2004R0021 — ET — 01.07.2013 — 007.003
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 21/2004, 17. detsember 2003, (ELT L 005 9.1.2004, lk 8) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 363 |
1 |
20.12.2006 |
||
|
L 340 |
25 |
22.12.2007 |
||
|
L 256 |
5 |
24.9.2008 |
||
|
L 215 |
3 |
20.8.2009 |
||
|
L 149 |
3 |
15.6.2010 |
||
|
L 17 |
1 |
20.1.2012 |
||
|
L 158 |
1 |
10.6.2013 |
||
Parandatud:
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 21/2004,
17. detsember 2003,
millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ
Artikkel 1
1. Iga liikmesriik kehtestab lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteemi käesoleva määruse sätete kohaselt.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse, ilma, et see piiraks haiguste likvideerimist ja vältimist käsitlevate võimalike ühenduse eeskirjade ning direktiivi 91/496/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 kohaldamist.
Artikkel 2
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) loom – mis tahes lamba- või kitseliiki kuuluv loom;
b) põllumajandusettevõte – üksus, ehitis või vabapidamise korral keskkond, kus alaliselt või ajutiselt peetakse, kasvatatakse või hoitakse loomi, välja arvatud veterinaarpraksis või -kliinikud;
c) loomapidaja – iga loomade eest isegi ajutiselt vastutav füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud veterinaarpraksis või -kliinikud;
d) pädev asutus – liikmesriigi keskasutus või asutused, kes vastutavad või on volitatud vastutama veterinaarkontrolli ja käesoleva määruse rakendamise eest, või lisatasude järelevalve korral asutused, keda on volitatud rakendama määrust (EÜ) nr 1782/2003;
e) ühendusesisene kaubandus – direktiivi 91/68/EMÜ ( 13 ) artikli 2 lõikes 6 määratletud kaubandus.
Artikkel 3
1. Loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem koosneb järgmistest osadest:
a) identifitseerimisvahendid iga looma identifitseerimiseks;
b) igas põllumajandusettevõttes peetavad ajakohastatud registrid;
c) liikumisdokumendid;
d) keskregister või elektrooniline andmebaas.
2. Kõik käesoleva määrusega hõlmatud andmed peavad komisjonile ja asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavad olema. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikke meetmeid, et tagada kõigi huvitatud poolte, sealhulgas liikmesriigi tunnustatud tarbijaorganisatsioonide juurdepääs nendele andmetele tingimusel, et tagatakse siseriiklike õigusaktidega ettenähtud andmekaitse ja konfidentsiaalsus.
Artikkel 4
1. Kõik põllumajandusettevõttes pärast 9. juulit 2005 ►M7 või Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia puhul pärast ühinemiskuupäeva ◄ sündinud loomad identifitseeritakse lõike 2 kohaselt liikmesriigi kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul alates looma sündimisest ja igal juhul enne looma äraviimist sünniettevõttest. See ajavahemik ei või olla pikem kui kuus kuud.
Liikmesriigid võivad erandina seda ajavahemikku pikendada kuni üheksa kuuni loomade ekstensiivse või vabapidamise korral. Asjaomased liikmesriigid peavad kohaldatud erandist teatama komisjonile. Vajaduse korral võib sätestada rakenduseeskirjad artikli 13 lõikes 2 nimetatud korras.
2.
a) Loomad identifitseeritakse esimese identifitseerimisvahendiga, mis vastab lisa A jao punktide 1–3 nõuetele; ja
b) teise identifitseerimisvahendiga, mille pädev asutus on heaks kiitnud ja mis vastab lisa A jao punktis 4 loetletud tehnilistele omadustele;
c) kuni artikli 9 lõikes 3 nimetatud kuupäevani võib teise identifitseerimisvahendi siiski asendada lisa A jao punktis 5 sätestatud süsteemiga, välja arvatud ühendusesisese kaubandusega hõlmatud loomade korral;
d) liikmesriigid, kes võtavad kasutusele punktis c nimetatud süsteemi, taotlevad komisjonilt selle heakskiitmist artikli 13 lõikes 2 sätestatud korras. Selleks tutvub komisjon põhjalikult liikmesriikide esitatud dokumentidega ja teeb süsteemi hindamiseks vajalikud kontrollid. Kui need kontrollid on tehtud, esitab komisjon 90 päeva jooksul alates heakskiitmistaotluse vastuvõtmisest alalisele toiduahela ja loomatervishoiu komiteele aruande koos asjakohaste meetmete eelnõuga.
