2007D0756 — ET — 01.01.2014 — 003.003
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
KOMISJONI OTSUS, 9. november 2007, millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5357 all) (ELT L 305 23.11.2007, lk 30) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
L 43 |
33 |
17.2.2011 |
||
L 345 |
1 |
15.12.2012 |
||
L 158 |
74 |
10.6.2013 |
Parandatud:
KOMISJONI OTSUS,
9. november 2007,
millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused
(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5357 all)
(2007/756/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiivi 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta, ( 1 ) eriti selle artikli 14 lõikeid 4 ja 5,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta, ( 2 ) eriti selle artikli 14 lõikeid 4 ja 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Kui liikmesriigid annavad loa veeremi kasutuselevõtuks, peavad nad tagama tunnuskoodi omistamise igale sõidukile. Kõnealune kood tuleb seejärel registreerida riiklikus raudteeveeremi registris (edaspidi „RRR”). Kõnealusele registrile peab olema konsulteerimiseks juurdepääs pädevate asutuste volitatud esindajatel ja sidusrühmadel. Erinevad riiklikud registrid peavad olema ühtsed andmete sisu ja esitusviisi poolest. See nõuab registrite asutamist ühiste tegevus- ja tehniliste kirjelduste alusel. |
(2) |
RRRi ühised kirjeldused tuleb vastu võtta Euroopa Raudteeameti (edaspidi „amet”) koostatud kirjelduste projekti alusel. Kõnealune kirjelduste projekt peab hõlmama eelkõige järgmise määratlust: sisu, talitluslik ja tehniline arhitektuur, andmete esitusviis, kasutusviis, sh andmesisestuse ning juurdepääsu eeskirjad. |
(3) |
Käesolev otsus on koostatud ameti 28. juuli 2006. aasta soovituse nr ERA/REC/INT/01-2006 põhjal. Liikmesriigi RRR peab sisaldama kõiki kõnealuses liikmesriigis lubatud sõidukeid. Kauba- ja reisivagunid tuleb kanda siiski ainult selle liikmesriigi registrisse, kus nad esmakordselt kasutusele võetakse. |
(4) |
Sõidukite registreerimiseks, registreerimise kinnitamiseks, registreerimiselementide muutmiseks ja muutmis(t)e kinnitamiseks tuleb kasutada standardvormi. |
(5) |
Iga liikmesriik peab asutama arvutipõhise RRRi. Kõik RRRid peaksid olema ühendatud ameti hallatava keskse virtuaalse raudteeveeremi registriga (edaspidi „VRR”), et asutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 881/2004 ( 3 ) artiklis 19 sätestatud koostalitlusvõime dokumendiregister. VRR peaks võimaldama kasutajal otsida kõikidest RRRidest ühe portaali kaudu ning vahetada andmeid riiklike raudteeveeremi registrite vahel. Tehnilistel põhjustel ei saa ühendust VRRiga siiski kohe luua. Seetõttu tuleks liikmesriikidelt nõuda oma RRRi ühendamist VRRiga alles siis, kui VRRi tõhus toimimine on tõestatud. Selleks teostab amet katseprojekti. |
(6) |
Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 21 kohaselt asutatud regulatiivkomitee koosoleku protokolli nr 40 punktile 8 tuleb kõik olemasolevad sõidukid registreerida selle liikmesriigi, milles nad enne registreeritud olid, RRRis. Andmete ülekandmisel tuleb arvesse võtta asjakohast üleminekuperioodi ja andmete kättesaadavust. |
(7) |
Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b ja direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b peab RRRi haldama ja uuendama kõigist raudtee-ettevõtjatest sõltumatu asutus. Liikmesriigid peavad teatama komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutuse, mille nad on selle jaoks määranud, muu hulgas selleks, et hõlbustada kõnealuste asutuste vahelist teabevahetust. |
(8) |
Mõnel liikmesriigil on 1 520 mm-se rööpmevahega võrgustik, millel käitatakse veeremit, mis on tavaline Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) maades. Selle tulemuseks on ühine registreerimissüsteem, mis on 1 520 mm-se võrgustiku koostalitlusvõime ja ohutuse seisukohast tähtis element. Kõnealust eriolukorda tuleks arvesse võtta ning kehtestada erieeskirjad, et vältida järjekindluse puudumist ELi ja SRÜ puhul sama sõidukiga seotud kohustuste vahel. |
(9) |
Seoses sõidukite nummerdamissüsteemiga RRRis registreerimiseks kohaldatakse käitamise ning liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehniliste nõuete P lisas kehtestatud eeskirju. Amet töötab välja kõnealuste eeskirjade ühtlustatud kohaldamise suunised. |
(10) |
Käeoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 96/48/EÜ artikli 21 kohaselt asutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga võetakse vastu direktiivi 96/48/EÜ artikli 14 lõikega 5 ja direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõikega 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised kirjeldused, nagu on sätestatud lisas.
Artikkel 1a
Käesoleva otsuse lisa 6. liidet kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.
Artikkel 2
Pärast käesoleva otsuse jõustumist sõidukeid registreerides kasutavad liikmesriigid lisas sätestatud ühised kirjeldusi.
Artikkel 3
Olemasolevaid sõidukeid registreerivad liikmesriigid vastavalt lisa punktis 4 sätestatule.
Artikkel 4
1. Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b ja direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b määravad liikmesriigid riikliku asutuse, mis vastutab riikliku raudteeveeremi registri pidamise ja uuendamise eest. Kõnealuseks asutuseks võib olla asjaomase liikmesriigi riiklik ohutusasutus (ROA). Liikmesriigid tagavad, et kõnealused asutused teevad koostööd ning jagavad teavet, et tagada õigeaegne andmevahetus.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele ühe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist lõike 1 kohaselt määratud asutuse.
Artikkel 5
1. Veerem, mis võetakse esmakordselt kasutusele Eestis, Lätis või Leedus ja mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool Euroopa Liitu 1 520 mm-se rööpmevahega raudteesüsteemi vagunitena, registreeritakse nii RRRis kui Sõltumatute Riikide Ühenduse Raudteetranspordi Nõukogu andmebaasis. Sellisel juhul võib lisas kirjeldatud nummerdamissüsteemi asemel kasutada kaheksakohalist nummerdamissüsteemi.
2. Veeremit, mis võetakse esmakordselt kasutusele kolmandas riigis ja mis on ette nähtud kasutamiseks Euroopa Liidus 1 520 mm-se rööpmevahega raudteesüsteemi vagunitena, RRRis ei registreerita. Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõikele 4 peab siiski olema võimalik saada SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu andmebaasist artikli 14 lõike 5 punktides c, d ja e loetletud andmeid.
Artikkel 6
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
LISA
1. ANDMED
Riikliku raudteeveeremiregistri (edaspidi „NVR”) andmete esitusviis on järgmine.
Elementide nummerdamisel järgitakse 4. liites pakutud standardse registreerimisvormi numeratsiooni.
Täiendavalt võib lisada lahtreid näiteks märkuste jaoks ja uurimisaluste sõidukite märkimiseks (vt punkt 3.4).
