02009R0207 — ET — 23.03.2016 — 002.006
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 207/2009, 26. veebruar 2009, ►M1 Euroopa Liidu kaubamärgi ◄ kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 078 24.3.2009, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/2424, 16. detsember 2015, |
L 341 |
21 |
24.12.2015 |
|
Muudetud:
|
L 112 |
21 |
24.4.2012 |
Parandatud:
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 207/2009,
26. veebruar 2009,
►M1 Euroopa Liidu kaubamärgi ◄ kohta
(kodifitseeritud versioon)
(EMPs kohaldatav tekst)
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Ühenduse kaubamärk
1. Kaupade või teenuste kaubamärki, mis on registreeritud käesoleva määrusega ette nähtud tingimuste kohaselt ja käesolevas määruses sätestatud viisil, nimetatakse edaspidi ►M1 Euroopa Liidu kaubamärk („ELi kaubamärk”) ◄ .
2. ►M1 ELi kaubamärk ◄ on ühtne. Selle mõju on ühetaoline kogu ►M1 liidus ◄ : seda saab registreerida, üle anda või sellest loobuda, omanikult sellega seotud õigusi ära võtta, selle kehtetuks tunnistada või selle kasutamist keelata üksnes kogu ►M1 liidus ◄ . Nimetatud põhimõtet kohaldatakse, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 2
Amet
1. Käesolevaga luuakse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet („amet”).
2. Kõiki viiteid liidu õigusaktides Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) käsitatakse viidetena ametile.
Artikkel 3
Õigusvõime
Käesoleva määruse rakendamisel käsitatakse ettevõtjaid ja äriühinguid ning muid juriidilisi isikuid juriidiliste isikutena, kui nende suhtes kohaldatava õiguse kohaselt on neil võime enda nimel omada igat liiki õigusi ja kohustusi, sõlmida lepinguid või teha muid õigustoiminguid ning olla kohtuasjas hagejaks ja kostjaks.
II JAOTIS
KAUBAMÄRKE KÄSITLEV ÕIGUS
1. JAGU
►M1 ELi kaubamärgi ◄ mõiste ja ►M1 ELi kaubamärgi ◄ omanikuks saamine
Artikkel 4
Tähised, millest ►M1 ELi kaubamärgi ◄ võib koosneda
►M1 ELi kaubamärgi ◄ võivad moodustada mis tahes tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, eelkõige nimed, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju, kui selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.
Artikkel 5
Isikud, kes võivad olla ►M1 ELi kaubamärgi ◄ omanikud
►M1 ELi kaubamärgi ◄ omanikud võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud, sealhulgas avaliku õiguse kohaselt loodud asutused.
Artikkel 6
►M1 ELi kaubamärgi ◄ omanikuks saamine
►M1 ELi kaubamärgi ◄ omanikuks saadakse registreerimise teel.
Artikkel 7
Absoluutsed keeldumispõhjused
1. Ei registreerita:
a) tähiseid, mis ei vasta artiklis 4 sätestatud tingimustele;
b) kaubamärke, millel puudub eristusvõime;
c) kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;
d) kaubamärke, mis koosnevad ainult märkidest või tähistest, mis on muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või heausksetes ja kindlakskujunenud kaubandustavades;
e) tähiseid, mis koosnevad ainult:
i) kujust või muust omadusest, mis tuleneb kaupade endi olemusest;
ii) kaupade kujust või muust omadusest, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks;
iii) kujust või muust omadusest, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse;
f) kaubamärke, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega;
g) kaubamärke, mis võivad oma olemuse tõttu avalikkust eksitada näiteks kaupade või teenuste laadi, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas;
h) kaubamärke, mille kasutamiseks puudub pädeva asutuse luba ja mille registreerimisest tuleb keelduda tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (edaspidi „Pariisi konventsioon”) artikli 6 ter kohaselt;
i) kaubamärke, mis sisaldavad Pariisi konventsiooni artiklis 6 ter nimetamata tundemärke, embleeme või vapimärke, mis pakuvad avalikkusele erilist huvi, kui asjaomased asutused ei ole andnud oma nõusolekut nende registreerimiseks;
j) kaubamärke, mis ei kuulu registreerimisele vastavalt liidu õigusaktidele või siseriiklikule õigusele või liidu või asjaomase liikmesriigi osalusega rahvusvahelistele lepingutele, millega nähakse ette päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse;
k) kaubamärke, mida ei registreerita vastavalt liidu õigusaktidele või rahvusvahelistele kokkulepetele, milles liit on osaline ja millega nähakse ette traditsiooniliste veininimetuste kaitse;
l) kaubamärke, mida ei registreerita vastavalt liidu õigusaktidele või rahvusvahelistele kokkulepetele, milles liit on osaline ja millega nähakse ette traditsiooniliste veininimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse;
m) kaubamärke, mis koosnevad varasematest sordinimedest või mille peamistes elementides sisalduvad varasemad sordinimed, mis on registreeritud vastavalt liidu õigusaktidele või siseriiklikule õigusele või liidu või asjaomase liikmesriigi osalusega rahvusvahelistele lepingutele, millega nähakse ette sordikaitse, ja mis on seotud sama liigi või sugulasliigi sortidega.
2. Lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused on ainult teatavas ►M1 liidu ◄ osas.
3. Lõike 1 punkte b, c ja d ei kohaldata, kui kaubamärk on kasutamise käigus muutunud neid kaupu või teenuseid eristavaks, mille jaoks registreerimist taotletakse.
Artikkel 8
Suhtelised keeldumispõhjused
1. Varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui:
a) see on identne varasema kaubamärgiga ning kaubad või teenused, mille jaoks registreerimist taotletakse, on identsed kaupade või teenustega, mille jaoks varasem kaubamärk on kaitstud;
b) kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärki seostatakse varasema kaubamärgiga.
2. Lõike 1 kohaldamisel tähendab „varasem kaubamärk” järgmist:
a) järgmisi kaubamärke, mille registreerimise taotluse kuupäev on varasem ►M1 ELi kaubamärgi ◄ registreerimise taotluse kuupäevast, arvestades võimaluse korral nende kaubamärkidega seotud prioriteete:
i) ►M1 ELi kaubamärgid ◄ ;
ii) kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriikides või Belgia, Madalmaade ja Luksemburgi puhul Beneluxi intellektuaalomandi büroos;
iii) kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel;
iv) kaubamärgid, mis on registreeritud ►M1 liidus ◄ kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel;
b) punktis a osutatud kaubamärkide registreerimise taotlusi, võttes arvesse nende registreerimist;
c) kaubamärke, mis on ►M1 ELi kaubamärgi ◄ registreerimise taotluse esitamise kuupäeval või vajaduse korral ►M1 ELi kaubamärgi ◄ registreerimise taotluses nõutud prioriteedikuupäeval liikmesriigis üldtuntud selle sõna Pariisi konventsiooni artiklis 6 bis sätestatud tähenduses.
3. Kaubamärgiomaniku vastuseisu korral ei registreerita kaubamärki, kui kaubamärgiomaniku agent või esindaja taotleb registreerimist enda nimel ilma omaniku nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada.
4. Registreerimata kaubamärgi või mõne muu ulatuslikumalt kui kohaliku tähtsusega kaubanduses kasutatava tähise omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui selle tähise suhtes kohaldatavate ►M1 liidu ◄ või liikmesriigi õigusaktide kohaselt ja nendega ette nähtud ulatuses:
a) on õigused kõnealusele tähisele omandatud enne ►M1 ELi kaubamärgi ◄ registreerimise taotluse kuupäeva või ►M1 ELi kaubamärgi ◄ registreerimise taotluses nõutud prioriteedikuupäeva;
b) annab kõnealune tähis omanikule õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine.
4a. Kui isik, kes on asjakohase õiguse kohaselt volitatud kasutama päritolunimetustest või geograafilistest tähistest tulenevaid õigusi, esitab vastulause, ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui, ja sellisel määral, kui päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset tagavate liidu õigusaktidega või siseriikliku õigusega:
i) mõni päritolunimetuse või geograafilise tähise taotlus on liidu õigusaktide või siseriikliku õiguse kohaselt esitatud juba enne ELi kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäeva või taotlusele nõutud prioriteedikuupäeva, tingimusel et see hiljem registreeritakse;
ii) see päritolunimetus või geograafiline tähis annab õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamise.
5. Lõike 2 tähenduses registreeritud varasema kaubamärgi omaniku vastulause korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas seda tahetakse registreerida kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nendega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud, kui varasema ELi kaubamärgi olemasolu korral on see liidus üldtuntud ja varasema riigisisese kaubamärgi olemasolu korral on see üldtuntud asjaomases liikmesriigis ning kui taotletava kaubamärgi kasutamine ilma asjakohase põhjuseta tähendaks varasema kaubamärgi eristatavuse või maine ebaausat ärakasutamist või kahjustamist.
2. JAGU
►M1 ELi kaubamärkide ◄ õiguslik toime
Artikkel 9
ELi kaubamärgiga antavad õigused
1. ELi kaubamärgi registreerimine annab kaubamärgiomanikule selle suhtes ainuõiguse.
2. Ilma et see piiraks kaubamärgiomanike õigusi, mis on omandatud enne ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, on sama ELi kaubamärgi omanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast äritegevuse käigus ilma tema loata kaupade või teenustega seoses mis tahes tähist, kui:
a) tähis on identne ELi kaubamärgiga ja seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille suhtes ELi kaubamärk on registreeritud;
b) tähis on identne või sarnane ELi kaubamärgiga ning seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased selliste kaupade või teenustega, mille suhtes ELi kaubamärk on registreeritud, kui nende äravahetamine üldsuse poolt on tõenäoline; äravahetamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga;
c) tähis on identne või sarnane ELi kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas seda kasutatakse seoses kaupade või teenustega, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille suhtes kõnealune ELi kaubamärk on registreeritud, juhul kui ELi kaubamärk on liidus üldtuntud ja juhul kui kõnealuse tähise põhjuseta kasutamine tähendaks ELi kaubamärgi eristusvõime või omandatud maine ebaausat ärakasutamist või kahjustamist.
3. Lõike 2 alusel võib eelkõige keelata järgmised toimingud:
a) tähise kandmine kaupadele või nende pakendile;
b) tähisega kaupade pakkumine, turulelaskmine või ladustamine nimetatud otstarbel või tähisega teenuste pakkumine või nendele osutamine;
c) tähisega kaupade importimine ja eksportimine;
d) tähise kasutamine kaubandusliku nimetusena või äriühingu nimena või kaubandusliku nimetuse või äriühingu nime osana;
e) tähise kasutamine äridokumentidel või reklaamis;
f) tähise kasutamine võrdlevas reklaamis viisil, mis on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/114/EÜ ( 1 ).
4. Ilma et see piiraks kaubamärgiomanike õigusi, mis on omandatud enne ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, peab kõnealuse ELi kaubamärgi omanikul olema ka õigus takistada mis tahes kolmandaid isikuid toomast äritegevuse käigus kaupu liidu tolliterritooriumile ilma neid vabasse ringlusse laskmata, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid, pärinevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne ELi kaubamärgiga, mis on selliste kaupade suhtes registreeritud, või mida ei ole võimalik olulistes aspektides eristada kõnealusest kaubamärgist.
ELi kaubamärgi omaniku esimese lõigu kohane õigus lõppeb, kui kauba deklareerija või valdaja esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 608/2013 ( 2 ) kohaselt ELi kaubamärgi rikkumise kindlakstegemiseks algatatud menetluse käigus tõendeid selle kohta, et ELi kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata kauba turule laskmist lõppsihtkohariigis.
Artikkel 9a
Õigus keelata ettevalmistavaid tegevusi seoses pakendi või muude vahendite kasutamisega
Kui on olemas oht, et pakendit, märgistusi, silte, turva- või autentimiselemente või -seadmeid või mis tahes muid vahendeid, millele kaubamärk on kantud, võidakse kasutada seoses kaupade ja teenustega, ning nende kaupade ja teenustega seotud kasutamise korral võidakse rikkuda artikli 9 lõigete 2 ja 3 kohaseid ELi kaubamärgi omaniku õigusi, on ELi kaubamärgi omanikul õigus keelata järgmisi toiminguid, kui need tehakse äritegevuse käigus:
a) ELi kaubamärgiga identse või sarnase tähise kandmine pakendile, märgistustele, siltidele, turva- või autentimiselementidele või -seadmetele või mis tahes muudele vahenditele, millele kaubamärki saab kanda;
b) pakendi, märgistuste, siltide, turva- või autentimiselementide või -seadmete või mis tahes muude selliste vahendite, millele kaubamärgi saab kanda, pakkumine, turuleviimine või ladustamine nimetatud otstarbel või importimine või eksportimine.
Artikkel 9b
Kuupäev, millest alates jõustuvad õigused kolmandate isikute suhtes
1. ELi kaubamärgiga antud õigused jõustuvad kolmandate isikute suhtes alates kuupäevast, mil avaldatakse teave kaubamärgi registreerimise kohta.
2. Mõistlikku kompensatsiooni võib nõuda seoses toimingutega, mis leiavad aset pärast ELi kaubamärgi taotluse avaldamise kuupäeva, kui need toimingud oleksid pärast kaubamärgi registreeringu avaldamist kõnealuse avaldamise tõttu keelatud.
3. Juhtumiga tegelev kohus ei tee sisulist otsust enne, kui registreering avaldatakse.
Artikkel 10
►M1 ELi kaubamärkide ◄ esitamine sõnaraamatutes
Kui ►M1 ELi kaubamärgi ◄ esitamine sõnaraamatus, entsüklopeedias või muus sellises teatmeteoses jätab mulje, et selle näol on tegemist sellise kauba või teenuse üldnimetusega, mille jaoks on registreeritud kaubamärk, tagab teose avaldaja ►M1 ELi kaubamärgi ◄ omaniku taotlusel, et hiljemalt teose järgmises väljaandes lisatakse kaubamärgi esitusele märge selle kohta, et tegemist on registreeritud kaubamärgiga.
Artikkel 11
Agendi või esindaja nimele registreeritud ►M1 ELi kaubamärgi ◄ kasutamise keeld
Kui ►M1 ELi kaubamärk ◄ on registreeritud kaubamärgi omaniku agendiks või esindajaks oleva isiku nimele ilma omaniku loata, siis on omanikul õigus vaidlustada oma märgi kasutamine voliniku või esindaja poolt, kui ta pole selliseks kasutamiseks luba andnud, välja arvatud juhul, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada.
Artikkel 12
ELi kaubamärgi mõju piirangud
1. ELi kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandal isikul kasutada äritegevuse käigus:
a) kolmanda isiku nime või aadressi, kui kolmas isik on füüsiline isik;
b) tähiseid või märke, millel puudub eristusvõime või mis tähistavad liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;
c) ELi kaubamärki selle kaubamärgi omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks, eelkõige juhul, kui selle kaubamärgi kasutamine on vajalik toote või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eelkõige lisaseadme või varuosa puhul.
2. Lõiget 1 kohaldatakse ainult juhul, kui kolmas isik järgib kasutamisel ausat tööstus- või kaubandustava.
Artikkel 13
►M1 ELi kaubamärgist ◄ tulenevate õiguste ammendumine
1. ELi kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kaubamärgi kasutamist seoses kaupadega, mille kõnealuse kaubamärgi all on Euroopa Majanduspiirkonna turule lasknud kaubamärgi omanik või mis on seal turule lastud tema loal.
2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui omanikul on õiguslik põhjendus olla vastu kaupade täiendavale turustamisele, eriti kui kaupade olukord on pärast turuleviimist muutunud või kahjustada saanud.
Artikkel 13a
Hiljem registreeritud kaubamärgi omaniku sekkumisõigus kui kaitse rikkumismenetluses
1. Rikkumismenetluses ei ole ELi kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud ELi kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hilisemat kaubamärki ei tunnistataks kehtetuks vastavalt käesoleva määruse artikli 53 lõikele 1, 3 või 4, artikli 54 lõikele 1 või 2 või artikli 57 lõikele 2.
2. Rikkumismenetluses ei ole ELi kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud siseriikliku kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hiljem registreeritud siseriiklikku kaubamärki ei tunnistataks kehtetuks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2436 ( 3 ) artiklile 8 või artikli 9 lõikele 1 või 2 või artikli 46 lõikele 3.
3. Kui ELi kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hiljem registreeritud kaubamärgi kasutamist vastavalt lõikele 1 või 2, ei ole kõnealuse hiljem registreeritud kaubamärgi omanikul õigust keelata rikkumismenetlustes asjaomase varasema ELi kaubamärgi kasutamist.
Artikkel 14
Siseriikliku õiguse täiendav kohaldamine rikkumiste korral
1. ►M1 ELi kaubamärgi ◄ mõju reguleerivad ainult käesoleva määruse sätted. Muudel juhtudel reguleerib ►M1 ELi kaubamärgi ◄ rikkumist siseriiklik õigus, mis käsitleb siseriikliku kaubamärgi rikkumist, X jaotise sätete kohaselt.
2. Käesolev määrus ei välista ►M1 ELi kaubamärki ◄ käsitlevaid õigustoiminguid eelkõige tsiviilvastutust ja kõlvatut konkurentsi käsitleva siseriikliku õiguse alusel.
3. Kohaldatavad menetluseeskirjad määratakse kindlaks X jaotise sätete kohaselt.
3. JAGU
►M1 ELi kaubamärkide ◄ kasutamine
Artikkel 15
►M1 ELi kaubamärkide ◄ kasutamine
1. Kui omanik ei ole ►M1 ELi kaubamärki ◄ viie aasta jooksul pärast registreerimist ►M1 liidus ◄ tegelikult kasutusele võtnud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, või kui selle kasutamine on katkematu viieaastase ajavahemiku jooksul peatatud, siis rakendatakse kaubamärgi suhtes käesoleva määrusega ette nähtud sanktsioone, välja arvatud juhul, kui kasutamata jätmine on põhjendatud.
Kasutamisena esimese lõigu tähenduses käsitatakse ka järgmist:
a) ELi kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda kaubamärgi eristusvõimet, sõltumata sellest, kas kaubamärk kasutatud kujul on ka kaubamärgiomaniku nimel registreeritud;
b) ELi kaubamärgi kandmine kaubale või selle pakendile liidus ainult eksportimise eesmärgil.
2. ►M1 ELi kaubamärgi ◄ kasutamist omaniku nõusolekul käsitatakse kaubamärgi kasutamisena selle omaniku poolt.
4. JAGU
►M1 ELi kaubamärgid ◄ kui omandiõiguse objektid
Artikkel 16
►M1 ELi kaubamärkide ◄ käsitamine siseriiklike kaubamärkidena
1. Kui artiklites 17–24 ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse ELi kaubamärki kui omandiõiguse eset tervikuna ning kogu liidu territooriumil siseriikliku kaubamärgina, mis on registreeritud selles liikmesriigis, kus registri kohaselt:
a) on asjaomasel kuupäeval kaubamärgiomaniku alaline elukoht või asukoht;
b) kus on asjaomasel kuupäeval kaubamärgiomaniku registreeritud asukoht, kui punkt a ei ole kohaldatav.
2. Lõikega 1 hõlmamata juhtudel on lõikes 1 nimetatud liikmesriigiks liikmesriik, kus on ameti asukoht.
3. Kui ►M1 ELi kaubamärkide ◄ registris nimetatakse kaubamärgi ühisomanikena kaht või enamat isikut, kohaldatakse lõiget 1 esimesena nimetatud ühisomaniku suhtes; kui see ei ole võimalik, kohaldatakse kõnealust lõiget järgmiste ühisomanike suhtes nende nimetamise järjekorras. Kui lõiget 1 ei ole võimalik kohaldada ühegi ühisomaniku suhtes, kohaldatakse lõiget 2.
Artikkel 17
Üleandmine
1. ►M1 ELi kaubamärgi ◄ võib lahus ettevõtte üleandmisest anda üle mõnede või kõigi kaupade või teenuste puhul, mille jaoks kaubamärk on registreeritud.
2. Kogu ettevõtte üleandmisega kaasneb ka ►M1 ELi kaubamärgi ◄ üleandmine, kui ei ole olemas üleandmist reguleeriva õiguse kohast vastupidist kokkulepet või kui asjaolud ei nõua selgelt vastupidist toimimist. Seda sätet kohaldatakse ka ettevõtte üleandmise lepingulise kohustuse suhtes.
3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, vormistatakse ►M1 ELi kaubamärgi ◄ loovutamine kirjalikult ja see nõuab lepingupoolte allkirju, kui selline toiming ei tulene kohtuotsusest; muul juhul on see õigustühine.
4. Kui üleandmisdokumentidest on selge, et üleandmise tõttu võib ►M1 ELi kaubamärk ◄ eksitada avalikkust nende kaupade või teenuste olemuse, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas, mille jaoks ta on registreeritud, ei registreeri amet üleandmist, kui uus omanik ei nõustu piirduma ►M1 ELi kaubamärgi ◄ registreerimisel nende kaupade või teenustega, mille puhul eksitus ei ole kuigi tõenäoline.
5. Ühe poole taotluse korral märgitakse üleandmine registrisse ja avaldatakse.
5b. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse:
a) ülemineku registreerimise taotluse üksikasjad;
b) ülemineku tõendamiseks nõutavad dokumendid, võttes arvesse registreeritud omaniku ja õigusjärglase antud nõusolekut;
c) üksikasjad osalise ülemineku taotluste menetlemiseks, tagades, et järelejäänud registreeringu moodustavad kaubad ja teenused ning uus registreering ei kattu ning et uue registreerimise puhul luuakse eraldi toimik, mis sisaldab uut registreerimisnumbrit.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
6. Kuni üleandmist ei ole registrisse kantud, ei saa õigusjärglane ►M1 ELi kaubamärgi ◄ registreerimisest tulenevaid õigusi teostada.
7. Kui ametiga suhtlemisel on tarvis kinni pidada tähtaegadest, võib õigusjärglane esitada vastavad teatised ametile pärast seda, kui registreerimistaotlus on ametile laekunud.
8. Kõik dokumendid, millest tuleb teatada ►M1 ELi kaubamärgi ◄ omanikule artikli 79 kohaselt, adresseeritakse omanikuna registreeritud isikule.
Artikkel 18
Agendi nimele registreeritud kaubamärgi üleandmine
Kui ►M1 ELi kaubamärk ◄ on registreeritud kaubamärgi omaniku agendiks või esindajaks oleva isiku nimele ilma omaniku loata, siis on omanikul õigus nõuda kõnealuse registreerimise loovutamist tema kasuks, kui agent või esindaja ei suuda oma tegevust põhjendada.
Artikkel 19
Asjaõigus
1. ►M1 ELi kaubamärki ◄ võib ettevõttest sõltumatult esitada tagatisena ning see võib olla asjaõiguse esemeks.
2. Ühe poole taotluse korral kantakse lõikes 1 nimetatud õigused registrisse ja avaldatakse.
Artikkel 20
Sundtäitmine
1. ►M1 ELi kaubamärgile ◄ suhtes võib kohaldada sundtäitmist.
2. ►M1 ELi kaubamärgile ◄ sundtäitmise kohaldamise menetluse osas on ainupädevad artikli 16 kohaselt määratud liikmesriikide kohtud ja asutused.
3. Ühe poole taotluse korral märgitakse sundtäitmine registrisse ja avaldatakse.
Artikkel 21
Maksejõuetusmenetlus
1. ►M1 ELi kaubamärgid ◄ võivad olla vaid sellise maksejõuetusmenetluse objektiks, mis on algatatud liikmesriigis, mille territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese.
Kui võlgnik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivis 2001/17/EÜ (kindlustusseltside saneerimise ja likvideerimise kohta) ( 4 ) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiivis 2001/24/EÜ (krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta) ( 5 ) määratletud kindlustusselts või krediidiasutus, võivad ►M1 ELi kaubamärgid ◄ olla vaid sellise maksejõuetusmenetluse objektiks, mis on algatatud liikmesriigis, kus see ettevõte või asutus on saanud tegevusloa.
2. Kui ►M1 ELi kaubamärk ◄ on ühisomandis, kohaldatakse lõiget 1 ühisomaniku osa suhtes.
3. Kui ►M1 ELi kaubamärk ◄ on maksejõuetusmenetluse objektiks, võib pädeva siseriikliku asutuse taotlusel selle kohta teha märke registrisse ning avaldada selle artiklis 89 nimetatud ►M1 ELi Kaubamärgibülletäänis ◄ .
Artikkel 22
Litsentsimine
1. ►M1 ELi kaubamärk ◄ võib olla litsentsi objektiks seoses ühe või kõigi kaupade või teenustega, mille jaoks see on registreeritud, kogu ►M1 liidus ◄ või mõnes selle osas. Litsents võib olla ainulitsents või lihtlitsents.
2. ►M1 ELi kaubamärgi ◄ omanik võib kasutada sellest kaubamärgist tulenevaid õigusi sellise litsentsiaadi suhtes, kes rikub oma litsentsilepingu sätteid seoses:
a) selle kestusega;
b) kaubamärgi registreeritud kasutusviisiga;
c) litsentsi objektiks olevate kaupade ja teenuste ulatusega;
d) territooriumiga, millel võib kaubamärki kinnitada, või
e) litsentsiaadi valmistatavate kaupade või pakutavate teenuste kvaliteediga.
3. Ilma et see mõjutaks litsentsilepingu sätete kohaldamist, võib litsentsiaat algatada menetluse ►M1 ELi kaubamärgi ◄ rikkumise suhtes üksnes selle omaniku nõusolekul. Ainulitsentsi omanik võib sellise menetluse siiski algatada, kui kaubamärgiomanik ei ole mõistliku aja jooksul pärast ametlikku teatamist ise õigusrikkumise suhtes menetlust algatanud.
4. Igal litsentsiaadil on talle tekitatud kahju hüvitamiseks õigus ühineda õigusrikkumise asjus ►M1 ELi kaubamärgi ◄ omaniku esitatud hagiga.
5. Ühe poole taotluse korral märgitakse litsentsi andmine või üleandmine seoses ►M1 ELi kaubamärgi ◄ registrisse ja avaldatakse.
Artikkel 23
Mõju kolmandatele isikutele
1. ►M1 ELi kaubamärgi ◄ puhul toovad artiklites 17, 19 ja 22 nimetatud õigustoimingud kõikide liikmesriikide kolmandatele isikutele tagajärgi üksnes alates registrisse kandmisest. Sellisel õigustoimingul on enne registrisse kandmist siiski mõju nendele kolmandatele isikutele, kes on omandanud ►M1 ELi kaubamärgiga ◄ seotud õigused pärast kõnealuse toimingu kuupäeva, kuid olid õiguste omandamise kuupäeval toimingust teadlikud.
2. Lõiget 1 ei kohaldata isiku suhtes, kes omandab ►M1 ELi kaubamärgi ◄ või sellega seotud õiguse ettevõtte või selle osa üleandmisega või muu üldõigusjärgluse alusel.
3. Artiklis 20 osutatud õigustoimingute mõju kolmandatele isikutele reguleerivad artikli 16 kohaselt kindlaks määratud liikmesriigi õigusaktid.
4. Kuni liikmesriikide pankrotivaldkonda käsitlevate ühiseeskirjade jõustumiseni reguleerib pankrotimenetluste ja samalaadsete menetluste mõju kolmandatele isikutele selle liikmesriigi õigus, kus selline menetlus esimesena algatatakse siseriiklikes õigusaktides või kõnealuses valdkonnas kohaldatavates konventsioonides määratletud tähenduses.
Artikkel 24
►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlus omandiõiguse objektina
►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotluste suhtes kohaldatakse artikleid 16–23.
III JAOTIS
►M1 ELi KAUBAMÄRGI ◄ TAOTLUS
1. JAGU
Taotluse esitamine ja tingimused
Artikkel 25
Taotluse esitamine
1. ELi kaubamärgi taotlus esitatakse ametile.
2. Amet väljastab taotlejale viivitamata kättesaamistõendi, mis sisaldab vähemalt toimiku numbrit, kaubamärgi kujutist, kirjeldust või muud identifitseerimisvahendit, dokumentide liiki ja arvu ning nende vastuvõtmise kuupäeva. Kõnealuse tõendi võib väljastada elektrooniliselt.
Artikkel 26
Taotlusele esitatavad tingimused
1. ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotluses peab olema:
a) taotlus ►M1 ELi kaubamärgi ◄ registreerimiseks;
b) andmed taotleja identifitseerimiseks;
c) loetelu kaupadest ja teenustest, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse;
d) ►M1 ELi kaubamärgi ◄ reproduktsioon.
2. ELi kaubamärgi taotluse esitamisel tuleb tasuda taotluse esitamise lõiv ühe kaupade või teenuste klassi eest ja vajaduse korral ühe või mitme klassi lõiv iga kaupade ja teenuste klassi eest, mis ületab esimest klassi, ning vajaduse korral otsingutasu.
3. ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlus peab vastama artikli 162 lõikes 1 osutatud rakendusmääruses (edaspidi „rakendusmäärus”) sätestatud tingimustele.
4. Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega määratakse kindlaks taotluse sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 27
Taotluse esitamise kuupäev
ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäev on kuupäev, mil taotleja esitab ametile dokumendid artikli 26 lõikes 1 sätestatud teabega, tingimusel et taotluse esitamise lõiv tasutakse ühe kuu jooksul alates eespool nimetatud dokumentide esitamisest.
Artikkel 28
Kaupade ja teenuste määramine ja klassifitseerimine
1. Kaubad ja teenused, mille suhtes kaubamärgi registreerimist taotletakse, klassifitseeritakse kooskõlas klassifitseerimissüsteemiga, mis on kehtestatud 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppega („Nizza klassifikatsioon”).
2. Taotluse esitaja identifitseerib piisavalt selgelt ja täpselt kaubad ja teenused, mille suhtes taotletakse kaubamärgi õiguskaitset, et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid ainult selle alusel määrata kindlaks taotletava õiguskaitse ulatuse.
3. Lõike 2 kohaldamisel võib kasutada Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetusi või muid üldmõisteid, kui need vastavad käesolevas artiklis sätestatud selguse ja täpsuse nõuetele.
4. Amet lükkab taotluse tagasi ebaselgete või ebatäpsete nimetuste või mõistete osas, kui taotleja ei esita vastuvõetavat sõnastust ameti poolt selleks määratud ajavahemiku jooksul.
5. Üldmõistete, sealhulgas Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetuste kasutamist tõlgendatakse nii, et see hõlmaks kõiki nimetuse või mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu või teenuseid. Selliste mõistete või nimetuste kasutamist ei tõlgendata nii, et see hõlmaks nõuet seoses kaupade või teenustega, mida ei saa nii mõista.
6. Kui taotleja taotleb registreerimist rohkem kui ühe klassi puhul, rühmitab taotleja kaubad ja teenused vastavalt Nizza klassifikatsiooni klassidele, kusjuures iga rühma ette märgitakse selle klassi number, kuhu kaubad või teenused kuuluvad, ja esitab rühmad klasside järjekorras.
7. Kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisega sarnasteks selle põhjal, et nad kuuluvad samasse Nizza klassifikatsiooni klassi. Kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisest erinevaks selle põhjal, et nad kuuluvad Nizza klassifikatsiooni erinevatesse klassidesse.
8. Selliste ELi kaubamärkide omanikud, mis on taotletud enne 22. juunit 2012 ja mis on registreeritud seoses Nizza klassifikatsiooni klassi kogu päisega, võivad avaldada, et nende kavatsus taotluse esitamise kuupäeval oli taotleda kaitset seoses kaupade või teenustega, mis ei ole hõlmatud kõnealuse klassi päise sõnasõnalise tähendusega, kui nii määratud kaubad ja teenused kuuluvad Nizza klassifikatsiooni sellise redaktsiooni kõnealuse klassi tähestikulisse loetellu, mis kehtis taotluse esitamise kuupäeval.
Avaldus esitatakse ametile hiljemalt 24. septembriks 2016 ning selles märgitakse selgelt, täpselt ja konkreetselt omaniku algse kavatsusega hõlmatud kaubad ja teenused, mis ei ole selgelt hõlmatud klassi päises esitatud nimetuste sõnasõnalise tähendusega. Amet võtab asjakohaseid meetmeid registri vastavalt muutmiseks. Võimalus esitada avaldus kooskõlas käesoleva lõike esimese lõiguga ei piira artikli 15, artikli 42 lõike 2, artikli 51 lõike 1 punkti a ega artikli 57 lõike 2 kohaldamist.
ELi kaubamärgid, mille kohta ei ole teises lõigus osutatud tähtaja jooksul avaldust esitatud, laienevad alates kõnealuse tähtaja lõpust ainult nendele kaupadele ja teenustele, mis on selgelt hõlmatud asjaomase klassi päises esitatud nimetuste sõnasõnalise tähendusega.
9. Kui registrit muudetakse, ei takista artikli 9 alusel ELi kaubamärgist tulenevad ainuõigused mis tahes kolmandal isikul jätkata kaupade või teenuste kaubamärgi kasutamist, kui nimetatud kaupade või teenuste kaubamärgi kasutamine:
a) algas enne seda, kui registrit muudeti, ja
b) ei rikutud kaubamärgi omaniku õigusi, mis põhinevad sel ajal registrisse kantud kaupade ja teenuste sõnasõnalisel tähendusel.
Lisaks ei anna registrisse kantud kaupade või teenuste loetelu muutmine ELi kaubamärgi omanikule õigust vaidlustada hiljem registreeritud kaubamärki või taotleda selle kehtetuks tunnistamist järgmistel juhtudel ja tingimustel:
a) kaupade või teenuste hilisemat kaubamärki kasutati või kaubamärgi registreerimise taotlus esitati enne seda, kui registrit muudeti, ja
b) kõnealuste kaupade või teenuste kaubamärgi kasutamisega ei rikutud või ei oleks rikutud kaubamärgi omaniku õigusi, mis põhinevad sel ajal registrisse kantud kaupade ja teenuste sõnasõnalisel tähendusel.
2. JAGU
Prioriteet
Artikkel 29
Prioriteediõigus
1. Pariisi konventsiooni või Maailma Kaubandusorganisatsiooni poolte hulka kuuluvas riigis või sellele riigile nõuetekohaselt kaubamärgitaotluse esitanud isikul või tema õigusjärglasel on eesõigus esitada ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlus sama kaubamärgi ning samade kaupade ja teenuste suhtes, mille tarvis taotlus on esitatud, kuue kuu jooksul alates esimese taotluse esitamise kuupäevast.
2. Prioriteeti andvana tunnustatakse iga taotlust, mille esitamist on vastavalt taotluse esitamise riigi siseriiklikule seadusele või vastavalt kahe- või mitmepoolsetele lepingutele võimalik lugeda samaväärseks taotluse nõuetekohase siseriikliku esitamisega.
3. Taotluse nõuetekohase siseriikliku esitamise all mõistetakse niiviisi esitatud taotlust, mille järgi on võimalik kindlaks määrata esitamiskuupäev, sõltumata taotluse tulemusest.
4. Hilisem taotlus, mis käsitleb sama kaubamärki kui varasem esmane taotlus ning on esitatud samas riigis või samale riigile, loetakse prioriteedi määramisel esmaseks taotluseks, juhul kui varasem taotlus oli hilisema taotluse esitamise kuupäevaks tagasi võetud, sellest oli loobutud või see rahuldamata jäetud, ilma et seda oleks avalikustatud ja ilma et sellest oleks lähtunud mingisuguseid õigusi, ning eeldusel, et see ei ole veel olnud prioriteedinõude aluseks. Varasemat taotlust ei või sellisel juhul pidada hiljem prioriteedinõude aluseks.
5. Kui esimene taotlus on esitatud riigis, mis ei ole Pariisi konventsiooni ega Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu pool, kohaldatakse lõikeid 1–4 üksnes sel määral, mil kõnealune riik annab kooskõlas avaldatud uurimistulemustega ametile esitatud esimese taotluse alusel käesoleva määrusega ette nähtud tingimustega samaväärse toimega eesõiguse.
Artikkel 30
Prioriteedinõude esitamine
2. Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega täpsustatakse dokumentide liigid, mis tuleb esitada varasema taotluse prioriteedi nõudmiseks vastavalt käesoleva artikli lõikele 1. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 31
Prioriteediõiguse toime
Prioriteediõiguse toimel käsitatakse prioriteedikuupäeva ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotluse esitamise kuupäevana, et otsustada, millised õigused on ülimuslikud.
Artikkel 32
►M1 Liidu ◄ taotluse ja siseriikliku taotluse võrdsus
►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlus, mille esitamise kuupäev on registreeritud, on liikmesriikides sama toimega kui tavapärane siseriiklik taotlus; vajaduse korral võetakse arvesse ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotluse prioriteedinõuet.
3. JAGU
Näituseprioriteet
Artikkel 33
Näituseprioriteet
1. Kui ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotleja on tooteid või teenuseid taotletava kaubamärgi all esitlenud Pariisis 22. novembril 1928. aastal alla kirjutatud ning viimati 30. novembril 1972. aastal muudetud rahvusvaheliste näituste konventsiooni kohasel ametlikul või ametlikult tunnustatud näitusel ning esitab taotluse kuue kuu jooksul pärast seda, kui tooteid või teenuseid taotletava kaubamärgi all esimest korda esitleti, võib ta artikli 31 kohast prioriteeti taotleda nimetatud kuupäevast alates.
2. Taotleja, kes soovib nõuda prioriteeti lõike 1 kohaselt, peab esitama tõendid selle kohta, et kaupu või teenuseid esitleti taotletava kaubamärgi all rakendusmääruses sätestatud tingimuste kohaselt.
3. Liikmesriigis või kolmandas riigis antud näituseprioriteet ei pikenda artiklis 29 sätestatud prioriteedi tähtaega.
4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse tõendite liigid ja üksikasjad, mis tuleb esitada käesoleva artikli lõike 2 kohase näituseprioriteedi nõudmiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
4. JAGU
Siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõue
Artikkel 34
Siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõue
1. Liikmesriigis registreeritud varasema kaubamärgi, sealhulgas Beneluxi maades registreeritud kaubamärgi või liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste lepete alusel registreeritud kaubamärgi omanik, kes taotleb identse kaubamärgi registreerimist ►M1 ELi kaubamärgina ◄ kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed nendega või sisalduvad neis, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, võib nõuda ►M1 ELi kaubamärgile ◄ varasema kaubamärgi vanemust liikmesriigis, kus või mille jaoks see on registreeritud.
2. Käesoleva määruse alusel on vanemuse ainus toime, et kui ►M1 ELi kaubamärgi ◄ omanik loobub varasemast kaubamärgist või laseb sellel aeguda, siis on tal edasi samad õigused, nagu tal oleksid olnud siis, kui varasem kaubamärk oleks endiselt registreeritud.
3. ELi kaubamärgile nõutud vanemus lakkab olemast, kui varasem kaubamärk, millele vanemust nõutakse, tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse. Kui varasem kaubamärk tühistatakse, siis vanemus lakkab olemast, tingimusel et tühistamine jõustub enne ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva.
5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse, milliseid dokumente tuleb esitada siseriikliku kaubamärgi või liikmesriigi suhtes kehtivate rahvusvaheliste lepingute kohaselt registreeritud kaubamärgi vanemuse nõudmiseks vastavalt käesoleva artikli lõikele 1a. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 35
Vanemuse nõudmine pärast ►M1 ELi kaubamärgi ◄ registreerimist
1. ►M1 ELi kaubamärgi ◄ omanik, kes on ka liikmesriigis identsete kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse kaubamärgi, sealhulgas Beneluxi maades registreeritud kaubamärgi või liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel registreeritud varasema kaubamärgi omanik, võib kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud või milles need sisalduvad, nõuda varasema kaubamärgi vanemust selle liikmesriigi puhul, kus või mille jaoks kaubamärk on registreeritud.
2. Kohaldatakse artikli 34 lõikeid 2 ja 3.
IV JAOTIS
REGISTREERIMISKORD
1. JAGU
Taotluste menetlemine
Artikkel 36
Taotluse esitamise tingimuste kontrollimine
1. Amet kontrollib, kas:
a) ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlus vastab esitamiskuupäeva määramise nõuetele vastavalt artiklile 27;
b) ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlus vastab käesolevas määruses ja rakendusmääruses sätestatud tingimustele;
c) vajaduse korral on lõivud klassi kohta tasutud ettenähtud aja jooksul.
2. Kui ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlus ei vasta lõikes 1 osutatud tingimustele, palub amet taotluse esitajal puudused kõrvaldada või tasuda maksmata lõivud ettenähtud aja jooksul.
3. Kui lõike 1 punkti a kohaselt kindlakstehtud puudusi ei ole kõnealuse aja jooksul kõrvaldatud või maksmata lõivusid tasutud, ei käsitleta taotlust ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlusena. Kui taotluse esitaja täidab ameti nõudmised, määrab amet taotluse esitamise kuupäevaks kuupäeva, mil kindlakstehtud puudused on kõrvaldatud või maksmata lõivud tasutud.
4. Kui lõike 1 punkti b kohaselt kindlakstehtud puudusi ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, ei võta amet taotlust menetlusse.
5. Kui lõike 1 punkti c kohaselt kindlakstehtud maksmata lõivusid ei ole määratud tähtaja jooksul tasutud, loetakse taotlus tagasivõetuks, kui ei ole selge, milliseid kaupade või teenuste kategooriaid tasutud summa hõlmab.
6. Kui prioriteedinõuet käsitlevad nõudmised ei ole täidetud, tähendab see prioriteedi kaotamist kõnealuse taotluse puhul.
7. Kui siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõude tingimused ei ole täidetud, tähendab see, et vanemust ei või enam nõuda kõnealuse taotluse puhul.
Artikkel 37
Absoluutsete keeldumispõhjuste kontrollimine
1. Kui kaubamärki ei või artikli 7 kohaselt registreerida mõne või kõigi ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlusega hõlmatud kaupade ja teenuste puhul, lükatakse taotlus tagasi nende kaupade või teenuste osas.
▼M1 —————
3. Taotlust ei lükata tagasi enne, kui taotlejale on antud võimalus taotlus tagasi võtta, seda muuta või esitada oma märkused.
2. JAGU
Otsingud
Artikkel 38
Otsinguaruanne
1. Kui ELi kaubamärgi taotleja seda taotluse esitamise ajal taotleb, koostab amet Euroopa Liidu otsinguaruande („ELi otsinguaruanne”), milles ta loetleb need leitud varasemad ELi kaubamärgid või ELi kaubamärgi taotlused, millele tuginedes võib artikli 8 kohaselt saavutada taotletava ELi kaubamärgi registreerimisest keeldumise.
2. Kui taotluse esitaja taotleb ELi kaubamärgi taotluse esitamise ajal, et liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid koostaksid otsinguaruande, ja kui asjakohane otsingulõiv on taotluse esitamise lõivu maksmiseks ette nähtud tähtaja jooksul tasutud, edastab amet ELi kaubamärgi taotluse koopia viivitamata iga liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile, kes on teatanud ametile oma otsusest teha seoses ELi kaubamärgi taotlusega otsing oma kaubamärkide registris.
3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid edastavad otsinguaruande, milles loetletakse need asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides kehtivad varasemad siseriiklikud kaubamärgid, siseriikliku kaubamärgi taotlused või rahvusvaheliste lepingute kohaselt registreeritud kaubamärgid, millele toetudes võib artikli 8 kohaselt keelduda taotletava ELi kaubamärgi registreerimisest, või märgitakse, et otsingu käigus selliseid õigusi ei selgunud.
4. Olles konsulteerinud artiklis 124 ette nähtud haldusnõukoguga („haldusnõukogu”), määrab amet kindlaks aruannete sisu ja nendega seotud üksikasjaliku korra.
5. Amet maksab igale tööstusomandi õiguskaitse keskametile teatava summa iga lõike 3 kohaselt esitatud otsinguaruande eest. Summa on sama suur iga tööstusomandi õiguskaitse keskameti jaoks ja see määratakse kindlaks eelarvekomitee otsusega, mille liikmesriikide esindajad peavad vastu võtma kolmeneljandikulise häälteenamusega.
6. Amet edastab ELi kaubamärgi taotlejale taotletud ELi otsinguaruande ja kõik laekunud liikmesriikide aruanded, mida taotleti.
7. Amet teatab ELi kaubamärgi taotluse avaldamise korral ELi otsinguaruandes nimetatud varasemate ELi kaubamärkide või ELi kaubamärgi taotluste omanikele ELi kaubamärgi taotluse avaldamisest. Seda tehakse sõltumata sellest, kas taotleja palus, et talle saadetakse ELi otsinguaruanne, välja arvatud juhul, kui varasema registreeringu või taotluse omanik palub end mitte teavitada.
3. JAGU
Taotluse avaldamine
Artikkel 39
Taotluse avaldamine
1. Kui tingimused, millele ELi kaubamärgi taotlus peab vastama, on täidetud, avaldatakse taotlus artikli 41 kohaldamisel selles osas, mida ei ole artikli 37 kohaselt tagasi lükatud.
2. Kui taotlus lükatakse artikli 37 kohaselt tagasi pärast selle avaldamist, avaldatakse tagasilükkamisotsus siis, kui see on jõustunud.
5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse avaldatud taotluses sisalduvad üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
4. JAGU
Kolmandate isikute vastuväited ja vastulause
Artikkel 40
Kolmandate isikute märkused
1. Iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kauplejaid või tarbijaid, võib esitada ametile kirjalikke märkusi, milles selgitatakse, millistel artiklite 5 ja 7 kohastel põhjustel ei tohiks kaubamärki registreerida ex officio.
Esimeses lõigus nimetatud isikud ning rühmad ja organid ei osale ameti menetlustes.
2. Kolmandate isikute märkused esitatakse enne vastulause esitamise perioodi lõppu või juhul, kui kaubamärgi vastu on esitatud vastulause, siis enne vastulause kohta lõppotsuse tegemist.
3. Lõikes 1 osutatud esitamine ei piira ameti õigust uurida omal algatusel mis tahes ajal enne registreerimist vajaduse korral uuesti absoluutseid põhjusi.
4. Lõikes 1 osutatud märkused edastatakse taotluse esitajale, kes võib neid kommenteerida.
Artikkel 41
Vastulause
1. Kolme kuu jooksul pärast ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotluse avaldamist võivad esitada vastulause kaubamärgi registreerimisele põhjendusega, et kaubamärki ei tohiks registreerida artikli 8 kohaselt:
a) artikli 8 lõikes 2 osutatud varasemate kaubamärkide omanikud ja litsentsiaadid, kellel on kõnealuste kaubamärkide omanike luba seoses artikli 8 lõigetega 1 ja 5;
b) artikli 8 lõikes 3 osutatud kaubamärkide omanikud;
c) varasemate kaubamärkide või artikli 8 lõikes 4 osutatud tähiste omanikud ja isikud, kes on asjaomase siseriikliku õiguse alusel volitatud neid õigusi kasutama;
d) isikud, kes on asjaomaste liidu õigusaktide või siseriikliku õiguse kohaselt volitatud kasutama artikli 8 lõikes 4a osutatud õigusi.
2. Lõikes 1 sätestatud tingimusi arvesse võttes võib vastulause kaubamärgi registreerimise kohta esitada ka artikli 43 lõike 2 teise lause kohaselt muudetud taotluse avaldamise korral.
3. Vastulause esitatakse kirjalikult ja see peab sisaldama selle aluseks olevaid põhjusi. Vastulause loetakse nõuetekohaselt esitatuks alles pärast vastulause esitamise lõivu tasumist.
4. Ameti määratava aja jooksul võib vastulause esitaja esitada oma vastulause toetuseks fakte, tõendeid ja argumente.
Artikkel 42
Vastulause menetlemine
1. Vastulause menetlemise käigus kutsub amet pooli nii sageli kui vajalik ning ameti määratud tähtaja jooksul esitama märkused teiste poolte või ameti enese edastatud teadete kohta.
2. Taotleja nõudmisel peab vastulause esitanud varasema ELi kaubamärgi omanik tõendama, et varasemat ELi kaubamärki on liidus tegelikult kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, viie aasta jooksul enne ELi kaubamärgi taotluse esitamis- või prioriteedikuupäeva ning et see on vastulause aluseks või et mittekasutamine on õigustatud, tingimusel et varasem ELi kaubamärk on selleks kuupäevaks olnud registreeritud vähemalt viis aastat. Selliste tõendite puudumise korral lükatakse vastulause tagasi. Kui varasemat ELi kaubamärki on kasutatud vaid osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, loetakse see vastulause menetlemisel registreerituks ainult nende kaupade või teenuste jaoks.
3. Lõiget 2 kohaldatakse ka artikli 8 lõike 2 punktis a osutatud varasemate siseriiklike kaubamärkide suhtes, asendades kasutuse ►M1 liidus ◄ kasutusega liikmesriigis, kus varasem kaubamärk on kaitstud.
4. Kui amet peab seda vajalikuks, võib ta teha pooltele ettepaneku saavutada rahumeelne lahendus.
5. Kui vastulause menetlemisel ilmneb, et kaubamärki ei saa registreerida mõnele või kõigile kaupadele või teenustele, mille suhtes ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlus on esitatud, lükatakse taotlus tagasi kõnealuste kaupade või teenuste osas. Vastupidisel juhul lükatakse vastulause tagasi.
6. Otsus taotluse tagasilükkamise kohta avaldatakse siis, kui see on jõustunud.
Artikkel 42a
Volituste delegeerimine
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks artiklites 41 ja 42 sätestatud vastulausete esitamise ja menetlemise korra üksikasjad.
5. JAGU
Taotluse tagasivõtmine, piiramine, muutmine ja osadeks jagamine
Artikkel 43
Taotluse tagasivõtmine, piiramine ja muutmine
1. Taotluse esitaja võib ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotluse igal ajal tagasi võtta või piirata selles loetletud kaupade või teenuste nimekirja. Kui taotlus on juba avaldatud, avaldatakse ka tagasivõtmine või piiramine.
2. Muus osas võib ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlust taotleja nõudel muuta ainult selleks, et parandada taotleja nime või aadressi, sõnastust või kirjavigu või ilmseid vigu, kui selline parandamine ei muuda märkimisväärselt kaubamärki ega pikenda kaupade või teenuste loetelu. Kui muudatused mõjutavad kaubamärgi kujutist või kaupade või teenuste loetelu ja kui need tehakse pärast taotluse avaldamist, avaldatakse kaubamärgi taotlus muudetud kujul.
3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks taotluste muutmist reguleeriva korra üksikasjad.
Artikkel 44
Taotluse osadeks jagamine
1. Taotleja võib taotluse jagada osadeks, deklareerides, et mõnede algses taotluses sisalduvate kaupade või teenuste kohta esitatakse üks või mitu jagatud taotlust. Jagatud taotlusega hõlmatud kaubad või teenused ei kata kaupu või teenuseid, mida hõlmab algne taotlus või muud jagatud taotlused.
2. Jagamist käsitlevat avaldust ei võeta vastu:
a) kui algse taotluse suhtes on tehtud vastulause, põhjustab selline jagatud taotlus vastulause objektiks olevate kaupade või teenuste jagamise, enne kui vastulausete osakonna otsus on muutunud lõplikuks või kui vastulausemenetlus on muul viisil lõpetatud;
b) rakendusmääruses sätestatud aja jooksul.
3. Jagamist käsitlev avaldus peab vastama rakendusmääruse sätetele.
4. Jagamist käsitleva avalduse eest tuleb maksta lõivu. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui lõiv on tasutud.
5. Jagamine jõustub sellel kuupäeval, kui see märgitakse ameti peetavasse algset taotlust käsitlevasse toimikusse.
6. Kõik enne seda kuupäeva, mil amet saab kätte jagamist käsitleva avalduse, esitatud algset taotlust käsitlevad nõuded ja taotlused ning tasutud lõivud loetakse jagatud taotluse või taotluste puhul samuti esitatuks või makstuks. Enne jagamist käsitleva avalduse kättesaamise kuupäeva nõuetekohaselt makstud lõive algse taotluse eest ei hüvitata.
7. Algse taotluse esitamiskuupäev ning prioriteedi- ja vanemuskuupäev jäävad jagatud taotluse puhul samaks.
9. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse:
a) lõike 1 kohase taotluse osadeks jagamist käsitleva avalduse sisu üksikasjad;
b) taotluse osadeks jagamist käsitleva avalduse menetlemise üksikasjad, misläbi tagatakse, et jagatud taotluse puhul luuakse eraldi toimik, mis sisaldab uut taotluse numbrit;
c) jagatud taotluse lõike 8 kohaselt avaldamise üksikasjad.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
6. JAGU
Registreerimine
Artikkel 45
Registreerimine
1. Kui taotlus vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kui artikli 41 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul ei ole esitatud vastulauset või kui mis tahes esitatud vastulaused on lõplikult kõrvaldatud tagasivõtmise, tagasilükkamise või muu meetme tulemusel, kantakse kaubamärk ja artikli 87 lõikes 2 osutatud üksikasjad registrisse. Registreering avaldatakse.
2. Amet väljastab registreerimistunnistuse. Kõnealuse registreerimistunnistuse võib väljastada elektrooniliselt. Amet väljastab tunnistuste kinnitatud või kinnitamata väljavõtteid, mille eest tuleb tasuda lõiv, kui kõnealuseid väljavõtteid ei väljastata elektrooniliselt.
3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud registreerimistunnistuse sisu üksikasjad ja vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
V JAOTIS
►M1 ELi KAUBAMÄRKIDE ◄ KEHTIVUS, PIKENDAMINE, MUUTMINE JA OSADEKS JAGAMINE
Artikkel 46
Registreerimise kehtivus
►M1 ELi kaubamärk ◄ registreeritakse kümneks aastaks alates taotluse esitamise kuupäevast. Registreerimist võib pikendada artikli 47 kohaselt kümneaastaste ajavahemike kaupa.
Artikkel 47
Pikendamine
1. ELi kaubamärgi registreeringu kehtivust pikendatakse ELi kaubamärgi omaniku või tema poolt vahetult volitatud isiku taotlusel, kui lõivud on tasutud.
2. Amet teatab registreeringu kehtivuse lõppemisest ühenduse kaubamärgi omanikule ja kõigile isikutele, kellel on seoses ELi kaubamärgiga registreeritud õigused, vähemalt kuus kuud enne kõnealuse kehtivuse lõppemist. Kui nimetatud teavet ei edastata, ei vastuta amet selle eest ning see ei mõjuta registreeringu kehtivuse lõppemist.
3. Pikendamistaotlus esitatakse kuue kuu jooksul enne registreeringu kehtivuse lõppemist. Pikendamise baaslõiv ja asjakohasel juhul ühe või mitme klassi lõiv iga kaupade ja teenuste klassi eest, mis ületab esimest klassi, makstakse samuti selle tähtaja jooksul. Kui seda ei ole tehtud, võib taotluse esitada ja lõivu tasuda ka kuue kuu jooksul pärast registreeringu kehtivuse lõppemist, tingimusel et selle täiendava tähtaja jooksul tasutakse pikendamislõivu tasumisega hilinemise eest või pikendamistaotluse hilise esitamise eest täiendav lõiv.
4. Pikendamistaotluses märgitakse:
a) kehtivuse pikendamist taotleva isiku nimi;
b) ELi kaubamärgi registreerimisnumber, mille pikendamist taotletakse;
c) kui pikendamist taotletakse vaid osale registreeritud kaupadest ja teenustest, siis märge nende klasside või kaupade ja teenuste kohta, mille jaoks pikendamist taotletakse, või märge nende klasside või kaupade ja teenuste kohta, millele pikendamist ei taotleta, grupeerituna vastavalt Nizza klassifikatsiooni klassidele, kusjuures iga rühma ees on klassi number, kuhu antud kaupade või teenuste rühm kuulub, ning rühmad esitatakse Nizza klassifikatsiooni klasside järjestuses.
Kui tehakse lõikes 3 osutatud makse, loetakse see pikendamistaotluseks juhul, kui see sisaldab kogu vajalikku teavet makse sihtotstarbe kindlakstegemiseks.
5. Kui taotlus esitatakse või lõiv tasutakse ainult seoses osa kaupade või teenustega, mille suhtes ELi kaubamärk on registreeritud, pikendatakse registreeringut ainult nende kaupade või teenuste suhtes. Kui tasutud lõiv ei ole piisav kõigi nende kauba- ja teenuseklasside katmiseks, mille suhtes pikendust taotletakse, siis pikendatakse registreeringut juhul, kui on selge, millist klassi või milliseid klasse lõiv katma peab. Muude kriteeriumide puudumise korral arvestab amet klasse klassifitseerimise järjekorra alusel.
6. Registreeringu pikendamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivuse lõppu. Pikendamise kohta tehakse registrikanne.
7. Kui pikendamistaotlus esitatakse lõikes 3 osutatud tähtaegade jooksul, kuid muud käesolevas artiklis sätestatud registreeringu pikendamist käsitlevad tingimused ei ole täidetud, teavitab amet taotlejat puudustest.
8. Kui pikendamistaotlust ei esitata või kui see esitatakse pärast lõikes 3 ette nähtud tähtaja möödumist või kui lõivu pole tasutud või kui see tasutakse alles pärast kõnealuse tähtaja möödumist või kui lõikes 7 osutatud puudused ei ole nimetatud ajavahemiku jooksul kõrvaldatud, teeb amet kindlaks, et registreering on kehtivuse kaotanud, ja teavitab sellest asjakohaselt ELi kaubamärgi omanikku. Kui registreeringu kehtivuse kaotamise kindlakstegemise otsus on muutunud lõplikuks, kustutab amet kaubamärgi registrist. Kustutamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivuse lõppemist. Kui pikendamislõiv on tasutud, kuid registreeringut ei pikendata, makstakse lõiv tagasi.
9. Kui kahel või enamal kaubamärgil on samad omanikud või esindajad, võib pärast seda, kui kõikide kaubamärkide eest nõutav lõiv on tasutud, esitada nende kohta ühe pikendamistaotluse.
