2001L0112 — ET — 27.04.2012 — 005.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/112/EÜ, 20. detsember 2001, toiduks ettenähtud puuvilja ja marja mahlade ning teatavate samalaadsete toodete kohta (EÜT L 010, 12.1.2002, p.58) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 273 |
1 |
17.10.2007 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1332/2008, 16. detsember 2008, |
L 354 |
7 |
31.12.2008 |
|
|
L 212 |
42 |
15.8.2009 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2012/12/EL, 19. aprill 2012, |
L 115 |
1 |
27.4.2012 |
|
Parandatud:
NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/112/EÜ,
20. detsember 2001,
toiduks ettenähtud puuvilja ja marja mahlade ning teatavate samalaadsete toodete kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Teatavaid toiduaineid käsitlevaid vertikaaldirektiive tuleks lihtsustada, et vastavalt Euroopa Nõukogu 11. ja 12. detsembril 1992. aastal Edinburghis tehtud ning 10. ja 11. detsembril 1993. aastal Brüsselis kinnitatud järeldustele arvesse võtta ainult neid olulisi nõudeid, millele nimetatud direktiividega hõlmatud tooted peavad vastama, et oleks võimalik nende vaba liikumine siseturul. |
|
(2) |
Nõukogu 21. septembri 1993. aasta direktiivi 93/77/EMÜ ( ►C1 puuvilja ja marja mahlade ◄ ja teatavate samalaadsete toodete kohta) ( 4 ) eesmärk oli kodifitseerida sama valdkonda käsitleva direktiivi 75/726/EMÜ ( 5 ) sätted. |
|
(3) |
Direktiive 75/726/EMÜ ja 93/77/EMÜ on põhjendatud asjaoluga, et erinevused inimtoiduks ettenähtud ►C1 puuvilja ja marja mahlu ja -nektareid ◄ käsitlevates siseriiklikes õigusaktides võivad tekitada ebaausat konkurentsi ja eksitada tarbijaid ning avaldada sellega otsest mõju ühisturu kujunemisele ja toimimisele. |
|
(4) |
Seetõttu on nimetatud direktiividega sätestatud kõnealuste toodete koostist, kinnistatud nimetuste kasutamist, tootmisnõudeid ja märgistamist reguleerivad ühiseeskirjad, et tagada nende toodete vaba liikumine ühenduses. |
|
(5) |
Selguse huvides tuleks direktiiv 93/77/EMÜ uuesti sõnastada, et muuta ►C1 puuvilja ja marja mahlade ◄ ja teatavate samalaadsete toodete tootmis- ja turustamistingimusi käsitlevad eeskirjad kättesaadavamaks. |
|
(6) |
Samuti tuleks direktiiv 93/77/EMÜ viia kooskõlla toiduaineid käsitlevate ühenduse üldiste õigusaktidega, eelkõige märgistamist, värvaineid, magusaineid ja muid lubatud lisaaineid käsitlevate õigusaktidega. |
|
(7) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, ( 6 ) eriti selle artikli 7 lõikeid 2 ja 5 tuleks kohaldada teatavatel tingimustel. Kui toode on ►C1 puuvilja ja marja mahla ◄ ja kontsentraadist saadud ►C1 puuvilja ja marja mahla ◄ segu ning kui ►C1 puuvilja ja marja nektar ◄ on täielikult või osaliselt saadud või toodetud kontsentreeritud tootest, tuleb see selgelt märkida. Märgistusel esitatud koostisosade loetelu hõlmab nii kasutatud ►C1 puuvilja ja marja mahlu ◄ kui kontsentraadist saadud ►C1 puuvilja ja marja mahlu ◄ . |
|
(8) |
Vastavalt nõukogu 24. septembri 1990. aasta direktiivile 90/496/EMÜ toidu toitumisalase teabega märgistuse kohta ( 7 ) on mõnedes liikmesriikides lubatud lisada nimetatud direktiivis määratletud toodetele vitamiine. Siiski pole kavandatud selle võimaluse laiendamist kogu ühendusele. Seetõttu on liikmesriikidel vabadus lubada või keelata vitamiinide ja ►C1 mineraaltoitainete ◄ lisamist osana tootmisprotsessist. Siiski tuleks ühenduses alati järgida toodete vaba liikumise põhimõtet vastavalt asutamislepingus sätestatud eeskirjadele ja põhimõtetele. |
