Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

mis käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 44 ja 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 1 )

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt ( 2 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 5. märtsi 1979. aasta direktiivi 79/279/EMÜ väärtpaberite väärtpaberibörsil ametliku noteerimise tingimuste kooskõlastamise kohta, ( 3 ) nõukogu 17. märtsi 1980. aasta direktiivi 80/390/EMÜ väärtpaberite väärtpaberibörsil ametlikuks noteerimiseks avaldatavate noteerimisprospektide koostamise, ülevaatamise ja levitamise nõuete kooskõlastamise kohta, ( 4 ) nõukogu 15. veebruari 1982. aasta direktiivi 82/121/EMÜ, mis käsitleb teavet, mida peavad korrapäraselt avaldama äriühingud, kelle aktsiad on väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud ( 5 ), ja nõukogu 12. detsembri 1988. aasta direktiivi 88/627/EMÜ väärtpaberibörsil noteeritud äriühingus olulise osaluse omandamise või selle võõrandamise puhul avaldamisele kuuluva info kohta ( 6 ) on mitu korda oluliselt muudetud. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks nimetatud direktiivid seetõttu kodifitseerida, koondades need ühtseks tekstiks.

(2)

Tõenäoliselt annab liikmesriikides asuvatel või tegutsevatel väärtpaberibörsidel väärtpaberite ametliku noteerimise tingimuste kooskõlastamine investoritele ühenduse tasandil võrdväärse kaitse, pakkudes investoritele ühtsemaid tagatisi eri liikmesriikides, ja see hõlbustab nii muudest liikmesriikidest pärinevate väärtpaberite ametlikku noteerimist liikmesriigi väärtpaberibörsidel kui ka teatava väärtpaberi noteerimist mitmel ühenduses asuval väärtpaberibörsil; seega suurendab see siseriiklike väärtpaberiturgude suuremat läbipõimumist, kõrvaldades takistused, mida võib kaalutletult kõrvaldada, ja aitab kaasa üleeuroopalise kapitalituru rajamisele.

(3)

Kõnealune kooskõlastamine peab hõlmama väärtpabereid nende emitentide õiguslikust seisundist olenemata, mistõttu see peab hõlmama ka väärtpabereid, mille on emiteerinud kolmandad riigid või nende piirkondlikud või kohalikud ametiasutused või rahvusvahelised avalik-õiguslikud organisatsioonid; seetõttu hõlmab käesolev direktiiv asutamislepingu artikli 48 teise lõiguga hõlmamata isikuid.

(4)	Peaks olema võimalik kaevata kohtusse käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud pädevate siseriiklike ametiasutuste otsused, mis käsitlevad väärtpaberite ametlikku noteerimist, ilma et selline võimalus piiraks nende ametiasutuste kaalutlusõigust.

(5)

Esialgu peaks selline väärtpaberite väärtpaberibörsil ametliku noteerimise tingimuste kooskõlastamine olema piisavalt paindlik, et oleks võimalik arvesse võtta praegusi erinevusi liikmesriikide väärtpaberiturgude ülesehituses, ja et liikmesriigid saaksid võtta arvesse eriolukordi, mis neil võivad ette tulla.

(6)	Seetõttu peaks kooskõlastamine esialgu piirduma liikmesriikides asuvatel või tegutsevatel väärtpaberibörsidel väärtpaberite ametliku noteerimise miinimumnõuete kehtestamisega, andmata seejuures emitentidele õigust nõuda noteerimist.

(7)	Selline ametliku noteerimise tingimuste osaline kooskõlastamine on esimene samm liikmesriikide eeskirjade suurema ühtlustamise poole selles vallas.

(8)

Turg, kus ettevõtjad tegutsevad, on laienenud kogu ühendust hõlmavaks, mis on vastavalt suurendanud nende vajadust rahastamise järele ja laiendanud kapitaliturgu, mida nad peavad kasutama oma rahastamisvajaduse rahuldamiseks; ettevõtjate emiteeritud väärtpaberite ametlik noteerimine liikmesriikide väärtpaberibörsidel on tähtis vahend nendele kapitaliturgudele pääsemiseks; pealegi on kapitali liikumise vabastamise raames kõrvaldatud mõne muu liikmesriigi väärtpaberibörsidel kaubeldavate väärtpaberite ostmisega seotud vääringupiirangud.

(9)

Enamikus liikmesriikides nõutakse oma väärtpabereid üldsusele pakkuvatelt ettevõtjatelt praeguste ja tulevaste investorite huvide kaitseks tagatisi kas nende pakkumisel või väärtpaberibörsil ametlikult noteerimisel; sellised tagatised eeldavad piisava ja võimalikult erapooletu teabe andmist emitendi finantsolukorra ja nende väärpaberite kohta, mille ametlikku noteerimist taotletakse; tavaliselt nõutakse, et sellist teavet antaks noteerimisprospekti avaldamise teel.

(10)

Tagatistele esitatavad nõuded erinevad liikmesriigiti nii noteerimisprospektide sisu ja vormi kui ka selles esitatud andmete ülevaatamise tõhususe, viiside ja ajastuse poolest; lisaks sellele, et need erinevused teevad ettevõtjatele raskemaks oma väärtpaberite ametliku noteerimise saavutamise mitme liikmesriigi väärtpaberibörsidel, takistavad need ka ühes liikmesriigis elavatel investoritel muude liikmesriikide väärtpaberibörsidel noteeritud väärtpaberite omandamist ning seega pärsivad investeerimist ja ettevõtjate rahastamist kogu ühenduses.

(11)

Need erinevused tuleks kõrvaldada eeskirjade kooskõlastamise teel, neid tingimata täiesti ühesuguseks muutmata, et saavutada piisav ühetaolisus nende tagatiste puhul, mida igas liikmesriigis nõutakse, et tagada piisava ja võimalikult erapooletu teabe andmine olemasolevatele või võimalikele väärtpaberiomanikele.

(12)	Selline kooskõlastamine peab hõlmama väärtpabereid neid emiteeriva ettevõtja õiguslikust seisundist olenemata; käesolevat direktiivi kohaldatakse isikutele, keda ei ole asutamislepingu artikli 48 teises lõigus mainitud.

(13)	Väärtpaberite ametlikuks noteerimiseks avaldatavate noteerimisprospektide vastastikune tunnustamine on tähtis samm edasi ühenduse siseturu rajamisel.

(14)	Seoses sellega on vaja kindlaks määrata asutused, kes on pädevad üle vaatama ja heaks kiitma väärtpaberite ametlikuks noteerimiseks avaldatavaid noteerimisprospekte juhul, kui ametlikku noteerimist taotletakse ühel ajal vähemalt kahes liikmesriigis.

(15)

Nõukogu 17. aprilli 1989. aasta direktiivi 89/298/EMÜ, millega kooskõlastatakse võõrandatavate väärtpaberite üldsusele pakkumisel avaldatavate prospektide koostamise, ülevaatamise ja levitamise nõuded, ( 7 ) artiklis 21 sätestatakse, et kui avalik pakkumine toimub vähemalt kahes liikmesriigis ühel ajal või väikese ajavahega, tuleb selle direktiivi artiklite 7, 8 või 12 kohaselt koostatud ja heakskiidetud avaliku pakkumise prospekti vastastikuse tunnustamise põhimõttest lähtuvalt sellisena tunnustada ka muudes liikmesriikides.

(16)	Samuti on soovitav näha ette avaliku pakkumise prospekti tunnustamine noteerimisprospektina juhul, kui ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil taotletakse lühikese aja jooksul pärast avalikku pakkumist.

(17)	Avaliku pakkumise prospektide ja ametlikuks noteerimiseks avaldatavate prospektide vastastikune tunnustamine ei anna iseenesest õigust noteerimisele.

(18)	On soovitatav näha ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitavate kokkulepetega ette nendest riikidest pärinevate ametlikuks noteerimiseks avaldatavate prospektide tunnustamine vastastikkuse põhimõtte alusel.

(19)

Tundub asjakohane lubada liikmesriigil, kus taotletakse ametlikku noteerimist, anda teatavatel juhtudel osaline või täielik vabastus ametliku noteerimisega seotud prospekti avaldamise kohustusest emitentidele, kelle väärtpaberid on mõnes muus liikmesriigis juba väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud.

