1991L0629 — ET — 05.06.2003 — 003.003
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU DIREKTIIV, 19 november 1991, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (EÜT L 340, 11.12.1991, p.28) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 25 |
24 |
28.1.1997 |
||
|
L 76 |
30 |
18.3.1997 |
||
|
L 122 |
1 |
16.5.2003 |
||
Parandatud:
NÕUKOGU DIREKTIIV,
19 november 1991,
milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded
(91/629/EMÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )
ning arvestades, et:kõik liikmesriigid on ratifitseerinud Põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni; ühendus on samuti nimetatud konventsiooni heaks kiitnud otsusega 78/923/EMÜ ( 4 ) ning on selle heakskiitmiskirja hoiule andnud;
Euroopa Parlament on oma 20. veebruari 1987. aasta otsusega loomade heaolu kohta ( 5 ) palunud komisjoni esitada ettepanekud nuumvasikate intensiivse kasvatamise miinimumnõuete osas;
vasikad kuuluvad elusloomadena asutamislepingu II lisas esitatud toodete loetelusse;
vasikate pidamine on põllumajanduse lahutamatu osa; see on osa põllumajandusega tegeleva elanikkonna jaoks tuluallikaks;
konkurentsitingimusi moonutada võivad erinevused takistavad vasikate ja vasikasaaduste ühisturu korralduse tõrgeteta toimimist;
on vajadus kehtestada ühised miinimumnõuded tarbevasikate või nuumvasikate kaitseks, et tagada tootmise ratsionaalne areng;
ametkondadel, tootjatel, tarbijatel ja teistel on vaja saada informatsiooni valdkonna arengust; seetõttu peaks komisjon veterinaaria teaduskomitee aruande alusel jätkama aktiivselt vasikate heaolu seisukohalt efektiivse(te) kasvatussüsteemi(de) teaduslikke uuringud; komisjonile tuleks kehtestada vaheperiood käesoleva ülesande edukaks täitmiseks,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse tarbe- ja nuumvasikate kaitse miinimumnõuded.
Artikkel 2
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) vasikas — kuni 6 kuu vanune veis;
2) pädev asutus — direktiivi 90/425/EMÜ ( 6 ) artikli 2 lõikes 6 määratletud pädev asutus.
Artikkel 3
1. Liikmesriigid peavad tagama, et 1. jaanuarist 1994 ja nelja-aastase üleminekuperioodi jooksul vastavad kõik äsjaehitatud või ümberehitatud ja/või esimest korda pärast nimetatud kuupäeva kasutusele võetud majandite hooned vähemalt järgmistele nõuetele:
— vasikate gruppides pidamisel peab neil olema piisavalt vaba põrandapinda enda takistusteta pööramiseks ja maha heitmiseks, vähemalt 1,5 m iga 150 kg eluskaaluga vasika kohta,
— vasikate individuaalboksides või latrites lõaspidamisel peavad bokside või latrite seinad olema perforeeritud ja nende laius peab olema vähemalt 90 cm +/– 10 % või 0,80 korda nende turjakõrgusest.
2. Lõike 1 sätteid ei kohaldata vähem kui kuue vasikaga majandite suhtes.
3. Alates 1. jaanuarist 1998 kehtivad uutes või ümberehitatud ning pärast nimetatud kuupäeva kasutusele võetud majandite hoonete suhtes järgmised sätted:
a) ükski vasikas ei tohi pärast kaheksanädalaseks saamist olla üksinda aedikus, kui veterinaararst ei ole kinnitanud, et tema tervis või käitumine nõuab ravi saamiseks isoleerimist. Üksikaediku laius peab olema vähemalt võrdne vasika seisuasendis mõõdetud turja kõrgusega ning pikkus vähemalt võrdne vasika pikkusega ninaotsast ristluu sabapoolse otsani korrutatuna 1,1-ga.
Vasikate üksikaedikutel (välja arvatud haigete loomade isoleerimiseks mõeldud aedikud) ei tohi olla monoliitseid vaheseinu, vaid perforeeritud vaheseinad, mis võimaldavad vasikatel otsest pilk- ja puutekontakti;
b) rühmades kasvatatavatel vasikatel peab iga vasika jaoks olema vaba ruumi, mis on vähemalt 1,5 m2 iga alla 150 kilogrammise eluskaaluga vasika kohta, vähemalt 1,7 m2 iga 150 kilogrammise või suurema, kuid alla 220 kilogrammise eluskaaluga vasika kohta, ning vähemalt 1,8 m2 iga 220 kilogrammise või suurema eluskaaluga vasika kohta.
Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata:
— vähem kui kuue vasikaga majandite suhtes;
— emaloomaga koos peetavate imevate vasikate suhtes.
31. detsembrist 2006 kohaldatakse eespool esitatud sätteid kõikide majandite suhtes.
4. Ehitatud ruumide kasutusaega puudutavad järgmised piirangud:
— enne 1. jaanuari 1994 ehitatud ja lõike 1 nõuetele mittevastavate ruumide kasutusaja otsustab pädev asutus artikli 7 lõikes 1 sätestatud kontrollide tulemuste alusel, taoliste ruumide kasutamine ei tohi mingil juhul jätkuda pärast 31. detsembrit 2003.
▼M1 —————
Artikkel 4
1. Liikmesriigid peavad tagama, et vasikate pidamine vastab lisas toodud üldsätetele.
▼M1 —————
Artikkel 5
Lisa sätteid võib muuta vastavalt artiklis 10 sätestatud korrale teaduse arengu arvestamiseks.
Artikkel 6
Hiljemalt ►M1 1. jaanuaril 2006 ◄ esitab komisjon nõukogule veterinaaria teaduskomitee arvamuse alusel koostatud aruande intensiivse põllumajandustootmise süsteemi(de) kohta, mis vastab (vastavad) vasikate heaolu nõuetele patoloogia, zootehnika, füsioloogia ja käitumise seisukohast, samuti erinevate süsteemide sotsiaalmajanduslike tagajärgede kohta koos aruande järeldusi arvestavate asjakohaste ettepanekutega.
Nõukogu teeb nende ettepanekute kohta otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega hiljemalt kolme kuu jooksul alates ettepanekute esitamisest.
Artikkel 7
1. Liikmesriigid peavad tagama, et pädeva asutuse vastutusel viiakse läbi käesoleva direktiivi ja selle lisade sätete täitmise kontrolle.
Nimetatud kontrollid, mida võidakse viia läbi teistel eesmärkidel teostatavate kontrollide käigus, hõlmavad iga aasta statistiliselt esindusliku valimi igas liikmesriigis kasutatavatest erinevatest põllumajandustootmise süsteemidest.
2. Komisjon kinnitab vastavalt artiklis 10 sätestatud menetlusele eeskirjad, mida tuleb järgida lõikes 1 sätestatud kontrollide läbiviimisel.
3. Iga kahe aasta tagant aprilli viimaseks tööpäevaks ja esimest korda 30. aprilliks 1996 peavad liikmesriigid teatama komisjonile kahe eelmise aasta jooksul vastavalt käesolevale artiklile läbiviidud kontrollide tulemustest, sealhulgas läbiviidud kontrollide arv võrreldes nende territooriumil olevate majandite arvuga.
Artikkel 8
Mitteliikmesriigist ühendusse imporditavate loomadega peab olema kaasas kõnealuse riigi pädeva asutuse poolt väljastatud sertifikaat, mis kinnitab, et neid on koheldud vähemalt samaväärselt käesolevas direktiivis ühendusest pärit loomade kohta sätestatuga.
Artikkel 9
Kui käesoleva direktiivi ühtseks kohaldamiseks vajalik, võivad komisjoni veterinaareksperdid koostöös pädevate asutustega teha kohapealseid kontrolle. Neid kontrolle läbiviivad isikud peavad täitma spetsiaalseid isikliku hügieeni meetmeid igasuguse haiguste edasikandumise riski välistamiseks.
Liikmesriik, mille territooriumil kontrolli läbi viiakse, peab andma ekspertidele nende töös kogu vajaliku abi. Komisjon teatab kontrolli tulemustest asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.
Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed kontrolli tulemuste arvessevõtmiseks.
Suhetes mitteliikmesriikidega kohaldatakse direktiivi 91/496/EMÜ ( 7 ) III peatüki sätteid.
Käesoleva artikli üldised rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 10 sätestatud korras.
