1996L0053 — ET — 26.05.2015 — 002.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU DIREKTIIV 96/53/EÜ, 25. juuli 1996, (ELT L 235 17.9.1996, lk 59) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2002/7/EÜ, 18. veebruar 2002, |
L 67 |
47 |
9.3.2002 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/719, EMPs kohaldatav tekst 29. aprill 2015, |
L 115 |
1 |
6.5.2015 |
|
NÕUKOGU DIREKTIIV 96/53/EÜ,
25. juuli 1996,
millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 75,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )
toimides asutamislepingu artiklis 189c sätestatud korras, ( 3 )
ning arvestades, et:|
(1) |
maanteesõidukite massi, mõõtmeid ja teatavaid muid tehnilisi karakteristikuid käsitlevas nõukogu 19. detsembri 1984. aasta direktiivis 85/3/EMÜ ( 4 ) kehtestati ühise transpordipoliitika raames ühised standardid, mis võimaldavad liikmesriikidevahelises liikluses maanteesõidukeid paremini kasutada; |
|
(2) |
direktiivi 85/3/EMÜ on mitu korda oluliselt muudetud; edasise muutmise korral tuleks selguse ja otstarbekuse huvides see direktiiv koos sõidukite direktiivi 85/3/EMÜ ( 5 ) nõuetelevastavuse tõendamist käsitleva nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiiviga 86/364/EMÜ ühe tekstina uuesti sõnastada; |
|
(3) |
liikmesriikides kehtivate kommertsmaanteesõidukite massi ja mõõtmetega seotud standardite erinevused võivad kahjulikult mõjuda konkurentsitingimustele ja kujutada endast takistust liikmesriikidevahelisele liiklusele; |
|
(4) |
nende takistuste kõrvaldamiseks tuleks ühenduse tasandil võtta subsidiaarsuspõhimõtte kohaseid meetmeid; |
|
(5) |
mainitud standardid peegeldavad tasakaalu ühelt poolt kommertsmaanteesõidukite ratsionaalse ja kokkuhoidliku kasutamise ja teiselt poolt infrastruktuuri hooldamise, liiklusohutuse ning keskkonna ja biosfääri kaitsmisega seotud nõuete vahel; |
|
(6) |
ühised kaubaveoks mõeldud sõidukite mõõtmete standardid peaksid püsima muutumatuna pikka aega; |
|
(7) |
liikmesriikides registreeritud või kasutusele võetud sõidukite puhul võib rakendada massi ja mõõtmetega seotud tehnilisi lisanõudeid; need nõuded ei tohi takistada kommertsveokite liikmesriikidevahelist liikumist; |
|
(8) |
direktiivi 85/3/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 89/388/EMÜ, ( 6 ) artiklis 2 sätestatud määratlust “paksuseinaline külmikveok” tuleks laiendada, selleks et liikmesriigid võiksid lubada oma territooriumil liikuda külmikveokitel, mis enam ei vasta selles artiklis kindlaksmääratud soojusisolatsiooni nõuetele; |
|
(9) |
on vaja selgitada mõistet “jagamatu last”, selleks et tagada selle direktiivi ühetaoline kohaldamine seoses juhilubadega sellist lasti vedavate sõidukite või liidendsõidukite juhtimiseks; |
|
(10) |
sõiduki massi üldiselt kasutatav ja tunnustatud ühik on tonn, mida seetõttu kasutatakse ka käesolevas direktiivis, samas kui ametlik kaaluühik on njuuton; |
|
(11) |
siseturu rakendamise puhul tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisala laiendada ka riigisisesele veole, niivõrd kui see hõlmab transpordisektori konkurentsitingimusi oluliselt mõjutavaid karakteristikuid, eriti kaubaveoks mõeldud sõidukite ja liidendsõidukite lubatud maksimaalmõõtmete ning lubatud täismassiga seotud väärtusi; |
|
(12) |
muude sõiduki karakteristikute puhul on liikmesriikidel lubatud oma territooriumil rakendada käesolevas direktiivis ettenähtutest erinevaid väärtusi ainult nende sõidukite puhul, mida kasutatakse siseriiklikus liikluses; |
|
(13) |
pikendatavate haakesüsteemidega autorongide suurim täispikkus võib tegelikkuses olla kuni 18,75 m; sama maksimaalpikkust tuleks lubada ka püsivate haakesüsteemidega autorongide puhul; |
|
(14) |
kui kaubaveoks mõeldud sõidukite suurim lubatud laius on 2,50 m, võib sisemine ruum olla kaubaaluste tõhusaks laadimiseks ebapiisav, seetõttu on sisetransporti käsitlevates liikmesriikide õigusaktides rakendatud erinevaid selle taseme ületamise tolerantse; silmas pidades kõnesolevate karakteristikute liiklusohutusega seotud aspekte ja tehniliste nõuete selguse huvides on vaja neid üldiselt kohandada olemasoleva olukorraga; |
|
(15) |
kui kaubaveoks mõeldud sõidukite suurimat lubatud laiust suurendatakse 2,55 meetrile, tuleks seda standardit rakendada ka busside puhul; busside puhul tuleks siiski ette näha üleminekuaeg selleks, et võimaldada asjaomastel tootjatel kohandada tootmisseadmeid; |
|
(16) |
juhitavuse tagamiseks ja selleks, et vältida ülemääraseid liikluses esinevaid kahjustusi, tuleks sõidukitele kasutusloa andmisel ja nende kasutamisel eelistada mehaanilisele vedrustusele pneumaatilist või sellega samaväärset vedrustust; teatavaid suurimaid teljekoormusi ei tohiks ületada ning sõidukiga peaks olema võimalik teha 360° täispööret pöördetee parameetrite teatavatel piirväärtustel; |
|
(17) |
liikmesriikidel peaks olema lubatud riigisisese kaubaveo puhul lubada nendel sõidukitel ja liidendsõidukitel, mille mõõtmed erinevad käesolevas direktiivis kehtestatud mõõtmetest, liigelda nende territooriumil, kui käesolevas direktiivis määratletu kohaselt nende sõidukitega tehtavad veod ei mõjuta oluliselt rahvusvahelist konkurentsi transpordisektoris, st kui vedu tehakse kas erisõidukiga või vastavalt moodulkontseptsioonile; |
|
(18) |
moodulvedude puhul tuleks ette näha sätted üleminekuaja kohta, selleks et võimaldada liikmesriikidel kohandada maanteede infrastruktuuri; |
|
(19) |
sõidukitel või liidendsõidukitel, mille ehitamisel on kasutatud uusi tehnoloogiaid või põhimõtteid vastavalt standarditele, mis erinevad käesoleva direktiivi standarditest, tuleks lubada katseaja jooksul teha kohalikke vedusid, selleks et võimaldada saada kasumit tehnilisest arendustegevusest; |
|
(20) |
sõidukitel, mis on kasutusse võetud enne käesoleva direktiivi jõustumist ja mis varasemate erinevate siseriiklike sätete ja mõõtmismeetodite tõttu ei vasta käesolevas direktiivis kindlaksmääratud mõõtekarakteristikutele, tuleks üleminekuajal lubada jätkata veoteenuste osutamist liikmesriigis, milles sõiduk on registreeritud või kasutusse võetud; |
|
(21) |
on saavutatud edu viie- ja kuueteljeliste liidendsõidukite tüübikinnitust käsitlevate direktiivide vastuvõtmise suunas; seoses sellega tuleks kustutada direktiivi 85/3/EMÜ II lisas sätestatud karakteristikutele vastavuse nõuded, mis ei ole seotud massi või mõõtmetega; |
|
(22) |
selline muudatus on vajalik ka selleks, et vältida maanteeliiklust käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonidega vastuolus olevate eeskirjade rakendamist; |
|
(23) |
selleks et hõlbustada käesolevale direktiivile vastavuse järelevalvet, on vaja tagada, et sõidukil oleksid vastavust kinnitavad tõendid; |
|
(24) |
käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud käesoleva direktiiviga asendatavate direktiivide siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse:
a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ( 7 ) II lisas kindlaks määratud M2- ja M3-kategooria mootorsõidukite ja nende 0-kategooria haagiste ning N2- ja N3-kategooria mootorsõidukite ja nende 03- ja 04-kategooria haagiste mõõtmed;
b) punktis a kindlaksmääratud ja käesoleva direktiivi I lisa punktis 2 loetletud sõidukite massi ja teatavate muude karakteristikute suhtes.