(20)

Nende äriühingute väärtpaberid, kes on olnud ühenduses juba mõnda aega väärtpaberibörsil noteeritud ja kellel on rahvusvaheliselt hea maine, saavad kõige tõenäolisemalt riikidevaheliselt noteeritud; üldiselt on need äriühingud hästi tuntud enamikus liikmesriikides: neid käsitlevat teavet levitatakse laialt ja see teave on kättesaadav.

(21)

Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada piisava teabe andmine investoritele; seetõttu, kui selline äriühing taotleb oma väärtpaberite noteerimist vastuvõtvas liikmesriigis, võivad selle riigi turul tegutsevad investorid olla piisavalt kaitstud, kui nad saavad täieliku noteerimisprospekti asemel üksnes kokkuvõtte.

(22)

Liikmesriikide arvates on vaja kehtestada mittediskrimineerivad koguselised miinimumnõuded, nagu näiteks jooksev turuväärtus, mis emitendid peavad täitma, et nende suhtes oleks võimalik teha käesolevas direktiivis sätestatud erandeid; väärtpaberiturgude üha suurenevat integreerumist silmas pidades peaks pädevatel asutustel olema võimalus kohelda ka väiksemaid äriühinguid samamoodi.

(23)

Paljudel väärtpaberibörsidel on vabaturg, et kaubelda äriühingute aktsiatega, mis on ametlikult noteerimata; mõnel juhul reguleerivad vabaturgu ja valvavad selle järele avalikõiguslike organite tunnustatud asutused, kes kehtestavad äriühingutele avaldamisnõudeid, mis on sisuliselt samaväärsed väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud äriühingutele kehtestatutega; seetõttu võiks käesoleva direktiivi artikli 23 aluseks olevat põhimõtet kohaldada ka siis, kui sellised äriühingud taotlevad oma väärtpaberite ametlikku noteerimist.

(24)

Investorite kaitsmiseks tuleb avalikustatavad dokumendid kõigepealt saata selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus ametlikku noteerimist taotletakse; kõnealune liikmesriik otsustab, kas tema pädevad asutused peaksid need dokumendid üle vaatama, ja määrab vajaduse korral kindlaks sellise ülevaatamise laadi ja viisi.

(25)

Väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud väärtpaberite puhul on investorite kaitseks vaja, et neile antaks korrapäraselt asjakohast teavet kogu selle aja jooksul, mil väärtpabereid noteeritakse; sellise korrapärase teatamise nõuete kooskõlastamise eesmärgid on samasugused noteerimisprospektide puhul kavandatutega, nimelt parandada investorite kaitset, muuta see ühetaolisemaks ja hõlbustada nende väärtpaberite noteerimist rohkem kui ühel ühenduse väärtpaberibörsil ning seega aidata väärtpaberiturgude suurema läbipõimumise võimaldamise teel kaasa tõelise ühenduse kapitalituru rajamisele.

(26)

Käesoleva direktiivi kohaselt peavad väärtpaberibörsil noteeritud äriühingud võimalikult kiiresti tegema investoritele kättesaadavaks oma raamatupidamise aastaaruande ja aruande, mis sisaldab teavet äriühingu tegevuse kohta kogu majandusaasta lõikes; neljanda nõukogu direktiiviga 78/660/EMÜ ( 8 ) on kooskõlastatud liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, mis käsitlevad teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid.

(27)	Samuti peaksid äriühingud vähemalt kord igal majandusaastal andma investoritele aru oma tegevuse kohta; käesolev direktiiv võib järelikult piirduda majandusaasta esimest kuut kuud käsitleva üheainsa aruande sisu ja levitamise kooskõlastamisega.

(28)

Tavaliste võlakirjade puhul ei ole investorite kaitse poolaastaaruande avaldamise teel siiski vajalik, arvestades õigusi, mida need võlakirjad nende omanikele annavad; käesoleva direktiivi kohaselt võib vahetus-, asendus- ja optsioonivõlakirju ametlikult noteerida üksnes juhul, kui nendega seotud aktsiad on juba noteeritud samal väärtpaberibörsil või mõnel muul reguleeritud, korrapäraselt toimival ja tunnustatud avatud turul või kui need noteeritakse samal ajal; liikmesriigid võivad sellest põhimõttest kõrvale kalduda üksnes siis, kui nende pädevad asutused on veendunud, et omanike käsutuses on kogu teave, mida on vaja nende võlakirjadega seotud aktsiate väärtuse hindamiseks; järelikult tuleb korrapärast teatamist kooskõlastada üksnes äriühingute puhul, kelle aktsiad on väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud.

(29)	Poolaastaaruanne peab võimaldama investoritel kõiki asjaolusid arvessevõtvalt hinnata äriühingu tegevuse üldist arengut aruandega hõlmatud ajavahemikul; see aruanne peab siiski sisaldama üksnes olulisimaid andmeid asjakohase äriühingu finantsseisundi ja äritegevuse üldise käigu kohta.

(30)

Tõhusa investorite kaitse tagamiseks ja väärtpaberibörside nõuetekohase toimimise tagamiseks tuleks eeskirju, mis käsitlevad teavet, mida peavad korrapäraselt avaldama äriühingud, kelle aktsiad on mõnel ühenduse väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud, kohaldada liikmesriikide äriühingute kõrval ka kolmandate riikide äriühingute suhtes.

(31)	Investorite nõuetekohase teavitamise põhimõtted võõrandatavate väärtpaberite valdkonnas tõenäoliselt parandavad investorite kaitset, suurendavad investorite usaldust väärtpaberituru vastu ja kindlustavad seega väärtpaberituru nõuetekohase toimimise.

(32)	Nende põhimõtete kooskõlastamine ühenduse tasandil muudab investorite kaitse võrdväärsemaks ja tõenäoliselt soodustab liikmesriikide võõrandatavate väärtpaberite turgude läbipõimumist ning aitab seega kaasa tõelise üleeuroopalise kapitalituru rajamisele.

(33)	Seetõttu on tähtis investoritele teatada olulistest osalustest ja nende muutustest ühenduse äriühingutes, kelle aktsiad on ametlikult noteeritud ühenduses asuvatel või tegutsevatel väärtpaberibörsidel.

(34)	Tuleks kehtestada antava teabe täpset sisu ja teatamiskorda käsitlevad kooskõlastatud eeskirjad.

(35)	Äriühingud, kelle aktsiad on mõnel ühenduse väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud, saavad üldsust oluliste osaluste muutumisest teavitada üksnes juhul, kui nende osaluste omanikud äriühinguile sellistest muutustest teatavad.

(36)	Enamik liikmesriike ei kohalda osaluse omanikele sellist nõuet ja juhul, kui selline nõue on kehtestatud, on selle kohaldamises märkimisväärseid erinevusi; seetõttu tuleks selles valdkonnas võtta ühenduse tasandil vastu kooskõlastatud eeskirjad.

(37)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas sisalduvate ülevõtmise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1. Artikleid 5–19, 42–69 ja 78–84 kohaldatakse väärtpaberite suhtes, mis on ametlikult noteeritud mõnes liikmesriigis asuval või tegutseval väärtpaberibörsil või mille kohta on esitatud sellist noteerimist käsitlev taotlus.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 nimetatud sätteid ei kohaldata:

1. Väärtpaberite ametliku noteerimise suhtes kohaldatakse artiklites 42–51 või 52–63 esitatud tingimusi vastavalt sellele, kas tegemist on aktsiate või võlakirjadega.

3. Aktsiatähti võib ametlikult noteerida üksnes juhul, kui asjakohaste aktsiate emitent täidab artiklites 42–44 esitatud tingimusi ja artiklites 64–69 sätestatud kohustusi ja kui aktsiatähed rahuldavad artiklites 45–50 esitatud tingimusi.

Liikmesriigid ei või seada mõne muu liikmesriigi äriühingute või muude juriidiliste isikute emiteeritud väärtpaberite ametliku noteerimise tingimuseks seda, et väärtpaberid peavad juba olema ametlikult noteeritud mõnes liikmesriigis asuval või tegutseval väärtpaberibörsil.

1. Kui artiklites 7 ja 42–63 sätestatud keeldudest ei tulene teisiti, võivad liikmesriigid seada väärtpaberite ametlikule noteerimisele artiklites 42–63 sätestatutest rangemaid tingimusi või lisatingimusi, eeldusel et need rangemad või lisatingimused kehtivad üldiselt kõikide emitentide või teatavat liiki emitentide kohta ja et need on avaldatud enne väärtpaberite noteerimise taotluse esitamist.