1. |
►M2 6. liite kohaselt kindlaks määratud numbriline tunnuskood ◄ |
Kohustuslik |
Sisu |
Käitamise ja liikluskorralduse koostalitluse tehnilise kirjelduse P lisas (edaspidi „OPE KTK”) määratletud numbriline tunnuskood (1) |
|
Esitusviis |
1.1. Number |
12 kohaline |
1.2. Eelmine number (vajaduse korral, uuesti nummerdatud sõidukite puhul) |
|
|
2. |
Liikmesriik ja NSA |
Kohustuslik |
Sisu |
Liikmesriik, kus sõiduk registreeriti ning NSA, kes andis kasutuselevõtuloa |
|
Esitusviis |
2.1. ►M2 6. liite 4. osa kohane liikmesriigi arvkood ◄ |
Kahekohaline kood |
2.2. NSA nimi |
Tekst |
|
3. |
Valmistamisaasta |
Kohustuslik |
Sisu |
Aasta, mil sõiduk lahkus tehasest |
|
Esitusviis |
3. Valmistamisaasta |
AAAA |
4. |
EÜ viide |
Kohustuslik (kui on olemas) |
Sisu |
Viited EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile ja selle väljaandnud asutusele (taotleja) |
|
Esitusviis |
4.1. Deklaratsiooni kuupäev |
Kuupäev |
4.2. EÜ viide |
Tekst |
|
4.3. Väljaandnud asutuse nimi (tellija) |
Tekst |
|
4.4. Ettevõtlusregistri kood |
Tekst |
|
4.5. Organisatsiooni aadress, tänav ja majanumber |
Tekst |
|
4.6. Linn |
Tekst |
|
4.7. Riigikood |
ISO (vt 2. liide) |
|
4.8. Postiindeks |
Tähtnumbriline kood |
|
5. |
Viide lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrile |
Kohustuslik (2) |
Sisu |
Lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrist (3) oluliste tehniliste andmete kättesaamist võimaldav viide. Kui tüüp on lubatud sõidukitüüpide Euroopa registris määratletud, on viide kohustuslik. |
|
Esitusviis |
5. Lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrist oluliste tehniliste andmete kättesaamist võimaldav viide |
Tähtnumbriline kood |
5a. |
Seeria |
Vabatahtlik |
Sisu |
Seeria, kui sõiduk kuulub seeriasse |
|
5a. Seeria |
Tekst |
|
6. |
Piirangud |
Kohustuslik |
Sisu |
Mis tahes piirangud sõiduki kasutamisele |
|
Esitusviis |
6.1. Kodeeritud piirangud (vt 1. liide) |
Kood |
6.2. Kodeerimata piirangud |
Tekst |
|
7. |
Omanik |
Kohustuslik |
Sisu |
Märge sõiduki omaniku kohta |
|
Esitusviis |
7.1. Organisatsiooni nimi |
Tekst |
7.2. Ettevõtlusregistri kood |
Tekst |
|
7.3. Organisatsiooni aadress, tänav ja majanumber |
Tekst |
|
7.4. Linn |
Tekst |
|
7.5. Riigikood |
(vt 2. liide) |
|
7.6. Postiindeks |
Tähtnumbriline kood |
|
8. |
Valdaja |
Kohustuslik |
Sisu |
Märge sõiduki valdaja kohta |
|
Esitusviis |
8.1. Organisatsiooni nimi |
Tekst |
8.2. Ettevõtlusregistri kood |
Tekst |
|
8.3. Organisatsiooni aadress, tänav ja majanumber |
Tekst |
|
8.4. Linn |
Tekst |
|
8.5. Riigikood |
(vt 2. liide) |
|
8.6. Postiindeks |
Tähtnumbriline kood |
|
8.7. VKM (kui on olemas) |
Tähtnumbriline kood |
|
9. |
Hoolduse eest vastutav üksus |
Kohustuslik |
Sisu |
Viide hoolduse eest vastutavale üksusele |
|
Esitusviis |
9.1. Hoolduse eest vastutav üksus |
Tekst |
9.2. Ettevõtlusregistri kood |
Tekst |
|
9.3. Organisatsiooni aadress, tänav ja majanumber |
Tekst |
|
9.4. Linn |
Tekst |
|
9.5. Riigikood |
ISO |
|
9.6. Postiindeks |
Tähtnumbriline kood |
|
9.7. E-posti aadress |
E-post |
|
10. |
Tühistamine |
Kohustuslik, kui kohaldatakse |
Sisu |
Ametliku lammutamise ja/või muud liiki kõrvaldamise korralduse kuupäev ning tühistamisviisi kood |
|
Esitusviis |
10.1. Kõrvaldamisviis (vt 3. liide) |
Kahekohaline kood |
10.2. Tühistamiskuupäev |
Kuupäev |
|
11. |
Liikmesriigid, kus sõidukile on luba antud |
Kohustuslik |
Sisu |
Nende liikmesriikide loetelu, kus sõidukile on luba antud |
|
Esitusviis |
11. ►M2 6. liite 4. osa kohane liikmesriigi arvkood ◄ |
Loetelu |
12. |
Loanumber |
Kohustuslik |
Sisu |
NSA loodud ühtlustatud kasutuselevõtuloa number |
|
Esitusviis |
12. Loanumber |
Olemasolevate veeremite puhul: tekst Uute veeremite puhul: EIN-l põhinev tähtnumbriline kood, vt 2. liide. |
13. |
Kasutuselevõtuluba |
Kohustuslik |
Sisu |
Sõiduki kasutuselevõtuloa (4) kuupäev ja kehtivus |
|
Esitusviis |
13.1. Loa andmise kuupäev |
Kuupäev (AAAAKKPP) |
13.2. Luba kehtib kuni (kui märgitud) |
Kuupäev (AAAAKKPP) |
|
13.3. Loa peatamine |
Jah/Ei |
|
(1) Kasutamata. (2) Kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikliga 26 lubatud sõidukitüüpide puhul. (3) Direktiivi 2008/57/EÜ artikliga 34 ette nähtud register. (4) Direktiivi 2008/57/EÜ V peatüki alusel väljaantud luba või enne direktiivi 2008/57/EÜ ülevõtmist kehtinud lubade andmise korra alusel väljaantud luba. |
2. ARHITEKTUUR
2.1. Ühendused teiste registritega
ELi uue reguleeriva korra tõttu luuakse mitu registrit. Järgmises tabelis tehakse kokkuvõte sellest, millistel registritel ja andmebaasidel võiks pärast nende rakendamist olla ühendused NVRiga.
Register või andmebaas |
Vastutav üksus |
Teised juurdepääsuga üksused |
NVR (Koostalitlusvõime direktiiv) |
Registreerimisüksus (RE) (1)/NSA |
Mõni muu NSA/RE/RU/IM/IB/RB/Valdaja/Omanik/ERA/OTIF |
Lubatud sõidukitüüpide Euroopa register (Koostalitlusvõime direktiiv) |
ERA |
Riigiasutus |
RSRD (TAF KTK ja SEDP) |
Valdaja |
RU/IM/NSA/ERA/Valdaja/Töökojad |
WIMO (TAF KTK ja SEDP) |
Ei ole veel otsustatud |
RU/IM/NSA/ERA/Valdaja/Töökojad/Kasutaja |
Raudteeveeremi register (2) (Kaplinna konventsioon) |
Registripidaja |
Riigiasutus |
OTIFi register (COTIF 99 — ATMF) |
OTIF |
Pädevad asutused/RU/IM/IB/RB/Valdaja/Omanik/ERA/OTIFi sekretariaat. |
(1) Registreerimisüksus (edaspidi „RE”) on vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 33 lõike 1 punktile b igas liikmesriigis määratud NVRi pidamise ja uuendamise eest vastutav asutus. (2) Nagu on ette nähtud liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni Luksemburgi protokolliga raudteeveeremile eriomaste küsimuste kohta, alla kirjutatud Luxembourgis 23. veebruaril 2007. |
Enne NVRi rakendamist ei ole võimalik oodata, kuni kõik registrid on valmis. Seetõttu peab NVRi kirjeldus võimaldama hilisemat ühendamist teiste registritega. Seoses sellega:
— lubatud sõidukitüüpide Euroopa register (ERATV): sellele viidatakse NVRis, viidates sõidukitüübile. Registrite ühendamise võti on element nr 5;
— RSRD: see hõlmab mõningaid NVRi halduslikke elemente. TAF KTK Euroopa strateegilise arenduskava (SEDP) kirjelduse raames. SEDPi puhul võetakse arvesse NVRi kirjeldust;
— WIMO: see hõlmab RSRD andmeid ja hooldusandmeid. Ühendus NVRiga ei ole ette nähtud;
— VKMR: seda haldavad koostöös ERA ja OTIF (ERA ELi nimel ja OTIF kõigi ELi mittekuuluvate OTIFi liikmesriikide nimel). Valdaja registreeritakse NVRis. 6. liites täpsustatakse teised ülemaailmsed keskregistrid (nt veeremiüksuste tüübikoodid, koostalitlusvõime koodid, riigikoodid jne), mida haldab ERA ja OTIFi koostöös „keskne asutus”;
— raudteeveeremiregister (Kaplinna konventsioon / Luksemburgi protokoll): see on liikuvate töövahenditega seotud finantsteabe register. Seda ei ole veel loodud. On olemas võimalik ühendus, kuna UNIDROITi register vajab teavet sõiduki numbri ja omaniku kohta. Registrite ühendamise võti on sõidukile määratud esimene EVN;
— OTIFi registrid: OTIFI registrid luuakse ELi sõidukiregistritega arvestades.
Kogu süsteemi arhitektuur ning NVRi ja muude registrite vahelised ühendused määratakse kindlaks viisil, mis võimaldab taotletud teavet vajaduse korral kätte saada.
2.2. Kogu ELi hõlmav NVR-arhitektuur
Riiklikke raudteeveeremiregistreid (NVRid) rakendatakse detsentraliseeritud lahenduse teel. Eesmärk on rakendada jaotatavate andmete otsingumootorit, kasutades ühist tarkvararakendust, mis võimaldab kasutajatel kõigist liikmesriikide kohalikest registritest (Local Registers – LR) andmeid saada.
