2006R1881 — ET — 01.04.2016 — 020.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1881/2006, 19. detsember 2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364 20.12.2006, lk 5) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 255 |
14 |
29.9.2007 |
||
|
L 160 |
20 |
19.6.2008 |
||
|
L 173 |
6 |
3.7.2008 |
||
|
L 35 |
7 |
6.2.2010 |
||
|
L 50 |
8 |
27.2.2010 |
||
|
L 111 |
3 |
30.4.2011 |
||
|
L 215 |
4 |
20.8.2011 |
||
|
L 320 |
15 |
3.12.2011 |
||
|
L 320 |
18 |
3.12.2011 |
||
|
L 75 |
5 |
15.3.2012 |
||
|
L 176 |
43 |
6.7.2012 |
||
|
L 313 |
14 |
13.11.2012 |
||
|
L 289 |
56 |
31.10.2013 |
||
|
L 67 |
3 |
7.3.2014 |
||
|
L 107 |
56 |
10.4.2014 |
||
|
L 138 |
75 |
13.5.2014 |
||
|
L 184 |
1 |
25.6.2014 |
||
|
L 358 |
13 |
13.12.2014 |
||
|
L 113 |
27 |
1.5.2015 |
||
|
L 161 |
9 |
26.6.2015 |
||
|
L 161 |
14 |
26.6.2015 |
||
|
L 184 |
7 |
11.7.2015 |
||
|
L 185 |
11 |
14.7.2015 |
||
|
L 282 |
11 |
28.10.2015 |
||
|
L 283 |
3 |
29.10.2015 |
||
|
L 45 |
3 |
20.2.2016 |
||
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1881/2006,
19. detsember 2006,
millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Üldeeskirjad
1. Lisas loetletud toiduaineid ei tohi turule viia, kui need sisaldavad lisas loetletud saasteaineid lisas sätestatud piirnormist suuremal määral.
2. Kui lisas ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse asjaomaste toiduainete söödava osa suhtes lisas sätestatud piirnorme.
Artikkel 2
Kuivatatud, lahjendatud, töödeldud ja liittoiduained
1. Kui kuivatatud, lahjendatud, töödeldud või mitmest koostisosast koosnevate toodete suhtes kohaldatakse lisas sätestatud piirnorme, võetakse arvesse järgmist:
a) saasteainesisalduse muutusi, mis on põhjustatud kuivatamisest või lahjendamisest;
b) saasteainesisalduse muutusi, mis on põhjustatud töötlemisest;
c) toote koostisosade suhtelist sisaldust;
d) koguste kindlakstegemise analüütilist piiri.
2. Kui pädev asutus teostab ametlikku kontrolli, esitab toidukäitleja kuivatamise, lahjendamise, töötlemise ja/või segamise või asjaomaste kuivatatud, lahjendatud, töödeldud toiduainete ja/või liittoiduainete kohta konkreetsed kontsentreerimis- ja lahjendustegurid ning põhjendab neid.
Kui toidukäitleja ei esita vajalikku kontsentreerimis- või lahjendustegurit või kui pädev asutus peab tegurit sobimatuks arvestades toidukäitleja antud põhjendusi, määrab asutus olemasoleva teabe põhjal ise teguri, eesmärgiga kaitsta inimeste tervist.
3. Lõiget 1 ja 2 kohaldatakse juhul, kui nendele kuivatatud, lahjendatud ja töödeldud toiduainetele või liittoiduainetele ei ole konkreetseid ühenduse piirnorme kehtestatud.
4. Kuni ühenduse õigusaktidega ei ole sätestatud imiku- ja väikelapsetoidu jaoks konkreetseid piirnorme, võivad liikmesriigid ette näha rangemad piirnormid.
Artikkel 3
Kasutamise, segamise ja detoksifitseerimine keeld
1. Lisas sätestatud piirnormidele mittevastavaid toiduaineid ei tohi kasutada toidu koostisosana.
2. Lisas sätestatud piirnormidele vastavaid toiduaineid ei tohi segada neid piirnorme ületavate toiduainetega.
3. Toiduaineid, mida saaste vähendamiseks sorteeritakse või muul viisil füüsiliselt töödeldakse, ei tohi segada toiduainetega, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana.
4. Lisa 2. jaos loetletud saasteaineid (mükotoksiine) sisaldavaid toiduaineid ei tohi keemilise töötlemisega tahtlikult detoksifitseerida.
Artikkel 4
Erisätted maapähklite, muude õliseemnete, pähklipuu viljade, kuivatatud puuvilja, riisi ja maisi kohta
Lisa punktides 2.1.5, 2.1.6, 2.1.7, 2.1.8, 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud aflatoksiinide piirnormidele mittevastavaid maapähkleid, muid õliseemneid, pähklipuu vilju, kuivatatud puuvilja, riisi ning maisi võib turule viia tingimusel, et need tooted
a) ei ole ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana;
b) vastavad lisa punktides 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3, 2.1.4, 2.1.9 ja 2.1.12 sätestatud piirnormidele;
c) on ette nähtud töötlemiseks (sorteerimiseks või töötlemiseks füüsiliselt muul viisil) ja pärast sellist töötlemist ei ületa lisa punktides 2.1.5, 2.1.6, 2.1.7, 2.1.8, 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud piirnorme ning nimetatud töötlemine ei tekita muid kahjulikke jääke;
d) on varustatud etiketiga, millel on nende täpne otstarve ja märge „Enne otsetarbimist või toidu koostisainena kasutamist tuleb toodet aflatoksiinisaaste vähendamiseks sorteerida või muul viisil füüsiliselt töödelda”. Märge kantakse iga koti, kasti vms etiketile ja saatedokumendi originaalile. Partiinumber märgitakse kustutamatult partii igale üksikule kotile, kastile vms ja saatedokumendi originaalile.
Artikkel 5
Erisätted maapähklite, muude õliseemnete, neist valmistatud toodete ja teravilja kohta
Igal üksikul kotil, kastil jms ja saatedokumendi originaalil peab olema selge märge kavandatud kasutuse kohta. Saatedokumenti peab olema võimalik seostada partiiga, märkides ära partii tunnuskoodi, mis on partii igal kotil, kastil vms. Lisaks sellele peab partii vastuvõtja saatedokumendis märgitud majandustegevus olema kooskõlas kavandatud kasutusega.
Kui puudub selge märge selle kohta, et kavandatud kasutus ei näe ette toiduna kasutamist, kehtivad lisa punktides 2.1.5 ja 2.1.11 sätestatud piirnormid kõikide turule viidud maapähklite, muude õliseemnete ja neist valmistatud toodete ning teravilja kohta.
Seoses töötlemisele minevate maapähklite ja muude õliseemnete suhtes kehtestatud erandiga ja juhul, kui kohaldatakse lisa punktis 2.1.1 sätestatud piirnorme, on erand kehtiv üksnes saadetiste puhul, millele on selgelt märgitud kasutusotstarve ja mis kannavad märget „toode, mida töödeldakse rafineeritud taimeõli tootmiseks”. Märge kantakse iga üksiku koti, kasti vms etiketile ja saatedokumendile/saatedokumentidele. Toote lõplikuks sihtkohaks peab olema töötlemistehas.
Artikkel 6
Erisätted salati kohta
Kui katte all kasvatatud salat („katmikalal kasvatatud salat”) pole sellisena märgistatud, kohaldatakse lisas vabas õhus kasvatatud salati („avamaal kasvatatud salat”) jaoks sätestatud piirnorme.
Artikkel 7
Erandid
▼M8 —————
4. Erandina lõikest 1 lubatakse Soomel, Rootsil ja Lätil turule viia nende territooriumil tarbimiseks ettenähtud Läänemere piirkonnast pärit looduslikku lõhet, mille dioksiinisisaldus ja/või dioksiinitaoliste PCBde ja/või muude kui dioksiinitaoliste PCBde sisaldus on kõrgem lisa punktis 5.3 kehtestatud normidest tingimusel, et neil on süsteem, mis tagab tarbijate täieliku informeerituse sellest, et teataval ohustatud elanikkonnarühmal on soovitav piirata Läänemere piirkonnast pärit loodusliku lõhe ja sellest valmistatud toodete kasutamist toiduks, et vältida võimalikku ohtu tervisele.
Soome, Rootsi ja Läti peavad rakendama ka edaspidi meetmeid tagamaks, et looduslikku lõhet ja sellest valmistatud tooteid, mis ei vasta lisa punktis 5.3 kehtestatud piirnormidele, ei toodaks turule teistes liikmesriikides.
Soome, Rootsi ja Läti annavad igal aastal komisjonile aru meetmetest, mida nad on võtnud, et tagada ohustatud elanikkonnarühmale täielik teave soovitava toitumisviisi kohta ning tagada, et piirnormidele mittevastavat looduslikku lõhet ja sellest valmistatud tooteid ei toodaks turule teistes liikmesriikides. Lisaks peavad nad esitama tõendid kõnealuste meetmete tõhususe kohta.
5. Erandina lõikest 1 lubatakse Soomel ja Rootsil turule viia nende territooriumil tarbimiseks ettenähtud Läänemere piirkonnast pärit looduslikku heeringat (Clupea harengus), mis on suurem kui 17 cm, looduslikku paaliat (Salvelinus spp.), looduslikku jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja meriforelli (Salmo trutta) ning nendest valmistatud tooteid, mille dioksiinisisaldus ja/või dioksiinitaoliste PCBde ja/või muude kui dioksiinitaoliste PCBde sisaldus on kõrgem lisa punktis 5.3 kehtestatud normidest tingimusel, et neil on süsteem, mis tagab tarbijate täieliku informeerituse sellest, et teataval ohustatud elanikkonnarühmal on soovitav piirata Läänemere piirkonnast pärit loodusliku heeringa (mis on suurem kui 17 cm), loodusliku paalia, loodusliku jõesilmu ja meriforelli ning nendest valmistatud toodete kasutamist toiduks, et vältida võimalikku ohtu tervisele.
Soome ja Rootsi peavad rakendama ka edaspidi meetmeid tagamaks, et looduslikku heeringat, mis on suurem kui 17 cm, looduslikku paaliat, jõesilmu ja meriforelli ning nendest valmistatud tooteid, mis ei vasta lisa punktis 5.3 kehtestatud piirnormidele, ei toodaks turule teistes liikmesriikides.
Soome ja Rootsi annavad igal aastal komisjonile aru meetmetest, mida nad on võtnud, et tagada ohustatud elanikkonnarühmale täielik teave soovitava toitumisviisi kohta ning tagada, et piirnormidele mittevastavat kala ja sellest valmistatud tooteid ei toodaks turule teistes liikmesriikides. Lisaks peavad nad esitama tõendid kõnealuste meetmete tõhususe kohta.
6. Erandina artiklist 1 võivad Iirimaa, Hispaania, Horvaatia, Küpros, Läti, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovaki Vabariik, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik lubada turule lasta traditsiooniliselt suitsutatud liha ja lihatooteid, mis on suitsutatud nende territooriumil ja mis on ette nähtud tarbimiseks nende territooriumil ning mille polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldus ületab lisa punktis 6.1.4 sätestatud piirnormi, seda tingimusel, et need tooted vastavad nende suhtes enne 1. septembrit 2014 kohaldatavatele piirnormidele, st 5,0 μg/kg benso(a)püreeni puhul ja 30,0 μg/kg benso(a)püreeni, bens(a)antratseeni, benso(b)fluoranteeni ja krüseeni summa puhul.
Need liikmesriigid peavad jätkama polütsükliliste aromaatsete süsivesinike esinemise jälgimist suitsutatud lihas ja lihatoodetes ning kehtestama võimaluse korral heade suitsutustavade rakendamise kavad, milles kehtestatud piirnormid oleksid majanduslikult teostatavad ja tagaksid, et nende toodete tüüpilised organoleptilised omadused ei kao.
Kolm aastat kestvas ajavahemikus, mil käesolevat määrust rakendatakse, tuleks kättesaadava teabe põhjal olukorda uuesti hinnata, pidades seejuures silmas võimalust koostada selliste suitsutatud liha ja lihatoodete loetelu, mille kohaliku tootmise ja tarbimise puhul võiks teha ajalise piiranguta erandi.