Artikkel 48
Muutmine
1. ►M1 ELi kaubamärki ◄ ei muudeta registris registreerimisperioodi või selle pikendamise ajal.
2. Kui ►M1 ELi kaubamärk ◄ sisaldab omaniku nime ja aadressi, võib nende muutmise omaniku nõudel siiski registreerida, kui see ei muuda esialgselt registreeritud kaubamärgi olemust.
3. Muutmise taotlus sisaldab kaubamärgi kujutise elementi, mida soovitakse muuta, ning selle muudetud versiooni.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse muutmise taotluse sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
4. Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui nõutud lõiv on tasutud. Kui lõiv ei ole tasutud või ei ole täielikult tasutud, siis teavitab amet sellest taotlejat. Kui samale omanikule kuuluvas kahes või enamas registreeringus soovitakse muuta sama elementi, võib selle kohta esitada ühe taotluse. Nõutav lõiv tuleb maksta iga muudetava registreeringu eest. Kui registreeringu muutmisele esitatavad nõuded ei ole täidetud, siis teavitab amet taotlejat puudustest. Kui puudusi ei ole ameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, lükkab amet taotluse tagasi.
5. Muutmise registreeringu avaldamine sisaldab muudetud ELi kaubamärgi esitust. Kolmandad isikud, kelle õigusi muutmine võib mõjutada, võivad kaubamärgi registreerimise vaidlustada kolme kuu jooksul pärast avaldamist.
Artikkel 48a
Nime või aadressi muutmine
1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud nime või aadressi muutmise taotluse sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 49
Registreerimise osadeks jagamine
1. ►M1 ELi kaubamärgi ◄ omanik võib registreerimise jagada osadeks, deklareerides, et mõnede algses registreerimises sisalduvate kaupade või teenuste kohta esitatakse üks või mitu jagatud registreerimist. Jagatud registreerimisega hõlmatud kaubad või teenused ei kata kaupu või teenuseid, mida hõlmab algne registreerimine või muud jagatud registreerimised.
2. Jagamist käsitlevat avaldust ei võeta vastu:
a) kui algse registreerimise suhtes on büroos tehtud taotlus õiguste tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kui selline jagatud registreerimine põhjustab õiguste tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitleva taotluse objektiks olevate kaupade või teenuste jagamise, enne kui tühistamisosakonna otsus on muutunud lõplikuks või kui menetlused on muul viisil lõpetatud;
b) kui ►M1 ELi kaubamärkide kohtusse ◄ on esitatud vastuhagi kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kui selline jagamist käsitlev avaldus põhjustab vastuhagi objektiks olevate kaupade ja teenuste jagamise, enne kui registrisse on artikli 100 lõike 6 kohaselt tehtud märge ►M1 ELi kaubamärkide kohtu ◄ otsuse kohta.
3. Jagamist käsitlev avaldus peab vastama rakendusmääruse sätetele.
4. Jagamist käsitleva avalduse eest tuleb maksta lõivu. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui nõutud lõiv on tasutud.
5. Jagamine jõustub registrisse kandmise kuupäeval.
6. Kõik enne seda kuupäeva, mil amet saab kätte jagamist käsitleva avalduse, esitatud algset registreerimist käsitlevad nõuded ja taotlused ning tasutud lõivud loetakse jagatud registreerimise või registreerimiste puhul samuti esitatuks või makstuks. Enne jagamist käsitleva avalduse kättesaamise kuupäeva nõuetekohaselt makstud lõive algse registreerimise eest ei hüvitata.
7. Algse registreerimise esitamiskuupäev ning prioriteedi- ja vanemuskuupäev jäävad jagatud registreerimise puhul samaks.
8. Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles täpsustatakse:
a) lõike 1 kohase registreerimise osadeks jagamist käsitleva avalduse sisu üksikasjad;
b) registreerimise osadeks jagamist käsitleva avalduse menetlemise üksikasjad, misläbi tagatakse, et jagatud registreerimise puhul luuakse eraldi toimik, mis sisaldab uut registreerimisnumbrit.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
VI JAOTIS
LOOBUMINE, TÜHISTAMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE
1. JAGU
Loobumine
Artikkel 50
Loobumine
1. ►M1 ELi kaubamärgist ◄ võib loobuda osa või kõigi kaupade ja teenuste puhul, mille jaoks see kaubamärk on registreeritud.
2. Kaubamärgiomanik teatab loobumisest kirjalikult ametile. Loobumine jõustub registrisse kandmisel.
3. Loobumine registreeritakse üksnes registrisse kantud õiguste valdaja nõusolekul. Kui registrisse on kantud litsents, kantakse loobumine registrisse üksnes juhul, kui kaubamärgiomanik tõendab, et ta on litsentsiaati loobumiskavatsusest teavitanud; kõnealune kanne tehakse pärast rakendusmääruses ette nähtud tähtaja möödumist.
5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõike 2 kohase loobumise avalduse ja lõike 3 kohase kolmanda poole nõusolekut tõendavate dokumentide sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2. JAGU
Tühistamise põhjused
Artikkel 51
Tühistamise põhjused
1. ►M1 ELi kaubamärgi ◄ omaniku õigused kuulutatakse tühistatuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:
a) kaubamärki ei ole ►M1 liidus ◄ viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, ja kasutamata jätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi; keegi ei või siiski taotleda ►M1 ELi kaubamärgi ◄ omaniku õiguste tühistamist, kui kaubamärgi tegelik kasutamine algas või jätkus viieaastase ajavahemiku lõpu ja taotluse või vastuhagi esitamise vahelisel ajal; kasutamise algus või jätkumine kolme kuu jooksul enne taotluse või vastuhagi esitamist, kui see algas kõige varem viieaastase pideva kasutamata jätmise ajavahemiku lõppedes, jäetakse siiski tähelepanuta, kui ettevalmistusi kasutuse alustamiseks või jätkamiseks hakati tegema alles pärast seda, kui omanik sai teada taotluse või vastuhagi tõenäolisest esitamisest;
b) omaniku tegevuse või tegevusetuse tõttu on kaubamärk kaubanduses muutunud selle kauba või teenuse üldnimetuseks, mille jaoks see on registreeritud;
c) kaubamärgiomanik või tema loal keegi teine on kasutanud kaubamärki nende kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, nii, et selle tagajärjel võib kaubamärk avalikkust eksitada eelkõige kõnealuste kaupade või teenuste olemuse, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas.
2. Kui õiguste tühistamise põhjused on olemas ainult mõnede kaupade või teenuste puhul, mille jaoks ►M1 ELi kaubamärk ◄ on registreeritud, kuulutatakse omaniku õigused tühistatuks ainult nende kaupade või teenuste osas.
3. JAGU
Kehtetuks tunnistamise põhjused
Artikkel 52
Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused
1. ►M1 ELi kaubamärk ◄ tunnistatakse kehtetuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:
a) ►M1 ELi kaubamärk ◄ on registreeritud artikli 7 sätete vastaselt;
b) taotluse esitaja tegutses kaubamärgi taotluse esitamisel pahauskselt.
2. Kui ►M1 ELi kaubamärgi ◄ registreerimisel on rikutud artikli 7 lõike 1 punkte b, c või d, ei või seda siiski kehtetuks tunnistada, kui kaubamärk on kasutamise tagajärjel muutunud eristusvõimeliseks seoses nende kaupade või teenustega, mille jaoks see on registreeritud.
3. Kui kehtetuks tunnistamise põhjused on olemas ainult mõnede kaupade või teenuste puhul, mille jaoks ►M1 ELi kaubamärk ◄ on registreeritud, kuulutatakse kaubamärk kehtetuks ainult nende kaupade või teenuste osas.
Artikkel 53
Suhtelised kehtetuks tunnistamise põhjused
1. ►M1 ELi kaubamärk ◄ tunnistatakse kehtetuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:
a) on olemas varasem kaubamärk artikli 8 lõike 2 tähenduses ja kui nimetatud artikli lõikes 1 või lõikes 5 osutatud tingimused on täidetud;
b) on olemas artikli 8 lõikes 3 osutatud kaubamärk ja kui nimetatud lõikes osutatud tingimused on täidetud;
c) on olemas artikli 8 lõikes 4 osutatud varasem õigus ja kui nimetatud lõikes osutatud tingimused on täidetud;
d) on olemas artikli 8 lõikes 4a osutatud varasem registreeritud päritolunimetus või geograafiline tähis ja kui nimetatud lõikes osutatud tingimused on täidetud.
Kõik esimeses lõigus osutatud tingimused peavad olema täidetud ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval.
2. Vastavalt nende kaitset käsitlevatele ►M1 liidu ◄ või siseriiklikele õigusaktidele tunnistatakse ►M1 ELi kaubamärk ◄ kehtetuks ka ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui sellise kaubamärgi kasutamise võib keelata vastavalt muule varasemale õigusele, eelkõige:
a) õigus nimele;
b) õigus isikuportreele;
c) autoriõigus;
d) tööstusomandiõigus.
3. ►M1 ELi kaubamärki ◄ ei või kehtetuks tunnistada, kui lõikes 1 või 2 osutatud õiguse omanik annab selge nõusoleku ►M1 ELi kaubamärgi ◄ registreerimiseks enne kehtetuks tunnistamise taotluse või vastuhagi esitamist.
4. Kui lõikes 1 või 2 osutatud õiguse omanik on varem taotlenud ►M1 ELi kaubamärgi ◄ kehtetuks tunnistamist või esitanud vastuhagi rikkumise suhtes algatatud menetluses, ei või ta esitada uut taotlust kehtetuks tunnistamise kohta ega vastuhagi mõne muu nimetatud õiguse põhjal, millele ta oleks võinud toetuda ka esimese taotluse või vastuhagi puhul.
5. Kohaldatakse artikli 52 lõiget 3.
Artikkel 54
Nõustumisest tulenevad piirangud
1. Kui ELi kaubamärgi omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud hilisema ELi kaubamärgi kasutamisega liidus ja olnud teadlik sellisest kasutamisest, ei ole tal õigust varasema kaubamärgi põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema ELi kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt.
2. Kui artikli 8 lõikes 2 osutatud varasema siseriikliku kaubamärgi või artikli 8 lõikes 4 osutatud muu varasema tähise omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud hilisema ELi kaubamärgi kasutamisega liikmesriigis, kus on kaitstud varasem kaubamärk või muu varasem tähis, olles sellisest kasutamisest teadlik, ei ole tal enam õigust varasema kaubamärgi või muu varasema tähise põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema ELi kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel ei ole hilisema ►M1 ELi kaubamärgi ◄ omanikul õigust vaidlustada varasema õiguse kasutamist ka siis, kui seda õigust ei saa enam kasutada hilisema ►M1 ELi kaubamärgi ◄ vastu.
4. JAGU
Tühistamise ja kehtetuks tunnistamise tagajärjed
Artikkel 55
Tühistamise ja kehtetuks tunnistamise tagajärjed
1. Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäevast alates ei ole ►M1 ELi kaubamärgil ◄ käesolevas määruses sätestatud õiguslikku toimet, kuivõrd omaniku õigused on tühistatud. Ühe poole taotlusel võib otsuses kindlaks määrata varasema kuupäeva, mil ilmnes üks tühistamise põhjustest.
2. Loetakse, et ►M1 ELi kaubamärgil ◄ on algusest peale puudunud käesoleva määruse kohane toime sellises ulatuses, millises kaubamärk on kehtetuks tunnistatud.
3. Kui ►M1 ELi kaubamärgi ◄ omaniku hooletusest või pahausklikkusest tingitud kahju hüvitamise nõudeid või alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid käsitlevate siseriiklike õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti, ei mõjuta ►M1 ELi kaubamärgi ◄ tühistamise või kehtetuks tunnistamise tagajärjed:
a) rikkumise kohta tehtud jõustunud otsuseid, mis on täitmisele pööratud enne tühistamist või kehtetuks tunnistamist;
b) enne tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsust sõlmitud lepinguid, kuivõrd neid on täidetud enne otsuse tegemist; õiguspärasuse tagamiseks võib asjaomase lepingu alusel makstud summad siiski tagasi nõuda ulatuses, millises asjaolud seda õigustavad.
5. JAGU
Tühistamise ja kehtetuks tunnistamisega seotud menetlus ametis
Artikkel 56
Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus
1. ►M1 ELi kaubamärgi ◄ omaniku õiguste tühistamise taotluse või taotluse kaubamärgi kehtetuks tunnistamise kohta võib esitada ametile:
a) artiklite 51 ja 52 kohaldamise korral iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajate, tootjate, teenuseosutajate, kaubastajate või tarbijate huve ja kes võib tema suhtes kohaldatava õiguse alusel olla enda nimel kohtuasjades hagejaks ja kostjaks;
b) artikli 53 lõike 1 kohaldamisel artikli 41 lõikes 1 osutatud isikud;
c) artikli 53 lõike 2 kohaldamisel nimetatud lõikes osutatud varasemate õiguste omanikud või isikud, kellel on ►M1 liidu õigusaktide või asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt ◄ õigus kasutada kõnealuseid õigusi.
2. Taotlusele lisatakse kirjalik põhjendus. See loetakse esitatuks pärast lõivu tasumist.
3. Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus on vastuvõetamatu, kui amet või artiklis 95 osutatud ELi kaubamärkide kohus on samas küsimuses, sama alusega ja samade pooltega seotud taotluse suhtes juba sisulise otsuse teinud ning see ameti otsus või kohtuotsus on saanud lõpliku otsuse mõju.
Artikkel 57
Taotluse läbivaatamine
1. Õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamise käigus kutsub amet pooli nii sageli kui vajalik ning määratud tähtaja jooksul esitama märkusi teiste poolte või ameti enese edastatud teadete kohta.
2. ELi kaubamärgi omaniku nõudel peab kehtetuks tunnistamise menetluses osalev varasema ELi kaubamärgi omanik tõendama, et varasemat ELi kaubamärki on liidus tegelikult kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille suhtes see on registreeritud, viie aasta jooksul enne kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäeva ning et nimetatud varasema kaubamärgi omanik on esitanud selle taotluse alusena või et mittekasutamine on õigustatud, tingimusel et varasem ELi kaubamärk on selleks kuupäevaks olnud registreeritud vähemalt viis aastat. Kui ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks või ELi kaubamärgi taotluse prioriteedikuupäevaks on varasem ELi kaubamärk olnud registreeritud vähemalt viis aastat, esitab varasema ELi kaubamärgi omanik tõendid ka selle kohta, et artikli 42 lõikes 2 sätestatud tingimused olid kõnealusel kuupäeval täidetud. Selliste tõendite puudumise korral lükatakse kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi. Kui varasemat ELi kaubamärki on kasutatud vaid osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, loetakse see kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamisel ainult nende kaupade või teenuste jaoks registreerituks.
3. Lõiget 2 kohaldatakse ka artikli 8 lõike 2 punktis a osutatud varasemate siseriiklike kaubamärkide suhtes, asendades kasutuse ►M1 liidus ◄ kasutusega liikmesriigis, kus varasem kaubamärk on kaitstud.
4. Kui amet peab seda vajalikuks, võib ta teha pooltele ettepaneku saavutada rahumeelne lahendus.
5. Kui õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamisel ilmneb, et kaubamärki ei oleks tohtinud registreerida osa või kõigi kaupade ja teenuste suhtes, mille jaoks see on registreeritud, tühistatakse ►M1 ELi kaubamärgi ◄ omaniku õigused või tunnistatakse kaubamärk nende kaupade või teenuste puhul kehtetuks. Vastupidisel juhul lükatakse õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi.
6. Ameti otsus, mis käsitleb õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlust, kantakse registrisse niipea, kui see on muutunud lõplikuks.
Artikkel 57a
Volituste delegeerimine
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse artiklites 56 ja 57 osutatud ELi kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise menetluslikud üksikasjad ning artiklis 18 osutatud agendi nimele registreeritud ELi kaubamärgi ülemineku menetluslikud üksikasjad.
VII JAOTIS
KAEBUSED
Artikkel 58
Otsused, mille peale võib kaevata
1. Kaebuse võib esitada ameti kõigi selliste otsuseid tegevate isikute või üksuste otsuste peale, kes on loetletud artikli 130 punktides a–d ning asjakohastel juhtudel nimetatud artikli punktis f. Need otsused jõustuvad alles artiklis 60 osutatud kaebuste esitamise tähtaja möödumise päevast. Kaebuse esitamisel on peatav mõju.
2. Otsuse peale, mis ei lõpeta menetlust ühe poole suhtes, saab kaevata ainult koos lõppotsusega, välja arvatud juhul, kui see otsus näeb ette eraldi kaebuse esitamise.
Artikkel 59
Isikud, kellel on kaebuse esitamise ja kaebuse menetlemises osalemise õigus
Kaebuse võib esitada menetluspool, kelle kahjuks otsus tehti. Teised menetluspooled on apellatsioonimenetluse seaduslikud pooled.
Artikkel 60
Kaebuse esitamise tähtaeg ja vorm
1. Kaebus esitatakse ametile kirjalikult kahe kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest. Teadet ei loeta esitatuks enne, kui on tasutud lõiv kaebuse esitamise eest. See esitatakse selles keeles, milles toimus menetlus, kus tehti edasikaevatav otsus. Nelja kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemise kuupäevast esitatakse kirjalik selgitus kaebuse aluste kohta.
2. Inter partes menetlustes võib kostja taotleda oma vastuses otsuse tegemist vaidlustatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks seoses kaebuses nimetamata küsimusega. Sellised esildised kaotavad kehtivuse, kui kaebuse esitaja lõpetab menetluse.
Artikkel 61
Otsuste läbivaatamine ex parte juhtudel
1. Kui kaebuse esitanud osapool on menetluse ainus osapool ning kui vaidlustatava otsuse teinud osakond leiab kaebuse olevat vastuvõetava ja põhjendatud, parandab ta oma otsust.
2. Kui otsust ei muudeta ühe kuu jooksul pärast põhjenduse esitamist, antakse kaebus viivitamata ilma sisuliste kommentaarideta üle apellatsiooninõukogule.
▼M1 —————
Artikkel 63
Kaebuste menetlemine
1. Kui kaebus on vastuvõetav, kontrollib apellatsioonikoda, kas kaebus on põhjendatud.
2. Kaebuse menetlemise käigus kutsub apellatsioonikoda pooli nii sageli kui vajalik ning nõukogu määratud tähtaja jooksul esitama märkusi teate kohta, mille on esitanud teine osapool või apellatsioonikoda.
Artikkel 64
Kaebuste kohta tehtavad otsused
1. Pärast kaebuse põhjendatuse kontrollimist teeb apellatsioonikoda kaebuse kohta otsuse. Apellatsioonikoda kas tegutseb edasikaevatud otsuse teinud talituse pädevuse piires või saadab asja nimetatud talitusele edasiseks menetlemiseks.
2. Kui apellatsioonikoda tagastab asja edasikaevatud otsuse teinud talitusele edasiseks menetlemiseks, on kõnealune talitus seotud apellatsioonikoja õigusliku otsusega, kui faktid on samad.
3. Apellatsioonikoja otsused jõustuvad alles artikli 65 lõikes 5 osutatud tähtaja möödumisel või kui selle aja jooksul kaevatakse asi edasi Üldkohtusse, siis alates kõnealuse edasikaebuse või Euroopa Kohtule Üldkohtu otsuse kohta esitatava mis tahes kaebuse rahuldamata jätmise kuupäevast.
Artikkel 65
Euroopa Kohtusse kaebamine
1. Kaebusi käsitlevate apellatsiooninõukogude otsuste kohta võib Üldkohtule esitada kaebuse.
2. Kaebuse aluseks võib olla pädevuse puudumine, olulise menetlusnormi rikkumine, asutamislepingu, käesoleva määruse või nende rakendusnormide rikkumine või võimu kuritarvitamine.
3. Üldkohus on pädev vaidlustatud otsust tühistama või muutma.
4. Kaebusega võib ühineda iga menetluspool, kelle huve apellatsioonikoja otsus kahjustab.
5. Kaebus esitatakse Üldkohtule kahe kuu jooksul pärast apellatsioonikoja otsuse teatavakstegemist.
6. Amet võtab vajalikud meetmed Üldkohtu otsuse täitmiseks või, kui Euroopa Kohtule esitatakse kõnealuse otsuse kohta apellatsioonikaebus, Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.
Artikkel 65a
Volituste delegeerimine
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks järgmine:
a) artikli 60 kohase kaebuse esitamist käsitleva teate formaalne sisu ning kaebuse esitamise ja läbivaatamise kord;
b) artikli 64 kohaste apellatsioonikoja otsuste formaalne sisu ja vorm;
c) artiklis 60 osutatud kaebuse esitamise lõivu tagasimaksmine.
VIII JAOTIS
EUROOPA LIIDU KOLLEKTIIVKAUBAMÄRGID
Artikkel 66
Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgid
1. ►M1 Euroopa Liidu kollektiivkaubamärk („ELi kollektiivkaubamärk”) ◄ on ►M1 ELi kaubamärk ◄ , mida kirjeldatakse kaubamärgi taotlemisel ►M1 ELi kollektiivkaubamärgina ◄ ja mis eristab kaubamärgiomanikuks oleva ►M1 liidu ◄ liikmete kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest. ►M1 ELi kollektiivkaubamärki ◄ võivad taotleda valmistajate, tootjate, teenuseosutajate ja turustajate ühendused, kellel võib nende suhtes kehtivate õigusaktide kohaselt olla igasuguseid õigusi ja kohustusi, kes võivad sõlmida lepinguid ja sooritada muid õigustoiminguid ning olla kohtuasjades hagejaks või kostjaks, ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
2. Erandina artikli 7 lõike 1 punktist c võivad märgid või tähised, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, olla ►M1 ELi kollektiivkaubamärgid ◄ lõikes 1 määratletud tähenduses. Kollektiivkaubamärk ei anna omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste märkide või tähiste kasutamine kaubanduses, kui kolmandad isikud kasutavad neid hea tööstus- ja äritava kohaselt; eelkõige ei tohi sellise tähise kasutamist keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist nime.
3. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse ►M1 ELi kollektiivkaubamärkide ◄ suhtes, kui artiklites 67–74 ei sätestata teisiti.
Artikkel 67
Kaubamärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad
1. ►M1 ELi kollektiivkaubamärgi ◄ taotleja peab ettenähtud tähtaja jooksul esitama selle kasutamist reguleerivad eeskirjad.
2. Kasutamist reguleerivates eeskirjades täpsustatakse isikud, kellel on lubatud kaubamärki kasutada, ►M1 liidu ◄ liikmeks oleku tingimused ja kui need on olemas, kaubamärgi kasutamise tingimused ja sanktsioonid. Artikli 66 lõikes 2 osutatud kaubamärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad peavad lubama igal isikul, kelle kaubad või teenused on pärit asjaomasest geograafilisest piirkonnast, saada kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmeks.
3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud põhikirja sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 68
Taotluse tagasilükkamine
1. Lisaks ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotluse artiklites 36 ja 37 sätestatud tagasilükkamise põhjustele lükatakse ►M1 ELi kollektiivkaubamärgi ◄ taotlus tagasi, kui artiklite 66 ja 67 sätted ei ole täidetud või kui kasutamist reguleerivad eeskirjad on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega.
2. ►M1 ELi kollektiivkaubamärgi ◄ taotlus lükatakse tagasi ka siis, kui avalikkust võidakse eksitada kaubamärgi olemuse või tähtsuse osas, eriti kui seda võidakse pidada millekski muuks kui kollektiivkaubamärgiks.
3. Taotlust ei lükata tagasi, kui taotleja täidab kasutamist reguleerivaid eeskirju muutes lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded.
Artikkel 69
Kolmandate isikute märkused
Kui ametile esitatakse artikli 40 kohaselt kirjalikud märkused ELi kollektiivkaubamärgi kohta, võivad kõnealused märkused põhineda ka konkreetsetel alustel, millele tuginedes tuleks ELi kollektiivkaubamärgi taotlus artikli 68 kohaselt tagasi lükata.
Artikkel 70
Kaubamärkide kasutamine
►M1 ELi kollektiivkaubamärgi ◄ kasutamine selleks volitatud isiku poolt vastab käesoleva määruse nõuetele, tingimusel et täidetud on ka muud tingimused, mis käesoleva määrusega ►M1 ELi kaubamärkide ◄ kasutamisele kehtestatakse.
Artikkel 71
Kaubamärkide kasutamist reguleerivate eeskirjade muutmine
1. ►M1 ELi kollektiivkaubamärgi ◄ omanik peab esitama ametile kõik kasutamist reguleerivad eeskirjad, mida on muudetud.
2. Muudatust ei nimetata registris, kui muudetud eeskirjad ei vasta artikli 67 nõuetele või kui need on seotud ühega artiklis 68 osutatud tagasilükkamise põhjustest.
3. Kollektiivkaubamärgi muudetud põhikirjale võib artikli 69 kohaselt esitada ka kirjalikke märkusi.
4. Käesoleva määruse kohaldamisel jõustuvad kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatused alles kuupäeval, mil registrisse tehakse kanne muutmise kohta.
Artikkel 72
Isikud, kellel on õigus esitada õigusrikkumise suhtes hagi
1. Artikli 22 lõigete 3 ja 4 sätteid litsentsiaatide õiguste kohta kohaldatakse kõigi isikute suhtes, kes on volitatud kasutama ►M1 ELi kollektiivkaubamärki ◄ .
2. ►M1 ELi kollektiivkaubamärgi ◄ omanikul on õigus nõuda kompensatsiooni nende isikute nimel, kellel on luba kasutada kaubamärki, kui nad on kandnud kahju kaubamärgi loata kasutamise tagajärjel.
Artikkel 73
Tühistamise põhjused
Lisaks artiklis 51 osutatud tühistamispõhjustele tühistatakse ►M1 ELi kollektiivkaubamärgi ◄ kollektiivkaubamärgi omaniku õigused ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:
a) omanik ei võta mõistlikke meetmeid takistamaks kaubamärgi kasutamist viisil, mis ei ole kooskõlas kasutamist reguleerivates eeskirjades sätestatud kasutamistingimustega, kui need on olemas, ja mille muudatused on vajaduse korral registris nimetatud;
b) omanik on kasutanud kaubamärki nii, et see võib eksitada avalikkust artikli 68 lõikes 2 osutatud viisil;
c) kaubamärgi kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatust on nimetatud registris vastuolus artikli 71 lõike 2 sätetega, kui kaubamärgiomanik ei täida kõnealuste sätetega ette nähtud nõudeid kasutamist reguleerivate eeskirjade täiendava muutmisega.
Artikkel 74
Kehtetuse alused
Lisaks artiklites 52 ja 53 sätestatud kehtetuks tunnistamise põhjustele tunnistatakse artikli 68 sätete vastaselt registreeritud ►M1 ELi kollektiivkaubamärk ◄ kehtetuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui kaubamärgiomanik ei täida kõnealuste sätetega ette nähtud nõudeid kasutamist reguleerivate eeskirjade täiendava muutmisega.
2. JAGU
ELi sertifitseerimismärgid
Artikkel 74b
ELi sertifitseerimismärgi põhikiri
3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud põhikirja sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
IX JAOTIS
MENETLUS
1. JAGU
Üldsätted
Artikkel 75
Otsuste põhjendav osa
Ameti otsustes märgitakse põhjused, millel need rajanevad. Otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.
Artikkel 76
Faktide kontrollimine ameti omal algatusel
1. Asju menetledes kontrollib amet fakte omal algatusel; registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetlustes piirdub amet siiski kontrollimisel osaliste esitatud faktide, tõendite ja väidetega ning esitatud nõudmistega. ►M1 Artikli 52 kohastes kehtetuks tunnistamise menetlustes piirdub amet läbivaatamisel poolte esitatud põhjuste ja argumentidega. ◄
2. Amet võib mitte arvesse võtta fakte ja tõendeid, mille asjaomased pooled on esitanud hilinenult.
Artikkel 77
Suuline menetlus
1. Kui amet leiab, et otstarbekas on suuline menetlus, viiakse see läbi ameti omal algatusel või menetluspoole taotlusel.
2. Suuline menetlus kontrollijate, vastulausete osakonna ja kaubamärkide haldus- ja õigusosakonna ees ei ole avalik.
3. Suuline menetlus, sealhulgas otsuse väljakuulutamine tühistamisosakonnas ja apellatsioonikojas on avalik, kui asja menetlev talitus ei otsusta teisiti asjade puhul, mille avalik menetlemine võib eelkõige menetluspoolele põhjustada olulist ja põhjendamatut kahju.
4. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks suulise menetluse üksikasjalikud sätted, sealhulgas keelte kasutamise üksikasjalik kord vastavalt artiklile 119.
Artikkel 78
Tõendite kogumine
1. Ametis toimuvate menetluste puhul kuuluvad tõendite esitamise või saamise viiside hulka:
a) poolte ärakuulamine;
b) teabe taotlemine;
c) dokumentide või tõendite esitamine;
d) tunnistajate ülekuulamine;
e) eksperdiarvamuste esitamine;
f) kirjalikud, vande all antud või tõendatud ütlused või ütluste andmise liikmesriigi seaduste kohaselt samaväärsed muud ütlused.
