Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 175,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, ( 3 )

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 4 ) vastavalt lepituskomisjonis 15. jaanuaril 2003 heakskiidetud ühistekstile

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühenduse keskkonnakaitsealaste õigusaktide eesmärk on aidata kaasa keskkonna kvaliteedi säilitamisele, kaitsmisele ja parandamisele ning inimeste tervise kaitsele.

(2)	Ühenduse keskkonnakaitsealased õigusaktid sisaldavad sätteid riigiasutuste ja muude asutuste poolt selliste otsuste tegemise kohta, millel võib olla oluline mõju keskkonnale ning inimeste tervisele ja heaolule.

(3)

Üldsuse tõhus kaasamine otsuste tegemisse võimaldab üldsusel väljendada ja otsustajatel arvesse võtta arvamusi ja probleeme, mis võivad olla selliste otsuste puhul asjakohased, ning suurendada otsustamisprotsessi vastutustundlikkust ja läbipaistvust, panustada üldsuse teadlikkusesse keskkonnaküsimustes ning avaldada toetust vastuvõetavatele otsustele.

(4)	Osavõttu, sealhulgas ühenduste, organisatsioonide ja rühmade osavõttu ning eelkõige keskkonnakaitset toetavate valitsusväliste organisatsioonide osavõttu tuleb seega toetada, edendades muu hulgas üldsusele pakutavat keskkonnaalast haridust.

(5)

25. juunil 1998 kirjutas Eurooa Ühendus alla ÜRO Euroopa Majandusorganisatsiooni keskkonnateabele juurdepääsu, keskkonnaasjade üle otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile (“Århusi konventsioon”). Ühenduse õigusaktid tuleb viia vastavusse kõnealuse konventsiooniga, et ühendus saaks selle ratifitseerida.

(6)	Århusi konventsiooni eesmärkide hulgas on soov tagada keskkonnaküsimuste üle otsustamisel üldsuse kaasamise õigus, et aidata kaitsta iga inimese õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu tagamiseks piisav.

(7)	Århusi konventsiooni artiklis 6 sätestatakse üldsuse kaasamine otsuste tegemisse, mis on seotud konventsiooni I lisas loetletud tegevustega ning muude tegevustega, mida ei ole kõnealuses lisas loetletud, kuid millel võib olla oluline mõju keskkonnale.

(8)	Århusi konventsiooni artiklis 7 sätestatakse üldsuse kaasamine keskkonnaküsimustega seotud kavadesse ja programmidesse.

(9)	Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetes 2 ja 4 sätestatakse juurdepääs kohtu- ja muudele menetlustele, et vaidlustada otsuste, seaduste või puuduste sisulist ja protseduurilist seaduslikkust seoses konventsiooni artikli 6 kohase üldsuse kaasamisega.

(10)

Tuleks kehtestada sätted teatavate keskkonnakaitsealaste direktiivide puhul, millega nõutakse liikmesriikidelt keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamist, kuid mis ei sisalda piisavalt sätteid üldsuse kaasamiseks, et tagada üldsuse kaasamine vastavalt Århusi konventsiooni ning eriti selle artikli 7 sätetele. Teistes asjakohastes ühenduse õigusaktides on juba sätestatud üldsuse kaasamine kavade ja programmide koostamisse ja tulevikku silmas pidades lisatakse Århusi konventsioonile vastavad üldsuse kaasamise nõuded asjakohastesse õigusaktidesse juba nende loomisjärgus.

(11)

Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) ( 5 ) ja nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta) ( 6 ) tuleks muuta, et tagada nende täielik vastavus Århusi konventsiooni sätetega, eriti selle artikliga 6 ja artikli 9 lõigetega 2 ja 4.

(12)

Kuna kavandatud meetmete eesmärki, nimelt aidata kaasa Århusi konventsioonist tulenevate kohustuste rakendamisele, ei suuda liikmesriigid saavutada ning see on oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, kui on vaja nimetatud eesmärgi saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa Århusi konventsioonist tulenevate kohustuste rakendamisele, eelkõige:

1. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab “üldsus” ühte või mitut füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendusi, organisatsioone või rühmi.