2. Kõik I lisas märgitud massi väärtused kehtivad kui liiklusstandardid ja iseloomustavad laadimistingimusi, ning need ei kujuta endast tootmisstandardeid, mis määratakse kindlaks edaspidi.
3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata mitmest liigendsektsioonist koosnevate liigendbusside suhtes.
Artikkel 2
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
— mootorsõiduk - mootoriga sõiduk, mis liigub teedel omal jõul,
— haagis - kaupade vedamiseks ehitatud ja seadmestatud ning mootorsõidukiga ühendamiseks mõeldud sõiduk, v.a poolhaagis,
— poolhaagis - kaupade vedamiseks ehitatud ja seadmestatud ning mootorsõidukiga ühendamiseks mõeldud sõiduk, mille üks osa toetub mootorsõidukile, kusjuures mootorsõiduk kannab olulist osa tema ning tema koorma massist,
— liidendsõiduk - kas:
—
— autorong, mis kujutab endast haagisega ühendatud mootorsõidukit, või
— liigendsõiduk, mis kujutab endast poolhaagisega ühendatud mootorsõidukit,
— konditsioneeritud sõiduk - sõiduk, millel on reguleeritaval temperatuuril kaupade vedamiseks ettenähtud erivarustusega statsionaarsed või teisaldatavad pealisehitised ja mille kummagi küljeseina koos soojusisolatsiooniga mõõdetud paksus on vähemalt 45 mm,
— buss - reisijate ja nende pagasi vedamiseks ehitatud ja varustatud sõiduk, millel on vähemalt üheksa istekohta, kaasa arvatud bussijuhi istekoht. Buss võib olla ühe või kahekorruseline ja võib vedada pagasihaagist,
— liigendbuss - buss, mis koosneb kahest jäigast liigendsektsiooniga ühendatud sektsioonist. Sellist tüüpi sõidukis peab kummaski jäigas sektsioonis paiknevast reisijateruumist pääsema teise ruumi. Liigendsektsioon peab võimaldama reisijate vaba liikumist jäikade sektsioonide vahel. Kahe sektsiooni ühendamine ja lahtiühendamine peab olema võimalik üksnes töökojas,
— lubatud maksimaalmõõtmed - sõiduki käesoleva direktiivi I lisas kehtestatud lubatud maksimaalmõõtmed,
— lubatud täismass - rahvusvahelises liikluses lubatud sõiduki täismass,
— teljele langev lubatud täismass - teljele või teljerühmale langev rahvusvahelises liikluses lubatud täismass,
— jagamatu last - last, mida maanteeveol puhul ei saa jagada kaheks või mitmeks lastiks, ilma et sellega kaasneks tarbetu kulu või kahjustamise oht, ja mida selle mõõtmete või massi tõttu ei saa vedada käesolevale direktiivile igas suhtes vastava mootorsõiduki, haagise, autorongi või liigendsõidukiga,
— tonn - ühe massitonni kaal, mis vastab 9,8 kilonjuutonile (kN),
— „alternatiivkütused” - kütused või energiaallikad, mida kasutatakse vähemalt osaliselt transpordi energiavarustuses fossiilsete naftaallikate asemel ja millel on potentsiaali aidata kaasa transpordi CO2-heite vähendamisele ja transpordisektori keskkonnatoime parandamisele, mis on
—
a) kõikides elektrisõidukite liikides tarbitav elektrienergia,
b) vesinik,
c) maagaas, sealhulgas biometaan, gaasilises olekus (surumaagaas) ja veeldatud olekus (veeldatud maagaas),
d) veeldatud naftagaas,
e) mehaaniline energia sõiduki pardal asuvast kütusemahutist/sisseehitatud jõuallikatest, sealhulgas heitsoojus,
— „alternatiivkütusega töötav sõiduk” - mootorsõiduk, mis töötab kas täielikult või osaliselt alternatiivkütusega ning mis on saanud direktiivi 2007/46/EÜ raamistiku kohase tüübikinnituse;
— „ühendvedu” koosneb:
—
a) kombineeritud vedudest, mis on määratletud nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ ( 8 ) artiklis 1 ja mille käigus veetakse ühte või mitut konteinerit või vahetusveovahendit maksimaalpikkusega 45 jalga, või
b) vedudest, mille käigus veetakse ühte või mitut konteinerit või vahetusveovahendit maksimaalpikkusega 45 jalga ja mille puhul kasutatakse veetransporti, tingimusel et maanteeveo alg- või lõppetapi pikkus liidu territooriumil ei ületa 150 km. Ülalmainitud 150 km vahemaad võib ületada, et jõuda ettenähtud teenuse seisukohast lähima sobiva transporditerminalini järgmistel juhtudel:
i) sõidukite puhul, mis vastavad I lisa punkti 2.2.2 alapunkti a või b sätetele, või
ii) sõidukite puhul, mis vastavad I lisa punkti 2.2.2 alapunkti c või d sätetele, juhul kui asjaomases liikmesriigis on sellised vahemaad lubatud.
— Ühendvedude puhul võib lähim teenust osutav sobiv transporditerminal asuda muus liikmesriigis kui see, kus kaup peale või maha laaditi;
— „ekspedeerija” - juriidiline või füüsiline isik, kes on märgitud ekspedeerijana veokirjal või võrdväärsel veodokumendil, nagu näiteks põhiveokirjal, ja/või kelle nimel või kelle eest on sõlmitud veoleping veoettevõtjaga.
Kõik I lisas loetletud lubatud maksimaalmõõtmed määratakse plusstolerantsideta ►M2 direktiivi 2007/46/EÜ ◄ kohaselt.
Artikkel 3
1. Liikmesriik ei tohi:
— massi või mõõtmetega seotud põhjustel keelduda lubamast kasutada rahvusvahelises liikluses oma territooriumil sõidukit, mis on registreeritud või kasutusse võetud mõnes teises liikmesriigis,
— mõõtmetega seotud põhjustel keelduda lubamast kasutada siseriiklikus liikluses sõidukeid, mis on registreeritud või kasutusse võetud mõnes teises liikmesriigis,
juhul kui selle sõiduki karakteristikud vastavad I lisas kehtestatud piirmääradele.
See säte on kohaldatav olenemata sellest, et:
a) kõnesolev sõiduk ei vasta selle liikmesriigi massi ja mõõtmetega seotud I lisas märkimata nõuetele;
b) liikmesriik, kus sõiduk on registreeritud või kasutusse võetud, on kehtestanud I lisas kindlaksmääratud piirmääradest suuremad piirmäärad, mida ei ole mainitud artikli 4 lõikes 1.