2. Asjaomane talitus võib määrata kogutud tõendeid kontrollima ühe oma liikme.
3. Kui amet peab vajalikuks võtta poolelt, tunnistajalt või eksperdilt suulisi ütlusi, saadab ta asjaomasele isikule kutse ametisse ilmuda.
4. Pooli teavitatakse tunnistaja või eksperdi kuulamisest ametis. Neil on õigus viibida ütluste andmise juures ning esitada tunnistajale või eksperdile küsimusi.
6. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse tõendite kogumise üksikasjalik kord.
Artikkel 79
Teatamine
5. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse teatamise üksikasjalik kord.
Artikkel 79b
Ametile saadetavad teated
2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse eeskirjad, mis käsitlevad sidevahendeid, sealhulgas elektroonilisi sidevahendeid, mida menetlusosalised kasutavad ametiga suhtlemisel, ja ameti poolt kättesaadavaks tehtavaid vorme.
Artikkel 79c
Tähtajad
5. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse tähtaegade arvutamise ja kestuse üksikasjad.
Artikkel 80
Otsuste tühistamine
1. Kui amet on teinud registrisse kande või võtnud vastu otsuse, mis sisaldab ilmset ametile omistatavat menetluslikku viga, tagab ta kande kehtetuks tunnistamise või otsuse tühistamise. Kui menetluses on ainult üks osapool ning kui kanne või tegu mõjutab tema õigusi, toimub tühistamine või kehtetuks tunnistamine isegi juhul, kui viga ei olnud osapoolele teada.
2. Lõikes 1 osutatud tühistamise või kehtetuks tunnistamise teeb kas ameti enda algatusel või ühe menetlusosalise taotlusel kande või otsuse teinud osakond. Tühistamine või kehtetuks tunnistamine toimub kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil registrisse tehti kanne või võeti vastu otsus, pärast menetlusosalistega ning registrisse kantud kõnealuse ühenduse kaubamärgi omanikuga konsulteerimist.
3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse otsuse kehtetuks tunnistamise või registrikande kustutamise kord.
Artikkel 81
Tähtaja ennistamine
1. ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotleja või omaniku või muu ametis menetletava asja osalise puhul, kellel kõikidest asjaolude kohaselt võetud meetmetest hoolimata ei ole olnud võimalik ameti määratud tähtajast kinni pidada, võib tema taotluse korral tähtaja ennistada, kui tähtaja möödalaskmine toob käesoleva määruse sätetest tulenevalt vahetult kaasa õiguste või õiguskaitsevahendite kaotamise.
2. Taotlus tuleb esitada kirjalikult kahe kuu jooksul alates tähtaja möödalaskmise põhjuse äralangemisest. Tegemata jäetud toiming tuleb sooritada selle aja jooksul. Taotluse võib esitada mööda lastud tähtaja möödumisele järgneva aasta jooksul. Kui on jäetud esitamata pikendamistaotlus või on jäetud tasumata pikendamislõiv, arvatakse nimetatud üheaastasest tähtajast maha artikli 47 lõike 3 kolmandas lauses sätestatud kuuekuuline ajavahemik.
3. Taotluses tuleb näidata alused ning faktid, millel see põhineb. Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui õiguste taastamise lõiv on tasutud.
4. Taotluse kohta teeb otsuse talitus, kelle pädevuses on teha otsus sooritamata jäetud toimingu kohta.
5. Käesolevat artiklit ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 2, artikli 41 lõikes 1 ja lõikes 3 ning artikli 82 osutatud tähtaegade suhtes.
6. Kui ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotleja või omaniku õigused ennistatakse, ei või ta neid teostada kolmanda isiku suhtes, kes on heauskselt toonud turule kaupu või osutanud teenuseid ►M1 ELi kaubamärgiga ◄ identse või sarnase tähise alusel ajal, mis jääb taotlemise või ►M1 ELi kaubamärgi ◄ õiguste kaotamise ja registris kõnealuste õiguste ennistamist käsitleva teate avaldamise vahele.
7. Kolmas isik, kes võib juhinduda lõike 6 sätetest, võib ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotleja või omaniku suhtes tehtud õiguste ennistamise otsuse kohta algatada kolmanda isikuna menetluse kahe kuu jooksul alates nimetatud õiguste ennistamise teate avaldamisest.
8. Käesoleva artikli sätted ei piira liikmesriigi õigust ennistada käesolevas määruses sätestatud tähtaegu, millest tuleb kinni pidada selle riigi asutuste suhtes.
Artikkel 82
Menetluse jätkamine
1. ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotleja või omanik või muu menetlusosaline, kes ei ole ameti ees pidanud kinni tähtajast, võib taotleda menetluse jätkamist, tingimusel et tegemata jäetud tegu on sooritatud taotluse esitamise ajaks. Menetluse jätkamist käsitlev taotlus võetakse vastu üksnes siis, kui see esitatakse kahe kuu jooksul alates selle tähtaja lõpust, millest kinni ei peetud. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui lõiv menetluse jätkamise eest on tasutud.
2. Käesolevat artiklit ei kohaldata artikli 25 lõikes 3, artiklis 27, artikli 29 lõikes 1, artikli 33 lõikes 1, artikli 36 lõikes 2, artiklis 41, artiklis 42, artikli 47 lõikes 3, artiklis 60, artiklis 62, artikli 65 lõikes 5, artiklis 81 ja artiklis 112 osutatud tähtaegade ja käesolevas artiklis sätestatud tähtaegade ega nende tähtaegade suhtes, pärast taotluse tegemist, mis rakendusmääruses on sätestatud artikli 30 alusel prioriteedinõude, artikli 33 tähenduses näituseprioriteedi nõude või artikli 34 tähenduses vanemusnõude esitamiseks.
3. Taotluse kohta teeb otsuse talitus, kelle pädevuses on teha otsus sooritamata jäetud toimingu kohta.
4. Kui amet võtab taotluse vastu, käsitatakse tähtpäeva möödumisest tulenevaid tagajärgi mittesaabunutena. Kui otsus tehti tähtpäeva ja menetluse jätkamist käsitleva taotluse esitamise vahel, vaatab tegemata jäetud toimingu kohta otsuse tegemiseks pädev osakond otsuse läbi ja teeb uue otsuse juhul, kui tegemata jäetud toimingu tegemine on selleks piisav. Kui amet leiab pärast otsuse läbivaatamist, et algset otsust ei ole vaja muuta, kinnitatakse seda kirjalikult.
5. Kui amet lükkab taotluse tagasi, hüvitatakse lõiv.
Artikkel 82a
Menetluse katkestamine
3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse ametis menetluse jätkamise üksikasjalik kord.
Artikkel 83
Viide üldpõhimõtetele
Kui käesolev määrus, rakendusmäärus, lõivumäärus või apellatsioonikoja töökord menetlusnorme ei sisalda, võtab amet arvesse liikmesriikides üldtunnustatud menetlusõiguse põhimõtteid.
Artikkel 84
Rahaliste kohustuste lõppemine
1. Ameti nõudeõigus lõivude suhtes aegub nelja aasta möödumisel selle kalendriaasta lõpust, mil asjaomane lõiv oleks tulnud tasuda.
2. Nõudeõigus ameti vastu makstud lõivude või enam makstud summade tagastamiseks aegub nelja aasta möödumisel selle kalendriaasta lõpust, mil kõnealune õigus on tekkinud.
3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade kulgemise katkestab lõikes 1 nimetatud juhul lõivu tasumise nõue ning lõikes 2 nimetatud juhul kirjalik põhistatud nõue. Tähtaja katkemisel hakkab see katkemispäevast uuesti kulgema ning möödub hiljemalt kuus aastat pärast selle aasta lõppu, mil tähtaeg esmalt kulgema hakkas, kui vahepeal ei ole alanud kohtumenetlus asjaomase õiguse teostamiseks; sel juhul ei möödu tähtaeg enne kui üks aasta pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. JAGU
Kulud
Artikkel 85
Kulud
1. Pool, kelle kahjuks on lõppenud vastulausemenetlus, tühistamismenetlus, kehtetuks tunnistamise menetlus või kaebuse menetlus, kannab menetluse teise poole kulud ning kõik enda menetlusega seotud kulud, ilma et see piiraks artikli 119 lõike 6 kohaldamist, sealhulgas sõidu- ja elamiskulud ning esindaja, nõustaja või advokaadi tasud rakendusmääruses sätestatud tingimustel igale kulukategooriale kehtestatud astmestiku piires.
1a. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks menetluse võitnud poole tegelike menetluskulude maksimummäärad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Sõidu- ja elamiskuludega seonduvate summade kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse vahemaad poole, esindaja või tunnistaja või eksperdi elukoha või tegevuskoha ja suulise menetluse toimumise koha vahel ning menetluse etappi, mille käigus kulud tekivad, ning artikli 93 lõike 1 tähenduses esindamise kuludega seoses ka vajadust tagada, et teine pool ei kuritarvita kulude kandmise kohustust taktikalistel põhjustel. Elamiskulud arvutatakse liidu ametnike personalieeskirjade ja liidu muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 ( 6 ).
Menetluse kaotanud pool kannab ainult ühe vastuväite esitaja ja, kui see on asjakohane, ühe esindaja kulud.
2. Kui osa mõlema poole taotlusi rahuldatakse ja osa jäetakse rahuldamata või kui õigluspõhimõtted seda nõuavad, otsustab vastulausete osakond, tühistamisosakond või apellatsioonikoda siiski teistsuguse kulude jaotamise.
3. Pool, kes lõpetab menetluse ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotluse, vastulause, õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse või kaebuse tagasivõtmisega või ►M1 ELi kaubamärgi ◄ pikendamata jätmisega või ►M1 ELi kaubamärgist ◄ loobumisega, tasub teise poole lõivud ja kannab tema kulud lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.
4. Kui asjas otsust ei tehta, otsustab kulude kandmise vastulausete osakond, tühistamisosakond või apellatsioonikoda.
5. Kui pooled sõlmivad vastulausete osakonnas, tühistamisosakonnas või apellatsioonikojas eelmistes lõigetes sätestatust erineva kulude jaotamise kokkuleppe, võtab asjaomane asutus selle kokkuleppe teadmiseks.
6. Vastulausete osakond või tühistamisosakond või apellatsiooninõukogu määrab kindlaks eelmiste lõigete kohaselt tasutavad kulud, kui neid piiratakse ametile tasutavate lõivude ja esindamiskuludega. Muudel juhtudel määrab apellatsiooninõukogu kantselei või vastulausete osakonna või tühistamisosakonna töötaja kindlaks taotluse korral hüvitatavate kulude summa. Taotlus võetakse vastu ainult kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil taotlusega hõlmatud kulude kindlaksmääramise otsus muutub lõplikuks. Seda kindlaksmääratud summat võib muuta vastulausete osakonna või tühistamisosakonna või apellatsiooninõukogu otsusega, kui ettenähtud tähtaja jooksul esitatakse sellekohane taotlus.
Artikkel 86
Kulude summa kindlaksmääramist käsitlevate otsuste sundtäitmine
1. Kõik ameti jõustunud otsused, milles määratakse kindlaks kulude summad, kuuluvad täitmisele.
2. Täitmist reguleerivad selles riigis kehtivad tsiviilkohtumenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab. ►M1 Iga liikmesriik määrab ühe ametiasutuse, kes vastutab lõikes 1 osutatud otsuse autentsuse kontrollimise eest, ja edastab kõnealuse asutuse kontaktandmed ametile, Euroopa Kohtule ja komisjonile. Kõnealune ametiasutus lisab otsusele korralduse otsuse täitmise kohta ainukese formaalsusena peale otsuse autentsuse tõestamise. ◄
3. Kui need formaalsused on asjassepuutuva poole avalduse põhjal lõpetatud, võib nimetatud pool taotleda täitmist kooskõlas riigi õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale asutusele.
4. Täitmist võib peatada ainult Euroopa Kohtu otsusega. Asjassepuutuva riigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.
3. JAGU
Avalikkuse ja liikmesriikide asutuste teavitamine
Artikkel 87
ELi kaubamärkide register
1. Amet peab ELi kaubamärkide registrit ja ajakohastab seda.
2. Register sisaldab ELi kaubamärgi taotluste ja registreerimise kohta järgmisi kandeid:
a) taotluse esitamise kuupäev;
b) taotluse toimiku number;
c) taotluse avaldamise kuupäev;
d) taotleja nimi ja aadress;
e) esindaja nimi ja tegevuskoht, välja arvatud artikli 92 lõike 3 esimese lauses osutatud esindaja;
f) kaubamärgi kujutis koos märkusega kaubamärgi olemuse kohta ning kaubamärgi kirjeldus, kui see on asjakohane;
g) toodete ja teenuste nimetused;
h) andmed artikli 30 kohaselt esitatud prioriteedinõuete kohta;
i) andmed artikli 33 kohaselt esitatud näituseprioriteeti käsitlevate nõuete kohta;
j) andmed artiklis 34 osutatud registreeritud varasema kaubamärgi vanemust käsitlevate nõuete kohta;
k) kinnitus selle kohta, et kaubamärk on kasutamise käigus omandanud eristusvõime artikli 7 lõike 3 kohaselt;
l) märge selle kohta, et kaubamärk on kollektiivmärk;
n) keel, milles taotlus on esitatud, ja taotleja poolt taotluses märgitud teine keel artikli 119 lõike 3 kohaselt;
o) kaubamärgi registris registreerimise kuupäev ja registrinumber;
p) teatis selle kohta, et taotlus tuleneb Euroopa Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu muutumisest lähtuvalt käesoleva määruse artiklist 161, lisaks rahvusvahelise registreeringu kuupäev lähtuvalt Madridi protokolli artikli 3 lõikest 4 või rahvusvahelisele registreerimisele järgnev territoriaalse kaitse Euroopa Liidule laiendamise registreerimise kuupäev lähtuvalt Madridi protokolli artikli 3ter lõikest 2 ning vajaduse korral rahvusvahelise registreeringu prioriteedikuupäev.
3. Lisaks sisaldab register järgmisi kandeid koos iga sellise kande tegemise kuupäevaga:
a) ELi kaubamärgi omaniku nime, aadressi või kodakondsuse muutus ja taotleja elu-, asu- või tegevuskoha riigi muutus;
b) muu kui artikli 92 lõike 3 esimeses lauses osutatud esindaja nime või tegevuskoha aadressi muutus;
c) kui määratakse uus esindaja, siis selle esindaja nimi ja tegevuskoha aadress;
d) kaubamärgi muutmine artiklite 43 ja 48 kohaselt ning vigade parandused;
e) teatis kollektiivkaubamärgi põhikirja muutmise kohta artikli 71 kohaselt;
f) andmed määruse artiklis 34 osutatud registreeritud varasema kaubamärgi vanemust käsitlevate nõuete kohta artikli 35 kohaselt;
g) täielik või osaline üleminek artikli 17 kohaselt;
h) asjaõiguse seadmine või üleminek artikli 19 kohaselt ja asjaõiguse olemus;
i) sundtäitmine artikli 20 kohaselt ja maksejõuetusmenetlus artikli 21 kohaselt;
j) litsentsi andmine või üleminek artikli 22 kohaselt ja kui see on kohaldatav litsentsi liik;
k) registreeringu pikendamine artikli 47 kohaselt, pikendamise jõustumise kuupäev ja piirangud artikli 47 lõike 4 kohaselt;
l) märge registreeringu kehtivuse lõppemise kindlakstegemise kohta artikli 47 kohaselt;
m) kaubamärgiomaniku avaldus taotluse tagasivõtmise või kaubamärgist loobumise kohta vastavalt artiklitele 43 ja 50;
n) vastulause esitamise kuupäev ja vastulause üksikasjad artikli 41 kohaselt või taotluse esitamise kuupäev artikli 56 kohaselt või tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitleva vastuhagi esitamise kuupäev artikli 100 lõike 4 kohaselt või kaebuse esitamise kuupäev artikli 60 kohaselt;
o) vastulause või taotluse või vastuhagi kohta tehtud otsuse kuupäev ja sisu artikli 57 lõike 6 või artikli 100 lõike 6 kolmanda lause kohaselt või kaebuse kohta tehtud otsuse kuupäev ja sisu artikli 64 kohaselt;
p) märge muutmistaotluse saamise kohta artikli 113 lõike 2 kohaselt;
q) käesoleva artikli lõike 2 punkti e kohaselt registrisse kantud esindaja registrist kustutamine;
r) siseriikliku kaubamärgi vanemuse kustutamine;
s) käesoleva lõike punktides h, i ja j osutatud kannete muutmine või registrist kustutamine;
t) ELi kaubamärgi asendamine rahvusvahelise registreeringuga artikli 157 kohaselt;
u) ELi kaubamärgi taotlusel põhineva rahvusvahelise registreeringu kuupäev ja number, mis on registreeritud ELi kaubamärgina artikli 148 lõike 1 kohaselt;
v) ELi kaubamärgil põhineva rahvusvahelise registreeringu kuupäev ja number artikli 148 lõike 2 kohaselt;
w) taotluse jagamine artikli 44 kohaselt ja registreeringu jagamine artikli 49 kohaselt koos käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kannetega jagatud registreeringu kohta ning algse registreeringu kaupade ja teenuste muudetud loetelu;
x) otsuse või registrisse kandmise tühistamine artikli 80 kohaselt, kui tühistamine puudutab avaldatud otsust või registrisse kandmist.
4. Tegevdirektor võib otsustada, et registrisse kantaks artikli 123 lõike 4 kohaselt ka muid andmeid peale käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete.
5. Registrit võib pidada elektrooniliselt. Amet kogub, organiseerib, avalikustab ja säilitab lõike 9 kohastel eesmärkidel lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid, kaasa arvatud isikuandmed. Amet hoiab registri avalikkusele kergesti kättesaadavana.
6. ELi kaubamärgi omanikule teatatakse kõigist registris tehtud muudatustest.
7. Taotluse alusel väljastab amet registrist kinnitatud või kinnitamata väljavõtteid, mille eest tuleb tasuda lõiv.
8. Lõigetes 2 ja 3 esitatud kannete andmeid, kaasa arvatud isikuandmeid, töödeldakse järgmistel eesmärkidel:
a) käesolevas määruses ja selle kohaselt vastu võetud õigusaktides kirjeldatud taotluste ja/või registreeringute haldamine;
b) ametiasutustele ja ettevõtjatele tutvumiseks ja teabe hankimiseks mõeldud avaliku registri pidamine eesmärgiga võimaldada neil kasutada käesoleva määrusega neile antud õiguseid ja saada teavet kolmandatele isikutele kuuluvate varasemate õiguste kohta ning
c) aruannete ja statistika koostamine, et võimaldada ametil optimeerida oma tegevust ja parandada süsteemi toimimist.
9. Kõik lõigete 2 ja 3 kohaste kannete andmeid, kaasa arvatud isikuandmeid, peetakse avalikkusele huvi pakkuvateks andmeteks ja neile on juurdepääs kõigil kolmandatel isikutel. Õiguskindluse huvides säilitatakse registri kandeid määramata aja jooksul.
Artikkel 87a
Andmebaas
1. Lisaks kohustusele pidada registrit artikli 87 tähenduses kogub amet kõik andmed, mille käesoleva määruse või selle kohaselt vastu võetud õigusaktide kohaselt esitavad taotlejad või teised menetluses osalevad isikud, ja säilitab need elektroonilises andmebaasis.
2. Elektrooniline andmebaas võib lisaks artikli 87 kohaselt registrisse kantud isikuandmetele sisaldada selliseid andmeid, mis on nõutavad käesoleva määruse või selle kohaselt vastu võetud õigusaktide kohaselt. Selliste andmete kogumine, säilitamine ja töötlemine toimub järgmistel eesmärkidel:
a) käesolevas määruses ja selle kohaselt vastu võetud õigusaktides kirjeldatud taotluste ja/või registreeringute haldamine;
b) asjaomaste menetluste läbiviimiseks vajalikule teabele juurdepääsu lihtsustamine ja tõhustamine;
c) taotluse esitajate ja teiste menetluses osalevate isikutega suhtlemine;
d) aruannete ja statistika koostamine, et võimaldada ametil optimeerida oma tegevust ja parandada süsteemi toimimist.
3. Tegevdirektor määrab kindlaks elektroonilisele andmebaasile juurdepääsu tingimused ja viisi, kuidas võib teha masinloetaval kujul kättesaadavaks andmebaasi sisu, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud isikuandmed, kuid kaasa arvatud artiklis 87 loetletud isikuandmed, sealhulgas tasud sellise juurdepääsu eest.
4. Juurdepääs lõikes 2 nimetatud isikuandmetele on piiratud ja neid andmeid ei avalikustata ilma asjaomase isiku selgesõnalise nõusolekuta.
5. Kõiki andmeid säilitatakse tähtajatult. Asjaomane isik võib siiski taotleda kõigi isikuandmete kustutamist andmebaasist 18 kuu möödumisel kaubamärgi kehtivusaja või asjaomase inter partes menetluse lõppemisest. Tal on õigus igal ajal lasta parandada ebaõigeid või valeandmeid.
Artikkel 87b
Internetijuurdepääs otsustele
1. Läbipaistvuse ja prognoositavuse huvides tehakse ameti otsused kättesaadavaks internetis üldsusele teadmiseks ja tutvumiseks. Kõik otsuse vastuvõtmisega lõppenud menetluses osalenud isikud võivad taotleda otsuses sisalduvate isikuandmete kustutamist.
2. Amet võib teha internetis kättesaadavaks oma ülesannetega seotud siseriiklike ja Euroopa Liidu kohtute otsused, et suurendada üldsuse teadlikkust intellektuaalomandialastes küsimustes ja edendada tavade ühtlustamist. Amet järgib esialgsel avaldamisel isikuandmete suhtes sätestatud tingimusi.
Artikkel 88
Toimikutega tutvumine
1. Toimikuid ►M1 ELi kaubamärgi ◄ veel avaldamata taotluste kohta ei anta tutvumiseks ilma taotleja nõusolekuta.
2. Isik, kes suudab tõendada, et ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotleja on lubanud kasutada kaubamärgist tulenevaid õigusi pärast kaubamärgi registreerimist tema vastu, võib toimikutega tutvuda enne kõnealuse taotluse avaldamist ja ilma taotleja nõusolekuta.
3. Pärast ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotluse avaldamist võib kõnealuse taotluse ja sellest tuleneva kaubamärgiga seotud toimikutega tutvuda taotluse põhjal.
4. Kui toimikutega tutvutakse käesoleva artikli lõike 2 või 3 kohaselt, võib tutvumiseks mitte anda artikli 137 kohase väljaarvamise või taandamisega seotud dokumente, otsuste ja arvamuste kavandeid ning kõiki teisi ametisiseseid dokumente, mida kasutatakse otsuste ja arvamuste ettevalmistamiseks, ning toimikute osi, mida asjaomane pool soovis enne toimikuga tutvumise taotluse esitamist säilitada konfidentsiaalsena, kui toimiku sellise osaga tutvumine ei ole põhjendatud tutvumist taotleva isiku ülekaaluka õigustatud huviga.
5. ELi kaubamärgitaotlustega ja ELi registreeritud kaubamärkide toimikutega tutvumisel võimaldatakse tutvuda originaali või ärakirjaga, või kui toimik on salvestatud muude tehniliste vahenditega, siis nende salvestistega. Tegevdirektor määrab kindlaks tutvumise viisi.
6. Kui toimikutega tutvumine toimub lõikes 7 sätestatu kohaselt, ei loeta toimikutega tutvumise taotlust esitatuks enne, kui nõutud lõiv on tasutud. Lõivu ei pea tasuma, kui tutvumine tehniliste vahenditega tehtud salvestistega toimub võrgukeskkonnas.
7. Toimikutega tutvutakse ameti tööruumides. Taotluse korral väljastatakse toimikuga tutvumiseks toimiku dokumentide ärakirjad. Ärakiri väljastatakse pärast lõivu tasumist. Taotluse korral väljastab amet pärast lõivu tasumist ka ELi kaubamärgi taotluse kinnitatud või kinnitamata ärakirja.
8. Ameti toimikutega, mis on seotud liitu nimetavate rahvusvaheliste registreeringutega, võib tutvuda, esitades selleks taotluse, alates artikli 152 lõikes 1 osutatud teate avaldamise kuupäevast ning kooskõlas käesoleva artikli lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud tingimustega.
9. Kohaldades lõikes 4 sätestatud piiranguid, võib amet taotluse põhjal ja pärast vastava lõivu tasumist edastada teavet kõigist taotletava ELi kaubamärgi või registreeritud ELi kaubamärgi toimikutest. Amet võib siiski nõuda, et kasutataks võimalust tutvuda toimiku endaga, kui see on edastatava teabe hulka arvestades otstarbekas.
Artikkel 88a
Toimikute pidamine
1. Amet peab toimikut iga menetluse kohta, mis on seotud ELi kaubamärgi taotlusega või ELi kaubamärgi registreerimisega. Tegevdirektor määrab kindlaks, millises vormis kõnealuseid toimikuid peetakse.
2. Elektroonilise säilitamise korral säilitatakse elektroonilisi toimikuid või nende varukoopiaid tähtajatult. Menetlusosaliste esitatud originaaldokumendid, mis moodustavad elektrooniliste toimikute aluse, kõrvaldatakse pärast tegevdirektori määratud ajavahemiku möödumist.
3. Kui toimikuid või toimikute osi peetakse muul viisil kui elektrooniliselt, siis säilitatakse selliste toimikute osaks olevaid dokumente või tõendeid vähemalt viis aastat pärast selle aasta lõppu, mil taotlus tagasi lükatakse või tagasi võetakse või loetakse tagasivõetuks, ELi kaubamärgi registreeringu kehtivus lõpeb täielikult määruse artikli 47 kohaselt, täielik loobumine ELi kaubamärgist registreeritakse artikli 50 kohaselt või ELi kaubamärk kustutatakse lõplikult registrist artikli 57 lõike 6 või artikli 100 lõike 6 kohaselt.
Artikkel 89
Perioodilised väljaanded
4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse:
a) kuupäev, mida käsitatakse ELi kaubamärgibülletäänis avaldamise kuupäevana;
b) viis, kuidas avaldatakse kanded seoses sellise kaubamärgi registreerimisega, mis ei sisalda muudatusi võrreldes taotluse avaldamisega;
c) ameti teataja väljaannete avalikkusele kättesaadavaks tegemise vormid.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 90
Halduskoostöö
►M1 1. ◄ Kui käesoleva määruse või siseriiklike õigusaktidega ei nähta ette teisiti, abistavad amet ning liikmesriikide asutused ja kohtud taotluse korral üksteist teabe edastamise või toimikute tutvumiseks andmisega. Kui amet annab toimikud tutvumiseks kohtutele, prokuratuuridele või tööstusomandi õiguskaitse keskametitele, ei kohaldata tutvumisele artiklis 88 ette nähtud piiranguid.
2. Amet ei nõua lõivu teabe edastamise või toimikute tutvumiseks andmise eest.
3. Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles täpsustatakse üksikasjalikud eeskirjad ameti ja liikmesriikide asutuste vahelise teabevahetuse ning toimikute tutvumiseks andmise kohta, võttes arvesse piiranguid, mida vastavalt artiklile 88 kohaldatakse ELi kaubamärkide taotluste või registreeringutega seonduvate toimikute tutvumise suhtes, kui need on avatud kolmandatele isikutele. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 91
Väljaannete vahetamine
1. Amet ja liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid saadavad üksteisele taotluse korral ning ametkondlikuks kasutamiseks tasuta oma vastavate väljaannete ühe või mitu eksemplari.
2. Amet võib väljaannete vahetamise või saatmise kohta sõlmida lepinguid.
4. JAGU
Esindus
Artikkel 92
Esinduse üldpõhimõtted
1. Välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhtudel, ei ole ametiga suhtlemisel kohustuslik omada esindajat.
2. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 teise lause kohaldamist, peab füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei asu Euroopa Majanduspiirkonnas, olema artikli 93 lõike 1 kohane esindaja kõikideks ametis tehtavateks käesoleva määruse kohasteks toiminguteks, välja arvatud ELi kaubamärgi taotluse esitamiseks.
3. Füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kelle alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte asub Euroopa Majanduspiirkonnas, võib ametiga suhtlemisel esindada nende töötaja. Käesoleva lõikega hõlmatud juriidilise isiku töötaja võib esindada ka teisi juriidilisi isikuid, kel on eespool nimetatud juriidilise isikuga majandussidemed, isegi juhul, kui nimetatud teiste juriidiliste isikute alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei asu Euroopa Majanduspiirkonnas. Töötajad, kes esindavad isikuid käesoleva lõike tähenduses, esitavad ametile ameti taotlusel või asjakohasel juhul menetlusosalise taotlusel toimikusse lisamiseks allkirjastatud volituse.