3. Pädev asutus võib siiski lubada lisa A jao punktis 7 kirjeldatud identifitseerimisvahendit alternatiivina lõikes 2 nimetatud identifitseerimisvahendile alla 12 kuu vanuste tapaloomade puhul, kes ei ole ette nähtud ei ühendusesiseseks kaubanduseks ega ekspordiks kolmandatesse riikidesse.
4. Iga kolmandast riigist imporditud loom, kes on pärast 9. juulit 2005 ►M7 või Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia puhul pärast ühinemiskuupäeva ◄ läbinud direktiiviga 91/496/EMÜ sätestatud kontrollid ja jääb ühenduse territooriumile, identifitseeritakse lõike 2 kohaselt loomakasvatusega tegelevas sihtettevõttes liikmesriigi kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul, mis võib olla kõige rohkem 14 päeva alates kõnealustest kontrollidest, igal juhul enne loomade äraviimist põllumajandusettevõttest.
Kolmanda riigi antud esialgne tunnus ja sihtkohaliikmesriigis loomale antud tunnuskood kantakse põllumajandusettevõtte registrisse, mis on ette nähtud artiklis 5.
Lõikes 1 sätestatud identifitseerimine ei ole siiski vajalik tapalooma puhul, kui loom transporditakse otse veterinaarkontrolli piiripunktist selles liikmesriigis paiknevasse tapamajja, kus esimeses lõigus nimetatud kontrollid aset leiavad, ja loom tapetakse viie tööpäeva jooksul alates kõnealustest kontrollidest.
5. Teisest liikmesriigist pärit loomale jäetakse alles tema esialgne tunnus.
6. Identifitseerimisvahendit ei tohi eemaldada ega asendada pädeva asutuse loata. Kui identifitseerimisvahend on muutunud loetamatuks või kadunud, tuleb loomale niipea kui võimalik kinnitada sama koodiga tunnus käesoleva artikli kohaselt. Peale koodi võib asendustunnusel olla oma eriline asendusnumber.
Pädev asutus võib oma kontrolli all siiski lubada asendustunnusel erinevat koodi tingimusel, et ei kahjustata jälgitavuse põhimõtet eelkõige lõike 3 kohaselt identifitseeritavate loomade puhul.
7. Identifitseerimisvahendid antakse põllumajandusettevõttele, need jaotatakse ja kinnitatakse loomadele pädeva asutuse kindlaksmääratud viisil.
8. Liikmesriigid teevad üksteisele ja komisjonile teatavaks nende territooriumil kasutatava identifitseerimisvahendi näidise ja identifitseerimismeetodi.
9. Kuni artikli 9 lõikes 3 nimetatud kuupäevani tagavad liikmesriigid, kes lisa A jao punktide 4 ja 6 sätete kohaselt on vabatahtlikult kasutusele võtnud elektroonilise identifitseerimise, et individuaalset elektroonilise identifitseerimise numbrit ja kasutatud vahendi omadusi nimetatakse direktiivi 91/68/EMÜ kohases vastavas sertifikaadis, mis on kaasas ühendusesisese kaubandusega hõlmatud loomadega.
Artikkel 5
1. Iga loomapidaja, välja arvatud vedaja, peab pidama ajakohastatud registrit, mis sisaldab vähemalt lisa B jaos loetletud andmeid.
2. Liikmesriigid võivad nõuda, et loomapidajad lisaksid lõikes 1 nimetatud registrisse lisa B jaos loetletud andmeid täiendavaid andmeid.
3. Registrit peetakse pädeva asutuse heakskiidetud kujul käsitsi või elektroonilises vormis ning see on pädeva asutuse taotluse korral talle põllumajandusettevõttes alati kättesaadav tema määrataval minimaalsel ajavahemikul, mis ei või olla lühem kui kolm aastat.
4. Erandina lõikest 1 on lisa B jaos nõutavate andmete kandmine registrisse vabatahtlik nendes liikmesriikides, kus on kasutusel nimetatud andmeid juba sisaldav elektrooniline keskandmebaas.
5. Iga loomapidaja annab pädevale asutusele viimase taotlusel kõik vajalikud andmed talle kuulunud või tema peetud, transporditud, turuleviidud või tapetud loomade päritolu, identifitseerimise ning vajadusel sihtkoha kohta.