|
(9) |
Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaselt ei ole liikmesriikide tasandil võimalik piisaval määral saavutada käesoleva direktiivi eesmärki kehtestada asjaomaste toodete kohta ühised määratlused ja eeskirjad ning viia sätted kooskõlla ühenduse üldiste õigusaktidega, ning seega on nimetatud eesmärk käesoleva direktiivi laadi tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil. Käesolev direktiiv kehtib üksnes ulatuses, mis on vajalik kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. |
|
(10) |
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, ( 8 ) millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord. |
|
(11) |
Vaba liikumise uute tõkete vältimiseks peaksid liikmesriigid kõnealuste toodete puhul hoiduma käesoleva direktiiviga sätestamata siseriiklike sätete vastuvõtmisest, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Käesolevat määrust kohaldatakse I lisas loetletud toodete suhtes.
Kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse I lisas määratletud toodete suhtes toidualaseid liidu õiguse sätteid, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) ( 9 ).
▼M4 —————
Artikkel 3
Direktiivi 2000/13/EÜ kohaldatakse I lisas määratletud toodete suhtes järgmistel tingimustel:
a) I lisas loetletud tootenimetusi kasutatakse ainult kõnealuses lisas märgitud toodete puhul ja, ilma et see piiraks punkti b kohaldamist, tuleb neid kauplemisel nende toodete määratlemiseks kasutada;
b) alternatiivina punktis a osutatud tootenimetustele sätestatakse III lisas erinimetuste loetelu; neid nimetusi võib kasutada III lisas sätestatud keeles ja tingimustel.
2) Kui toode on saadud ühest puuvilja või marja liigist, asendatakse sõna „puuvili ja mari” liigi nimetusega.
3) Kahest või enamast puuvilja- või marjaliigist valmistatud toodete (välja arvatud sidruni- ja/või laimimahla kasutamisel vastavalt I lisa II osa punktis 2 sätestatud tingimustele) nimetus sisaldab koostisainete loetelus märgitud kasutatud puuviljade ja marjade loetelu puuvilja- ja marjamahlade või -püreede mahu järgi kahanevas järjestuses. Juhul kui toode on valmistatud kolmest või enamast puuvilja- või marjaliigist, võib märke kasutatud puuviljade või marjade kohta asendada sõnadega „mitu puuvilja/marja” sobivas käändes või muu samalaadse sõnastusega või kasutatud puuviljade/marjade liikide arvuga.
▼M4 —————
5) I lisa I osas määratletud toodete esialgse oleku taastamise puhul ainete abil, mis on selleks tingimata vajalikud, ei ole vaja kanda märgistusele sellel eesmärgil kasutatud koostisaineid.
Viljaliha ja viljarakkude lisamine puuvilja ja marja mahlale, nagu on määratletud II lisas, näidatakse märgistuses.
6) Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ artikli 7 lõigete 2 ja 5 kohaldamist, kantakse puuvilja ja marja mahla ning puuvilja ja marja mahla kontsentreeritud mahlast segude ning täielikult või osaliselt ühest või mitmest kontsentreeritud tootest saadud puuviljanektari märgistusele vastavalt sõnad ►M3 „kontsentreeritud mahlast/püreest” ◄ või ►M3 „osaliselt kontsentreeritud mahlast/püreest” ◄ . Kõnealune teave märgitakse toote nimetuse lähedusse taustast hästi eristuvate selgesti loetavate tähtedega.