7. Erandina artiklist 1 võivad Iirimaa, Läti, Rumeenia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik lubada turule lasta traditsiooniliselt suitsutatud kala ja kalandustooteid, mis on suitsutatud nende territooriumil ja mis on ette nähtud tarbimiseks nende territooriumil ning mille polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldus ületab lisa punktis 6.1.5 sätestatud piirnormi, seda tingimusel, et need suitsutatud tooted vastavad nende suhtes enne 1. septembrit 2014 kohaldatavatele piirnormidele, st 5,0 μg/kg benso(a)püreeni puhul ja 30,0 μg/kg benso(a)püreeni, bens(a)antratseeni, benso(b)fluoranteeni ja krüseeni summa puhul.
Need liikmesriigid peavad jätkama polütsükliliste aromaatsete süsivesinike esinemise jälgimist suitsutatud kalas ja kalandustoodetes ning kehtestama võimaluse korral heade suitsutustavade rakendamise kavad, milles kehtestatud piirnormid oleksid majanduslikult teostatavad ja tagaksid, et nende toodete tüüpilised organoleptilised omadused ei kao.
Kolm aastat kestvas ajavahemikus, mil käesolevat määrust rakendatakse, tuleks kättesaadava teabe põhjal olukorda uuesti hinnata, pidades seejuures silmas võimalust koostada selliste suitsutatud kala ja kalandustoodete loetelu, mille kohaliku tootmise ja tarbimise puhul võiks teha ajalise piiranguta erandi.
Artikkel 8
Proovi võtmine ja analüüs
Lisas sätestatud piirnormide ametlikuks kontrolliks võetakse proove ja tehakse analüüse vastavalt komisjoni määrustele (EÜ) nr 1882/2006, ( 38 ) EÜ nr 401/2006, ( 39 ) EÜ nr 1883/2006 ( 40 ) ning komisjoni direktiividele 2001/22/EÜ, ( 41 ) 2004/16/EÜ ( 42 ) ja 2005/10/EÜ ( 43 ).
Artikkel 9
Seire ja aruandlus
1. Liikmesriigid kontrollivad nitraatide sisaldust köögiviljades, mis võivad neid märkimisväärsel määral sisaldada, eelkõige lehtköögiviljades, ning edastavad tulemused regulaarselt EFSA-le.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile kokkuvõtte aflatoksiini määramise tulemustest, mis on saadud vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 884/2014 ( 44 ). Liikmesriigid edastavad andmed üksikute esinemisjuhtumite kohta EFSA-le.
3. Liikmesriigid ja huvirühmade kutseorganisatsioonid edastavad igal aastal komisjonile tehtud uuringute tulemused ning teabe edusammude kohta, mis on tehtud ennetusmeetmete rakendamisel, et vältida saastumist deoksünivalenooli, zearalenooni, fumonisiin B1 ja B2, T-2 ning HT-2 toksiinidega. Komisjon teeb need tulemused kättesaadavaks teistele liikmesriikidele. Vastavad esinemisandmed edastatakse EFSA-le.
4. Liikmesriikidel ja huvirühmade kutseorganisatsioonidel soovitatakse tungivalt jälgida tungalteraalkaloidide esinemist teraviljas ja teraviljatoodetes.
Samuti soovitatakse liikmesriikidel ja huvirühmade kutseorganisatsioonidel teatada EFSA-le tungalteraalkaloidide määramise tulemused 30. septembriks 2016. Kõnealused määramise tulemused sisaldavad esinemisandmeid ning üksikasjalikku teavet tungaltera sklerootsiumide esinemise ja iga tungalteraalkaloidi taseme vahelise seose kohta.
Komisjon teeb need määramiste tulemused kättesaadavaks liikmesriikidele.
5. Liikmesriikide ja sidusrühmade kutseorganisatsioonide kogutud andmed muude kui lõigetes 1–4 osutatud saasteainete esinemise kohta võib edastada EFSA-le.
6. Esinemisandmed esitatakse EFSA-le EFSA andmevormil kooskõlas EFSA juhistega toidu ja sööda standardproovi kirjelduse kohta ( 45 ) ning EFSA täiendavate erinõuetega teatavaid saasteaineid käsitlevate aruannete esitamise kohta. Huvirühmade kutseorganisatsioonidelt saadud esinemisandmed võib vajaduse korral esitada EFSA-le EFSA määratletud lihtsustatud andmevormil.
Artikkel 10
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 466/2001 on tunnistatud kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 11
Üleminekumeetmed
Käesolevat määrust ei kohaldata toodete suhtes, mis on turule viidud enne punktides a–f osutatud kuupäevi kooskõlas vastavatel kuupäevadel kohaldatud sätetega:
a) 1. juuli 2006 lisa punktides 2.4.1, 2.4.2., 2.4.4, 2.4.5, 2.4.6, 2.4.7, 2.5.1, 2.5.3, 2.5.5 ja 2.5.7 sätestatud deoksünivalenooli ja zearalenooni piirnormide puhul;
b) 1. oktoober 2007 lisa punktides 2.4.3, 2.4.8, 2.4.9, 2.5.2, 2.5.4, 2.5.6, 2.5.8, 2.5.9 ja 2.5.10 sätestatud deoksünivalenooli ja zearalenooni piirnormide korral;
c) 1. oktoober 2007 lisa punktis 2.6 sätestatud fumonisiin B1 ja B2 piirnormide puhul;
d) 4. november 2006 lisa 5. jaos sätestatud dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde summa piirnormide puhul;
e) 1. jaanuar 2012 lisa 5. jaos sätestatud muude kui dioksiinitaoliste PCBde piirnormide puhul;
f) 1. jaanuar 2015 lisa punktis 2.2.11 sätestatud Capsicum spp. liikides sisalduva ohratoksiin A piirnormi puhul.
Toidukäitlejal lasub kohustus tõendada, millal tooted turule toodi.
Artikkel 12
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. märtsist 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
LISA
Teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (45)
1. jagu: nitraadid
|
Toode (9) |
Piirnormid (mg NO3/kg) |
||
|
1.1. |
Värske spinat (Spinacia oleracea) (10) |
|
3 500 |
|
1.2. |
Konserveeritud, sügavkülmutatud või külmutatud spinat |
|
2 000 |
|
1.3. |
Värske salat (Lactuca sativa L.) (katmikalal ja avamaal kasvatatud salat), välja arvatud punktis 1.4 nimetatud salat |
Koristatud 1. oktoobrist 31. märtsini: |
|
|
katmikalal kasvatatud salat |
5 000 |
||
|
avamaal kasvatatud salat |
4 000 |
||
|
Koristatud 1. aprillist 30. septembrini: |
|
||
|
katmikalal kasvatatud salat |
4 000 |
||
|
avamaal kasvatatud salat |
3 000 |
||
|
1.4. |
„Iceberg”-sorti salat |
Katmikalal kasvatatud salat |
2 500 |
|
avamaal kasvatatud salat |
2 000 |
||
|
1.5. |
Rukola (Eruca sativa, Diplotaxis sp., Brassica tenuifolia, Sisymbrium tenuifolium) |
Koristatud 1. oktoobrist 31. märtsini: |
7 000 |
|
Koristatud 1. aprillist 30. septembrini: |
6 000 |
||
|
1.6. |
Imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud (11) (12) |
|
200 |
2. jagu: mükotoksiinid
|
Toode (9) |
Piirnormid (μg/kg) |
|||
|
2.1. |
Aflatoksiinid |
B1 |
B1, B2, G1 ja G2 summa |
M1 |
|
2.1.1. |
Maapähklid ja muud õliseemned, (43) mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil, välja arvatud: — maapähklid ja muud õliseemned, mida töödeldakse rafineeritud taimeõli tootmiseks |
8,0 (13) |
15,0 (13) |
— |
|
2.1.2. |
Mandlid, pistaatsiapähklid ja aprikoosituumad, mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil |
12,0 (13) |
15,0 (13) |
— |
|
2.1.3. |
Sarapuupähklid ja brasiilia pähklid, mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil |
8,0 (13) |
15,0 (13) |
|
|
2.1.4. |
Muud pähklipuu viljad, mida ei loetletud punktides 2.1.2 ja 2.1.3 ja mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil |
5,0 (13) |
10,0 (13) |
— |
|
2.1.5. |
Maapähklid ja muud õliseemned (43) ning nendest valmistatud tooted, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana, välja arvatud: — töötlemata taimeõli, mis läheb rafineerimisele — rafineeritud taimeõli |
2,0 (13) |
4,0 (13) |
— |
|
2.1.6. |
Mandlid, pistaatsiapähklid ja aprikoosituumad, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana (44) |
8,0 (13) |
10,0 (13) |
— |
|
2.1.7. |
Sarapuupähklid ja brasiilia pähklid, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana (44) |
5,0 (13) |
10,0 (13) |
|
|
2.1.8. |
Muud pähklipuu viljad, mida ei loetletud punktides 2.1.6 ja 2.1.7 ja neist valmistatud tooted, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana |
2,0 (13) |
4,0 (13) |
— |
|
2.1.9. |
Muu kuivatatud puuvili kui kuivatatud viigimarjad, mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil |
5,0 |
10,0 |
— |
|
2.1.10. |
Muu kuivatatud puuvili kui kuivatatud viigimarjad ning nendest valmistatud tooted, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana |
2,0 |
4,0 |
— |
|
2.1.11. |
Teravili ning sellest valmistatud tooted, sealhulgas töödeldud teraviljatooted, välja arvatud punktides 2.1.12, 2.1.15 ja 2.1.17 loetletud tooted |
2,0 |
4,0 |
— |
|
2.1.12. |
Mais ja riis, mida enne otsetarbimist või toidu koostisosana kasutamist sorteeritakse või töödeldakse füüsiliselt muul viisil |
5,0 |
10,0 |
— |
|
2.1.13. |
Toorpiim, (14) kuumtöödeldud piim ja piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatav piim |
— |
— |
0,050 |
|
2.1.14. |
Järgmised vürtsitaimede liigid: Capsicum spp. (nende kuivatatud viljad, terved või jahvatatud, sealhulgas vürtspaprika, vürtspaprikapulber, Cayenne’i pipar ja paprika) Piper spp. (nende viljad, sealhulgas valge ja must pipar) Myristica fragrans (muskaatpähklipuu) Zingiber officinale (harilik ingver) Curcuma longa (kollajuur) Vürtsisegud, mis sisaldavad üht või mitut eespool nimetatud vürtsi. |
5,0 |
10,0 |
— |
|
2.1.15. |
Imikutele ja väikelastele ette nähtud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud (11) (15) |
0,10 |
— |
— |
|
2.1.16. |
Imikutele ette nähtud piimasegud ja jätkupiimasegud, sealhulgas imikutele ette nähtud piim ja piimal põhinev jätkupiimasegu (12) ►M20 (11) ◄ |
— |
— |
0,025 |
|
2.1.17. |
Meditsiiniliseks eriotstarbeks ette nähtud dieettoidud, ►M20 (11) ◄ (16) mis on mõeldud spetsiaalselt imikutele |
0,10 |
— |
0,025 |
|
2.1.18. |
Kuivatatud viigimarjad |
6,0 |