2. Liikmesriigid võivad panna ametlikuks noteerimiseks lubatud väärtpaberite emitentidele lisakohustusi, kuivõrd need lisakohustused kehtivad põhimõtteliselt kõikide emitentide või emitentide üksikute kategooriate osas.

3. Liikmesriigid võivad artiklis 9 esitatud tingimustel teha erandeid lõigetes 1 ja 2 osutatud rangematest või lisatingimustest ja -kohustustest.

4. Liikmesriigid võivad kooskõlas asjakohaste siseriiklike eeskirjadega kohustada ametlikult noteeritud väärtpaberite emitente teavitama üldsust korrapäraselt oma finantsseisundist ja oma äritegevuse üldisest käigust.

Kõik väärtpaberite ametliku noteerimise tingimuste erandid, mida võib artiklite 42–63 kohaselt teha, peavad kehtima üldiselt kõikide emitentide kohta, kui erandeid õigustavad asjaolud on samasugused.

Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada artiklites 52–63 esitatud tingimusi ja artikli 81 lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustusi selliste võlakirjade ametliku noteerimise taotluste suhtes, mille on emiteerinud liikmesriigi äriühingud või muud juriidilised isikud, kes on asutatud ja kelle tegevust korraldatakse sellise eriseaduse alusel, mille kohaselt tagab nende väärtpaberitega seotud tagasimakseid ja intressimakseid liikmesriik või mõni selle osariik.

1. Artiklis 105 osutatud pädevad asutused otsustavad, kas väärtpaberid noteeritakse ametlikult mõnel nende territooriumil asuval või tegutseval väärtpaberibörsil.

2. Ilma et see piiraks muid neile antud volitusi, võivad pädevad asutused mõne väärtpaberi ametliku noteerimise taotluse tagasi lükata, kui nende arvates on emitendi olukord selline, et noteerimine kahjustaks investorite huve.

Erandina artiklist 8 võivad liikmesriigid üksnes investorite kaitsmise huvides anda pädevatele asutustele õiguse seada mõne väärtpaberi ametlikule noteerimisele mis tahes eritingimuse, mida pädevad asutused peavad sobivaks ja millest nad on selgesõnaliselt teatanud taotlejale.

1. Kui taotlused samade väärtpaberite ametlikuks noteerimiseks rohkem kui ühes liikmesriigis asuvatel või tegutsevatel väärtpaberibörsidel esitatakse ühel ajal või väikese ajavahega või kui noteerimistaotlus esitatakse mõne muu liikmesriigi väärtpaberibörsil juba noteeritud väärtpaberi kohta, suhtlevad pädevad asutused omavahel ja võtavad vajalikke meetmeid, et menetlust kiirendada ning asjakohase väärtpaberi noteerimisele seatud vorminõudeid ja võimalikke lisatingimusi võimalust mööda lihtsustada.

2. Pädevate asutuste töö lihtsustamiseks tuleb väärtpaberi ametlikku noteerimist liikmesriigis asuval või tegutseval väärtpaberibörsil käsitlevas taotluses märkida, kas mõnes muus liikmesriigis on esitamisel või on esitatud või kavatsetakse lähitulevikus esitada samasugune taotlus.

Pädevad asutused võivad keelduda mõnes muus liikmesriigis juba ametlikult noteeritud väärtpaberi ametlikust noteerimisest, kui emitent ei täida kohustusi, mis tulenevad noteerimisest sellises muus liikmesriigis.

Kui ametliku noteerimise taotlus käsitleb aktsiatähti, kaalutakse taotlust üksnes juhul, kui pädevad asutused on arvamusel, et aktsiatähtede emitent pakub investorite kaitseks piisavaid tagatisi.

1. Emitent, kelle väärtpaberid on ametlikult noteeritud, annab pädevatele asutustele kogu teabe, mida viimased peavad vajalikuks, et kaitsta investoreid või tagada turu tõrgeteta toimimine.

2. Kui investorite kaitsmine või turu tõrgeteta toimimise tagamine seda eeldab, võivad pädevad asutused kohustada emitenti avaldama sellist teavet sellises vormis ja sellise tähtaja jooksul, mida nad peavad sobivaks. Kui emitent ei täida seda kohustust, võivad pädevad asutused selle teabe pärast emitendi ärakuulamist ise avaldada.

Ilma et see piiraks muude meetmete või karistuste rakendamist, mida nad võivad ette näha juhul, kui emitent ei täida ametlikust noteerimisest tulenevaid kohustusi, võivad pädevad asutused avalikustada asjaolu, et emitent ei täida kõnealuseid kohustusi.

1. Pädevad asutused võivad otsustada peatada teatava väärtpaberi noteerimise, kui turu tõrgeteta toimimine on või võib olla ajutiselt ohustatud või kui investorite kaitsmine seda eeldab.

2. Pädevad asutused võivad otsustada, et teatava väärtpaberi noteerimine lõpetatakse, kui nad on veendunud, et eriasjaolude tõttu ei ole võimalik selle väärtpaberiga enam tavalisel ja korrapärasel viisil kaubelda.

Õigus pöörduda kohtusse noteerimisest keeldumise või noteerimise lõpetamise korral

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevate asutuste otsuseid, millega keeldutakse väärtpaberi ametlikust noteerimisest või lõpetatakse selline noteerimine, on võimalik kohtus vaidlustada.

2. Taotlejale teatatakse tema esitatud ametliku noteerimise taotluse kohta tehtud otsusest kuue kuu jooksul taotluse kättesaamisest või kui pädev asutus nõuab selle aja jooksul lisateavet, kuue kuu jooksul sellest ajast, kui taotleja kõnealuse teabe esitas.

3. Kui lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul otsusest ei teatata, käsitletakse seda taotluse tagasilükkamisena. Sellise tagasilükkamise korral võib pöörduda kohtusse, nagu sätestatud lõikes 1.

Neid äriühinguid käsitlevad tingimused, kelle aktsiate ametlikku noteerimist taotletakse

Äriühingu õiguslik seisund peab nii asutamise kui ka põhikirjajärgse tegevuse poolest olema kooskõlas tema suhtes kohaldatavate õigusnormidega.

1. Nende aktsiate, mille ametlikku noteerimist taotletakse, eeldatav turuväärtus või kui seda ei saa hinnata, äriühingu omakapital, sealhulgas eelmise majandusaasta kasum või kahjum, peab olema vähemalt üks miljon eurot.

2. Liikmesriigid võivad lubada aktsiaid ametlikult noteerida isegi juhul, kui see tingimus ei ole täidetud, eeldusel et pädevad asutused on veendunud, et asjakohastele aktsiatele tekib piisav turg.

3. Liikmesriik võib ametlikuks noteerimiseks nõuda suuremat eeldatavat turuväärtust või omakapitali üksnes juhul, kui selles riigis on olemas teine reguleeritud, korrapäraselt toimiv ja tunnustatud avatud turg, mille puhul nõuded on lõikes 1 osutatutega samaväärsed või nendest väiksemad.

4. Lõikes 1 sätestatud tingimust ei kohaldata juba noteeritutega sama liiki olevate täiendavate aktsiate ametliku noteerimise suhtes.

5. Ühe miljoni euroga samaväärne summa omavääringus on alguses summa, mis vastas ühele miljonile Euroopa arvestusühikule 5. märtsil 1979.

6. Kui euroga samaväärse omavääringus oleva summa kohandamise tõttu on omavääringus väljendatud turuväärtus ühe aasta jooksul vähemalt 10 % suurem või väiksem kui üks miljon eurot, peab asjaomane liikmesriik kõnealusele ajavahemikule järgneva 12 kuu jooksul kohandama oma õigusnorme nii, et need oleksid kooskõlas lõikega 1.

Äriühing peab olema siseriikliku õiguse kohaselt avaldanud või esitanud oma raamatupidamise aastaaruanded ametliku noteerimise taotlemisele eelnenud kolme majandusaasta kohta. Erandkorras võivad pädevad asutused sellest tingimusest kõrvale kalduda, kui selline kõrvalekaldumine on soovitav äriühingu või investorite huvides ja kui pädevad asutused on veendunud, et investoritele on kättesaadav vajalik teave, mis võimaldab neil kõiki asjaolusid arvessevõtvalt hinnata äriühingut ja aktsiaid, mille ametlikku noteerimist taotletakse.

Aktsiate õiguslik seisund peab olema kooskõlas nende suhtes kohaldatavate õigusnormidega.