4. Kui rohkem kui üks taotleja või rohkem kui üks kolmas isik tegutsevad ühiselt, määratakse ühine esindaja.
Artikkel 93
Kutselised esindajad
1. Füüsilisi ja juriidilisi isikuid võib ametis esindada üksnes:
a) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis kutsenõuetele vastav õigusala töötaja, kelle tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonnas, kuivõrd ta on nimetatud riigis pädev olema esindajaks kaubamärgiga seotud küsimustes;
b) kutseline esindaja, kelle nimi on kantud nimekirja, mida sel otstarbel peab amet.
Ametiga suhtlevad esindajad esitavad ameti või, kui see on asjakohane, teise menetlusosalise nõudel ametile toimikusse lisamiseks allkirjastatud volituse.
2. Kutseliste esindajate nimekirja võib kanda iga füüsilise isiku, kes vastab järgmistele tingimustele:
a) ta on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanik;
b) tema tegevuskoht või töökoht asub Euroopa Majanduspiirkonnas;
c) tal on õigus esindada Beneluxi intellektuaalomandi büroos või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis kaubamärki käsitlevates küsimustes füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Kui asjaomases riigis ei ole sellise õiguse eelduseks erilised kutseoskused, peavad nimekirja kandmist taotlevad isikud, kes tegutsevad kaubamärgiküsimustes esindajana Beneluxi intellektuaalomandi büroos või kõnealuse liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis, olema seda teinud vähemalt viis aastat. Seevastu isikutelt, kelle kutseoskusi tegutseda füüsilise või juriidilise isiku esindajana kaubamärgiküsimustes Beneluxi intellektuaalomandi büroos või mõne Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis on tunnustatud asjaomase riigi õigusaktide kohaselt, ei nõuta nimetatud ameti pidamise kogemust.
3. Nimekirja kantakse taotluse alusel, millele on lisatud asjaomase liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskameti tõend selle kohta, et lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud.
4. Tegevdirektor võib teha erandi:
a) lõike 2 punkti c teises lauses sätestatud nõudest, kui taotleja tõendab, et ta on omandanud nõutava kvalifikatsiooni muul viisil;
b) lõike 2 punktis a sätestatud nõudest kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide puhul, kui lõike 2 punktide b ja c nõuded on täidetud.
5. Isiku võib kutseliste esindajate nimekirjast välja arvata tema soovil või siis, kui tema pädevus esindajana tegutseda lõpeb. Kutseliste esindajate nimekirja muudatused avaldatakse ameti teatajas.
Artikkel 93a
Volituste delegeerimine
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks järgmine:
a) artikli 92 lõikes 4 osutatud ühise esindaja nimetamise tingimused ja kord;
b) tingimused, mille kohaselt peavad artikli 92 lõikes 3 osutatud töötajad ja artikli 93 lõikes 1 osutatud kutselised esindajad esitama ametile esindamise õiguse saamiseks allkirjastatud volituse, ning kõnealuse volituse sisu;
c) asjaolud, mille kohaselt kõrvaldatakse isik artikli 93 lõikes 5 osutatud kutseliste esindajate nimekirjast.
X JAOTIS
►M1 ELi KAUBAMÄRKIDEGA ◄ SEOTUD KOHTUASJADE KOHTUALLUVUS JA MENETLUSNORMID
1. JAGU
Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevate liidu õigusnormide kohaldamine
Artikkel 94
Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevate liidu õigusnormide kohaldamine
1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse ►M1 ELi kaubamärkide ◄ ja ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotluste ning ►M1 ELi kaubamärkide ◄ ja siseriiklike kaubamärkide põhjal algatatud samaaegsete ja üksteisele järgnevate kohtuasjade suhtes ►M1 kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevaid liidu õigusnorme ◄ .
2. Artiklis 96 osutatud hagide ja nõuete menetlemisel:
a) ei kohaldata määruse (EÜ) nr 44/2001 artikleid 2 ja 4, artikli 5 punkte 1, 3, 4 ja 5 ning artiklit 31;
b) kohaldatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 artikleid 23 ja 24 käesoleva määruse artikli 97 lõikes 4 ette nähtud piirangutega;
c) on määruse (EÜ) nr 44/2001 II peatüki sätted isikute kohta, kelle alaline asukoht on liikmesriigis, kohaldatavad ka isikutele, kelle alaline asukoht ei ole liikmesriigis, kuid kellel on seal ettevõte.
3. Käesoleva määruse viited määrusele (EÜ) nr 44/2001 hõlmavad vajaduse korral Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahel 19. oktoobril 2005 sõlmitud lepingut kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.
2. JAGU
Vaidlused ►M1 ELi kaubamärkide ◄ rikkumise ja kehtivuse üle
Artikkel 95
ELi kaubamärkide kohtud
1. Liikmesriigid määravad oma territooriumil võimalikult väikese arvu siseriiklikke esimese ja teise astme kohtuid, edaspidi „ ►M1 ELi kaubamärkide kohtud ◄ ”, kes täidavad neile käesoleva määrusega pandud ülesandeid.
2. Iga liikmesriik edastab komisjonile kolme aasta jooksul pärast määruse (EÜ) nr 40/94 jõustumist ►M1 ELi kaubamärkide ◄ kohtute nimekirja, esitades nende kohtute nimed ja tööpiirkonnad.
3. Lõikes 2 osutatud nimekirjas pärast selle edastamist tehtud muudatused kohtute arvus, nimedes või tööpiirkonnas teeb asjaomane liikmesriik viivitamata teatavaks komisjonile.
4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe teeb komisjon teatavaks liikmesriikidele ning avaldab Euroopa Liidu Teatajas.
5. Kui liikmesriik ei ole lõikes 2 sätestatud nimekirja esitanud, on artikliga 96 hõlmatud menetluste ja taotluste osas, mis artikli 97 kohaselt kuuluvad selle liikmesriigi kohtute alluvusse, pädev asjaomase liikmesriigi see kohus, kes oleks ratione loci ja ratione materiae pädev juhul, kui menetlus oleks seotud kõnealuses liikmesriigis registreeritud kaubamärgiga.
Artikkel 96
Õiguste rikkumise ja kehtivuse asjade kohtualluvus
►M1 ELi kaubamärkide ◄ kohtute ainupädevusse kuuluvad:
a) hagid seoses ►M1 ELi kaubamärkide ◄ õiguste rikkumisega ja, kui need on siseriiklike õigusaktidega lubatud, hagid seoses õiguste rikkumise ohuga;
b) hagid tuvastamaks, et õigusi ei ole rikutud, kui need on siseriiklike õigusaktidega lubatud;
c) kõik hagid, mis algatatakse ►M1 artikli 9b lõikes 2 ◄ osutatud toimingute põhjal;
d) vastuhagid ►M1 ELi kaubamärgi ◄ tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks artikli 100 kohaselt.
Artikkel 97
Rahvusvaheline kohtualluvus
1. Kui käesoleva määruse sätetest ning artikli 94 kohaselt kohaldatavate määruse (EÜ) nr 44/2001 sätetest ei tulene teisiti, alustatakse artiklis 96 osutatud hagide ja vastuhagide põhjal menetlust selle liikmesriigi kohtutes, kus on kostja alaline asukoht, või kui tema alaline asukoht ei ole liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtus, kus on tema ettevõte.
2. Kui kostja alaline asukoht ega ka ettevõte ei ole liikmesriigis, alustatakse nimetatud menetlusi selle liikmesriigi kohtutes, kus on hageja alaline asukoht, või kui tema alaline asukoht ei ole liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtus, kus on tema ettevõte.
3. Kui kostjal ega ka hagejal ei ole sellist alalist asukohta ega ettevõtet, alustatakse menetlust selle liikmesriigi kohtus, kus on ameti asukoht.
4. Ilma et see mõjutaks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist:
a) kohaldatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklit 23, kui pooled lepivad kokku, et asi kuulub mõne teise ►M1 ELi kaubamärkide kohtu ◄ alluvusse;
b) kohaldatakse määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklit 24, kui kostja ilmub mõnesse teise ►M1 ELi kaubamärkide kohtusse ◄ .
5. Artiklis 96 nimetatud hagide ja nõuete, välja arvatud ►M1 ELi kaubamärgi ◄ õiguste rikkumise tuvastamise hagide põhjal võib menetluse algatada ka selle liikmesriigi kohtutes, kus rikkumine on toimunud või kus on rikkumise oht või kus on sooritatud artikli 9 lõike 3 teises lauses osutatud toiming.
Artikkel 98
Kohtualluvuse ulatus
1. Artikli 97 lõigete 1–4 kohaselt pädev ►M1 ELi kaubamärkide kohus ◄ kohus on pädev tegema otsuseid:
a) liikmesriigi territooriumil toime pandud rikkumiste või rikkumiste ohu kohta;
b) liikmesriigi territooriumil toime pandud artikli 9 lõike 3 teises lauses osutatud toimingute kohta.
2. Artikli 97 lõike 5 kohaselt pädev ►M1 ELi kaubamärkide kohus ◄ on pädev üksnes selle liikmesriigi territooriumil toime pandud toimingute või nende ohu osas, kus nimetatud kohus asub.
Artikkel 99
Kehtivuse presumptsioon. Põhjendamine
1. ►M1 ELi kaubamärkide ◄ kohtud käsitlevad ►M1 ELi kaubamärki ◄ kehtivana, kui kostja ei vaidlusta selle kehtivust tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitleva vastuhagiga.
2. ►M1 ELi kaubamärgi ◄ kehtivust ei või vaidlustada menetluse raames, milles nõutakse õiguse rikkumise puudumise tuvastamist.
3. Artikli 96 punktides a ja c osutatud toimingute puhul võetakse muul viisil kui vastuhagina esitatud taotlus ELi kaubamärgi tühistamise kohta vastu, kui kostja väidab, et ELi kaubamärgi võib tühistada tegeliku kasutamise puudumise tõttu rikkumismenetluse hagi esitamise ajal.
Artikkel 100
Vastuhagid
1. Tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitlev vastuhagi võib toetuda ainult käesolevas määruses nimetatud tühistamise ja kehtetuks tunnistamise põhjustele.
2. ►M1 ELi kaubamärkide kohus ◄ lükkab tagasi tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitlevad vastuhagid, kui sama teemat ja sama hagi alust ning samu osapooli käsitlev otsus on jõustunud.
3. Kui vastuhagi esitatakse menetluse käigus, mille osaline ►M1 ELi kaubamärgi ◄ omanik ei ole, teavitatakse teda sellest ning ta võib siseriiklike õigusaktide kohaselt menetlusse astuda.
4. ELi kaubamärkide kohus, kellele on esitatud vastuhagi ELi kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, ei vaata vastuhagi läbi enne, kui huvitatud isik või kohus on teatanud ametile vastuhagi esitamise kuupäeva. Amet kannab kõnealuse teabe registrisse. Kui ELi kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse käsitlemine on ametis alanud enne vastuhagi esitamist, teatab amet sellest kohtule, kes peatab menetluse kooskõlas artikli 104 lõikega 1 seniks, kuni taotluse kohta tehakse lõppotsus või see võetakse tagasi.
5. Kohaldatakse artikli 57 lõikeid 2–5.
6. Kui ELi kaubamärkide kohus on teinud ELi tühistamise või kehtetuks tunnistamise vastuhagi puhul jõustunud kohtuotsuse, saadab kohus või siseriiklike menetluste mis tahes osapool viivitamata otsuse koopia ametile. Amet või mõni muu huvitatud pool võivad sellise saatmise kohta nõuda teavet. Amet teeb otsuse kohta registrisse kande ja võtab vajalikud meetmed resolutiivosa täitmiseks.
7. ►M1 ELi kaubamärkide kohus ◄ , kus arutatakse vastuhagi ►M1 ELi kaubamärgi ◄ tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, võib peatada menetluse ►M1 ELi kaubamärgi ◄ omaniku taotlusel ja pärast teiste poolte ärakuulamist ning paluda, et kostja esitaks ametile tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse ameti määratava tähtaja jooksul. Kui taotlust tähtaja jooksul ei esitata, menetlus jätkub; vastuhagi loetakse tagasivõetuks. Kohaldatakse artikli 104 lõiget 3.
Artikkel 101
Kohaldatav õigus
1. ►M1 ELi kaubamärkide ◄ kohtud kohaldavad käesoleva määruse sätteid.
2. Käesoleva määrusega reguleerimata kaubamärgiküsimustes kohaldab asjaomane ELi kaubamärkide kohus kohaldatava siseriikliku õiguse sätteid.
3. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldab ►M1 ELi kaubamärkide kohus ◄ kohus samu menetlusnorme, mida kohaldataks kohtu asukohaliikmesriigi siseriikliku kaubamärgiga seonduva sama liiki hagi puhul.
Artikkel 102
Sanktsioonid
1. Kui ►M1 ELi kaubamärkide kohus ◄ leiab, et kostja on rikkunud ►M1 ELi kaubamärgi ◄ seotud õigusi või ähvardanud neid rikkuda, teeb ta korralduse, millega keelatakse kostjal ►M1 ELi kaubamärgiga ◄ seotud õigusi rikkuvate toimingute jätkamine, kui ei ole eripõhjusi vastupidiseks. Lisaks sellele võtab kohus siseriikliku õiguse kohaselt meetmed tagamaks, et kõnealusest keelust peetakse kinni.
2. ELi kaubamärkide kohus võib samuti kohaldada asjaomase õiguse kohaseid meetmeid või otsuseid, mida ta peab juhtumi asjaolude puhul asjakohaseks.
Artikkel 103
Ajutised meetmed ja kaitsemeetmed
1. Liikmesriikide kohtutelt, sealhulgas ►M1 ELi kaubamärkide ◄ kohtutelt, võib taotleda ►M1 ELi kaubamärgi ◄ või ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlusega seotud ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete võtmist, mis on selle riigi õigusaktidega kaubamärkide puhul ette nähtud, isegi juhul, kui käesoleva määruse kohaselt on asja sisuline arutamine teise liikmesriigi ►M1 ELi kaubamärkide kohtu ◄ pädevuses.
2. Artikli 97 lõigete 1, 2, 3 või 4 kohaselt pädev ►M1 ELi kaubamärkide kohus ◄ on pädev võtma ajutisi ja kaitsemeetmeid, mis on kohaldatavad kõikide liikmesriikide territooriumil, kui täidetud on määruse (EÜ) nr 44/2001 III jaotise kohaselt tunnustamiseks ja täitmiseks vajalikud menetlused. Teistel kohtutel sellist pädevust ei ole.
Artikkel 104
Erisätted seotud hagide kohta
1. Kui menetluse jätkamiseks ei ole erilisi põhjusi, peatab artiklis 96 nimetatud hagi, välja arvatud rikkumise puudumise tuvastamise nõuet menetlev ►M1 ELi kaubamärkide kohus ◄ omal algatusel pärast poolte ärakuulamist või ühe poole taotlusel pärast teiste poolte ärakuulamist, menetluse, kui ►M1 ELi kaubamärgi ◄ kehtivus on vastuhagiga juba vaidlustatud teises ►M1 ELi kaubamärkide kohus ◄ või kui ametile on esitatud tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus.
2. Kui menetluse jätkamiseks ei ole erilisi põhjusi, peatab tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlust arutav amet omal algatusel pärast poolte ärakuulamist või ühe poole taotlusel pärast teiste poolte ärakuulamist menetluse, kui ►M1 ELi kaubamärgi ◄ kehtivus on vastuhagiga juba vaidlustatud ►M1 ELi kaubamärkide kohtus ◄ . Kui aga ►M1 ELi kaubamärkide kohtus ◄ toimuva menetluse pool seda nõuab, võib kohus pärast teiste menetluspoolte ärakuulamist menetluse peatada. Sellisel juhul jätkab amet oma peatatud menetlust.
3. Kui ►M1 ELi kaubamärgi kohus ◄ menetluse peatab, võib ta peatamise ajaks määrata ajutisi ja kaitsemeetmeid.
Artikkel 105
Teise astme ►M1 ELi kaubamärkide kohtute ◄ pädevus. Edasikaebamine
1. Teise astme ►M1 ELi kaubamärkide kohtutesse ◄ võib edasi kaevata esimese astme ►M1 ELi kaubamärkide kohtute ◄ otsuseid artiklis 96 nimetatud hagidest ja vastuhagidest tulenenud asjades.
2. Teise astme ►M1 ELi kaubamärkide kohtusse ◄ edasikaebamise tingimused määratakse kindlaks kohtu asukohaliikmesriigi siseriikliku õiguse alusel.
3. Siseriiklike õigusaktide sätteid edasikaebamise kohta kohaldatakse ka teise astme ►M1 ELi kaubamärkide kohtute ◄ otsustele.
3. JAGU
Muud ►M1 ELi kaubamärkidega ◄ seotud vaidlused
Artikkel 106
Lisasätted muude siseriiklike kohtute kui ►M1 ELi kaubamärkide kohtute ◄ pädevuse kohta
1. Liikmesriikides, kelle kohtud on pädevad artikli 94 lõike 1 kohaselt, on ►M1 ELi kaubamärkidega ◄ seotud artiklis 96 nimetamata hagide osas pädevad need kohtud, kes oleksid ratione loci ja ratione materiae pädevad selles riigis registreeritud siseriiklike kaubamärkidega seotud hagide puhul.
2. ►M1 ELi kaubamärgiga ◄ seotud artiklis 96 nimetamata hagisid, mis ei kuulu artikli 94 lõike 1 ja käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ühegi kohtu pädevusse, võib arutada selle liikmesriigi kohtutes, kus on ameti asukoht.
Artikkel 107
Siseriikliku kohtu kohustus
►M1 ELi kaubamärgiga ◄ seotud artiklis 96 nimetamata hagi menetlev siseriiklik kohus on kohustatud lähtuma kaubamärgi kehtivuse eeldusest.
▼M1 —————
XI JAOTIS
MÕJU LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSAKTIDELE
1. JAGU
Tsiviilhagid ühe või mitme kaubamärgi põhjal
Artikkel 109
►M1 ELi kaubamärkide ◄ ja siseriiklike kaubamärkide põhjal algatatud samaaegsed ja üksteisele järgnevad kohtuasjad
1. Kui eri liikmesriikide kohtutele on seoses rikkumisega esitatud samal alusel ja samu pooli hõlmavad hagid, kusjuures ühe hagi aluseks on ►M1 ELi kaubamärk ◄ ja teise hagi aluseks siseriiklik kaubamärk:
a) loobuvad kohtud omal algatusel pädevusest selle kohtu kasuks, kellele hagi on esitatud esimesena, kui asjaomased kaubamärgid on identsed ja kehtivad identsete kaupade või teenuste puhul. Kohus, kes peaks pädevusest loobuma, võib menetluse peatada, kui teise kohtu pädevus on vaidlustatud;
b) kohus, kellele ei esitatud hagi esimesena, võib peatada oma menetluse, kui asjaomased kaubamärgid on identsed ja kehtivad sarnaste kaupade või teenuste puhul või kui asjaomased kaubamärgid on sarnased ja kehtivad identsete või sarnaste kaupade või teenuste puhul.
2. ►M1 ELi kaubamärgi ◄ rikkumisega seotud hagi menetlev kohus ei rahulda hagi, kui identsete kaupade või teenuste puhul kehtiva identse siseriikliku kaubamärgi põhjal ning samu pooli hõlmavas asjas on tehtud jõustunud kohtuotsus.
3. Siseriikliku kaubamärgi rikkumisega seotud hagi menetlev kohus ei rahulda hagi, kui identsete kaupade või teenuste puhul kehtiva identse ►M1 ELi kaubamärgi ◄ põhjal ning samu pooli hõlmavas asjas on tehtud jõustunud kohtuotsus.
4. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata ajutiste, sealhulgas kaitsemeetmete suhtes.
2. JAGU
Siseriiklike õigusaktide kohaldamine ►M1 ELi kaubamärgi ◄ kasutamise keelamiseks
Artikkel 110
►M1 ELi kaubamärkide ◄ kasutamise keelamine
1. Kui ei ole sätestatud teisiti, ei mõjuta käesolev määrus liikmesriikide õigusaktide alusel kehtivat õigust esitada nõudeid seoses varasemate õiguste rikkumisega artikli 8 või artikli 53 lõike 2 tähenduses seoses hilisema ►M1 ELi kaubamärgi ◄ kasutamisega. Nõuetele varasemate õiguste rikkumise kohta artikli 8 lõigete 2 ja 4 tähenduses ei või siiski toetuda, kui varasema õiguse valdaja ei või enam taotleda ►M1 ELi kaubamärgi ◄ kehtetuks tunnistamist artikli 54 lõike 2 kohaselt.
2. Kui ei ole sätestatud teisiti, ei mõjuta käesolev määrus õigust algatada menetlusi liikmesriigi tsiviilõiguse, haldusõiguse või kriminaalõiguse põhjal või ►M1 liidu ◄ õiguse sätete põhjal, et keelata ►M1 ELi kaubamärgi ◄ kasutamine selles ulatuses, kui kõnealuse liikmesriigi õiguse või ►M1 liidu ◄ õiguse alusel võib keelata siseriikliku kaubamärgi kasutamise.
Artikkel 111
Kohaliku tähendusega varasemad õigused
1. Ainult teatavas kohas kehtiva varasema õiguse omanik võib avaldada vastuseisu ►M1 ELi kaubamärgi ◄ kasutamisele territooriumil, kus tema õigus on kaitstud sel määral, kui seda võimaldab asjaomase liikmesriigi õigus.
2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui varasema õiguse omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud ►M1 ELi kaubamärgi ◄ kasutamisega territooriumil, kus tema õigus on kaitstud, olles sellisest kasutamisest teadlik, kui ►M1 ELi kaubamärki ◄ ei ole taotletud pahauskselt.
3. ►M1 ELi kaubamärgi ◄ omanikul ei ole õigust avaldada vastuseisu lõikes 1 osutatud õiguse kasutamisele ka siis, kui kõnealust õigust ei või enam ►M1 ELi kaubamärgi ◄ vastu kasutada.
3. JAGU
Muutmine siseriikliku kaubamärgi taotluseks
Artikkel 112
Siseriikliku menetlemise avaldus
1. ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotleja või omanik võib teha avalduse muuta oma ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlus või ►M1 ELi kaubamärk ◄ siseriikliku kaubamärgi taotluseks:
a) sel määral, kui ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlus lükatakse tagasi, võetakse tagasi või loetakse tagasivõetuks;
b) sel määral, kui ►M1 ELi kaubamärk ◄ kaotab kehtivuse.
2. Muutmist ei toimu:
a) kui ►M1 ELi kaubamärgi ◄ omaniku õigused on tühistatud märgi kasutamata jätmise tõttu ning kui liikmesriigis, kus muutmist taotletakse, ei ole ►M1 ELi kaubamärki ◄ kasutatud sel viisil, mida kõnealuse liikmesriigi õiguse kohaselt peetakse tegelikuks kasutamiseks;
b) kaitsmist silmas pidades liikmesriigis, kus ameti või siseriikliku kohtu otsuse kohaselt kehtivad ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotluse või ►M1 ELi kaubamärgi ◄ suhtes registreerimisest keeldumise põhjused või tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjused.
3. ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotluse või ►M1 ELi kaubamärgi ◄ muutmisest tuleneva siseriikliku kaubamärgi taotluse puhul kehtib asjaomases liikmesriigis kõnealuse taotluse või kaubamärgi esitamiskuupäev või prioriteedikuupäev ja vajaduse korral artikli 34 või 35 alusel nõutud kõnealuse riigi kaubamärgi vanemus.
4. Kui ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlus loetakse tagasivõetuks, saadab amet taotlejale teatise, milles määrab muutmisavalduse esitamiseks kolmekuulise tähtaja alates teatise kuupäevast.
5. Kui ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlus võetakse tagasi või ►M1 ELi kaubamärk ◄ kaotab kehtivuse registreeritud loobumise või registreerimise pikendamata jätmise tõttu, esitatakse muutmisavaldus kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlus tagasi võeti või mil ►M1 ELi kaubamärk ◄ aegus.
6. Kui ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlus lükatakse tagasi ameti otsusega või kui ►M1 ELi kaubamärk ◄ kaotab kehtivuse ameti või ►M1 ELi kaubamärgi ◄ kohtu otsuse tagajärjel, esitatakse muutmisavaldus kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil kõnealune otsus jõustus.
7. Artiklis 32 osutatud mõju aegub, kui avaldust ei esitata tähtaja jooksul.
Artikkel 113
Muutmisavalduse esitamine, avaldamine ja edastamine
1. Muutmisavaldus esitatakse ametile ja selles märgitakse, millistes liikmesriikides soovitakse siseriikliku kaubamärgi registreerimise menetlust taotleda. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui muutmislõiv on tasutud.
2. Kui ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlus on avaldatud, registreeritakse iga sellise taotluse laekumine ►M1 ELi kaubamärkide ◄ registris ning muutmisavaldus avaldatakse.
3. ►M1 Liit ◄ kontrollib, kas taotletud muudatus vastab käesolevas määruses, eelkõige artikli 112 lõigetes 1, 2, 4, 5 ja 6 ning käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele ning rakendusmääruses sätestatud vorminõuetele. Kui need tingimused on täidetud, edastab amet muutmisavalduse selles märgitud liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele.
6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse:
a) lõike 1 kohase ELi kaubamärgi taotluse muutmisavalduse sisu üksikasjad või registreeritud ELi kaubamärgi siseriiklikuks kaubamärgiks muutmise taotluse muutmisavalduse sisu üksikasjad;
b) lõike 2 kohase muutmisavalduse avaldamisel avaldatavad üksikasjad.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 114
Muutmise vorminõuded
1. Iga tööstusomandi õiguskaitse keskamet, kellele taotlus edastatakse, võib saada ametilt taotlust käsitlevat mis tahes lisateavet, mis võimaldab ametil teha otsuse muutmise tulemusel saadud kaubamärgi kohta.
2. ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotluse või ►M1 ELi kaubamärgi ◄ suhtes, mis edastatakse kooskõlas artikliga 113, ei kohaldata siseriiklikke vorminõudeid, mis erinevad käesolevas määruses ja rakendusmääruses sätestatutest või mis täiendavad neid.
3. Iga tööstusomandi õiguskaitse keskamet, kellele taotlus on edastatud, võib taotlejalt nõuda vähemalt kahekuulise tähtaja jooksul:
a) taotluse esitamise siseriikliku lõivu maksmist;
b) taotluse ja sellele lisatud dokumentide tõlget ühte kõnealuse riigi riigikeeltest;
c) kättetoimetamisaadressi nimetamist kõnealuses riigis;
d) sellise hulga kaubamärgi kujutiste esitamist, nagu on ette näinud kõnealune riik.
XII JAOTIS
AMET
1. JAGU
Üldsätted
Artikkel 115
Õiguslik seisund
1. ►M1 Amet on liidu amet. ◄ Ta on juriidiline isik.
2. Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele on juriidilistel isikutel; eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.
3. Ametit esindab ►M1 tegevdirektor ◄ .
Artikkel 116
Personal
1. Ameti töötajate suhtes kohaldatakse ►M1 Liidu ◄ ametnike personalieeskirju (edaspidi „personalieeskirjad”), ►M1 Liidu ◄ muude teenistujate teenistustingimusi ning ►M1 Liidu ◄ institutsioonide kokkuleppega kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste jõustamiseks vastu võetud eeskirju, ilma et see piiraks artikli 136 kohaldamist apellatsioonikoja liikmete suhtes.
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib amet kasutada liikmesriikide lähetatud eksperte või muid ametiväliseid töötajaid. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskiri, mis käsitleb liikmesriikide ekspertide lähetamist ametisse.
Artikkel 117
Privileegid ja immuniteet
►M1 Ameti ja selle töötajate ◄ suhtes kohaldatakse ►M1 Liidu ◄ privileegide ja immuniteetide protokolli.
Artikkel 118
Vastutus
1. Ameti lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus.
2. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.
3. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik oma talituste või oma teenistujate poolt ametiülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldprintsiipidele.
4. Lõikes 3 nimetatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.
5. Teenistujate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud personalieeskirjade või nende suhtes kohaldatavate teenistustingimuste sätetega.
Artikkel 119
Keeled
1. ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlus esitatakse ühes ►M1 Liidu ◄ ametlikest keelest.
2. Ameti töökeeled on inglise, prantsuse, saksa, itaalia ja hispaania keel.
3. Taotleja peab märkima mõne teise, ameti töökeeleks oleva keele, mille kasutamisega vastulausemenetluses, tühistamismenetluses või kehtetuks tunnistamise menetluses ta nõustub.
Kui taotlus esitati keeles, mis ei ole ameti töökeel, korraldab amet artikli 26 lõikes 1 kirjeldatud taotluse tõlkimise taotleja märgitud keelde.
4. Kui ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotleja osaleb ameti menetluses üksi, on menetluskeeleks keel, milles ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlus on esitatud. Kui taotlus on esitatud keeles, mis ei ole ameti töökeel, võib amet saata taotlejale kirjalikke teateid tema poolt taotluses märgitud teises keeles.
5. Vastulause ning tühistamise ja kehtetuks tunnistamise taotlused esitatakse ühes ameti töökeeltest.
6. Kui lõike 5 kohaselt vastulause või tühistamise või kehtetuks tunnistamise avalduse esitamiseks valitud keel on keel, milles esitati kaubamärgi taotlus, või taotluse esitamisel märgitud teine keel, kasutatakse menetlemiseks seda keelt.