6. Liikmesriigid teevad üksteisele ja komisjonile teatavaks nende territooriumil kasutusel oleva põllumajandusettevõtte registri näidise ja lõike 1 sätetest võimalikult tehtud erandid.
Artikkel 6
1. Kui loom liigub riigi territooriumil kahe eri põllumajandusettevõtte vahel alates 9. juulit 2005 ►M7 või Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia puhul pärast ühinemiskuupäeva ◄ , peab temaga kaasas olema pädeva asutuse koostatud näidisel põhinev liikumisdokument, mis sisaldab vähemalt lisa C jaos loetletud andmeid ja mille täidab loomapidaja, kui pädev asutus ei ole seda veel teinud.
2. Liikmesriigid võivad lisada või paluda lisada lõikes 1 nimetatud liikumisdokumendile lisa C jaos nimetatud andmeid täiendavaid andmeid.
3. Sihtettevõtte loomapidaja peab säilitama liikumisdokumenti pädeva asutuse kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis peab olema vähemalt kolm aastat. Taotluse korral esitab ta selle dokumendi koopia pädevale asutusele.
4. Erandina lõikest 1 on liikumisdokument vabatahtlik nendes liikmesriikides, kus on kasutusel elektrooniline keskandmebaas, mis sisaldab vähemalt lisa C jaos nõutavaid andmeid, loomapidaja allkiri välja arvatud.
5. Liikmesriigid teevad üksteisele ja komisjonile teatavaks nende territooriumil kasutusel oleva liikumisdokumendi näidise ja lõikes 4 nimetatud võimaliku erandi.
Artikkel 7
1. Liikmesriigid tagavad, et pädeval asutusel on keskregister kõikidest nende territooriumil tegutsevate loomapidajatega seotud põllumajandusettevõtetest, vedajad välja arvatud.
2. Register peab sisaldama põllumajandusettevõtte tunnuskoodi või pädeva asutuse loal loomapidaja (muu kui vedaja) tunnuskoodi, loomapidaja tegevusala, tootmissuunda (liha või piim) ja peetavaid loomaliike. Kui loomapidaja peab loomi alaliselt, peab ta liikmesriigi pädeva asutuse kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike järel ja vähemalt kord aastas loomad loendama.
3. Põllumajandusettevõte jääb keskregistrisse veel kolmeks järjestikuseks aastaks, kui seal enam loomi ei ole. Alates 9. juulist 2005 ►M7 või Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia puhul pärast ühinemiskuupäeva ◄ ühendatakse register artikli 8 lõikes 1 nimetatud elektroonilise andmebaasiga.
Artikkel 8
1. Alates 9. juulist 2005 ►M7 või Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia puhul pärast ühinemiskuupäeva ◄ loob iga liikmesriigi pädev asutus elektroonilise andmebaasi lisa D jao punkti 1 kohaselt.
2. Iga loomapidaja, välja arvatud vedaja, esitab pädevale asutusele 30 päeva jooksul loomapidaja või põllumajandusettevõttega seotud andmete osas ja seitsme päeva jooksul loomade liikumisega seotud andmete osas järgmised andmed:
a) andmed keskregistrisse kandmiseks ja artikli 7 lõikes 2 nimetatud loendamise tulemused ning lõikes 1 nimetatud andmebaasi loomiseks nõutavad andmed;
b) artikli 6 lõikes 4 nimetatud erandit kohaldavates liikmesriikides iga loomade liikumise korral kõnealust loomade liikumist käsitlevad andmed, nagu on ette nähtud artiklis 6 nimetatud liikumisdokumendis.
3. Iga liikmesriigi pädev asutus võib soovi korral luua elektroonilise andmebaasi, mis sisaldab vähemalt lisa D jao punktis 2 loetletud andmeid.
4. Liikmesriigid võivad lisada lõigetes 1 ja 3 nimetatud elektroonilisse andmebaasi lisa D jao punktides 1 ja 2 loetletud andmeid täiendavaid andmeid.
5. Alates 1. jaanuarist 2008 ►M7 või Horvaatia puhul pärast ühinemiskuupäeva ◄ on lõikes 3 nimetatud andmebaas kohustuslik.
Artikkel 9
1. Elektroonilise identifitseerimise rakendamise suunised ja kord võetakse vastu artikli 13 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt.