NVRide andmeid säilitatakse riigi tasandil ning need on (oma veebiaadressiga) veebipõhise rakenduse abil juurdepääsetavad.
Euroopa keskne virtuaalne raudteeveeremi register (European Centralised Virtual Vehicle Register – EC VVR) koosneb kahest allsüsteemist:
— virtuaalne raudteeveeremiregister (VVR), mis on ERA keskne otsingumootor;
— riiklik raudteeveeremiregister (riiklikud raudteeveeremiregistrid) (NVR), mis on liikmesriikide kohalikud registrid. Liikmesriigid võivad kasutada Euroopa Raudteeagentuuri loodud standardset NVRi (sNVR) või luua oma rakendused kooskõlas käesolevate nõuetega. Viimasel juhul kasutavad liikmesriigid NVRi ja VVRi vaheliseks teabevahetuseks Euroopa Raudteeagentuuri loodud tõlkemootorit (Translation Engine – TE).
Joonis 1
EC VVRi arhitektuur
Kõnealuse arhitektuuri aluseks on kaks teineteist täiendavat allsüsteemi, mis võimaldavad otsida liikmesriikide tasandil säilitatavaid andmeid. Sellega:
— luuakse elektroonilised registrid liikmesriigi tasandil ja avatakse need ristkonsulteerimiseks;
— asendatakse paberregistrid elektrooniliste kirjetega, et liikmesriigid saaksid teavet hallata ja seda teiste liikmesriikidega jagada;
— võimaldab NVRide ja VVRi vahelisi ühendusi, kasutades ühiseid standardeid ja mõisteid.
Kõnealuse arhitektuuri aluspõhimõtted on järgmised:
— kõik NVRid saavad arvutipõhise võrgustiksüsteemi osaks;
— kõik liikmesriigid näevad süsteemi sisenedes ühiseid andmeid;
— VVRi asutamisega hoitakse ära andmete topeltregistreerimine ja sellega seonduvad vead;
— ajakohased andmed.
Euroopa Raudteeagentuur teeb sNVRi ja tõlkemootori paigaldamisel ning nende keskse VVRiga ühendamisel kasutamiseks REdele kättesaadavaks järgmised installeerimisfailid ja dokumendid.
— Installeerimisfailid:
—
— sNVR_Installation_Files;
— TE_Installation_Files;
— Dokumendid:
—
— Administrator_Guide_sNVR;
— CSV_export;
— CSV_import;
— sNVR_Deployment_Guide;
— User_Guide_sNVR;
— NVR-TE_Deployment_Guide;
— NVR-TE_Integration_Guide;
— User_Guide_VVR.
3. KASUTUSVIIS
3.1. NVRi kasutamine
NVRi kasutatakse järgmistel eesmärkidel:
— loa registreerimine;
— sõidukitele eraldatud EVNide registreerimine;
— Euroopat hõlmava lühiteabe otsimine seoses konkreetse sõidukiga;
— õiguslike aspektide, näiteks kohustuste ja juriidilise teabe jälgimine;
— peamiselt ohutuse ja hooldusega seotud kontrolli jaoks teabe saamine;
— kontakti võimaldamine omaniku ja valdajaga;
— mõnede ohutusnõuete ristkontroll enne ohutustunnistuse väljaandmist;
— konkreetse sõiduki jälgimine.
3.2. Taotlusvormid
3.2.1. Registreerimistaotlus
Kasutatav vorm on esitatud 4. liites.
Sõiduki registreerimist taotlev isik teeb märke kasti „Uus registreerimine”. Seejärel täidab ta vormi esimese osa kogu vajaliku teabega lahtrites 2–9 ja lahtris 11 ning edastab selle:
— selle liikmesriigi registreerimisüksusele, kus registreerimist taotletakse;
— esimese liikmesriigi registreerimisüksusele, kus ta kavatseb kolmandast riigist pärit sõidukit käitada.
3.2.2. Sõiduki registreerimine ja Euroopa raudteeveereminumbri väljaandmine
Esmakordse registreerimise korral annab asjaomane registreerimisüksus välja Euroopa raudteeveereminumbri.
On võimalik esitada eraldi registreerimisvorm iga sõiduki jaoks või üks vorm kogu komplekti sama seeria või tellimuse sõidukite jaoks, millele on lisatud sõidukite numbrite loend.
Registreerimisüksus võtab mõistlikud meetmed, et tagada nende andmete täpsus, mille ta NVRi sisestab. Selleks võib registreerimisüksus taotleda teavet teistelt registreerimisüksustelt, eelkõige juhul, kui registreerimist taotlev isik ei ole asutatud asjaomases liikmesriigis.
3.2.3. Registreerimisteabe ühe või mitme elemendi muutmine
Oma sõiduki registreerimisteabe ühe või mitme elemendi muutmist taotlev isik:
— teeb märke kasti „muutmine”;
— märgib Euroopa praeguse raudteeveereminumbri (element nr 0);
— teeb märked muudetava(te) elemendi (elementide) kasti(desse);
— märgib muudetava(te) elemendi (elementide) uue sisu ning edastab vormi selle liikmesriigi registreerimisüksusele, kus sõiduk on registreeritud.
Teatavatel juhtudel ei pruugi standardvormi kasutamine olla piisav. Seetõttu võib asjaomane registreerimisüksus esitada vajaduse korral täiendavaid paber- või elektroonilisi dokumente.
Kui registreerimisdokumentides ei ole teisiti märgitud, peetakse sõiduki valdajat „registripidajaks” direktiivi 2008/57/EÜ artikli 33 lõike 3 tähenduses.
Kui valdaja vahetub, on seni registreeritud valdaja ülesanne teatada sellest registreerimisüksusele ning registreerimisüksus peab teatama uuele valdajale registreerimisandmete muutmisest. Eelmine valdaja kõrvaldatakse NVRist ja vabastatakse oma kohustustest alles siis, kui uus valdaja on teatanud valdaja staatusega nõustumisest. Kui seni registreeritud valdaja registreerimise peatamise päevaks ei ole ükski uus valdaja nõustunud valdaja staatusega, peatatakse sõiduki registreerimine.
Kui tehnilistel põhjustel ning kooskõlas OPE KTKga tuleb sõidukile anda uus EVN, annab registripidaja teada nendest muudatustest ja vajaduse korral uuest kasutuselevõtuloast selle liikmesriigi registreerimisüksusele, kus sõiduk on registreeritud. Nimetatud registreerimisüksus määrab sõidukile uue EVNi.
3.2.4. Registreerimise tühistamine
Registreerimise tühistamist taotlev isik teeb märke kasti „tühistamine”. Seejärel täidab ta lahtri 10 ja edastab selle kõigi nende liikmesriikide registreerimisüksustele, kus sõiduk on registreeritud.
Registreerimisüksus registreerib tühistamise, märkides tühistamise kuupäeva ning teatades tühistamisest kõnealusele isikule.
3.2.5. Luba mitmes liikmesriigis
1. Kui juhikabiiniga varustatud sõidukile, mis on juba lubatud kasutusele võtta ja registreeritud ühes liikmesriigis, antakse luba teises liikmesriigis, tuleb see registreerida viimase liikmesriigi NVRis. Sel juhul registreeritakse ainult elementidega 1, 2, 6, 11, 12 ja 13 seotud andmed ning, kui see on asjakohane, viimase liikmesriigi poolt NVRi lisatud väljadega seotud andmed, kuna vaid need on viimase liikmesriigi jaoks olulised.
See säte kehtib seni, kuni VVR ise ja ühendus kõigi NVRidega ei toimi täielikult ning selle perioodi jooksul peavad asjaomased registreerimisüksused vahetama teavet selle tagamiseks, et sama sõidukiga seotud andmed oleksid kooskõlas.
2. Ilma juhikabiinita sõidukid, näiteks kaubavagunid, reisivagunid ja mõned erisõidukid, registreeritakse ainult selle liikmesriigi NVRis, kus nad esmakordselt kasutusele võetakse.
3. Mis tahes sõiduki korral sisaldab NVR, milles see esmakordselt registreeritakse, elementidega 2, 6, 12 ja 13 seotud andmeid iga liikmesriigi kohta, kus asjaomasele sõidukile on antud kasutuselevõtmise luba.