7) Puuvilja ja marja nektarite puhul esitatakse märgistusel puuvilja ja marja mahla, -püree või nende koostisainete segu miinimumsisaldus märkega „puuvilja/marja sisaldus:… vähemalt… %”. Kõnealune teave peab paiknema toote nimetusega samas vaateväljas.
Artikkel 4
I lisa I osa punktis 2 osutatud kontsentreeritud puuvilja- ja marjamahla märgistusel, mis ei ole ette nähtud tarnimiseks lõpptarbijale, peab olema viide sidrunimahla, laimimahla või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1333/2008 (toidu lisaainete kohta) ( 10 ) lubatud happesust reguleerivate ainete olemasolu ja lisatud koguse kohta. Kõnealune viide peab asuma ühel järgmistest kohtadest:
— pakendil,
— pakendi külge kinnitatud etiketil või
— saatedokumendil.
Artikkel 5
I lisas määratletud toodete puhul ei võta liikmesriigid vastu käesoleva direktiiviga sätestamata siseriiklikke norme.
Käesolevat direktiivi kohaldatakse I lisas määratletud toodete suhtes, mis on liidus turule viidud vastavalt määrusele (EÜ) nr 178/2002.
Artikkel 6
Ilma et see piiraks nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/107/EMÜ (toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) ( 11 ) kohaldamist, võib I lisa I osas määratletud toodete valmistamisel kasutada üksnes I lisa II osas loetletud töötlemisviise ja aineid ning II lisale vastavaid toorainet. Lisaks selle peavad puuvilja ja marja nektarid vastama IV osa sätetele.
Artikkel 7
Käesoleva direktiivi lisade kohandamiseks asjaomastes rahvusvahelistes standardites tehtavate muudatustega ning tehnika arengu arvesse võtmiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 7a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi lisade, välja arvatud I lisa I osa ja II lisa muutmise kohta.
Artikkel 7a
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 28. oktoobrist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.
Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
▼M4 —————
Artikkel 9
Direktiiv 93/77/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 12. juulist 2003.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile.
Artikkel 10
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid enne 12. juulit 2003. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.
Kõnealuseid meetmeid tuleb kohaldada nii, et see võimaldaks:
— lubada alates 12. juulist 2003 I lisas määratletud toodete turustamist, kui need vastavad käesolevas direktiivis sätestatud määratlustele ja eeskirjadele,
— keelata alates 12. juulist 2004 nende toodete turustamine, mis ei vasta käesolevale direktiivile.
Tooteid, mis ei vasta käesolevale direktiivile, kuid mis on märgistatud vastavalt direktiivile 93/77/EMÜ enne 12. juulit 2004, võib siiski turustada nende varude ammendumiseni.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 11
Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.