Kui lõike 5 kohaselt vastulause või tühistamise või kehtetuks tunnistamise avalduse esitamiseks valitud keel ei ole keel, milles esitati kaubamärgi taotlus, ega taotluse esitamisel märgitud teine keel, peab vastuväite esitaja või tühistamist või kehtetuks tunnistamist sooviv isik esitama oma kuludega oma taotluse tõlke kas keelde, milles on esitatud kaubamärgi taotlus (kui see keel on ameti töökeel), või taotluse esitamisel märgitud teise keelde. Tõlge tuleb esitada rakendusmäärusega ette nähtud aja jooksul. Keel, millesse taotlus on tõlgitud, on menetluskeel.
7. Vastulause, tühistamise, kehtetuks tunnistamise ja vaidlustamise pooled võivad kokku leppida, et menetluskeeleks on mõni muu ►M1 Liidu ◄ ametlik keel.
10. Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega täpsustatakse:
a) millises ulatuses võidakse ameti kirjalikus menetluses kasutatavaid tõendavaid dokumente esitada liidu mis tahes ametlikus keeles, ning kirjaliku tõlke vajadus;
b) ametile esitatavatele kirjalikele tõlgetele esitatavad nõuded.
Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 120
Avaldamine ja registrisse kandmine
1. Artikli 26 lõikes 1 kirjeldatud ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlus ja igasugune muu teave, mille avaldamine on käesoleva määruse või rakendusmäärusega ette nähtud, avaldatakse kõigis ►M1 Liidu ◄ ametlikes keeltes.
2. Kõik ►M1 ELi kaubamärkide ◄ registri kanded tehakse kõikides ►M1 Liidu ◄ ametlikes keeltes.
3. Kahtluse korral loetakse autentseks tekst selles ameti töökeeles, milles on esitatud ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlus. Kui taotlus on esitatud mõnes Euroopa ►M1 Liidu ◄ ametlikus keeles, mis ei ole ameti töökeel, loetakse autentseks taotleja märgitud teises keeles koostatud tekst.
Artikkel 121
Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.
▼M1 —————
Artikkel 123
Läbipaistvus
1. Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 ( 7 ).
2. Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks vastu üksikasjalikud eeskirjad.
3. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaseid ameti otsuseid võib ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt vaidlustada Euroopa ombudsmani kaudu või hagi esitamisega Euroopa Liidu Kohtule.
4. Amet kohaldab isikuandmete töötlemisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 ( 8 ).
Artikkel 123a
Julgeolekunõuded salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitsele
Amet kohaldab komisjoni julgeolekut käsitlevaid põhimõtteid, mis sisalduvad komisjoni julgeolekueeskirjades, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitset ning mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 ( 9 ) ja (EL, Euratom) 2015/444 ( 10 ). Julgeolekut käsitlevad põhimõtted hõlmavad muu hulgas kõnealuse teabe vahetamist, töötlemist ja säilitamist käsitlevaid sätteid.
1a. JAGU
Ameti ülesanded ja koostöö ühtlustamise edendamiseks
Artikkel 123b
Ameti ülesanded
1. Ametil on järgmised ülesanded:
a) hallata ja edendada käesoleva määrusega kehtestatud ELi kaubamärgisüsteemi;
b) hallata ja edendada nõukogu määrusega (EÜ) nr 6/2002 ( 11 ) kehtestatud Euroopa Liidu disainilahenduste süsteemi;
c) edendada tavade ja vahendite ühtlustamist kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste valdkonnas koostöös liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitega, sealhulgas Beneluxi intellektuaalomandi bürooga;
d) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 386/2012 ( 12 ) osutatud ülesandeid;
e) täita talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/28/EL ( 13 ) pandud ülesandeid.
2. Amet teeb seoses talle lõikega 1 pandud ülesannetega koostööd institutsioonide, ametiasutuste, organite, tööstusomandi õiguskaitse ametite ja valitsusväliste organisatsioonidega.
3. Amet võib osutada vabatahtlikke vahendusteenuseid, et aidata osapooltel jõuda rahumeelse lahenduseni.
Artikkel 123c
Koostöö tavade ja vahendite ühtlustamise edendamiseks
1. Amet, liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo teevad omavahel koostööd, et edendada tavade ja vahendite ühtlustamist kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste valdkonnas.
Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, hõlmab see koostöö eelkõige järgmisi tegevusvaldkondi:
a) ühiste ekspertiisistandardite väljatöötamine;
b) ühiste või ühendatud andmebaaside ja portaalide loomine kogu liitu hõlmava konsulteerimise, otsingute tegemise ja klassifitseerimise eesmärgil;
c) pidev andmete ja teabe esitamine ja vahetamine, sealhulgas punktis b osutatud andmebaasidesse ja portaalidesse andmete sisestamiseks;
d) ühtsete standardite ja tavade kehtestamine, et tagada menetluste ja süsteemide koostalitlusvõime kogu liidus, ning nende ühtsuse, tõhususe ja tulemuslikkuse edendamine;
e) tööstusomandi õigusi ja menetlusi käsitleva teabe vahetamine, sealhulgas vastastikune toetus kasutajatugedele ja teabekeskustele;
f) tehnilise oskusteabe vahetamine ja abi seoses punktides a–e osutatud valdkondadega.
2. Tegevdirektori ettepaneku alusel määrab haldusnõukogu kindlaks ja koordineerib liidu ja liikmesriikide huvides olevaid projekte seoses lõigetes 1 ja 6 osutatud valdkondadega ning kutsub liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskameteid ja Beneluxi intellektuaalomandi bürood kõnealustes projektides osalema.
Projekti määratlus sisaldab liikmesriikide iga osaleva tööstusomandi õiguskaitse ameti ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo ja ameti konkreetseid kohustusi ja ülesandeid. Amet konsulteerib kasutajate esindajatega eelkõige projektide kindlaksmääramise ja nende tulemuste hindamise etappides.
3. Liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo võivad piirata või ajutiselt peatada oma koostöö lõike 2 esimeses lõigus osutatud projektides või sellest loobuda.
Esimeses lõigus sätestatud võimaluse kohaldamisel esitavad liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo ametile kirjaliku selgituse oma otsuse põhjuste kohta.
4. Kui liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo on võtnud kohustuse osaleda teatavates projektides, osalevad nad, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, tulemuslikult lõikes 2 osutatud projektides, et tagada nende väljatöötamine, toimimine, koostalitlusvõime ja ajakohastamine.
5. Amet toetab lõikes 2 osutatud projekte rahaliselt määral, mis on vajalik, et tagada lõike 4 tähenduses liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametite ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo tulemuslik osalemine projektides. Kõnealust rahalist toetust võib anda toetustena ja mitterahalise sissemaksena. Rahastamise kogumaht ei ületa 15 % ameti aastatuludest. Toetusesaajad on liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo. Toetust võidakse anda ilma konkursikutseta vastavalt ameti suhtes kohaldatavatele finantseeskirjadele ja toetuste andmise korra põhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 ( 14 ) ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 ( 15 ).
6. Amet ning liikmesriikide asjaomased asutused teevad omavahel vabatahtlikult koostööd, et edendada teadlikkuse suurendamist kaubamärkide süsteemi ja võltsimisvastase võitluse kohta. Kõnealune koostöö hõlmab projekte, mille eesmärk on eelkõige kehtestatud normide ja praktika rakendamine ning koolitus- ja haridustegevuse korraldamine. Sellistele projektidele antav rahaline toetus on osa lõikes 5 nimetatud rahastamise kogumahust. Lõikeid 2–5 kohaldatakse mutatis mutandis.
2. JAGU
Haldusnõukogu
Artikkel 124
Haldusnõukogu ülesanded
1. Ilma et see piiraks 5. jaos eelarvekomiteele antud ülesandeid, haldusnõukogu:
a) tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile c, võtab vastu ameti järgmise aasta tööprogrammi, võttes arvesse komisjoni arvamust, ning edastab vastuvõetud iga-aastase tööprogrammi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;
b) tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile e, ja võttes arvesse komisjoni arvamust, võtab pärast arvamuste vahetamist tegevdirektori ja Euroopa Parlamendi asjaomase komitee vahel vastu ameti mitmeaastase strateegilise programmi, sealhulgas ameti rahvusvahelise koostöö strateegia, ning edastab vastuvõetud mitmeaastase strateegilise programmi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;
c) tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile g, võtab vastu aastaaruande ja edastab vastuvõetud aastaaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale;
d) tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile h, võtab vastu mitmeaastase personalipoliitikakava;
e) teostab artikli 123c lõike 2 kohaselt temale antud volitusi;
f) teostab artikli 139 lõike 5 kohaselt temale antud volitusi;
g) võtab vastu eeskirja huvide konfliktide ärahoidmiseks ja haldamiseks ametis;
i) võtab vastu ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste asjakohased rakenduseeskirjad vastavalt personalieeskirjade artiklile 110;
j) koostab artikli 129 lõikes 2 sätestatud kandidaatide nimekirja;
k) tagab asjakohaste järelmeetmete võtmise vastavalt järeldustele ja soovitustele, mis tulenevad artikli 165a kohastest sise- või välisauditi aruannetest ja hindamistest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustest;
l) konsulteerib enne ametis kontrollimist käsitlevate suuniste vastuvõtmist ja muudes käesolevas määruses sätestatud küsimustes;
m) esitab tegevdirektorile ja komisjonile arvamusi ning nõuab neilt teavet, kui ta peab seda vajalikuks.
2. Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artikliga 110 ja muude teenistujate teenistustingimuste artikliga 142 vastu otsuse, mis põhineb ametnike personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise võib peatada.
Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.
Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse ajutiselt peatada tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes töötajale peale tegevdirektori.
Artikkel 125
Haldusnõukogu koosseis
1. Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, kaks komisjoni esindajat ja üks Euroopa Parlamendi esindaja ning nende vastavad asendusliikmed.
2. Haldusnõukogu liikmed võivad vastavalt oma töökorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi.
Artikkel 126
Haldusnõukogu esimees
1. Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest ex officio, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.
2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat. Sama isikut võib ametisse tagasi valida ühe korra. Kui esimehe või aseesimehe ametiaeg haldusnõukogu liikmena lõpeb mis tahes ajal ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka nende ametiaeg esimehe või aseesimehena.
Artikkel 127
Koosolekud
1. Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.
2. Tegevdirektor osaleb aruteludes, kui haldusnõukogu ei otsusta teisiti.
3. Haldusnõukogu korralised koosolekud toimuvad vähemalt kord aastas. Lisaks sellele tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel või komisjoni või ühe kolmandiku liikmesriikide nõudmisel.
4. Haldusnõukogu võtab vastu oma töökorra.
5. Haldusnõukogu teeb otsused liikmete absoluutse häälteenamusega. Otsuste puhul, mida haldusnõukogu võib teha artikli 124 lõike 1 punktide a ja b, artikli 126 lõike 1 ning artikli 129 lõigete 2 ja 4 kohaselt, on siiski nõutav liikmete kahekolmandikuline häälteenamus. Mõlemal juhul on igal liikmel üks hääl.
6. Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejaid.
7. Amet osutab haldusnõukogule sekretariaaditeenuseid.
3. JAGU
Tegevdirektor
Artikkel 128
Tegevdirektori ülesanded
1. Ametit juhib tegevdirektor. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.
2. Ilma et see piiraks komisjoni, haldusnõukogu ja eelarvekomitee volitusi, on tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja ta ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.
3. Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.
4. Tegevdirektoril on järgmised ülesanded, mida võib delegeerida. Eelkõige ta:
a) võtab kõik ameti toimimise tagamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas sisemiste haldusjuhendite vastuvõtmine ja teatiste avaldamine;
b) rakendab haldusnõukogu vastu võetud otsused;
c) valmistab ette iga-aastase tööprogrammi kavandi, milles määratakse hinnanguliselt kindlaks igaks tegevuseks vajalikud inimressursid ja rahalised vahendid, ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;
d) esitab artikli 123c lõike 2 kohaselt haldusnõukogule ettepanekuid;
e) valmistab ette mitmeaastase strateegilise programmi kavandi, sealhulgas ameti rahvusvahelise koostöö strateegia, ning esitab selle haldusnõukogule pärast konsulteerimist Euroopa Komisjoniga ja arvamuste vahetamist Euroopa Parlamendi asjaomase komisjoniga;
f) rakendab iga-aastase tööprogrammi ja mitmeaastase strateegilise programmi ning annab nende rakendamise kohta aru haldusnõukogule;
g) valmistab ette aastaaruande ameti tegevuse kohta ja esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;
h) valmistab ette mitmeaastase personalipoliitika kava ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;
i) valmistab ette sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste järelmeetmete ning OLAFi juurdluse järelmeetmete tegevuskava ning esitab kaks korda aastas komisjonile ja haldusnõukogule aruande tehtud edusammude kohta;
j) kaitseb liidu finantshuve ning kohaldab ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, teeb tulemuslikku kontrolli, eeskirjade eiramise avastamise korral nõuab tagasi valesti makstud summad ning vajaduse korral kohaldab tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja finantskaristusi;
k) töötab välja ameti pettustevastase strateegia ja esitab selle eelarvekomiteele heakskiitmiseks;
l) võib määruse ühtse kohaldamise tagamiseks suunata õigusküsimuse lahendamiseks laiendatud apellatsioonikojale („suurkoda”), eelkõige juhul, kui apellatsioonikojad on teinud selles küsimuses lahknevaid otsuseid;
m) koostab ameti tulude ja kulude eelarvestuse ning vastutab ameti eelarve täitmise eest.
5. Tegevdirektorit abistab üks või mitu tegevdirektori asetäitjat. Kui tegevdirektor ei viibi kohal või ei suuda oma ülesandeid täita, asendab teda haldusnõukogu kehtestatud korras tegevdirektori asetäitja või üks tegevdirektori asetäitjatest.
Artikkel 129
Tegevdirektori ametisse nimetamine ja ametist tagandamine ning tema ametiaja pikendamine
1. Tegevdirektor võetakse tööle ameti ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.
2. Tegevdirektori nimetab ametisse nõukogu, kes teeb oma otsuse lihthäälteenamusega haldusnõukogu esitatud kandidaatide nimekirja alusel pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Haldusnõukogu valitud kandidaadi võib enne ametisse nimetamist kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele. Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.
Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes nõukogu otsusega, mille nõukogu teeb haldusnõukogu ettepaneku alusel.
3. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Enne selle aja lõppu viib haldusnõukogu läbi hindamise, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevusele antud hinnangut ja ameti edasisi ülesandeid ja väljakutseid.
4. Nõukogu, võttes arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.
5. Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale uue direktori valimises.
6. Tegevdirektori asetäitja või asetäitjad nimetatakse ametisse või tagandatakse ametist lõike 2 kohaselt pärast konsulteerimist tegevdirektoriga ja vajaduse korral valitud tegevdirektoriga, kelle ametiaeg ei ole veel alanud. Tegevdirektori asetäitja ametiaeg on viis aastat. Nõukogu võib pärast tegevdirektoriga konsulteerimist pikendada tegevdirektori asetäitja ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.
4. JAGU
Menetluste rakendamine
Artikkel 130
Pädevus
Käesolevas määruses ette nähtud menetlustega seoses on pädevad tegema otsuseid:
a) kontrollijad;
b) vastulausete osakonnad;
c) registri pidamise eest vastutav osakond;
d) tühistamisosakonnad;
e) apellatsioonikojad;
f) tegevdirektori poolt selleks määratud mis tahes muu üksus või isik.
Artikkel 131
Kontrollijad
Kontrollija vastutab ameti nimel otsuste tegemise eest seoses ►M1 ELi kaubamärgi ◄ registreerimise taotlusega, sealhulgas ►M1 artiklites 36, 37, 68 ja 74c ◄ osutatud küsimustega, kui nende eest ei vastuta vastulausete osakond.
Artikkel 132
Vastulausete osakond
1. Vastulausete osakond vastutab otsuste tegemise eest vastulausete puhul ►M1 ELi kaubamärgi ◄ registreerimise taotlusele.
2. Vastulausete osakonna otsused võetakse vastu kolme liikme osalemisel. Vähemalt ühel liikmel peab olema õigusalane kvalifikatsioon. Teatavatel rakendusmääruses ette nähtud erijuhtudel teeb otsuse üks liige.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse täpselt kindlaks, millist liiki otsuseid teeb üks liige. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 133
Registri pidamise eest vastutav osakond
1. Registri pidamise eest vastutav osakond vastutab registrikannete kohta otsuste tegemise eest.
2. Lisaks sellele vastutab osakond artikli 93 lõikes 2 osutatud kutseliste esindajate nimekirja pidamise eest.
3. Osakonna otsused teeb üks selle liige.
Artikkel 134
Tühistamisosakond
1. Tühistamisosakond vastutab otsuste tegemise eest seoses ►M1 ELi kaubamärgi ◄ tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlustega.
2. Tühistamisosakonna otsused võetakse vastu kolme liikme osalemisel. Vähemalt ühel liikmel peab olema õigusalane kvalifikatsioon. Teatavatel rakendusmääruses ette nähtud erijuhtudel teeb otsuse üks liige.
Artikkel 134a
Üldpädevus
Käesoleva määrusega ette nähtud otsused, mis ei kuulu kontrollija, vastulausete osakonna, tühistamisosakonna või registri pidamise eest vastutava osakonna pädevusse, teeb tegevdirektori poolt selleks määratud ametnik või üksus.
Artikkel 135
Apellatsioonikojad
1. Apellatsioonikodade pädevusse kuulub artiklite 131–134a kohaselt tehtud otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamine.
2. Apellatsiooninõukogude otsused võetakse vastu kolme liikme osalemisel, kellest vähemalt ühel peab olema õigusalane kvalifikatsioon. Teatavatel erijuhtudel võetakse otsused vastu ►M1 suurkojaga ◄ , keda juhib apellatsiooninõukogude ►M1 tegevdirektor ◄ või üks liige, kellel peab olema õigusalane kvalifikatsioon.
3. Suurkoja pädevusse jäävate erijuhtude määramisel tuleks võtta arvesse juhtumi või seda õigustavate asjaolude õiguslikku raskust või tähtsust. Sellised juhtumid võib saata arutamiseks suurkojale:
a) artikli 136 lõike 4 punktis a osutatud menetlusnormide kohaselt asutatud apellatsiooninõukogu või
b) juhtumiga tegelev nõukogu.
4. Lisaks kuulub suurkoja pädevusse põhjendatud arvamuse esitamine õigusküsimustes, mille suurkojale on suunanud tegevdirektor vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile l.
5. Ühe liikme vastutusalasse kuuluvate erijuhtude määramisel tuleks võtta arvesse õiguslike või asjaga seotud küsimuste lihtsust, üksikjuhu piiratud tähtsust või muude eriliste asjaolude puudumist. Otsuse anda juhtum läbivaatamiseks ühele liikmele teeb juhtumiga tegelev nõukogu. ►M1 ————— ◄
Artikkel 136
Apellatsioonikodade liikmete sõltumatus
1. Apellatsioonikodade eesistuja ja kodade esimehed määratakse ametisse viieks aastaks vastavalt artiklis 129 sätestatud tegevdirektori ametisse nimetamise korrale. Kõnealuse aja jooksul ei või neid ametist tagandada, kui selliseks tagandamiseks ei ole tõsist põhjust ja Euroopa Kohus ei tee neid ametisse nimetanud organi taotlusel vastavasisulist otsust.
2. Apellatsioonikodade eesistuja ametiaega võib pikendada üks kord täiendavaks viieks aastaks või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul, pärast tema tegevusele positiivse hinnangu saamist haldusnõukogult.
3. Kodade esimeeste ametiaega võib pikendada täiendavate viieaastaste ajavahemike võrra või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul, pärast nende tegevusele positiivse hinnangu saamist haldusnõukogult ja pärast konsulteerimist apellatsioonikodade eesistujaga.
4. Apellatsioonikodade eesistujal on järgmised juhtimise ja töö korraldamisega seotud ülesanded:
a) juhtida apellatsioonikodade juhtorganit („juhtorgan”), kes vastutab eeskirjade kehtestamise ja kodade töö korraldamise eest;
b) tagada juhtorgani otsuste rakendamine;
c) suunata kojale juhtumid juhtorgani määratud objektiivsete kriteeriumide alusel;
d) edastada tegevdirektorile kodade rahavajadused kulukalkulatsioonide koostamise eesmärgil.
Apellatsioonikodade eesistuja juhib suurkoda.
5. Haldusnõukogu määrab apellatsioonikodade liikmed ametisse viieks aastaks. Nende ametiaega võib pikendada täiendavate viieaastaste ajavahemike võrra või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul, pärast nende tegevusele positiivse hinnangu saamist haldusnõukogult ja positiivse arvamuse saamist apellatsioonikodade eesistujalt.
6. Apellatsioonikodade liikmed kutsutakse ametist tagasi üksnes juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja kui Euroopa Kohus teeb selle kohta otsuse pärast seda, kui haldusnõukogu on juhtumi talle apellatsioonikodade eesistuja soovitusel esitanud ja kui ta on pidanud nõu selle koja esimehega, millesse asjaomane liige kuulub.
7. Apellatsioonikodade eesistuja ning kodade esimehed ja liikmed on sõltumatud. Otsuste tegemisel ei ole nad seotud mingite suunistega.
8. Suurkoja otsused kaebuste kohta või arvamused õigusküsimustes, mille suurkojale on suunanud tegevdirektor vastavalt artiklile 135, on artikli 130 kohaste ameti otsuseid tegevate üksuste jaoks siduvad.
9. Apellatsioonikodade eesistuja ega apellatsioonikodade esimehed ja liikmed ei või olla vastulausete osakondade, registri pidamise eest vastutavate osakondade ega registrikannete kustutamise osakondade kontrollijad ega liikmed.
Artikkel 136a
Apellatsioonikodade juhtorgan ja suurkoda
1. Juhtorgan koosneb apellatsioonikodade eesistujast, kes seda juhatab, kodade esimeestest ja kodade liikmete seast kalendriaastaks valitud kodade liikmetest, kelle valimises osalevad kõik kodade liikmed, välja arvatud apellatsioonikodade eesistuja ja kodade esimehed. Sel viisil valitud koja liikmed moodustavad ühe neljandiku koja liikmetest, arvestamata apellatsioonikodade eesistujat ja kodade esimehi, ümardades selle arvu vajaduse korral ülespoole.
2. Artikli 135 lõikes 2 osutatud suurkoda koosneb üheksast liikmest, sealhulgas apellatsioonikodade eesistuja, kodade esimehed, vajaduse korral enne suurkoja istungit määratud ettekandja ning apellatsioonikodade liikmed, välja arvatud apellatsioonikodade eesistuja ja kodade esimehed, kes määratakse apellatsioonikodade liikmete nimekirjast rotatsiooni korras.
Artikkel 136b
Volituste delegeerimine
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks apellatsioonikodade struktuuri üksikasjad, sealhulgas juhtorgani asutamise üksikasjad ja selle roll, suurkoja koosseis ja asja talle arutamiseks saatmise eeskirjad ning tingimused, mille alusel teeb otsused üks liige vastavalt artikli 135 lõigetele 2 ja 5.
Artikkel 137
Väljaarvamine ja taandamine
1. Kontrollijad ja ameti raames loodud osakondade või apellatsioonikodade liikmed ei või menetlustes osaleda, kui see puudutab nende isiklikke huve või kui nad on varem olnud ühe poole esindajad. Kaks vastulausete osakonna kolmest liikmest ei tohi olla osalenud taotluse läbivaatamisel. Tühistamisosakondade liikmed ei või menetlustes osaleda, kui nad on seoses kõnealuse juhtumiga osalenud lõppotsuse tegemises registreerimismenetluse või vastulausemenetluse puhul. Apellatsioonikodade liikmed ei või osaleda kaebuse menetlemisel, kui nad osalesid kaebuse aluseks oleva otsuse tegemisel.
2. Kui mõne osakonna või apellatsioonikoja liige leiab ühel lõikes 1 nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et ta ei peaks osalema mõnes menetluses, teatab ta sellest osakonnale või apellatsioonikojale.
3. Iga menetlusosaline võib ühel lõikes 1 nimetatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda kontrollija või osakonna või apellatsioonikoja liikme taandamist. Taandamistaotlust ei võeta vastu, kui menetluse pool on juba alustanud menetlust, olles teadlik taandamistaotluse põhjusest. Taandamistaotluse aluseks ei või olla kontrollija või liikme kodakondsus.
4. Osa konnad ja apellatsioonikojad teevad otsuse lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Kõnealuse otsuse tegemisel asendab osakonnas või apellatsioonikojas tagasi astunud või taandatud liiget tema asendusliige.
Artikkel 137a
Lepituskeskus
1. Artikli 123b lõike 3 kohaldamisel võib amet asutada lepituskeskuse („keskus”).
2. Iga füüsiline või juriidiline isik võib kasutada keskuse teenuseid vabatahtlikul alusel, et leida lahendus poolte kokkuleppel vaidlustes, mis tekivad käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 6/2002 alusel.
3. Osapooltel on ühistaotluse alusel võimalus kasutada lepitusmenetlust. Taotlust ei loeta esitatuks enne asjaomase lõivu tasumist. Tegevdirektor määrab selle lõivu kindlaks vastavalt artikli 144 lõikele 1.
4. Vaidluste puhul, mille menetluse käsitlemine on pooleli vastulausete osakondades, tühistamisosakondades või ameti apellatsioonikodades, võib lepitusmenetluse ühistaotluse esitada igal ajal pärast vastulause, tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse või vastulausete osakonna või tühistamisosakonna otsust käsitleva kaebuse esitamist.
5. Kõnealused menetlused ja tähtaegade, välja arvatud kohaldatava lõivu tasumise tähtaja arvutamine peatatakse lepitusmenetluse ühistaotluse esitamise kuupäevast. Tähtaegade kulgemine jätkub menetluse jätkamise päevast.
6. Pooltel palutakse lõikes 12 osutatud nimekirjast ühiselt nimetada lepitaja, kes on teatanud, et ta valdab kõnealuse lepitusmenetluse keelt. Kui pooled ei ole 20 päeva jooksul sellekohase palve saamisest lepitajat nimetanud, loetakse lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.
7. Pooled lepivad koos lepitajaga lepituslepingus kokku lepitusmenetluse üksikasjaliku korra.
8. Lepitaja lõpetab lepitusmenetluse niipea, kui osapooled jõuavad kokkuleppele või kui üks pooltest teatab, et ta soovib lepitamise lõpetada, või lepitaja teeb kindlaks, et pooled ei suuda kokkuleppele jõuda.
9. Lepitaja teavitab lepitusmenetluse lõpetamisest otsekohe pooli ja ameti asjaomast üksust.
10. Lepitusmenetluses peetud arutelude ja läbirääkimiste konfidentsiaalsust hoiavad kõik lepitamises osalenud isikud, eelkõige lepitaja, pooled ja nende esindajad. Kõiki lepitusmenetluses esitatud dokumente ja kogu teavet hoitakse ameti teistest menetlustoimikutest eraldi ja neid ei lisata menetlustoimingutele.
11. Lepitusmenetlus toimub ühes liidu ametlikus keeles, milles pooltel tuleb kokku leppida. Kui lepitatakse seoses vaidlusega, mille menetlus ametis on pooleli, toimub lepitusmenetlus ameti töökeeles, kui osapooled ei ole teisiti kokku leppinud.
12. Amet koostab selliste lepitajate nimekirja, kes toetavad pooli vaidluste lahendamisel. Vahendajad on sõltumatud ning neil on asjakohased teadmised ja kogemused. See nimekiri võib sisaldada lepitajaid, kes on ameti töötajad, ning lepitajaid, kes ei ole ameti töötajad.
13. Lepitajad on oma ülesannete täitmisel erapooletud ja deklareerivad tegeliku või tajutava huvide konflikti seoses nende nimetamisega. Artiklis 130 loetletud ameti otsuseid tegevate üksuste liikmed ei osale ühegi asja lepitamises, milles:
a) nad on varem olnud mingil viisil lepitamisse kaasatud;
b) neil on lepitusmenetluse suhtes mis tahes isiklik huvi või
c) nad on varem osalenud ühe poole esindajana.
14. Lepitajad ei osale artiklis 130 loetletud ameti otsuseid tegevate üksuste liikmena lepitamise ebaõnnestumise tagajärjel jätkatavas menetluses.
15. Amet võib teha koostööd teiste tunnustatud riiklike või rahvusvaheliste lepitamisega tegelevate asutustega.
5. JAGU
Eelarve ja finantskontroll
Artikkel 138
Eelarvekomitee
1. Eelarvekomiteel on käesoleva jaoga ette nähtud ülesanded.
2. Eelarvekomitee suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikleid 125 ja 126 ning artikli 127 lõikeid 1–4, ning lõiget 5 niivõrd, kuivõrd see on seotud esimehe ja aseesimehe valimisega, ning lõikeid 6 ja 7.
