2007D0756 — ET — 01.01.2014 — 003.003

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

Muudetud:

Parandatud:

▼B

KOMISJONI OTSUS,

9. november 2007,

millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5357 all)

(2007/756/EÜ)

Artikkel 1

Käesolevaga võetakse vastu direktiivi 96/48/EÜ artikli 14 lõikega 5 ja direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõikega 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised kirjeldused, nagu on sätestatud lisas.

▼M2

Artikkel 1a

Käesoleva otsuse lisa 6. liidet kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

▼B

Artikkel 2

Pärast käesoleva otsuse jõustumist sõidukeid registreerides kasutavad liikmesriigid lisas sätestatud ühised kirjeldusi.

Artikkel 3

Olemasolevaid sõidukeid registreerivad liikmesriigid vastavalt lisa punktis 4 sätestatule.

Artikkel 4

1.  Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b ja direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b määravad liikmesriigid riikliku asutuse, mis vastutab riikliku raudteeveeremi registri pidamise ja uuendamise eest. Kõnealuseks asutuseks võib olla asjaomase liikmesriigi riiklik ohutusasutus (ROA). Liikmesriigid tagavad, et kõnealused asutused teevad koostööd ning jagavad teavet, et tagada õigeaegne andmevahetus.

2.  Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele ühe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist lõike 1 kohaselt määratud asutuse.

Artikkel 5

1.  Veerem, mis võetakse esmakordselt kasutusele Eestis, Lätis või Leedus ja mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool Euroopa Liitu 1 520 mm-se rööpmevahega raudteesüsteemi vagunitena, registreeritakse nii RRRis kui Sõltumatute Riikide Ühenduse Raudteetranspordi Nõukogu andmebaasis. Sellisel juhul võib lisas kirjeldatud nummerdamissüsteemi asemel kasutada kaheksakohalist nummerdamissüsteemi.

2.  Veeremit, mis võetakse esmakordselt kasutusele kolmandas riigis ja mis on ette nähtud kasutamiseks Euroopa Liidus 1 520 mm-se rööpmevahega raudteesüsteemi vagunitena, RRRis ei registreerita. Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõikele 4 peab siiski olema võimalik saada SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu andmebaasist artikli 14 lõike 5 punktides c, d ja e loetletud andmeid.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

▼M1

LISA

1.   ANDMED

Riikliku raudteeveeremiregistri (edaspidi „NVR”) andmete esitusviis on järgmine.

Elementide nummerdamisel järgitakse 4. liites pakutud standardse registreerimisvormi numeratsiooni.

Täiendavalt võib lisada lahtreid näiteks märkuste jaoks ja uurimisaluste sõidukite märkimiseks (vt punkt 3.4).

2.   ARHITEKTUUR

2.1.    Ühendused teiste registritega

ELi uue reguleeriva korra tõttu luuakse mitu registrit. Järgmises tabelis tehakse kokkuvõte sellest, millistel registritel ja andmebaasidel võiks pärast nende rakendamist olla ühendused NVRiga.

Enne NVRi rakendamist ei ole võimalik oodata, kuni kõik registrid on valmis. Seetõttu peab NVRi kirjeldus võimaldama hilisemat ühendamist teiste registritega. Seoses sellega:

▼M2

▼M1

Kogu süsteemi arhitektuur ning NVRi ja muude registrite vahelised ühendused määratakse kindlaks viisil, mis võimaldab taotletud teavet vajaduse korral kätte saada.

2.2.    Kogu ELi hõlmav NVR-arhitektuur

Riiklikke raudteeveeremiregistreid (NVRid) rakendatakse detsentraliseeritud lahenduse teel. Eesmärk on rakendada jaotatavate andmete otsingumootorit, kasutades ühist tarkvararakendust, mis võimaldab kasutajatel kõigist liikmesriikide kohalikest registritest (Local Registers – LR) andmeid saada.

NVRide andmeid säilitatakse riigi tasandil ning need on (oma veebiaadressiga) veebipõhise rakenduse abil juurdepääsetavad.