2. Pädevad asutused võivad aktsiaid, mille eest ei ole täielikult tasutud, käsitleda vabalt võõrandatavana, kui on võetud meetmed tagamaks, et selliste aktsiate võõrandamine ei ole piiratud ja et üldsusele antav asjakohane teave teeb võimalikuks avatud ja nõuetekohase kauplemise.

3. Selliste aktsiate ametlikul noteerimisel, mida võib omandada üksnes nõusoleku korral, võivad pädevad asutused lõikest 1 kõrvale kalduda üksnes juhul, kui nõusolekutingimuse rakendamine ei häiri turgu.

Kui ametlikule noteerimisele eelneb avalik pakkumine, võib esimene noteerimine toimuda alles pärast märkimistaotluste esitamise tähtaja lõppu.

1. Üldsusele peab ühes või mitmes liikmesriigis hiljemalt noteerimise alustamise ajaks olema jaotatud piisav hulk aktsiaid.

2. Lõikes 1 sätestatud tingimus ei kehti, kui aktsiaid jaotatakse üldsusele väärtpaberibörsi kaudu. Sel juhul võib ametlik noteerimine toimuda üksnes juhul, kui pädevad asutused on veendunud, et lühikese aja jooksul jaotatakse väärtpaberibörsi kaudu piisav hulk aktsiaid.

3. Täiendavate samaliigiliste aktsiate ametliku noteerimise taotlemisel võivad pädevad asutused otsustada, kas üldsusele on jaotatud piisav hulk aktsiaid võrreldes kõikide emiteeritud aktsiate hulga, mitte üksnes täiendavate aktsiate hulgaga.

4. Kui aktsiaid noteeritakse ametlikult ühes või mitmes kolmandas riigis, võivad pädevad asutused erandina lõikest 1 lubada aktsiaid ametlikult noteerida, kui kolmandas riigis või kolmandates riikides, kus aktsiaid noteeritakse, on üldsusele jaotatud piisav hulk aktsiaid.

5. Piisav hulk aktsiaid on jaotatud, kui aktsiaid, mille noteerimist taotletakse, on üldsuse käes vähemalt 25 % ulatuses sellest märgitud kapitalist, mida asjakohane liik aktsiaid esindab, või kui samaliigiliste aktsiate suurt hulka ja nende üldsusele jaotatud määra arvestades toimib turg nõuetekohaselt ka väiksema protsendimäära korral.

1. Ametliku noteerimise taotlus peab hõlmama kõiki samaliigilisi aktsiaid, mis on juba emiteeritud.

2. Liikmesriigid võivad sätestada, et seda tingimust ei kohaldata noteerimistaotluste suhtes, mis ei hõlma kõiki juba emiteeritud samaliigilisi aktsiaid, kui kõnealust liiki aktsiad, mille noteerimist ei taotleta, kuuluvad aktsiapakki, mille eesmärk on säilitada valitsev mõju äriühingus, või ei ole need kokkulepete järgi teatava aja jooksul võõrandatavad, tingimusel et üldsusele on nendest asjaoludest teatatud ja et need asjaolud ei ohusta nende aktsiate omanike huve, mille ametlikku noteerimist taotletakse.

1. Selliste aktsiate noteerimiseks, mille on emiteerinud mõne muu liikmesriigi äriühingud ja mis on teatavas füüsilises vormis, on vajalik ja piisav, et nende füüsiline vorm vastab selles muus liikmesriigis kehtestatud nõuetele. Kui füüsiline vorm ei vasta selles liikmesriigis kehtivatele nõuetele, kus taotletakse ametlikku noteerimist, teatavad kõnealuse riigi pädevad asutused sellest üldsusele.

2. Kolmanda riigi äriühingute emiteeritud aktsiate füüsiline vorm peab olema selline, et investorite kaitse oleks piisavalt tagatud.

Kui kolmanda riigi äriühingu aktsiaid ei ole noteeritud nende päritoluriigis ega riigis, kus on põhiline osa aktsiatest, ei või neid ametlikult noteerida, kui pädevad asutused ei ole veendunud, et aktsiate noteerimata jätmine päritoluriigis või riigis, kus on põhiline osa aktsiatest, ei ole tingitud vajadusest kaitsta investoreid.

Neid ettevõtjaid käsitlevad tingimused, kelle võlakirjade ametlikku noteerimist taotletakse

Ettevõtja õiguslik seisund peab nii asutamise kui ka põhikirjajärgse tegevuse poolest olema kooskõlas tema suhtes kohaldatavate õigusnormidega.

Võlakirjade õiguslik seisund peab olema kooskõlas nende suhtes kohaldatavate õigusnormidega.

2. Pädevad asutused võivad võlakirju, mille eest ei ole täielikult tasutud, käsitleda vabalt võõrandatavana, kui on võetud meetmed tagamaks, et selliste võlakirjade võõrandamine ei ole piiratud ja et üldsusele antav asjakohane teave teeb võimalikuks avatud ja nõuetekohase kauplemise.

Kui ametlikule noteerimisele eelneb avalik pakkumine, võib esimene noteerimine toimuda alles pärast märkimistaotluste esitamise tähtaja lõppu. See säte ei kehti võlakirjade jätkuva emiteerimise puhul, kui märkimise lõppkuupäeva ei ole kindlaks määratud

Ametliku noteerimise taotlus peab hõlmama kõiki ühte ja samasse emissiooni kuuluvaid võlakirju.

1. Selliste võlakirjade noteerimiseks, mille on emiteerinud mõne muu liikmesriigi ettevõtjad ja mis on teatavas füüsilises vormis, on vajalik ja piisav, et nende füüsiline vorm vastab selles muus liikmesriigis kehtestatud nõuetele. Kui füüsiline vorm ei vasta selles liikmesriigis kehtivatele nõuetele, kus taotletakse ametlikku noteerimist, teatavad kõnealuse riigi pädevad asutused sellest üldsusele.

2. Ühes liikmesriigis emiteeritud võlakirjade füüsiline vorm peab vastama selles riigis kehtivatele nõuetele.

3. Kolmanda riigi ettevõtjate emiteeritud võlakirjade füüsiline vorm peab olema selline, et investorite kaitse oleks piisavalt tagatud.

1. Laenusumma ei või olla väiksem kui 200 000 eurot. See säte ei kehti jätkuva emiteerimise puhul, kui laenusummat ei ole kindlaks määratud.

2. Liikmesriigid võivad lubada võlakirju ametlikult noteerida isegi juhul, kui see tingimus ei ole täidetud, eeldusel et pädevad asutused on veendunud, et asjakohastele võlakirjadele tekib piisav turg.

3. 200 000 euroga samaväärne summa omavääringus on alguses summa, mis vastas 200 000 Euroopa arvestusühikule 5. märtsil 1979.

4. Kui euroga samaväärse omavääringus oleva summa kohandamise tõttu on laenu alammäär omavääringus väljendatuna ühe aasta jooksul vähemalt 10 % väiksem kui 200 000 eurot, peab asjaomane liikmesriik kõnealusele ajavahemikule järgneva 12 kuu jooksul kohandama oma õigusnorme nii, et need oleksid kooskõlas lõikega 1.

1. Vahetus- või asendus- ja optsioonivõlakirju võib ametlikult noteerida üksnes juhul, kui nendega seotud aktsiad on juba noteeritud samal väärtpaberibörsil või mõnel muul reguleeritud, korrapäraselt toimival ja tunnustatud avatud turul või kui need noteeritakse samal ajal.

2. Liikmesriigid võivad erandina lõikest 1 lubada ametlikult noteerida vahetus-, asendus- või optsioonivõlakirju, kui pädevad asutused on veendunud, et selliste võlakirjade omanike käsutuses on kogu teave, mida on vaja nende võlakirjadega seotud aktsiate väärtuse hindamiseks.

Riigi või selle piirkondlike või kohalike asutuste või rahvusvahelise avalik-õigusliku organisatsiooni emiteeritud võlakirjade ametliku noteerimise eritingimused

Kui ametlikule noteerimisele eelneb avalik pakkumine, võib esimene noteerimine toimuda alles pärast märkimistaotluste esitamise tähtaja lõppu. See säte ei kehti, kui märkimise lõppkuupäeva ei ole kindlaks määratud.

Ametliku noteerimise taotlus peab hõlmama kõiki ühte ja samasse emissiooni kuuluvaid võlakirju.

