1999L0037 — ET — 01.07.2013 — 004.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
NÕUKOGU DIREKTIIV 1999/37/EÜ, 29. aprill 1999, sõidukite registreerimisdokumentide kohta (EÜT L 138, 1.6.1999, p.57) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
No |
page |
date |
||
KOMISJONI DIREKTIIV 2003/127/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 23. detsember 2003, |
L 10 |
29 |
16.1.2004 |
|
L 363 |
344 |
20.12.2006 |
||
L 158 |
356 |
10.6.2013 |
Muudetud:
L 236 |
33 |
23.9.2003 |
NÕUKOGU DIREKTIIV 1999/37/EÜ,
29. aprill 1999,
sõidukite registreerimisdokumentide kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 75 lõike 1 punkti d,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )
toimides kooskõlas asutamislepingu artiklis 189c ettenähtud menetlusega ( 3 )
ning arvestades, et:
(1) |
ühendus on võtnud teatava hulga meetmeid, mille otstarve on sisepiirideta alast koosneva siseturu loomine, milles tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine vastavalt asutamislepingu sätetele; |
(2) |
kõik liikmesriigid nõuavad oma territooriumil asuvate teede kasutamise lubamisel, et teises liikmesriigis registreeritud sõiduki juhil oleks olemas selle sõiduki registreerimistunnistus; |
(3) |
registreerimistunnistuse vormi ja sisu ühtlustamine hõlbustab selle mõistmist ning seega edendab liikmesriigis registreeritud sõidukite vaba liikumist teiste liikmesriikide territooriumil asuvatel teedel; |
(4) |
registreerimistunnistuses olevad andmed peavad võimaldama kontrollida, kas nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivi 91/439/EMÜ juhilubade kohta ( 4 ) alusel välja antud juhiloa omanik juhib ainult nendesse kategooriatesse kuuluvaid sõidukeid, milleks talle on antud luba; kõnealune kontrollimine aitab parandada liiklusohutust; |
(5) |
kõik liikmesriigid nõuavad teises liikmesriigis eelnevalt registreeritud sõiduki registreerimise eeltingimusena dokumenti, mis kinnitab seda registreerimist ja sõiduki tehnilisi karakteristikuid; |
(6) |
registreerimistunnistuse ühtlustamine aitab kaasa nende sõidukite uuele kasutuselevõtule, mis on eelnevalt registreeritud teises liikmesriigis, ja siseturu nõuetekohasele toimimisele; |
(7) |
liikmesriigid kasutavad registreerimistunnistusi, mis on üheosalised või kaheosalised, ja praegu on kohane mõlema süsteemi samaaegse kasutamise võimaldamine; |
(8) |
liikmesriigid tõlgendavad registreerimistunnistuses olevaid andmeid erinevalt; siseturu nõuetekohase toimimise ja vaba liikumise ning seda hõlmava kontrollimise huvides on kohane täpsustada, millisel õiguslikul alusel võivad tunnistusel nimetatud isikud seda sõidukit kasutada; |
(9) |
kõnealuste kontrollimiste edendamiseks, mis on eelkõige mõeldud pettuste ja varastatud sõidukite ebaseadusliku kaubanduse vastaseks võitluseks, on kohane luua tõhusal teabevahetusel põhinev liikmesriikidevaheline tihe koostöö; |
(10) |
I ja II lisas sisalduvate tehniliste aspektide kohandamiseks on asjakohane ette näha lihtsustatud menetlus, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Käesolevat direktiivi kohaldatakse dokumentide suhtes, mille liikmesriigid on välja andnud sõidukite registreerimisel.
See ei piira liikmesriikide õigust kasutada sõidukite ajutiseks registreerimiseks dokumente, mis ei täida igakülgselt käesoleva direktiivi nõudeid.
Artikkel 2
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) sõiduk - mis tahes sõiduk nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivi 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 5 ) artiklis 2 ja nõukogu 30. juuni 1992. aasta direktiivi 92/61/EMÜ, mis käsitleb kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnitust, ( 6 ) artiklis 1 sisalduvate määratluste kohaselt;
b) registreerimine - sõidukile riikliku maanteeliikluse loa andmine, kaasa arvatud sõiduki identifitseerimine ja sellele seerianumbri omistamine, mida nimetatakse registreerimisnumbriks;
c) registreerimistunnistus - dokument, mis kinnitab, et sõiduk on liikmesriigis registreeritud;
d) registreerimistunnistuse omanik - isik, kelle nimele on sõiduk registreeritud.
Artikkel 3
1. Liikmesriigid annavad registreerimistunnistused välja nendele sõidukitele, mis kuuluvad registreerimisele nende siseriiklike õigusaktide alusel. Tunnistus on kas üheosaline vastavalt I lisale või kaheosaline vastavalt II lisale.
Liikmesriigid võivad lubada selleks määratud talitustel, eelkõige tootjail, täita registreerimistunnistuse tehnilised osad.
2. Kui enne käesoleva direktiivi rakendamist registreeritud sõidukile antakse välja uus registreerimistunnistus, kasutavad liikmesriigid käesolevas direktiivis määratletud tunnistuse näidist ja võivad selles täita ainult need lahtrid, mille kohta on nõutav teave olemas.
3. I ja II lisa kohased registreerimistunnistuse andmed esitatakse nendes lisades esitatud ühenduse ühtlustatud koode kasutades.
Artikkel 4
Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks tunnustavad liikmesriigid teises liikmesriigis väljaantud registreerimistunnistust sõiduki identifitseerimisel rahvusvahelises liikluses või selle uuel registreerimisel teises liikmesriigis.
Artikkel 5
1. Sõiduki identifitseerimiseks maanteeliikluses võivad liikmesriigid nõuda, et juhil oleks kaasas registreerimistunnistuse I osa.