Euroopa keskne virtuaalne raudteeveeremi register (European Centralised Virtual Vehicle Register – EC VVR) koosneb kahest allsüsteemist:

Joonis 1

EC VVRi arhitektuur

Kõnealuse arhitektuuri aluseks on kaks teineteist täiendavat allsüsteemi, mis võimaldavad otsida liikmesriikide tasandil säilitatavaid andmeid. Sellega:

Kõnealuse arhitektuuri aluspõhimõtted on järgmised:

Euroopa Raudteeagentuur teeb sNVRi ja tõlkemootori paigaldamisel ning nende keskse VVRiga ühendamisel kasutamiseks REdele kättesaadavaks järgmised installeerimisfailid ja dokumendid.

3.   KASUTUSVIIS

3.1.    NVRi kasutamine

NVRi kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

3.2.    Taotlusvormid

3.2.1.    Registreerimistaotlus

Kasutatav vorm on esitatud 4. liites.

Sõiduki registreerimist taotlev isik teeb märke kasti „Uus registreerimine”. Seejärel täidab ta vormi esimese osa kogu vajaliku teabega lahtrites 2–9 ja lahtris 11 ning edastab selle:

3.2.2.    Sõiduki registreerimine ja Euroopa raudteeveereminumbri väljaandmine

Esmakordse registreerimise korral annab asjaomane registreerimisüksus välja Euroopa raudteeveereminumbri.

On võimalik esitada eraldi registreerimisvorm iga sõiduki jaoks või üks vorm kogu komplekti sama seeria või tellimuse sõidukite jaoks, millele on lisatud sõidukite numbrite loend.

Registreerimisüksus võtab mõistlikud meetmed, et tagada nende andmete täpsus, mille ta NVRi sisestab. Selleks võib registreerimisüksus taotleda teavet teistelt registreerimisüksustelt, eelkõige juhul, kui registreerimist taotlev isik ei ole asutatud asjaomases liikmesriigis.

3.2.3.    Registreerimisteabe ühe või mitme elemendi muutmine

Oma sõiduki registreerimisteabe ühe või mitme elemendi muutmist taotlev isik:

Teatavatel juhtudel ei pruugi standardvormi kasutamine olla piisav. Seetõttu võib asjaomane registreerimisüksus esitada vajaduse korral täiendavaid paber- või elektroonilisi dokumente.

Kui registreerimisdokumentides ei ole teisiti märgitud, peetakse sõiduki valdajat „registripidajaks” direktiivi 2008/57/EÜ artikli 33 lõike 3 tähenduses.

Kui valdaja vahetub, on seni registreeritud valdaja ülesanne teatada sellest registreerimisüksusele ning registreerimisüksus peab teatama uuele valdajale registreerimisandmete muutmisest. Eelmine valdaja kõrvaldatakse NVRist ja vabastatakse oma kohustustest alles siis, kui uus valdaja on teatanud valdaja staatusega nõustumisest. Kui seni registreeritud valdaja registreerimise peatamise päevaks ei ole ükski uus valdaja nõustunud valdaja staatusega, peatatakse sõiduki registreerimine.

Kui tehnilistel põhjustel ning kooskõlas OPE KTKga tuleb sõidukile anda uus EVN, annab registripidaja teada nendest muudatustest ja vajaduse korral uuest kasutuselevõtuloast selle liikmesriigi registreerimisüksusele, kus sõiduk on registreeritud. Nimetatud registreerimisüksus määrab sõidukile uue EVNi.

3.2.4.    Registreerimise tühistamine

Registreerimise tühistamist taotlev isik teeb märke kasti „tühistamine”. Seejärel täidab ta lahtri 10 ja edastab selle kõigi nende liikmesriikide registreerimisüksustele, kus sõiduk on registreeritud.

Registreerimisüksus registreerib tühistamise, märkides tühistamise kuupäeva ning teatades tühistamisest kõnealusele isikule.