1. Liikmesriigi või selle piirkondlike või kohalike asutuste emiteeritud, teatavas füüsilises vormis olevate võlakirjade ametlikuks noteerimiseks on vajalik ja piisav, et nende füüsiline vorm vastab selles liikmesriigis kehtestatud nõuetele. Kui füüsiline vorm ei vasta selles liikmesriigis kehtivatele nõuetele, kus taotletakse ametlikku noteerimist, teatavad kõnealuse riigi pädevad asutused sellest üldsusele.

2. Kolmandate riikide või nende piirkondlike või kohalike asutuste või rahvusvaheliste avalik-õiguslike organisatsioonide emiteeritud võlakirjade füüsiline vorm peab olema selline, et investorite kaitse oleks piisavalt tagatud.

Ilma et see piiraks artikli 49 lõike 2 kohaldamist, on äriühing selliste aktsiate uue avaliku emissiooni puhul, mis on juba ametlikult noteeritutega sama liiki, juhul kui uusi aktsiaid ei noteerita asjakohase taotluseta, kohustatud taotlema nende samasugust noteerimist hiljemalt ühe aasta jooksul pärast nende emiteerimist või siis, kui need muutuvad vabalt võõrandatavaks.

Riigi või selle piirkondlike või kohalike asutuste või rahvusvahelise avalik-õigusliku organisatsiooni emiteeritud võlakirjad

Teatamiskohustus väärtpaberibörsil noteeritud äriühingus olulise osaluse omandamise või selle võõrandamise korral

Noteerimisprospekti avaldamine ja edastamine väärtpaberite ametlikuks noteerimiseks

1. Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiivi kohaldamise ja määravad selleks ühe pädeva asutuse või mitu sellist asutust. Nad teatavad sellest komisjonile, esitades üksikasjalikud andmed võimaliku asutustevahelise pädevuse jaotuse kohta.

2. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud volitused.

3. Käesolev direktiiv ei mõjuta pädevate asutuste vastutust, mida reguleeritakse ka edaspidi üksnes siseriikliku õigusega.

Pädevad asutused teevad oma ülesannete täitmiseks vajalikku koostööd ja vahetavad selleks vajalikku teavet.

1. Liikmesriigid kannavad hoolt, et kõikide isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud pädevates asutustes, kehtib kohustus hoida ametisaladust. See tähendab, et tööülesannete täitmisel saadud konfidentsiaalset teavet ei tohi avaldada ühelegi isikule ega asutusele, välja arvatud juhul, kui see on õigusnormidega ette nähtud.

2. Lõige 1 ei takista siiski käesoleva direktiivi kohast teabevahetust liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Selliselt vahetatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus, mida peavad täitma isikud, kes töötavad või on töötanud teavet saanud pädevates asutustes.

1. Selleks et majandusliku olukorra vajadusi arvestades kohandada artikli 43 lõikes 1 sätestatud eeldatava turuväärtuse alammäära, esitab komisjon võetavate meetmete eelnõu Euroopa väärtpaberikomiteele, mis on asutatud komisjoni 6. juuni 2001. aasta otsusega 2001/528/EÜ. ( 9 )

Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, ( 10 ) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetavate põhiliste õigusnormide teksti.

1. Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks direktiivid 79/279/EMÜ, 80/390/EMÜ, 82/121/EMÜ ja 88/627/EMÜ, nagu neid on muudetud II lisa A osas loetletud õigusaktidega, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas sätestatud ülevõtmise tähtaegadega.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid loetakse III lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Nõukogu direktiiv 79/279/EMÜ	(EÜT L 66, 16.3.1979, lk 21)
Nõukogu direktiiv 82/148/EMÜ	(EÜT L 62, 5.3.1982, lk 22)
Nõukogu direktiiv 88/627/EMÜ	(EÜT L 348, 17.12.1988, lk 62)
Nõukogu direktiiv 80/390/EMÜ	(EÜT L 100, 17.4.1980, lk 1)
Nõukogu direktiiv 82/148/EMÜ	(EÜT L 62, 5.3.1982, lk 22)
Nõukogu direktiiv 87/345/EMÜ	(EÜT L 185, 4.7.1987, lk 81)
Nõukogu direktiiv 90/211/EMÜ	(EÜT L 112, 3.5.1990, lk 24)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/18/EÜ	(EÜT L 135, 31.5.1994, lk 1)
Nõukogu direktiiv 82/121/EMÜ	(EÜT L 48, 20.2.1982, lk 26)
Nõukogu direktiiv 88/627/EMÜ	(EÜT L 348, 17.12.1988, lk 62)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev
79/279/EMÜ	8. märts 1981 (1) (2)
80/390/EMÜ	19. september 1982 (2)
82/121/EMÜ	30. juuni 1983 (3)
82/148/EMÜ	30. juuni 1983 (3)
87/345/EMÜ	1. jaanuar 1990 1. jaanuar 1991 Hispaania puhul 1. jaanuar 1992 Portugali puhul
88/627/EMÜ	1. jaanuar 1991
90/211/EMÜ	17. aprill 1991
94/18/EÜ
(1) Liikmesriikidele, kes võtavad samaaegselt kasutusele direktiivid 79/279/EMÜ ja 80/390/EMÜ, on tähtpäevaks 8. märts 1982. (2) Liikmesriikidele, kes võtavad samaaegselt kasutusele direktiivid 79/279/EMÜ, 80/390/EMÜ ja 82/121/EMÜ, on tähtpäevaks 30. juuni 1983. (3) Tähtpäev kohaldamiseks: 30. juuni 1986.