2. Pädevad asutused nõuavad alati teises liikmesriigis eelnevalt registreeritud sõiduki uuel registreerimisel eelmise registreerimistunnistuse I osa esitamist ja II osa esitamist siis, kui see on välja antud. Need asutused võtavad eelmise registreerimistunnistuse esitatud osa(d) enda kätte hoiule ja säilitavad seda (neid) vähemalt kuus kuud. Nad teatavad tunnistuse äravõtmisest kahe kuu jooksul selle liikmesriigi asutusele, kes tunnistuse välja andis. Nad tagastavad äravõetud tunnistuse kuue kuu jooksul pärast selle äravõtmist sellele asutusele, kui asutus seda nõuab.
Kui registreerimistunnistus on kaheosaline ja II osa puudub, võivad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus soovitakse uuesti registreerida, erandjuhtudel otsustada sõiduk registreerida, kuid ainult pärast seda, kui nad on saanud sõiduki eelnevalt registreerinud liikmesriigi pädevatelt asutustelt kirjaliku või elektroonilise kinnituse, et taotluse esitajal on õigus sõidukit teises liikmesriigis uuesti registreerida.
Artikkel 6
Kõik vajalikud muudatused käesoleva direktiivi lisade kohandamiseks tehnika arenguga võetakse vastu artiklis 7 ettenähtud korras.
Artikkel 7
1. Kui viidatakse käesolevas artiklis sätestatud korrale, abistab komisjoni nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/96/EÜ mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste tehnoülevaatust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 7 ) artiklis 8 nimetatud nõuandekomitee, edaspidi „komitee”, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.
2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtudes küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.
3.
a) Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need viivitamata vastu.
b) Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.
Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates ettepaneku esitamisest nõukogule, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.
Artikkel 8
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. juuniks 2004. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse sätetesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.
Komisjon edastab liikmesriikidele kõik siseriiklike ametiasutuste kasutatavad registreerimistunnistuste näidised.
Artikkel 9
Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel. Nad võivad kahe- või mitmepoolselt vahetada teavet, eriti selleks, et vajaduse korral enne mis tahes sõiduki registreerimist kontrollida selle õiguslikku seisundit sõiduki eelnevalt registreerinud liikmesriigis. Selline kontrollimine võib toimuda eelkõige arvutivõrgu kaudu.
Artikkel 10
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.
Artikkel 11
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
REGISTREERIMISTUNNISTUSE I OSA ( 8 )
I. |
See osa võib esineda kahel kujul: paberkandjal või kiipkaardina. Paberkandjal dokumendi tunnused on esitatud II peatükis ja kiipkaardi omad III peatükis. |
II. |
Paberkandjal registreerimistunnistuse I osa tunnused
|
III. |
Kiipkaardi kujul (II peatükis kirjeldatud paberkandjal dokumendi alternatiiv) registreerimistunnistuse I osa tunnused III.1 Kaardi vorming ja silmaga nähtavad andmed Kuna kiipkaart on mikroprotsessorkaart, tuleb selle kujundamisel järgida III.5 peatükis sätestatud standardeid. Kaardil talletatud andmeid peab olema võimalik lugeda tavalise kaardilugeja abil (nagu näiteks sõidumeerikukaartide lugemisseadmed). Kaardi esi- ja tagaküljele peavad olema trükitud vähemalt II.4 ja II.5 peatükis kindlaksmääratud andmed; need andmed peavad olema palja silmaga loetavad (tähtede minimaalne kõrgus 6 punkti) ja trükitud järgmiselt. (Võimaliku paigutuse näidised on esitatud käesoleva jao lõpus joonisel 1). A. Põhitrükijäljend Põhiandmed on järgmised: Esikülg a) Kiibist paremale: registreerimistunnistuse väljaandnud liikmesriigi keeles (keeltes) — sõnad „Euroopa Ühendus”; — registreerimistunnistuse väljaandnud liikmesriigi nimi; — suures kirjas sõnad „registreerimistunnistuse I osa” või, kui registreerimistunnistus on ainult üheosaline, sõna „registreerimistunnistus”; — samaväärse dokumendi teine (näiteks varasem siseriiklik) nimetus (vabatahtlik); — pädeva asutuse nimi (teise võimalusena punktis B kirjeldatud isikustatud trükijäljendi kujul); — liikmesriigis kasutatav üheselt mõistetav järjenumber (teise võimalusena punktis B kirjeldatud isikustatud trükijäljendi kujul); b) kiibist ülespoole: registreerimistunnistuse väljaandnud liikmesriigi eristusmärk, valgega sinisel ristkülikul ümbritsetuna kaheteistkümnest kollasest tähest:
c) liikmesriigid võivad soovi korral lisada alumisse serva väikeses kirjas ja oma riigi keeles (keeltes) märkuse: „Käesolev dokument tuleb esitada seda nõudvale pädevale isikule.”; d) kaardi põhivärv on roheline (Pantone 326); variandina võib kasutada rohelisest valgeks üleminevat tausta; e) kaardi esikülje trükitava ala vasakusse nurka kantakse ratast kujutav sümbol (vt soovitatavat paigutust joonisel 1). Muus osas kohaldatakse III.13 peatüki sätteid. B. Isikustatud trükijäljend Isikustatud trükijäljend sisaldab järgmisi andmeid: Esikülg a) pädeva asutuse nimetus — vt ka punkti A alapunt a; b) registreerimistunnistuse väljaandnud liikmesriigi nimi (vabatahtlik); c) liikmesriigis kasutatav üheselt mõistetav järjenumber — vt ka punkti A alapunt a; d) järgmised andmed II.5 peatükist; vastavalt II.17 peatükile võib ühenduse ühtlustatud koodide järele lisada eraldi siseriikliku koodi:
Tagakülg Tagaküljel peavad olema vähemalt ülejäänud II.5 peatükis kindlaksmääratud andmed; vastavalt II.17 peatükile võib ühenduse ühtlustatud koodide järele lisada eraldi siseriikliku koodi.
