2004L0010 — ET — 20.04.2009 — 001.001

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/10/EÜ,

11. veebruar 2004,

mis käsitleb keemiliste ainetega katsete tegemisel heade laboritavade põhimõtete rakendamist ja nende rakendamise tõendamist puudutavate õigusnormide ühtlustamist (kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

(EÜT L 050, 20.2.2004, p.44)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 219/2009, 11. märts 2009,

  L 87

109

31.3.2009



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/10/EÜ,

11. veebruar 2004,

mis käsitleb keemiliste ainetega katsete tegemisel heade laboritavade põhimõtete rakendamist ja nende rakendamise tõendamist puudutavate õigusnormide ühtlustamist (kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)



EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 1 )

toimides asutamislepingu artikliga 251 sätestatud korras ( 2 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 18. detsembri 1986. aasta direktiivi 87/18/EMÜ heade laboritavade põhimõtteid ja nende rakendamise kontrolli keemiliste ainete testimisel käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta ( 3 ) on oluliselt muudetud. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks mainitud direktiiv kodifitseerida.

(2)

Nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta ( 4 ) nõuab keemiliste ainete võimaliku inimestele ja keskkonnale ohtlikkuse kindlaksmääramise võimaldamiseks nimetatud keemiliste ainetega katsete tegemist.

(3)

Pestitsiidides sisalduvate aktiivainetega teostatavad katsed tuleb läbi viia kooskõlas direktiiviga 67/548/EMÜ.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta ( 5 ) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavate ravimite ühenduse eeskirjade kohta ( 6 ) sätestavad, et farmaatsiatoodetega teostatavad mittekliinilised katsed tuleb läbi viia kooskõlas ühenduses keemiliste ainete jaoks kehtiva hea laboritava põhimõtetega, mille järgimist nõuab ka muu ühenduse seadusandlus.

(5)

Nimetatud katsete tegemisel kasutatavad meetodid on sätestatud direktiivi 67/548/EMÜ V lisas.

(6)

Direktiivis 67/548/EMÜ sätestatud katsete tulemuste võrreldavuse ja kõrge kvaliteedi tagamiseks tuleb need läbi viia kooskõlas heade laboritavade põhimõtetega.

(7)

Katsete läbiviimiseks määratud ressursid ei tohi raisku minna erinevate liikmesriikide laboritavade erinevustest tuleneva korduskatsete vajaduse tõttu.

(8)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) nõukogu võttis 12. mail 1981. aastal vastu otsuse keemiliste toodete hindamiseks mõeldud andmete vastastikuse tunnustamise kohta. OECD nõukogu andis 26. juulil 1983 välja headele laboritavadele vastavuse vastastikust tunnustamist puudutava soovituse. Hea laboritava põhimõtteid on muudetud OECD nõukogu otsusega (K(97) 186 (lõplik)).

(9)

Loomakaitse nõuab loomadega tehtavate katsete arvu piiramist. Standardseid ja tunnustatud meetodeid kasutades saadud katsete tulemuste vastastikune tunnustamine on nimetatud valdkonnas tehtavate katsete arvu vähendamise oluliseks tingimuseks.

(10)

Vaja on sätestada menetlus heade laboritavade põhimõtete kiire kohandamise võimaldamiseks.

(11)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas sätestatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



Artikkel 1

1.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ keemilisi aineid katsetavate laborite tegutsemine kooskõlas käesoleva direktiivi I lisas sätestatud hea laboritava põhimõtetega.

2.  Lõiget 1 kohaldatakse ka siis, kui muud ühenduse sätted näevad ette hea laboritava rakendamist keemiliste toodetega teostatavatele katsete, mille eesmärgiks on hinnata nende ohutust inimesele ja/või keskkonnale.

Artikkel 2

Tulemusi esitades peavad artiklis 1 nimetatud laborid tõendama, et katsed tehti kooskõlas nimetatud artiklis osutatud heade laboritavade põhimõtetega.

Artikkel 3

1.  Liikmesriigid võtavad vastu heade laboritavade põhimõtetele vastavuse tõendamiseks vajalikud meetmed. Nimetatud meetmete hulka kuuluvad eriti ülevaatused ja uuringute kontrollimised kooskõlas OECD poolt selles valdkonnas antud soovitustega.

2.  Liikmesriigid teatavad komisjonile selle asutuse nime või nende asutuste nimed, kes on vastutav/vastutavad lõikes 1 nimetatud heade laboritavade põhimõtetele vastavuse tõendamise eest. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.

▼M1

Artikkel 3a

Komisjon võib kohandada I lisa tehnika arenguga hea laboritava põhimõtete osas.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 4 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

▼M1

Artikkel 4

1.  Komisjoni abistab nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ( 7 ) artikli 29 lõike 1 alusel loodud komitee.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

▼B

Artikkel 5

1.  Kui ühenduse normid nõuavad hea laboritava põhimõtete rakendamist keemiliste ainetega tehtavate katsete puhul pärast käesoleva direktiivi jõustumist, siis ei tohi liikmesriigid heade laboritavade põhimõtetega seotu põhjal keelata, piirata ega takistada keemiliste toodete turuletoomist, kui asjaomaste laborite poolt rakendatud põhimõtted vastavad artiklis 1 nimetatuile.

2.  Kui liikmesriik tuvastab üksikasjalike tõendite põhjal, et heade laboritavade põhimõtete rakendamine ja nende rakendamise tõendamine keemiliste ainetega tehtavate katsete korral näitavad, et kuigi keemilist ainet on uuritud vastavalt käesoleva direktiivi nõuetele, on see ometi inimesele ja keskkonnale ohtlik, siis võib liikmesriik selle aine oma territooriumil turustamise ajutiselt keelata või allutada selle aine turustamise oma territooriumil teatud kindlatele tingimustele. Liikmesriik teatab sellest viivitamatult komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning põhjendab oma otsust.

Komisjon konsulteerib kuue nädala jooksul asjaomaste liikmesriikidega ning esitab seejärel viivitamatult oma arvamuse ja rakendab asjakohaseid meetmeid.

▼M1

Komisjon võib võtta vastu rakendusmeetmeid vajalike tehniliste kohanduste tegemiseks käesolevasse direktiivi.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 4 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Kolmandas lõigus osutatud juhul võib kaitsemeetmeid rakendanud liikmesriik säilitada need meetmed kuni nimetatud kohanduste jõustumiseni.

▼B

Artikkel 6

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks direktiiv 87/18/EMÜ, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas sätestatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt III lisa vastavustabelile.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 8

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.