Käesolev direktiiv	Direktiiv 79/279/EMÜ	Direktiiv 80/390/EMÜ	Direktiiv 82/121/EMÜ	Direktiiv 88/627/EMÜ
Artikli 1 punkt a		Artikli 2 punkt c
Artikli 1 punkti b sissejuhatav osa	Artikli 2 punkti a sissejuhatav osa	Artikli 2 punkti a sissejuhatav osa
Artikli 1 punkti b alapunktid i ja ii	Artikli 2 punkti a esimene ja teine taane	Artikli 2 punkti a esimene ja teine taane
Artikli 1 punkti c sissejuhatav osa			Artikli 1 lõike 2 teise lõigu sissejuhatav osa
Artikli 1 punkti c alapunktid i ja ii			Artikli 1 lõike 2 teise lõigu esimene ja teine taane
Artikli 1 punkt d		Artikli 2 punkt e
Artikli 1 punkt e	Artikli 2 punkt b	Artikli 2 punkt b
Artikli 1 punkt f		Artikli 2 punkt f
Artikli 1 punkt g		Artikli 2 punkt d
Artikli 1 punkt h		Artikli 2 punkt g
Artikli 2 lõige 1	Artikli 1 lõige 1
Artikli 2 lõike 2 sissejuhatav osa	Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav osa
Artikli 2 lõike 2 punktid a ja b	Artikli 1 lõike 2 esimene ja teine taane
Artikli 3 lõige 1		Artikli 1 lõige 1
Artikli 3 lõike 2 sissejuhatav osa		Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav osa
Artikli 3 lõike 2 punktid a ja b		Artikli 1 lõike 2 esimene ja teine taane
Artikli 4 lõige 1			Artikli 1 lõige 1
Artikli 4 lõige 2			Artikli 1 lõike 2 esimene lõik
Artikli 4 lõige 3			Artikli 1 lõige 3
Artikli 5 punktid a ja b	Artikli 3 esimene ja teine taane
Artikkel 6	Artikkel 4
Artikkel 7	Artikkel 6
Artikkel 8	Artikkel 5
Artikkel 9	Artikkel 7
Artikkel 10	Artikkel 8
Artikli 11 lõige 1	Artikli 9 lõige 1
Artikli 11 lõige 2	Artikli 9 lõige 3
Artikkel 12	Artikkel 10
Artikli 13 lõige 1	Artikli 18 lõige 2
Artikli 13 lõige 2	Artikli 18 lõige 3
Artikkel 14	Artikkel 11
Artikkel 15	Artikkel 16
Artikkel 16	Artikkel 13
Artikkel 17	Artikkel 12
Artikkel 18	Artikkel 14
Artikkel 19	Artikkel 15
Artikkel 20		Artikkel 3
Artikkel 21		Artikkel 4
Artikkel 22		Artikkel 5
Artikli 23 sissejuhatav osa		Artikli 6 sissejuhatav osa
Artikli 23 punktid 1 ja 2		Artikli 6 punktid 1 ja 2
Artikli 23 punkti 3 alapunkt a		Artikli 6 punkti 3 alapunkt a
Artikli 23 punkti 3 alapunkti b sissejuhatav osa		Artikli 6 punkti 3 alapunkti b sissejuhatav osa
Artikli 23 punkti 3 alapunkti b punkt i		Artikli 6 punkti 3 alapunkti b esimene taane
Artikli 23 punkti 3 alapunkti b punkt ii		Artikli 6 punkti 3 alapunkti b teine taane
Artikli 23 punkti 3 alapunkti c sissejuhatav osa		Artikli 6 punkti 3 alapunkti c sissejuhatav osa
Artikli 23 punkti 3 alapunkti c punkt i		Artikli 6 punkti 3 alapunkti c esimene taane
Artikli 23 punkti 3 alapunkti c punkt ii		Artikli 6 punkti 3 alapunkti c teine taane
Artikli 23 punkti 3 alapunkti c punkti ii esimene taane		Artikli 6 punkti 3 alapunkti c teise taande punkt i
Artikli 23 punkti 3 alapunkti c punkti ii teine taane		Artikli 6 punkti 3 alapunkti c teise taande punkt ii
Artikli 23 punkti 3 alapunkti c punkt iii		Artikli 6 punkti 3 alapunkti c kolmas taane
Artikli 23 punkti 3 alapunktid d–g		Artikli 6 punkti 3 alapunktid d–g
Artikli 23 punktid 4 ja 5		Artikli 6 punktid 4 ja 5
Artikkel 24		Artikkel 7
Artikli 25 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa		Artikli 8 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa
Artikli 25 lõike 1 esimese lõigu punktid a–g		Artikli 8 lõike 1 esimese lõigu esimene kuni seitsmes taane
Artikli 25 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav osa		Artikli 8 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav osa
Artikli 25 lõike 1 teise lõigu punktid a ja b		Artikli 8 lõike 1 teise lõigu esimene ja teine taane
Artikli 25 lõike 2 sissejuhatav osa		Artikli 8 lõike 2 sissejuhatav osa
Artikli 25 lõike 2 punktid a–d		Artikli 8 lõike 2 esimene kuni neljas taane
Artikli 25 lõiked 3 ja 4		Artikli 8 lõiked 3 ja 4
Artikli 26 lõike 1 sissejuhatav osa		Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav osa
Artikli 26 lõike 1 punktid a–g		Artikli 9 lõike 1 esimene kuni seitsmes taane
Artikli 26 lõiked 2 ja 3		Artikli 9 lõiked 2 ja 3
Artikkel 27		Artikkel 10
Artikli 28 lõike 1 sissejuhatav osa		Artikli 11 lõike 1 sissejuhatav osa
Artikli 28 lõike 1 punktid a ja b		Artikli 11 lõike 1 esimene ja teine taane
Artikli 28 lõige 2		Artikli 11 lõige 2
Artikli 28 lõike 3 sissejuhatav osa		Artikli 11 lõike 3 sissejuhatav osa
Artikli 28 lõike 3 punktid a–c		Artikli 11 lõike 3 esimene kuni kolmas taane
Artikli 29 sissejuhatav osa		Artikli 12 sissejuhatav osa
Artikli 29 punktid a ja b		Artikli 12 esimene ja teine taane
Artikli 30 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa		Artikli 13 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa
Artikli 30 lõike 1 esimese lõigu punktid a ja b		Artikli 13 lõike 1 esimese lõigu esimene ja teine taane
Artikli 30 lõike 1 teine lõik		Artikli 13 lõike 1 teine lõik
Artikli 30 lõike 2 sissejuhatav osa		Artikli 13 lõike 2 sissejuhatav osa
Artikli 30 lõike 2 punktid a ja b		Artikli 13 lõike 2 esimene ja teine taane
Artikli 30 lõiked 3 ja 4		Artikli 13 lõiked 3 ja 4
Artikli 31 lõike 1 sissejuhatav osa		Artikli 14 lõike 1 sissejuhatav osa
Artikli 31 lõike 1 punktid a–d		Artikli 14 lõike 1 esimene kuni neljas taane
Artikli 31 lõike 2 esimese lõigu punktid a–d		Artikli 14 lõike 2 esimene kuni neljas taane
Artikli 31 lõike 2 teine lõik		Artikli 14 lõike 2 teine lõik
Artikkel 32		Artikkel 15
Artikli 33 lõige 1		Artikli 16 lõige 1
Artikli 33 lõike 2 sissejuhatav osa		Artikli 16 lõike 2 sissejuhatav osa
Artikli 33 lõike 2 punktid a–c		Artikli 16 lõike 2 esimene kuni kolmas taane
Artikli 33 lõige 3		Artikli 16 lõige 3
Artikkel 34		Artikkel 17
Artikkel 35		Artikli 18 lõige 2 ja lõike 3 esimene lõik
Artikkel 36		Artikkel 19
Artikkel 37		Artikkel 24
Artikkel 38		Artikkel 24a
Artikkel 39		Artikkel 24b
Artikkel 40		Artikli 24c lõiked 2 ja 3
Artikkel 41		Artikkel 25a
Artikkel 42	Lisa A loendi I jao punkt 1
Artikkel 43	Lisa A loendi I jao punkt 2
Artikkel 44	Lisa A loendi I jao punkt 3
Artikkel 45	Lisa A loendi II jao punkt 1
Artikkel 46	Lisa A loendi II jao punkt 2
Artikkel 47	Lisa A loendi II jao punkt 3
Artikkel 48	Lisa A loendi II jao punkt 4
Artikkel 49	Lisa A loendi II jao punkt 5
Artikkel 50	Lisa A loendi II jao punkt 6
Artikkel 51	Lisa A loendi II jao punkt 7
Artikkel 52	Lisa B loendi A osa I jagu
Artikkel 53	Lisa B loendi A osa II jao punkt 1
Artikkel 54	Lisa B loendi A osa II jao punkt 2
Artikkel 55	Lisa B loendi A osa II jao punkt 3
Artikkel 56	Lisa B loendi A osa II jao punkt 4
Artikkel 57	Lisa B loendi A osa II jao punkt 5
Artikkel 58	Lisa B loendi A osa III jao punkt 1
Artikkel 59	Lisa B loendi A osa III jao punkt 2
Artikkel 60	Lisa B loendi B osa punkt 1
Artikkel 61	Lisa B loendi B osa punkt 2
Artikkel 62	Lisa B loendi B osa punkt 3
Artikkel 63	Lisa B loendi B osa punkt 4
Artikkel 64	Lisa C loendi punkt 1
Artikli 65 lõige 1	Lisa C loendi punkti 2 alapunkt a
Artikli 65 lõike 2 sissejuhatav osa	Lisa C loendi punkti 2 alapunkti b sissejuhatav osa
Artikli 65 lõike 2 punktid a–c	Lisa C loendi punkti 2 alapunkti b esimene kuni kolmas taane
Artikkel 66	Lisa C loendi punkt 3
Artikkel 67	Lisa C loendi punkt 4
Artikkel 68	Lisa C loendi punkti 5 alapunktid a–c
Artikkel 69	Lisa C loendi punkt 6
Artikkel 70			Artikkel 2
Artikkel 71			Artikkel 3
Artikkel 72			Artikkel 4
Artikli 73 lõige 1			Artikli 5 lõige 1
Artikli 73 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav osa			Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav osa
Artikli 73 lõike 2 esimese lõigu punktid a ja b			Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu esimene ja teine taane
Artikli 73 lõike 2 teine lõik			Artikli 5 lõike 2 teine lõik
Artikli 73 lõiked 3–7			Artikli 5 lõiked 3–7
Artikkel 74			Artikkel 6
Artikkel 75			Artikkel 8
Artikkel 76			Artikli 9 lõiked 3–6
Artikkel 77			Artikli 10 lõige 2
Artikli 78 lõige 1	Lisa D loendi A osa punkti 1 alapunkt a
Artikli 78 lõike 2 sissejuhatav osa	Lisa D loendi A osa punkti 1 alapunkti b sissejuhatav osa