Kaardi tagaküljele võib soovi korral lisada täiendavaid andmeid II.6 peatükist (koos ühtlustatud koodidega) või II.7 peatükist. C. Kiipkaardi füüsilised turvaelemendid Dokumentide füüsilist turvalisust ohustavad: — võltskaartide valmistamine: luuakse asjakohase dokumendiga väga sarnane uus kaart kas täiesti iseseisva objektina või originaaldokumenti kopeerides; — oluline muutmine: muudetakse originaaldokumendi olemust näiteks sellele trükitud teatavate andmete muutmise teel. Registreerimistunnistuse I osa materjal peab olema muudetud võltsimiskindlaks, kasutades vähemalt kolme järgnevat meetodit: — mikrokiri, — giljoššmuster,* — pärlmuttertrükivärv, — lasergraveerimine, — ultraviolettkiirte all fluorestseeruv trükivärv, — trükivärvid, mille värv sõltub vaatenurgast,* — trükivärvid, mille värv sõltub temperatuurist,* — spetsiaalsed hologrammid,* — muutuvad laserkujundid, — optiliselt muutuvad kujundid. Liikmesriigid võivad kasutusele võtta täiendavaid turvaelemente. Esmajärjekorras tuleks kasutada tärniga märgitud tehnikaid, kuna need võimaldavad õiguskaitseametnikel kaardi ehtsust kontrollida erivahenditeta. Joonis 1: Kohustuslike andmete võimaliku paigutuse näited (kaardi tagaküljele võib lisada rohkem vabatahtlikke ja täiendavaid andmeid) III.2. Andmete salvestamine ja andmekaitse Kaardi pinnale, kuhu on talletatud III.1 peatükis sätestatud silmaga nähtavad kohustuslikud andmed, võib ühtlustatud ühiskoodide järele (mis vajaduse korral võivad vastavalt II.7 peatükile esineda koos liikmesriikide oma koodidega) lisada täiendavalt järgmised andmed: A) II.4 ja II.5 peatükis sätestatud andmed Kõikide II.4 ja II.5 peatükis kindlaksmääratud andmete kaardile salvestamine on kohustuslik. B) Muud II.6 peatükis sätestatud andmed Lisaks võivad liikmesriigid salvestada kaardile vajalikul määral II.6 peatükis sätestatust rohkem andmeid. C) Muud II.7 peatükis sätestatud andmed Kaardile võib salvestada täiendavaid vabatahtlikke andmeid. Punktides A ja B nimetatud andmed kantakse kahte eraldi faili, millel on transparentne struktuur (vt ISO/IEC 7816-4). Liikmesriigid võivad otsustada punkti C kohaselt kaardile kantavate andmete säilitamise vastavalt oma äranägemisele. Nende failide suhtes piiranguid ei ole. Nendesse failidesse kirjutamise õigus on ainult sellistel liikmesriikide siseriiklikel pädevatel asutustel (ja nende volitatud ametkondadel), kes asjakohaseid kiipkaarte väljastavad. Kirjutamisõigust võib kasutada alles pärast asümmeetrilisel krüptoalgoritmil põhinevat autentimist, mille käigus on vahetatud seansivõtit, et kaitsta sõiduki registreerimiskaardi ja siseriiklike pädevate asutuste (või nende volitatud ametkondade) turvamooduli (näiteks turvamooduli kaart) vahelist seanssi. Seetõttu vahetatakse standardi ISO/IEC 7816-8 kohaseid kaardi abil verifitseeritavad sertifikaate enne autentimisprotsessi. Kaardi abil verifitseeritavad sertifikaadid sisaldavad avalikke võtmeid, mis saadakse ja mida kasutatakse järgneva autentimisprotsessi käigus. Kõnealustele sertifikaatidele kirjutab alla pädev siseriiklik asutus ja need sisaldavad standardi ISO/IEC 7816-9 kohast volituse objekti (sertifikaadi omaniku volitus), et kodeerida kaarti rollikohane volitus. See rollikohane volitus on seotud siseriikliku pädeva asutusega (näiteks andmevälja ajakohastamise osas). Siseriikliku pädeva asutuse asjakohased avalikud võtmed on salvestatud kaarti usaldustõendina (avalik juurvõti). Nende failide ning autentimis- ja kirjutamisprotsessis vajalike käskude kindlaksmääramine on liikmesriikide ülesanne. Andmekaitse kinnituse peab heaks kiitma vastavalt EAL4+ ühistele hindamiskriteeriumidele. Turvanõuetele lisatakse: 1. AVA_MSU.3 Analysis and testing for insecure states (ebaturvaliste olekute analüüs ja katsetamine); 2. AVA_VLA.4 Highly resistant (eriti vastupidav). D) Registreerimisandmete õigsuse verifitseerimiseks kasutatavad andmed Väljaandja asutus arvutab oma elektroonilise allkirja punktides A ja B käsitletud andmeid sisaldava faili kõiki andmeid arvestades ja salvestab selle seotud faili. Kõnealused allkirjad võimaldavad verifitseerida salvestatud andmete õigsust. Kaartidele salvestatakse järgmised andmed: — punktis A nimetatud registreeritavate andmetega seotud elektrooniline allkiri, — punktis B nimetatud registreeritavate andmetega seotud elektrooniline allkiri. Elektrooniliste allkirjade verifitseerimiseks salvestatakse kaardile: — selle väljaandja asutuse sertifikaadid, kes arvutab punktides A ja B käsitletud andmetega seotud allkirjad. Elektroonilised allkirjad ja sertifikaadid on loetavad piiranguteta. Kirjutamisõigus elektroonilistesse allkirjadesse ja sertifikaatidesse on ainult pädevatel siseriiklikel asutustel. III.3. Liides Liideste jaoks tuleks kasutada väliskontakte. Neid võib kasutada koos transponderiga. III.4. Kaardi salvestusmaht Kaardil peab olema piisav salvestusmaht III.2 peatükis nimetatud andmete salvestamiseks. III.5. Standardid Kiipkaart ja kasutatavad lugemisseadmed peavad vastama järgmistele