2. Lõike 1 punkt a ei mõjuta siiski liikmesriigi õigust nõuda, võttes asjakohaselt arvesse ühenduse õigust, et tema territooriumil registreeritud või kasutusse võetud sõiduk vastaks massi ja mõõtmete I lisas märkimata karakteristikutega seotud nõuetele.
3. Liikmesriigid võivad nõuda konditsioneeritud sõidukite puhul, et nendes oleks kaasas ATP sertifikaat või nendele oleks kinnitatud ATP sertifitseerimismärk, mis on ette nähtud 1. septembril 1970 sõlmitud kergesti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellisel veol kasutatava erivarustuse lepingus.
Artikkel 4
1. Liikmesriigid ei luba oma territooriumil tavapäraselt liikuda:
a) siseriikliku kaubaveo eesmärgil sellistel sõidukitel ja liidendsõidukitel, mis ei vasta I lisa punktides 1.1, 1.2, 1.4, 1.5, 1.6, 1.7, 1.8, 4.2 ja 4.4 kindlaksmääratud karakteristikutele;
b) siseriikliku reisijateveo eesmärgil sellistel sõidukitel, mis ei vasta I lisa punktides 1.1, 1.2, 1.4a, 1.5 ja 1.5a kindlaksmääratud karakteristikutele.
2. Liikmesriigid võivad siiski lubada oma territooriumil liikuda:
a) I lisa punktides 1.3, 2, 3, 4.1 ja 4.3 kindlaksmääratud karakteristikutele mittevastavatel sõidukitel ja liidendsõidukitel siseriikliku kaubaveo eesmärgil;
b) I lisa punktides 1.3, 2, 3, 4.1 ja 4.3 kindlaksmääratud karakteristikutele mittevastavatel sõidukitel siseriikliku reisijateveo eesmärgil.
3. Kui sõidukiga või liidendsõidukiga veetakse või kavatsetakse vedada jagamatut lasti, võib maksimaalmõõtmeid ületaval sõidukil või liidendsõidukil lubada liikuda ainult eriloa alusel, mille annab välja pädev asutus kedagi diskrimineerimata, või samalaadses iga üksikjuhtumi puhul eraldi pädeva asutusega kokkulepitud mittediskrimineerivas korras.
4. Liikmesriigid võivad lubada riigisisestel kaubavedudel ►M1 vedudel kasutatavatel sõidukitel ja liidendsõidukitel, mille ◄ mõõtmed erinevad I lisa punktides 1.1, 1.2, 1.4-1.8, 4.2 ja 4.4 kehtestatud mõõtmetest, liigelda nende territooriumil, kui nende sõidukitega tehakse teatavaid riigisiseseid vedusid, mis ei mõjuta oluliselt rahvusvahelist konkurentsi transpordisektoris.
Vedu peetakse rahvusvahelist konkurentsi transpordisektoris oluliselt mittemõjutavaks, kui on täidetud üks punktis a või b märgitud tingimus:
a) vedu tehakse liikmesriigi territooriumil erisõidukiga või spetsialiseeritud liidendsõidukiga olukorras, mille puhul selleks veoks ei kasutata harilikult teisest liikmesriigist pärinevat sõidukit, näiteks raietööde ja metsatöötlusega seotud vedude puhul;
b) liikmesriik, kes lubab oma territooriumil teha vedusid sõidukitel ja liidendsõidukitel, mille mõõtmed erinevad I lisas kehtestatud mõõtmetest, lubab kasutada ka I lisas kehtestatud mõõtmetele vastavaid mootorsõidukeid, haagiseid ja poolhaagiseid sellistes kombinatsioonides, et oleks saavutatud vastavus vähemalt selles riigis lubatud maksimaalpikkusele, nii et igal vedajal on võrdsed konkurentsitingimused (moodulkontseptsioon).
▼M2 —————
5. Liikmesriigid võivad lubada sõidukitel või liidendsõidukitel, mille ehituses on kasutatud uusi tehnoloogiaid või uusi põhimõtteid ja mis ei vasta ühele või mitmele käesoleva direktiivi nõudele, teha katseaja jooksul teatavaid kohalikke vedusid. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile.
▼M2 —————
7. Kuni 31. detsembrini 2020 võivad liikmesriigid lubada liikuda oma territooriumil enne käesoleva direktiivi rakendamist registreeritud või kasutusse võetud bussidel, mille mõõtmed ületavad I lisa punktides 1.1, 1.2, 1.5 ja 1.5a kehtestatud mõõtmeid.
Artikkel 5
Enne 1. jaanuari 1991 kasutusele võetud ning I lisa punktide 1.6 ja 4.4 spetsifikaatidele mittevastavaid liigendsõidukeid peetakse artikli 3 kohaldamisel nendele spetsifikaatidele vastavateks vaid siis, kui nende kogupikkus ei ületa 15,50 m.
Artikkel 6
1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et artiklis 1 mainitud ja käesolevale direktiivile vastavatel sõidukitel oleks üks punktides a, b ja c mainitud tõenditest:
a) samaaegselt kaks järgmist andmesilti:
— direktiivi 76/114/EMÜ ( 9 ) kohaselt kehtestatud ja kinnitatud “valmistaja silt”,
— direktiivi 76/114/EMÜ kohaselt kehtestatud ja kinnitatud III lisale vastav mõõtmesilt;
b) ühtne direktiivi 76/114/EMÜ kohaselt kehtestatud ja kinnitatud andmesilt, millele on kantud punktis a mainitud kahel andmesildil esitatav teave;
c) ühtne dokument, mille annab välja liikmesriik, kus sõiduk on registreeritud või kasutusse võetud. Selles dokumendis on samad rubriigid ja teave nagu punktis a mainitud andmesiltidel. Seda hoitakse kontrollimiseks kergesti kättesaadavas ja vajalikult kaitstud kohas.
2. Kui sõiduki karakteristikud ei vasta enam vastavustõendis märgitutele, võtab liikmesriik, kus sõiduk on registreeritud, vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et vastavustõendit muudetaks.
3. Lõikes 1 mainitud andmesildid ja dokumendid peavad olema asjaomase liikmesriigi poolt käesolevas direktiivis ettenähtud sõiduki vastavustõendina heaks kiidetud.
4. Vastavustõendiga sõidukit võib:
— pisteliselt kontrollida seoses ühiste massistandarditega,
— kontrollida seoses ühiste mõõtmestandarditega ainult sellisel juhul, kui kaheldakse vastavuses käesolevale direktiivile.
5. Massiga seotud vastavuse tõendi keskmises veerus märgitakse vajaduse korral asjakohase sõiduki puhul rakendatavad ühenduse massistandardid. I lisa punkti 2.2.2 lõikes c mainitud sõidukite puhul märgitakse liidendsõiduki lubatud täismassi lahtrisse sulgudes “44 tonni”.
6. Tema territooriumil registreeritud või kasutusse võetud sõidukite puhul võib liikmesriik ette näha, et vastavustõendi vasakpoolses veerus märgitakse siseriiklike õigusaktidega lubatud täismass ja parempoolses veerus tehniliselt lubatud mass.
Artikkel 7
Käesolev direktiiv ei välista liikmesriikides kehtivate maanteeliiklust käsitlevate sätete kohaldamist, mis lubavad teatavatel maanteedel ja tsiviilrajatistel liikuvate sõidukite massi ja/või mõõtmeid piirata, olenemata sellest, millises riigis need sõidukid on registreeritud või kasutusse võetud.