Artikli 78 lõike 2 punktid a ja b	Lisa D loendi A osa punkti 1 alapunkti b esimene ja teine taane
Artikkel 79	Lisa D loendi A osa punkt 2
Artikkel 80	Lisa D loendi A osa punkt 3
Artikkel 81	Lisa D loendi A osa punkt 4
Artikkel 82	Lisa D loendi A osa punkt 5
Artikli 83 lõige 1	Lisa D loendi B osa punkti 1 alapunkt a
Artikli 83 lõike 2 sissejuhatav osa	Lisa D loendi B osa punkti 1 alapunkti b sissejuhatav osa
Artikli 83 lõike 2 punktid a ja b	Lisa D loendi B osa punkti 1 alapunkti b esimene ja teine taane
Artikkel 84	Lisa D loendi B osa punkt 2
Artikkel 85				Artikli 1 lõiked 1–3
Artikkel 86				Artikkel 2
Artikkel 87				Artikkel 8
Artikkel 88				Artikkel 3
Artikli 89 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa				Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa
Artikli 89 lõike 1 esimese lõigu punktid a ja b				Artikli 4 lõike 1 esimese lõigu esimene ja teine taane
Artikli 89 lõike 1 teine ja kolmas lõik				Artikli 4 lõike 1 teine ja kolmas lõik
Artikli 89 lõige 2				Artikli 4 lõige 2
Artikkel 90				Artikkel 5
Artikkel 91				Artikli 10 lõige 1
Artikli 92 esimese lõigu sissejuhatav osa				Artikli 7 esimese lõigu sissejuhatav osa
Artikli 92 esimese lõigu punktid a–h				Artikli 7 esimese lõigu esimene kuni kaheksas taane
Artikli 92 teine lõik				Artikli 7 teine lõik
Artikkel 93				Artikkel 6
Artikkel 94				Artikkel 9
Artikkel 95				Artikkel 11
Artikkel 96				Artikkel 13
Artikkel 97				Artikkel 15
Artikli 98 lõike 1 sissejuhatav osa		Artikli 20 lõike 1 sissejuhatav osa
Artikli 98 lõike 1 punktid a ja b		Artikli 20 lõike 1 esimene ja teine taane
Artikli 98 lõige 2		Artikli 20 lõige 2
Artikli 99 lõige 1		Artikli 21 lõige 1
Artikli 99 lõike 2 sissejuhatav osa		Artikli 21 lõike 2 sissejuhatav osa
Artikli 99 lõike 2 punktid a ja b		Artikli 21 lõike 2 esimene ja teine taane
Artikli 99 lõige 3		Artikli 21 lõige 3
Artikkel 100		Artikkel 23
Artikkel 101		Artikkel 22
Artikli 102 lõike 1 esimene lõik	Artikli 17 lõike 1 esimene lause			Artikli 10 lõike 2 esimene lõik
Artikli 102 lõike 1 teine lõik	Artikli 17 lõike 1 teine lause
Artikli 102 lõige 2			Artikli 7 lõiked 1 ja 3
Artikkel 103	Artikli 17 lõige 2		Artikli 7 lõige 2	Artikli 10 lõike 2 teine lõik
Artikkel 104		Artikkel 6a
Artikli 105 lõiked 1 ja 2	Artikli 9 lõiked 1 ja 2	Artikli 18 lõige 1 ja lõike 3 teine lõik	Artikli 9 lõiked 1 ja 2	Artikli 12 lõiked 1 ja 2
Artikli 105 lõige 3		Artikli 18 lõige 4	Artikli 9 lõige 7
Artikkel 106	Artikli 18 lõige 1	Artikli 24c lõige 1	Artikli 10 lõige 1	Artikli 12 lõige 3
Artikli 107 lõiked 1 ja 2	Artikkel 19	Artikli 25 lõiked 1 ja 2		Artikli 14 lõiked 1 ja 2
Artikli 107 lõike 3 esimene lõik		Artikli 25 lõige 3
Artikli 107 lõike 3 teine lõik				Artikli 14 lõige 3
Artikli 108 lõike 1 esimene lõik	Artikli 20 lõike 1 sissejuhatav osa
Artikli 108 lõike 1 teine ja kolmas lõik	Artikli 20 lõiked 3 ja 4
Artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkt a	Artikli 20 lõike 1 sissejuhatav osa ja punkt a	Artikli 26 lõike 1 punkt a	Artikli 11 lõike 1 punkt a
Artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkt b				Artikli 16 lõike 1 punkt a
Artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti c alapunkt i	Artikli 20 lõike 1 punkt b
Artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti c alapunkt ii		Artikli 26 lõike 1 punkt b
Artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti c alapunkt iii			Artikli 11 lõike 1 punkt b	Artikli 16 lõike 1 punkt b
Artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkt d	Artikli 20 lõike 1 punkt c	Artikli 26 lõike 1 punkt c	Artikli 11 lõike 1 punkt c	Artikli 16 lõike 1 punkt c
Artikli 108 lõike 2 teine lõik	Artikli 20 lõige 2	Artikli 26 lõige 2
Artikkel 109	Artikkel 21
Artikkel 110	Artikli 22 lõige 2	Artikli 27 lõige 2	Artikli 12 lõige 3	Artikli 17 lõige 2
Artikkel 111
Artikkel 112
Artikkel 113
I lisa A loendi 1. peatükk		Lisa A loendi 1. peatükk
I lisa A loendi 2. peatüki punktid 2.1–2.4.4		Lisa A loendi 2. peatüki punktid 2.1–2.4.4
I lisa A loendi 2. peatüki punkti 2.4.5 esimese lõigu sissejuhatav osa		Lisa A loendi 2. peatüki punkti 2.4.5 esimese lõigu sissejuhatav osa
I lisa A loendi 2. peatüki punkti 2.4.5 esimese lõigu punktid a ja b		Lisa A loendi 2. peatüki punkti 2.4.5 esimese lõigu esimene ja teine taane
I lisa A loendi 2. peatüki punkti 2.4.5 teine lõik		Lisa A loendi 2. peatüki punkti 2.4.5 teine lõik
I lisa A loendi 2. peatüki punkt 2.5		Lisa A loendi 2. peatüki punkt 2.5
I lisa A loendi 3. peatüki punktid 3.1–3.2.0		Lisa A loendi 3. peatüki punktid 3.1–3.2.0
I lisa A loendi 3. peatüki punkti 3.2.1 sissejuhatav osa		Lisa A loendi 3. peatüki punkti 3.2.1 sissejuhatav osa
I lisa A loendi 3. peatüki punkti 3.2.1 alapunktid a–c		Lisa A loendi 3. peatüki punkti 3.2.1 esimene kuni kolmas taane
I lisa A loendi 3. peatüki punktid 3.2.2–3.2.9		Lisa A loendi 3. peatüki punktid 3.2.2–3.2.9
I lisa A loendi 4. peatükk		Lisa A loendi 4. peatükk
I lisa A loendi 5. peatüki punktid 5.1–5.3		Lisa A loendi 5. peatüki punktid 5.1–5.3
I lisa A loendi 5. peatüki punkti 5.4 alapunktid a ja b		Lisa A loendi 5. peatüki punkti 5.4 alapunktid a ja b
I lisa A loendi 5. peatüki punkti 5.4 alapunkti c punktid i ja ii		Lisa A loendi 5. peatüki punkti 5.4 alapunkti c esimene ja teine taane
I lisa A loendi 5. peatüki punktid 5.5 ja 5.6		Lisa A loendi 5. peatüki punktid 5.5 ja 5.6
I lisa A loendi 6. peatükk		Lisa A loendi 6. peatükk
I lisa A loendi 7. peatüki punkti 7.1 sissejuhatav osa		Lisa A loendi 7. peatüki punkti 7.1 sissejuhatav osa
I lisa A loendi 7. peatüki punkti 7.1 alapunktid a ja b		Lisa A loendi 7. peatüki punkti 7.1 esimene ja teine taane
I lisa A loendi 7. peatüki punkt 7.2		Lisa A loendi 7. peatüki punkt 7.2
I lisa B loendi 1.–4. peatükk		Lisa B loendi 1.–4. peatükk
I lisa B loendi 5. peatüki punktid 5.1–5.1.3		Lisa B loendi 5. peatüki punktid 5.1–5.1.3
I lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.1.4 esimese lõigu sissejuhatav osa		Lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.1.4 esimese lõigu sissejuhatav osa
I lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.1.4 esimese lõigu punktid a–c		Lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.1.4 esimese lõigu esimene kuni kolmas taane
I lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.1.4 teine kuni neljas lõik		Lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.1.4 teine kuni neljas lõik
I lisa B loendi 5. peatüki punktid 5.1.5–5.2		Lisa B loendi 5. peatüki punktid 5.1.5–5.2
I lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.3 sissejuhatav osa		Lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.3 sissejuhatav osa
I lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.3 alapunktid a ja b		Lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.3 alapunktid a ja b
I lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.3 alapunkti c punktid i ja ii		Lisa B loendi 5. peatüki punkti 5.3 alapunkti c esimene ja teine taane
I lisa B loendi 6. peatükk		Lisa B loendi 6. peatükk
I lisa B loendi 7. peatüki punkti 7.1 sissejuhatav osa		Lisa B loendi 7. peatüki punkti 7.1 sissejuhatav osa
I lisa B loendi 7. peatüki punkti 7.1 alapunktid a ja b		Lisa B loendi 7. peatüki punkti 7.1 esimene ja teine taane
I lisa B loendi 7. peatüki punkt 7.2		Lisa B loendi 7. peatüki punkt 7.2
I lisa C loendi 1. peatükk		Lisa C loendi 1. peatükk
I lisa C loendi 2. peatüki punktid 2.1–2.1.2		Lisa C loendi 2. peatüki punktid 2.1–2.1.2
I lisa C loendi 2. peatüki punkti 2.2 sissejuhatav osa		Lisa C loendi 2. peatüki punkti 2.2 sissejuhatav osa
I lisa C loendi 2. peatüki punkti 2.2 alapunktid a–d		Lisa C loendi 2. peatüki punkti 2.2 esimene kuni neljas taane
I lisa C loendi 2. peatüki punktid 2.3–2.6		Lisa C loendi 2. peatüki punktid 2.3–2.6
II lisa
III lisa