I LISA

OECD HEA LABORITAVA (GLP) PÕHIMÕTTED

SISUKORD

I JAGU SISSEJUHATUS

Eessõna

1.

2.

2.1.

2.2.

2.3.

2.4.

II JAGU HEA LABORITAVA PÕHIMÕTTED

1.

1.1.

1.2.

1.3.

1.4.

2.

2.1.

2.2.

3.

3.1.

3.2.

3.3.

3.4.

3.5.

4.

5.

5.1.

5.2.

6.

6.1.

6.2.

7.

8.

8.1.

8.2.

8.3.

9.

9.1.

9.2.

10.

I JAGU   SISSEJUHATUS

Eessõna

Valitsus ja tööstus on mures ohtude hindamise aluseks olevate mittekliiniliste tervise- ja keskkonnaohutusuuringute kvaliteedi pärast. Seetõttu on OECD liikmesriigid sätestanud selliste uuringute teostamist käsitlevad kriteeriumid.

Kemikaalide rahvusvahelist kaubandust takistada võivate erinevate rakenduskavade vältimiseks on OECD liikmesriigid püüelnud katsemeetodite ja hea laboritava rahvusvahelise ühtlustamise poole. 1979. ja 1980. aastal töötas kemikaalide üle teostatava kontrolli eriprogrammi raames moodustatud rahvusvaheline ekspertide grupp välja “OECD hea laboritava (GLP) põhimõtted”, kasutades seejuures ära üldisi juhtimisalaseid ja teaduslikke tavasid ning erinevate siseriiklike ja rahvusvaheliste allikate kogemusi. OECD nõukogu võttis nimetatud GLP põhimõtted vastu 1981. aastal lisana nõukogu otsusele kemikaalide hindamisel andmete vastastikuse tunnustamise kohta (K(81)30 (lõplik)).

1995. ja 1996. aastal koostati põhimõtete läbivaatamiseks ja ajakohastamiseks uus ekspertide grupp. Käesolev dokument on nimetatud grupi poolt saavutatud üksmeele tulemus. See tühistab ja vahetab välja 1981. aastal vastuvõetud algsed põhimõtted.

Käesolevate hea laboritava põhimõtete eesmärk on aidata kaasa kvaliteetsete katseandmete kogumisele. Katseandmete võrreldav kvaliteet on aluseks andmete vastastikusele tunnustamisele riikide seas. Kui riikidel on võimalik täie kindlusega toetuda teistes riikides kogutud katseandmetele, siis on võimalik vältida katsete kahekordset teostamist ning säästa seeläbi aega ja ressursse. Käesolevate põhimõtete rakendamine peaks aitama hoida ära tehniliste tõkete teket kaubavahetuses ja soodustama inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise paranemist.

1.   Reguleerimisala

Käesolevaid hea laboritava põhimõtteid tuleb kohaldada nii farmaatsiatoodetes, taimekaitsetoodetes, kosmeetikatoodetes ja veterinaarravimites kui ka toidu lisaainetes, söödalisandites ja tööstuskemikaalides sisalduvate katsealuste ainete ohutuse mittekliinilisel kontrollimisel. Nimetatud katsealusteks aineteks on sageli sünteetilised kemikaalid, kuid need võivad olla ka looduslikku või bioloogilist päritolu ning teatud juhtudel võivad nendeks olla elusorganismid. Nimetatud katsealuste ainete kontrollimise eesmärgiks on saada andmeid nende omaduste ja/või nende ohutuse kohta inimeste tervisele ja/või keskkonnale.

Hea laboritava põhimõtetega hõlmatud mittekliiniliste tervise- ja keskkonnaohutusuuringute hulka kuuluvad laboris, kasvuhoonetes ja looduses läbiviidavad tööd.

Kui siseriiklikud õigusaktid vastavat erandit ette ei näe, kohaldatakse käesolevaid hea laboritava põhimõtteid kõikide selliste mittekliiniliste tervise- ja keskkonnaohutusuuringute puhul, mille teostamine on määrusega ette nähtud ravimite, pestitsiidide, toidu lisaainete ja söödalisandite, kosmeetikatoodete, veterinaarravimite ja sarnaste toodete registreerimise või litsentseerimise ning tööstuskemikaalide reguleerimise eesmärgil.

2.   Mõistete määratlused

2.1.   Hea laboritava

Hea laboritava (GLP) on kvaliteedisüsteem, mis käsitleb organisatsioonilist protsessi ja tingimusi, mille alusel mittekliinilisi tervise- ja keskkonnaohutusuuringuid planeeritakse, teostatakse, nende teostamist kontrollitakse, need dokumenteeritakse, arhiveeritakse ning esitatakse nende kohta aruanded.

2.2.   Uurimisasutuse organisatsiooni käsitlevad mõisted

1. Uurimisasutus tähendab inimesi, tööruume ja funktsioneerivat üksust (üksusi), mis on vajalikud mittekliinilise tervise- ja keskkonnaohutusuuringu läbiviimiseks. Rohkem kui ühes kohas läbiviidavate uuringute puhul koosneb uurimisasutus kohast, kus asub uuringu juhataja, ning kõikidest uurimiskohtadest, mida võib kas eraldi või üheskoos pidada uurimisasutusteks.

2. Uurimiskoht tähendab kohta (kohti), kus viiakse läbi uuringu mõni järk.

3. Uurimisasutuse juhtkond tähendab isikut (isikuid), kellel on vastavalt käesolevatele hea laboritava põhimõtetele uurimisasutuse organisatsiooni ja funktsioneerimisega seotud volitused ja formaalsed kohustused.

4. Uurimiskoha juhtkond (kui on määratud) tähendab isikut (isikuid), kelle kohustuseks on tagada, et tema (nende) vastutusel olev(ad) uuringujärk (-järgud) viiakse läbi vastavalt käesolevatele hea laboritava põhimõtetele.

5. Sponsor tähendab organisatsiooni, kes tellib mittekliinilise tervise- ja keskkonnaohutusuuringu, toetab selle teostamist ja/või esitab selle reguleerivale asutusele.

6. Uuringu juhataja tähendab inimest, kes vastutab mittekliinilise tervise- ja keskkonnaohutusuuringu üleüldise läbiviimise eest.