10,0 |
— |
|
2.2. |
Ohratoksiin A |
|
||
|
2.2.1. |
Töötlemata teravili |
5,0 |
||
|
2.2.2. |
Kõik töötlemata teraviljast valmistatud tooted, sealhulgas töödeldud teraviljatooted ja otsetarbimiseks ettenähtud teravili, välja arvatud punktides 2.2.9, 2.2.10 ja 2.2.13 loetletud tooted |
3,0 |
||
|
2.2.3. |
Rosinad (korint, harilikud rosinad ja sultana-rosinad) |
10,0 |
||
|
2.2.4. |
Röstitud kohvioad ja jahvatatud röstitud kohv, välja arvatud lahustuv kohv |
5,0 |
||
|
2.2.5. |
Lahustuv kohv |
10,0 |
||
|
2.2.6. |
Veinid (sealhulgas vahuveinid, välja arvatud liköörveinid ja veinid, mis sisaldavad alkoholi vähemalt 15 mahuprotsenti) ning puuviljaveinid (17) |
2,0 (18) |
||
|
2.2.7. |
Aromatiseeritud veinid, aromatiseeritud veinijoogid ja aromatiseeritud veinikokteilid (19) |
2,0 (18) |
||
|
2.2.8. |
Otsetarbimiseks ette nähtud viinamarjamahl, viinamarjamahl kontsentreeritud viinamarjamahlast, viinamarjanektar, viinamarjavirre ja viinamarjavirre kontsentreeritud viinamarjavirdest (20) |
2,0 (18) |
||
|
2.2.9. |
Imikutoidud ja imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud (11), (15) |
0,50 |
||
|
2.2.10. |
Meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieettoidud, ►M20 (11) ◄ , (16) mis on mõeldud spetsiaalselt imikutele |
0,50 |
||
|
2.2.11. |
Vürtsid, sh kuivatatud vürtsid |
|
||
|
Piper spp. (nende viljad, sealhulgas valge ja must pipar) Myristica fragrans (muskaatpähklipuu) Zingiber officinale (harilik ingver) Curcuma longa (kollajuur) |
15 μg/kg |
|||
|
Capsicum spp. (nende kuivatatud viljad, terved või jahvatatud, sealhulgas vürtspaprika, vürtspaprikapulber, Cayenne'i pipar ja paprika) |
20 μg/kg |
|||
|
Vürtsisegud, mis sisaldavad üht või mitut eespool nimetatud vürtsi |
15 μg/kg |
|||
|
2.2.12. |
Lagrits (Glycyrrhiza glabra, Glycyrrhiza inflate ja muud liigid) |
|
||
|
2.2.12.1. |
Lagritsajuur, taimetee tooraine |
20 μg/kg |
||
|
2.2.12.2. |
Lagritsaekstrakt, (45) toidus (eelkõige jookides ja kompvekkides) kasutamiseks |
80 μg/kg |
||
|
2.2.13. |
Nisugluteen, mida ei müüda otse tarbijale |
8,0 |
||
|
2.3. |
Patuliin |
|
||
|
2.3.1. |
Puuviljamahl, puuviljamahl kontsentreeritud puuviljamahlast ja puuviljanektar (20) |
50 |
||
|
2.3.2. |
Piiritusjoogid, (21) siider ja muud kääritatud joogid, mis on saadud õuntest või sisaldavad õunamahla |
50 |
||
|
2.3.3. |
Viljalihaga õunatooted (sealhulgas otsetarbimiseks ettenähtud õunakompott, õunapüree), välja arvatud punktides 2.3.4 ja 2.3.5 loetletud tooted |
25 |
||
|
2.3.4. |
Õunamahl ja viljalihaga õunatooted (sealhulgas õunakompott ning õunapüree imikutele ja väikelastele, (22) mis märgistatakse ja müüakse sellisena) (12) |
10,0 |
||
|
2.3.5. |
Imikutoidud, välja arvatud imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud (11), (12) |
10,0 |
||
|
2.4. |
Deoksünivalenool (23) |
|
||
|
2.4.1. |
Töötlemata teravili, (24) (25), välja arvatud kõva nisu, kaer ja mais |
1 250 |
||
|
2.4.2. |
1 750 |
|||
|
2.4.3. |
Töötlemata mais, (24) välja arvatud töötlemata mais, mis on ettenähtud töötlemiseks märgjahvatusmeetodil (40) |
1 750 (26) |
||
|
2.4.4. |
Otsetarbimiseks ette nähtud teravili, teraviljajahu, kliid ja idud kui otsetarbimiseks ettenähtud lõpptoode, välja arvatud punktides 2.4.7, 2.4.8 ja 2.4.9 loetletud tooted |
750 |
||
|
2.4.5. |
Pastatooted (kuiv) (27) |
750 |
||
|
2.4.6. |
Leib (sealhulgas väikesed pagaritooted), kondiitritooted, küpsised, teraviljast suupisted ja hommikusöögihelbed |
500 |
||
|
2.4.7. |
Imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud (11) (15) |
200 |
||
|
2.4.8. |
Maisi jahvatusfraktsioon osakese suurusega > 500 mikronit, mis kuulub CN-koodi 1103 13 või 1103 20 40 alla, ja muud maisi jahvatussaadused osakese suurusega > 500 mikronit, mis ei ole ette nähtud otsetarbimiseks ning mis kuuluvad CN-koodi 1904 10 10 alla |
750 (26) |
||
|
2.4.9. |
Maisi jahvatusfraktsioon osakese suurusega ≤ 500 mikronit, mis kuulub CN-koodi 1102 20 alla, ja muud maisi jahvatussaadused osakese suurusega ≤ 500 mikronit, mis ei ole ette nähtud otsetarbimiseks ning kuuluvad CN-koodi 1904 10 10 alla |
1 250 (26) |
||
|
2.5. |
Zearalenoon (23) |
|
||
|
2.5.1. |
100 |
|||
|
2.5.2. |
Töötlemata mais, (24) välja arvatud töötlemata mais, mis on ette nähtud töötlemiseks märgjahvatusmeetodil (40) |
350 (26) |
||
|
2.5.3. |
Otsetarbimiseks ette nähtud teravili, teraviljajahu, kliid ja idud kui otsetarbimiseks ettenähtud lõpptoode, välja arvatud punktides 2.5.6, 2.5.7, 2.5.8, 2.5.9 ja 2.5.10 loetletud tooted |
75 |
||
|
2.5.4. |
Rafineeritud maisiõli |
400 (26) |
||
|
2.5.5. |
Leib (sealhulgas väikesed pagaritooted), kondiitritooted, küpsised, teraviljast suupisted ja hommikusöögihelbed, välja arvatud maisist suupisted ja maisipõhised hommikusöögihelbed |
50 |
||
|
2.5.6. |
Otsetarbimiseks ette nähtud mais, maisist suupisted ja maisipõhised hommikusöögihelbed |
100 (26) |
||
|
2.5.7. |
Imikutele ja väikelastele ette nähtud teraviljapõhised töödeldud toidud (välja arvatud maisipõhised töödeldud toidud) ja muud imikutoidud (11) (15) |
20 |
||
|
2.5.8. |
Imikutele ja väikelastele ette nähtud maisipõhised töödeldud toidud (11) (15) |
20 (26) |
||
|
2.5.9. |
Maisi jahvatusfraktsioon osakese suurusega > 500 mikronit, mis kuulub CN-koodi 1103 13 või 1103 20 40 alla, ja muud maisi jahvatussaadused osakese suurusega > 500 mikronit, mis ei ole ette nähtud otsetarbimiseks ning mis kuuluvad CN-koodi 1904 10 10 alla |
200 (26) |
||
|
2.5.10. |
Maisi jahvatusfraktsioon osakese suurusega ≤ 500 mikronit, mis kuulub CN-koodi 1102 20 alla, ja muud maisi jahvatussaadused osakese suurusega ≤ 500 mikronit, mis ei ole ette nähtud otsetarbimiseks ning mis kuuluvad CN-koodi 1904 10 10 alla |
300 (26) |
||
|
2.6. |
Fumonisiinid |
B1 ja B2 summa |
||
|
2.6.1. |
Töötlemata mais, (24) välja arvatud töötlemata mais, mis on ette nähtud töötlemiseks märgjahvatusmeetodil (40) |
4 000 (28) |
||
|
2.6.2. |
Otsetarbimiseks ette nähtud mais ja maisipõhised tooted, välja arvatud punktides 2.6.3 ja 2.6.4 loetletud tooted |
1 000 (28) |
||
|
2.6.3. |
Maisist suupisted ja maisipõhised hommikusöögihelbed |
800 (28) |
||
|
2.6.4. |
Imikutele ja väikelastele ette nähtud maisipõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud (11) (15) |
200 (28) |
||
|
2.6.5. |
Maisi jahvatusfraktsioon osakese suurusega > 500 mikronit, mis kuulub CN-koodi 1103 13 või 1103 20 40 alla, ja muud maisi jahvatussaadused osakese suurusega > 500 mikronit, mis ei ole ette nähtud otsetarbimiseks ning mis kuuluvad CN-koodi 1904 10 10 alla |
1 400 (28) |
||
|
2.6.6. |
Maisi jahvatusfraktsioon osakese suurusega ≤ 500 mikronit, mis kuulub CN-koodi 1102 20 alla, ja muud maisi jahvatussaadused osakese suurusega ≤ 500 mikronit, mis ei ole ette nähtud otsetarbimiseks ning mis kuuluvad CN-koodi 1904 10 10 alla |
2 000 (28) |
||
|
2.7. |
T-2 ja HT-2 toksiin (23) |
T-2 ja HT-2 toksiini summa |
||
|
2.7.1. |
Töötlemata teravili (24) ja teraviljatooted |
|
||
|
2.8 |
Tsitriniin |
|
||
|
2.8.1 |
Toidulisandid, mis põhinevad punase pärmi Monascus purpureusega kääritatud riisil |
2 000 (1) |
||
|
2.9 |
Tungaltera sklerootsiumid ja tungalteraalkaloidid |
|
||
|
2.9.1. |
Tungaltera sklerootsiumid |
|
||
|
2.9.1.1. |
Töötlemata teravili, (24) välja arvatud mais ja riis |
0,5 g/kg (3) |
||
|
2.9.2. |
Tungalteraalkaloidid (4) |
|
||
|
2.9.2.1. |
Töötlemata teravili, (24) välja arvatud mais ja riis |
— (5) |
||
|
2.9.2.2. |
Teravilja jahvatussaadused, välja arvatud maisi ja riisi jahvatussaadused |
— (5) |
||
|
2.9.2.3. |
Leib (sealhulgas väikesed pagaritooted), kondiitritooted, küpsised, teraviljast suupisted, hommikusöögihelbed ja pastatooted |
— (5) |
||
|
2.9.2.4. |
Teraviljapõhine imiku- ja väikelapsetoit |
— (5) |
||
3. jagu: metallid
|
Toode (9) |
Piirnormid (mg/kg märgkaalu kohta) |
|
|
3.1 |
Plii |
|
|
3.1.1. |
Toorpiim, (14) kuumtöödeldud piim ja piimapõhiste toodete valmistamiseks kasutatav piim |
0,020 |
|
3.1.2. |
Imiku piimasegud ja jätkupiimasegud |
|
|
|
0,050 |
|
|
|
0,010 |
|
|
3.1.3. |
Imikutele ja väikelastele ettenähtud töödeldud teraviljapõhised toidud ja muud imikutoidud, (11) (33) välja arvatud punktis 3.1.5 loetletud tooted |
0,050 |
|
3.1.4. |
Meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toidud, (11) mis on mõeldud spetsiaalselt imikutele ja väikelastele |
|
|
|
turustatakse pulbrina (33) |
0,050 |
|
|
turustatakse vedelikuna (33) |
0,010 |
|
3.1.5. |
Imikutele ja väikelastele ettenähtud joogid, mida sellisena märgistatakse ja müüakse, välja arvatud punktides 3.1.2 ja 3.1.4 loetletud tooted |
|
|
|
turustatakse vedelikena või muudetakse vastavalt tootja juhistele, sealhulgas puuvilja- ja marjamahlad (12) |
0,030 |
|
|
valmistatakse sissevalamise või kokkukeetmise teel (33) |
1,50 |
|
3.1.6. |
Veise-, lamba-, sea- ja linnuliha (välja arvatud rups) (14) |
0,10 |
|
3.1.7. |
Veise-, lamba-, sea- ja linnurups (14) |
0,50 |
|
3.1.8. |
0,30 |
|
|
3.1.9. |
Peajalgsed (55) |
0,30 |
|
3.1.10. |
0,50 |
|
|
3.1.11. |
Kahepoolmelised molluskid (31) |
1,50 |
|
3.1.12. |
Teravili ja kaunviljad |
0,20 |
|
3.1.13. |
Köögiviljad, välja arvatud lehtkapsas, aed-piimjuur, lehtköögiviljad ja värsked ürdid, seened, merevetikad ja viliköögiviljad (32) (56) |
0,10 |