3.2.5.    Luba mitmes liikmesriigis

3.3.    Juurdepääsuõigused

Juurdepääsuõigused liikmesriigi „XX” NVRi andmetele on loetletud järgmises tabelis, milles juurdepääsukoodide määratlused on järgmised:

3.4.    Varasemad registriandmed

Kõiki NVRi andmeid tuleb säilitada kümme aastat pärast sõiduki registreerimise tühistamist. Vähemalt esimese kolme aasta jooksul peavad andmed olema võrgus kättesaadavad. Pärast kolme aastat võib andmeid säilitada elektrooniliselt, paberkandjal või mõnes muus arhiveerimissüsteemis. Kui mis tahes ajal kõnealuse kümne aasta jooksul algatatakse sõidukit või sõidukeid hõlmav uurimine, tuleb kõnealuste sõidukitega seotud andmeid säilitada vastava nõudmise korral üle kümne aasta.

Pärast sõiduki registreerimise tühistamist ei tohi sõidukile määratud registreerimisnumbrit määrata ühelegi teisele sõidukile 100 aasta jooksul alates sõiduki registreerimise tühistamisest.

Kõik NVRi tehtavad muudatused tuleb registreerida. Ajalooliste muudatuste haldamise võib lahendada infotehnoloogiliste funktsioonide abil.

4.   OLEMASOLEVAD SÕIDUKID

4.1.    Andmete sisu

Allpool loetletakse 13 säilitatavat andmeelementi ning märgitakse ära, millised neist on kohustuslikud ja millised mitte.

4.1.1.    Element nr 1 – Euroopa raudteeveereminumber (kohustuslik)

a)   Sõidukid, millel on juba 12kohaline number

Riigid, millel on ainulaadne riigikood

Nendele sõidukitele peaks jääma olemasolevad numbrid. Nende 12kohalised numbrid tuleks registreerida ilma muudatusteta.

Riigid, millel on nii peamine riigikood kui ka varem eraldatud erikood:

Nendele sõidukitele peaksid jääma olemasolevad numbrid. Nende 12kohalised numbrid tuleks registreerida ilma muudatusteta ( 4 ).

IT-süsteem peab käsitama mõlemat koodi (peamine riigikood ja erikood) sama riigiga seonduvana.

b)   Sõidukid, millel ei ole 12kohalist numbrit

Kohaldada tuleb kaheastmelist menetlust.

4.1.2.    Element nr 2 – Liikmesriik ja NSA (kohustuslik)

Element „liikmesriik” peab alati viitama liikmesriigile, mille NVRi sõiduk on registreeritud. Kolmandatest riikidest pärinevate sõidukite korral viitab see element esimesele liikmesriigile, kus anti luba sõiduki kasutuselevõtmiseks Euroopa Liidu raudteevõrgus. Element „NSA” viitab üksusele, mis on andnud loa sõiduki kasutuselevõtmiseks.

4.1.3.    Element nr 3 – Valmistamisaasta

Kui täpne valmistamisaasta ei ole teada, tuleks sisestada umbkaudne aasta.

4.1.4.    Element nr 4 – EÜ viide

Olemasolevate sõidukite (v.a väike hulk kiirraudteesõidukeid) puhul sellist viidet üldjuhul ei ole. Registreerida juhul, kui see on olemas.

4.1.5.    Element nr 5 – Viide lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrile (ERATV)

Märgitakse juhul, kui see on olemas.

Kuni lubatud sõidukitüüpide Euroopa registri loomiseni võib viidata veeremiregistrile (nõukogu määruse 96/48/EÜ ( 5 ) artikkel 22a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/16/EÜ artikkel 24 ( 6 )).

4.1.6.    Element nr 6 – Piirangud

Märgitakse juhul, kui see on olemas.

4.1.7.    Element nr 7 – Omanik (kohustuslik)

Kohustuslik ja üldjuhul teada.

4.1.8.    Element nr 8 – Valdaja (kohustuslik)

Kohustuslik ja üldjuhul teada. VKM (VKMi registrisse sisestatud ainulaadne kood) tuleb sisestada juhul, kui see valdajal on.