Siia hulka kuulub võimalus kehtestada lubatud maksimaalmõõtmete ja/või täismassi kohalikke piiranguid sõidukite puhul, mida võidakse kasutada pikkadele ja rasketele sõidukitele ebasobiva infrastruktuuriga eripiirkondades või eriteedel, näiteks kesklinnas, väikestes külades ja looduslike huviväärsustega kohtades.
▼M2 —————
Artikkel 8b
1. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastavate ja direktiivi 2007/46/EÜ sätetega kooskõlas olevate aerodünaamiliste seadmetega varustatud sõidukite või liidendsõidukite energiatõhususe parandamiseks võib sõidukite või liidendsõidukite pikkus ületada I lisa punktis 1.1 sätestatud maksimaalpikkust, et võimaldada lisada sellised seadmed sõidukite või liidendsõidukite tagaosale. Selliste seadmetega varustatud sõidukid või liidendsõidukid peavad vastama I lisa punktis 1.5 sätestatule ning maksimaalpikkuse mis tahes ületamisega ei tohi kaasneda nende sõidukite või liidendsõidukite laadimispikkuse suurenemine.
2. Enne turule viimist peavad lõikes 1 osutatud aerodünaamilised seadmed, mille pikkus ületab 500 mm, saama direktiivi 2007/46/EÜ raamistikus sätestatud tüübikinnituse eeskirjade kohase tüübikinnituse.
Komisjon hindab 27. maiks 2017 vajadust võtta vastu või muuta kõnealuses raamistikus sätestatud tehnilisi nõudeid aerodünaamiliste seadmete tüübikinnituse kohta, võttes arvesse vajadust tagada liiklusohutus ja ühendvedude ohutus ning eeskätt järgmist:
a) seadme vastupidavust ja stabiilsust, et vähendada seadme eraldumise ohtu aja jooksul, sealhulgas ühendvedude ajal;
b) muude liiklejate, eeskätt vähem kaitstud liiklejate ohutust, milleks tagatakse muu hulgas gabariitide märgistuse nähtavus aerodünaamiliste seadmete paigaldamisel, kohandatakse kaudse nähtavuse nõudeid ning sõiduki või liidendsõiduki tagumise otsaga kokkupõrke puhul tagatakse, et ei tehta järeleandmisi tagumise allasõidutõkke osas.
Sel eesmärgil esitab komisjon asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku vastavate tüübikinnituse eeskirjade muutmiseks direktiivi 2007/46/EÜ raamistikus.
3. Lõikes 1 osutatud aerodünaamilised seadmed peavad vastama järgmistele kasutustingimustele:
a) olukorras, kus teiste liiklejate või juhi turvalisus on ohus, peab juht need kokku voltima, sisse tõmbama või eemaldama;
b) nende kasutamisel linnade ja linnadevahelisel teetaristul võetakse arvesse nende piirkondade eriomadusi, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h või väiksem ning kus võib suurema tõenäosusega olla vähem kaitstud liiklejaid, ning
c) nende kasutamine peab sobima kokku ühendvedudega ja eelkõige ei tohi nad sissetõmmatud/kokkuvolditud asendis ületada maksimaalset lubatud pikkust rohkem kui 20 cm võrra.
4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse üksikasjalikud sätted lõike 3 ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 10i lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
5. Lõiget 1 hakatakse kohaldama kas alates lõikes 2 osutatud õigusaktide vajalike muudatuste ülevõtmise või nende kohaldamise kuupäevast ning vajaduse korral pärast lõikes 4 osutatud rakendusaktide vastuvõtmist.
▼M2 —————
Artikkel 9a
1. Selleks et parandada sõidukite või liidendsõidukite energiatõhusust, eeskätt kabiinide paremate aerodünaamiliste omaduste abil, samuti liiklusohutust, võivad sõidukid ja liidendsõidukid, mis vastavad lõikes 2 sätestatud nõuetele ja mis on kooskõlas direktiiviga 2007/46/EÜ, olla pikemad kui käesoleva direktiivi I lisa punktis 1.1 sätestatud maksimaalpikkus, kui nende kabiin on paremate aerodünaamiliste omadustega, energiatõhusam ja ohutum. Selliste kabiinidega varustatud sõidukid või liidendsõidukid peavad vastama käesoleva direktiivi I lisa punktis 1.5 sätestatule ning maksimaalpikkuse mis tahes ületamisega ei tohi kaasneda nende sõidukite kandevõime suurenemine.
2. Enne turule viimist peavad lõikes 1 osutatud sõidukid saama direktiivi 2007/46/EÜ raamistikus sätestatud tüübikinnituse eeskirjade kohase tüübikinnituse. Komisjon hindab 27. maiks 2017 vajadust töötada välja kõnealuses raamistikus sätestatud tehnilised nõuded selliste kabiinidega varustatud sõidukite tüübikinnitusele, võttes arvesse järgmist:
a) sõidukite või liidendsõidukite paremaid aerodünaamilisi omadusi;
b) vähem kaitstud liiklejaid ja nende märkamiseks juhile paremate võimaluste loomist eeskätt juhi pimeala vähendamise teel;
c) teiste liiklejate kahjude või vigastuste vähendamist kokkupõrke korral;
d) juhtide ohutust ja mugavust.
Sel eesmärgil esitab komisjon vajaduse korral seadusandliku ettepaneku vastavate tüübikinnituse eeskirjade muutmiseks direktiivi 2007/46/EÜ raamistikus.
3. Lõiget 1 hakatakse kohaldama vastavalt vajadusele kas kolm aastat pärast lõikes 2 osutatud õigusaktide vajalike muudatuste ülevõtmise või nende kohaldamise kuupäeva.
Artikkel 10
Ilma et see piiraks liikmesriikide IV lisa B osas ettenähtud ülevõtmise tähtaegadega seotud kohustuste rakendamist, tunnistatakse IV lisa A osasse kantud direktiiv alates artiklis 11 mainitud tähtajast kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele peetakse viideteks käesolevale direktiivile ja neid loetakse V lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.
▼M2 —————
Artikkel 10b
Alternatiivkütusega töötava sõiduki lubatud täismass on I lisa punktides 2.3.1, 2.3.2 ja 2.4 sätestatud mass.
Alternatiivkütusega töötavad sõidukid peavad vastama ka I lisa punktis 3 sätestatud telgedele langeva lubatud täismassi piirnormidele.
Alternatiivkütusega töötavate sõidukite puhul vajalik lisamass määratakse kindlaks kõnealuse sõiduki tüübi kinnitamisel asjaomase tootja poolt esitatavate dokumentide alusel. Nimetatud lisamass tuleb märkida ametlikul tõendil, mida nõutakse kooskõlas artikliga 6.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10h vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada käesoleva direktiivi kohaldamiseks nende artiklis 2 osutatud alternatiivkütuste loetelu, mis eeldavad lisamassi. On eriti oluline, et enne nende delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist järgiks komisjon oma tavapärast praktikat ja viiks läbi konsultatsioonid ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.
Artikkel 10c
Tühje või koormaga 45-jalaseid konteinereid või 45-jalaseid vahetusveovahendeid vedavate sõidukite ja liidendsõidukite maksimaalpikkus võib ületada I lisa punktis 1.1 (kui see on kohaldatav, siis kooskõlas artikli 9a lõikega 1) sätestatud maksimaalpikkust ja punktis 1.6 sätestatud suurimat vahemaad 15 cm võrra, kui asjaomaste konteinerite või vahetusveovahendite maanteevedu on osa ühendveost.