|
3.1.14. |
Lehtkapsas, aed-piimjuur, lehtköögiviljad, v.a värsked ürdid ning järgmised seened: Agaricus bisporus (šampinjonid), Pleurotus ostreatus (austerservikud), Lentinula edodes (shiitakeseened) (32) |
0,30 |
|
3.1.15. |
Viliköögiviljad |
|
|
|
suhkrumais (32) |
0,10 |
|
|
muu kui suhkrumais (32) |
0,05 |
|
3.1.16. |
Puuviljad, välja arvatud jõhvikad, sõstrad, musta leedri viljad ja maasikapuu viljad (32) |
0,10 |
|
3.1.17. |
Jõhvikad, sõstrad, musta leedri viljad ja maasikapuu vilja (32) |
0,20 |
|
3.1.18. |
Rasvad ja õlid, sealhulgas piimarasv |
0,10 |
|
3.1.19. |
Puuviljamahlad, kontsentreeritud puuviljamahladest puuviljamahlad ja puuviljanektarid |
|
|
|
üksnes marjadest (20) |
0,05 |
|
|
puuviljadest, muudest kui marjad (20) |
0,03 |
|
3.1.20. |
Veinid (sealhulgas vahuveinid, välja arvatud liköörveinid), siidrid, pirnisiider ja puuviljaveinid (17) |
|
|
|
tooted, mis on valmistatud alates 2001. aasta saagikoristusest kuni 2015. aasta saagikoristuseni |
0,20 |
|
|
tooted, mis on valmistatud alates 2016. aasta saagikoristusest |
0,15 |
|
3.1.21. |
Aromatiseeritud veinid, aromatiseeritud veinijoogid ja aromatiseeritud veinikokteilid (19) |
|
|
|
tooted, mis on valmistatud alates 2001. aasta saagikoristusest kuni 2015. aasta saagikoristuseni |
0,20 |
|
|
tooted, mis on valmistatud alates 2016. aasta saagikoristusest |
0,15 |
|
3.1.22. |
Toidulisandid (42) |
3,0 |
|
3.1.23. |
Mesi |
0,10 |
|
3.2. |
Kaadmium |
|
|
3.2.1. |
Köögi- ja puuviljad, välja arvatud juurviljad ja mugulköögiviljad, lehtköögiviljad, värsked ürdid, lehtkapsas, varsköögiviljad, seened ning merevetikad (32) |
0,050 |
|
3.2.2. |
Juurviljad ja mugulköögiviljad, välja arvatud juurseller, pastinaak, aed-piimjuur, mädarõigas), varsköögiviljad (välja arvatud seller) (32). Kartuli puhul kohaldatakse piirnormi kooritud kartuli suhtes. |
0,10 |
|
3.2.3. |
Lehtköögiviljad, värsked ürdid, lehtkapsas, seller, juurseller, pastinaak, aed-piimjuur, mädarõigas ja järgmised seened: (32) Agaricus bisporus (šampinjonid), Pleurotus ostreatus (austerservikud), Lentinula edodes (shiitakeseened) |
0,20 |
|
3.2.4. |
Seened, välja arvatud punktis 3.2.3 loetletud seened (32) |
1,0 |
|
3.2.5. |
Teravili, välja arvatud nisu ja riis |
0.10 |
|
3.2.6. |
— Nisuterad, riisiterad — Nisukliid ja nisuidud otsetarbimiseks — Sojaoad |
0,20 |
|
3.2.7. |
Järgmised kakao- ja šokolaaditooted (52): |
|
|
— piimašokolaad, milles kakaokuivaine üldkogus on < 30 % |
0,10 alates 1. jaanuarist 2019 |
|
|
— šokolaad, milles kakaokuivaine üldkogus on < 50 % Piimašokolaad, milles kakaokuivaine üldkogus on ≥ 30 % |
0,30 alates 1. jaanuarist 2019 |
|
|
— šokolaad, milles kakaokuivaine üldkogus on ≥ 50 % |
0,80 alates 1. jaanuarist 2019 |
|
|
— lõpptarbijale müüdav kakaopulber või kakaopulber koostisosana lõpptarbijale müüdavas magustatud kakaopulbris (šokolaadijook) |
0,60 alates 1. jaanuarist 2019 |
|
|
3.2.8. |
Veise-, lamba-, sea- ja linnuliha (välja arvatud rups) (14) |
0,050 |
|
3.2.9. |
Hobuseliha, välja arvatud rups (14) |
0,20 |
|
3.2.10. |
Veise-, lamba-, sea-, linnu- ja hobusemaks (14) |
0,50 |
|
3.2.11. |
Veise-, lamba-, sea-, linnu- ja hobuseneer (14) |
1,0 |
|
3.2.12. |
Kala lihaskude (29) (30), välja arvatud punktides 3.2.13, 3.2.14 ja 3.2.15 loetletud liigid |
0,050 |
|
3.2.13. |
Järgmiste kalade lihaskude (29) (30): makrell (Scomber sp.), tuun (Thunnus sp., Katsuwonus pelamis, Euthynnus sp.), lõuna-aafrika sintsüoptermudil (Sicyopterus lagocephalus) |
0,10 |
|
3.2.14. |
Järgmiste kalade lihaskude (29) (30): makrelltuunid (Auxis sp.) |
0,15 |
|
3.2.15. |
Järgmiste kalade lihaskude (29) (30): anšoovised (Engraulis sp.) mõõkkala (Xiphias gladius) sardiin (Sardina pilchardus) |
0,25 |
|
3.2.16. |
Koorikloomad (31): jäsemete ja tagakeha lihaskude (47). Krabi ja krabilaadsete koorikloomade (Brachyura ja Anomura) puhul jäsemete lihaskude |
0,50 |
|
3.2.17. |
Kahepoolmelised molluskid (31) |
1,0 |
|
3.2.18. |
Peajalgsed (sisikonnata) (31) |
1,0 |
|
3.2.19. |
|
|
|
— lehmapiimavalkudest või valgu hüdrolüsaatidest valmistatud pulberpiimasegud |
0,010 alates 1. jaanuarist 2015 |
|
|
— lehmapiimavalkudest või valgu hüdrolüsaatidest valmistatud vedelpiimasegud |
0,005 alates 1. jaanuarist 2015 |
|
|
— sojavalgu isolaatidest kas eraldi või segus lehmapiimavalkudega valmistatud pulberpiimasegud |
0,020 alates 1. jaanuarist 2015 |
|
|
— sojavalgu isolaatidest kas eraldi või segus lehmapiimavalkudega valmistatud vedelpiimasegud |
0,010 alates 1. jaanuarist 2015 |
|
|
3.2.20. |
Imikutele ja väikelastele ette nähtud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud (11) (33) |
0,040 alates 1. jaanuarist 2015 |
|
3.2.21. |
Toidulisandid, (42) välja arvatud punktis 3.2.22 loetletud toidulisandid |
1,0 |
|
3.2.22. |
Toidulisandid, (42) mis koosnevad üksnes või peamiselt kuivatatud merevetikatest, merevetikatest valmistatud toodetest või kuivatatud kahepoolmelistest molluskitest |
3,0 |
|
3.3. |
Elavhõbe |
|
|
3.3.1 |
Kalandustooted (31) ja kalade lihaskude (29) (30), välja arvatud punktis 3.3.2. loetletud liigid. Koorikloomade piirnorm kehtib jäsemete ja tagakeha lihaskoe (47) kohta. Krabi ja krabilaadsete koorikloomade (Brachyura ja Anomura) puhul kehtib see jäsemete lihaskoe kohta. |
0,50 |
|
3.3.2. |
Järgmiste kalade lihaskude: (29) (30) merikuradid (Lophius species) harilik merihunt (Anarhichas lupus) Atlandi pelamiid (Sarda sarda) angerjad (Anguilla species) seaninad, karekalad või saagkõhud (Hoplostethus species) kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus) Aafrika kongrio (Genypterus capensis) marliinid (Makaira species) kammellased (Lepidorhombus species) meripoisurid (Mullus species) lõunakongrio (Genypterus blacodes) harilik haug (Esox lucius) vöötideta pelamiid (Orcynopsis unicolor) väike tursik (Trisopterus minutus) portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) raid (Raja species) meriahvenad (Sebastes marinus, S. mentella, S. viviparus) purikala (Istiophorus platypterus) lintuimed (Lepidopus caudatus, Aphanopus carbo) besuugod (Pagellus species) haid (kõik liigid) gempüüllased (Lepidocybium flavobrunneum, Ruvettus pretiosus, Gempylus serpens) tuurad (Acipenser species) mõõkkala (Xiphias gladius) tuunid (Thunnus species, Euthynnus species, Katsuwonus pelamis) |
1,0 |
|
3.3.3. |
Toidulisandid (42) |
0,10 |
|
3.4. |
Tina (anorgaaniline) |
|
|
3.4.1. |
Toidukonservid, välja arvatud joogid |
200 |
|
3.4.2. |
Konserveeritud joogid, sealhulgas puuvilja- ja köögiviljamahlad |
100 |
|
3.4.3. |
Konserveeritud imikutoidud ning imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud, välja arvatud kuivatatud ja pulbrilised tooted (11), (33) |
50 |
|
3.4.4. |
Konserveeritud imiku piimasegud ja jätkupiimasegud (sealhulgas imikupiim ja piimal põhinev jätkupiimasegu), välja arvatud kuivatatud ja pulbrilised tooted ►M20 (11) ◄ , (33) |
50 |
|
3.4.5. |
Konserveeritud meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieettoidud, ►M20 (11) ◄ , (33) mis on mõeldud spetsiaalselt imikutele, välja arvatud kuivatatud ja pulbrilised tooted |
50 |
|
3.5. |
|
|
|
3.5.1. |
Aurutamata kroovitud riis (poleeritud või valge riis) |
0,20 |
|
3.5.2. |
Aurutatud riis ja kooritud riis |
0,25 |
|
3.5.3. |
Riisivahvlid, riisipaber, riisiküpsised ja riisikoogikesed |
0,30 |
|
3.5.4. |
Imiku- ja väikelapsetoidu (11) tootmiseks kasutatav riis |
0,10 |
4. jagu: 3-monokloropropaan-1,2-diool (3-MCPD)
|
Toode (9) |
Piirnormid (μg/kg) |
|
|
4.1. |
Hüdrolüüsitud taimne valk (34) |
20 |
|
4.2. |
Sojakaste (34) |
20 |
5. jagu: dioksiinid ja PCBd (35)
|
Toode |
Piirnormid |
|||
|
Dioksiinide summa (WHO-PCDD/F-TEQ) (36) |
Dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCB de summa (WHO-PCDD/F-PCB-TEQ) (36) |
PCB 28, PCB52, PCB101, PCB138, PCB153 ja PCB180 summa (ICES – 6) (36) |
||
|
5.1 |
Liha ja lihatooted (välja arvatud söödav rups), mis on saadud (14): |
|
|
|
|
— veistelt ja lammastelt |
2,5 pg/rasva gramm (37) |
4,0 pg/rasva gramm (37) |
40 ng/rasva gramm (37) |
|
|
— kodulindudelt |
1,75 pg/rasva gramm (37) |
3,0 pg/rasva gramm (37) |
40 ng/rasva gramm (37) |
|
|
— sigadelt |
1,0 pg/rasva gramm (37) |
1,25 pg/rasva gramm (37) |
40 ng/rasva gramm (37) |
|
|
5.2 |
Punktis 5.1 osutatud maismaaloomadelt (välja arvatud lambad) pärit maks ja maksatooted |
0,30 pg/märgkaalu gramm |
0,50 pg/märgkaalu gramm |
3,0 ng/märgkaalu gramm |
|
|
Lammastelt pärit maks ja maksatooted |
1,25 pg/märgkaalu gramm |
2,00 pg/märgkaalu gramm |
3,0 ng/g märgkaalu gramm |
|
5.3 |
Kala lihaskude, kalandustooted ja nendest saadud tooted (30) (38), välja arvatud — looduslik angerjas — looduslik harilik ogahai (Squalus acanthias) — looduslik mageveekala, välja arvatud mageveekogudest püütud diadroomsed liigid — kalamaks ja sellest saadud tooted — merelist päritolu õlid Koorikloomade puhul kehtib piirnorm jäsemete ja tagakeha lihaskoe (47) kohta. Krabi ja krabilaadsete koorikloomade (Brachyura ja Anomura) puhul kehtib see jäsemete lihaskoe kohta. |
3,5 pg/märgkaalu gramm |
6,5 pg/märgkaalu gramm |
75 ng/märgkaalu gramm |
|
5.4 |
Loodusliku mageveekala lihaskude, välja arvatud mageveekogudest püütud diadroomsed liigid ja nendest saadud tooted (30) |
3,5 pg/märgkaalu gramm |
