjoni määruse (EÜ) nr 748/2009 kohane kordumatu kood	K	Vaba	Jah	Jah	Jah
3	Kutsung (ICAO tähis)	V	Vaba	Jah	Jah	Jah
4	Seirekava tunnuskood	K	Vaba	Jah	Jah	Jah
5	Seirekava – kohaldamise esimene aasta	K	Vaba	Ei	Ei kasutata	Jah
6	Seirekava – lõppemise aasta	V	Vaba	Jah	Jah	Jah

Konto haldajale esitatav teave volitatud esindajate ja täiendavate volitatud esindajate kohta

1. Tabelis IX-I sätestatud teave.

Tabel IX-I. Volitatud esindaja andmed

	A	B	C	D	E	F
Elemendi nr	Kontoandmete element	Kohustuslik (K)/vabatahtlik (V)	Väljundi liik	Kas on ajakohastatav?	Kas ajakohastamiseks on vaja riikliku haldaja kinnitust?	Kas avaldatakse liidu registri avalikul veebisaidil?
1	Isikukood	K	Vaba	Ei	Ei kohaldata	Ei
2	Volitatud esindaja liik	K	Valik	Jah	Ei	Jah
3	Eesnimi	K	Vaba	Jah	Jah	Ei (1)
4	Perekonnanimi	K	Vaba	Jah	Jah	Ei (1)
5	Tiitel	V	Vaba	Jah	Ei	Ei (1)
6	Ametinimetus	V	Vaba	Jah	Ei	Ei (1)
	Äriühingu nimi	V	Vaba	Jah	Ei	Ei (1)
	Äriühingu osakond	V	Vaba	Jah	Ei	Ei (1)
7	Riik	K	Ette määratud	Ei	Ei kohaldata	Ei (1)
8	Piirkond või osariik	V	Vaba	Jah	Jah	Ei (1)
9	Linn	K	Vaba	Jah	Jah	Ei (1)
10	Sihtnumber	K	Vaba	Jah	Jah	Ei (1)
11	Aadressirida 1	K	Vaba	Jah	Jah	Ei (1)
12	Aadressirida 2	V	Vaba	Jah	Jah	Ei (1)
13	Telefoninumber 1	K	Vaba	Jah	Ei	Ei (1)
14	Mobiiltelefon	K	Vaba	Jah	Jah	Ei (1)
15	E-posti aadress	K	Vaba	Jah	Jah	Ei
16	Sünniaeg	K	Vaba	Ei	Ei kohaldata	Ei
17	Sünnikoht – linn	K	Vaba	Ei	Ei kohaldata	Ei
18	Sünnikoht – riik	K
18	Eelistatud keel	V	Valik	Jah	Ei	Ei
19	Konfidentsiaalsuse tase	V	Valik	Jah	Ei	Ei
20	Täiendava volitatud esindaja õigused	K	Mitu valikut	Jah	Ei	Ei
(1) Need elemendid avaldatakse ainult siis, kui konto omanik on taotlenud nende avaldamist kooskõlas artikliga 75.

Siseriikliku saastekvootide eraldamise kava tabel ajavahemikuks 2008–2012

Rea nr	Nimetus			III ptk saastekvootide kogus	Sisestus („r” märgib „rida”)
	Liikmesriigi kood				Käsitsi sisestus
1	Käitistele eraldatavate saastekvootide koguarv				Σ (r5–r9, r12–r16)
2	Reservis olevate saastekvootide koguarv				Käsitsi sisestus
3		Käitis A – konto tunnuskood			Käsitsi sisestus
4		Käitisele A eraldatav kogus
5			aastal 2008		Käsitsi sisestus
6			aastal 2009		Käsitsi sisestus
7			aastal 2010		Käsitsi sisestus
8			aastal 2011		Käsitsi sisestus
9			aastal 2012		Käsitsi sisestus
10		Käitis B – konto tunnuskood			Käsitsi sisestus
11		Käitisele B eraldatav kogus
12			aastal 2008		Käsitsi sisestus
13			aastal 2009		Käsitsi sisestus
14			aastal 2010		Käsitsi sisestus
15			aastal 2011		Käsitsi sisestus
16			aastal 2012		Käsitsi sisestus