( 2 ) Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2001. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 7. mai 2001. aasta otsus.

( 3 ) EÜT L 66, 16.3.1979, lk 21. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 88/627/EMÜ (EÜT L 348, 17.12.1988, lk 62).

( 4 ) EÜT L 100, 17.4.1980, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/18/EÜ (EÜT L 135, 31.5.1994, lk 1).

( 8 ) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 1999/60/EÜ (EÜT L 162, 26.6.1999, lk 65).

( 9 ) EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45. Otsust on muudetud otsusega 2004/8/EÜ (ELT L 3, 7.1.2004, lk 33).

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/6/EÜ, 28. jaanuar 2003,	L 96	16	12.4.2003
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/71/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 4. november 2003,	L 345	64	31.12.2003
►M3	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/109/EÜ, 15. detsember 2004,	L 390	38	31.12.2004
►M4	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/1/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 9. märts 2005,	L 79	9	24.3.2005

SISUKORD
	PÕHJENDUSED
	I JAOTIS MÕISTED JA REGULEERIMISALA
	I PEATÜKK Mõisted
	Artikkel 1
	II PEATÜKK Reguleerimisala
	Artikkel 2
	II JAOTIS VÄÄRTPABERITE AMETLIKKU NOTEERIMIST KÄSITLEVAD ÜLDSÄTTED
	I PEATÜKK Üldised noteerimistingimused
	Artikkel 5
	Artikkel 6
	Artikkel 7
	II PEATÜKK Rangemad või lisatingimused ja -kohustused
	Artikkel 8
	III PEATÜKK Erandid
	Artikkel 9
	Artikkel 10
	IV PEATÜKK Pädevate siseriiklike asutuste volitused
	1. jagu Otsus noteerimise kohta
	Artikkel 11
	Artikkel 12
	Artikkel 13
	Artikkel 14
	Artikkel 15
	2. jagu Pädevate asutuste nõutav teave
	Artikkel 16
	3. jagu Meetmed juhul, kui emitent ei täida noteerimisest tulenevaid kohustusi
	Artikkel 17
	4. jagu Noteerimise peatamine ja lõpetamine
	Artikkel 18
	5. jagu Õigus pöörduda kohtusse noteerimisest keeldumise või noteerimise lõpetamise korraltotototo
	Artikkel 19
	III JAOTIS VÄÄRTPABERITE AMETLIKU NOTEERIMISEGA SEOTUD ERITINGIMUSED
	I PEATÜKK Noteerimisprospekti avaldamine
	1. jagu Üldsätted
	2. jagu Osaline või täielik vabastus noteerimisprospekti avaldamise kohustusest
	3. jagu Vabastus teatava teabe esitamisest noteerimisprospektis
	4. jagu Noteerimisprospekti sisu erijuhtudel
	5. jagu Noteerimisprospekti ülevaatamine ja levitamine
	6. jagu Pädeva asutuse kindlaksmääraminetoto
	7. jagu Vastastikune tunnustamine
	8. jagu Kokkulepped kolmandate riikidega
	II PEATÜKK Aktsiate noteerimise eritingimused
	1. jagu Neid äriühinguid käsitlevad tingimused, kelle aktsiate ametlikku noteerimist taotletakse
	Artikkel 42
	Artikkel 43
	Artikkel 44
	2. jagu Neid aktsiaid käsitlevad tingimused, mille noteerimist taotletakse
	Artikkel 45
	Artikkel 46
	Artikkel 47
	Artikkel 48
	Artikkel 49
	Artikkel 50
	Artikkel 51
	III PEATÜKK Ettevõtja emiteeritud võlakirjade ametliku noteerimise eritingimused
	1. jagu Neid ettevõtjaid käsitlevad tingimused, kelle võlakirjade ametlikku noteerimist taotletakse
	Artikkel 52
	2. jagu Neid võlakirju käsitlevad tingimused, mille ametlikku noteerimist taotletakse
	Artikkel 53
	Artikkel 54
	Artikkel 55
	Artikkel 56
	Artikkel 57
	3. jagu Muud tingimused
	Artikkel 58
	Artikkel 59
	IV PEATÜKK Riigi või selle piirkondlike või kohalike asutuste või rahvusvahelise avalik-õigusliku organisatsiooni emiteeritud võlakirjade ametliku noteerimise eritingimused
	Artikkel 60
	Artikkel 61
	Artikkel 62
	Artikkel 63
	IV JAOTIS AMETLIKULT NOTEERITUD VÄÄRTPABERITEGA SEOTUD KOHUSTUSED
	I PEATÜKK Selliste äriühingute kohustused, kelle aktsiad on ametlikult noteeritud
	1. jagu Uute emiteeritud samaliigiliste aktsiate noteerimine
	Artikkel 64
	2. jagu Aktsionäride kohtlemine
	3. jagu Asutamislepingu või põhikirja muutmine
	4. jagu Raamatupidamise aastaaruanne ja tegevuse aastaaruanne
	5. jagu Lisateave
	6. jagu Teabe samaväärsus
	7. jagu Korrapäraselt avaldatav teave
	8. jagu Poolaastaaruande avaldamine ja sisu
	II PEATÜKK Selliste emitentide kohustused, kelle võlakirjad on ametlikult noteeritudtoto
	1. jagu Ettevõtja emiteeritud võlakirjad
	2. jagu Riigi või selle piirkondlike või kohalike asutuste või rahvusvahelise avalik-õiguslik organisatsiooni emiteeritud võlakirjad
	III PEATÜKK Teatamiskohustus väärtpaberibörsil noteeritud äriühingus olulise osaluse omandamise või selle võõrandamise korral
	1. jagu Üldsätted
	2. jagu Teatamine olulise osaluse omandamise või võõrandamise korraltoto
	3. jagu Hääleõiguse kindlaksmääramine
	4. jagu Erandid
	5. jagu Pädevad asutused
	6. jagu Sanktsioonid
	V JAOTIS TEABE AVALDAMINE JA EDASTAMINE
	I PEATÜKK Noteerimisprospekti avaldamine ja edastamine väärtpaberite ametlikuks noteerimiseks
	1. jagu Noteerimisprospekti ja selle lisade avaldamise kord ja tähtajad
	2. jagu Teavitusvahendite eelnev esitamine pädevatele asutustele
	II PEATÜKK Teabe avaldamine ja esitamine pärast noteerimist
	III PEATÜKK Keeled
	VI JAOTIS PÄDEVAD ASUTUSED JA KOOSTÖÖ LIIKMESRIIKIDE VAHELtoto
	Artikkel 105
	Artikkel 106
	Artikkel 107
	VII JAOTIS SIDEKOMITEEtoto
	I PEATÜKK Komitee koosseis, töökord ja ülesanded
	II PEATÜKK Turuväärtuse alammäära kohandamine
	Artikkel 109
	VIII JAOTIS LÕPPSÄTTEDtoto
	Artikkel 110
	Artikkel 111
	Artikkel 112
	Artikkel 113
	II LISA A OSA Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja nende muudatused
	II LISA B OSA Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad
	III LISA VASTAVUSTABEL