Artikkel 10d
1. 27. maiks 2021 võtavad liikmesriigid konkreetseid meetmeid selliste kasutuses olevate sõidukite või liidendsõidukite tuvastamiseks, mis on tõenäoliselt ületanud lubatud täismassi ja mida nende pädevad ametiasutused peaks seetõttu kontrollima, et tagada vastavus käesoleva direktiivi nõuetele. Kõnealuseid meetmeid võib võtta maanteetaristule paigaldatud automaatsüsteemi abil või lõike 4 kohaselt sõidukile paigaldatava kaalumisseadmete abil.
Liikmesriik ei tohi nõuda sõidukile paigaldatavate kaalumisseadmete paigaldamist nendele sõidukitele või liidendsõidukitele, mis on registreeritud mõnes teises liikmesriigis.
Ilma et see piiraks liidu ja siseriikliku õiguse kohaldamist, peavad käesoleva direktiivi rikkumiste kindlakstegemiseks ja karistuste määramiseks kasutatavad automaatsüsteemid olema sertifitseeritud. Kui automaatsüsteeme kasutatakse üksnes tuvastamise eesmärgil, ei ole nende sertifitseerimine nõutav.
2. Iga liikmesriik viib iga kalendriaasta jooksul läbi sobiva arvu kasutuses olevate sõidukite ja liidendsõidukite massi kontrolle; kontrollide arv peab olema proportsionaalne igal aastal liikmesriigi territooriumil kontrollitavate sõidukite koguarvuga.
3. Liikmesriigid tagavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 ( 10 ) artikliga 18, et pädevad asutused vahetavad teavet käesoleva artikliga seotud rikkumiste ja karistuste kohta.
4. Lõikes 1 osutatud sõidukitele paigaldatavad kaalumisseadmed peavad olema täpsed ja usaldusväärsed, täielikult koostalitlusvõimelised ning ühilduvad kõikide sõidukitüüpidega.
5. Komisjon võtab 27. maiks 2016 vastu rakendusaktid, millega nähakse ette üksikasjalikud sätted lõikes 4 sätestatud koostalitlusvõimet ja ühildumist käsitlevate reeglite ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks.
Koostalitlusvõime tagamiseks võimaldavad need üksikasjalikud sätted edastada igal ajahetkel mõõtmistulemusi liikuvalt sõidukilt nii pädevatele asutustele kui ka selle juhile. Teabevahetus toimub liidese kaudu, mis on määratletud standarditega CEN DSRC EN 12253, EN 12795, EN 12834, EN 13372 ja ISO 14906. Lisaks tagab niisugune teabevahetus selle, et liikmesriikide pädevad asutused saavad samal viisil hoida ühendust ja vahetada teavet mis tahes liikmesriigis registreeritud ja sõidukile paigaldatavaid kaalumisseadmeid kasutavate sõidukite ja liidendsõidukitega.
Selleks et tagada koostalitlusvõime kõikide sõidukitüüpidega, on mootorsõidukitele paigaldatud süsteem võimeline võtma vastu ja töötlema andmeid mootorsõiduki külge kinnitatud mis tahes liiki haagiselt või poolhaagiselt.
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 10i lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 10e
Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi rikkumise eest kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende täitmise tagamiseks. Karistused peavad olema tõhusad, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad eeskirjadest komisjoni.
Artikkel 10f
1. Liikmesriigid sätestavad konteinerite ja vahetusveovahendite veoks eeskirjad, milles nõutakse järgmist:
a) ekspedeerija peab esitama veoettevõtjale, kellele ta usaldab konteineri või vahetusveovahendi veo, tõendi veetava konteineri või vahetusveovahendi massi kohta ning
b) veoettevõtja peab tagama juurdepääsu ekspedeerija esitatud kõikidele asjakohastele dokumentidele.
2. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad nii ekspedeerija kui ka veoettevõtja vastutuse kohta, mida kohaldatakse juhtudel, kui lõikes 1 osutatud teave puudub või on vale ning sõiduk või liidendsõiduk on üle koormatud.
Artikkel 10g
Liikmesriigid esitavad iga kahe aasta järel ning hiljemalt asjaomasele kaheaastasele perioodile järgneva aasta 30. septembriks komisjonile vajaliku teabe
a) kahe eelneva kalendriaasta jooksul teostatud kontrollide arvu kohta ja
b) tuvastatud ülekoormusega sõidukite või liidendsõidukite arvu kohta.
See teave võib moodustada osa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 ( 11 ) artikli 17 alusel esitatavast teabest.
Komisjon analüüsib käesoleva artikli alusel saadud teavet ning lisab sellise analüüsi määruse (EÜ) nr 561/2006 alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule edastatavale aruandele.
Artikkel 10h
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 10b osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. maist 2015. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 10b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 10b alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 10i
1. Komisjoni abistab maanteeveokomitee, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 ( 12 ) artiklis 42. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 13 ) tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
3. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
Artikkel 10j
8. maiks 2020 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajaduse korral aruande, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/719 ( 14 ) käesolevasse direktiivi tehtud muudatuste rakendamist ja milles võetakse muu hulgas arvesse teatavate turusegmentide eriomadusi. Nimetatud aruande põhjal teeb komisjon vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, lisades sellele nõuetekohaselt mõjuhinnangu. Aruanne tehakse kättesaadavaks vähemalt kuus kuud enne mis tahes seadusandliku ettepaneku esitamist.
Artikkel 11
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 17. septembriks 1997. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 12
Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.