Artikkel 12
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
TOODETE NIMETUSED, MÄÄRATLUSED JA OMADUSED
I. MÕISTED
|
1. |
a) Puuvilja- ja marjamahl Käärimisvõimeline, kuid käärimata toode, mis saadakse puuviljade ja marjade söödavast osast, mis on veatu ja küps, värske või jahutatud või külmutatud ja pärineb ühest puuvilja- või marjaliigist või on mitme liigi segu, ning millel on asjaomase puuvilja- või marjamahlale iseloomulik värvus, lõhn ja maitse. Sobivate füüsikaliste töötlemisviiside abil sama liiki puuviljadest või marjadest saadud lõhna ja maitse, samuti viljaliha ja puuviljarakud võib taastada mahlas. Tsitrusviljade puhul peab mahl pärinema endokarbist. Laimimahla valmistamiseks võib aga kasutada kogu vilja. Mahlade puhul, mis valmistatakse puuviljadest ja marjadest koos seemnete ja koortega, seemnete ja koorte osakesi mahla ei jäeta. Seda sätet ei kohaldata juhtudel, kui seemnete ja koorte osakesi ei ole võimalik headele tootmistavadele vastava tootmise käigus eemaldada. Puuvilja- ja marjamahla tootmisel on lubatud mahla sisse segada puuvilja- ja marjapüreed. b) Puuvilja- ja marjamahl kontsentreeritud mahlast Toode, mis saadakse punktis 2 määratletud kontsentreeritud puuvilja- ja marjamahlast taastamisel joogiveega, mis vastab nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) ( 12 ) kriteeriumidele. Valmistoote lahustuvate kuivainete sisaldus peab vastama V lisas määratletud taastatud mahla Brixi miinimumväärtusele. Kui puuvilja- ja marjamahl kontsentreeritud mahlast on valmistatud puuviljast või marjast, mida V lisas ei ole nimetatud, on taastatud mahla Brixi miinimumväärtuseks kontsentraadi valmistamiseks kasutatud puuviljast või marjast eraldatud mahla Brixi väärtus. Sobivate füüsikaliste töötlemisviiside abil sama liiki puuviljadest või marjadest saadud lõhna ja maitse, samuti viljaliha ja puuviljarakud võib taastada puuvilja- ja marjamahlas kontsentreeritud mahlast. Puuvilja- ja marjamahl kontsentreeritud mahlast valmistatakse sobiva töötlemise teel, mille käigus säilitatakse samadest puuviljadest või marjadest saadud mahlale iseloomulikud põhilised füüsikalised, keemilised, organoleptilised ja toitainelised omadused. Puuvilja- ja marjamahla kontsentreeritud mahlast valmistamisel on lubatud segada puuvilja- ja marjamahla ja/või kontsentreeritud puuvilja- ja marjamahla sisse puuvilja- ja marjapüreed ja/või kontsentreeritud puuvilja- ja marjapüreed. |
|
2. |
Kontsentreeritud puuvilja- ja marjamahl
Toode, mis saadakse ühest või mitmest liigist saadud puuvilja- ja marjamahlas sisalduvast veest teatava osa füüsikalise eraldamise teel. Tarbijale valmistatud kontsentreeritud mahlas peab olema eraldatud vähemalt 50 % veest. Sobivate füüsikaliste töötlemisviiside abil sama liiki puuviljadest või marjadest saadud lõhna ja maitse, samuti viljaliha ja puuviljarakud võib taastada kontsentreeritud mahlas. |
|
3. |
Tõmmismahl
Toode, mis saadakse järgmiste viljade leotamisel vees: — viljaliharikkad terved puuviljad ja marjad, mille mahla ei ole võimalik eraldada mingite füüsikaliste töötlemisviiside abil, või — veetustatud terved puuviljad ja marjad. |
|
4. |
Mahlapulber
Toode, mis saadakse ühest või mitmest liigist valmistatud puuvilja- ja marjamahlast peaaegu kogu vee füüsikalise eraldamise teel. |
|
5. |
Puuvilja- ja marjanektar
Käärimisvõimeline, kuid käärimata toode, mis — saadakse kas vee või vee ja suhkrute ja/või mee lisamisega punktides 1–4 määratletud toodetele, puuvilja- ja marjapüreele ja/või kontsentreeritud puuvilja- ja marjapüreele ja/või nende toodete segule ning — vastab IV lisa nõuetele. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1924/2006 (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta) ( 13 ) kohaldamist, võib ilma lisatud suhkruta valmistatavate või vähendatud energiasisaldusega puuvilja- ja marjanektarite puhul suhkrud täielikult või osaliselt asendada magusainetega vastavalt määrusele (EÜ) nr 1333/2008. Sobivate füüsikaliste töötlemisviiside abil sama liiki puuviljadest või marjadest saadud lõhna ja maitse, samuti viljaliha ja puuviljarakud võib taastada nektaris. |
II. LUBATUD KOOSTISAINED, TÖÖTLEMISVIISID JA -AINED
1. Koostis
Puuvilja- ja marjamahlade, puuvilja- ja marjapüreede ning puuvilja- ja marjanektarite puhul, mis on valmistatud V lisas loetletud botaanilistele nimedele vastavatest liikidest, tuleb tootenimetuses esitada vastava puuvilja või marja üldnimetus. Kui puuvilja või marja liiki V lisas nimetatud ei ole, kasutatakse korrektset botaanilist nime või üldnimetust.