7. Põhiuurija tähendab isikut, kes tegutseb mitmes erinevas kohas läbiviidava uuringu puhul uuringu juhataja nimel ja kellel on seoses uuringu delegeeritud järkudega määratletud kohustused. Uuringu juhataja vastutust uuringu üleüldise läbiviimise eest ei ole võimalik delegeerida põhiuurija(te)le, delegeerida ei ole võimalik ka uuringukava ega selle muudatuste heakskiitmist, lõpparuande heakskiitmist ning kõigi kohaldatavate hea laboritava põhimõtete järgimise tagamist.

8. Kvaliteedi tagamise programm tähendab määratletud süsteemi (kaasa arvatud töötajad), mis on uuringu läbiviimisest sõltumatu ning mis on kujundatud tagama uurimisasutuse juhtimist vastavalt käesolevatele hea laboritava põhimõtetele.

9. Standardne töökord tähendab dokumenteeritud protseduure, millega kirjeldatakse reeglipäraselt toimimise või katsete teostamise korda, kui seda ei ole uuringukavades või katsejuhendites üksikasjalikult selgitatud.

10. Üldprogramm tähendab teabekausta, mis on abiks töökoormuse hindamisel ja uuringute jälgimisel uurimisasutuses.

2.3.   Mittekliinilise tervise- ja keskkonnaohutusuuringuga seotud mõisted

1. Mittekliiniline tervise- ja keskkonnaohutusuuring (edaspidi “uuring”) tähendab katset või katsete sarja, mille käigus uuritakse katsealust ainet laboritingimustes või keskkonnas, et saada andmeid selle omaduste ja/või ohutuse kohta, ning mis on mõeldud esitamiseks asjakohastele reguleerivatele asutustele.

2. Lühiajaline uuring tähendab lühikese kestusega uuringut, mille raames rakendatakse laialdaselt kasutusel olevaid, rutiinseid meetodeid.

3. Uuringukava tähendab dokumenti, millega määratletakse uuringu eesmärgid ja uuringu läbiviimiseks vajalik katsete kava ning mis sisaldab vajadusel ka muudatusi.

4. Uuringukava muudatus tähendab pärast uuringu alguskuupäeva uuringukavva meelega tehtud muudatust.

5. Kõrvalekalle uuringukavast tähendab tahtmatut kõrvalekaldumist uuringukavast pärast uuringu alguskuupäeva.

6. Katsesüsteem tähendab ükskõik millist uuringus kasutatavat bioloogilist, keemilist või füüsikalist süsteemi või nende kombinatsiooni.

7. Töötlemata andmed on kõik uurimisasutuse originaaldokumendid või nende tõendatud koopiad, mis on uuringu käigus teostatud algupäraste vaatluste ja tegevuste tulemuseks. Töötlemata andmete hulka võivad kuuluda ka näiteks fotod, mikrofilmide või mikrokaartide koopiad, elektroonilised andmed, dikteeritud tähelepanekud, automatiseeritud aparaatidega registreeritud andmed või ükskõik milline muu teabekandja, mis suudab säilitada teavet turvaliselt 10. jaos nimetatud aja jooksul.

8. Proov tähendab ükskõik millist katsesüsteemist saadud materjali, mida kasutatakse uurimiseks või analüüsimiseks või mis kuulub säilitamisele.

9. Katsete alguskuupäev tähendab kuupäeva, mil kogutakse esimesed uuringuga seotud andmed.

10. Katsete lõpukuupäev tähendab viimast kuupäeva, mil uuringu jaoks andmeid kogutakse.

11. Uuringu alguskuupäev tähendab kuupäeva, mil uuringu juhataja allkirjastab uuringukava.

12. Uuringu lõpukuupäev tähendab kuupäeva, mil uuringu juhataja allkirjastab lõpparuande.

2.4.   Katsealuse ainega seotud mõisted

1. Katsealune aine tähendab uuritavat ainet.

2. Võrdlusaine (“kontrollaine”) tähendab ükskõik millist ainet, mida võrreldakse katsealuse ainega.

3. Partii tähendab kindlat katsealuse aine või võrdlusaine kogust või saadetist, mis on toodetud määratletud tootmistsükli jooksul selliselt, et seda on kohane pidada omadustelt ühetaoliseks, ning mis tuleb ka vastavalt tähistada.

4. Kandur tähendab ükskõik millist kandurina toimivat ainet, mida kasutatakse katsealuse aine või võrdlusaine segamiseks, hajutamiseks või lahustamiseks, et hõlbustada selle manustamist või pealepanekut katsesüsteemile.

II JAGU   HEA LABORITAVA PÕHIMÕTTED

1.   Uurimisasutuse organisatsioon ja personal

1.1.   Uurimisasutuse juhtkonna kohustused

1. Iga uurimisasutuse juhtkond peab tagama oma uurimisasutuses vastavuse käesolevatele hea laboritava põhimõtetele.

2. Uurimisasutuse juhtkond peab vähemalt:

a) tagama sellise teatise olemasolu, millega määratakse uurimisasutuses kindlaks isik(ud), kes täidab (täidavad) käesolevates hea laboritava põhimõtetes määratletud juhtkonna kohustusi;

b) tagama piisaval arvul kvalifitseeritud töötajate, sobivate ruumide, seadmete ja materjalide olemasolu uuringu õigeaegseks ja nõuetekohaseks läbiviimiseks;

c) tagama iga professionaalse ja tehnilise töötaja kohta niisuguse registri pidamise, mis sisaldab andmeid vastava isiku erialase ettevalmistuse, väljaõppe ja kogemuste kohta ning vastava isiku ametijuhendit;

d) tagama, et personal mõistab täidetavaid ülesandeid täpselt, ja pakkuma vajadusel nende ülesannete täitmiseks vajalikku väljaõpet;

e) tagama asjakohase ja tehniliselt põhjendatud standardse töökorra kehtestamise ja järgimise ning kiitma heaks nii algse kui ka läbivaadatud standardse töökorra;

f) tagama kvaliteedi tagamise programmi olemasolu koos määratud töötajatega ning tagama kvaliteedi tagamise programmist lähtuvate kohustuste täitmise kooskõlas käesolevate hea laboritava põhimõtetega;

g) tagama, et juhtkond määrab iga uuringu jaoks enne selle algust kindlaks sobiva kvalifikatsiooni, väljaõppe ja kogemustega isiku uuringu juhatajana. Uuringu juhataja asendamisel tuleb pidada kinni kehtestatud korrast ja see tuleb dokumenteerida;