6,5 pg/märgkaalu gramm |
125 ng/märgkaalu gramm |
|
5.4a |
Loodusliku hariliku ogahai (Squalus acanthias) lihaskude ja sellest saadud tooted (38) |
3,5 pg/märgkaalu gramm |
6,5 pg/märgkaalu gramm |
200 ng/märgkaalu gramm |
|
5.5 |
Loodusliku angerja (Anguilla anguilla) lihaskude ja sellest saadud tooted |
3,5 pg/märgkaalu gramm |
10,0 pg/märgkaalu gramm |
300 ng/märgkaalu gramm |
|
5.6 |
Kalamaks ja sellest valmistatud tooted, välja arvatud punktis 5.7 osutatud merelist päritolu õli |
— |
20,0 pg/märgkaalu gramm (41) |
200 ng/märgkaalu gramm (41) |
|
5.7 |
Merelist päritolu õli (kalaõli, kalamaksaõli ja teiste mereorganismide inimtoiduks ettenähtud õlid) |
1,75 pg/rasva gramm |
6,0 pg/rasva gramm |
200 ng/rasva gramm |
|
5.8 |
2,5 pg/rasva gramm (37) |
5,5 pg/rasva gramm (37) |
40 ng/rasva gramm (37) |
|
|
5.9 |
Kanamunad ja munatooted (14) |
2,5 pg/rasva gramm (37) |
5,0 pg/rasva gramm (37) |
40 ng/rasva gramm (37) |
|
5.10 |
Rasv, mis on saadud: |
|
|
|
|
— veistelt ja lammastelt |
2,5 pg/rasva gramm |
4,0 pg/rasva gramm |
40 ng/rasva gramm |
|
|
— koduindudelt |
1,75 pg/rasva gramm |
3,0 pg/rasva gramm |
40 ng/rasva gramm |
|
|
— sigadelt |
1,0 pg/rasva gramm |
1,25 pg/rasva gramm |
40 ng/rasva gramm |
|
|
5.11 |
Segatud loomarasv |
1,5 pg/rasva gramm |
2,50 pg/rasva gramm |
40 ng/rasva gramm |
|
5.12 |
Taimeõlid ja -rasvad |
0,75 pg/rasva gramm |
1,25 pg/rasva gramm |
40 ng/rasva gramm |
|
5.13 |
Imiku- ja väikelapsetoidud (12) |
0,1 pg/märgkaalu gramm |
0,2 pg/märgkaalu gramm |
1,0 ng/märgkaalu gramm |
6. jagu: polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud
|
Toode |
Piirnormid (μg/kg) |
||
|
6.1. |
Benso(a)püreen, bens(a)antratseen, benso(b)fluoranteen ja krüseen |
Benso(a)püreen |
Benso(a)püreeni, bens(a)antratseeni, benso(b)fluoranteeni ja krüseeni summa (48) |
|
6.1.1. |
Õlid ja rasvad (välja arvatud kakaovõi ja kookosõli), mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana |
2,0 |
10,0 |
|
6.1.2. |
Kakaooad ja nendest saadud tooted, välja arvatud punktis 6.1.11 osutatud tooted |
5,0 μg kilogrammi rasva kohta alates 1.4.2013 |
35,0 μg kilogramm rasva kohta alates 1.4.2013 kuni 31.3.2015 30,0 μg kilogrammi rasva kohta alates 1.4.2015 |
|
6.1.3. |
Kookosõli, mis on ette nähtud otsetarbimiseks või kasutamiseks toidu koostisosana |
2,0 |
20,0 |
|
6.1.4. |
Suitsuliha ja suitsulihatooted |
5,0 kuni 31.8.2014 2,0 alates 1.9.2014 |
30,0 alates 1.9.2012 kuni 31.8.2014 12,0 alates 1.9.2014 |
|
6.1.5. |
Suitsukala lihaskude ja suitsutatud kalandustooted (30) (39), välja arvatud punktides 6.1.6 ja 6.1.7 nimetatud kalandustooted. Suitsutatud koorikloomade puhul kehtib piirnorm jäsemete ja tagakeha lihaskoe (47) kohta. Suitsutatud krabi ja krabilaadsete koorikloomade (Brachyura ja Anomura) puhul kehtib see jäsemete lihaskoe kohta. |
5,0 kuni 31.8.2014 2,0 alates 1.9.2014 |
30,0 alates 1.9.2012 kuni 31.8.2014 12,0 alates 1.9.2014 |
|
6.1.6. |
Suitsutatud kilu (Sprattus sprattus) ja konserveeritud suitsutatud kilu (30) (50); suitsutatud räim (Clupea harengus membras) pikkusega ≤ 14 cm ja konserveeritud suitsutatud räim pikkusega ≤ 14 cm (30) (50); katsuobushi (kuivatatud vööttuun, Katsuwonus pelamis); kahepoolmelised molluskid (värsked, jahutatud või külmutatud) (31); lõpptarbijale müüdav kuumtöödeldud liha või kuumtöödeldud lihatooted (49) |
5,0 |
30,0 |
|
6.1.7. |
Kahepoolmelised molluskid (39) (suitsutatud) |
6,0 |
35,0 |
|
6.1.8. |
Imikutele ja väikelastele ette nähtud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud (11) (33) |
1,0 |
1,0 |
|
6.1.9. |
Imikutele ette nähtud piimasegud ja jätkupiimasegud, sealhulgas imikutele ette nähtud piim ja piimal põhinev jätkupiimasegu ►M20 (11) ◄ (33) |
1,0 |
1,0 |
|
6.1.10. |
Meditsiiniliseks eriotstarbeks ette nähtud dieettoidud, ►M20 (11) ◄ (33) mis on mõeldud spetsiaalselt imikutele |
1,0 |
1,0 |
|
6.1.11 |
Kakaokiud ja nendest saadud tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks toidu koostisosana |
3,0 |
15,0 |
|
6.1.12. |
Banaanikrõpsud |
2,0 |
20,0 |
|
6.1.13. |
Taimi või taimseid valmistisi sisaldavad toidulisandid (42) (7) (8) Taruvaiku, mesilaspiima või spiruliinat või nende valmistisi sisaldavad toidulisandid (42) |
10,0 |
50,0 |
|
6.1.14. |
Kuivatatud ürdid |
10,0 |
50,0 |
|
6.1.15. |
Kuivatatud vürtsid, välja arvatud kardemon ja suitsutatud Capsicum spp. |
10,0 |
50,0 |
7. jagu: melamiin ja selle struktuurianaloogid
|
Toode |
Piirnormid (mg/kg) |
|
|
7.1. |
Melamiin |
|
|
7.1.1. |
Toit, välja arvatud imikute piimasegud ja jätkupiimasegud (51) |
2,5 |
|
7.1.2. |
Pulbrilised imikute piimasegud ja jätkupiimasegud |
1 |
8. jagu: taimedes leiduvad toksiinid
|
Toode (9) |
Piirnormid (g/kg) |
|
|
8.1 |
Eruukhape |
|
|
8.1.1 |
Taimeõlid ja -rasvad |
50 (2) |
|
8.1.2 |
Toit, millele on lisatud taimeõli- või rasvu, v. a punktis 8.1.3 osutatud toit |
50 (2) |
|
8.1.3 |
10 (2) |
|
|
Toit (9) |
Piirnormid (μg/kg) |
||
|
8.2 |
Tropaanalkaloidid (6) |
||
|
|
|
Atropiin |
Skopolamiin |
|
8.2.1 |
Imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud, mis sisaldavad hirssi, sorgot, tatart või neist saadud tooteid (33) |
1,0 μg/kg |
1,0 μg/kg |
(1) Piirnorm tuleb läbi vaadata enne 1. jaanuari 2016, pidades silmas teavet muudest toiduainetest tuleneva kokkupuute kohta tsitriniiniga ja ajakohastatud teavet tsitriniini mürgisuse kohta, eelkõige seoses kantserogeensuse ja genotoksilisusega.
(2) Piirnorm on kehtestatud eruukhappe kohta ning selle sisaldus arvutatakse rasvhapete kogusisaldusena toidu rasvasisalduses.
(
3) Proovide võtmine toimub vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 401/2006 I lisa punktile B (ELT L 70, 9.3.2006, lk 12).
Analüüs tehakse mikroskoobiuuringuga.
(4) 12 tungalteraalkaloidi summa ergokristiin/ergokristiniin; ergotamiin/ergotaminiin; ergokrüptiin/ergokrüptiniin; ergometriin/ergometriniin; ergosiin/ergosiniin; ergokorniin/ergokorniniin.
(5) Piirnormide asjakohased ja saavutatavad tasemed, millega tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, tuleb nende toidugruppide puhul uuesti läbi vaadata enne 1. juulit 2017.
(6) Osutatud tropaanalkaloidid on atropiin ja skopolamiin. Atropiin on ratseemiline segu (–)-hüostsüamiinist ja (+)-hüostsüamiinist, millest üksnes (–)-hüostsüamiin-enantiomeeril on antikolinergiline toime. Kuna analüüsimisel ei ole hüostsüamiini enantiomeere alati võimalik eristada, on piirnormid kehtestatud atropiini ja skopolamiini kohta.
(7) Taimsed valmistised on valmistised, mis on saadud taimedest (nt terve taim, taimeosa, tükeldatud või lõigutud taim) eri töötlemismeetoditega (nt pressimine, pigistamine, ekstraheerimine, fraktsioneerimine, destilleerimine, kontsentreerimine, kuivatamine ja fermenteerimine). See määratlus hõlmab peenestatud või pulbristatud taimi, taimeosi, vetikaid, seeni, samblikke, tinktuure, ekstrakte, eeterlikke õlisid (välja arvatud punktis 6.1.1 osutatud taimeõlid), pressitud mahlu ja töödeldud eritisi.
(8) Piirnorme ei kohaldata taimeõli sisaldavate toidulisandite puhul. Toidulisandi koostisosana kasutatava taimeõli puhul tuleks kohaldada punktis 6.1.1 kehtestatud piirnorme.
(9) Puu-, köögi- ja teraviljade puhul osutatakse vastavas kategoorias loetletud toiduainetele, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruses (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 178/2006 (ELT L 29, 2.2.2006, lk 3). Muuhulgas tähendab see, et tatart (Fagopyrum sp) loetakse teraviljaks ja tatratooteid teraviljatoodeteks. ►M3 Puuviljade suhtes kohaldatavad piirnormid ei kehti pähklipuu viljade suhtes. ◄
(10) Piirnorme ei kohaldata värske spinati suhtes, mis on ette nähtud töötlemiseks ja mida veetakse pakendamata põllult töötlemisettevõttesse.
(11) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määruses (EL) nr 609/2013, imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 35).
(12) Piirnormi kohaldatakse tarvitusvalmis toodete suhtes (turustatakse olemasoleval kujul või on tarvitusvalmiks muudetud tootja juhendi kohaselt).
(13) ►M5 Piirnorme kohaldatakse maapähklite ja pähklipuu viljade söödavate osade suhtes. Kui analüüsitakse koorimata pähkleid, eeldatakse aflatoksiinisisalduse arvutamisel, et saastatud on pähklite söödav osa, v.a brasiilia pähklite puhul. ◄
(14) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 226, 25.6.2004, lk 22).
(15) Piirnormi kohaldatakse kuivaine suhtes. Kuivaine määratakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 401/2006.
(16) Piima ja piimatoodete puhul kohaldatakse piirnormi tarvitusvalmis toodete suhtes (turustatakse olemasoleval kujul või on tarvitusvalmiks muudetud tootja juhendi kohaselt) ja muude toodete puhul kuivaine suhtes. Kuivaine määratakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 401/2006.
(17) Veinid ja vahuveinid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
(18) Piirnormi kohaldatakse toodete suhtes, mis on valmistatud alates 2005. aasta saagikoristusest.
(
19) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määruses (EL) nr 251/2014, aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).
Nende jookide suhtes kohaldatav ohratoksiin A piirnorm on veini ja/või viinamarjavirde sisalduse funktsioon valmistootes.