Puuvilja- ja marjamahla Brixi väärtus on sellise mahla Brixi väärtus, mis on saadud puuvilja ja marjade eraldamisel, ning seda ei saa muuta, välja arvatud juhul, kui mahl segatakse sama liigi puuvilja- või marjamahlaga.
Taastatud puuvilja- ja marjamahla ja -püree suhtes kohaldatav Brixi miinimumväärtus on kehtestatud V lisas ning ei hõlma võimalike täiendavate koostisainete või lisaainete lahustuvate kuivainete sisaldust.
2. Lubatud koostisained
I osas osutatud toodetele võib lisada ainult järgmisi koostisaineid:
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1925/2006 (vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta) ( 14 ) määratletud vitamiinid ja mineraalained;
— vastavalt määrusele (EÜ) nr 1333/2008 lubatud toidu lisaained;
ning lisaks:
— puuvilja- ja marjamahla, kontsentreeritud mahlast puuvilja- ja marjamahla ning kontsentreeritud puuvilja- ja marjamahla puhul taastatud lõhn, maitse, viljaliha ja puuviljarakud;
— viinamarjamahla puhul taastatud viinhappe soolad;
— puuvilja- ja marjanektarite puhul taastatud lõhn, maitse, viljaliha ja puuviljarakud; suhkrud ja/või mesi kuni 20 % ulatuses valmistoote kogukaalust ja/või magusained.
— Väite, et puuvilja- ja marjanektarile ei ole suhkruid lisatud, ja iga väite, millel on tarbija jaoks tõenäoliselt sama tähendus, võib esitada ainult siis, kui toode ei sisalda mingeid lisatud mono- ega disahhariide ega mingit muud selle magustamisomaduste tõttu kasutatud toitu, sh määruses (EÜ) nr 1333/2008 määratletud magusaineid. Kui suhkrud on puuvilja- ja marjanektaris looduslikult olemas, tuleks märgistusel esitada ka väide „sisaldab looduslikult esinevaid suhkruid”;
— III lisa punktis a, punkti b esimeses taandes, punktis c, punkti e teises taandes ja punktis h osutatud toodete puhul suhkrud ja/või mesi;
— I osa punktides 1–5 määratletud toodete puhul hapu maitse reguleerimiseks sidruni- või laimimahla ja/või kontsentreeritud sidruni- või laimimahla arvestatuna veevaba sidrunhappena kuni 3 g ühe liitri mahla kohta;
— tomatimahla ja kontsentreeritud mahlast tomatimahla puhul sool, vürtsid ja maitsetaimed.