h) tagama, et mitmes kohas teostatava uuringu puhul määrataks vajadusel delegeeritud uuringujärgu (-järkude) üle järelevalve teostamiseks sobiva väljaõppe saanud, sobiva kvalifikatsiooni ja kogemustega põhiuurija. Põhiuurija asendamisel tuleb pidada kinni kehtestatud korrast ja see tuleb dokumenteerida;

i) tagama uuringukava dokumenteeritud heakskiidu uuringu juhataja poolt;

j) tagama, et uuringu juhataja annab kvaliteedi tagamise programmi töötajate käsutusse heakskiidetud uuringukava;

k) tagama standardse töökorra ajaloolise registri säilitamise;

l) tagama arhiivi haldamise eest vastutava isiku määramise;

m) tagama üldprogrammi säilitamise;

n) tagama uurimisasutuse varude vastavuse nõuetele, mis on nende uuringu käigus kasutamise seisukohast asjakohased;

o) tagama mitmes kohas toimuva uuringu puhul selge teabevahetuse uuringu juhataja, põhiuurija(te), kvaliteedi tagamise programmi(de) töötajate ja uurijate vahel;

p) tagama katsealuste ainete ja võrdlusainete asjakohase iseloomustamise;

q) kehtestama korra, millega tagatakse arvutipõhiste süsteemide sobivus sihtotstarbe seisukohalt, ning nende õigsuse kontrollimine, kasutamine ja töökorras hoidmine vastavalt käesolevatele hea laboritava põhimõtetele.

3. Kui uuringu mõni (mõned) järk (järgud) viiakse läbi uurimiskohas, langevad eespool määratletud kohustused uurimiskoha juhtkonnale (kui see on määratud) järgmiste eranditega: alalõike 1.1.2 punktid g, i, j ja o.

1.2.   Uuringu juhataja kohustused

1. Uuringu juhataja vastutab uuringu üle järelevalve teostamise eest ainuisikuliselt ning on vastutav uuringu üldise läbiviimise ning lõpparuande eest.

2. Nimetatud kohustuste hulka peavad kuuluma vähemalt järgmised ülesanded. Uuringu juhataja peab:

a) uuringu kava ning sellesse tehtavad muudatused dateeritud allkirjaga heaks kiitma;

b) tagama, et kvaliteedi tagamise programmi töötajad saavad uuringukava koopia ja selle muudatused kätte õigeaegselt, ning suhtlema uuringu läbiviimise ajal vastavalt vajadusele tõhusalt kvaliteedi tagamise programmi töötajatega;

c) tagama uuringukavade ja muudatuste ja standardse töökorra kättesaadavuse uurijatele;

d) tagama, et mitmes kohas teostatava uuringu uuringukavas ja lõpparuandes oleks kindlaks määratud ja määratletud uuringu läbiviimisega seotud põhiuurija(te) roll(id) ning uurimisasutused ja uurimiskohad;

e) tagama uuringukavas üksikasjalikult kirjeldatud protseduuride järgimise, hindama ja dokumenteerima uuringukavast kõrvalekaldumiste mõju uuringu kvaliteedile ja terviklikkusele ning rakendama vajadusel asjakohaseid korrigeerivaid meetmeid; kinnitama, et ta on teadlik uuringu läbiviimisel toimunud standardse töökorra kõrvalekalletest;

f) tagama kõikide kogutud töötlemata andmete täieliku dokumenteerimise ja registreerimise;

g) tagama, et uuringus kasutatavate arvutipõhiste süsteemide õigsust on kontrollitud;

h) allkirjastama ja dateerima lõpparuande, väljendades sellega andmete paikapidavuse eest vastutamist ning seda, mil määral vastab uuring käesolevatele hea laboritava põhimõtetele;

i) tagama, et pärast uuringu lõpuleviimist (kaasa arvatud lõpetamist) arhiveeritakse uuringukava, lõpparuanne, töötlemata andmed ning täiendavad materjalid.

1.3.   Põhiuurija kohustused

Põhiuurija tagab delegeeritud uuringujärkude läbiviimise kooskõlas kohaldatavate hea laboritava põhimõtetega.

1.4   Uurijate kohustused

1. Kõik uuringu läbiviimisega seotud töötajad peavad olema teadlikud neist hea laboritava põhimõtete osadest, mida kohaldatakse nende uuringusse kaasatuse suhtes.

2. Uurijatel on juurdepääs uuringukavale ja asjakohasele standardsele töökorrale, mida kohaldatakse nende uuringusse kaasatuse suhtes. Nende kohustuseks on pidada kinni nimetatud dokumentides antud juhistest. Kõik kõrvalekalded nimetatud juhistest tuleb dokumenteerida ning neist tuleb koheselt teatada uuringu juhatajale ja/või asjakohasusel põhiuurija(te)le.

3. Kõik uurijad on kooskõlas käesolevate hea laboritava põhimõtetega vastutavad töötlemata andmete viivitamatu ja täpse registreerimise eest ning nad vastutavad ka oma andmete kvaliteedi eest.

4. Iseenda ohutuse maksimaalseks kindlustamiseks ja uuringu terviklikkuse tagamiseks peavad uurijad rakendama tervishoiualaseid ettevaatusabinõusid. Nad peavad teavitama asjakohast isikut kõikidest teadaolevatest olulistest tervislikest või meditsiinilistest seisunditest, et neid oleks võimalik uuringut mõjutada võivate toimingute teostajate hulgast välja arvata.

2.   Kvaliteedi tagamise programm

2.1.   Üldsätted

1. Uurimisasutusel peab olema dokumenteeritud kvaliteedi tagamise programm, et tagada uuringute teostamine vastavalt käesolevatele hea laboritava põhimõtetele.

2. Kvaliteedi tagamise programmi peab (peavad) ellu rakendama juhtkonna poolt seda tegema määratud isik(ud), kes on juhtkonna ees otseselt vastutav(ad) ning kes on katseprotseduuridega hästi tuttav(ad).

3. Nimetatud isik(ud) ei tohi olla seotud niisuguse uuringu läbiviimisega, mille kvaliteedi tagamise eest ta (nad) vastutab (vastutavad).

2.2.   Kvaliteedi tagamise programmi personali kohustused

Kvaliteedi tagamise programmi personali kohustuste hulka kuuluvad vähemalt järgmised ülesanded. Nad peavad:

a) säilitama kõikide heakskiidetud uuringukavade ja uurimisasutuses kasutusel olevate standardse töökorra kirjelduste koopiaid ja omama juurdepääsu üldprogrammi värskele koopiale;

b) kontrollima, kas uuringukava sisaldab käesolevatele hea laboritava põhimõtetele vastamiseks vajalikku teavet. Nimetatud kontrollimine tuleb dokumenteerida;

c) viima läbi ülevaatusi, et teha kindlaks, kas kõik uuringud on teostatud vastavalt käesolevatele hea laboritava põhimõtetele. Ülevaatustega tuleb teha kindlaks ka see, kas uuringukavad ja standardse töökorra kirjeldused on kõikidele uurijatele kättesaadavaks tehtud ja kas neid järgitakse.