(20) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/112/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuviljamahlade ja teatavate samalaadsete toodete kohta (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 58).
(21) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud nõukogu 29. mai 1989. aasta määruses (EMÜ) nr 1576/89, millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1), viimati muudetud Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitleva protokolliga.
(22) Imikud ja väikelapsed, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määruses (EL) nr 609/2013, imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 35).
(23) Punktides 2.4, 2.5, ja 2.7 sätestatud deoksünivalenooli, zearalenooni, T-2 ja HT-2 toksiini piirnormide kohaldamisel ei loeta riisi teravilja hulka ega riisitooteid teraviljatoodete hulka.
(
24) Piirnormi kohaldatakse töötlemata teravilja suhtes, mis viiakse turule esmatöötlemiseks.
Esmatöötlemine tähendab mis tahes mehaanilist või termilist töötlust, välja arvatud terade kuivatamine. Puhastamist (sh küürimist), sorteerimist ja kuivatamist ei loeta esmatöötluseks seni, kuni täisterad jäävad pärast puhastamist ja sorteerimist terveks.
Küürimine tähendab teravilja tugevat harjamist ja/või kaapimist.
Teravilja küürimisel tungaltera sklerootsiumide esinemise korral peab teravili enne läbima esmapuhastuse. Küürimisele, mida tehakse koos tolmuaspiraatoriga, järgneb jahvatamiseelne värvi järgi sorteerimine.
Integreeritud tootmis- ja töötlemissüsteemid tähendavad süsteeme, millega kõik saabuvad teraviljapartiid puhastatakse, sorteeritakse ja töödeldakse samas ettevõttes. Sellistes integreeritud tootmis- ja töötlemissüsteemides kohaldatakse piirnormi töötlemata teravilja suhtes pärast puhastamist ja sorteerimist, kuid enne esmatöötlemist.
Toidukäitlejad tagavad nõuetele vastavuse oma HACCP menetlusega, millega kehtestatakse ja rakendatakse selles kriitilises kontrollpunktis tõhus seire.
(25) Piirnormi kohaldatakse teraviljade suhtes, mis on koristatud ja üle võetud alates 2005/2006. majandusaastast vastavalt komisjoni 19. aprilli 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 824/2000, millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid (EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1068/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 65).
(26) Piirnormi kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2007.
(27) Pastatooted, mille veesisaldus on ligikaudu 12 %.
(28) Piirnormi kohaldatakse 1. oktoobrist 2007.
(29) Kalad on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 (EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22) artikli 1 loendi kategoorias a (välja arvatud kalamaks koodiga CN 03027000), viimati muudetud aktiga, mis käsitleb Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ja lepingute kohandamist, mille alusel on loodud Euroopa Liit (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33). Kuivatatud, lahjendatud, töödeldud ja/või liittoiduainete suhtes kohaldatakse artikli 2 lõikeid 1 ja 2.
(30) Tervikuna söömiseks ettenähtud kalade puhul kohaldatakse piirnormi terve kala suhtes.
(31) Toiduained, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1379/2013 (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1)) I lisa loetelu kategooriatesse c ja i (liigid, nagu on loetletud vastavas kandes). Kuivatatud, lahjendatud, töödeldud ja/või liittoiduainete suhtes kohaldatakse artikli 2 lõikeid 1 ja 2. Pecten maximus'e puhul kohaldatakse piirnormi ainult lähendajalihase ja sugunäärmete suhtes.
(32) Piirnormi kohaldatakse puu- või köögivilja suhtes pärast pesemist ja söödava osa eraldamist.
(33) Piirnormi kohaldatakse müügiloleva toote suhtes.
(34) Piirnorm on antud vedelprodukti kohta, mis sisaldab 40 % kuivainet. Sellele vastab piirnorm 0,05 mg/kg kuivaines. Seda piirnormi kohandatakse proportsionaalselt toodete kuivainesisaldusele.
(
35)
►M9Dioksiinide (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDD) ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDF)) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF, ning dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDD), polüklooritud dibensofuraanide (PCDF) ja polüklooritud bifenüülide (PCB) summa, väljendatuna WHO toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF). Inimese terviseriskide hindamisel kasutatavad WHO toksilisuse ekvivalentfaktorid põhinevad 2005. aasta juunis Genfis peetud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvahelise kemikaaliohutuse programmi (IPCS) raames toimunud eksperdikohtumise järeldustel (
Martin van den Berg et al., The 2005 World Health Organization Re-evaluation of Human and Mammalian Toxic Equivalency Factors for Dioxins and Dioxin-like Compounds. Toxicological Sciences 93(2), 223–241 (2006))
|
Analoog |
TEF väärtus |
|
Dibenso-p-dioksiinid (PCDDd) |
|
|
2,3,7,8-TCDD |
1 |
|
1,2,3,7,8-PeCDD |
1 |
|
1,2,3,4,7,8-HxCDD |
0,1 |
|
1,2,3,6,7,8-HxCDD |
0,1 |
|
1,2,3,7,8,9-HxCDD |
0,1 |
|
1,2,3,4,6,7,8-HpCDD |
0,01 |
|
OCDD |
0,0003 |
|
Dibensofuraanid (PCDF) |
|
|
2,3,7,8-TCDF |
0,1 |
|
1,2,3,7,8-PeCDF |
0,03 |
|
2,3,4,7,8-PeCDF |
0,3 |
|
1,2,3,4,7,8-HxCDF |
0,1 |
|
1,2,3,6,7,8-HxCDF |
0,1 |
|
1,2,3,7,8,9-HxCDF |
0,1 |
|
2,3,4,6,7,8-HxCDF |
0,1 |
|
1,2,3,4,6,7,8-HpCDF |
0,01 |
|
1,2,3,4,7,8,9-HpCDF |
0,01 |
|
OCDF |
0,0003 |
|
Dioksiinitaolised PCBd: mitte-orto-PCBd + mono-orto-PCBd |
|
|
Mitte-orto-PCBd |
|
|
PCB 77 |
0,0001 |
|
PCB 81 |
0,0003 |
|
PCB 126 |
0,1 |
|
PCB 169 |
0,03 |
|
Mono-orto-PCBd |
|
|
PCB 105 |
0,00003 |
|
PCB 114 |
0,00003 |
|
PCB 118 |
0,00003 |
|
PCB 123 |
0,00003 |
|
PCB 156 |
0,00003 |
|
PCB 157 |
0,00003 |
|
PCB 167 |
0,00003 |
|
PCB 189 |
0,00003 |
Kasutatud lühendid: T = tetra; Pe = penta; Hx = heksa; Hp = hepta; O = okta; CDD = klorodibensodioksiin; CDF = klorodibensofuraan; CB = klorobifenüül.
◄(36) Sisalduse ülempiir: sisalduse ülempiir arvutatakse eeldusel, et kõigi allpool määramispiiri olevate eri analoogide sisalduse väärtused võrduvad määramispiiriga.
(
37)
►M9Rasva põhjal väljendatud piirnormi ei kohaldata toiduainete suhtes, mis sisaldavad alla 2 % rasva. Toidu puhul, mis sisaldab alla 2 % rasva, kohaldatakse sama tootepõhist piirnormi, mis 2 % rasvasisaldusega toidu puhul ning selle arvutamisel võetakse aluseks rasva põhjal arvutatud piirnorm, kasutades järgmist valemit:
tootepõhiselt väljendatud piirnorm toidu puhul, mis sisaldab vähem kui 2 % rasva = rasva põhjal väljendatud piirnorm sama toidu puhul × 0,02.
◄(38) Toiduained on määratletud määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 1 loendi kategooriates a, b, c, e ja f, välja arvatud punktis 5.11 osutatud kalamaks.
(39) Need toiduained on määratletud määruse (EL) nr 1379/2013 I lisa loetelu kategooriates b, c ja i.
(40) Erand kehtib üksnes maisi suhtes, mille otstarve on nt märgistusel selgelt näidatud; st mais on ettenähtud töötlemiseks märgjahvatusmeetodil (tärklise tootmine).
(41) Konserveeritud kalamaksa puhul kohaldatakse piirnorme kogu konservi toiduna tarbimiseks ette nähtud sisu suhtes.
(42) Piirnormi kohaldatakse müügiloleva toidulisandi suhtes.
(43) Õliseemned, mis on liigitatud CN-koodide 1201 , 1202 , 1203 , 1204 , 1205 , 1206 , 1207 alla ja neist valmistatud CN-koodi 1208 alla liigitatud tooted; meloniseemned on liigitatud koodi ex 1207 99 alla.
(44) Neist valmistatud/saadud töödeldud toodete puhul peetakse silmas üksnes või peaaegu üksnes asjaomastest pähklipuu viljadest valmistatud/saadud töödeldud tooteid ning selliste pähklipuu viljade suhtes sätestatud piirnorme kohaldatakse ka neist valmistatud/saadud töödeldud toodete suhtes. Muudel juhtudel kohaldatakse valmistoodete / töödeldud toodete puhul artikli 2 lõikeid 1 ja 2.
(45) Piirnormi kohaldatakse puhta lahjendamata ekstrakti suhtes, mille 1 kg tootmiseks on kasutatud 3–4 kg lagritsajuurt.
(46) Lehtköögiviljade piirnormi ei kohaldata värskete ürtide suhtes (mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 396/2005 I lisa koodi 0256000 alla).
(47) Jäsemete ja tagakeha lihaskude. Selle määratluse alla ei kuulu koorikloomade pearindmik. Krabi ja krabilaadsete koorikloomade (Brachyura ja Anomura) puhul: jäsemete lihaskude.
(48) Madalama piirnormi arvutamisel on lähtutud eeldusest, et nelja aine kõik allpool määramispiiri olevad väärtused võrduvad nulliga.
(49) Liha ja lihatooted, mis on läbinud kuumtöötlemisprotsessi, mille käigus võivad moodustuda PAHid (s.o ainult grillimine ja röstimine).
(50) Konserveeritud toote puhul kasutatakse analüüsimiseks kogu konservi. Liittoote piirnormi leidmisel kohaldatakse artikli 2 lõike 1punkti c ja artikli 2 lõiget 2.
(51) Piirnorm ei kehti sellise toidu puhul, mille puhul on võimalik tõestada, et suurem melamiinisisaldus kui 2,5 mg/kg tuleneb tsüromasiinist, mida on lubatud kasutada insektitsiidina. Melamiinisisaldus ei või ületada tsüromasiini sisaldust.
(52) Teatavate kakao- ja šokolaaditoodete puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/36/EÜ (toiduks ettenähtud kakao- ja šokolaaditoodete kohta) (EÜT L 197, 3.8.2000, lk 19) I lisa A osa punktides 2, 3 ja 4 esitatud määratlusi.
(53) As(III) ja As(V) kokku.
(54) Riis, kooritud riis, kroovitud riis ja aurutatud riis vastavalt codex alimentarius'e standardi 198-1995 määratlusele.
(55) Piirnormi kohaldatakse sisikonnata müüdava looma suhtes.
(56) Kartuli puhul kohaldatakse piirnormi kooritud kartuli suhtes.
( 1 ) EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
( 2 ) EÜT L 77, 16.3.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 199/2006 (ELT L 32, 4.2.2006, lk 32).
( 3 ) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1662/2006 (ELT L 320, 18.11.2006, lk 1).
( 4 ) Toidu teaduskomitee aruanded, seeria 38, toidu teaduskomitee arvamus nitraatide ja nitritite kohta, lk 1–33, http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/reports/scf_reports_38.pdf
( 5 ) Toidu teaduskomitee aruanded, seeria 35, toidu teaduskomitee arvamus aflatoksiinide, ohratoksiin A ja patuliini kohta, lk 45–50, http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/reports/scf_reports_35.pdf
( 6 ) Toidu teaduskomitee arvamus ohratoksiin A kohta (avaldatud 17. septembril 1998), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out14_en.html
( 7 ) Aruanded teaduskoostöö ülesannete kohta, ülesanne 3.2.7 „ELi liikmesriikide elanike poolt toidu kaudu ohratoksiin A tarbimise hindamine”, lk 153, http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/task_3-2-7_en.pdf
( 8 ) EÜT L 52, 4.3.1993, lk 18.