Artikkel 13
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
SÕIDUKITE TÄISMASSID JA MAKSIMAALMÕÕTMED NING NENDEGA SEOTUD KARAKTERISTIKUD
|
1. |
Lubatud maksimaalmõõtmed, mida on mainitud artikli 1 lõike 1 punktis a |
|
|
1.1 |
Maksimaalpikkus: |
|
|
— mootorsõiduk, v.a buss |
12,00 m |
|
|
— haagis |
12,00 m |
|
|
— liigendsõiduk |
16,50 m |
|
|
— autorong |
18,75 m |
|
|
— liigendbuss |
18,75 m |
|
|
— kaheteljeline buss |
13,50 m |
|
|
— enam kui kahe teljega buss |
15,00 m |
|
|
— buss + haagis |
18,75 m |
|
|
1.2 |
Maksimaallaius: |
|
|
a) kõik sõidukid, välja arvatud alapunktis b osutatud sõidukid |
2,55 m |
|
|
b) konditsioneeritud sõidukite või sõidukite veetavate konditsioneeritud konteinerite või vahetusveovahendite pealisehitised |
2,60 m |
|
|
1.3 |
Maksimaalkõrgus (kõik sõidukid) |
4,00 m |
|
1.4 |
Teisaldatavate pealisehitiste ja standardsete lastielementide nagu konteinerite puhul rakendatakse punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.6, 1.7, 1.8 ja 4.4 kindlaksmääratud mõõtmeid |
|
|
1.4a |
Kui bussile on paigaldatud teisaldatavaid lisaseadmeid, nagu suusakohvrid, ei tohi bussi pikkus koos lisaseadmega ületada punktis 1.1 kindlaksmääratud maksimaalpikkust |
|
|
1.5 |
Mootorsõiduki või liikuva liidendsõidukiga peab olema võimalik teha täispööret pöörderibal, mille välisraadius on 12,50 m ja siseraadius 5,30 m |
|
|
1.5a |
Bussidele esitatavad lisanõuded Maapinnale tõmmatakse seisva sõiduki ringist väljapoole suunatud külje vertikaalse puutetasandi kindlaksmääramiseks joon. Liigendsõiduki korral peavad selle kaks jäika osa olema joondatud mainitud tasandil Kui sõiduk liigub sirgjooneliselt kursilt punktis 1.5 kirjeldatud ringjoonelisse piirkonda, ei tohi ükski sõiduki osa liikuda üle 0,60 m väljapoole seda vertikaaltasandit |
|
|
1.6 |
Poolhaagise sadula käänmikupoldi telje ja poolhaagise tagumise otsa suurim vahemaa |
12,00 m |
|
1.7 |
Vahe, mis saadakse, kui suurimast vahemaast, mida mõõdetakse autorongi pikiteljega paralleelses suunas alates kabiini taga asuva koormaaluse eesmisest välisservast kuni tema haagise tagumise välisservani, lahutatakse veduki tagumise otsa ja haagise eesmise otsa vahemaa |
15,65 m |
|
1.8 |
Suurim vahemaa mõõdetuna autorongi pikiteljega paralleelses suunas alates kabiini taga asuva koormaaluse eesmisest välisservast kuni tema haagise tagumise välisservani |
16,40 m |
|
2. |
Sõiduki lubatud täismass (tonnides) |
|
|
2.1 |
Sõiduk, mis kujutab endast liidendsõiduki osa |
|
|
2.1.1 |
Kaheteljeline haagis |
18 tonni |
|
2.1.2 |
Kolmeteljeline haagis |
24 tonni |
|
2.2 |
Liidendsõidukid |
|
|
2.2.1 |
Viie- või kuueteljelised autorongid |
|
|
a) kolmeteljelise haagisega kaheteljeline mootorsõiduk |
40 tonni |
|
|
b) kahe- või kolmeteljelise haagisega kolmeteljeline mootorsõiduk |
40 tonni |
|
|
2.2.2 |
Viie- või kuueteljelised liigendsõidukid |
|
|
a) kolmeteljelise poolhaagisega kaheteljeline mootorsõiduk |
40 tonni |
|
|
b) kahe- või kolmeteljelise poolhaagisega kolmeteljeline mootorsõiduk |
40 tonni |
|
|
c) kolmeteljelise poolhaagisega kaheteljeline mootorsõiduk, kui sellega veetakse ühendveo käigus ühte või mitut konteinerit või vahetusveovahendit maksimaalpikkusega 45 jalga |
42 tonni |
|
|
d) kahe- või kolmeteljelise poolhaagisega kolmeteljeline mootorsõiduk, kui sellega veetakse ühendveo käigus ühte või mitut konteinerit või vahetusveovahendit maksimaalpikkusega 45 jalga |
44 tonni |
|
|
2.2.3 |
Kaheteljelisest mootorsõidukist ja kaheteljelisest haagisest koosnevad neljateljelised autorongid |
36 tonni |
|
2.2.4 |
Kaheteljelisest mootorsõidukist ja kaheteljelisest poolhaagisest koosnevad liigendsõidukid, kui poolhaagise teljevahe on: |
|
|
2.2.4.1 |
1,3 kuni 1,8 m |
36 tonni |
|
2.2.4.2 |
üle 1,8 m |
36 tonni + 2 tonnine varu, kui arvestatakse mootorsõiduki lubatud täismassi (18 tonni) ja poolhaagise otsmisele teljele langevat lubatud täismassi (20 tonni) ning veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või ühenduses samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus. |
|
2.3 |
Mootorsõidukid |
|
|
2.3.1 |
Kaheteljelised mootorsõidukid, välja arvatud bussid: 18 tonni Kaheteljelised alternatiivkütusega töötavad mootorsõidukid, välja arvatud bussid: 18-tonnist lubatud täismassi suurendatakse alternatiivkütuse tehnoloogia puhul vajaliku lisamassi võrra maksimaalselt ühe tonni ulatuses |
Kaheteljelised bussid: 19,5 tonni |
|
2.3.2 |
Kolmeteljelised mootorsõidukid |
25 tonni või 26 tonni, kui veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või liidus samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus või kui igal veoteljel on topeltrehvid ja igale teljele langev täismass ei ületa 9,5 tonni Kolmeteljelised alternatiivkütusega töötavad mootorsõidukid: 25-tonnist või 26-tonnist lubatud täismassi suurendatakse alternatiivkütuse tehnoloogia puhul vajaliku lisamassi võrra maksimaalselt ühe tonni ulatuses (kui igal veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või liidus samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus või kui igal veoteljel on topeltrehvid ja igale teljele langev täismass ei ületa 9,5 tonni) |
|
2.3.3 |
Kahe juhtteljega neljateljeline mootorsõiduk |
— 32 tonni kui veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või ühenduses samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus või kui mõlemal teljel on topeltrehvid ja igale teljele langev täismass ei ületa 9,5 tonni. |
|
2.4 |
Kolmeteljelised liigendbussid |
28 tonni Alternatiivkütusega töötavad kolmeteljelised liigendbussid: 28-tonnist lubatud täismassi suurendatakse alternatiivkütuse tehnoloogia puhul vajaliku lisamassi võrra maksimaalselt ühe tonni ulatuses |
|
3. |
Artikli 1 lõike 1 punktis b mainitud sõidukite puhul telgedele langev lubatud täismass (tonnides) |
|
|
3.1 |
Üksiktelg Mittevedav üksiktelg |
10 tonni |
|
3.2 |
Haagise või poolhaagise tandemteljed Teljetandemisse kuuluvatele telgedele langevate suurimate lubatud masside summa, kui teljevahe d on: |
|
|
3.2.1 |
alla 1 m (d < 1,0) |
11 tonni |
|
3.2.2 |
1,0 või suurem, kuid alla 1,3 m (1,0 ≤ d < 1,3) |
16 tonni |
|
3.2.3 |
1,3 m või suurem, kuid alla 1,8 m (1,3 ≤ d < 1,8) |
18 tonni |
|
3.2.4 |
1,8 m või suurem (1,8 ≤ d) |
20 tonni |
|
3.3 |
Haagiste ja poolhaagiste teljekolmikud Teljekolmikusse kuuluvatele telgedele langevate suurimate lubatud masside summa, kui teljevahe d on: |
|
|
3.3.1 |
1,3 m või väiksem (d ≤ 1,3) |
21 tonni |
|
3.3.2 |
üle 1,3 m, kuid mitte üle 1,4 m (1,3 < d ≤ 1,4) |
24 tonni |
|
3.4 |
Veotelg |
|
|
3.4.1 |
Punktides 2.2.1 ja 2.2.2 mainitud sõidukite veoteljed |
11,5 tonni |
|
3.4.2 |
Punktides 2.2.3, 2.2.4, 2.3 ja 2.4 mainitud sõidukite veoteljed |
11,5 tonni |
|
3.5 |
Mootorsõidukite tandemteljed Teljetandemisse kuuluvatele telgedele langevate suurimate lubatud masside summa, kui teljevahe on: |
|
|
3.5.1 |
alla 1 m (d < 1,0) |
11,5 tonni |
|
3.5.2 |
1,0 m või suurem, kuid alla 1,3 m (1,0 ≤ d < 1,3) |
16 tonni |
|
3.5.3 |
1,3 m või suurem, kuid alla 1,8 m (1,3 ≤ d < 1,8) |
— 18 tonni — 19 tonni, kui veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või ühenduses samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus või kui mõlemal teljel on topeltrehvid ja igale teljele langev täismass ei ületa 9,5 tonni. |
|
4. |
Artikli 1 lõike 1 punktis b mainitud sõidukite maksimaalmõõtmete ja täismassiga seotud karakteristikud |
|
|
4.1 |
Kõik sõidukid Rahvusvahelises liikluses kasutatava sõiduki või liidendsõiduki veoteljele või veotelgedele langev mass peab moodustama vähemalt 25 % sõiduki või liidendsõiduki täismassist. |
|
|
4.2 |
Autorongid Mootorsõiduki tagatelje ja haagise esitelje vahemaa peab olema vähemalt 3,00 m. |
|
|
4.3 |
Baasist olenev lubatud täismass Neljateljelise mootorsõiduki lubatud täismass tonnides ei tohi arvuliselt ületada sõiduki ees- ja tagatelje viiekordset vahemaad meetrites. |
|
|
4.4 |
Poolhaagised Poolhaagise sadula käänmikupoldi telje ja poolhaagise eesmise otsa mis tahes punkti horisontaalsuunas mõõdetav vahemaa ei tohi olla üle 2,04 m. |
|
II LISA
SÕIDUKI VEOTELJE (VEOTELGEDE) TEATAVATE MITTEÕHKVEDRUSTUSSÜSTEEMIDE JA ÕHKVEDRUSTUSE SAMAVÄÄRSUSEGA SEOTUD TINGIMUSED
1. ÕHKVEDRUSTUSE MÄÄRATLUS
Vedrustussüsteemi peetakse õhkvedrustussüsteemiks, kui õhkvedrustus moodustab vähemalt 75 % vedrustusest.