2. Lõikes 1 nimetatud otsused võetakse vastu elektroonilise identifitseerimise rakendamise parandamiseks.
3. Alates 31. detsembrist 2009 ►M7 või Horvaatia puhul pärast ühinemiskuupäeva ◄ on lõikes 1 nimetatud suuniste kohane elektrooniline identifitseerimine kooskõlas lisa A jao asjakohaste sätetega kohustuslik kõikide loomade puhul.
Liikmesriigid, kus lammaste ja kitsede üldarv on 600 000 või väiksem, võivad ette näha, et selline elektrooniline identifitseerimine on vabatahtlik ühendusesisese kaubandusega hõlmamata loomade puhul.
Liikmesriigid, kus kitsede üldarv on 160 000 või väiksem, võivad samuti ette näha, et selline elektrooniline identifitseerimine on vabatahtlik ühendusesisese kaubandusega hõlmamata kitsede puhul.
4. Liikmesriigid võivad kehtestada nende territooriumil sündinud loomade puhul kohustusliku elektroonilise identifitseerimise enne 31. detsembrit 2009.
Artikkel 10
1. Lisade muudatused ja käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 13 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt.
Need meetmed käsitlevad eelkõige järgmist:
a) tehtavate kontrollide miinimumtase;
b) halduskaristuste kohaldamine;
c) vajalikud üleminekusätted süsteemi käivitamise ajaks.
2. Artikli 13 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt võidakse ajakohastada järgmised andmed:
a) artikli 8 lõikes 2 nimetatud andmete esitamise tähtajad;
b) artikli 9 lõike 3 teises ja kolmandas lõigus nimetatud loomade üldarv.
Artikkel 11
1. Liikmesriigid teatavad üksteisele ja komisjonile käesolevale määruse järgimise eest vastutava pädeva asutuse.
2. Liikmesriigid tagavad, et kõik loomade identifitseerimise ja registreerimise eest vastutavad isikud on saanud juhtnööre ja suuniseid lisa vastavate sätete kohta ning, et asjakohased koolituskursused on kättesaadavad.
Artikkel 12
1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse sätete järgimine. Ettenähtud kontrollid ei piira kontrolle, mida komisjon võib teha määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 9 kohaselt.
2. Liikmesriigid sätestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
3. Komisjoni eksperdid koostöös pädevate asutustega:
a) kontrollivad, kas liikmesriigid täidavad käesolevas määruses sätestatud nõudeid;
b) kontrollivad vajaduse korral kohapeal, et tagada lõikes 1 sätestatud kontrollide tegemine käesoleva määruse kohaselt.
4. Liikmesriik, kelle territooriumil kohapealne kontroll tehakse, osutavad komisjoni ekspertidele nende ülesannete täitmiseks vajalikku abi.
Enne lõpparuande koostamist ja edasisaatmist tuleb kontrolli tulemusi arutada asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega.
5. Kui komisjon peab seda kontrolli tulemusel põhjendatuks, vaatab ta olukorra üle artikli 13 lõikes 1 nimetatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees. Ta võib vastu võtta vajalikud otsused artikli 13 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt.
6. Komisjon jälgib olukorra muutumist. Komisjon võib muutusi arvesse võttes muuta või kehtetuks tunnistada lõikes 5 nimetatud otsuseid artikli 13 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt.
7. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vajaduse korral vastu artikli 13 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt.
Artikkel 13
1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002 ( 14 ) loodud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 nimetatud ajavahemikuks kehtestatakse kolm kuud.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 14
Määrust (EMÜ) nr 1782/2003 muudetakse järgmiselt.
1. Artikli 18 lõige 2 asendatakse järgmisega:
“2. Kui kohaldatakse artikleid 67, 68, 69, 70 ja 71, peab ühtne haldus- ja kontrollsüsteem sisaldama loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, mis on loodud ühelt poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1760/2000, ( 15 ) millega kehtestatakse veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteem ning mis käsitleb veiseliha ja veiselihatoodete märgistamist, ja teiselt poolt nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 21/2004, ( 16 ) millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem.
2. Artikli 25 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:
“Need süsteemid ja eeskätt loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on loodud vastavalt direktiivile 92/102/EMÜ, määrusele (EÜ) nr 1760/2000 ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 1782/2003, peab käesoleva määruse artikli 26 tähenduses olema kooskõlas ühtse haldus- ja kontrollsüsteemiga.”
3. Artikli 115 lõige 2 asendatakse järgmisega:
“2. Kui hakatakse kohaldama nõukogu määrust (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 1782/2003, tuleb lisatasu saamiseks loom identifitseerida ja registreerida nende eeskirjade kohaselt.”