3.3. Juurdepääsuõigused
Juurdepääsuõigused liikmesriigi „XX” NVRi andmetele on loetletud järgmises tabelis, milles juurdepääsukoodide määratlused on järgmised:
Juurdepääsukood |
Juurdepääsuliik |
0. |
Juurdepääsu ei ole |
1. |
Piiratud konsulteerimine (tingimused veerus „lugemisõigused”) |
2. |
Piiramatu konsulteerimine |
3. |
Piiratud konsulteerimine ja uuendamine |
4. |
Piiramatu konsulteerimine ja uuendamine |
Üksus |
Määratlus |
Lugemisõigused |
Uuendamisõigused |
Element nr 7 |
Kõik muud elemendid |
Registreerimisüksus (RE)/NSA |
Liikmesriigi „XX” RE/NSA |
Kõik andmed |
Kõik andmed |
4 |
4 |
Mõni muu NSA/RE |
Mõni muu NSA ja/või RE |
Kõik andmed |
Määratlemata |
2 |
2 |
ERA |
Euroopa Raudteeagentuur |
Kõik andmed |
Määratlemata |
2 |
2 |
Valdajad |
Sõiduki valdaja |
Kõikide nende sõidukite andmed, mille valdaja ta on |
Määratlemata |
1 |
1 |
Veeremi haldajad |
Valdajate määratud sõidukite haldajad |
Sõidukid, mille haldajaks valdaja ta määranud on |
Määratlemata |
1 |
1 |
Omanikud |
Sõiduki omanik |
Kõikide nende sõidukite andmed, mille omanik ta on |
Määratlemata |
1 |
1 |
RUd |
Rongioperaator |
Kõik andmed vastavalt sõidukinumbrile |
Määratlemata |
0 |
1 |
IMd |
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja |
Kõik andmed vastavalt sõidukinumbrile |
Määratlemata |
0 |
1 |
IBd ja RBd |
Liikmesriikide teatatud kontrolli- ja auditeerimisasutused |
Kõik kontrollitavate või auditeeritavate sõidukite andmed |
Määratlemata |
2 |
2 |
Muud õiguspärased kasutajad |
Kõik NSA või ERA tunnustatud juhukasutajad |
Määratleda konkreetsel juhul, kestus võib olla piiratud |
Määratlemata |
0 |
1 |
3.4. Varasemad registriandmed
Kõiki NVRi andmeid tuleb säilitada kümme aastat pärast sõiduki registreerimise tühistamist. Vähemalt esimese kolme aasta jooksul peavad andmed olema võrgus kättesaadavad. Pärast kolme aastat võib andmeid säilitada elektrooniliselt, paberkandjal või mõnes muus arhiveerimissüsteemis. Kui mis tahes ajal kõnealuse kümne aasta jooksul algatatakse sõidukit või sõidukeid hõlmav uurimine, tuleb kõnealuste sõidukitega seotud andmeid säilitada vastava nõudmise korral üle kümne aasta.
Pärast sõiduki registreerimise tühistamist ei tohi sõidukile määratud registreerimisnumbrit määrata ühelegi teisele sõidukile 100 aasta jooksul alates sõiduki registreerimise tühistamisest.
Kõik NVRi tehtavad muudatused tuleb registreerida. Ajalooliste muudatuste haldamise võib lahendada infotehnoloogiliste funktsioonide abil.
4. OLEMASOLEVAD SÕIDUKID
4.1. Andmete sisu
Allpool loetletakse 13 säilitatavat andmeelementi ning märgitakse ära, millised neist on kohustuslikud ja millised mitte.
4.1.1. Element nr 1 – Euroopa raudteeveereminumber (kohustuslik)
a) Sõidukid, millel on juba 12kohaline number
Riigid, millel on ainulaadne riigikood
Nendele sõidukitele peaks jääma olemasolevad numbrid. Nende 12kohalised numbrid tuleks registreerida ilma muudatusteta.
Riigid, millel on nii peamine riigikood kui ka varem eraldatud erikood:
— Saksamaa, mille peamine riigikood on 80 ja AAE (Ahaus Alstätter Eisenbahn) erikood on 68;
— Šveits, mille on peamine riigikood on 85 ja BLSi (Bern–Lötschberg–Simplon Eisenbahn) erikood on 63;
— Itaalia, mille on peamine riigikood on 83 ja FNME (Ferrovie Nord Milano Esercizio) erikood on 64;
— Ungari, mille on peamine riigikood on 55 ja GySEV/ROeEE (Győr–Sopron–Ebenfurti Vasút Részvénytársaság / Raab–Ödenburg–Ebenfurter Eisenbahn) erikood on 43. Sõidukitele peaksid jääma olemasolevad numbrid.
Nendele sõidukitele peaksid jääma olemasolevad numbrid. Nende 12kohalised numbrid tuleks registreerida ilma muudatusteta ( 4 ).
IT-süsteem peab käsitama mõlemat koodi (peamine riigikood ja erikood) sama riigiga seonduvana.
b) Sõidukid, millel ei ole 12kohalist numbrit
Kohaldada tuleb kaheastmelist menetlust.
— NVRis eraldatakse 12kohaline number (vastavalt OPE KTKle), mis määratakse sõiduki omaduste alusel. IT-süsteem peaks siduma kõnealuse registreeritud numbri sõiduki kehtiva numbriga.
— Rahvusvahelises liikluses kasutatavate sõidukite korral, välja arvatud ajalooliseks kasutuseks määratud sõidukid: kuue aasta jooksul pärast NVRis numbri eraldamist kantakse 12kohaline number füüsiliselt sõidukile. Riigisiseses liikluses kasutatavate sõidukite ja ajalooliseks kasutuseks määratud sõidukite korral: 12kohalise numbri füüsiliselt sõidukile kandmine on vabatahtlik.
4.1.2. Element nr 2 – Liikmesriik ja NSA (kohustuslik)
Element „liikmesriik” peab alati viitama liikmesriigile, mille NVRi sõiduk on registreeritud. Kolmandatest riikidest pärinevate sõidukite korral viitab see element esimesele liikmesriigile, kus anti luba sõiduki kasutuselevõtmiseks Euroopa Liidu raudteevõrgus. Element „NSA” viitab üksusele, mis on andnud loa sõiduki kasutuselevõtmiseks.
4.1.3. Element nr 3 – Valmistamisaasta
Kui täpne valmistamisaasta ei ole teada, tuleks sisestada umbkaudne aasta.
4.1.4. Element nr 4 – EÜ viide
Olemasolevate sõidukite (v.a väike hulk kiirraudteesõidukeid) puhul sellist viidet üldjuhul ei ole. Registreerida juhul, kui see on olemas.
4.1.5. Element nr 5 – Viide lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrile (ERATV)
Märgitakse juhul, kui see on olemas.
Kuni lubatud sõidukitüüpide Euroopa registri loomiseni võib viidata veeremiregistrile (nõukogu määruse 96/48/EÜ ( 5 ) artikkel 22a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/16/EÜ artikkel 24 ( 6 )).
4.1.6. Element nr 6 – Piirangud
Märgitakse juhul, kui see on olemas.
4.1.7. Element nr 7 – Omanik (kohustuslik)
Kohustuslik ja üldjuhul teada.
4.1.8. Element nr 8 – Valdaja (kohustuslik)
Kohustuslik ja üldjuhul teada. VKM (VKMi registrisse sisestatud ainulaadne kood) tuleb sisestada juhul, kui see valdajal on.
4.1.9. Element nr 9 – Hoolduse eest vastutav üksus (kohustuslik)
See element on kohustuslik.
4.1.10. Element nr 10 – Tühistamine
Kohaldatakse vajaduse korral.
4.1.11. Element nr 11 – Liikmesriigid, kus sõiduk on lubatud
Üldjuhul on kahe- ja mitmepoolsete lepingute alusel vastastikku kasutatavad kaubavagunid ja reisivagunid sellistena registreeritud. Kui kõnealune teave on teada, tuleks see vastavalt märkida.
4.1.12. Element nr 12 – Loanumber
Märgitakse juhul, kui see on olemas
4.1.13. Element nr 13 – Kasutuselevõtmine (kohustuslik)
Kui kasutuselevõtmise täpne kuupäev ei ole teada, tuleks sisestada umbkaudne aasta.
4.2. Menetlus
Varem sõiduki registreerimise eest vastutanud üksus peab tegema kogu teabe kättesaadavaks oma asukohamaa NSAle või registreerimisüksusele.
Olemasolevad kauba- ja reisivagunid tuleb registreerida ainult selle liikmesriigi NVRis, kus asus endine registreerimisüksus.
Kui olemasolevale sõidukile on antud luba mitmes liikmesriigis, edastab sõidukit registreeriv üksus asjakohase teabe teiste asjaomaste liikmesriikide registreerimisüksustele.
NSA või registreerimisüksus sisestab teabe oma NVRi.
NSA või registreerimisüksus teavitab teabe ülekandmise lõpulejõudmisel kõiki seotud osalisi. Teavitada tuleb vähemalt järgmisi isikuid:
— varem sõiduki registreerimise eest vastutanud üksus;
— valdaja;
— ERA.