3. Eelarvekomitee teeb otsused liikmete absoluutse häälteenamusega. Otsuste puhul, mida eelarvekomitee võib teha artikli 140 lõike 3 ja artikli 143 kohaselt, on vaja liikmete kahekolmandikulist häälteenamust. Mõlemal juhul on igal liikmel üks hääl.
Artikkel 139
Eelarve
1. Ameti kõikide tulude ja kulude eelarvestus koostatakse iga eelarveaasta jaoks ja esitatakse ameti eelarves. Eelarveaasta on kalendriaasta,
2. Eelarves näidatud tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.
3. Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, sisaldavad tulud käesoleva määruse -I lisa kohaseid lõive, määruses (EÜ) nr 6/2002 sätestatud lõive, käesoleva määruse artiklis 145 osutatud Madridi protokolli alusel liitu märkivast rahvusvahelisest registreeringust tulenevaid lõive ja muid Madridi protokolli osalistele tehtavaid makseid ning Euroopa Liitu märkivate rahvusvaheliste registreeringute lõive Genfi redaktsiooni kohaselt, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 6/2002 artiklis 106c, ja Genfi redaktsiooni lepinguosalistele tehtavaid muid makseid ning vajalikul määral liidu üldeelarve komisjoni eelarveosast eraldi rubriigi alt eraldatud subsiidiumi.
4. Igal aastal katab amet kulud, mida kannavad liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid, Beneluxi intellektuaalomandi büroo ja muud liikmesriigi poolt määratud asjaomased asutused tulenevalt konkreetsetest ülesannetest, mida nad täidavad ELi kaubamärgisüsteemi funktsionaalsete osadena, seoses järgmiste teenuste ja menetlustega:
a) ELi kaubamärkidega seotud vastulausete esitamise ja kehtetuks tunnistamise menetlused liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametites ja Beneluxi intellektuaalomandi büroos;
b) ELi kaubamärgisüsteemi toimimist käsitleva teabe esitamine kasutajatugede ja teabekeskuste kaudu;
c) ELi kaubamärgi õiguskaitse tagamine, kaasa arvatud artikli 9 lõike 4 kohase meetme abil.
5. Lõikes 4 sätestatud kulude katmise kogusumma vastab 5 %-le ameti aastatuludest. Piiramata käesoleva lõike kolmanda lõigu kohaldamist määrab haldusnõukogu ameti ettepaneku alusel ja pärast eelarvekomiteega konsulteerimist kindlaks jaotusvalemi, lähtudes järgmistest õiglastest, erapooletutest ja asjakohastest näitajatest:
a) taotlejate esitatud ELi kaubamärgi taotluste arv aastas iga liikmesriigi kohta;
b) riiklike kaubamärgitaotluste arv aastas iga liikmesriigi kohta;
c) ELi kaubamärgi omanike esitatud vastulausete ja kehtetuks tunnistamise taotluste arv aastas iga liikmesriigi kohta;
d) artikli 95 kohaselt igas liikmesriigis määratud ELi kaubamärkide kohtusse antud asjade arv aastas.
Lõikes 4 osutatud kulude asjakohasuse näitamiseks esitab liikmesriik ametile iga aasta 31. märtsiks statistilised andmed, kus tuuakse välja käesoleva lõike esimese lõigu alapunktides a kuni d osutatud arvud eelmise aasta kohta, mis tuleb lisada haldusnõukogule esitatavasse ettepanekusse.
Õigluse kaalutlusel käsitatakse kulusid, mida kannavad lõikes 4 osutatud asutused igas liikmesriigis, olevat vähemalt 2 % käesolevas lõikes ette nähtud kulude katmise kogusummast.
6. Ametil on kohustus katta lõikes 4 osutatud ja aasta jooksul tekkinud kulud üksnes sellises ulatuses, et oleks välistatud eelarvepuudujäägi tekkimine vastaval aastal.
7. Eelarveülejäägi korral ning mõjutamata lõike 10 kohaldamist võib haldusnõukogu ameti ettepaneku alusel ja pärast eelarvekomiteega konsulteerimist suurendada lõikes 5 sätestatud protsendimäära kuni 10 %-ni ameti aastatulust.
8. Kui viie järjestikuse aasta jooksul on tekkinud märkimisväärne ülejääk, teeb eelarvekomitee ameti ettepaneku alusel ja kooskõlas artikli 124 lõike 1 punktides a ja b osutatud iga-aastase tööprogrammi ja mitmeaastase strateegilise programmiga kahekolmandikulise häälteenamusega otsuse alates 23. märtsist 2016 tekkinud ülejäägi liidu eelarvesse ülekandmise kohta, mõjutamata käesoleva artikli lõigete 4–7 ja lõike 10 ning artiklite 123b ja 123c kohaldamist.
9. Amet koostab kaks korda aastas aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile oma finantsseisundi kohta, sealhulgas artikli 123c lõigete 5 ja 6 ning artikli 139 lõigete 5 ja 7 alusel sooritatud finantstehingute kohta. Selle aruande põhjal vaatab komisjon läbi ameti finantsseisundi.
10. Amet moodustab oma tegevuse ja ülesannete täitmise järjepidevuse tagamiseks ühe aasta tegevuskulusid katva reservfondi.
Artikkel 140
Eelarve koostamine
1. ►M1 Tegevdirektor ◄ koostab igal aastal ameti järgmise aasta tulude ja kulude kalkulatsiooni ja saadab selle hiljemalt iga aasta 31. märtsiks koos ametikohtade loeteluga eelarvekomiteele.
2. Kui eelarveprojektis on ette nähtud ►M1 liidu ◄ subsiidium, saadab eelarvekomitee projekti viivitamata edasi komisjonile, kes edastab selle ►M1 liidu ◄ eelarve pädevatele institutsioonidele. Komisjon võib projektile lisada oma seisukoha ja alternatiivse eelarveprojekti.
3. Eelarvekomitee võtab ameti ametikohtade loetelu sisaldava eelarve vastu. Kui eelarveprojekt sisaldab ►M1 liidu ◄ üldeelarvest pärit subsiidiumi, siis vajaduse korral kohandatakse ameti eelarvet.
Artikkel 141
Audit ja kontroll
1. Ühtlustamisameti juurde luuakse siseaudit, mida tuleb täita asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt. Eesistuja nimetatud siseaudiitor vastutab eesistuja ees ühtlustamisameti eelarve täitmise süsteemide ja menetluste nõuetekohasuse kontrollimise eest.
2. Siseaudiitor nõustab eesistujat riskide juhtimisel, esitades sõltumatuid arvamusi haldus- ja kontrollsüsteemide taseme kohta ning andes soovitusi, kuidas toimingute teostamise tingimusi parandada ja usaldusväärset finantsjuhtimist edendada.
3. Eelarvevahendite käsutaja vastutab tema ülesannete täitmiseks sobivate sisekontrollisüsteemide ja -menetluste kasutuselevõtu eest.
Artikkel 141a
Pettustevastane võitlus
1. Selleks et hõlbustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, ( 16 ) ühineb amet 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ja võtab vastu kõikide ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.
2. Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on rahastanud liidu vahenditest.
3. OLAF võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ( 17 ) sätetele ja korrale, et teha kindlaks, kas seoses ameti antud toetuse või tema rahastatud lepingutega on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve.
4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles sõnaselgelt volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid auditeid ja uurimisi vastavalt oma pädevusele.
5. Võttes arvesse rakendatavate meetmete kulutasuvust, võtab eelarvekomitee vastu pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettusohuga.
Artikkel 142
Raamatupidamisarvestuse auditeerimine
1. Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks saadab ►M1 tegevdirektor ◄ komisjonile, Euroopa Parlamendile, eelarvekomiteele ja Euroopa Kontrollikojale aruande kõikide ameti tulude ja kulude kohta eelmisel eelarveaastal. Kontrollikoda vaatab need läbi vastavalt asutamislepingu artiklile 248.
2. Eelarvekomitee annab ►M1 ameti tegevdirektorile ◄ kinnituse eelarve täitmise kohta.
Artikkel 143
Finantssätted
Eelarvekomitee võtab pärast Euroopa Kontrollikoja ja komisjoniga konsulteerimist vastu ametisisesed finantssätted, milles täpsustatakse eelkõige ameti eelarve koostamise ja täitmise kord. Kuivõrd see on kooskõlas ameti olemusega, põhinevad finantssätted muude ►M1 liidu ◄ loodud organite jaoks vastu võetud finantseeskirjadel.
Artikkel 144
Lõivud ja muud tasud ning maksetähtpäev
1. Tegevdirektor määrab kindlaks tasude suuruse ameti osutatavate muude kui I lisas sätestatud teenuste eest ning ELi kaubamärgibülletääni, ameti teataja ja teiste ameti väljaannete eest. Tasude suurus kehtestatakse eurodes ja avaldatakse ameti teatajas. Ühegi tasu suurus ei ületa summat, mis on vajalik ameti osutatud konkreetse teenuse kulude katmiseks.
2. Lõivud ja muud tasud, mille maksmise tähtaeg ei ole käesolevas määruses kindlaks määratud, tuleb tasuda kuupäeval, millal võeti vastu teenuse taotlus, mille eest lõiv või tasu oli ette nähtud.
Tegevdirektor võib eelarvekomitee nõusoleku korral määrata kindlaks, milliste esimeses lõigus osutatud teenuste osutamine ei sõltu vastavate lõivude ja tasude ettemakse tegemisest.
Artikkel 144a
Lõivude ja muude tasude maksmine
1. Lõivud ja muud tasud tasutakse makse tegemisega või ülekandega ameti pangakontole.
Tegevdirektor võib eelarvekomitee nõusoleku korral määrata kindlaks, milliseid muid konkreetseid makseviise, eelkõige ameti arvelduskontodel hoitavate hoiuste teel, võib kasutada peale esimeses lõigus sätestatute.
Teise lõigu alusel tehtud otsused avaldatakse ameti teatajas.
Kõik maksed, sealhulgas kõigi teise lõigu kohaselt ette nähtud muude makseviiside abil tehtud maksed, on eurodes.
2. Igale maksele peab olema märgitud makset tegeva isiku nimi ja vajalik teave, mille alusel amet võib viivitamata kindlaks teha makse otstarbe. Eelkõige esitatakse järgmine teave:
a) kui makstakse lõivu taotluse eest, märgitakse makse otstarve, nimelt „taotluse esitamise lõiv”;
b) kui makstakse vastulause esitamise lõivu, märgitakse taotluse number ja vastulause objektiks oleva ELi kaubamärgi taotleja nimi ning makse otstarve, nimelt „vastulause esitamise lõiv”;
c) kui makstakse tühistamis- või kehtetuks tunnistamise lõivu, märgitakse registreerimisnumber, taotluse objektiks oleva ELi kaubamärgi omaniku nimi ning makse otstarve, nimelt „tühistamislõiv” või „kehtetuks tunnistamise lõiv”.
3. Kui lõikes 2 osutatud makse otstarvet ei ole kohe võimalik kindlaks teha, nõuab amet, et maksja teataks makse otstarbe kirjalikult ameti poolt ette nähtud tähtaja jooksul. Kui maksja ei täida nimetatud nõuet õigel ajal, loetakse makse sooritamata jäetuks. Makstud summa tagastatakse.
Artikkel 144b
Makse vastuvõtmise kuupäev
1. Artikli 144a lõikes 1 osutatud juhtudel käsitatakse makse ametile tegemise kuupäevana kuupäeva, mil makse või ülekande summa tegelikult ameti pangakontole laekus.
2. Kui on lubatud kasutada muid kui artikli 144a lõike 1 teises lõigus osutatud makseviise, määrab tegevdirektor kindlaks kuupäeva, mil sellised maksed loetakse tehtuks.
3. Kui lõivu ei loeta lõigete 1 ja 2 kohaselt makstuks enne selle maksetähtpäeva, loetakse, et maksetähtaega on järgitud, kui ametile esitatakse tõendavad andmed selle kohta, et ettenähtud ajavahemiku jooksul liikmesriigis makse teinud isik andis pangale nõuetekohaselt korralduse kanda üle makse summa ja maksis lisatasu, mis on 10 % asjaomasest lõivust või asjaomastest lõivudest, kuid mitte rohkem kui 200 eurot. Lisatasu ei tule maksta, kui asjaomane korraldus anti pangale vähemalt kümme päeva enne ettenähtud maksetähtpäeva.
4. Amet võib maksjalt nõuda tõendite esitamist selle kohta, millisel kuupäeval anti pangale lõikes 3 osutatud korraldus ja, kui see on nõutav, asjakohase lisatasu maksmist ameti poolt määratud aja jooksul. Kui maksja ei täida seda nõuet või kui tõendid on ebapiisavad või nõutud lisatasu ei ole õigel ajal makstud, loetakse maksetähtaeg möödunuks.
Artikkel 144c
Ebapiisavad maksed ja väikeste summade tagasimaksmine
1. Põhimõtteliselt loetakse maksetähtaeg täidetuks ainult siis, kui kogu lõivusumma on makstud tähtpäevaks. Kui kogu lõivusumma ei ole makstud, makstakse makstud osa pärast maksetähtaja möödumist tagasi.
2. Amet võib võimaluse korral enne maksetähtaja möödumist anda makset tegevale isikule võimaluse maksta puuduv osa ära või, kui see on õigustatud, jätta arvestamata puuduvad väikesed summad, piiramata maksja õigusi.
3. Tegevdirektor võib eelarvekomitee nõusoleku korral loobuda mis tahes maksmata summa sundkorras sissenõudmisest, kui sissenõutav summa on väike või kui selline sissenõudmine on liiga ebakindel.
4. Kui lõivu või tasu on makstud rohkem, ei maksta ülemäärast summat tagasi, kui summa on väike ja asjaomane pool ei ole sõnaselgelt nõudnud tagasimaksmist.
Tegevdirektor võib eelarvekomitee nõusoleku korral määrata kindlaks alammäära, millest väiksemat lõivu või tasu puhul makstud ülemäärast summat tagasi ei maksta.
Teise lõigu alusel tehtud otsused avaldatakse ameti teatajas.
XIII JAOTIS
MÄRKIDE RAHVUSVAHELINE REGISTREERIMINE
I JAGU
Üldsätted
Artikkel 145
Sätete kohaldamine
Kui käesolevas jaotises ei sätestata teisiti, kohaldatakse käesolevat määrust ja selle rakendusmäärusi Madridis 27. juunil 1989 vastu võetud märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli kohaste rahvusvaheliste registreeringute taotluste suhtes, edaspidi vastavalt „Madridi protokoll” ja „rahvusvahelised taotlused”, mis põhinevad ►M1 ELi kaubamärgitaotlusel ◄ või ►M1 ELi kaubamärgil ◄ , ja ►M1 Liitu ◄ nimetavate kaubamärkide registreeringute suhtes, mis on kantud rahvusvahelisse registrisse, mida peab Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni rahvusvaheline büroo, edaspidi vastavalt „rahvusvahelised registreeringud” ja „rahvusvaheline büroo”.
2. JAGU
Rahvusvaheline registreerimine ►M1 ELi kaubamärgitaotluste ◄ ja ►M1 ELi kaubamärkide ◄ alusel
Artikkel 146
Rahvusvahelise taotluse esitamine
1. Madridi protokolli artikli 3 kohased ►M1 ELi kaubamärgitaotlusel ◄ või ►M1 ELi kaubamärgil ◄ põhinevad rahvusvahelised taotlused esitatakse ametile.
2. Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse enne kui märk, millel rahvusvaheline registreering peab põhinema, on registreeritud ►M1 ELi kaubamärgina ◄ , peab rahvusvahelise registreeringu taotleja märkima, kas rahvusvaheline registreering peab põhinema ►M1 ELi kaubamärgitaotlusel ◄ või registreeringul. Kui rahvusvaheline registreering peab põhinema ►M1 ELi kaubamärgil ◄ pärast selle registreerimist, loetakse, et amet on saanud rahvusvahelise taotluse ►M1 ELi kaubamärgi ◄ registreerimise kuupäeval.
Artikkel 147
Rahvusvahelise taotluse vorm ja sisu
1. Rahvusvaheline taotlus esitatakse ühes ►M1 Liidu ◄ ametlikus keeles ameti koostatud vormil. Kui taotleja ei ole rahvusvahelist taotlust esitades vormil märkinud teisiti, peab amet taotlejaga kirjavahetust tüüpvormil kasutatud keeles.
2. Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse keeles, mida ei ole Madridi protokollis lubatud kasutada, peab taotleja märkima lubatud keelte hulgast muu keele. See peab olema keel, milles amet esitab rahvusvahelise taotluse rahvusvahelisele büroole.
3. Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse muus kui Madridi protokollis rahvusvaheliste taotluste esitamiseks lubatud keeles, võib taotleja esitada kaupade või teenuste loetelu tõlke keeles, milles rahvusvaheline taotlus tuleb esitada rahvusvahelisele büroole lõike 2 kohaselt.
4. Amet saadab rahvusvahelise taotluse rahvusvahelisele büroole nii kiiresti kui võimalik.
5. Rahvusvahelise taotluse esitamise eest tuleb ametile tasuda lõiv. Artikli 146 lõike 2 teises lauses nimetatud juhtudel tuleb lõiv tasuda ►M1 ELi kaubamärgi ◄ registreerimise kuupäeval. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui nõutud lõiv on tasutud.
6. Rahvusvaheline taotlus peab vastama rakendusmääruses sätestatud tingimustele.
9. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse konkreetne vorm, sealhulgas selle elemendid, mida tuleb kasutada rahvusvahelise taotluse esitamiseks lõike 1 kohaselt. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 148
Sissekanded toimikutesse ja registrisse
1. ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotlusel põhineva rahvusvahelise registreeringu kuupäev ja number kantakse selle taotluse toimikusse. Kui taotluse alusel antakse ►M1 ELi kaubamärk ◄ , kantakse rahvusvahelise registreeringu kuupäev ja number registrisse.
2. ►M1 ELi kaubamärgil ◄ põhineva rahvusvahelise registreeringu kuupäev ja number kantakse registrisse.
Artikkel 148a
Teavitamine põhitaotluse või -registreeringu kehtetuks tunnistamisest
2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks konkreetsed faktid ja otsused, mille puhul on kohustuslik Madridi protokolli artikli 6 lõike 3 kohane teavitamine, ning sellise teavitamise asjakohase aja. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 149
Rahvusvahelisele registreeringule järgnev territoriaalse kaitse laiendamise taotlus
2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks üksikasjalikud eeskirjad seoses käesoleva artikli lõikes 1 osutatud territoriaalse kaitse laiendamise taotlusega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 150
Rahvusvahelised lõivud
Kõik rahvusvahelisele büroole Madridi protokolli kohaselt makstavad lõivud makstakse otse rahvusvahelisele büroole.
3. JAGU
Rahvusvahelised registreeringud, milles on nimetatud ►M1 Liitu ◄
Artikkel 151
►M1 Liitu ◄ nimetavate rahvusvaheliste registreeringute mõjud
1. Rahvusvahelisel registreeringul, milles nimetatakse ►M1 Liitu ◄ , on alates selle Madridi protokolli artikli 3 lõike 4 kohasest registreeringust või alates sellele järgnevast Madridi protokolli artikli 3 ter lõike 2 kohasest ►M1 Liidu ◄ nimetamise kuupäevast sama mõju, mis on ►M1 ELi kaubamärgitaotlusel ◄ .
2. Kui keeldumisest ei ole teatatud Madridi protokolli artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt või kui keeldumine on tagasi võetud, on ►M1 Liitu ◄ nimetaval rahvusvahelisel registreeringul alates lõikes 1 nimetatud kuupäevast sama mõju, mis ►M1 ELi kaubamärgina ◄ registreeritud märgil.
3. Artikli 9 lõike 3 kohaldamisel asendab artikli 152 lõike 1 kohane ►M1 Liitu ◄ nimetava rahvusvahelise registreeringu andmete avaldamine ►M1 ELi kaubamärgitaotluse ◄ avaldamise ja artikli 152 lõike 2 kohane avaldamine asendab ►M1 ELi kaubamärgi ◄ registreeringu avaldamise.
Artikkel 152
Avaldamine
1. Amet avaldab Madridi protokolli artikli 3 lõike 4 kohase ►M1 Liitu ◄ nimetava märgi registreeringu kuupäeva või sellele järgneva Madridi protokolli artikli 3 ter lõike 2 kohase ►M1 Liidu ◄ nimetamise kuupäeva, rahvusvahelises taotluses kasutatud keele ja taotleja märgitud teise keele, rahvusvahelise registreeringu numbri ja selle registreeringu avaldamise kuupäeva rahvusvahelise büroo ametlikus teatajas, märgi kujutise ning kaupade või teenuste klasside numbrid, millele kaitset taotletakse.
2. Kui Madridi protokolli artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole teatatud ►M1 Liitu ◄ nimetava rahvusvahelise registreeringu kaitsest keeldumisest või kui keeldumine on tagasi võetud, avaldab amet selle asjaolu, rahvusvahelise registreeringu numbri ja vajaduse korral selle registreeringu rahvusvahelise büroo ametlikus teatajas avaldamise kuupäeva.
Artikkel 153
Vanemus
1. ►M1 Liitu ◄ nimetava rahvusvahelise registreeringu taotleja võib rahvusvahelises taotluses taotleda varasema kaubamärgi vanemust, kui märk on registreeritud liikmesriigis, sealhulgas Beneluxi riikides, või niisuguse varasema märgi vanemust, mis on registreeritud liikmesriigis kehtiva rahvusvahelise korra kohaselt, nagu on sätestatud artiklis 34.
2. ►M1 Liitu ◄ nimetava rahvusvahelise registreeringu omanik võib alates artikli 152 lõikes 2 nimetatud registreeringu mõjude avaldamise kuupäevast taotleda varasema kaubamärgi vanemust, kui märk on registreeritud liikmesriigis, sealhulgas Beneluxi riikides, või niisuguse varasema märgi vanemust, mis on registreeritud liikmesriigis kehtiva rahvusvahelise korra kohaselt, nagu on sätestatud artiklis 35. Amet teatab sellest rahvusvahelisele büroole.
Artikkel 153a
Vanemuse taotlemine ametis
6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõike 1 kohase vanemuse nõude sisu üksikasjad ja üksikasjad selle kohta, millist teavet tuleb käesoleva artikli lõike 5 kohaselt edastada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 154
Kaupade ja teenuste määramine ja absoluutsete keeldumispõhjuste kontrollimine
1. Liitu nimetavaid rahvusvahelisi registreeringuid kontrollitakse, et teha kindlaks, kas need on kooskõlas artikli 28 lõigetega 2 kuni 4 ning kas esineb absoluutseid keeldumispõhjusi, samal viisil, nagu kontrollitakse ELi kaubamärgi taotlusi.
2. Kui liitu nimetavat rahvusvahelist registreeringut ei peeta tulenevalt käesoleva määruse artikli 28 lõikest 4 või artikli 37 lõikest 1 asjakohaseks kõigi või osade kaupade ja teenuste kaitsmiseks, millega seoses see rahvusvaheline registreering on rahvusvahelises büroos registreeritud, väljastab amet rahvusvahelisele büroole ex officio esialgse keeldumise teate vastavalt Madridi protokolli artikli 5 lõigetele 1 ja 2.
3. Kui rahvusvahelise registreeringu omanikul peab artikli 92 lõike 2 kohaselt olema esindaja ametis tehtavateks toiminguteks, siis peab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teade sisaldama palvet määrata esindaja artikli 93 lõike 1 tähenduses.
4. Esialgse keeldumise teates peab esitama selle aluseks olevad põhjendused ning tähtaja, mille jooksul rahvusvahelise registreeringu omanik võib esitada oma seisukoha ning peab vajaduse korral määrama oma esindaja. Tähtaja kulgemine algab päevast, mil amet väljastab esialgse keeldumise teate.
5. Kui amet leiab, et liitu nimetav rahvusvahelise kaubamärgi taotlus ei sisalda teavet käesoleva määruse artikli 161b kohase teise keele kohta, väljastab amet rahvusvahelisele büroole ex officio esialgse keeldumise teate vastavalt Madridi protokolli artikli 5 lõigetele 1 ja 2.
6. Kui rahvusvahelise registreeringu omanik ei kõrvalda tähtaja jooksul põhjust, mille tõttu keelduti kaitse andmisest või, kui see on asjakohane, ei määra esindajat või ei anna teavet teise keele kohta, keeldub amet andmast õiguskaitset seoses kõigi või osade kaupade ja teenustega, mille kohta rahvusvaheline registreering on tehtud. Õiguskaitse andmisest keeldumine asendab ELi kaubamärgi taotluse tagasilükkamise. Selle otsuse võib edasi kaevata vastavalt artiklitele 58–65.
7. Kui amet ei ole artikli 156 lõikes 2 osutatud vastulause esitamise perioodi alguseks väljastanud vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 ex officio esialgse keeldumise teadet, saadab amet rahvusvahelisele büroole teatise, kus osutatakse, et absoluutsete keeldumispõhjuste kontroll artikli 37 kohaselt on lõpetatud, kuid rahvusvahelise registreeringu kohta saab veel esitada proteste ning kolmandate isikute seisukohti. Selline esialgne teade ei piira ameti õigust absoluutseid keeldumispõhjuseid mis tahes ajahetkel enne õiguskaitse andmist käsitleva lõpliku teate väljastamist omal algatusel uuesti kontrollida.
8. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse, milliseid andmeid peab sisaldama rahvusvahelisele büroole saadetav ex officio esialgse keeldumise teade ning lõplikku õiguskaitse andmist või selle andmisest keeldumist käsitlev rahvusvahelisele büroole saadetav lõplik teade. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 154a
Kollektiivkaubamärgid ja sertifitseerimismärgid
3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse kollektiivkaubamärgiga, garantii- või sertifitseerimismärgiga seotud põhitaotlusel või -registreeringul rajaneva rahvusvahelise registreerimise menetluse üksikasjad.
Artikkel 155
Otsingud
1. Pärast teatise saamist ►M1 Liitu ◄ nimetava rahvusvahelise registreeringu kohta koostab amet ►M1 liidu ◄ otsinguaruande artikli 38 lõike 1 kohaselt ►M1 tingimusel, et artikli 38 lõike 1 kohase otsinguaruande taotlus esitatakse ametile ühe kuu jooksul alates teatise esitamise kuupäevast. ◄
2. Niipea kui amet on saanud teatise ►M1 Liitu ◄ nimetava rahvusvahelise registreeringu kohta, saadab amet selle ärakirja iga liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile, kes on teatanud ametile oma otsusest teha oma kaubamärkide registris otsinguid artikli 38 lõike 2 kohaselt ►M1 tingimusel, et artikli 38 lõike 2 kohase otsinguaruande taotlus esitatakse ametile ühe kuu jooksul alates teatise kuupäevast ja otsingutasu tasutakse samaks tähtajaks. ◄
3. Artikli 38 lõikeid 3–6 kohaldatakse mutatis mutandis.
4. Amet teavitab ►M1 liidu ◄ otsinguaruandes nimetatud varasemate ►M1 ELi kaubamärkide ◄ omanikke või varasemate ►M1 ELi kaubamärgitaotluste ◄ esitajaid ►M1 Liitu ◄ nimetava rahvusvahelise registreeringu avaldamisest artikli 152 lõike 1 kohaselt. ►M1 Seda tehakse sõltumata sellest, kas rahvusvahelise registreeringu omanik palus, et talle saadetakse ELi otsinguaruanne, välja arvatud juhul, kui varasema registreeringu või taotluse omanik palub end mitte teavitada. ◄
Artikkel 156
Vastuväide
1. ►M1 Liitu ◄ nimetavate rahvusvaheliste registreeringute kohta võib esitada vastuväiteid samal viisil nagu avaldatud ►M1 ELi kaubamärgitaotluste ◄ kohta.
2. Vastulause esitatakse kolme kuu jooksul alates ühe kuu möödumisest artikli 152 lõikes 1 nimetatud avaldamise kuupäevast. Vastulause loetakse nõuetekohaselt esitatuks alles pärast vastulause esitamise lõivu tasumist.
3. Kaitsest keeldumine asendab ►M1 ELi kaubamärgitaotluse ◄ tagasilükkamise.
4. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163a vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks vastulause esitamise ja läbivaatamise menetlus, sealhulgas rahvusvahelisele büroole saadetavad vajalikud teated.
Artikkel 157
►M1 ELi kaubamärgi ◄ asendamine rahvusvahelise registreeringuga
Taotluse korral kannab amet registrisse märke, et ►M1 ELi kaubamärk ◄ on asendatud rahvusvahelise registreeringuga Madridi protokolli artikli 4 bis kohaselt.
Artikkel 158
Rahvusvahelise registreeringu mõjude kehtetuks tunnistamine
1. ►M1 Liitu ◄ nimetava rahvusvahelise registreeringu mõjud võib kehtetuks tunnistada.
2. Taotlus ►M1 Liitu ◄ nimetava rahvusvahelise registreeringu mõjude kehtetuks tunnistamise kohta asendab artiklis 51 nimetatud tühistamise taotlust või artiklis 52 või artiklis 53 nimetatud kehtetuks tunnistamise taotlust.