4. III lisa A jaole lisatakse järgmine punkt 8a:
|
“8a. |
Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8). |
Artiklid 3, 4 ja 5” |
Artikkel 15
Direktiivi 92/102/EMÜ muudetakse järgmiselt.
1. Artikli 2 punkt a asendatakse järgmisega:
“a) loom – mis tahes direktiivis 64/432/EMÜ ( 17 ) nimetatud liiki kuuluv loom, välja arvatud veis.
2. Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:
“Liikmesriikidel võidakse direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 18 sätestatud korra kohaselt lubada lõike 1 punktis a esitatud loetelust välja jätta füüsilised isikud, kes peavad üksnes üht oma kasutuseks või tarbeks mõeldud siga, või võtta arvesse konkreetseid asjaolusid, kui sellele loomale tehakse enne iga tema liikumist käesolevas direktiivis sätestatud kontrollid.”
3. Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 punkti a muudetakse järgmiselt:
— esimesest lõigust jäetakse välja sõnad “veiste või”,
— teises lõigus asendatakse sõnad “kõikidest sündidest, lõppemistest ja liikumistest” sõnaga “liikumistest”,
— neljas lõik jäetakse välja;
b) lõike 1 punkt b jäetakse välja;
c) lõike 3 punkti b esimene lõik asendatakse järgmisega:
“kõik turule või kogumispunkti viidavate või sealt toodavate loomade pidajad esitavad kõnealuste loomadega seotud üksikasju sisaldava dokumendi ettevõtjale, kes on turul või kogumispunktis ajutiselt nende loomade pidaja.”
4. Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 2 jäetakse välja;
b) lõiget 3 muudetakse järgmiselt:
— esimesest lõigust jäetakse välja sõnad “muud loomad kui veised”,
— teine lõik asendatakse järgmisega:
— “Liikmesriigid võivad kuni käesoleva direktiiviga sätestatud otsuseni ja erandina direktiivi 90/425/EMÜ artikli 3 lõike 1 punkti c teisest lõigust kohaldada oma territooriumil kõikide loomade liikumiste suhtes oma siseriiklikku süsteemi. Selline süsteem peab võimaldama kindlaks teha loomade päritolu- ja sünniettevõtte. Liikmesriigid teavitavad komisjoni süsteemidest, mis nad kavatsevad sel eesmärgil sigade puhul kasutusele võtta alates 1. juulist 1993. Direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 18 sätestatud korra kohaselt võidakse liikmesriigil paluda muuta oma süsteemi, kui see ei vasta eespool nimetatud nõudele.”
— neljas lõik jäetakse välja;
c) lõige 4 jäetakse välja.
5. Artikli 11 lõike 1 esimene ja kolmas taane jäetakse välja.
Artikkel 16
►C1 Direktiivi 64/432/EMÜ artikli 3 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:
“c) identifitseeritakse ◄ direktiivi 92/102/EMÜ sätete kohaselt sigade puhul ja määruse (EÜ) nr 1760/2000 sätete kohaselt veiste puhul.”
Artikkel 17
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikleid 14, 15 ja 16 kohaldatakse alates 9. juulist 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
LISA
A. IDENTIFITSEERIMISVAHENDID
1. Nagu ette nähtud artikli 4 lõikega 1, kiidab pädev asutus heaks identifitseerimisvahendid, mis vastavad järgmistele tingimustele:
a) need tagavad vähemalt ühe nähtava ja ühe elektrooniliselt loetava tähise;
b) püsivad looma küljes teda kahjustamata ning
c) neid on võimalik toiduahelast kergesti eemaldada.
2. Identifitseerimisvahendil peab olema näha kood, mis annab järgmist teavet esitatud järjestuses:
a) ISO 3166 standardile vastav kas kahetäheline või kolmenumbriline ( 18 ) selle liikmesriigi tunnuskood (edaspidi „riigi kood”), kus asub põllumajandusettevõte, kus loom esimest korda identifitseeriti;
b) kõige rohkem 12 numbrist koosnev looma individuaalne tunnuskood.
Lisaks punktides a ja b osutatud koodidele ning tingimusel, et nende koodide loetavust ei kahjustata, võib pädev asutus lubada loomapidajal märkida vöötkoodi ning esitada lisateavet.
3. Artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud esimene identifitseerimisvahend peab vastama kas punktis a või punktis b sätestatud kriteeriumitele:
a) elektrooniline tähis makku paigutatava tunnuse või elektroonilise kõrvamärgi kujul kooskõlas punktis 6 loetletud tehniliste omadustega või
b) kõrvamärk, mis on korrosioonikindlast materjalist, võltsimisekindel ning looma eluea jooksul kergesti loetav; see ei tohi olla korduskasutuses ja punktis 2 osutatud tunnuskoodid ei tohi olla eemaldatavad.
4. Artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud teine identifitseerimisvahend peab vastama järgmistele kriteeriumitele:
a) loomade puhul, kes identifitseeritakse vastavalt punkti 3 alapunktile a:
i) kõrvamärk, mis vastab punkti 3 alapunktis b sätestatud kriteeriumidele, või
ii) sõrgatsile kinnitatav tähis, mis vastab punkti 3 alapunktis b kõrvamärkide kohta sätestatud kriteeriumidele, või
iii) tätoveering, välja arvatud ühendusesisese kaubandusega hõlmatud loomade puhul;
b) loomade puhul, kes identifitseeritakse vastavalt punkti 3 alapunktile b:
i) elektrooniline tunnus, mis vastab punkti 3 alapunktis a sätestatud kriteeriumitele, või
ii) ühendusesisese kaubandusega hõlmamata loomade puhul sõrgatsile kinnitatava tähise või naha alla süstitava transpondri kujul elektrooniline tunnus kooskõlas punktis 6 loetletud tehniliste omadustega või
iii) kui elektrooniline identifitseerimine ei ole vastavalt artikli 9 lõikele 3 kohustuslik:
— kõrvamärk, mis vastab punkti 3 alapunktis b sätestatud kriteeriumidele;
— sõrgatsile kinnitatav tähis, mis vastab punkti 3 alapunktis b kõrvamärkide kohta sätestatud kriteeriumidele, või
— tätoveering.
5. Artikli 4 lõike 2 punktis c nimetatud süsteem eeldab loomade identifitseerimist nii põllumajandusettevõtete kaupa kui ka individuaalselt ja selles sätestatakse episootiliste haiguste tõkestamise eesmärgil pädeva asutuse järelevalve all toimuv asendusmenetlus ilma põllumajandusettevõtete vahel jälgitavust ohustamata olukorras, kui identifitseerimisvahend on muutunud loetamatuks või kadunud, ja see võimaldab samal eesmärgil kindlaks teha loomade liikumise riigi territooriumil.
6. Elektroonilistel tunnustel peavad olema järgmised tehnilised omadused:
a) nad peavad olema üksnes lugemiseks ette nähtud passiivsed transpondrid, milles kasutatakse HDX- või FDX-B-tehnoloogiat ja mis vastavad ISO standarditele 11784 ja 11785;
b) nad peavad olema loetavad selliste riiderite abil, mis vastavad ISO standardile 11785 ja suudavad lugeda HDX- ja FDX-B-transpondreid;
c) lugemiskaugus peab olema
i) vähemalt 12 cm kõrvamärkide ja sõrgatsile kinnitatavate tähiste puhul, kui lugemiseks kasutatakse kaasaskantavat riiderit;
ii) vähemalt 20 cm makku paigutatavate tunnuste puhul ja naha alla süstitavate transpondrite puhul, kui lugemiseks kasutatakse kaasaskantavat riiderit;
iii) vähemalt 50 cm mis tahes tüüpi tähiste puhul, kui neid loetakse paiksete riideritega.
7. Artikli 4 lõikes 3 osutatud identifitseerimismeetod on järgmine:
a) loomad tuleb identifitseerida ühele kõrvale kinnitatud kõrvamärgiga, mille on heaks kiitnud pädev asutus;
b) kõrvamärk peab olema korrosioonikindlast materjalist, võltsimisekindel ning kergesti loetav; see ei tohi olla korduskasutuses ja sellel tohivad olla ainult mitte-eemaldatavad tunnuskoodid;
c) kõrvamärk peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
i) kahetäheline riigi kood (18) ning
ii) sünniettevõtte tunnuskood või looma individuaalne tunnuskood, mille alusel on sünniettevõte võimalik kindlaks määrata.
Nimetatud lisameetodit kasutavad liikmesriigid peavad sellest teatama komisjonile ja teistele liikmesriikidele artikli 13 lõikes 1 nimetatud komitee raames.