standarditele: — ISO 7810 : Standards for identification cards (plastic cards): Physical characteristics; (Isikutunnistusi (plastkaardid) käsitlevad standardid: tehnilised karakteristikud — ISO 7816-1 ja -2 : Physical characteristics of chip cards, dimensions and location of contacts (Kiipkaartide tehnilised karakteristikud, mõõtmed ja kontaktide asukoht), — ISO 7816-3 : Electrical characteristics of contacts, transmission protocols (Kontaktide ja edastusprotokollide elektrilised karakteristikud), — ISO 7816-4 : Communication contents, chip card data structure, safety architecture, access mechanisms (Teabeedastuse sisu, kiipkaardi struktuur, turvaarhitektuur, juurdepääsumehhanismid), — ISO 7816-5 : Structure of application identifiers, selection and execution of application identifiers, registration procedure for application identifiers (numbering system) (Rakenduse identifikaatorite struktuur, rakenduse identifikaatorite valik ja kasutamine, rakenduse identifikaatorite registreerimise menetlus (numeratsioonisüsteem)), — ISO 7816-6 : Inter-industry data elements for interchange (Valdkondadevahelised vahetatavad andmeelemendid), — ISO 7816-8 : Integrated circuit(s) cards with contacts — Security related inter-industry commands (Kontaktidega kiipkaardid — Turvalisusega seotud valdkondadevahelised käsud), — ISO 7816-9 : Integrated circuit(s) cards with contacts — Enhanced inter-industry commands (Kontaktidega kiipkaardid — Laiendatud valdkondadevahelised käsud), III.6. Tehnilised karakteristikud ja edastusprotokollid Vorming on ID-1 (normaalsuurus, vt ISO/IEC 7810). Kaart toetab edastusprotokolli T = 1 vastavalt standardile ISO/IEC 7816-3. Täiendavalt võib toetada teisi edastusprotokolle, näiteks T = 0, USB või kontaktideta protokolle. Bitiedastuse puhul kohaldatakse otsest kodeerimist (direct convention) (vt ISO/IEC 7816-3). A) Toitepinge, programmeerimispinge Kaart töötab pingel Vcc = 3 V (+/0.3 V) või Vcc = 5 V (+/0,5 V). Kontakti C6 juures kaart programmeerimispinget ei vaja. B) Answer to reset-signaal Kaardi infovälja mahubait esitatakse ATR-signaalis tähemärgis TA3. See väärtus on vähemalt „80h” (= 128 baiti). C) Protokolliparameetri valik (protocol parameter selection) Protokolliparameetrite valiku (PPS) toetamine vastavalt standardile ISO/IEC 7816-3 on kohustuslik. Seda kasutatakse valides T = 1, kui kaardile on täiendavalt salvestatud T = 0, ja sobitades selle Fi/Di parameetritega saavutamaks suuremat edastuskiirust. D) Edastusprotokoll T = 1 Aheldamise toetamine on kohustuslik. Järgmised lihtsustused on lubatud: — sõlmeaadressi bait: ei kasutata (NAD pannakse asendisse „00”), — ploki S käsk ABORT: ei kasutata, — ploki S programmeerimispinge olekuviga: ei kasutata. Kohe pärast ATR-signaali esitab liideseseade seadme infovälja mahu (IFSD), st pärast ATR-signaali edastab liideseseade ploki S infovälja mahu nõude ja kaart saadab tagasi ploki S infovälja mahu. Seadme infovälja mahu soovituslik väärtus on 254 baiti. III.7. Temperatuurivahemik Kiipkaardi kujul registreerimistunnistus peab toimima normaalselt kõikides ilmastikutingimustes, mis ühenduse territooriumil tavapäraselt valitsevad ning vähemalt standardis ISO 7810 kindlaksmääratud temperatuuride vahemikus. Kaardid peavad nõuetekohaselt toimima niiskuse puhul 10 % kuni 90 %. III.8. Füüsiline kasutusaeg Kui kaarti kasutatakse vastavalt keskkonna- ja elektrotehnilistele normidele, peab see nõuetekohaselt toimima kümme aastat. Kaardi materjal tuleb valida selline, et nimetatud kasutusaeg oleks tagatud. III.9. Elektrilised karakteristikud Toimimise ajal vastavad kaardid komisjoni 31. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/54/EÜ, mis käsitleb elektromagnetilist ühilduvust, ( 11 ) ning neid kaitstakse elektrostaatiliste lahenduste eest. III.10. Faili struktuur Tabelis 1 loetletakse rakenduse DF kohustuslikud elementaarfailid DF.Registration (vt ISO/IEC 7816-4). Kõikidel nimetatud failidel on transparentne struktuur. Juurdepääsunõudeid on kirjeldatud III.2 peatükis. Liikmesriigid määravad failide suuruse kindlaks oma nõuete kohaselt.
Tabel 1
III.11. Andmete struktuur Salvestatud sertifikaadid on X.509v3-vormingus vastavalt standardile ISO/IEC 9594-8. Elektroonilised allkirjad salvestatakse transparentselt. Registreeritavad andmed salvestatakse BER-TLV andmeobjektidena (vt ISO/IEC 7816-4) vastavates elementaarfailides. Väärtuste väljad kodeeritakse standardile ISO/IEC 8859-1 vastavate ASCII tähemärkidena, väärtused „CO”-„FF” on määratletud standarditega ISO/IEC 8859-1 (ladina-1 märgistik), ISO/IEC 8859-7 (kreeka märgistik) või ISO/IEC 8859-5 (slaavi märgistik). Kuupäeva vorming on AAAAKKPP. Tabelis 2 loetletakse sildid (tags), mille abil tuvastatakse II.4 ja II.5 peatüki kohaselt registreeritud andmetele ja III.1 peatüki täiendavatele andmetele vastavad andmeobjektid. Kui ei ole sätestatud teisiti, on tabelis 2 esitatud andmeobjektid kohustuslikud. Vabatahtlikud andmeobjektid võib välja jätta. Siltide veerg näitab pesastustaset.