1. liide
PIIRANGUTE KODEERIMINE
1. PÕHIMÕTTED
Piiranguid (tehnilised omadused), mis on juba kantud teistesse NSAdele kättesaadavatesse registritesse, ei pea NVRis kordama.
Piiriülese liikluse heakskiitmise aluseks on:
— raudteeveereminumbrisse kodeeritud teave;
— tähtkood;
— veeremitähis.
Seetõttu ei pea kõnealust teavet NVRis kordama.
2. STRUKTUUR
Koodid on kolmetasandilised:
— 1. tasand: piirangu kategooria
— 2. tasand: piirangu liik
— 3. tasand: väärtus või kirjeldus
Piirangute kodeerimine
Kategooria |
Liik |
Väärtus |
Nimi |
1 |
|
|
Ehitusega seotud tehniline piirang |
|
1 |
Numbriline (3) |
Minimaalne pöörderaadius meetrites |
|
2 |
— |
Teestruktuuriga seotud piirangud |
|
3 |
Numbriline (3) |
Kiirusepiirangud väljendatuna km/h (märgitud vagunitele, kuid mitte veduritele) |
2 |
|
|
Geograafiline piirang |
|
1 |
Tähtnumbriline (3) |
Kinemaatiline gabariit (kodeerimine WAG KTK C lisas) |
|
2 |
Kodeeritud loend |
Rattapaari gabariit |
|
|
1 |
Muudetav gabariit 1435/1520 |
|
|
2 |
Muudetav gabariit 1435/1668 |
|
3 |
— |
Pardal ei ole CCSi |
|
4 |
— |
Pardal ERTMS A |
|
5 |
Numbriline (3) |
Pardal B-süsteem (1) |
3 |
|
|
Keskkonnapiirangud |
|
1 |
Kodeeritud loend |
Kliimavööde EN50125/1999 |
|
|
1 |
T1 |
|
|
2 |
T2 |
|
|
3 |
T3 |
4 |
|
|
Loatunnistuses sisalduvad kasutuspiirangud |
|
1 |
— |
Ajaline |
|
2 |
— |
Tingimustepõhine (läbitav vahemaa, kulumine jne) |
(1) Kui sõidukil on rohkem kui üks B-süsteem, märgitakse iga süsteemi individuaalne kood. — 1xx kasutatakse signaalimissüsteemiga varustatud sõidukite puhul; — 2xx kasutatakse raadioga varustatud sõidukite puhul. |
2. liide
EUROOPA TUNNUSNUMBRI (EIN) ÜLESEHITUS JA SISU
Ühtlustatud nummerdamissüsteemi kood, mida nimetatakse Euroopa tunnusnumbriks (EIN), ohutustunnistuste ja muude dokumentide jaoks
Näide:
I |
T |
5 |
1 |
2 |
0 |
0 |
6 |
0 |
0 |
0 |
5 |
Riigikood (kaks tähte) |
Dokumendi liik (kaks numbrit) |
Väljaandmise aasta (neli numbrit) |
Järjenumber (neli numbrit) |
||||||||
Lahter 1 |
Lahter 2 |
Lahter 3 |
Lahter 4 |
LAHTER 1 – RIIGIKOOD (KAKS TÄHTE)
Koodid on Euroopa veebilehel institutsioonidevahelises stiilijuhendis ametlikult avaldatud ja ajakohastatud koodid (http://publications.eu.int/code/en/en-5000600.htm)
RIIK |
KOOD |
Austria |
AT |
Belgia |
BE |
Bulgaaria |
BG |
Horvaatia |
HR |
Küpros |
CY |
Tšehhi Vabariik |
CZ |
Taani |
DK |
Eesti |
EE |
Soome |
FI |
Prantsusmaa |
FR |
Saksamaa |
DE |
Kreeka |
EL |
Ungari |
HU |
Island |
IS |
Iirimaa |
IE |
Itaalia |
IT |
Läti |
LV |
Liechtenstein |
LI |
Leedu |
LT |
Luksemburg |
LU |
Norra |
NO |
Malta |
MT |
Madalmaad |
NL |
Poola |
PL |
Portugal |
PT |
Rumeenia |
RO |
Slovaki Vabariik |
SK |
Sloveenia |
SI |
Hispaania |
ES |
Rootsi |
SE |
Šveits |
CH |
Ühendkuningriik |
UK |
Rahvusvaheliste ohutusasutuste koodid tuleks koostada samamoodi. Praegu on ainult üks selline asutus: La Manche’i tunneli ohutusasutus. Sellele pakutakse kasutamiseks järgmist koodi:
RAHVUSVAHELINE OHUTUSASUTUS |
KOOD |
La Manche’i tunneli ohutusasutus |
CT |
LAHTER 2 – DOKUMENDI LIIK (KAHEKOHALINE NUMBER)
Dokumendi liigi võimaldavad kindlaks määrata kaks numbrit:
— esimese numbriga määratakse kindlaks dokumendi üldine kategooria;
— teise numbriga määratakse dokumendi alaliik.
Seda nummerdamissüsteemi võib laiendada, kui tekib vajadus lisakoodide järele. Järgnevalt on esitatud soovitatav kahekohaliste numbrite teadaolevate võimalike kombinatsioonide loetelu ning sõidukite kasutuselevõtulubade kombinatsioonid:
Numbrikombinatsioon lahtri 2 jaoks |
Dokumendi liik |
Dokumendi alaliik |
[0 1] |
Litsentsid |
Raudteeveo-ettevõtjate litsentsid |
[0 x] |
Litsentsid |
muud |
[1 1] |
Ohutustunnistus |
A osa |
[1 2] |
Ohutustunnistus |
B osa |
[1 x] |
Reserveeritud |
Reserveeritud |
[2 1] |
Ohutusluba |
|
[2 2] |
Reserveeritud |
Reserveeritud |
[2 x] |
Reserveeritud |
Reserveeritud |
[3 x] |
Reserveeritud, näiteks veeremi, infrastruktuuri hoolduse või muu jaoks |
|
[4 x] |
Reserveeritud teavitatud asutuste jaoks |
Näiteks erinevat tüüpi teavitatud asutused |
[5 1] ja [5 5] (1) |
Kasutuselevõtuluba |
Mootorveeremid |
[5 2] ja [5 6] (1) |
Kasutuselevõtuluba |
Reisivagunid |
[5 3] ja [5 7] (1) |
Kasutuselevõtuluba |
Kaubavagunid |
[5 4] ja [5 8] (1) |
Kasutuselevõtuluba |
Erisõidukid |
[5 9] (2) |
Sõidukitüübiluba |
|
[6 0] |
Kasutuselevõtuluba |
Infrastruktuuri, energiavarustuse ning raudteeäärse juhtseadmete koostu allsüsteem |
[6 1] |
Kasutuselevõtuluba |
Infrastruktuuri allsüsteem |
[6 2] |
Kasutuselevõtuluba |
Energiavarustuse allsüsteem |
[6 3] |
Kasutuselevõtuluba |
Raudteeäärse juhtseadmete koostu allsüsteem |
[7 1] |
Vedurijuhiluba |
Järjenumbrid kuni 9 999 ni (kaasa arvatud) |
[7 2] |
Vedurijuhiluba |
Järjenumbrid 10 000 –19 000 (kaasa arvatud) |
[7 3] |
Vedurijuhiluba |
Järjenumbrid 20 000 –29 000 (kaasa arvatud) |
[8 x] … [9 x] |
Reserveeritud (kaks dokumendiliiki) |
Reserveeritud (iga kohta kümme alaliiki) |
(1) Kui järjenumbri lahtri jaoks reserveeritud neli kohta kasutatakse aasta jooksul täielikult ära, muutuvad lahtri 2 numbrid järgmiselt: — mootorveeremite puhul tuleb [5 1] asemele [5 5]; — veetavate reisivagunite puhul tuleb [5 2] asemele [5 6]; — kaubavagunite puhul tuleb [5 3] asemele [5 7]; — erisõidukite puhul tuleb [5 4] asemele [5 8]. (2) Lahtri 4 numbrid määratakse järgmiselt: — 1 000 –1 999 vedukitele, — 2 000 –2 999 reisivagunitele, — 3 000 –3 999 kaubavagunitele, — 4 000 –4 999 eriveeremitele. |
LAHTER 3 – VÄLJAANDMISE AASTA (NELJAKOHALINE NUMBER)
Selle lahtri numbrid tähistavad loa väljaandmise aastat (ette nähtud aaaa-vormis ehk neljakohalisena).