2. SAMAVÄÄRSUS ÕHKVEDRUSTUSEGA
Õhkvedrustusega samaväärseks peetav vedrustus peab vastama järgmistele tingimustele:
|
2.1. |
täismassiga koormatud vedrustuse puhul peab veotelje või kandevankri kohal mõõdetud vedrustatud massi madalsagedusliku vertikaalsuunalise siirdevõnkumise sagedus ja sumbuvus olema punktides 2.2 kuni 2.5 määratletud piirides; |
|
2.2. |
iga telg peab olema varustatud hüdrauliliste amortisaatoritega. Tandemtelgedega kandevankritele paigaldatakse amortisaatorid selliselt, et kandevankri võnkumine oleks minimaalne; |
|
2.3. |
kui hüdraulilised amortisaatorid on tööasendis, peab harilikes tingimustes töötava vedrustuse puhul keskmine sumbuvussuhe D olema üle 20 % kriitilisest sumbuvusest; |
|
2.4. |
kui hüdraulilised amortisaatorid on eemaldatud või tühjendatud, ei tohi vedrustuse sumbuvussuhe olla üle 50 % D väärtusest; |
|
2.5. |
vedrustatud massi vaba vertikaalsuunalise siirdevõnkumise sagedus veotelje või kandevankri kohal ei tohi olla üle 2,0 Hz; |
|
2.6. |
vedrustuse sagedus ja sumbuvus on määratletud punktis 3. Sageduse ja sumbuvuse määramiseks vajaliku katse protseduur on kindlaks määratud punktis 4. |
3. SAGEDUSE JA SUMBUVUSE MÄÄRATLUS
Käesoleva määratluse puhul vaadeldakse veotelje või kandevankri kohal asuvat vedrustatud massi M (kg). Veotelje või kandevankri kogu vertikaalsuunaline teepinna ja vedrustatud massi vaheline jäikus on K njuutonit meetri kohta (N/m) ja kogu sumbuvustegur on C njuutonit sekundi ja meetri kohta (N/s·m). Vedrustatud massi vertikaalnihe on Z. Vedrustatud massi vaba võnkumist kirjeldav liikumisvõrrand on:
Vedrustatud massi võnkesagedus F (rad/sec) on:
Sumbuvus on kriitiline, kui C = Co,
kus
Kriitilise sumbuvuse osana väljendatav sumbuvussuhe on
.
Vedrustatud massi vaba siirdevõnkumise kestel järgib massi liikumise vertikaalkomponent sumbuvat sinusoidi (joonis 2). Sageduse hindamiseks mõõdetakse kõigi jälgitavate täisvõngete aeg. Sumbuvuse hindamiseks mõõdetakse võnkekõvera järjestikuste samasuunaliste ekstreemumite kõrgused. Kui esimese ja teise täisvõnke ekstreemumitele vastavad amplituudid on A1 ja A2, leitakse sumbuvussuhe D järgmise valemi abil: 
kus “ln” tähendab amplituudide suhte naturaallogaritmi.
4. KATSEPROTSEDUUR
Selleks et katse abil määrata sumbuvussuhet D, sumbuvussuhet eemaldatud hüdrauliliste amortisaatorite korral ja vedrustuse võnkesagedust F, tuleb:
a) täismassiga sõidukiga sõita väiksel kiirusel (5 ± 1 km/tund) üle 80 mm astme, mille ristlõige on kujutatud joonisel 1. Pärast seda, kui veoteljele kinnituvad rattad on astmelt maha sõitnud, analüüsitakse alanud siirdevõnkumist sageduse ja sumbuvuse määramiseks;
või
b) tõmmata täismassiga sõiduki šassiid allapoole, nii et veoteljele langeks täismassi 1,5kordsele väärtusele vastav staatiline koormus. Allapoole tõmmatud sõiduk vabastatakse järsult ja analüüsitakse järgnevat võnkumist;
või
c) tõmmata täismassiga sõiduki šassiid allapoole, nii et vedrustatud mass oleks tõstetud 80 mm kõrgusele veoteljest. Ülespoole tõmmatud sõiduk vabastatakse järsult ja analüüsitakse järgnevat võnkumist;
või
d) teha täismassiga sõidukiga muid katseid, kui valmistaja on tehnilisele teenistusele tõestanud, et need on samaväärsed.
Sõidukile kinnitatakse otse veotelje kohal veotelje ja šassii vahele vertikaalnihke andur. Sageduse F leidmiseks mõõdetakse katsekõveral esimesele ja teisele survemaksimumile vastava aja vahemik ning sumbuvuse leidmiseks ja neile maksimumidele vastavate amplituudide suhe. Kahe veoteljega kandevankri puhul paigaldatakse vertikaalnihke andur otse veotelgede kohal kummagi veotelje ja šassii vahele.
Joonis 1
Vedrustuskatse aste
Joonis 2
Sumbuv siirdereaktsioon
III LISA
ARTIKLI 6 LÕIKE 1 PUNKTIS a MAINITUD MÕÕTMESILT
|
I. |
Mõõtmesilt kinnitatakse võimalikult lähedale direktiivis 76/114/EMÜ mainitud sildile ja sellel peavad olema järgmised andmed: 1. valmistaja nimi ( 15 ); 2. sõiduki valmistajatehase tähis (15) ; 3. mootorsõiduki, haagise või poolhaagise pikkus (L); 4. mootorsõiduki, haagise või poolhaagise laius (W); 5. liidendsõiduki mõõtmete leidmiseks vajalikud andmed: — mootorsõiduki eesmise otsa ja haakeseadme keskme (haakekonks või sadul) vahemaa (a); mitme haakepunktiga sadula korral märgitakse minimaal- ja maksimaalväärtus (amin ja amax), — haagise haakeseadme keskme (sadularõngas) või poolhaagise haakeseadme keskme (käänmikupolt) ja haagise või poolhaagise tagumise otsa vahemaa (b) mitme haakepunktiga seadme korral märgitakse minimaal- ja maksimaalväärtus (bmin ja bmax). Liidendsõiduki pikkus on sirgjoonel teineteise järele paigutatud mootorsõiduki ja haagise või poolhaagise kogupikkus. |
|
II. |
Vastavustõendil märgitud väärtused peavad täpselt vastama otse sõidukil tehtud mõõtmiste tulemustele. |
IV LISA
A OSA
KEHTETUKS TUNNISTATUD DIREKTIIVID
(mainitud artiklis 10)
— Maanteesõidukite massi, mõõtmeid ja teatavaid muid tehnilist karakteristikuid käsitlev direktiiv 83/3/EMÜ ja selle hilisemad muudatused:
—
— Direktiiv 86/360/EMÜ
— Direktiiv 88/218/EMÜ
— Direktiiv 89/338/EMÜ
— Direktiiv 89/460/EMÜ
— Direktiiv 89/461/EMÜ
— Direktiiv 91/60/EMÜ
— Direktiiv 92/7/EMÜ
— Direktiiv 86/364/EMÜ, milles käsitletakse sõidukite direktiivile 83/3/EMÜ (maanteesõidukite massi, mõõtmete ja teatavate muude tehniliste karakteristikute kohta) vastavuse tõendamist.