Ülevaatusi võib olla kolme tüüpi, nagu see määratakse üksikasjalikult kindlaks kvaliteedi tagamise programmi töökorraga:

— uuringutel põhinevad ülevaatused,

— ruumidel põhinevad ülevaatused,

— protsessidel põhinevad ülevaatused.

Selliste ülevaatuste aruanded tuleb säilitada;

d) vaatama üle lõpparuanded, et teha kindlaks, kas meetodeid, protseduure ja tähelepanekuid on kirjeldatud täpselt ja täielikult ja kas esitatud tulemused peegeldavad täpselt ja täielikult uuringute töötlemata andmeid;

e) esitama ülevaatuse tulemused viivitamata kirjalikult juhtkonnale ja uuringu juhatajale, vajaduse korral ka põhiuurija(te)le ja asjaomasele juhtkonnale;

f) koostama ja allkirjastama lõpparuandele lisatava teatise, milles on esitatud ülevaatuste tüübid ja teostamiskuupäevad, kaasa arvatud kontrollitud uuringujärk (-järgud) ning ülevaatuse tulemuste juhtkonnale, uuringu juhatajale ja asjakohasusel ka põhiuurija(te)le esitamise kuupäevad. Nimetatud teatis on kinnituseks ka selle kohta, et lõpparuanne peegeldab töötlemata andmeid.

3.   Ruumid

3.1.   Üldsätted

1. Selleks, et uurimisasutuse ruumid vastaksid uuringu nõuetele ja katse kehtivust mõjutavaid häireid oleks võimalikult vähe, peavad nimetatud ruumid olema sobiva suuruse ja konstruktsiooniga ning paiknema sobivas asukohas.

2. Uurimisasutuse ruumide projekt peab iga uuringu nõuetekohase läbiviimise tagamiseks võimaldama piisaval määral erinevate tegevuste eraldamist.

3.2   Katsesüsteemide ruumid

1. Uurimisasutusel peab olema piisaval arvul ruume või alasid, et tagada teadaolevalt bioloogiliselt ohtlikke aineid või organisme hõlmavate katsesüsteemide ja erinevate projektide eraldatus.

2. Katsesüsteemide vastuvõetamatul määral halvenemise vältimiseks peavad haiguste diagnoosimise, ravi ja kontrolli teostamiseks olema selleks sobivad ruumid või alad.

3. Olemas peavad olema varude ja varustuse hoidmiseks vajalikud hoiuruumid või -alad. Hoiuruumid ja -alad peavad olema katsesüsteemide asukohtadeks olevaist ruumidest või aladest eraldatud ning pakkuma küllaldast kaitset kahjurite rünnaku, saastumise ja/või halvenemise eest.

3.3.   Katsealuste ainete ja võrdlusainete käitlemise ruumid

1. Saastumise ja segiajamiste vältimiseks peavad katsealuste ainete ja võrdlusainete vastuvõtmiseks ja hoidmiseks ning katsealuste ainete kanduriga segamiseks olema eraldi ruumid või alad.

2. Katsealuste ainete hoiuruumid või -alad peavad olema katsesüsteeme sisaldavatest ruumidest või aladest eraldatud. Need peavad olema sellised, et säiliks aine identsus, kontsentratsioon, puhtus ja püsivus säilitamiseks ning et tagada ohtlike ainete ohutu hoidmine.

3.4.   Arhiiviruumid

Olemas peavad olema arhiiviruumid uuringukavade, töötlemata andmete, lõpparuannete ning katsealuste ainete näidiste ja proovide turvaliseks hoidmiseks ja hilisemaks leidmiseks. Arhiiviruumide projekt ja arhiveerimistingimused peavad kaitsma arhiveeritavaid materjale enneaegse halvenemise eest.

3.5.   Jäätmete kõrvaldamine

Jäätmete käitlemist ja kõrvaldamist tuleb teostada viisil, millega ei ohustata uuringute terviklikkust. Selle alla kuuluvad varustatus sobivate kogumis-, hoiu- ja kõrvaldamisruumide ja -vahenditega ning saastatusest puhastamise ja transportimisprotseduurid.

4.   Seadmed, materjalid ja reaktiivid

1. Andmete kogumiseks, hoidmiseks ja hilisemaks leidmiseks ning uuringu seisukohalt asjakohaste keskkonnategurite kontrollimiseks kasutatavad seadmed, kaasa arvatud arvutipõhised süsteemid, mille õigsust on kontrollitud, peavad olema sobivalt paigutatud ning sobiva konstruktsiooni ja küllaldase võimsusega.

2. Uuringus kasutatavaid seadmeid tuleb perioodiliselt kontrollida, puhastada, hooldada ja kalibreerida vastavalt standardsele töökorrale. Kogu nimetatud tegevus tuleb dokumenteerida. Vajaduse korral peab kalibreerimine olema seostatav siseriiklike või rahvusvaheliste mõõtestandarditega.

3. Uuringus kasutatavad seadmed ja materjalid ei tohi katsesüsteeme negatiivselt mõjutada.

4. Kemikaalid, reaktiivid ja lahused peavad olema varustatud etikettidega, millel on ära toodud nende nimetus (vajaduse korral koos kontsentratsiooniga), kehtivusaeg ja spetsiifilised hoidmisjuhised. Kättesaadav peab olema teave allika, valmistamiskuupäeva ja püsivuse kohta. Kehtivusaega võib pikendada dokumenteeritud hinnangu või analüüsi alusel.

5.   Katsesüsteemid

5.1.   Füüsikalised/keemilised

1. Füüsikaliste/keemiliste andmete saamiseks kasutatavad seadmed peavad olema sobivalt paigutatud ning sobiva konstruktsiooni ja võimsusega.

2. Tuleb tagada füüsikaliste/keemiliste katsesüsteemide terviklikkus.

5.2.   Bioloogilised

1. Andmete kvaliteedi tagamiseks tuleb bioloogiliste katsesüsteemide hoidmiseks, paigutamiseks, käitlemiseks ja hooldamiseks luua nõuetekohased tingimused ning neid säilitada.