4.1.9.    Element nr 9 – Hoolduse eest vastutav üksus (kohustuslik)

See element on kohustuslik.

4.1.10.    Element nr 10 – Tühistamine

Kohaldatakse vajaduse korral.

4.1.11.    Element nr 11 – Liikmesriigid, kus sõiduk on lubatud

Üldjuhul on kahe- ja mitmepoolsete lepingute alusel vastastikku kasutatavad kaubavagunid ja reisivagunid sellistena registreeritud. Kui kõnealune teave on teada, tuleks see vastavalt märkida.

4.1.12.    Element nr 12 – Loanumber

Märgitakse juhul, kui see on olemas

4.1.13.    Element nr 13 – Kasutuselevõtmine (kohustuslik)

Kui kasutuselevõtmise täpne kuupäev ei ole teada, tuleks sisestada umbkaudne aasta.

4.2.    Menetlus

Varem sõiduki registreerimise eest vastutanud üksus peab tegema kogu teabe kättesaadavaks oma asukohamaa NSAle või registreerimisüksusele.

Olemasolevad kauba- ja reisivagunid tuleb registreerida ainult selle liikmesriigi NVRis, kus asus endine registreerimisüksus.

Kui olemasolevale sõidukile on antud luba mitmes liikmesriigis, edastab sõidukit registreeriv üksus asjakohase teabe teiste asjaomaste liikmesriikide registreerimisüksustele.

NSA või registreerimisüksus sisestab teabe oma NVRi.

NSA või registreerimisüksus teavitab teabe ülekandmise lõpulejõudmisel kõiki seotud osalisi. Teavitada tuleb vähemalt järgmisi isikuid:

1. liide

PIIRANGUTE KODEERIMINE

1.   PÕHIMÕTTED

Piiranguid (tehnilised omadused), mis on juba kantud teistesse NSAdele kättesaadavatesse registritesse, ei pea NVRis kordama.

Piiriülese liikluse heakskiitmise aluseks on:

Seetõttu ei pea kõnealust teavet NVRis kordama.

2.   STRUKTUUR

Koodid on kolmetasandilised:

2. liide

EUROOPA TUNNUSNUMBRI (EIN) ÜLESEHITUS JA SISU

Ühtlustatud nummerdamissüsteemi kood, mida nimetatakse Euroopa tunnusnumbriks (EIN), ohutustunnistuste ja muude dokumentide jaoks

Näide:

LAHTER 1 –   RIIGIKOOD (KAKS TÄHTE)

▼M3

Koodid on Euroopa veebilehel institutsioonidevahelises stiilijuhendis ametlikult avaldatud ja ajakohastatud koodid (http://publications.eu.int/code/en/en-5000600.htm)

Rahvusvaheliste ohutusasutuste koodid tuleks koostada samamoodi. Praegu on ainult üks selline asutus: La Manche’i tunneli ohutusasutus. Sellele pakutakse kasutamiseks järgmist koodi:

▼M1

LAHTER 2 –   DOKUMENDI LIIK (KAHEKOHALINE NUMBER)

Dokumendi liigi võimaldavad kindlaks määrata kaks numbrit:

Seda nummerdamissüsteemi võib laiendada, kui tekib vajadus lisakoodide järele. Järgnevalt on esitatud soovitatav kahekohaliste numbrite teadaolevate võimalike kombinatsioonide loetelu ning sõidukite kasutuselevõtulubade kombinatsioonid:

LAHTER 3 –   VÄLJAANDMISE AASTA (NELJAKOHALINE NUMBER)

Selle lahtri numbrid tähistavad loa väljaandmise aastat (ette nähtud aaaa-vormis ehk neljakohalisena).

LAHTER 4 –   JÄRJENUMBER

Järjenumber on kasvav arv, mida suurendatakse ühe ühiku võrra iga dokumendi väljaandmisel, olenemata sellest, kas tegemist on uue, uuendatud või ajakohastatud/muudetud loaga. Isegi juhul, kui tunnistus tühistatakse või luba peatatakse, ei tohi selle numbrit uuesti kasutada.