LAHTER 4 – JÄRJENUMBER
Järjenumber on kasvav arv, mida suurendatakse ühe ühiku võrra iga dokumendi väljaandmisel, olenemata sellest, kas tegemist on uue, uuendatud või ajakohastatud/muudetud loaga. Isegi juhul, kui tunnistus tühistatakse või luba peatatakse, ei tohi selle numbrit uuesti kasutada.
Igal aastal algab järjenumbrite andmine nullist.
3. liide
TÜHISTAMISE KOODID
Tähis |
Tühistamisviis |
Kauba kirjeldus |
00 |
Puudub |
Sõiduki registreerimine kehtib. |
10 |
Registreerimine peatatud Põhjus täpsustamata |
Sõiduki registreerimine on omaniku või valdaja taotlusel või NSA või registreerimisüksuse otsusega peatatud. |
11 |
Registreerimine peatatud |
Sõiduk on määratud töökorras ladustamisele mitteaktiivse või strateegilise reservina. |
20 |
Registreerimine üle kantud |
Sõiduk on teadaolevalt uue numbriga või teises NVRis uuesti registreeritud jätkuvaks kasutuseks Euroopa raudteevõrgustikus (või selle osas). |
30 |
Tühistamine Põhjus täpsustamata |
Sõiduki registreerimine Euroopa raudteevõrgustikus kasutamiseks on lõppenud ilma teadaoleva uuesti registreerimiseta. |
31 |
Tühistamine |
Sõiduk on määratud jätkuvaks kasutamiseks raudteesõidukina väljaspool Euroopa raudteevõrgustikku. |
32 |
Tühistamine |
Sõiduk on määratud peamiste koostalitlusvõimeliste komponentide/moodulite/varuosade taastamiseks või oluliseks ümberehituseks. |
33 |
Tühistamine |
Sõiduk on määratud lammutamisele ja materjalide (sh oluliste varuosade) kõrvaldamisele ringlussevõtuks. |
34 |
Tühistamine |
Sõiduk on määratud „säilitatavaks ajalooliseks veeremiks” kasutamiseks selleks eraldatud võrgustikus või seisvana näitamiseks, väljaspool Euroopa raudteevõrgustikku. |
Koodide kasutamine
— Kui tühistamise põhjust ei ole täpsustatud, kasutatakse registreerimisstaatuse muutmise märkimiseks koode 10, 20 ja 30.
— Kui tühistamise põhjus on teada: NVRi andmebaasis saadaolevad valikud on koodid 11, 31, 32, 33 ja 34. Kõnealuste koodide aluseks on üksnes teave, mille valdaja või omanik on registreerimisüksusele andnud.
Registreerimisega seotud probleemid
— Sõidukit, mille registreerimine on peatatud või tühistatud, ei tohi Euroopa raudteevõrgustikus asjaomase registreerimisnumbri all käitada.
— Registreerimise taasaktiveerimiseks pärast selle peatamist peab registreerimisüksus tegema kindlaks peatamise põhjustanud asjaolud.
— Komisjoni otsuse 2006/920/EÜ ( 7 ) artiklis 1b ja komisjoni otsuse 2008/231/EÜ ( 8 ) (muudetud otsusega 2010/640/EL ( 9 )) artiklis 1b sätestatud tingimustele vastav registreerimise ülekandmine tähendab seda, et sõiduk registreeritakse uuesti ja sellest tulenevalt vana registreerimine tühistatakse.
4. liide
REGISTREERIMISE STANDARDVORM
5. liide
SÕNASTIK
Lühend |
Määratlus |
CCS |
Juhtkäsud ja signaalimine (Contol Command System) |
SRÜ |
Sõltumatute Riikide Ühendus |
COTIF |
Rahvusvaheliste raudteevedude konventsioon (Convention concerning International Carriage by Rail) |
CR |
Tavaraudteevõrgustik (Conventional Rail (System)) |
DB |
Andmebaas |
EC |
Euroopa Komisjon |
EC VVR |
Euroopa keskne virtuaalne raudteeveeremi register (European Centralized Virtual Vehicle Register) |
EIN |
Euroopa tunnusnumber (European Identification Number) |
EN |
Euroopa standard (Euronorm) |
EVN |
Euroopa raudteeveereminumber |
ERA |
Euroopa Raudteeagentuur, ka „agentuur” (European Railway Agency) |
ERATV |
Lubatud sõidukitüüpide Euroopa register |
ERTMS |
Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (European Rail Traffic Management System) |
EU |
Euroopa Liit |
HS |
Kiirraudteevõrgustik (High speed (System)) |
IB |
Uurimisasutus (Investigating Body) |
ISO |
Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon |
IM |
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja |
INF |
Infrastruktuur |
IT |
Infotehnoloogia |
LR |
Kohalik register (Local Register) |
NoBo |
Teavitatud asutus |
NSA |
Riiklik ohutusasutus (National Safety Authority) |
NVR |
Riiklik raudteeveeremi register (National Vehicle Register) |
OPE (TSI) |
Käitamine ja liikluskorraldus (KTK) (Traffic Operation and management (TSI)) |
OTIF |
Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevaheline Organisatsioon (Intergovernmental Organisation for International Carriage by Rail) |
RE |
Registreerimisüksus (Registration Entity), näiteks NVRi pidamise ja uuendamise eest vastutav asutus |
RB |
Reguleeriv asutus |
RIC |
Vagunite ja pidurdusvagunite vastastikuse rahvusvahelises liikluses kasutamise kord (Regulations governing the reciprocal use of carriages and brake vans in international traffic) |
RIV |
Vagunite vastastikuse rahvusvahelises liikluses kasutamise kord (Regulations concerning the reciprocal use of wagons in international traffic) |
RV või RST |
Raudteeveerem (Rolling Stock) |
RSRD (TAF) |
Raudteeveeremi viiteandmebaas (TAF) (Rolling Stock Reference Database (TAF)) |
RU |
Raudteeveo-ettevõtja (Railway Undertaking) |
SEDP (TAF) |
Euroopa strateegiline arenduskava (TAF) (Strategic European Deployment Plan (TAF)) |
TAF (TSI) |
Kaubaveo telemaatikarakendused (KTK) (Telematic Application for Freight (TSI)) |
TSI |
Koostalitluse tehniline kirjeldus – KTK (Technical Specification for Interoperability TSI) |
VKM |
Veeremi valdaja tähis (Vehicle Keeper Marking) |
VKMR |
Veeremi valdaja tähiste register (Vehicle Keeper Marking Register) |
VVR |
Virtuaalne raudteeveeremi register (Virtual Vehicle Register) |
WAG (TSI) |
Kaubavagun (KTK) (Wagon (TSI)) |
WIMO (TAF) |
Vagunite ja ühendveoüksuste kasutamise andmebaas (TAF) (Wagon and Intermodal Operational Database (TAF)) |
6. liide
„0”-OSA. VEEREMIÜKSUSE IDENTIFITSEERIMISTUNNUS
Üldmärkused
Käesolevas liites kirjeldatakse Euroopa raudteeveeremi numbrit (EVN) ja seonduvat märgistust, mis paigutatakse hästi nähtavalt ja püsivalt veeremiüksuse külge, et võimaldada seda käitamise ajal eksimatult identifitseerida. Selles ei kirjeldata muid numbreid ega tähiseid, mis graveeritakse või kinnitatakse tootmise ajal püsivalt veeremiüksuse šassiile või põhikomponentidele.
Euroopa raudteeveeremi number ja seonduvad lühendid
Igale veeremiüksusele antakse 12-kohaline number (Euroopa raudteeveeremi number), mille struktuur on järgmine:
Veeremi liik |
Koostalitlusvõime ja veeremiüksuse liik [2 numbrit] |
Riik, kus veeremiüksus on registreeritud [2 numbrit] |
Tehnilised omadused [4 numbrit] |
Seerianumber [3 numbrit] |
Kontrollnumber [üks number] |
Vagunid |
00 kuni 09 10 kuni 19 20 kuni 29 30 kuni 39 40 kuni 49 80 kuni 89 [täpsed andmed 6. osas] |
01 kuni 99 [täpsed andmed 4. osas] |
0000 kuni 9999 [täpsed andmed 9. osas] |
000 kuni 999 |
0 kuni 9 [täpsed andmed 3. osas] |
Reisivagunid |
50 kuni 59 60 kuni 69 70 kuni 79 [täpsed andmed 7. osas] |
0000 kuni 9999 [täpsed andmed 10. osas] |
000 kuni 999 |
||
Vedav raudteeveerem ja püsivalt või eelnevalt koostatud rongikoosseis |
90 kuni 99 [täpsed andmed 8. osas] |
0000000 kuni 8999999 [nende numbrite tähenduse määravad liikmesriigid hiljem kindlaks kahe- või mitmepoolsete lepingutega] |
|||
Eriveerem |
9000 kuni 9999 [täpsed andmed 11. osas] |
000 kuni 999 |
Konkreetses riigis piisab veeremiüksuse eksimatuks identifitseerimiseks reisivagunite ja eriveeremi seas tehniliste omaduste ja seerianumbri 7 numbrist ( 10 ).