Tabel 2
Tabelis 3 loetletakse sildid (tags), mille abil tuvastatakse II.6 peatüki kohaselt registreeritud andmetele vastavad andmeobjektid. Tabelis 3 loetletud andmeobjektid on vabatahtlikud.
Tabel 3
Liikmesriigid määravad kindlaks II.7 punkti kohaste andmete struktuuri ja vormi. III.12. Registreeritud andmete lugemine A. Rakenduse valimine Rakendus „Sõiduki registreerimine” valitakse käsklusega SELECT DF (nime alusel, vt ISO/IEC 7816-4) koos rakendusidentifikaatoriga (AID). AID-väärtus taotletakse Euroopa Komisjoni valitud laborist. B. Andmete lugemine failidest II peatüki punktidele A, B ja D vastavad failid valitakse käsuga SELECT (vt ISO/IEC 7816-4) nii, et käsuparameeter P1 on asendis „02”, P2 asendis „04” ja käskude andmeväli sisaldab faili identifikaatorit (vt X peatükk, tabel 1). Vastuseks saadud FCP-mall sisaldab failisuurust, millest võib olla kasu nimetatud failide lugemisel. Neid faile on võimalik lugeda käsu READ BINARY abil (vt ISO/IEC 7816-4) nii, et käskude andmeväli on tühi ja Le seatakse oodatavate andmete pikkusele kasutades lühikest Le-d. C. Andmete õigsuse verifitseerimine Salvestatud registreerimisandmete õigsuse verifitseerimiseks võib verifitseerida vastavat elektroonilist allkirja. See tähendab, et lisaks registriandmetele on võimalik registreerimiskaardilt lugeda ka elektroonilist allkirja. Allkirja verifitseerimiseks vajaliku avaliku võtme võib saada lugedes registreerimiskaardilt selle väljastanud asutuse antud sertifikaati. Sertifikaadid sisaldavad avalikku võtit ja asjaomase asutuse tunnust. Allkirja võib verifitseerida ka registreerimiskaardist erineva süsteemi abil. Liikmesriikidel on õigus taotleda avalikke võtmeid ja sertifikaate registreerimistunnistuse väljastanud asutuse sertifikaadi verifitseerimiseks. III.13. Erisätted Olenemata muudest käesoleva dokumendi sätetest, võivad liikmesriigid pärast Euroopa Komisjonile vastava teate saatmist lisada registreerimistunnistusele värve, märke ja sümboleid. Lisaks sellele võivad liikmesriigid lubada teatavate III.2 peatüki punktis C nimetatud andmete suhtes XML-vormingut ja juurdepääsu TCP/IP kaudu. Liikmesriigid võivad Euroopa Komisjoni nõusolekul lisada sõiduki registreerimiskaardile sõidukitega seotud teenuste osutamiseks muid rakendusi, mille kohta ei ole veel Euroopa Liidu tasandil ühtseid eeskirju või dokumente (näiteks tehnoseisundi tõend). |
II LISA
REGISTREERIMISTUNNISTUSE II OSA ( 12 )
I. |
See osa võib esineda kahel kujul: paberkandjal või kiipkaardina. Paberkandjal dokumendi tunnused on esitatud II peatükis ja kiipkaardi omad III peatükis. |
II. |
Paberkandjal registreerimistunnistuse II osa tunnused
|
III. |
Kiipkaardi kujul registreerimistunnistuse II osa tunnused (II peatükis kirjeldatud paberkandjal dokumendi alternatiiv)
III.1. Kaardi vorming ja silmaga nähtavad andmed Kuna kiipkaart on mikroprotsessorkaart, tuleb selle kujundamisel järgida III.5 peatükis sätestatud standardeid. Kaardi esi- ja tagaküljele peavad olema trükitud vähemalt II.4 ja II.5 peatükis kindlaksmääratud andmed; need andmed peavad olema palja silmaga loetavad: (tähtede minimaalne kõrgus 6 punkti) ja trükitud järgmiselt. (Võimaliku paigutuse näidised on esitatud käesoleva jao lõpus joonisel 2) A. Põhitrükijäljend Põhiandmed on järgmised: Esikülg a) Kiibist paremale: registreerimistunnistuse väljaandnud liikmesriigi keeles (keeltes) — sõnad „Euroopa Ühendus”, — registreerimistunnistuse väljaandnud liikmesriigi nimi, — suures kirjas sõnad „registreerimistunnistuse II osa”, — samaväärse dokumendi teine (näiteks varasem siseriiklik) nimetus (vabatahtlik), — pädeva asutuse nimi (teise võimalusena punktis B kirjeldatud isikustatud trükijäljendi kujul), — liikmesriigis kasutatav üheselt mõistetav järjenumber (teise võimalusena punktis B kirjeldatud isikustatud trükijäljendi kujul); b) kiibist ülespoole: registreerimistunnistuse väljaandnud liikmesriigi eristusmärk, valgega sinisel ristkülikul ümbritsetuna kaheteistkümnest kollasest tähest:
c) liikmesriigid võivad soovi korral lisada alumisse serva väikeses kirjas ja oma riigi keeles (keeltes) märkuse: „Käesolevat dokumenti tuleb hoida kindlas kohas väljaspool sõidukit”; d) kaardi põhivärv on punane (Pantone 194); variandina võib kasutada punasest valgeks üleminevat tausta; e) kaardi esikülje trükitava ala vasakusse nurka kantakse ratast kujutav sümbol (vt soovitatavat paigutust). Muus osas kohaldatakse III.13 peatüki sätteid. B. Isikustatud trükijäljend Isikustatud trükijäljend sisaldab järgmisi andmeid: Esikülg a) pädeva asutuse nimetus — vt ka punkti A alapunt a; b) registreerimistunnistuse välja andnud liikmesriigi nimi (vabatahtlik); c) liikmesriigis kasutatav üheselt mõistetav järjenumber — vt ka punkti A alapunt a; d) järgmised andmed II.5 peatükist; vastavalt II.17 peatükile võib ühenduse ühtlustatud koodide järele lisada eraldi siseriikliku koodi:
Tagakülg Tagaküljel peavad olema vähemalt ülejäänud II.5 peatükis kindlaksmääratud andmed; vastavalt II.17 peatükile võib ühenduse ühtlustatud koodide järele lisada eraldi siseriikliku koodi:
Kaardi tagaküljele võib soovi korral lisada täiendavaid andmeid II.6 peatükist (koos ühtlustatud koodidega) või II.7 peatükist. C. Kiipkaardi füüsilised turvaelemendid Dokumentide füüsilist turvalisust ohustavad: — võltskaartide valmistamine: luuakse asjakohase dokumendiga väga sarnane uus kaart kas täiesti iseseisva objektina või originaaldokumenti kopeerides; — oluline muutmine: muudetakse originaaldokumendi olemust näiteks sellele trükitud teatavate andmete muutmise teel. Registreerimistunnistuse II osa materjal peab olema muudetud võltsimiskindlaks, kasutades vähemalt kolme järgnevat meetodit: — mikrokiri, — giljoššmuster,* — pärlmuttertrükivärv, — lasergraveerimine, — ultraviolettkiirte all fluorestseeruv trükivärv, — trükivärvid, mille värv sõltub vaatenurgast,* — trükivärvid, mille värv sõltub temperatuurist,* — spetsiaalsed hologrammid,* — muutuvad laserkujundid, — optiliselt muutuvad kujundid. Liikmesriigid võivad kasutusele võtta täiendavaid turvaelemente. Esmajärjekorras tuleks kasutada tärniga märgitud tehnikaid, kuna need võimaldavad õiguskaitseametnikel kaardi ehtsust kontrollida erivahenditeta. Joonis 2: Kohustuslike andmete võimaliku paigutuse näited (kaardi tagaküljele võib lisada rohkem vabatahtlikke ja täiendavaid andmeid) III.2. Andmete salvestamine ja andmekaitse Kaardi pinnale, kuhu on talletatud III.1 peatükis sätestatud silmaga nähtavad kohustuslikud andmed, võib ühtlustatud ühiskoodide järele (mis vajaduse korral võivad vastavalt II.7 peatükile esineda koos liikmesriikide oma koodidega) lisada täiendavalt järgmised andmed: A) II.4 ja II.5 peatükis sätestatud andmed Kõikide peatükis II.4 ja II.5 kindlaksmääratud andmete kaardile kandmine on kohustuslik. B) Muud II.6 peatükis sätestatud andmed Lisaks võivad liikmesriigid kanda kaardile vajalikul määral II.6 peatükis sätestatust rohkem andmeid. C) Muud II.7 peatükis sätestatud andmed Vabatahtlikult võib kaardile kanda muid sõidukiga seotud üldist huvi pakkuvaid andmeid. Punktides A ja B nimetatud andmed säilitatakse kahes eraldi failis millel on transparentne struktuur (vt ISO/IEC 7816-4). Liikmesriigid võivad otsustada punkti C kohaselt kaardile kantavate andmete säilitamise vastavalt oma äranägemisele. Nende failide suhtes piiranguid ei ole. Nendesse failidesse kirjutamise õigus on ainult sellistel liikmesriikide siseriiklikel pädevatel asutustel (ja nende volitatud ametkondadel), kes asjakohaseid kiipkaarte väljastavad. Kirjutamisõigust võib kasutada alles pärast asümmeetrilisel krüptoalgoritmil põhinevat autentimist, mille käigus on vahetatud seansivõtit, et kaitsta sõiduki registreerimiskaardi ja siseriiklike pädevate asutuste (või nende volitatud ametkondade) turvamooduli (näiteks turvamooduli kaart) vahelist seanssi. Seetõttu vahetatakse standardi ISO/IEC 7816-8 kohaseid kaardi abil verifitseeritavaid sertifikaate enne autentimisprotsessi. Kaardi abil verifitseeritavad sertifikaadid sisaldavad avalikke võtmeid, mida saab ja mida kasutatakse järgneva autentimisprotsessi käigus. Kõnealustele sertifikaatidele kirjutab alla pädev siseriiklik asutus ja need sisaldavad standardi ISO/IEC 7816-9 kohast volituse objekti (sertifikaadi omaniku volitus), et kodeerida kaarti rollikohane volitus. See rollikohane volitus on seotud siseriikliku pädeva asutusega (näiteks andmevälja ajakohastamise osas). Siseriikliku pädeva asutuse asjakohased avalikud võtmed on salvestatud kaarti usaldustõendina (avalik juurvõti). Nende failide ning autentimis- ja kirjutamisprotsessis vajalike käskude kindlaksmääramine on liikmesriikide ülesanne. Andmekaitse kinnituse peab heaks kiitma vastavalt EAL4+ ühistele hindamiskriteeriumidele. Turvanõuetele lisatakse: 1. AVA_MSU.3 Analysis and testing for insecure states (ebaturvaliste olekute analüüs ja katsetamine); 2. AVA_VLA.4 Highly resistant (eriti vastupidav). D) Registreerimisandmete õigsuse verifitseerimiseks kasutatavad andmed Väljaandja asutus arvutab oma elektroonilise allkirja punktides A ja B käsitletud andmeid sisaldava faili kõiki andmeid arvestades ja salvestab selle seotud faili. Kõnealused allkirjad võimaldavad verifitseerida salvestatud andmete õigsust. Kaartidele salvestatakse järgmised andmed: — punktis A nimetatud andmetega seotud elektrooniline allkiri, — punktis B nimetatud andmetega seotud elektrooniline allkiri. Elektrooniliste