3. Lubatud töötlemisviisid ja -ained
I osas osutatud toodete puhul võib kasutada ainult järgmisi töötlemisviise ja nimetatud toodetele võib lisada ainult järgmisi aineid:
— mehaanilised eraldamismeetodid;
— tavalised füüsikalised töötlemismeetodid, sh vesiekstraktsioonmeetod (difusioon) puuviljade ja marjade (v.a viinamarjad) söödavatest osadest kontsentreeritud puuvilja- ja marjamahlade tootmiseks, tingimusel et selliselt saadud puuvilja- ja marjamahlad vastavad I osa punktile 1;
— kui viinamarju on töödeldud vääveldioksiidiga, on viinamarjamahla puhul lubatud desulfiteerimine füüsikaliste töötlemisviisidega, tingimusel et SO2 üldkogus ei ületa valmistootes 10 mg/l;
— ensüümid: pektinaasid (pektiini lõhustamiseks), proteaasid (proteiinide lõhustamiseks) ja amülaasid (tärklise lõhustamiseks) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1332/2008 (mis käsitleb toiduensüüme) ( 15 ) nõuetele;
— toiduželatiin;
— tanniinid;
— silikasool;
— aktiivsüsi;
— lämmastik;
— bentoniit adsorbeeriva savina;
— keemiliselt inertsed filtreerimise abiained ja sadestamise toimeained (sh perliit, pestud diatomiit, tselluloos, lahustumatu polüamiid, polüvinüülpolüpürrolidoon, polüstüreen), mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta) ( 16 );
— keemiliselt inertsed adsorbeerimise abiained, mis vastavad määrusele (EÜ) nr 1935/2004 ning mida kasutatakse sidrunimahla limonoidi- ja naringiinisisalduse vähendamiseks, ilma et see oluliselt mõjutaks limonoidglükosiidide, happe, suhkrute (sh oligosahhariidid) või mineraalide sisaldust.
II LISA
TOORAINETE MÄÄRATLUSED
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. Puuviljad ja marjad
Kõik puuviljad ja marjad. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse tomatit nagu marja.
Vili on terve, sobiva küpsusega ning värske või säilitatud füüsikalis(t)e töötlemisviisi(de), sealhulgas saagikoristusjärgsete töötlemisviiside abil, mida kasutatakse vastavalt liidu õigusele.
2. Puuvilja- ja marjapüree
Käärimisvõimeline, kuid käärimata toode, mis saadakse sobivate füüsikaliste töötlemisviiside (sõelumine, purustamine, jahvatamine) abil tervete või kooritud viljade söödavast osast ilma mahla eemaldamata.
3. Kontsentreeritud puuvilja- ja marjapüree
Puuvilja- ja marjapürees sisalduvast veest teatava osa füüsikalise eraldamise teel saadud toode.
Kontsentreeritud puuvilja- ja marjapüreel võib olla taastatud lõhn ja maitse, mis saadakse I lisa II osa punktis 3 määratletud sobiva füüsikalise töötlemisviisi abil, ning mis peab olema saadud sama liiki puuviljadest või marjadest.
4. Lõhn ja maitse
Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1334/2008 (mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi) ( 17 ) kohaldamist, saadakse taastatav lõhn ja maitse vilja töötlemisel sobivate füüsikaliste töötlemismeetoditega. Nimetatud füüsikalisi töötlemismeetodeid võib kasutada lõhna ja maitse kvaliteedi säilitamiseks ja stabiliseerimiseks ning need hõlmavad eelkõige pressimist, ekstraheerimist, destilleerimist, filtreerimist, adsorbeerimist, aurustamist, fraktsioneerimist ja kontsentreerimist.
Lõhn ja maitse saadakse vilja söödavast osast, kuid ka tsitrusvilja koore külmpressitud õlist ja vilja kividest/seemnetest.
5. Suhkrud:
— nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/111/EÜ (teatavate inimtoiduks ettenähtud suhkrute kohta) ( 18 ) määratletud suhkrud;
— fruktoosisiirup;
— puuviljasuhkrud.
6. Mesi
Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/110/EÜ (mee kohta) ( 19 ) määratletud toode.
7. Viljaliha või puuviljarakud
Toode, mis saadakse sama liiki puuviljade või marjade söödavatest osadest ilma mahla eemaldamata. Tsitrusviljade puhul loetakse viljalihaks või puuviljarakkudeks ka endokarbis asuvad sektorid.