Numbrile lisandub tähestikuline märgistus:
a) selle riigi lühend, kus veeremiüksus on registreeritud (täpsed andmed 4. osas);
b) veeremiüksuse valdaja tähis (täpsed andmed 1. osas);
c) tehniliste omaduste lühendid (täpsed andmed vagunite kohta 12. osas, reisivagunite kohta 13. osas).
Euroopa raudteeveeremi number muudetakse ära, kui see ei kajasta koostalitlusvõimet või tehnilisi omadusi vastavalt käesolevale liitele seetõttu, et veeremiüksust on tehniliselt muudetud. Selliste tehniliste muudatuste tõttu võib vaja olla uut kasutuselevõtmist vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artiklitele 20–25.
1. OSA. VEEREMIÜKSUSE VALDAJA TÄHIS
1. Veeremiüksuse valdaja tähise mõiste
Veeremi valdaja tähis (Vehicle Keeper Marking – VKM) on 2–5-kohaline tähtkood ( 11 ). VKM märgitakse igale veeremiüksusele Euroopa raudteeveeremi numbri lähedale. VKM tähistab veeremi valdajat, kes on registreeritud riiklikus raudteeveeremi registris.
VKM on kordumatu igas käesoleva KTKga hõlmatud riigis, kes sõlmib kokkuleppe käesolevas KTKs sätestatud veeremiüksuse nummerdamise süsteemi ja veeremiüksuse valdaja tähise kasutamiseks.
2. Veeremiüksuse valdaja tähise vorm
VKM tähistab veeremiüksuse valdaja täisnime või lühendit, võimaluse korral äratuntaval kujul. Kasutada võib ladina tähestiku kõiki 26 tähte. VKMi tähed kirjutatakse suurtähtedena. Tähed, mis ei ole valdaja nimes sisalduvate sõnade esitähed, võib kirjutada väiketähtedena. Kordumatuse kontrollimisel loetakse väiketähti suurtähtedeks.
Tähed võivad sisaldada diakriitilisi märke ( 12 ). Kordumatuse kontrollimisel tähtedes kasutatud diakriitilisi märke arvesse ei võeta.
Veeremile, mille valdajate asukohariigis ei kasutata ladina tähestikku, võib VKMi järele kaldkriipsuga („/”) eraldatult kanda VKMi vaste nende oma tähestikus. Andmete töötlemisel kõnealust VKMi vastet arvesse ei võeta.
3. Sätted veeremiüksuse valdaja tähise määramise kohta
Veeremiüksuse valdajale võib anda rohkem kui ühe VKMi, kui
— veeremiüksusel valdajal on ametlik nimi rohkem kui ühes keeles;
— veeremiüksuse valdajal on mõistlik põhjus eri veeremiparkide eristamiseks oma organisatsiooni sees.
Kontsernile võib anda ühe VKMi, kui
— kontsern kuulub ühele korporatiivsele struktuurile (nt valdusühing);
— kontsern kuulub ühele korporatiivsele struktuurile, mis on määranud ja volitanud oma struktuuris ühe organisatsiooni kõikide teiste nimel tegutsema;
— kontsern on volitanud enda nimel tegutsema ühe iseseisva juriidilise isiku ja valdajaks on see juriidiline isik.
4. Veeremiüksuse valdaja tähiste register ja määramise kord
VKMide register on avalik ja seda uuendatakse reaalajas.
VKMi saamise taotlus esitatakse taotleja pädevale riigiasutusele, kes edastab selle ERA-le. VKMi võib kasutada pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.
VKMi omanik peab pädevat riigiasutust teavitama VKMi kasutamise lõpetamisest ning pädev riigiasutus edastab vastavad andmed ERA-le. VKM tunnistatakse kehtetuks, kui valdaja on tõendanud, et kogu asjaomase veeremiüksuse märgistust on muudetud. Järgmise kümne aasta jooksul sama VKMi uuesti välja ei anta, välja arvatud algsele omanikule või tema taotlusel mõnele teisele omanikule.
VKMi võib üle anda teisele omanikule, kes on algse omaniku õigusjärglane. VKM kehtib seni, kui VKMi omanik muudab oma nime selliselt, et nimi ei sarnane VKMiga.
Valdaja muutmise korral, millega kaasneb ka VKMi muutmine, tuleb asjaomased veeremiüksused märgistada uue VKMiga kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil valdaja muudatus kantakse riiklikusse raudteeveeremi registrisse. Kui veeremiüksusele märgitud VKM ja riiklikus raudteeveeremi registris (NVR) märgitud andmed ei ole omavahel kooskõlas, on NVRi tehtud kanne ülimuslik.
2. OSA
Kasutamata
3. OSA. KONTROLLNUMBRI KINDLAKSMÄÄRAMISE KORD (12. NUMBER)
Kontrollnumber määratakse kindlaks järgmiselt:
— põhinumbris paariskohtadel olevad numbrid võetakse (paremalt vasakule) nende arvulises väärtuses;
— põhinumbris paaritutel kohtadel olevad numbrid (paremalt vasakule) korrutatakse kahega;
— seejärel leitakse paariskohtadel olevate numbrite ja paaritutel kohtadel saadud korrutisi märkivate numbrite summa;
— võetakse selle summa üheliste arv;
— kontrollnumber on arv, mis on vajalik üheliste arvu viimiseks kümneni; kui üheliste arv on null, on ka kontrollnumber null.
Näited
1 –
Oletagem, et põhinumber on |
3 |
3 |
8 |
4 |
4 |
7 |
9 |
6 |
1 |
0 |
0 |
Kordaja |
2 |
1 |
2 |
1 |
2 |
1 |
2 |
1 |
2 |
1 |
2 |
|
6 |
3 |
16 |
4 |
8 |
7 |
18 |
6 |
2 |
0 |
0 |
Summa: 6 + 3 + 1 + 6 + 4 + 8 + 7 + 1 + 8 + 6 + 2 + 0 + 0 = 52
Selle summa üheliste arv on 2.
Kontrollnumber on seega 8 ning põhinumbrist saab registreerimisnumber 33 84 4796 100 – 8.
2 –
Oletagem, et põhinumber on |
3 |
1 |
5 |
1 |
3 |
3 |
2 |
0 |
1 |
9 |
8 |
Kordaja |
2 |
1 |
2 |
1 |
2 |
1 |
2 |
1 |
2 |
1 |
2 |
|
6 |
1 |
10 |
1 |
6 |
3 |
4 |
0 |
2 |
9 |
16 |
Summa: 6 + 1 + 1 + 0 + 1 + 6 + 3 + 4 + 0 + 2 + 9 + 1 + 6 = 40
Selle summa üheliste arv on 0.
Kontrollnumber on seega 0 ning põhinumbrist saab registreerimisnumber 31 51 3320 198 – 0.
4. OSA. VEEREMI REGISTREERIMISRIIKIDE KOODID (3.–4. NUMBER NING LÜHEND)
Andmed kolmandate riikide kohta on üksnes informatiivsed.