( 9 ) Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduskomisjoni, mis käsitleb toiduahelas olevaid saasteaineid, arvamus, mis võeti vastu komisjoni taotlusel seoses ohratoksiin A sisaldusega toidus, http://www.efsa.europa.eu/etc/medialib/efsa/science/contam/contam_opinions/1521.Par.0001.File.dat/contam_op_ej365_ochratoxin_a_food_en1.pdf
( 10 ) Toidu teaduskomitee 8.–9. märtsil 2000. aastal Brüsselis peetud 120. istungi protokoll, protokolliline avaldus patuliini kohta, http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out55_en.pdf
( 11 ) Aruanded teaduskoostöö ülesannete kohta, ülesanne 3.2.8 „ELi liikmesriikide elanike poolt toidu kaudu patuliini tarbimise hindamine”, 138 lk, http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/3.2.8_en.pdf
( 12 ) ELT L 203, 12.8.2003, lk 34.
( 13 ) Toidu teaduskomitee arvamus fusarium-toksiinide kohta, 1. osa: deoksünivalenool (DON), (avaldatud 2. detsembril 1999), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out44_en.pdf
( 14 ) Toidu teaduskomitee arvamus fusarium-toksiinide kohta, 2. osa: zearalenoon (ZEN), (avaldatud 22. juunil 2000), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out65_en.pdf
( 15 ) Toidu teaduskomitee arvamus fusarium-toksiinide kohta, 3. osa: fumonisiin B1 (FB1) (avaldatud 17. oktoobril 2000), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out73_en.pdf
( 16 ) Toidu teaduskomitee ajakohastatud arvamus fumonisiin B1, B2 ja B3 kohta (avaldatud 4. aprillil 2003), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out185_en.pdf
( 17 ) Toidu teaduskomitee arvamus fusarium-toksiinide kohta, 4. osa: nivalenool (NIV) (avaldatud 19. oktoobril 2000), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out74_en.pdf
( 18 ) Toidu teaduskomitee arvamus fusarium-toksiinide kohta, 5. osa: T-2 toksiin ja HT-2 toksiin (vastu võetud 30. mail 2001), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out88_en.pdf
( 19 ) Toidu teaduskomitee arvamus fusarium-toksiinide kohta, 6. osa: T-2 toksiini, HT-2 toksiini, nivalenooli ja deoksünivalenoili hindamine rühmana (vastu võetud 26. veebruaril 2002), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out123_en.pdf
( 20 ) Aruanded teaduskoostöö ülesannete kohta, ülesanne 3.2.10 „Toiduainetes fusarium-toksiinide sisaldust käsitlevate andmete kogumine ja ELi liikmesriikide elanike poolt toidu kaudu tarbitavate koguste hindamine”, lk 606, http://ec.europa.eu/food/fs/scoop/task3210.pdf
( 21 ) ELT L 234, 29.8.2006, lk 35.
( 22 ) Toidu teaduskomitee aruanded, seeria 32, toidu teaduskomitee arvamus „Toidus ja joogis sisalduva plii potentsiaalne oht tervisele”, lk 7–8, http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/reports/scf_reports_32.pdf
( 23 ) Aruanded teaduskoostöö ülesannete kohta, ülesanne 3.2.11 „ELi liikmesriikide elanike poolt arseeni, kaadmiumi, plii ja elavhõbeda toidu kaudu tarbimise hindamine”, lk 125, http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/scoop_3-2-11_heavy_metals_report_en.pdf
( 24 ) Toidu teaduskomitee aruanded, seeria 36, toidu teaduskomitee arvamus kaadmiumi kohta, lk 67–70, http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/reports/scf_reports_36.pdf
( 25 ) Toiduahelas olevate saasteainetega tegeleva Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduskomisjoni arvamus, mis võeti vastu komisjoni taotlusel seoses elavhõbeda ja metüülelavhõbeda sisaldusega toidus (vastu võetud 24. veebruaril 2004), http://www.efsa.eu.int/science/contam/contam_opinions/259/opinion_contam_01_en1.pdf
( 26 ) http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/information_note_mercury-fish_12-05-04.pdf
( 27 ) Toidu teaduskomitee arvamus konservtoidus sisalduva tina otseste ohtude kohta (vastu võetud 12. detsembril 2001), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out110_en.pdf
( 28 ) Toidu teaduskomitee arvamus 3-monokloropropaan-1,2-diooli (3-MCPD) kohta, millega ajakohastati toidu teaduskomitee 1994. aasta arvamust (vastu võetud 30. mail 2001), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out91_en.pdf
( 29 ) Toidu teaduskomitee aruanded, 36. seeria, toidu teaduskomitee arvamus 3-monokloropropaan-1,2-diooli (3-MCPD) kohta, lk 31–34, http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/reports/scf_reports_36.pdf
( 30 ) Aruanded teaduskoostöö ülesannete kohta, ülesanne 3.2.9 „Toiduainetes 3-monokloropropaan-1,2-diooli (3-MCPD) ja sellega seotud ainete sisaldusi käsitlevate andmete kogumine ja võrdlemine”, lk 256, http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/scoop_3-2-9_final_report_chloropropanols_en.pdf
( 31 ) Toidu teaduskomitee arvamus toidus sisalduvate dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde riskihindamise kohta. Ajakohastamine põhineb uuel teaduslikul teabel, mis sai kättesaadavaks alates toidu teaduskomitee 22. novembri 2000. aasta arvamuse vastuvõtmisest (vastu võetud 30. mail 2001), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out90_en.pdf
( 32 ) Toidu teaduskomitee arvamus toidus sisalduvate dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde riskihindamise kohta (vastu võetud 22. novembri 2000), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out78_en.pdf
( 33 ) Aruanded teaduskoostöö ülesannete kohta, ülesanne 3.2.5 „ELi liikmesriikide elanike poolt dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde toidu kaudu omastamise hindamine”, http://ec.europa.eu/dgs/health_consumer/library/pub/pub08_en.pdf
( 34 ) ELT L 42, 14.2.2006, lk 26.
( 35 ) Toidu teaduskomitee arvamus toidus sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega seotud terviseriskide kohta (4. detsember 2002), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out153_en.pdf
( 36 ) Teatavate toidus sisalduvate saasteainete hindamine – FAO/WHO ühise lisaainete ekspertkomisjoni aruanne, 64. istung, Rooma, 8.–17. veebruar 2005, lk 1–6 ja lk 61–81,
WHO tehnilised aruanded, nr 930, 2006 – http://whqlibdoc.who.int/trs/WHO_TRS_930_eng.pdf
( 37 ) Aruanded teaduskoostöö ülesannete kohta, ülesanne 3.2.12 „Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike esinemist käsitlevate andmete kogumine toidus”, http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/scoop_3-2-12_final_report_pah_en.pdf
( 38 ) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 25.
( 39 ) ELT L 70, 9.3.2006, lk 12.
( 40 ) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 32.
( 41 ) EÜT L 77, 16.3.2001, lk 14. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2005/4/EÜ (ELT L 19, 21.1.2005, lk 50).
( 42 ) ELT L 42, 13.2.2004, lk 16.
( 43 ) ELT L 34, 8.2.2005, lk 15.
( 44 ) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 884/2014, 13. august 2014, millega kehtestatakse eritingimused teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatava sööda ja toidu impordile seoses aflatoksiinidega saastumise ohuga ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1152/2009 (ELT L 242, 14.8.2014, lk 4).
( 45 ) http://www.efsa.europa.eu/en/datex/datexsubmitdata.htm
( 46 ) Piirnorm tuleb läbi vaadata enne 1. jaanuari 2016, pidades silmas teavet muudest toiduainetest tuleneva kokkupuute kohta tsitriniiniga ja ajakohastatud teavet tsitriniini mürgisuse kohta, eelkõige seoses kantserogeensuse ja genotoksilisusega.
( 47 ) Piirnorm on kehtestatud eruukhappe kohta ning selle sisaldus arvutatakse rasvhapete kogusisaldusena toidu rasvasisalduses.
( 48 ) Proovide võtmine toimub vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 401/2006 I lisa punktile B (ELT L 70, 9.3.2006, lk 12).
Analüüs tehakse mikroskoobiuuringuga.
( 49 ) 12 tungalteraalkaloidi summa ergokristiin/ergokristiniin; ergotamiin/ergotaminiin; ergokrüptiin/ergokrüptiniin; ergometriin/ergometriniin; ergosiin/ergosiniin; ergokorniin/ergokorniniin.
( 50 ) Piirnormide asjakohased ja saavutatavad tasemed, millega tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, tuleb nende toidugruppide puhul uuesti läbi vaadata enne 1. juulit 2017.
( 51 ) Osutatud tropaanalkaloidid on atropiin ja skopolamiin. Atropiin on ratseemiline segu (–)-hüostsüamiinist ja (+)-hüostsüamiinist, millest üksnes (–)-hüostsüamiin-enantiomeeril on antikolinergiline toime. Kuna analüüsimisel ei ole hüostsüamiini enantiomeere alati võimalik eristada, on piirnormid kehtestatud atropiini ja skopolamiini kohta.
( 52 ) Taimsed valmistised on valmistised, mis on saadud taimedest (nt terve taim, taimeosa, tükeldatud või lõigutud taim) eri töötlemismeetoditega (nt pressimine, pigistamine, ekstraheerimine, fraktsioneerimine, destilleerimine, kontsentreerimine, kuivatamine ja fermenteerimine). See määratlus hõlmab peenestatud või pulbristatud taimi, taimeosi, vetikaid, seeni, samblikke, tinktuure, ekstrakte, eeterlikke õlisid (välja arvatud punktis 6.1.1 osutatud taimeõlid), pressitud mahlu ja töödeldud eritisi.
( 53 ) Piirnorme ei kohaldata taimeõli sisaldavate toidulisandite puhul. Toidulisandi koostisosana kasutatava taimeõli puhul tuleks kohaldada punktis 6.1.1 kehtestatud piirnorme.
( 54 ) Puu-, köögi- ja teraviljade puhul osutatakse vastavas kategoorias loetletud toiduainetele, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruses (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 178/2006 (ELT L 29, 2.2.2006, lk 3). Muuhulgas tähendab see, et tatart (Fagopyrum sp) loetakse teraviljaks ja tatratooteid teraviljatoodeteks. ►M3 Puuviljade suhtes kohaldatavad piirnormid ei kehti pähklipuu viljade suhtes. ◄
( 55 ) Piirnorme ei kohaldata värske spinati suhtes, mis on ette nähtud töötlemiseks ja mida veetakse pakendamata põllult töötlemisettevõttesse.
( 56 ) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määruses (EL) nr 609/2013, imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 35).
( 57 ) Piirnormi kohaldatakse tarvitusvalmis toodete suhtes (turustatakse olemasoleval kujul või on tarvitusvalmiks muudetud tootja juhendi kohaselt).
( 58 ) ►M5 Piirnorme kohaldatakse maapähklite ja pähklipuu viljade söödavate osade suhtes. Kui analüüsitakse koorimata pähkleid, eeldatakse aflatoksiinisisalduse arvutamisel, et saastatud on pähklite söödav osa, v.a brasiilia pähklite puhul. ◄
( 59 ) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 226, 25.6.2004, lk 22).
( 60 ) Piirnormi kohaldatakse kuivaine suhtes. Kuivaine määratakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 401/2006.
( 61 ) Piima ja piimatoodete puhul kohaldatakse piirnormi tarvitusvalmis toodete suhtes (turustatakse olemasoleval kujul või on tarvitusvalmiks muudetud tootja juhendi kohaselt) ja muude toodete puhul kuivaine suhtes. Kuivaine määratakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 401/2006.
( 62 ) Veinid ja vahuveinid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
( 63 ) Piirnormi kohaldatakse toodete suhtes, mis on valmistatud alates 2005. aasta saagikoristusest.
( 64 ) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määruses (EL) nr 251/2014, aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).
Nende jookide suhtes kohaldatav ohratoksiin A piirnorm on veini ja/või viinamarjavirde sisalduse funktsioon valmistootes.
( 65 ) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/112/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuviljamahlade ja teatavate samalaadsete toodete kohta (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 58).
( 66 ) Käesolevas kategoorias loetletud toiduained, nagu on määratletud nõukogu 29. mai 1989. aasta määruses (EMÜ) nr 1576/89, millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1), viimati muudetud Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitleva protokolliga.