III LISA
TEATAVATE I LISAS LOETLETUD TOODETE ERINIMETUSED
a) „vruchtendrank” puuvilja- ja marjanektarite puhul;
b) „Süßmost”
märgistust „Süßmost” võib kasutada ainult koos tootenimetustega „Fruchtsaft” või „Fruchtnektar”:
— puuvilja- ja marjanektarite puhul, mis on saadud üksnes sellistest puuvilja- ja marjamahladest, kontsentreeritud puuvilja- ja marjamahladest või nende toodete segust, mis loomulikus olekus on oma kõrge loomuliku happesuse tõttu ebameeldiva maitsega,
— puuviljamahlade puhul, mis on saadud õuntest või pirnidest, asjakohastel juhtudel õunu lisades, kuid ilma suhkrulisandita;
c) „succo e polpa” või „sumo e polpa” puuvilja- ja marjanektarite puhul, mis on saadud üksnes puuvilja- ja marjapüreest ja/või kontsentreeritud puuvilja- ja marjapüreest;
d) „æblemost” suhkrulisandita õunamahla puhul;
— „sur … saft” koos kasutatud puuvilja või marja taanikeelse nimetusega mustsõstardest, kirssidest, punastest sõstardest, valgetest sõstardest, vaarikatest, maasikatest või leedrimarjadest saadud suhkrulisandita mahlade puhul,
— „sød … saft” või „sødet … saft” koos kasutatud puuvilja või marja taanikeelse nimetusega sellest puuviljast või marjast saadud mahlade puhul suhkrulisandiga üle 200 g liitri kohta;
f) „äppelmust/äpplemust” suhkrulisandita õunamahla puhul;
g) „mosto”, viinamarjamahla sünonüüm;
h) „smiltsērkšķu sula ar cukuru” või „astelpaju mahl suhkruga” või „słodzony sok z rokitnika” hariliku astelpaju marjadest saadud mahlade puhul, millele ei ole suhkrut lisatud rohkem kui 140 g liitri kohta.
IV LISA
PUUVILJA- JA MARJANEKTAREID KÄSITLEVAD ERISÄTTED
|
Puuvilja- ja marjanektarid, mis on valmistatud järgmistest puuviljadest ja marjadest |
Minimaalne mahla-, püree- või nende segu sisaldus (mahuprotsentides valmistootes) |
|
I. Kõrge loomuliku happesusega puuviljad ja marjad, mis on loomulikus olekus ebameeldiva maitsega |
|
|
Granadillid (kannatuslille viljad) |
25 |
|
Lulod (Quito naranjillos) |
25 |
|
Mustad sõstrad |
25 |
|
Valged sõstrad |
25 |
|
Punased sõstrad |
25 |
|
Karusmarjad |
30 |
|
Astelpaju marjad |
25 |
|
Laukapuu ploomid |
30 |
|
Ploomid |
30 |
|
Kreegid |
30 |
|
Pihlakamarjad |
30 |
|
Kibuvitsamarjad |
40 |
|
Hapukirsid |
35 |
|
Muud kirsid |
40 |
|
Mustikad |
40 |
|
Leedrimarjad |
50 |
|
Vaarikad |
40 |
|
Aprikoosid |
40 |
|
Maasikad |
40 |
|
Põldmarjad |
40 |
|
Jõhvikad |
30 |
|
Küdooniad |
50 |
|
Sidrunid ja laimid |
25 |
|
Muud sama kategooria puuviljad ja marjad |
25 |
|
II. Vähese happesusega, viljaliharikkad või tugeva aroomiga puuviljad ja marjad, mille mahl on loomulikus olekus ebameeldiva maitsega |
|
|
Mangod |
25 |
|
Banaanid |
25 |
|
Guajaavid |
25 |
|
Papaiad |
25 |
|
Litšid |
25 |
|
Barbadose kirsid (Neapolitan medlars) |
25 |
|
Annoona (Annona muricata) |
25 |
|
Võrkannoona (Annona reticulate) |
25 |
|
Suhkruõunad (Annona squamosa) |
25 |
|
Granaatõunad |
25 |
|