Riigid |
Riigi tähtkood (1) |
Riigi numberkood |
Albaania |
AL |
41 |
Alžeeria |
DZ |
92 |
Armeenia |
AM |
58 |
Austria |
A |
81 |
Aserbaidžaan |
AZ |
57 |
Valgevene |
BY |
21 |
Belgia |
B |
88 |
Bosnia ja Hertsegoviina |
BIH |
49 |
Bulgaaria |
BG |
52 |
Hiina |
RC |
33 |
Horvaatia |
HR |
78 |
Kuuba |
CU (1) |
40 |
Küpros |
CY |
|
Tšehhi Vabariik |
CZ |
54 |
Taani |
DK |
86 |
Egiptus |
ET |
90 |
Eesti |
EST |
26 |
Soome |
FIN |
10 |
Prantsusmaa |
F |
87 |
Gruusia |
GE |
28 |
Saksamaa |
D |
80 |
Kreeka |
GR |
73 |
Ungari |
H |
55 |
Iraan |
IR |
96 |
Iraak |
IRQ (1) |
99 |
Iirimaa |
IRL |
60 |
Iisrael |
IL |
95 |
Itaalia |
I |
83 |
Jaapan |
J |
42 |
Kasahstan |
KZ |
27 |
Kõrgõzstan |
KS |
59 |
Läti |
LV |
25 |
Liibanon |
RL |
98 |
Liechtenstein |
FL |
|
Leedu |
LT |
24 |
Luksemburg |
L |
82 |
Makedoonia |
MK |
65 |
Malta |
M |
|
Moldova |
MD (1) |
23 |
Monaco |
MC |
|
Mongoolia |
MGL |
31 |
Montenegro |
MNE |
62 |
Maroko |
MA |
93 |
Madalmaad |
NL |
84 |
Põhja-Korea |
PRK (1) |
30 |
Norra |
N |
76 |
Poola |
PL |
51 |
Portugal |
P |
94 |
Rumeenia |
RO |
53 |
Venemaa |
RUS |
20 |
Serbia |
SRB |
72 |
Slovakkia |
SK |
56 |
Sloveenia |
SLO |
79 |
Lõuna-Korea |
ROK |
61 |
Hispaania |
E |
71 |
Rootsi |
S |
74 |
Šveits |
CH |
85 |
Süüria |
SYR |
97 |
Tadžikistan |
TJ |
66 |
Tuneesia |
TN |
91 |
Türgi |
TR |
75 |
Turkmenistan |
TM |
67 |
Ukraina |
UA |
22 |
Ühendkuningriik |
GB |
70 |
Usbekistan |
UZ |
29 |
Vietnam |
VN (1) |
32 |
(1) Vastavalt 1949. aasta konventsiooni liites 4 ja 1968. aasta maanteevedude konventsiooni artikli 45 lõikes 4 kirjeldatud tähelisele koodisüsteemile. |
5. OSA
Kasutamata
6. OSA. VAGUNITE PUHUL KASUTATAVAD KOOSTALITLUSVÕIME KOODID (1.–2. NUMBER)
|
2. number1. number |
0 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
2. number1. number |
||
|
|
Rööpmelaius |
fikseeritud või muudetav |
fikseeritud |
muudetav |
fikseeritud |
muudetav |
fikseeritud |
muudetav |
fikseeritud |
muudetav |
fikseeritud või muudetav |
Rööpmelaius |
|
Vagunite KTK-le, () sh jaotisele 7.1.2 ja liites C sätestatud tingimustele vastavad vagunid |
0 |
telgedega |
ei kasutata |
vagunid |
ei kasutata () |
PPV/PPW vagunid (muudetav rööpmelaius) |
telgedega |
0 |
||||||
1 |
pöördvankritega |
pöördvankritega |
1 |
|||||||||||
2 |
telgedega |
vagunid |
PPV/PPW vagunid (fikseeritud rööpmelaius) |
telgedega |
2 |
|||||||||
3 |
pöördvankritega |
pöördvankritega |
3 |
|||||||||||
Muud vagunid |
4 |
Telgedega () |
hooldusvagunid |
muud vagunid |
Tehniliste omaduste erinummerdusega vagunid, mida ei võeta kasutusele ELis |
telgedega () |
4 |
|||||||
8 |
Pöördvankritega () |
pöördvankritega () |
8 |
|||||||||||
|
|
|
|
|
|
|||||||||
|
2. number1. number |
0 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
2. number1. number |
||
(1) Komisjoni määrus [vagunite KTK, mis võetakse vastu pärast läbivaatamist]. (2) Fikseeritud või muudetav rööpmelaius. (3) Ei kohaldata I kategooria vagunite suhtes (reguleeritava temperatuuriga vagunid); ei kasutata uute kasutusloa saanud veeremiüksuste suhtes. |
7. OSA. REISIVAGUNITE RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES KASUTATAVUSE KOODID (1.–2. NUMBER)
|
Riigisisene liiklus |
Riigisisene liiklus või rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel |
PPV/PPW |
|||||||
2. number1. number |
0 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
5 |
Riigisiseses liikluses kasutatavad veeremiüksused |
Fikseeritud rööpmelaiusega, kliimaseadmeta vagunid (sh autovagunid) |
Muudetava rööpmelaiusega (1435/1520), kliimaseadmeta vagunid |
Ei kasutata |
Muudetava rööpmelaiusega (1435/1668), kliimaseadmeta vagunid |
Ajaloolised veeremiüksused |
Ei kasutata () |
Fikseeritud rööpmelaiusega veeremiüksused |
Pöördvankri vahetamisega, muudetava rööpmelaiusega (1435/1520) veeremiüksused |
Telgedega, muudetava rööpmelaiusega (1435/1520) veeremiüksused |
6 |
Hooldusveerem |
Fikseeritud rööpmelaiusega, kliimaseadmega veeremiüksused |
Muudetava rööpmelaiusega (1435/1520), kliimaseadmega veeremiüksused |
Hooldusveerem |
Muudetava rööpmelaiusega (1435/1668), kliimaseadmega veeremiüksused |
Autovagunid |
Ei kasutata () |
|||
7 |
Kliimaseadmega ja õhukindlad veeremiüksused |
Ei kasutata |
Ei kasutata |
Kliimaseadmega ja õhukindlad fikseeritud rööpmelaiusega veeremiüksused |
Ei kasutata |
Muud veeremiüksused |
Ei kasutata |
Ei kasutata |
Ei kasutata |
Ei kasutata |
(1) Vastavus kohaldatavale KTK-le, vt liite P 5. osa. (2) Sealhulgas veeremiüksused, mis kehtivate normide kohaselt kannavad käesolevas tabelis kindlaksmääratud numbreid. COTIF: veeremiüksus, mis kasutuselvõtu ajal vastab rahvusvahelise raudteevedude konventsiooni (COTIF) eeskirjadele. (3) Ei kohaldata juba kasutuses olevate fikseeritud rööpmelaiusega vagunite suhtes (56) ega muudetava rööpmelaiusega vagunite suhtes (66); ei kasutata uute veeremiüksuste puhul. |
8. OSA. JÕUALLIKAGA VEEREMI LIIGID NING PÜSIVALT VÕI EELNEVALT KOOSTATUD RONGIKOOSSEIS (1.–2. NUMBER)
Esimene number on „9”.
Kui teine number tähistab jõuallikaga veeremi liiki, on kohustuslikud järgmised koodid:
Kood |
Veeremiüksuse põhitüüp |
0 |
Mitmesugused |
1 |
Elektrivedur |
2 |
Diiselvedur |
3 |
Elektriline mootorrong (kiirrong) [veduk või haagis] |
4 |
Elektriline mootorrong (v.a kiirrong) [veduk või haagis] |
5 |
Diisel-mootorrong [veduk või haagis] |
6 |
Eriotstarbeline haagis |
7 |
Elektriline manöövervedur |
8 |
Diisel-manöövervedur |
9 |
Eriveerem |
9. OSA. VAGUNITE STANDARDNE NUMBERMÄRGISTUS (5.–8. NUMBER)
9. osas sätestatakse vaguni tehniliste põhiomadustega seotud numbriline märgistus ja see avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).
Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.
10. OSA. REISIVAGUNITE TEHNILISTE OMADUSTE KOODID (5.–6. NUMBER)
10. osa avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).
Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.
11. OSA. ERIVEEREMI TEHNILISTE OMADUSTE KOODID (6.–8. NUMBER)
11. osa avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).
Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.
12. OSA. VAGUNITE, V.A LIIGEND- JA MOOTORRONGIVAGUNID, TÄHTMÄRGISTUS
12. osa avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).
Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.
13. OSA. REISIVAGUNITE TÄHTMÄRGISTUS
13. osa avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).
Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.
( 1 ) EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/32/EÜ (ELT L 141, 2.6.2007, lk 63).
( 2 ) EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/32/EÜ.
( 3 ) ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.
( 4 ) AAE, BLS, FNME ja GySEV/ROeEE puhul kasutuselevõetud uutele sõidukitele tuleks siiski anda standardne riigikood.
( 5 ) EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6.
( 6 ) ELT L 110, 20.4.2001, lk 1.
( 7 ) ELT L 359, 18.12.2006, lk 1.
( 8 ) ELT L 84, 26.3.2008, lk 1.
( 9 ) ELT L 280, 26.10.2010, lk 29.
( 10 ) Eriveeremi number peab olema konkreetses riigis kordumatu esimese numbri ning viie viimase tehniliste omaduste numbri ja seerianumbri osas.
( 11 ) NMBS/SNCB osas võib jätkata ringistatud üksiku B-tähe kasutamist.
( 12 ) Diakriitilised märgid on tähtedel À, Ç, Ö, Č, Ž, Å jne olevad rõhumärgid. Eritähed, näiteks Ø ja Æ, esitatakse ühe tähena; kordumatuse kontrollimisel loetakse, et Ø on O ja Æ on A.