2. Liikmesriigid tagavad, et üldsusele antakse õigeaegsed ja tõhusad võimalused võtta osa I lisas loetletud sätete alusel koostatud kavade ja programmide ettevalmistamisest, muutmisest ja läbivaatamisest.

3. Liikmesriigid määratlevad, milline on see üldsus, kellel on õigus lõike 2 kohaseks osalemiseks, sealhulgas asjakohased valitsusvälised organisatsioonid, mis vastavad siseriiklike õigusaktidega seatud nõuetele, näiteks keskkonnakaitset soodustavad organisatsioonid.

Liikmesriigid määravad käesoleva artikli alusel üldsuse kaasamise üksikasjaliku korra kindlaks nii, et üldsusel on võimalik tõhusalt ette valmistada ja osaleda.

Nähakse ette mõistlikud tähtajad, mis annavad üldsusele piisavalt aega igas etapis käesoleva artikli kohaselt osalemiseks.

4. Käesolevat artiklit ei kohaldata kavade ega programmide suhtes, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse.

5. Käesolevat artiklit ei kohaldata I lisas sätestatud kavade ja programmide suhtes, mille suhtes kehtib üldsuse kaasamise kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivile 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta ( 7 ) või vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivile 2000/60/EÜ millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. ( 8 )

1. Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 10 punktile b lisatakse järgmine lause:

“Selle mõiste kohaldamisel loetakse toimingu iga muudatus või laiendamine oluliseks, kui see muudatus või laiendamine ise ei ületa I lisas sätestatud võimalikke künniseid.”

b) lisatakse järgmised punktid:

“13. üldsus – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendused, organisatsioonid või rühmad;

14. asjaomane üldsus – üldsus, keda loa väljastamise või kaasajastamise või loatingimuste kaasajastamise otsuse tegemine mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud; selle määratluse puhul arvestatakse, et selline huvi on keskkonnakaitset edendavatel valitsusevälistel organisatsioonidel, kes vastavad siseriiklike õigusaktidega sätestatud nõuetele;”

3. Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Liikmesriigid tagavad, et asjaomasele üldsusele antakse õigeaegsed ja tõhusad võimalused võtta osa järgmistest menetlustest:

— uute käitiste lubade väljastamine,

— loa väljastamine käitise töö oluliseks muutmiseks,

— käitise loa või loatingimuste ajakohastamine vastavalt artikli 13 lõike 2 esimesele taandele.

Sellisest menetlusest võetakse osa V lisas sätestatud korras.”;

b) lisatakse järgmine lõige:

“5. Kui otsus on tehtud, teatab pädev asutus sellest üldsusele asjakohases korras ja avalikustab järgmise teabe:

a) otsuse sisu, sealhulgas loa ja kõikide tingimuste ja ajakohastamiste koopiad; ja

b) otsuse tegemise aluseks olnud põhjused ja kaalutlused pärast üldsuse väljendatud murede ja arvamustega tutvumist, sealhulgas teave üldsuse kaasamise korra kohta.”

4. Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 15a

Õiguskaitse kättesaadavus

Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas siseriikliku õigussüsteemiga oleks asjaomasel elanikkonnal:

a) kellel on küllaldane huvi või

b) kelle õigust on kahjustatud, kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks,

juurdepääs kaebuste lahendamisele kohtus või mõnes muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduslikult asutatud, et vaidlustada otsuste, seaduste ja puuduste sisulist või protseduurilist seaduslikkust seoses käesoleva direktiivi sätete kohase üldsuse kaasamisega.

Liikmesriigid määravad kindlaks, mis etapis võib otsuseid, seadusi või puudusi vaidlustada.

Liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab küllaldase huvi ja õiguse kahjustatuse, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele laialdane juurdepääs õiguskaitsele. Sel eesmärgil loetakse käesoleva artikli punkti a tähenduses piisavaks kõikide valitsusväliste organisatsioonide huvi, kui need vastavad artikli 2 lõikes 14 loetletud nõuetele. Samuti võib eeldada, et sellistel organisatsioonidel on õigusi, mida saab kahjustada käesoleva artikli punkti b tähenduses.

Käesoleva artikli sätted ei välista eelnevat läbivaatamise menetluse võimalust haldusasutuse ees ega mõjuta nõuet ammendada läbivaatamismenetlus halduskorras enne asja kohtusse läbivaatamisele saatmist, kui siseriiklike õigusaktide alusel on selline nõue olemas.

Iga selline menetlus on erapooletu, õiglane, õigeaegne ja mitte üle jõu käivalt kulukas.

Käesoleva artikli sätete tõhususe soodustamiseks tagavad liikmesriigid, et üldsusele tehtaks kättesaadavaks praktiline teave halduslikus või kohtulikus korras läbivaatamismenetluste kasutamise võimaluse kohta.”

5. Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Kui liikmesriik teab, et käitise tegevusel on teise liikmesriigi keskkonnale tõenäoliselt oluline negatiivne mõju või kui liikmesriik, mida tõenäoliselt oluliselt mõjutatakse, seda nõuab, edastab liikmesriik, kelle territooriumil artikli 4 või artikli 12 lõike 2 kohane loataotlus on esitatud, V lisa kohaselt esitatava või kättesaadavaks tehtava teabe teisele liikmesriigile samal ajal, kui ta teeb selle kättesaadavaks oma kodanikele. Niisugune teave on aluseks kõikidele konsultatsioonidele, mis võivad osutuda vajalikuks kahe liikmesriigi vastastikuste ja võrdväärsete suhete raames.”

b) lisatakse järgmised lõiked:

“3. Kui pädev asutus teeb taotluse kohta otsuse, tuleb võtta arvesse kõiki lõigete 1 ja 2 kohaste konsultatsioonide tulemusi.

4. Pädev asutus teatab igale liikmesriigile, kellega on lõike 1 kohaselt konsulteeritud, taotluse kohta tehtud otsusest ning edastab talle artikli 15 lõikes 5 osutatud teabe. See liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et nimetatud teave saaks nõuetekohasel viisil kättesaadavaks tema territooriumi asjaomasele üldsusele.”

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise ja tõhususe aruande 25. juuniks 2009. Pidades silmas keskkonnakaitsenõuete edasist integreerimist kooskõlas asutamislepingu artikliga 6 ja võttes arvesse käesoleva direktiivi rakendamisest liikmesriikides saadud kogemusi, lisatakse aruandele vajaduse korral käesoleva direktiivi muutmise ettepanekud. Eelkõige peab komisjon silmas vajadust laiendada käesoleva direktiivi kohaldamisala teistele keskkonnaga seotud kavadele ja programmidele.

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 25. juuniks 2005. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

( 4 ) Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2001. aasta arvamus (EÜT C 112, 9.5.2002, lk 125), nõukogu 25. aprilli 2002. aasta ühine seisukoht (EÜT C 170 E, 16.7.2002, lk 22) ja Euroopa Parlamendi 5. septembri 2002. aasta otsus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 30. jaanuari 2003. aasta otsus ja nõukogu 4. märtsi 2003. aasta otsus.

( 5 ) EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40. Direktiivi on muudetud direktiiviga 97/11/EÜ (EÜT L 73, 14.3.1997, lk 5).

( 8 ) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).

( 9 ) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 96/350/EÜ (EÜT L 135, 6.6.1996, lk 32).

( 10 ) EÜT L 78, 26.3.1991, lk 38. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 98/101/EÜ (EÜT L 1, 5.1.1999, lk 1).

( 12 ) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 94/31/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 28).

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/92/EL, EMPs kohaldatav tekst 13. detsember 2011,	L 26	1	28.1.2012