1. ELi tehingulogi näitab oma avalikul veebisaidil iga konto kohta järgmist teavet:

a) kõik teave, mille kohta tabelites III-I, VII-I, VII-II, VIII-I, IX-I on märgitud „jah” lahtrisse „Kas näidatakse liidu registri avalikul veebisaidil?”. Seda teavet ajakohastatakse iga 24 tunni järel;

b) saastekvoodid, mis on eraldatud igale kontoomanikule vastavalt artiklitele 40 41. Seda teavet ajakohastatakse iga 24 tunni järel;

c) konto olek vastavalt artikli 9 lõikele 1. Seda teavet ajakohastatakse iga 24 tunni järel;

d) saastekvootide, HVÜde ja THVde hulk, mis on tagastatud kooskõlas artikliga 46, ning tagastatud HVÜde ja CERide ühiku tunnuskoodid. Nende saastekvootide, HVÜde ja THVde arv, mis on tagastatud 1. jaanuarist 15. maini vältava ajavahemiku eest, avaldatakse alles pärast 15. maid. Ajavahemikul 15. maist 31. detsembrini uuendatakse kõnealust teavet iga 24 tunni järel;

e) tõendatud heitkoguste arvnäitaja koos parandustega käitaja arvelduskontoga seotud käitise kohta aastal X tuleb avaldada alates aasta (X+1) 1. aprillist;

f) sümbol ja lause, millest on näha, kas käitaja arvelduskontoga seotud käitise või õhusõiduki käitaja on tagastanud 30. aprilliks sellisel hulgal Kyoto ühikuid või saastekvoote, mis vähemalt võrdub kõikide tema eelmiste aastate heitkogustega. Avaldatavad sümbolid ja laused on sätestatud tabelis XIII-I. Sümbolit ajakohastatakse 1. mail ning see ei muutu enne järgmise aasta 1. maid, välja arvatud *-ga märgitud juhtudel, mida kirjeldatakse tabeli XIII-I reas nr 5.

Tabel XIII-I. Nõuetele vastavuse laused

Rida nr	Nõuetele vastavuse arvnäitaja vastavalt artiklile 31	Kas tõendatud heitkogused on registreeritud terve eelmise aasta eest?	Sümbol	Lause
Rida nr	Nõuetele vastavuse arvnäitaja vastavalt artiklile 31		avaldatakse ELi tehingulogi avalikul veebisaidil
1	0 või mis tahes positiivne arv	Jah	A	„30. aprilliks tagastatud saastekvootide ja HVÜde/THVde arv on suurem kui tõendatud heitkoguste arv või sellega võrdne.”
2	mis tahes negatiivne arv	Jah	B	„30. aprilliks tagastatud saastekvootide ja HVÜde/THVde arv on väiksem kui tõendatud heitkoguste arv.”
3	mis tahes arv	Ei	C	„Eelmise aasta tõendatud heitkoguste arv ei olnud 30. aprilliks sisestatud.”
4	mis tahes arv	Ei (sest liikmesriigi registris oli saastekvootide tagastamisprotsess ja/või tõendatud heitkoguste arvu ajakohastamise protsess peatatud)	X	„Tõendatud heitkoguste arvu sisestamine ja/või tagastamine ei olnud kuni 30. aprillini võimalik, sest liikmesriigi registris oli saastekvootide tagastamisprotsess ja/või tõendatud heitkoguste arvu ajakohastamise protsess peatatud.”
5	mis tahes arv	Jah või ei (kuid seejärel ajakohastatud pädeva asutuse poolt)	* [lisatakse esialgsele sümbolile]	„Pädev asutus on esitanud tõendatud heitkoguste hinnangulise arvu või tõendatud heitkoguste arvu korrigeerinud.”

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1193/2011, 18. november 2011,	L 315	1	29.11.2011

	A	B	C
1	Käitise tunnuskood:
2	Aruandeaasta
Kasvuhoonegaaside heide
		tonnides	CO2 ekvivalenttonnides
3	CO2 heide
4	N2O heide
5	PFC heide
6	Koguheide	—	Σ (C2 + C3 + C4)

Rea nr	Nimetus			II ptk saastekvootide kogus	Sisestus („r” märgib „rida”)
1	2012. aastal liidus eraldatavate II ptk saastekvootide kogus				Käsitsi sisestus
2		2012. aastal eraldatav kogus			(r1 × 0,15) = Σ (r3, r4, r5)
3			Liikmesriigilt 1:		Käsitsi sisestus
4			Liikmesriigilt 2:		Käsitsi sisestus
5			Liikmesriigilt n:		Käsitsi sisestus
6		2012. aastaks juba eraldatud kogus			(r1 – r2) = Σ (r7, r8, r9)
7			Õhusõiduki käitajale 1:		Käsitsi sisestus
8			Õhusõiduki käitajale 2:		Käsitsi sisestus
9			Kontoomanikule n:		Käsitsi sisestus