2. Värskelt vastuvõetud loomseid ja taimseid katsesüsteeme tuleb hoida kuni nende tervisliku seisundi hindamiseni isoleeritult. Ebahariliku suremuse või haigestumuse korral ei või vastavat saadetist uuringutes kasutada ning see tuleb vajadusel humaanselt hävitada. Uuringu katsete alguskuupäeval peavad katsesüsteemid olema vabad uuringu eesmärki või läbiviimist mõjutada võivatest haigustest või seisunditest. Kui see on uuringu terviklikkuse säilitamise seisukohast vajalik, siis tuleb uuringu käigus haigestunud või vigastada saanud katsesüsteemid isoleerida ja neid ravida. Enne uuringu algust või uuringu ajal diagnoositud ja ravitud haigused tuleb registreerida.

3. Katsesüsteemide allikate, saabumiskuupäevade ja saabumisseisundite kohta teavet sisaldavaid dokumente tuleb säilitada.

4. Bioloogilisi katsesüsteeme tuleb uurimiskeskkonnaga aklimatiseerida piisava aja jooksul enne esimest katsealuse aine või võrdlusaine manustamist/pealepanekut.

5. Kogu katsesüsteemide nõuetekohaseks identifitseerimiseks vajalik teave peab olema kantud nende puuridele või mahutitele. Uuringu läbiviimise ajal nende puuridest või mahutitest väljavõetavad üksikud katsesüsteemid peavad võimalusel kandma asjakohast identifitseerivat teavet.

6. Kasutamise ajal tuleb katsesüsteemide puure või mahuteid sobivate ajavahemike järel puhastada ning need hügieeniliseks teha. Katsesüsteemiga kokkupuutuvad materjalid peavad uuringut mõjutavatel tasemetel olema saasteainevabad. Loomade allapanu tuleb vahetada mõistlike loomapidamistavade kohaselt. Kahjuritõrjevahendite kasutamine tuleb dokumenteerida.

7. Väliuuringutes kasutatavad katsesüsteemid tuleb paigutada selliselt, et pritsmete suund ning varasem pestitsiidide kasutamine uuringut ei häiriks.

6.   Katsealused ained ja võrdlusained

6.1.   Vastuvõtmine, käitlemine, proovivõtmine ja hoidmine

1. Katsealuste ainete ja võrdlusainete iseloomustust, vastuvõtukuupäeva, kehtivusaega ning vastuvõetud ja uuringutes kasutatud koguseid sisaldavaid dokumente tuleb säilitada.

2. Tuleb määratleda käitlemis-, proovivõtu- ja hoidmisprotseduurid, tagades võimalikult suurel määral homogeensuse ja püsivuse ning välistades saastamise ja segiajamise.

3. Hoiumahuti(d) peab (peavad) olema varustatud identifitseeriva teabega, kehtivusaja ja spetsiifiliste hoidmisjuhistega.

6.2.   Iseloomustamine

1. Iga katsealune aine ja võrdlusaine tuleb asjakohaselt identifitseerida (varustada näiteks koodi, CAS-numbri (Chemical Abstracts Service Registry Number), nime ja bioloogiliste parameetritega).

2. Iga uuringu puhul peavad iga katsealuste ainete või võrdlusainete partii sobivaks määratlemiseks olema teada identifitseerimist võimaldavad andmed, kaasa arvatud partii number, puhtus, koostis, kontsentratsioonid või muud omadused.

3. Kui katsealuse aine tarnib sponsor, peab olema olemas sponsori ja uurimisasutuse koostöös väljatöötatud mehhanism uurimisobjekti ehk katsealuse aine tõendamiseks.

4. Kõikide uuringute jaoks peab olema teada katsealuste ainete ja võrdlusainete püsivus hoidmis- ja uurimistingimustel.

5. Kui katsealune aine manustatakse või kantakse peale kanduris, tuleb kindlaks määrata katsealuse aine homogeensus, kontsentratsioon ja püsivus nimetatud kanduris. Väliuuringutes (näiteks segud paagis) kasutatavate katsealuste ainete puhul võib nimetatu kindlaks määrata eraldiseisvate laborikatsete alusel.

6. Igast katsealuste ainete partiist tuleb kõikide uuringute jaoks, välja arvatud lühiajalised uuringud, säilitada analüütilistel otstarvetel näidis.

7.   Standardne töökord

1. Uurimisasutusel peab olema olemas uurimisasutuse juhtkonna poolt heakskiidetud kirjalik standardne töökord, mis peab tagama nimetatud uurimisasutuse poolt kogutud andmete kvaliteedi ja terviklikkuse. Uurimisasutuse juhtkond peab heaks kiitma standardse töökorra parandused.

2. Igas eraldiseisvas uurimisasutuse üksuses või alal peab olema viivitamatult kättesaadav selles teostatavate tegevuste seisukohast asjakohane kehtiv standardne töökord. Nimetatud standardse töökorra lisana võib kasutada avaldatud käsiraamatuid, analüütilisi meetodeid, artikleid ja teatmikke.

3. Kõik uuringuga seotud kõrvalekalded standardsest töökorrast tuleb dokumenteerida ning uuringu juhataja ja põhiuurijad peavad asjakohasusel kinnitama, et on neist teadlikud.

4. Standardne töökord peab olema olemas vähemalt alltoodud uurimisasutuse tegevuste kategooriate jaoks, kuid see võib olla olemas ka uurimisasutuse muude tegevuste kategooriate jaoks. Iga pealkirja all antud üksikasju tuleb käsitleda illustratiivsete näidetena.

1. 

Katsealused ained ja võrdlusained

Vastuvõtmine, identifitseerimine, märgistamine, käitlemine, proovivõtmine ja hoidmine

2. 

Seadmed, materjalid ja reaktiivid

a) 

Seadmed:

kasutamine, hooldus, puhastamine ja kalibreerimine.

b) 

Arvutipõhised süsteemid:

õigsuse kontrollimine, kasutamine, hooldus, turvalisus, dokumentide muudatuste haldus ja varukoopiad.

c) 

Materjalid,reaktiivid ja lahused:

ettevalmistamine ja märgistamine.

3. 

Registreerimine, aruandlus, säilitamine ja otsing

Uuringute kodeerimine, andmete kogumine, aruannete ettevalmistamine, indekseerimissüsteemid, andmete käitlemine, sh arvutipõhiste süsteemide kasutamine.

4. 