( 67 ) Imikud ja väikelapsed, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määruses (EL) nr 609/2013, imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 35).
( 68 ) Punktides 2.4, 2.5, ja 2.7 sätestatud deoksünivalenooli, zearalenooni, T-2 ja HT-2 toksiini piirnormide kohaldamisel ei loeta riisi teravilja hulka ega riisitooteid teraviljatoodete hulka.
( 69 ) Piirnormi kohaldatakse töötlemata teravilja suhtes, mis viiakse turule esmatöötlemiseks.
Esmatöötlemine tähendab mis tahes mehaanilist või termilist töötlust, välja arvatud terade kuivatamine. Puhastamist (sh küürimist), sorteerimist ja kuivatamist ei loeta esmatöötluseks seni, kuni täisterad jäävad pärast puhastamist ja sorteerimist terveks.
Küürimine tähendab teravilja tugevat harjamist ja/või kaapimist.
Teravilja küürimisel tungaltera sklerootsiumide esinemise korral peab teravili enne läbima esmapuhastuse. Küürimisele, mida tehakse koos tolmuaspiraatoriga, järgneb jahvatamiseelne värvi järgi sorteerimine.
Integreeritud tootmis- ja töötlemissüsteemid tähendavad süsteeme, millega kõik saabuvad teraviljapartiid puhastatakse, sorteeritakse ja töödeldakse samas ettevõttes. Sellistes integreeritud tootmis- ja töötlemissüsteemides kohaldatakse piirnormi töötlemata teravilja suhtes pärast puhastamist ja sorteerimist, kuid enne esmatöötlemist.
Toidukäitlejad tagavad nõuetele vastavuse oma HACCP menetlusega, millega kehtestatakse ja rakendatakse selles kriitilises kontrollpunktis tõhus seire.
( 70 ) Piirnormi kohaldatakse teraviljade suhtes, mis on koristatud ja üle võetud alates 2005/2006. majandusaastast vastavalt komisjoni 19. aprilli 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 824/2000, millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid (EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1068/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 65).
( 71 ) Piirnormi kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2007.
( 72 ) Pastatooted, mille veesisaldus on ligikaudu 12 %.
( 73 ) Piirnormi kohaldatakse 1. oktoobrist 2007.
( 74 ) Kalad on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 (EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22) artikli 1 loendi kategoorias a (välja arvatud kalamaks koodiga CN 03027000), viimati muudetud aktiga, mis käsitleb Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ja lepingute kohandamist, mille alusel on loodud Euroopa Liit (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33). Kuivatatud, lahjendatud, töödeldud ja/või liittoiduainete suhtes kohaldatakse artikli 2 lõikeid 1 ja 2.
( 75 ) Tervikuna söömiseks ettenähtud kalade puhul kohaldatakse piirnormi terve kala suhtes.
( 76 ) Toiduained, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1379/2013 (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1)) I lisa loetelu kategooriatesse c ja i (liigid, nagu on loetletud vastavas kandes). Kuivatatud, lahjendatud, töödeldud ja/või liittoiduainete suhtes kohaldatakse artikli 2 lõikeid 1 ja 2. Pecten maximus'e puhul kohaldatakse piirnormi ainult lähendajalihase ja sugunäärmete suhtes.
( 77 ) Piirnormi kohaldatakse puu- või köögivilja suhtes pärast pesemist ja söödava osa eraldamist.
( 78 ) Piirnormi kohaldatakse müügiloleva toote suhtes.
( 79 ) Piirnorm on antud vedelprodukti kohta, mis sisaldab 40 % kuivainet. Sellele vastab piirnorm 0,05 mg/kg kuivaines. Seda piirnormi kohandatakse proportsionaalselt toodete kuivainesisaldusele.
( 80 ) Dioksiinide (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDD) ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDF)) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF, ning dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDD), polüklooritud dibensofuraanide (PCDF) ja polüklooritud bifenüülide (PCB) summa, väljendatuna WHO toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF). Inimese terviseriskide hindamisel kasutatavad WHO toksilisuse ekvivalentfaktorid põhinevad 2005. aasta juunis Genfis peetud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvahelise kemikaaliohutuse programmi (IPCS) raames toimunud eksperdikohtumise järeldustel (Martin van den Berg et al., The 2005 World Health Organization Re-evaluation of Human and Mammalian Toxic Equivalency Factors for Dioxins and Dioxin-like Compounds. Toxicological Sciences 93(2), 223–241 (2006))
Dioksiinide (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDD) ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDF)) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF, ning dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDD), polüklooritud dibensofuraanide (PCDF) ja polüklooritud bifenüülide (PCB) summa, väljendatuna WHO toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF). Inimese terviseriskide hindamisel kasutatavad WHO toksilisuse ekvivalentfaktorid põhinevad 2005. aasta juunis Genfis peetud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvahelise kemikaaliohutuse programmi (IPCS) raames toimunud eksperdikohtumise järeldustel (
Martin van den Berg et al.
, The 2005 World Health Organization Re-evaluation of Human and Mammalian Toxic Equivalency Factors for Dioxins and Dioxin-like Compounds. Toxicological Sciences 93(2), 223–241 (2006))
|
Analoog |
TEF väärtus |
|
Dibenso-p-dioksiinid (PCDDd) |
|
|
2,3,7,8-TCDD |
1 |
|
1,2,3,7,8-PeCDD |
1 |
|
1,2,3,4,7,8-HxCDD |
0,1 |
|
1,2,3,6,7,8-HxCDD |
0,1 |
|
1,2,3,7,8,9-HxCDD |
0,1 |
|
1,2,3,4,6,7,8-HpCDD |
0,01 |
|
OCDD |
0,0003 |
|
Dibensofuraanid (PCDF) |
|
|
2,3,7,8-TCDF |
0,1 |
|
1,2,3,7,8-PeCDF |
0,03 |
|
2,3,4,7,8-PeCDF |
0,3 |
|
1,2,3,4,7,8-HxCDF |
0,1 |
|
1,2,3,6,7,8-HxCDF |
0,1 |
|
1,2,3,7,8,9-HxCDF |
0,1 |
|
2,3,4,6,7,8-HxCDF |
0,1 |
|
1,2,3,4,6,7,8-HpCDF |
0,01 |
|
1,2,3,4,7,8,9-HpCDF |
0,01 |
|
OCDF |
0,0003 |
|
Dioksiinitaolised PCBd: mitte-orto-PCBd + mono-orto-PCBd |
|
|
Mitte-orto-PCBd |
|
|
PCB 77 |
0,0001 |
|
PCB 81 |
0,0003 |
|
PCB 126 |
0,1 |
|
PCB 169 |
0,03 |
|
Mono-orto-PCBd |
|
|
PCB 105 |
0,00003 |
|
PCB 114 |
0,00003 |
|
PCB 118 |
0,00003 |
|
PCB 123 |
0,00003 |
|
PCB 156 |
0,00003 |
|
PCB 157 |
0,00003 |
|
PCB 167 |
0,00003 |
|
PCB 189 |
0,00003 |
Kasutatud lühendid: T = tetra; Pe = penta; Hx = heksa; Hp = hepta; O = okta; CDD = klorodibensodioksiin; CDF = klorodibensofuraan; CB = klorobifenüül.
◄
( 81 ) Sisalduse ülempiir: sisalduse ülempiir arvutatakse eeldusel, et kõigi allpool määramispiiri olevate eri analoogide sisalduse väärtused võrduvad määramispiiriga.
( 82 ) Rasva põhjal väljendatud piirnormi ei kohaldata toiduainete suhtes, mis sisaldavad alla 2 % rasva. Toidu puhul, mis sisaldab alla 2 % rasva, kohaldatakse sama tootepõhist piirnormi, mis 2 % rasvasisaldusega toidu puhul ning selle arvutamisel võetakse aluseks rasva põhjal arvutatud piirnorm, kasutades järgmist valemit:
Rasva põhjal väljendatud piirnormi ei kohaldata toiduainete suhtes, mis sisaldavad alla 2 % rasva. Toidu puhul, mis sisaldab alla 2 % rasva, kohaldatakse sama tootepõhist piirnormi, mis 2 % rasvasisaldusega toidu puhul ning selle arvutamisel võetakse aluseks rasva põhjal arvutatud piirnorm, kasutades järgmist valemit:
tootepõhiselt väljendatud piirnorm toidu puhul, mis sisaldab vähem kui 2 % rasva = rasva põhjal väljendatud piirnorm sama toidu puhul × 0,02.
◄
( 83 ) Toiduained on määratletud määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 1 loendi kategooriates a, b, c, e ja f, välja arvatud punktis 5.11 osutatud kalamaks.
( 84 ) Need toiduained on määratletud määruse (EL) nr 1379/2013 I lisa loetelu kategooriates b, c ja i.
( 85 ) Erand kehtib üksnes maisi suhtes, mille otstarve on nt märgistusel selgelt näidatud; st mais on ettenähtud töötlemiseks märgjahvatusmeetodil (tärklise tootmine).
( 86 ) Konserveeritud kalamaksa puhul kohaldatakse piirnorme kogu konservi toiduna tarbimiseks ette nähtud sisu suhtes.
( 87 ) Piirnormi kohaldatakse müügiloleva toidulisandi suhtes.
( 88 ) Õliseemned, mis on liigitatud CN-koodide 1201 , 1202 , 1203 , 1204 , 1205 , 1206 , 1207 alla ja neist valmistatud CN-koodi 1208 alla liigitatud tooted; meloniseemned on liigitatud koodi ex 1207 99 alla.
( 89 ) Neist valmistatud/saadud töödeldud toodete puhul peetakse silmas üksnes või peaaegu üksnes asjaomastest pähklipuu viljadest valmistatud/saadud töödeldud tooteid ning selliste pähklipuu viljade suhtes sätestatud piirnorme kohaldatakse ka neist valmistatud/saadud töödeldud toodete suhtes. Muudel juhtudel kohaldatakse valmistoodete / töödeldud toodete puhul artikli 2 lõikeid 1 ja 2.
( 90 ) Piirnormi kohaldatakse puhta lahjendamata ekstrakti suhtes, mille 1 kg tootmiseks on kasutatud 3–4 kg lagritsajuurt.
( 91 ) Lehtköögiviljade piirnormi ei kohaldata värskete ürtide suhtes (mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 396/2005 I lisa koodi 0256000 alla).
( 92 ) Jäsemete ja tagakeha lihaskude. Selle määratluse alla ei kuulu koorikloomade pearindmik. Krabi ja krabilaadsete koorikloomade (Brachyura ja Anomura) puhul: jäsemete lihaskude.
( 93 ) Madalama piirnormi arvutamisel on lähtutud eeldusest, et nelja aine kõik allpool määramispiiri olevad väärtused võrduvad nulliga.
( 94 ) Liha ja lihatooted, mis on läbinud kuumtöötlemisprotsessi, mille käigus võivad moodustuda PAHid (s.o ainult grillimine ja röstimine).
( 95 ) Konserveeritud toote puhul kasutatakse analüüsimiseks kogu konservi. Liittoote piirnormi leidmisel kohaldatakse artikli 2 lõike 1punkti c ja artikli 2 lõiget 2.
( 96 ) Piirnorm ei kehti sellise toidu puhul, mille puhul on võimalik tõestada, et suurem melamiinisisaldus kui 2,5 mg/kg tuleneb tsüromasiinist, mida on lubatud kasutada insektitsiidina. Melamiinisisaldus ei või ületada tsüromasiini sisaldust.
( 97 ) Teatavate kakao- ja šokolaaditoodete puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/36/EÜ (toiduks ettenähtud kakao- ja šokolaaditoodete kohta) (EÜT L 197, 3.8.2000, lk 19) I lisa A osa punktides 2, 3 ja 4 esitatud määratlusi.
( 98 ) As(III) ja As(V) kokku.
( 99 ) Riis, kooritud riis, kroovitud riis ja aurutatud riis vastavalt codex alimentarius'e standardi 198-1995 määratlusele.
( 100 ) Piirnormi kohaldatakse sisikonnata müüdava looma suhtes.
( 101 ) Kartuli puhul kohaldatakse piirnormi kooritud kartuli suhtes.