allkirjade verifitseerimiseks salvestatakse kaardile: — selle väljaandja asutuse sertifikaadid, kes arvutab punktides A ja B käsitletud andmetega seotud allkirjad. Elektroonilised allkirjad ja sertifikaadid on loetavad piiranguteta. Kirjutamisõigus elektroonilistesse allkirjadesse ja sertifikaatidesse on ainult pädevatel siseriiklikel asutustel. III.3. Liides Liideste jaoks tuleks kasutada väliskontakte. Neid võib kasutada koos transponderiga. III.4. Kaardi salvestusmaht Kaardil peab olema piisav salvestusmaht III.2 peatükis nimetatud andmete salvestamiseks. III.5. Standardid Kiipkaart ja kasutatavad lugemisseadmed peavad vastama järgmistele standarditele: — ISO 7810 : Standards for identification cards (plastic cards): Physical characteristics; (Isikutunnistusi (plastkaardid) käsitlevad standardid: tehnilised karakteristikud), — ISO 7816-1 ja — 2 : Physical characteristics of chip cards, dimensions and location of contacts (Kiipkaartide tehnilised karakteristikud, mõõtmed ja kontaktide asukoht), — ISO 7816-3 : Electrical characteristics of contacts, transmission protocols (Kontaktide ja edastusprotokollide elektrilised karakteristikud), — ISO 7816-4 : Communication contents, chip card data structure, safety architecture, access mechanisms (Teabeedastuse sisu, kiipkaardi struktuur, turvaarhitektuur, juurdepääsumehhanismid), — ISO 7816-5 : Structure of application identifiers, selection and execution of application identifiers, registration procedure for application identifiers (numbering system) (Rakenduse identifikaatorite struktuur, rakenduse identifikaatorite valik ja kasutamine, rakenduse identifikaatorite registreerimise menetlus (numeratsioonisüsteem), — ISO 7816-6 : Inter-industry data elements for interchange (Valdkondadevahelised vahetatavad andmeelemendid), — ISO 7816-8 : Integrated circuit(s) cards with contacts — Security related inter-industry commands (Kontaktidega kiipkaardid — Turvalisusega seotud valdkondadevahelised käsud), — ISO 7816-9 : Integrated circuit(s) cards with contacts — Enhanced inter-industry commands (Kontaktidega kiipkaardid — Laiendatud valdkondadevahelised käsud), III.6. Tehnilised karakteristikud ja edastusprotokollid. Vorming on ID-1 (normaalsuurus, vt ISO/IEC 7810). Kaart toetab edastusprotokolli T = 1 vastavalt standardile ISO/IEC 7816-3. Täiendavalt võib toetada teisi edastusprotokolle, näiteks T = 0, USB või kontaktideta protokolle. Bitiedastuse puhul kohaldatakse otsest kodeerimist (direct convention) (vt ISO/IEC 7816-3). A. Toitepinge, programmeerimispinge Kaart töötab pingetel Vcc = 3 V (+/0.3 V) või Vcc = 5 V (+/0,5 V). Kontakti C6 juures kaart programmeerimispinget ei vaja. B. Answer to reset-signaal Kaardi infovälja mahubait esitatakse ATR-signaalis tähemärgis TA3. See väärtus on vähemalt „80h” (= 128 baiti). C. Protokolliparameetri valik (protocol parameter selection) Protokolliparameetrite valiku (PPS) toetamine vastavalt standardile ISO/IEC 7816-3 on kohustuslik. Seda kasutatakse valides T = 1, kui kaardile on täiendavalt salvestatud T = 0, ja sobitades selle Fi/Di parameetritega saavutamaks suuremat edastuskiirust. D. Edastusprotokoll T = 1 Aheldamise toetamine on kohustuslik. Järgmised lihtsustused on lubatud: — sõlmeaadressi bait: ei kasutata (NAD pannakse asendisse „00”). — ploki S käsk ABORT: ei kasutata. — ploki S programmeerimispinge olekuviga: ei kasutata. Kohe pärast ATR-signaali esitab liideseseade seadme infovälja mahu (IFSD), st pärast ATR-signaali edastab liideseseade ploki S infovälja mahu nõude ja kaart saadab tagasi ploki S infovälja mahu. Seadme infovälja mahu soovituslik väärtus on 254 baiti. III.7. Temperatuurivahemik Kiipkaardi kujul registreerimistunnistus peab toimima normaalselt kõikides ilmastikutingimustes, mis ühenduse territooriumil tavapäraselt valitsevad ning vähemalt standardis ISO 7810 kindlaksmääratud temperatuuride vahemikus. Kaardid peavad nõuetekohaselt toimima niiskuse puhul 10 % kuni 90 %. III.8. Füüsiline kasutusaeg Kui kaarti kasutatakse vastavalt keskkonna- ja elektrotehnilistele normidele, peab see nõuetekohaselt toimima kümme aastat. Kaardi materjal tuleb valida selline, et nimetatud kasutusaeg oleks tagatud. III.9. Elektrilised karakteristikud Toimimise ajal vastavad kaardid komisjoni direktiivile 95/54/EÜ, mis käsitleb elektromagnetilist ühilduvust, ning neid kaitstakse elektrostaatiliste lahenduste eest. III.10. Faili struktuur Tabelis 1 loetletakse rakenduse DF kohustuslikud elementaarfailid DF.Registration (vt ISO/IEC 7816-4). Kõikidel nimetatud failidel on transparentne struktuur. Juurdepääsunõudeid on kirjeldatud III.2 peatükis. Liikmesriigid määravad failide suuruse kindlaks oma nõuete kohaselt.