Akažuuõunad ehk kašuõunad |
25 |
|
Mombiinid |
25 |
|
Umbu |
25 |
|
Muud sama kategooria puuviljad ja marjad |
25 |
|
III. Puuviljad ja marjad, mille mahl on loomulikus olekus meeldiva maitsega |
|
|
Õunad |
50 |
|
Pirnid |
50 |
|
Virsikud |
50 |
|
Tsitrusviljad, v.a sidrunid ja laimid |
50 |
|
Ananassid |
50 |
|
Tomatid |
50 |
|
Muud sama kategooria puuviljad ja marjad |
50 |
V LISA
BRIXI MIINIMUMVÄÄRTUSED TAASTATUD PUUVILJA- JA MARJAMAHLA JA -PÜREE KASUTAMISE PUHUL
|
Puuvilja või marja üldnimetus |
Botaaniline nimi |
Brixi miinimumväärtus |
|
Õun (*) |
Malus domestica Borkh. |
11,2 |
|
Aprikoos (**) |
Prunus armeniaca L. |
11,2 |
|
Banaan (**) |
Musa x paradisiaca L. (v.a jahubanaanid) |
21,0 |
|
Must sõstar (*) |
Ribes nigrum L. |
11,0 |
|
Viinamari (*) |
Vitis vinifera L. või selle hübriidid Vitis labrusca L. või selle hübriidid |
15,9 |
|
Greip (*) |
Citrus x paradisi Macfad. |
10,0 |
|
Guajaav (**) |
Psidium guajava L. |
8,5 |
|
Sidrun (*) |
Citrus limon (L.) Burm.f. |
8,0 |
|
Mango (**) |
Mangifera indica L. |
13,5 |
|
Apelsin (*) |
Citrus sinensis (L.) Osbeck |
11,2 |
|
Granadill (*) |
Passiflora edulis Sims |
12,0 |
|
Virsik (**) |
Prunus persica (L.) Batsch var. persica |
10,0 |
|
Pirn (**) |
Pyrus communis L. |
11,9 |
|
Ananass (*) |
Ananas comosus (L.) Merr. |
12,8 |
|
Vaarikas (*) |
Rubus idaeus L. |
7,0 |
|
Hapukirss (*) |
Prunus cerasus L. |
13,5 |
|
Maasikas (*) |
Fragaria x ananassa Duch. |
7,0 |
|
Tomat (*) |
Lycopersicon esculentum, Mill. |
5,0 |
|
Mandariin (*) |
Citrus reticulata Blanco |
11,2 |
|
Ühe tärniga (*) märgitud ja mahlana toodetud toodete jaoks on määratletud minimaalne suhteline tihedus sellisena, nagu see on suhtes veega 20/20 °C juures. Kahe tärniga (**) märgitud ja püreena toodetud toodete jaoks on määratletud üksnes korrigeerimata Brixi miinimumväärtus (happesust reguleerimata). |
||
( 1 ) EÜT C 231, 9.8.1996, lk 14.
( 2 ) EÜT C 279, 1.10.1999, lk 92.
( 3 ) EÜT C 56, 24.2.1997, lk 20.
( 4 ) EÜT L 244, 30.9.1993, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 5 ) EÜT L 311, 1.12.1975, lk 40.
( 6 ) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.
( 7 ) EÜT L 276, 6.10.1990, lk 40.
( 8 ) EÜT L 184, 7.7.1999, lk 23.
( 9 ) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.
( 10 ) ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.
( 11 ) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27. Direktiivi on muudetud direktiiviga 94/34/EÜ (EÜT L 237, 10.9.1994, lk 1).
( 12 ) EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32.
( 13 ) ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.
( 14 ) ELT L 404, 30.12.2006, lk 26.
( 15 ) ELT L 354, 31.12.2008, lk 7.
( 16 ) ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.
( 17 ) ELT L 354, 31.12.2008, lk 34.
( 18 ) EÜT L 10, 12.1.2002, lk 53.
( 19 ) EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47.