Igal aastal algab järjenumbrite andmine nullist.

3. liide

TÜHISTAMISE KOODID

Koodide kasutamine

Registreerimisega seotud probleemid

4. liide

REGISTREERIMISE STANDARDVORM

5. liide

▼M2

6. liide

„0”-OSA.    VEEREMIÜKSUSE IDENTIFITSEERIMISTUNNUS

Üldmärkused

Käesolevas liites kirjeldatakse Euroopa raudteeveeremi numbrit (EVN) ja seonduvat märgistust, mis paigutatakse hästi nähtavalt ja püsivalt veeremiüksuse külge, et võimaldada seda käitamise ajal eksimatult identifitseerida. Selles ei kirjeldata muid numbreid ega tähiseid, mis graveeritakse või kinnitatakse tootmise ajal püsivalt veeremiüksuse šassiile või põhikomponentidele.

Euroopa raudteeveeremi number ja seonduvad lühendid

Igale veeremiüksusele antakse 12-kohaline number (Euroopa raudteeveeremi number), mille struktuur on järgmine:

Konkreetses riigis piisab veeremiüksuse eksimatuks identifitseerimiseks reisivagunite ja eriveeremi seas tehniliste omaduste ja seerianumbri 7 numbrist ( 10 ).

Numbrile lisandub tähestikuline märgistus:

Euroopa raudteeveeremi number muudetakse ära, kui see ei kajasta koostalitlusvõimet või tehnilisi omadusi vastavalt käesolevale liitele seetõttu, et veeremiüksust on tehniliselt muudetud. Selliste tehniliste muudatuste tõttu võib vaja olla uut kasutuselevõtmist vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artiklitele 20–25.

1. OSA.   VEEREMIÜKSUSE VALDAJA TÄHIS

1.    Veeremiüksuse valdaja tähise mõiste

Veeremi valdaja tähis (Vehicle Keeper Marking – VKM) on 2–5-kohaline tähtkood ( 11 ). VKM märgitakse igale veeremiüksusele Euroopa raudteeveeremi numbri lähedale. VKM tähistab veeremi valdajat, kes on registreeritud riiklikus raudteeveeremi registris.

VKM on kordumatu igas käesoleva KTKga hõlmatud riigis, kes sõlmib kokkuleppe käesolevas KTKs sätestatud veeremiüksuse nummerdamise süsteemi ja veeremiüksuse valdaja tähise kasutamiseks.

2.    Veeremiüksuse valdaja tähise vorm

VKM tähistab veeremiüksuse valdaja täisnime või lühendit, võimaluse korral äratuntaval kujul. Kasutada võib ladina tähestiku kõiki 26 tähte. VKMi tähed kirjutatakse suurtähtedena. Tähed, mis ei ole valdaja nimes sisalduvate sõnade esitähed, võib kirjutada väiketähtedena. Kordumatuse kontrollimisel loetakse väiketähti suurtähtedeks.

Tähed võivad sisaldada diakriitilisi märke ( 12 ). Kordumatuse kontrollimisel tähtedes kasutatud diakriitilisi märke arvesse ei võeta.

Veeremile, mille valdajate asukohariigis ei kasutata ladina tähestikku, võib VKMi järele kaldkriipsuga („/”) eraldatult kanda VKMi vaste nende oma tähestikus. Andmete töötlemisel kõnealust VKMi vastet arvesse ei võeta.

3.    Sätted veeremiüksuse valdaja tähise määramise kohta

Veeremiüksuse valdajale võib anda rohkem kui ühe VKMi, kui

Kontsernile võib anda ühe VKMi, kui

4.    Veeremiüksuse valdaja tähiste register ja määramise kord

VKMide register on avalik ja seda uuendatakse reaalajas.

VKMi saamise taotlus esitatakse taotleja pädevale riigiasutusele, kes edastab selle ERA-le. VKMi võib kasutada pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

VKMi omanik peab pädevat riigiasutust teavitama VKMi kasutamise lõpetamisest ning pädev riigiasutus edastab vastavad andmed ERA-le. VKM tunnistatakse kehtetuks, kui valdaja on tõendanud, et kogu asjaomase veeremiüksuse märgistust on muudetud. Järgmise kümne aasta jooksul sama VKMi uuesti välja ei anta, välja arvatud algsele omanikule või tema taotlusel mõnele teisele omanikule.