4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõike 3 kohaselt rahvusvahelisele büroole saadetava teate sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 159
►M1 Liitu ◄ nimetava rahvusvahelise registreeringu muutmine siseriiklikuks kaubamärgitaotluseks või liikmesriike nimetavaks registreeringuks
1. Kui ►M1 Liitu ◄ nimetavast rahvusvahelisest registreeringust on keeldutud või see kaotab kehtivuse, võib rahvusvahelise registreeringu omanik taotleda ►M1 Liitu ◄ nimetava registreeringu muutmist:
a) siseriiklikuks kaubamärgitaotluseks artiklite 112, 113 ja 114 kohaselt,
b) Madridi protokolli osaliseks olevat liikmesriiki nimetavaks registreeringuks, kui kõnesolevat liikmesriiki nimetavat registreeringut oli muutmise taotlemise kuupäeval võimalik teha otse Madridi protokolli alusel. Kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 112, 113 ja 114.
2. Siseriikliku kaubamärgitaotluse või Madridi protokolli osaliseks olevat liikmesriiki nimetava registreeringu suhtes, mis tuleneb Euroopa Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu muutmisest, kohaldatakse asjaomase liikmesriigi osas Madridi protokolli artikli 3 lõike 4 kohase rahvusvahelise registreeringu kuupäeva või Madridi protokolli artikli 3ter lõike 2 kohase Euroopa Liidule kaitse laiendamise kuupäeva, kui viimane tehti pärast rahvusvahelist registreerimist, või selle registreeringu prioriteedikuupäeva ja vajaduse korral selle riigi kaubamärgi vanemust, mida taotletakse käesoleva määruse artikli 153 kohaselt.
3. Muutmise taotlus avaldatakse.
10. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse:
a) lõigetes 4 ja 7 osutatud muutmise taotluste sisu üksikasjad;
b) lõike 3 kohaselt muutmise taotluste avaldamise üksikasjad.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 160
Rahvusvaheliselt registreeritud märgi kasutamine
Artikli 15 lõike 1, artikli 42 lõike 2, artikli 51 lõike 1 punkti a ja artikli 57 lõike 2 kohaldamisel asendab artikli 152 lõike 2 kohane avaldamiskuupäev registreerimiskuupäeva, kui määratakse kindlaks kuupäev, millest alates märk, mis tuleb registreerida ►M1 liidus ◄ nimetava rahvusvaheline registreeringuna, tuleb ►M1 Liitu ◄ tegelikult kasutusele võtta.
Artikkel 161
Muutmine
1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, kohaldatakse ►M1 ELi kaubamärgitaotluseks ◄ suhtes kohaldatavaid sätteid mutatis mutandis taotluste suhtes, mis käsitlevad rahvusvahelise registreeringu muutmist ►M1 ELi kaubamärgitaotluseks ◄ Madridi protokolli artikli 9 quinquies alusel.
2. Kui muutmise taotlus on seotud ►M1 Liitu ◄ nimetava rahvusvahelise registreeringuga, mille andmed on avaldatud artikli 152 lõike 2 kohaselt, artikleid 37–42 ei kohaldata.
6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõike 3 kohase muutmise taotluse sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 163 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
XIV JAOTIS
LÕPPSÄTTED
▼M1 —————
Artikkel 163
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab rakenduseeskirjade komitee. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 18 ) tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 163a
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 42a, artikli 43 lõikes 3, artiklis 57a, artiklis 65a, artikli 77 lõikes 4, artikli 78 lõikes 6, artikli 79 lõikes 5, artikli 79b lõikes 2, artikli 79c lõikes 5, artikli 80 lõikes 3, artikli 82a lõikes 3, artiklis 93a, artiklis 136b, artikli 154a lõikes 3 ja artikli 156 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 23. märtsist 2016. On eriti oluline, et komisjon järgiks oma tavapärast praktikat ning konsulteeriks enne nende delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise mis tahes ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 42a, artikli 43 lõike 3, artikli 57a, artikli 65a, artikli 77 lõike 4, artikli 78 lõike 6, artikli 79 lõike 5, artikli 79b lõike 2, artikli 79c lõike 5, artikli 80 lõike 3, artikli 82a lõike 3, artikli 93a, artikli 136b, artikli 154a lõike 3 ja artikli 156 lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Seda ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel kahe kuu võrra pikendada.
▼M1 —————
Artikkel 165
►M1 Liidu ◄ laienemisega seotud sätted
1. Alates Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Horvaatia, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia (edaspidi „uued liikmesriigid/uus liikmesriik”) ühinemise kuupäevast laiendatakse enne ühinemiskuupäeva käesoleva määruse alusel registreeritud või taotletud ►M1 ELi kaubamärki ◄ nimetatud riikide territooriumile, nii et sellel on kogu ►M1 liidus ◄ ühesugune toime.
2. Ühinemiskuupäeval taotlemisel oleva kaubamärgi registreerimisest ei või artikli 7 lõikes 1 loetletud absoluutsetel keeldumisalustel keelduda, kui need alused muutusid kohaldatavaks üksnes uue liikmesriigi ühinemise tõttu.
3. Kui ►M1 ELi kaubamärgi ◄ registreerimise taotlus esitati kuue ühinemiseelse kuu jooksul, võib esitada artikli 41 kohase protesti, kui varasem kaubamärk või muu varasem õigus artikli 8 tähenduses on omandatud uues liikmesriigis enne ühinemist, tingimusel et see omandati heauskselt ning et varasema kaubamärgi või muu varasema õiguse taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev (selle kohaldatavuse korral) või uues liikmesriigis omandamise kuupäev on varasem kui taotletava ►M1 ELi kaubamärgi ◄ taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev (selle kohaldatavuse korral).
4. Lõikes 1 osutatud ►M1 ELi kaubamärki ◄ ei saa kehtetuks tunnistada:
a) artikli 52 kohaselt, kui kehtetuse alused muutusid kohaldatavaks üksnes uue liikmesriigi ühinemise tõttu;
b) artikli 53 lõigete 1 ja 2 kohaselt, kui varasem siseriiklik õigus oli uues liikmesriigis registreeritud, taotletud või omandatud enne ühinemiskuupäeva.
5. Lõikes 1 osutatud ►M1 ELi kaubamärgi ◄ kasutamise võib artiklite 110 ja 111 kohaselt keelata, kui varasem kaubamärk või muu varasem õigus oli uues liikmesriigis enne selle riigi ühinemise kuupäeva registreeritud, taotletud või omandatud heas usus; või selle prioriteedikuupäev on (selle kohaldatavuse korral) varasem kui asjaomase riigi ühinemise kuupäev.
Artikkel 165a
Hindamine ja läbivaatamine
1. Komisjon hindab hiljemalt 24. märtsiks 2021 ja pärast seda iga viie aasta järel käesoleva määruse rakendamist.
2. Hindamisel vaadatakse läbi liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametite ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo ning ameti vahelise koostöö õigusraamistik, pöörates erilist tähelepanu artiklis 123c sätestatud rahastamismehhanismile. Lisaks hinnatakse ameti ja selle töökorra mõju, tulemuslikkust ja tõhusust. Eelkõige käsitletakse hindamisel vajadust muuta ameti volitusi ja võimalike muudatuste finantsmõju.
3. Komisjon edastab hindamisaruande ja oma nimetatud aruandel põhinevad järeldused Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.
4. Iga teise hindamise käigus hinnatakse ameti saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid.
Artikkel 166
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 40/94, mida on muudetud I lisas esitatud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.
Artikkel 167
Jõustumine
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Liikmesriigid võtavad kolme aasta jooksul pärast määruse (EÜ) nr 40/94 jõustumist artiklite 95 ja 114 rakendamiseks vajalikud meetmed.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
-I LISA
LÕIVUDE SUURUS
A. Ametile käesoleva määruse kohaselt makstavad lõivud (eurodes) on järgmised.
1. Põhilõiv ELi üksikkaubamärgi taotlemise eest (artikli 26 lõige 2):
1 000 eurot
2. Põhilõiv ELi üksikkaubamärgi elektroonilise taotlemise eest (artikli 26 lõige 2):
850 eurot
3. Lõiv teise klassi kaupade ja teenuste ELi üksikkaubamärgi eest (artikli 26 lõige 2):
50 eurot
4. Lõiv ELi üksikkaubamärgi iga kaupade ja teenuste klassi eest alates kolmandast klassist (artikli 26 lõige 2):
150 eurot
5. Põhilõiv ELi kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi taotlemise eest (artikli 26 lõige 2 ja artikli 66 lõige 3 või artikli 74a lõige 3):
1 800 eurot
6. Põhilõiv ELi kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi elektroonilise taotlemise eest (artikli 26 lõige 2 ja artikli 66 lõige 3 või artikli 74a lõige 3):
1 500 eurot
7. Põhilõiv teise klassi kaupade ja teenuste ELi kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi taotlemise eest (artikli 26 lõige 2 ja artikli 66 lõige 3 või artikli 74a lõige 3):
50 eurot
8. Lõiv iga kaupade ja teenuste klassi ELi kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi taotlemise eest alates kolmandast klassist (artikli 26 lõige 2 ja artikli 66 lõige 3 või artikli 74a lõige 3):
150 eurot
9. Otsingutasu ELi kaubamärgi taotluse eest (artikli 38 lõige 2) või liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu eest (artikli 38 lõige 2 ja artikli 155 lõige 2): 12 eurot korrutatuna artikli 38 lõikes 2 osutatud tööstusomandi õiguskaitse keskametite arvuga; amet avaldab kõnealuse summa ja selle hilisemad muudatused ameti teatajas.
10. Vastulause esitamise lõiv (artikli 41 lõige 3):
320 eurot
11. Põhilõiv ELi üksikkaubamärgi pikendamise eest (artikli 47 lõige 3):
1 000 eurot
12. Põhilõiv ELi üksikkaubamärgi elektroonilise pikendamise eest (artikli 47 lõige 3):
850 eurot
13. Lõiv teise klassi kaupade ja teenuste ELi üksikkaubamärgi pikendamise eest (artikli 47 lõige 3):
50 eurot
14. Lõiv iga kaupade ja teenuste klassi ELi üksikkaubamärgi pikendamise eest alates kolmandast klassist (artikli 47 lõige 3):
150 eurot
15. Põhilõiv ELi kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi pikendamise eest (artikli 47 lõige 3 ja artikli 66 lõige 3 või artikli 74a lõige 3):
1 800 eurot
16. Põhilõiv ELi kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi elektroonilise pikendamise eest (artikli 47 lõige 3 ja artikli 66 lõige 3 või artikli 74a lõige 3):
1 500 eurot
17. Lõiv teise klassi kaupade ja teenuste ELi kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi pikendamise eest (artikli 47 lõige 3 ja artikli 66 lõige 3 või artikli 74a lõige 3):
50 eurot
18. Lõiv iga kaupade ja teenuste klassi v kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi pikendamise eest alates kolmandast klassist (artikli 47 lõige 3 ja artikli 66 lõige 3 või artikli 74a lõige 3):
150 eurot
19. Lisalõiv pikendamislõivu hilise tasumise või pikendamistaotluse esitamise hilinemise korral (artikli 47 lõige 3) 25 % hilinenud pikendamislõivust, maksimaalselt 1 500 eurot.
20. Lõiv tühistamistaotluse või kehtetuks tunnistamise taotluse eest (artikli 56 lõige 2):
630 eurot
21. Kaebuse esitamise lõiv (artikli 60 lõige 1):
720 eurot
22. Tähtaja ennistamise taotluse lõiv (artikli 81 lõige 3):
200 eurot
23. Lõiv taotluse eest muuta ELi kaubamärgi taotlus või ELi kaubamärk (artikli 113 lõige 1, ka koostoimes artikli 159 lõikega 1):
a) siseriikliku kaubamärgi taotluseks,
b) liikmesriike nimetavaks registreeringuks Madridi protokolli kohaselt:
200 eurot
24. Lõiv menetluse jätkamise eest (artikli 82 lõige 1):
400 eurot
25. Lõiv registreeritud ELi kaubamärgi (artikli 49 lõige 4) või ELi kaubamärgi taotluse (artikli 44 lõige 4) jagamist käsitleva avalduse eest:
250 eurot
26. Lõiv ELi kaubamärgiga (enne 1. oktoobrit 2017 määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 33 lõige 2 ning alates nimetatud kuupäevast artikli 22a lõige 2) või ELi kaubamärgi taotlusega (enne 1. oktoobrit 2017 määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 33 lõige 2 ning alates nimetatud kuupäevast artikli 22a lõige 2) seotud litsentsi või muu õiguse registreerimise taotluse eest:
a) litsentsi andmine;
b) litsentsi üleminek;
c) asjaõiguse loomine;
d) asjaõiguse üleminek;
e) sundtäitmine:
200 eurot registreeringu kohta, aga kui ühes ja samas taotluses või samal ajal esitatakse mitu avaldust, siis kokku mitte üle 1 000 euro.
27. 200 eurot litsentsi või muu õiguse registrist kustutamise kohta (enne 1. oktoobrit 2017 määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 35 lõige 3 ning alates nimetatud kuupäevast artikli 24a lõige 3), aga kui ühes ja samas taotluses või samal ajal esitatakse mitu avaldust, siis kokku mitte üle 1 000 euro.
28. Lõiv ELi kaubamärgi muutmise eest (artikli 48 lõige 4):
200 eurot.
29. ELi kaubamärgi taotluse ärakirja (artikli 88 lõige 7), registreerimistunnistuse ärakirja (artikli 45 lõige 2) või registriväljavõtte (artikli 87 lõige 7) väljastamise lõiv:
a) kinnitamata ärakiri või väljavõte:
10 eurot
b) kinnitatud ärakiri või väljavõte:
30 eurot
30. Toimikuga tutvumise lõiv (artikli 88 lõige 6):
30 eurot
31. Toimiku dokumentide ärakirjade väljastamise lõiv (artikli 88 lõige 7):
a) kinnitamata ärakiri:
10 eurot;
b) kinnitatud ärakiri:
30 eurot
alates 11. leheküljest iga lehekülje eest lisaks
1 euro
32. Toimikus sisalduva teabe edastamise lõiv (artikli 88 lõige 9):
10 eurot
33. Tagastatavate menetluskulude määramise arutamise lõiv (enne 1. oktoobrit 2017 määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 94 lõige 4 ning alates nimetatud kuupäevast artikli 85 lõige 7):
100 eurot
34. Lõiv ametile rahvusvahelise taotluse esitamise eest (enne 1. oktoobrit 2017 artikli 147 lõige 5 ning alates nimetatud kuupäevast artikli 147 lõige 4):
300 eurot
B. Rahvusvahelisele büroole tasutavate lõivude määr
I. Üksiklõiv liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu eest
1. Liitu nimetava rahvusvahelise kaubamärgi registreeringu taotluse esitajal tuleb maksta rahvusvahelisele büroole individuaallõivu liidu nimetamise eest vastavalt Madridi protokolli artikli 8 lõikele 7.
2. Rahvusvahelise registreeringu omanikul, kes esitab taotluse liitu nimetavaks territoriaalseks laienduseks pärast rahvusvahelist registreerimist, tuleb maksta rahvusvahelisele büroole individuaallõivu liidu nimetamise eest vastavalt Madridi protokolli artikli 8 lõikele 7.
3. B osa I jaotise punktis 1 või B osa I jaotise punktis 2 sätestatud lõivu summa on järgmiste summade ekvivalent Šveitsi frankides, nagu on kehtestanud WIPO peadirektor vastavalt ühiseeskirjade eeskirja 35 lõikele 2 Madridi kokkuleppe ja protokolli alusel:
a) üksikkaubamärgi eest: 820 eurot ning, kui see on asjakohane, 50 eurot teise klassi kaupade ja teenuste eest ning 150 eurot rahvusvahelise registreeringuga hõlmatud kaupade ja teenuste iga klassi eest alates kolmandast klassist;
b) kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi eest: 1 400 eurot ning, kui see on asjakohane, 50 eurot teise klassi kaupade ja teenuste eest ning 150 eurot kaupade ja teenuste iga klassi eest alates kolmandast klassist.
II. Üksiklõiv liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu pikendamise eest
1. Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu omanikul tuleb tasuda rahvusvahelisele büroole rahvusvahelise registreeringu pikendamise lõivude osana individuaallõiv liidu nimetamise eest vastavalt Madridi protokolli artikli 8 lõikele 7.
2. B osa II jaotise punktis 1 nimetatud lõivu summa on järgmiste summade ekvivalent Šveitsi frankides, nagu on kehtestanud WIPO peadirektor vastavalt ühiseeskirjade eeskirja 35 lõikele 2 Madridi kokkuleppe ja protokolli alusel:
a) üksikkaubamärgi eest: 820 eurot ning, kui see on asjakohane, 50 eurot teise klassi kaupade ja teenuste eest ning 150 eurot rahvusvahelise registreeringuga hõlmatud kaupade ja teenuste iga klassi eest alates kolmandast klassist;
b) kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi eest: 1 400 eurot ning, kui see on asjakohane, 50 eurot teise klassi kaupade ja teenuste eest ning 150 eurot rahvusvahelise registreeringuga hõlmatud kaupade ja teenuste iga klassi eest alates kolmandast klassist.
I LISA
Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega
(osutatud artiklis 166)
|
Nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 (EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1). |
|
|
Nõukogu määrus (EÜ) nr 3288/94 (EÜT L 349, 31.12.1994, lk 83) |
|
|
Nõukogu määrus (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36) |
ainult III lisa punkt 48 |
|
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1653/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 36) |
|
|
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1992/2003 (ELT L 296, 14.11.2003, lk 1). |
|
|
Nõukogu määrus (EÜ) nr 422/2004 (ELT L 70, 9.3.2004, lk 1). |
|
|
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1891/2006 (ELT L 386, 29.12.2006, lk 14) |
ainult artikkel 1 |
|
2003. aasta ühinemisakt, II lisa, osa 4 C I (ELT L 236, 23.9.2003, lk 342) |
|
|
2005. aasta ühinemisakt, III lisa, punkt 1.I (ELT L 157, 21.6.2005, lk 231). |
|
II LISA
Vastavustabel
|
Määrus (EÜ) nr 40/94 |
Käesolev määrus |
|
Artiklid 1 kuni 14 |
Artiklid 1 kuni 14 |
|
Artikli 15 lõige 1 |
Artikli 15 lõike 1 esimene lõik |
|
Artikli 15 lõike 2 sissejuhatav lause |
Artikli 15 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav lause |
|
Artikli 15 lõike 2 punkt a |
Artikli 15 lõike 1 teise lõigu punkt a |
|
Artikli 15 lõike 2 punkt b |
Artikli 15 lõike 1 teise lõigu punkt b |
|
Artikli 15 lõige 3 |
Artikli 15 lõige 2 |
|
Artiklid 16 kuni 36 |
Artiklid 16 kuni 36 |
|
Artikkel 37 |
— |
|
Artikkel 38 |
Artikkel 37 |
|
Artikkel 39 |
Artikkel 38 |
|
Artikkel 40 |
Artikkel 39 |
|
Artikkel 41 |
Artikkel 40 |
|
Artikkel 42 |
Artikkel 41 |
|
Artikkel 43 |
Artikkel 42 |
|
Artikkel 44 |
Artikkel 43 |
|
Artikkel 44a |
Artikkel 44 |
|
Artiklid 45 kuni 48 |
Artiklid 45 kuni 48 |
|
Artikkel 48a |
Artikkel 49 |
|
Artikkel 49 |
Artikkel 50 |
|
Artikkel 50 |
Artikkel 51 |
|
Artikkel 51 |
Artikkel 52 |
|
Artikkel 52 |
Artikkel 53 |
|
Artikkel 53 |
Artikkel 54 |
|
Artikkel 54 |
Artikkel 55 |
|
Artikkel 55 |
Artikkel 56 |
|
Artikkel 56 |
Artikkel 57 |
|
Artikkel 57 |
Artikkel 58 |
|
Artikkel 58 |
Artikkel 59 |
|
Artikkel 59 |
Artikkel 60 |
|
Artikkel 60 |
Artikkel 61 |
|
Artikkel 60a |
Artikkel 62 |
|
Artikkel 61 |
Artikkel 63 |
|
Artikkel 62 |
Artikkel 64 |
|
Artikkel 63 |
Artikkel 65 |
|
Artikkel 64 |
Artikkel 66 |
|
Artikkel 65 |
Artikkel 67 |
|
Artikkel 66 |
Artikkel 68 |
|
Artikkel 67 |
Artikkel 69 |
|
Artikkel 68 |
Artikkel 70 |
|
Artikkel 69 |
Artikkel 71 |
|
Artikkel 70 |
Artikkel 72 |
|
Artikkel 71 |
Artikkel 73 |
|
Artikkel 72 |
Artikkel 74 |
|
Artikkel 73 |
Artikkel 75 |
|
Artikkel 74 |
Artikkel 76 |
|
Artikkel 75 |
Artikkel 77 |
|
Artikkel 76 |
Artikkel 78 |
|
Artikkel 77 |
Artikkel 79 |
|
Artikkel 77a |
Artikkel 80 |
|
Artikkel 78 |
Artikkel 81 |
|
Artikkel 78a |
Artikkel 82 |
|
Artikkel 79 |
Artikkel 83 |
|
Artikkel 80 |
Artikkel 84 |
|
Artikkel 81 |
Artikkel 85 |
|
Artikkel 82 |
Artikkel 86 |
|
Artikkel 83 |
Artikkel 87 |
|
Artikkel 84 |
Artikkel 88 |
|
Artikkel 85 |
Artikkel 89 |
|
Artikkel 86 |
Artikkel 90 |
|
Artikkel 87 |
Artikkel 91 |
|
Artikkel 88 |
Artikkel 92 |
|
Artikkel 89 |
Artikkel 93 |
|
Artikkel 90 |
Artikkel 94 |
|
Artikkel 91 |
Artikkel 95 |
|
Artikkel 92 |
Artikkel 96 |
|
Artikkel 93 |
Artikkel 97 |
|
Artikli 94 lõike 1 sissejuhatus |
Artikli 98 lõike 1 sissejuhatus |
|
Artikli 94 lõike 1 esimene taane |
Artikli 98 lõike 1 punkt a |
|
Artikli 94 lõike 1 teine taane |
Artikli 98 lõike 1 punkt b |
|
Artikli 94 lõige 2 |
Artikli 98 lõige 2 |
|
Artikkel 95 |
Artikkel 99 |
|
Artikkel 96 |
Artikkel 100 |
|
Artikkel 97 |
Artikkel 101 |
|
Artikkel 98 |
Artikkel 102 |
|
Artikkel 99 |
Artikkel 103 |
|
Artikkel 100 |
Artikkel 104 |
|
Artikkel 101 |
Artikkel 105 |
|
Artikkel 102 |
Artikkel 106 |
|
Artikkel 103 |
Artikkel 107 |
|
Artikkel 104 |
Artikkel 108 |
|
Artikkel 105 |
Artikkel 109 |
|
Artikkel 106 |
Artikkel 110 |
|
Artikkel 107 |
Artikkel 111 |
|
Artikkel 108 |
Artikkel 112 |
|
Artikkel 109 |
Artikkel 113 |
|
Artikkel 110 |
Artikkel 114 |
|
Artikkel 111 |
Artikkel 115 |
|
Artikkel 112 |
Artikkel 116 |
|
Artikkel 113 |
Artikkel 117 |
|
Artikkel 114 |
Artikkel 118 |
|
Artikkel 115 |
Artikkel 119 |
|
Artikkel 116 |
Artikkel 120 |
|
Artikkel 117 |
Artikkel 121 |
|
Artikkel 118 |
Artikkel 122 |
|
Artikkel 118a |
Artikkel 123 |
|
Artikkel 119 |
Artikkel 124 |
|
Artikkel 120 |
Artikkel 125 |
|
Artikli 121 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 126 lõiked 1 ja 2 |
|
Artikli 121 lõige 3 |
— |
|
Artikli 121 lõige 4 |
Artikli 126 lõige 3 |
|
Artikli 121 lõige 5 |
Artikli 126 lõige 4 |
|
Artikli 121 lõige 6 |
Artikli 126 lõige 5 |
|
Artikkel 122 |
Artikkel 127 |
|
Artikkel 123 |
Artikkel 128 |
|
Artikkel 124 |
Artikkel 129 |
|
Artikkel 125 |
Artikkel 130 |
|
Artikkel 126 |
Artikkel 131 |
|
Artikkel 127 |
Artikkel 132 |
|
Artikkel 128 |
Artikkel 133 |
|
Artikkel 129 |
Artikkel 134 |
|
Artikkel 130 |
Artikkel 135 |
|
Artikkel 131 |
Artikkel 136 |
|
Artikkel 132 |
Artikkel 137 |
|
Artikkel 133 |
Artikkel 138 |
|
Artikkel 134 |
Artikkel 139 |
|
Artikkel 135 |
Artikkel 140 |
|
Artikkel 136 |
Artikkel 141 |
|
Artikkel 137 |
Artikkel 142 |
|
Artikkel 138 |
Artikkel 143 |
|
Artikkel 139 |
Artikkel 144 |
|
Artikkel 140 |
Artikkel 145 |
|
Artikkel 141 |
Artikkel 146 |
|
Artikkel 142 |
Artikkel 147 |
|
Artikkel 143 |
Artikkel 148 |
|
Artikkel 144 |
Artikkel 149 |
|
Artikkel 145 |
Artikkel 150 |
|
Artikkel 146 |
Artikkel 151 |
|
Artikkel 147 |
Artikkel 152 |
|
Artikkel 148 |
Artikkel 153 |
|
Artikkel 149 |
Artikkel 154 |
|
Artikkel 150 |
Artikkel 155 |
|
Artikkel 151 |
Artikkel 156 |
|
Artikkel 152 |
Artikkel 157 |
|
Artikkel 153 |
Artikkel 158 |
|
Artikkel 154 |
Artikkel 159 |
|
Artikkel 155 |
Artikkel 160 |
|
Artikkel 156 |
Artikkel 161 |
|
Artikli 157 lõige 1 |
Artikli 162 lõige 1 |
|
Artikli 157 lõike 2 sissejuhatus |
Artikli 162 lõike 2 sissejuhatus |
|
Artikli 157 lõike 2 punkt 2 |
Artikli 162 lõike 2 punkt a |
|
Artikli 157 lõike 2 punkt 3 |
Artikli 162 lõike 2 punkt b |
|
Artikli 157 lõike 2 punkt 5 |
Artikli 162 lõike 2 punkt c |
|
Artikli 157 lõike 2 punkt 6 |
Artikli 162 lõike 2 punkt d |
|
Artikli 157 lõike 2 punkt 7 |
Artikli 162 lõike 2 punkt e |
|
Artikli 157 lõike 2 punkt 8 |
Artikli 162 lõike 2 punkt f |
|
Artikli 157 lõike 2 punkt 9 |
Artikli 162 lõike 2 punkt g |
|
Artikli 157 lõike 2 punkt 10 |
Artikli 162 lõike 2 punkt h |
|
Artikli 157 lõike 2 punkt 11 |
Artikli 162 lõike 2 punkt i |
|
Artikli 157 lõike 2 punkt 12 |
Artikli 162 lõike 2 punkt j |
|
Artikli 157 lõike 2 punkt 13 |
Artikli 162 lõike 2 punkt k |
|
Artikli 157 lõike 2 punkt 14 |
Artikli 162 lõike 2 punkt l |
|
Artikli 157 lõige 3 |
Artikli 162 lõige 3 |
|
Artikkel 158 |
Artikkel 163 |
|
Artikkel 159 |
Artikkel 164 |
|
Artikli 159a lõiked 1, 2 ja 3 |
Artikli 165 lõiked 1, 2 ja 3 |
|
Artikli 159a lõike 4 algussõnad |
Artikli 165 lõike 4 algussõnad |
|
Artikli 159a lõike 4 esimene taane |
Artikli 165 lõike 4 punkt a |
|
Artikli 159a lõike 4 teine taane |
Artikli 165 lõike 4 punkt b |
|
Artikli 159a lõige 5 |
Artikli 165 lõige 5 |
|
— |
Artikkel 166 |
|
Artikli 160 lõige 1 |
Artikli 167 lõige 1 |
|
Artikli 160 lõige 2 |
Artikli 167 lõige 2 |
|
Artikli 160 lõiked 3 ja 4 |
— |
|
— |
I lisa |
|
— |
II lisa |
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 21).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 15).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 336, 23.12.2015, lk 1).
( 3 ) EÜT L 110, 20.4.2001, lk 28.
( 3 ) EÜT L 125, 5.5.2001, lk 15.
( 4 ) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
( 7 ) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).
( 8 ) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).
( 9 ) Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1).
( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. aprilli 2012. aasta määrus (EL) nr 386/2012, millega antakse Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud ülesannete täitmine, sealhulgas avaliku ja erasektori esindajatest koosneva intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse moodustamine (ELT L 129, 16.5.2012, lk 1).
( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (ELT L 299, 27.10.2012, lk 5).
( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
( 13 ) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).
( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
( 15 ) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).