Tabel 4
III.11. Andmete struktuur. Salvestatud sertifikaadid on X.509v3-vormingus vastavalt standardile ISO/IEC 9594-8. Elektroonilised allkirjad salvestatakse transparentselt. Registreeritavad andmed salvestatakse BER-TLV andmeobjektidena (vt ISO/IEC 7816-4) vastavates elementaarfailides. Väärtuste väljad kodeeritakse standardile ISO/IEC 8859-1 vastavate ASCII tähemärkidena, väärtused „CO”-„FF” on määratletud standarditega ISO/IEC 8859-1 (ladina-1 märgistik), ISO/IEC 8859-7 (kreeka märgistik) või ISO/IEC 8859-5 (slaavi märgistik). Kuupäeva vorming on AAAAKKPP. Tabelis 2 loetletakse sildid (tags), mille abil tuvastatakse II.4 ja II.5 peatüki kohaselt registreeritud andmetele ja III.1 peatüki täiendavatele andmetele vastavad andmeobjektid. Kui ei ole sätestatud teisiti, on tabelis 2 esitatud andmeobjektid kohustuslikud. Vabatahtlikud andmeobjektid võib välja jätta. Siltide veerg näitab pesastustaset.
Tabel 5
Tabelis 6 loetletakse sildid (tags), mille abil tuvastatakse II.6 peatüki kohaselt registreeritud andmetele vastavad andmeobjektid. Tabelis 6 loetletud andmeobjektid on vabatahtlikud.
Tabel 6
Liikmesriigid määravad kindlaks punkti II.7 kohaste andmete struktuuri ja vormi. III.12. Registreeritud andmete lugemine A. Rakenduse valimine Rakendus „Sõiduki registreerimine” valitakse käsklusega SELECT DF (nime alusel, vt ISO/IEC 7816-4) koos rakenduse identifikaatoriga (AID). AID-väärtus taotletakse Euroopa Komisjoni valitud laborist. B. Andmete lugemine failidest II peatüki punktidele A, B ja D vastavad failid valitakse käsuga SELECT (vt ISO/IEC 7816-4 nii, et käsuparameeter P1 on asendis „02”, P2 asendis „04” ja käskude andmeväli sisaldab faili identifikaatorit (vt X peatükk, tabel 1). Vastuseks saadud FCP-mall sisaldab failisuurust, millest võib olla kasu nimetatud failide lugemisel. Neid faile on võimalik lugeda käsu READ BINARY abil (vt ISO/IEC 7816-4) nii, et käskude andmeväli on tühi ja Le seatakse oodatavate andmete pikkusele kasutades lühikest Le-d. C. Andmete õigsuse verifitseerimine Salvestatud registriandmete õigsuse verifitseerimiseks võib verifitseerida vastavat elektroonilist allkirja. See tähendab, et lisaks registriandmetele on võimalik registreerimiskaardilt lugeda ka elektroonilist allkirja. Allkirja verifitseerimiseks vajaliku avaliku võtme võib saada lugedes registreerimiskaardilt selle väljastanud asutuse antud sertifikaati. Sertifikaadid sisaldavad avalikku võtit ja asjaomase asutuse tunnust. Allkirja võib verifitseerida ka registreerimiskaardist erineva süsteemi abil. Liikmesriikidel on õigus taotleda avalikke võtmeid ja sertifikaate registreerimistunnistuse väljastanud asutuse sertifikaadi verifitseerimiseks. III.13. Erisätted Olenemata muudest käesoleva dokumendi sätetest, võivad liikmesriigid pärast Euroopa Komisjonile vastava teate saatmist lisada registreerimistunnistusele värve, märke ja sümboleid. Lisaks sellele võivad liikmesriigid lubada teatavate III.2 peatüki punktis C nimetatud andmete suhtes XML-vormingut ja juurdepääsu TCP/IP kaudu. Liikmesriigid võivad Euroopa Komisjoni nõusolekul lisada sõiduki registreerimiskaardile sõidukitega seotud teenuste osutamiseks muid rakendusi, mille kohta ei ole veel Euroopa Liidu tasandil ühtseid eeskirju või dokumente (näiteks tehnoseisundi tõend). |
( 1 ) EÜT C 202, 2.7.1997, lk 13 ja EÜT C 301, 30.9.1998, lk 8.
( 2 ) EÜT C 19, 21.1.1998, lk 17.
( 3 ) Euroopa Parlamendi 28. mai 1998. aasta arvamus (EÜT C 195, 22.6.1998, lk 21), nõukogu 3. novembri 1998. aasta ühine seisukoht (EÜT C 388, 14.12.1998, lk 12) ja Euroopa Parlamendi 25. veebruari 1999. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas veel avaldamata).
( 4 ) EÜT L 237, 24.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 97/26/EÜ (EÜT L 150, 7.6.1997, lk 41).
( 5 ) EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 98/14/EÜ (EÜT L 91, 25.3.1998, lk 1).
( 6 ) EÜT L 225, 10.8.1992, lk 72. Direktiivi on muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 7 ) EÜT L 46, 17.2.1997, lk 1.
( 8 ) Üheosalistel tunnistustel on ainult sõna „registreerimistunnistus” ja tekstis ei viidata I osale.
( 9 ) Nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiiv 70/220/EMÜ mootorsõidukite ottomootorite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 76, 6.4.1970, lk 1), direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2002/80/EÜ (EÜT L 291, 28.10.2002, lk 20).
( 10 ) Nõukogu 3. detsembri 1987. aasta direktiiv 88/77/EMÜ sõidukite diiselmootoritest paisatavate heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 36, 9.2.1988, lk 33). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/27/EÜ (EÜT L 107, 18.4.2001, lk 10).
( 11 ) Komisjoni 31. oktoober 1995 direktiiv 95/54/EÜ, millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 72/245/EMÜ mootorsõidukitele paigaldatud sädesüütemootorite tekitatud raadiohäirete summutamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja muudetakse direktiivi 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 226, 8.11.1995, lk 1).
( 12 ) Käesolev lisa kehtib ainult kaheosaliste registreerimistunnistuste suhtes.