VKMi võib üle anda teisele omanikule, kes on algse omaniku õigusjärglane. VKM kehtib seni, kui VKMi omanik muudab oma nime selliselt, et nimi ei sarnane VKMiga.

Valdaja muutmise korral, millega kaasneb ka VKMi muutmine, tuleb asjaomased veeremiüksused märgistada uue VKMiga kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil valdaja muudatus kantakse riiklikusse raudteeveeremi registrisse. Kui veeremiüksusele märgitud VKM ja riiklikus raudteeveeremi registris (NVR) märgitud andmed ei ole omavahel kooskõlas, on NVRi tehtud kanne ülimuslik.

2.   OSA

Kasutamata

3. OSA.   KONTROLLNUMBRI KINDLAKSMÄÄRAMISE KORD (12. NUMBER)

Kontrollnumber määratakse kindlaks järgmiselt:

Näited

4. OSA.   VEEREMI REGISTREERIMISRIIKIDE KOODID (3.–4. NUMBER NING LÜHEND)

Andmed kolmandate riikide kohta on üksnes informatiivsed.

5.   OSA

Kasutamata

6. OSA.   VAGUNITE PUHUL KASUTATAVAD KOOSTALITLUSVÕIME KOODID (1.–2. NUMBER)

7. OSA.   REISIVAGUNITE RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES KASUTATAVUSE KOODID (1.–2. NUMBER)

8. OSA.   JÕUALLIKAGA VEEREMI LIIGID NING PÜSIVALT VÕI EELNEVALT KOOSTATUD RONGIKOOSSEIS (1.–2. NUMBER)

Esimene number on „9”.

Kui teine number tähistab jõuallikaga veeremi liiki, on kohustuslikud järgmised koodid:

9. OSA.   VAGUNITE STANDARDNE NUMBERMÄRGISTUS (5.–8. NUMBER)

9. osas sätestatakse vaguni tehniliste põhiomadustega seotud numbriline märgistus ja see avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).

Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

10. OSA.   REISIVAGUNITE TEHNILISTE OMADUSTE KOODID (5.–6. NUMBER)

10. osa avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).

Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

11. OSA.   ERIVEEREMI TEHNILISTE OMADUSTE KOODID (6.–8. NUMBER)

11. osa avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).

Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

12. OSA.   VAGUNITE, V.A LIIGEND- JA MOOTORRONGIVAGUNID, TÄHTMÄRGISTUS

12. osa avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).

Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

13. OSA.   REISIVAGUNITE TÄHTMÄRGISTUS

13. osa avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).

Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

( 1 ) EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/32/EÜ (ELT L 141, 2.6.2007, lk 63).

( 2 ) EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/32/EÜ.

( 3 ) ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.

( 4 ) AAE, BLS, FNME ja GySEV/ROeEE puhul kasutuselevõetud uutele sõidukitele tuleks siiski anda standardne riigikood.

( 5 ) EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6.

( 6 ) ELT L 110, 20.4.2001, lk 1.

( 7 ) ELT L 359, 18.12.2006, lk 1.

( 8 ) ELT L 84, 26.3.2008, lk 1.

( 9 ) ELT L 280, 26.10.2010, lk 29.

( 10 ) Eriveeremi number peab olema konkreetses riigis kordumatu esimese numbri ning viie viimase tehniliste omaduste numbri ja seerianumbri osas.

( 11 ) NMBS/SNCB osas võib jätkata ringistatud üksiku B-tähe kasutamist.

( 12 ) Diakriitilised märgid on tähtedel À, Ç, Ö, Č, Ž, Å jne olevad rõhumärgid. Eritähed, näiteks Ø ja Æ, esitatakse ühe tähena; kordumatuse kontrollimisel loetakse, et Ø on O ja Æ on A.