Katsesüsteem (vajaduse korral)

a) Ruumi ettevalmistamine ja keskkonnatingimused katsesüsteemi jaoks.

b) Protseduurid katsesüsteemi vastuvõtuks, üleviimiseks, nõuetekohaseks paigutamiseks, iseloomustamiseks, identifitseerimiseks ja katsesüsteemi eest hoolitsemiseks.

c) Katsesüsteemi ettevalmistamine, tähelepanekud ja uurimised enne uuringu alustamist, selle ajal ja selle lõpetamisel.

d) Uuringu ajal surnuna või suremas olevana leitud üksikute katsesüsteemi isendite käitlemine.

e) Proovide kogumine, identifitseerimine ja käitlemine, kaasa arvatud lahang ja histopatoloogia.

f) Katsesüsteemide asetamine ja paigutamine katselappidele.

5. 

Kvaliteedi tagamise protseduurid

Kvaliteedi tagamise programmi töötajate tegutsemine ülevaatuste planeerimisel, programmide koostamisel, ülevaatuste läbiviimisel ja dokumenteerimisel ning nende kohta aruannete koostamisel.

8.   Uuringu teostamine

8.1.   Uuringukava

1. Iga uuringu jaoks peab enne uuringu alustamist olema olemas kirjalik kava. Uuringu juhataja peab uuringukava dateeritud allkirjaga heaks kiitma ning kvaliteedi tagamise programmi töötajad peavad tõendama selle vastavust GLP põhimõtetele, nagu on kindlaks määratud II jao punkti 2.2 alapunktis b. Kui uuringu teostamise asukohamaa õigusnormid seda nõuavad, siis peavad uuringukava heaks kiitma ka uurimisasutuse juhtkond ja sponsor.

2. 

a) Uuringukavva tehtavaid muudatusi tuleb põhjendada, uuringu juhataja peab need dateeritud allkirjaga heaks kiitma ja neid tuleb säilitada koos uuringukavaga.

b) Kõrvalekaldeid uuringukavast tuleb kirjeldada ja selgitada ning kinnitada, et ollakse neist teadlik; need tuleb uuringu juhataja ja/või põhiuurija(te) poolt õigeaegselt dateerida ning neid tuleb säilitada koos uuringu töötlemata andmetega.

3. Lühiajaliste uuringute puhul võib kasutada uuringule omaste lisadega täiendatud üldist uuringukava.

8.2.   Uuringukava sisu

Uuringukava peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

1. 

Uuringu, katsealuse aine ja võrdlusaine identifitseerimine:

a) kirjeldav nimetus;

b) teatis, millega avaldatakse uuringu olemus ja otstarve;

c) katsealuse aine identifitseerimine koodi või nimega (IUPAC; CAS-number, bioloogilised parameetrid jne);

d) kasutatav võrdlusaine.

2. 

Teave sponsori ja uurimisasutuse kohta:

a) sponsori nimi ja aadress;

b) uuringuga seotud uurimisasutuste ja uurimiskohtade nimed ja aadressid;

c) uuringu juhataja nimi ja aadress;

d) põhiuurija(te) nimi (nimed) ja aadress(id) ning uuringu juhataja poolt delegeeritud ja põhiuurija(te) vastutusel oleva(d) uuringujärk (-järgud).

3. 

Kuupäevad:

a) uuringu juhataja poolt uuringukava allkirjaga heakskiitmise kuupäev. Kui see on uuringu teostamise riigis siseriikliku määruse või õigusakti alusel nõutud, siis uurimisasutuse juhtkonna ja sponsori poolt uuringukava allkirjaga heakskiitmise kuupäev;

b) katsete tegemise kavatsetav algus- ja lõpukuupäev.

4. 

Katsemeetodid:

Viide kasutatavale OECD katsejuhendile või muule katsejuhendile või meetodile.

5. 

Muud punktid (vajaduse korral) :

a) katsesüsteemi valimise põhjendus;

b) katsesüsteemi iseloomustus, näiteks liik, liin, alamliin, tarneallikas, number, kehakaalu ulatus, sugu, vanus ja muu asjakohane teave;

c) manustamismeetod ning selle valiku põhjus;

d) dooside tasemed ja/või kontsentratsioon(id), sagedus ning manustamise/pealepaneku kestus;

e) üksikasjalik teave katsete kava kohta, sh uuringu kronoloogilise protseduuri kirjeldus, kõik meetodid, materjalid ja tingimused, analüüsi tüüp ja sagedus, teostatavad mõõtmised, tähelepanekud ja uurimised ning kasutatavad statistilised meetodid (kui neid kasutatakse).

6. 

Dokumendid:

Säilitatavate dokumentide nimekiri.

8.3.   Uuringu läbiviimine

1. Igale uuringule tuleb omistada unikaalne tunnus. Kõik sellise uuringuga seotud ained peavad olema nimetatud tunnusega varustatud. Uuringu proovid tuleb nende päritolu kinnitamiseks identifitseerida. Selline identifitseerimine peab tagama jälgitavuse, nagu see on proovi ja uuringu seisukohast asjakohane.

2. Uuring tuleb viia läbi vastavalt uuringukavale.

3. Kõik uuringu läbiviimisel kogutud andmed tuleb andmeid sisestava isiku poolt registreerida kohe, operatiivselt, täpselt ja loetavalt. Nimetatud kirjed tuleb allkirjastada või nimetähtedega märgistada ja dateerida.

4. Töötlemata andmete muudatused tuleb teha ilma eelnevat kirjet varjamata, tuleb ära näidata muudatuse põhjus ning muudatuse tegija peab muudatuse dateerima ja allkirjastama või nimetähtedega märgistama.

5. Vahetu arvutipõhise sisendina saadud andmed tuleb vahetu andmesisestuse eest vastutava(te) isiku(te) poolt identifitseerida andmete sisestamise ajal. Arvutipõhise süsteemi tehniline lahendus peab alati võimaldama täielike kontrolljälgede säilitamist, et kõik andmetesse tehtud muudatused oleks nähtavad ilma originaalandmeid varjamata. Kõiki andmetesse tehtud muudatusi peab olema võimalik seostada nimetatud muudatused teinud isikutega, kasutades näiteks kellaaja ja dateeringuga varustatud (elektroonilisi) allkirju. Tuleb ära tuua muudatuste põhjus.

9.   Uurimistulemuste esitamine

9.1.   Üldsätted

1. Iga uuringu kohta tuleb koostada lõpparuanne. Lühiajaliste uuringute puhul võib koostada uuringule omaste lisandustega täiendatud standardiseeritud lõpparuande.