Kui käesoleva punkti kohaselt identifitseeritud loomi peetakse üle 12 kuu vanuseni või kui nad on ette nähtud ühendusesiseseks kaubanduseks või kolmandatesse riikidesse eksportimiseks, tuleb nad identifitseerida punktide 1–4 kohaselt, et tagada iga looma teekonna täielik jälgitavus alates sünniettevõttest.
8. Erandina artikli 4 lõikes 1 sätestatud identifitseerimise nõudest võib pädev asutus otsustada, et peatüki A sätteid ei kohaldata loomaaias peetavate ning ühest loomaaiast teise viidavate lammaste ja kitsede suhtes, juhul kui kõnealused loomaaiad on nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ ( 19 ) artikli 13 lõike 2 kohaselt heaks kiidetud ja tingimusel, et kõnealused loomad on individuaalselt identifitseeritavad ja jälgitavad.
B. PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTE REGISTER
1. Alates 9. juulist 2005 ►M7 või Horvaatia puhul pärast ühinemiskuupäeva ◄ peab põllumajandusettevõtte register sisaldama vähemalt järgmist teavet:
a) põllumajandusettevõtte tunnuskood;
b) põllumajandusettevõtte aadress ja geograafilised koordinaadid või samaväärne põllumajandusettevõtte geograafilist asukohta näitav tunnus;
c) tootmissuund;
d) artiklis 7 osutatud viimase loendamise tulemus ja kuupäev;
e) loomapidaja nimi ja aadress;
f) loomade põllumajandusettevõttest äraviimise korral:
i) vedaja nimi;
ii) transpordivahendi selle osa registrinumber, kus loomad on;
iii) sihtettevõtte tunnuskood või nimi ja aadress; kui loomad viiakse tapamajja, tapamaja tunnuskood või nimi ja lahkumiskuupäev;
või artiklis 6 osutatud liikumisdokumendi duplikaat või tõestatud koopia;
g) kui loomad saabuvad põllumajandusettevõttesse, lähteettevõtte tunnuskood ja saabumiskuupäev;
h) teave identifitseerimisvahendite mis tahes asendamise kohta.
2. Alates 31. detsembrist 2009 peab põllumajandusettevõtte register sisaldama iga pärast nimetatud kuupäeva sündinud looma kohta järgmisi ajakohastatud andmeid:
a) looma tunnuskood;
b) sünniaasta ja sünniettevõttes identifitseerimise kuupäev;
c) looma surma kuu ja aasta põllumajandusettevõttes;
d) tõug ja genotüüp, kui see on teada.
A jao punkti 7 kohaselt identifitseeritud loomade puhul tuleb esitada käesoleva punkti alapunktides a–d osutatud teave iga samade tunnustega loomapartii kohta, kaasa arvatud loomade arv.
3. Põllumajandusettevõtte register peab sisaldama registrit kontrollinud pädeva asutuse määratud või heaks kiidetud esindaja nime ja allkirja ning kontrolli kuupäeva.
C. LIIKUMISDOKUMENT
1. Liikumisdokumendi peab täitma loomapidaja pädeva asutuse koostatud näidise alusel. See peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
a) põllumajandusettevõtte tunnuskood;
b) loomapidaja nimi ja aadress;
c) ümberpaigutatud loomade üldarv;
d) sihtettevõtte või järgmise loomapidaja tunnuskood või nimi ja aadress; kui loomad viiakse tapamajja, tapamaja tunnuskood või nimi ja asukoht, või rändkarjatamise korral sihtkoht;
e) andmed transpordivahendi ja vedaja kohta, kaasa arvatud vedaja loa number;
f) lahkumiskuupäev;
g) loomapidaja allkiri.
2. Alates 1. jaanuarist 2011 ►M7 või Horvaatia puhul pärast ühinemiskuupäeva ◄ peab lähteettevõtte loomapidaja enne loomade äraviimist märkima liikumisdokumenti A osa punktide 1–6 kohaselt identifitseeritud loomade kohta iga looma individuaalse tunnuskoodi.