B OSA
|
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtaeg |
|
85/3/EMÜ (EÜT L 2, 3.1.1985, lk 14) |
1. juuli 1986 1. jaanuar 1990 |
|
86/360/EMÜ (EÜT L 217, 5.8.1986, lk 19) |
1. jaanuar 1992 |
|
86/364/EMÜ (EÜT L 221, 7.8.1986, lk 48) |
29. juuli 1987 |
|
88/218/EMÜ (EÜT L 98, 15.4.1988, lk 48) |
1. jaanuar 1989 |
|
89/338/EMÜ (EÜT L 142, 25.5.1989, lk 3) |
1. juuli 1991 |
|
89/460/EMÜ (EÜT L 226, 3.8.1989, lk 5) |
1. jaanuar 1993 |
|
89/461/EMÜ (EÜT L 226, 3.8.1989, lk 7) |
1. jaanuar 1991 |
|
91/60/EMÜ (EÜT L 37, 9.2.1991, lk 37) |
30. september 1991 |
|
92/7/EMÜ (EÜT L 57, 2.3.1992, lk 29) |
31. detsember 1992 |
V LISA
VASTAVUSTABEL
|
Käesolev direktiiv |
85/3/EMÜ |
86/360/EMÜ |
86/364/EMÜ |
88/218/EMÜ |
89/338/EMÜ |
89/460/EMÜ |
89/461/EMÜ |
91/60/EMÜ |
92/7/EMÜ |
|
Artikli 1 lõige 1 |
Artikli 1 lõige 1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 1 lõike 1 punkt a |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 1 lõike 1 punkt b |
Artikli 1 lõike 1 punkt b |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 1 lõige 2 |
Artikli 1 lõige 2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 esimene - neljas ja kuues - kümnes taane |
|
|
|
|
Artikli 1 lõige 2 |
|
|
|
|
|
Artikli 2 viies, üheteistkümnes ja kaheteistkümnes taane |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 2 viimane lõige |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 3 lõige 1 |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 3 lõike 1 punktid a ja b |
Artikli 3 lõike 1 punktid a ja b |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 3 lõige 2 |
Artikli 3 lõige 2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 3 lõige 3 |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Artikkel 4 |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 5 punkt a |
|
|
|
|
|
|
Artikli 1 lõige 1 |
|
|
|
Artikli 5 punkt b |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 1 lõige 1 |
|
|
Artikli 6 lõiked 1-4 |
|
|
Artikli 1 lõiked 1-4 |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 6 lõiked 5-6 |
|
|
Artikli 2 lõiked 1-2 |
|
|
|
|
|
|
|
Artikkel 7 |
Artikkel 6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Artikkel 8 |
|
|
|
|
|
Artikkel 1 |
|
|
|
|
Artiklid 9-12 |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Artikkel 13 |
Artikkel 9 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
I lisa |
I lisa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Punkt 1 |
Punkt 1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Punkti 1.1 esimene - kolmas ja viies taane |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 1 lõige 2 |
|
|
Punkti 1.1 neljas taane |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Punkti 1.2 alapunkt a |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Punkti 1.2 alapunkt b |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Punktid 1.3-1.5 |
Punktid 1.3-1.5 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Punkt 1.6 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 1 lõige 3 |
|
|
|
Punkt 1.7 |
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 1 lõige 3 |
|
|
Punkt 1.8 |
— |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Punktid 2-2.2.1, alapunkt b |
Punktid 2-2.2.1, alapunkt b |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Punkti 2.2.2 alapunktid a-c |
Punkti 2.2.2 alapunktid a-c |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Punkt 2.2.3 Punkt 2.2.4.1 |
|
|
|
|
Artikli 1 lõike 5 punkt b |
|
|
|
|
|
Punkt 2.2.4.2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 1 lõike 1 punkt a |
|
Punkt 2.3-2.3.1 |
|
|
|
|
Artikli 1 lõike 5 punkt c |
|
|
|
|
|
Punkt 2.3.2-2.3.3 |
|
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 1 lõike 1 punktid b-c |
|
Punkt 2.4 |
|
|
|
|
Artikli 1 lõike 5 punkt c |
|
|
|
|
|
Punktid 3-3.3.2 |
Punktid 3-3.3.2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Punktid 3.4-3.4.1 |
|
Artikli 1 lõige 3 |
|
|
|
|
|
|
|
|
Punktid 3.4.2-3.5.2 |
|
|
|
|
Artikli 1 lõike 5 punkt d |
|
|
|
|
|
Punkt 3.5.3 |
|
|
|
|
|
|
|
|
Artikli 1 lõike 1 punkt d |
|
Punktid 4-4.2 |
Punktid 4-4.2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Punkt 4.3 |
|
|
|
|
Artikli 1 lõike 5 punkt e |
|
|
|
|
|
Punkt 4.4 |
|
|
|
|
|
|
Artikli 1 lõige 4 |
|
|
|
II lisa |
|
|
|
|
|
|
|
|
III lisa |
|
III lisa |
|
|
Lisa |
|
|
|
|
|
|
( 1 ) EÜT C 38, 8.2.1994, lk 3 ja EÜT C 247, 23.9.1995, lk 1.
( 2 ) EÜT C 295, 22.10.1994, lk 72.
( 3 ) Euroopa Parlamendi 15. novembri 1994. aasta arvamus (EÜT C 341, 5.12.1994, lk 39), nõukogu 8. detsembri 1995. aasta ühine seisukoht (EÜT C 356, 30.12.1995, lk 13) ja Euroopa Parlamendi 14. märtsi 1996. aasta otsus (EÜT C 96, 4.4.1996, lk 233).
( 4 ) EÜT L 2, 3.1.1985, lk 14. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/7/EMÜ (EÜT L 57, 2.3.1992, lk 29).
( 5 ) EÜT L 221, 7.8.1986, lk 48.
( 6 ) EÜT L 142, 25.5.1989, lk 3.
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).
( 8 ) Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel (EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38).
( 9 ) EÜT L 24, 30.1.1976, lk 1. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 78/507/EMÜ (EÜT L 155, 13.6.1978, lk 31).
( 10 )
(1)* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).
( 11 )
(2)* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).
( 12 )
(3)* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).
( 13 )
(4)* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
( 14 )
(5)* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/719 millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (ELT L 115, 6.5.2015, lk 1).
( 15 ) Seda teavet ei korrata, kui sõidukil on ühtne andmesilt, millele on märgitud andmed nii massi kui ka mõõtmete kohta.