2. Uuringusse kaasatud põhiuurijate või teadlaste aruanded tuleb nende poolt allkirjastada ja dateerida.

3. Andmete paikapidavuse eest vastutuse võtmise väljendamiseks peab uuringu juhataja lõpparuande allkirjastama ja dateerima. Tuleb ära näidata vastavuse määr käesolevatele hea laboritava põhimõtetele.

4. Parandused ja lisandused tuleb lõpparuandesse teha muudatuste vormis. Muudatustes tuleb selgelt ja üksikasjalikult esitada paranduste või lisanduste põhjus ning uuringu juhataja peab need allkirjastama ja dateerima.

5. Kui lõpparuanne vormindatakse ümber vastavalt siseriikliku registreeriva või reguleeriva asutuse esitamisnõuetele, ei tähenda see lõpparuande parandamist, sellele lisanduse tegemist ega selle muutmist.

9.2.   Lõpparuande sisu

Lõpparuanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

1. 

Uuringu, katsealuse aine ja võrdlusaine identifitseerimine:

a) kirjeldav nimetus;

b) katsealuse aine identifitseerimine koodi või nimega (IUPAC; CAS-number, bioloogilised parameetrid jne);

c) võrdlusaine identifitseerimine nimega;

d) katsealuse aine iseloomustus, kaasa arvatud selle puhtus, püsivus ja homogeensus.

2. 

Teave sponsori ja uurimisasutuse kohta:

a) sponsori nimi ja aadress;

b) uuringusse kaasatud uurimisasutuste ja uurimiskohtade nimed ja aadressid;

c) uuringu juhataja nimi ja aadress;

d) põhiuurija(te) nimi (nimed) ja aadress(id) ning asjakohasusel ka delegeeritud uuringujärk (-järgud);

e) nende teadlaste nimed ja aadressid, kelle aruanded on lõpparuandesse lisatud

3. 

Kuupäevad:

katsete teostamise algus- ja lõpukuupäev.

4. 

Teatis:

Kvaliteedi tagamise programmi teatis, milles on loetletud teostatud ülevaatuste tüübid ja kuupäevad, kaasa arvatud kontrollitud järk (järgud) ning asjakohasusel ka ülevaatuse tulemuste juhtkonnale ja uuringu juhatajale ja põhiuurija(te)le esitamise kuupäevad. Nimetatud teatis on kinnituseks ka selle kohta, et lõpparuanne peegeldab töötlemata andmeid.

5. 

Materjalide ja katsemeetodite kirjeldus:

a) kasutatud meetodite ja materjalide kirjeldus;

b) viide OECD katsejuhendile või muule katsejuhendile või meetodile.

6. 

Tulemused:

a) tulemuste kokkuvõte;

b) kogu uuringukavaga nõutav teave ja kõik uuringukavaga nõutavad andmed;

c) tulemuste esitamine, sh arvutused ja statistilise olulisuse määramised;

d) tulemuste hindamine ja arutelu nende üle ning asjakohasusel ka järeldused.

7. 

Hoidmine:

Uuringukava, katsealuste ainete ja võrdlusainete näidiste, proovide, töötlemata andmete ja lõpparuande hoiukoht (-kohad).

10.   Dokumentide ja materjalide hoidmine ja säilitamine

10.1.

Asjakohaste asutuste poolt määratud aja jooksul tuleb säilitada arhiivides järgmist:

a) iga uuringu uuringukava, töötlemata andmed, katsealuste ainete ja võrdlusainete näidised, proovid ning lõpparuanne;

b) dokumendid kõikide kvaliteedi tagamise programmi töötajate poolt teostatud ülevaatuste kohta ning üldprogrammid;

c) dokumendid töötajate erialase ettevalmistuse, väljaõppe ja kogemuste kohta ning töötajate ametijuhendid;

d) dokumendid ja aruanded seadmete hoolduse ja kalibreerimise kohta;

e) arvutipõhiste süsteemide õigsuse kontrollimise dokumentatsioon;

f) standardse töökorra ajalooline register;

g) keskkonnaseire dokumendid.

Nõutava säilitamisaja puudumisel tuleb uuringumaterjalide lõplik hävitamine dokumenteerida. Kui katsealuste ainete ja võrdlusainete näidised ja proovid hävitatakse mingil põhjusel enne nõutava säilitamisaja möödumist, tuleb seda põhjendada ja see dokumenteerida. Katsealuste ainete ja võrdlusainete näidiseid ja proove tuleb säilitada vaid seni, kui preparaadi kvaliteet võimaldab hindamist teostada.

10.2.

Arhiivides säilitatavad materjalid tuleb nende korrapärase hoidmise ja hilisema leidmise hõlbustamiseks indekseerida.

10.3.

Arhiividele peab olema juurdepääs vaid juhatuse poolt volitatud töötajatel. Materjalide arhiivi ja arhiivist välja liikumine tuleb nõuetekohaselt registreerida.

10.4.

Kui uurimisasutus või lepingu alusel arhiveerimisteenust pakkuv organisatsioon oma tegevuse lõpetab ning tal puudub õigusjärglane, siis tuleb arhiiv viia üle uuringu(te) sponsori(te) arhiividesse.



II LISA

A OSA



Kehtetuks tunnistatud direktiiv ja selle muudatus

(Artikkel 6)

Nõukogu direktiiv 87/18/EMÜ

(EÜT L 15, 17.1.1987, lk 29)

Komisjoni direktiiv 1999/11/EÜ

(EÜT L 77, 23.3.1999, lk 8)

B OSA



Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajad

(Artikkel 6)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtaeg

87/18/EMÜ

30. juuni 1988

1999/11/EÜ

30. september 1999



III LISA



Vastavustabel

Direktiiv 87/18/EMÜ

Käesolev direktiiv

Artiklid 1–5

Artiklid 1–5

Artikkel 6

—

—

Artikkel 6

—

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikkel 8

Lisa

I lisa

—

II lisa

—

III lisa


( 1 ) ELT C 85, 8.4.2003, lk 138.

( 2 ) Euroopa Parlamendi 1. juuli 2003. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta otsus.

( 3 ) EÜT L 15, 17.1.1987, lk 29. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 1999/11/EÜ (EÜT L 77, 23.3.1999, lk 8).

( 4 ) EÜT 196, 16.8.1967, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

( 5 ) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1.

( 6 ) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 2003/63/EÜ (ELT L 159, 27.6.2003, lk 46).

( 7 ) EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.