Erandina esimeses lõigus sätestatust võib pädev asutus loomade puhul, kelle liikumine ei ole seotud ühendusesisene kaubandusega, lubada individuaalsete tunnuskoodide märkimist sihtkohas lähteettevõtte loomapidaja nimel järgmistel tingimustel:
a) kõnealuseid loomi veetakse muudest ettevõtetest pärit loomadest eraldi, välja arvatud juhul, kui loomapartiid on üksteisest füüsiliselt eraldatud;
b) pädev asutus on andnud sihtettevõttele õiguse märkida loomade individuaalseid tunnuskoode lähteettevõtte loomapidaja nimel;
c) on kehtestatud kord, millega tagatakse, et 48 tunni jooksul pärast loomade lahkumist:
i) märgitakse iga looma individuaalne tunnuskood lähteettevõtte registrisse vastavalt B osa punkti 2 alapunktile a;
ii) edastatakse andmed loomade liikumise kohta pädevale asutusele, et ajakohastada elektroonilist andmebaasi vastavalt D osa punktile 2.
3. Punktis 2 sätestatud teabe esitamine ei ole siiski kohustuslik loomade puhul, kes on sündinud enne 31. detsembrit 2009:
a) kui nad viiakse tapamajja otse või suunamise korras, mis välistab edasise liikumise mis tahes muusse põllumajandusettevõttesse;
b) kuni 31. detsembrini 2014 kogu muu liikumise puhul.
D. ELEKTROONILINE ANDMEBAAS
1. Elektrooniline andmebaas peab sisaldama iga põllumajandusettevõtte kohta vähemalt järgmist teavet:
a) põllumajandusettevõtte tunnuskood;
b) põllumajandusettevõtte aadress ja geograafilised koordinaadid või vastav põllumajandusettevõtte geograafilist asukohta näitav tunnus;
c) loomapidaja nimi ja aadress ning tegevusala;
d) loomaliigid;
e) tootmissuund;
f) artikli 7 lõikes 2 sätestatud loomade loendamise tulemus ja kuupäev, välja arvatud liikmesriikide puhul, kelle keskne elektrooniline andmebaas sisaldab iga põllumajandusettevõtetes peetava looma individuaalset tunnuskoodi.
g) andmeväli, kuhu pädeval asutusel on võimalik sisestada teavet loomade tervise kohta, näiteks loomade liikumise piirangud, tervislik seisund või ühenduse või riigi programmidega seotud muud asjakohased andmed.
2. Artikli 8 kohaselt peab andmebaasis olema kirje iga loomade liikumise kohta.
See kirje peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
a) ümberpaigutatavate loomade arv;
b) lähteettevõtte tunnuskood;
c) lahkumiskuupäev;
d) sihtettevõtte tunnuskood;
e) saabumiskuupäev.
( 1 ) Arvamus on esitatud 17. novembril 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
( 2 ) ELT C 208, 3.9.2003, lk 32.
( 3 ) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).
( 4 ) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 96/43/EÜ (EÜT L 16, 22.1.1996, lk 3).
( 5 ) EÜT L 355, 5.12.1992, lk 32. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 6 ) EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1.
( 7 ) EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1226/2002 (EÜT L 179, 9.7.2002, lk 13).
( 8 ) EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1.
( 9 ) EÜT L 351, 2.12.1989, lk 34.
( 10 ) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 23.
( 11 ) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.
( 12 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 13 ) EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19.
( 14 ) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.
( 15 ) EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1.
( 16 ) ELT L 5, 9.1.2004, lk 8.”
( 17 ) EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.”
(
18)
|
Austria |
AT |
040 |
|
Belgia |
BE |
056 |
|
Bulgaaria |
BG |
100 |
|
Horvaatia |
HR |
191 |
|
Küpros |
CY |
196 |
|
Tšehhi Vabariik |
CZ |
203 |
|
Taani |
DK |
208 |
|
Eesti |
EE |
233 |
|
Soome |
FI |
246 |
|
Prantsusmaa |
FR |
250 |
|
Saksamaa |
DE |
276 |
|
Kreeka |
EL |
300 |
|
Ungari |
HU |
348 |
|
Iirimaa |
IE |
372 |
|
Itaalia |
IT |
380 |
|
Läti |
LV |
428 |
|
Leedu |
LT |
440 |
|
Luksemburg |
LU |
442 |
|
Malta |
MT |
470 |
|
Madalmaad |
NL |
528 |
|
Poola |
PL |
616 |
|
Portugal |
PT |
620 |
|
Rumeenia |
RO |
642 |
|
Slovakkia |
SK |
703 |
|
Sloveenia |
SI |
705 |
|
Hispaania |
ES |
724 |
|
Rootsi |
SE |
752 |
|
Ühendkuningriik |
UK |
826 |
( 19 ) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.