Artikkel 10
1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 ( 8 ) artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, artikleid 5 ja 7. kohaldatakse 1999/468/EÜ ( 9 ) otsuse
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 11
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid, sealhulgas võimalikud sanktsioonid, hiljemalt 1. jaanuaril 1994. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Alates lõikes 1 sätestatud kuupäevast võivad liikmesriigid vastavalt asutamislepingu üldnõuetele siiski säilitada või kohaldada vasikate kaitseks rangemaid sätteid, kui on ette nähtud käesoleva direktiiviga. Liikmesriigid peavad teatama komisjonile kõigist taolistest meetmetest.
Artikkel 12
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
LISA
|
1. |
Vasikate pidamisruumide ning eriti bokside ja seadmete, millega vasikad võivad kokku puutuda, ehitamisel kasutatud materjalid ei tohi olla vasikatele kahjulikud ning neid peab olema võimalik põhjalikult puhastada ja desinfitseerida. |
|
2. |
Kuni antud küsimuses EÜ eeskirjade kinnitamiseni tuleb elektrisüsteemid ja -seadmed paigaldada vastavalt kehtivatele siseriiklikele eeskirjadele nii, et vältida elektrilööke. |
|
3. |
Hoone soojustuse, kütte ja ventilatsiooniga tuleb tagada, et õhuringlus, tolmusisaldus, temperatuur, suhteline õhuniiskus ja gaasisisaldus püsiksid tasemel, mis ei kahjusta vasikate tervist. |
|
4. |
Kõiki vasikate tervise ja heaolu seisukohalt olulisi automaatseid või mehaanilisi seadmeid tuleb kontrollida vähemalt kord päevas. Defektide avastamisel tuleb need viivitamatult kõrvaldada, või kui see on võimatu, rakendada vajalikke meetmeid vasikate tervise ja heaolu tagamiseks kuni defektid on kõrvaldatud, kasutades alternatiivseid söötmismeetodeid ja säilitades rahuldava keskkonna. Kunstliku ventilatsioonisüsteemi puhul peab olema tagavarasüsteem piisava õhuvahetuse jaoks, et säilitada vasikate tervis ja heaolu süsteemi rikke korral, samuti alarmsüsteem karjaku hoiatamiseks elektrikatkestuse korral. Alarmsüsteemi tuleb regulaarselt kontrollida. |
|
5. |
Vasikaid ei tohi hoida pidevalt pimedas. Vastavalt nende käitumis- ja füsioloogilistele vajadustele ning arvestades liikmesriikide erinevaid kliimatingimusi tuleb neile võimaldada sobivat päeva- või kunstlikku valgust; viimase puhul peab see töötama vähemalt sama pika perioodi vältel kui loomulik valgus tavaliselt kella 9.00 ja 17.00 vahel. Lisaks peab olema kasutusel nõuetekohane (statsionaarne või portatiivne) piisavalt tugev valgustus, et vasikaid oleks võimalik millal tahes uurida. |
|
6. |
Kõiki siseruumides peetavaid vasikaid peab omanik või loomade eest vastutav isik kontrollima vähemalt kaks korda päevas ja väljas peetavaid vasikaid vähemalt üks kord päevas. Iga haiget või vigastatud vasikat tuleb viivitamatult asjakohaselt ravida ning kui mõni vasikas karjaku hoolitsuse tulemusel ei parane, tuleb võimalikult kiiresti pöörduda veterinaari poole. Haiged või vigastatud vasikad paigutatakse vajadusel isoleeritult sobivasse ruumi kuiva ja mugava allapanuga. |
|
7. |
Vasikate pidamiseks mõeldud ruumid peavad olema ehitatud nii, et need võimaldaksid igal vasikal raskusteta maha heita, puhata, üles tõusta ja end puhastada. |
|
8. |
Vasikaid ei tohi lõastada, välja arvatud gruppides peetavad vasikad, keda võib lõastada mitte kauemaks kui üheks tunniks korraga piima või piimaasendajatega söötmise ajal. Lõastamise kasutamisel ei tohi see põhjustada vasikatele vigastusi ning lõastusvahendeid tuleb regulaarselt kontrollida ja reguleerida, et need oleksid mugavad ja parajad. Kõik lõad peavad olema sellised, et nende abil oleks võimalik vältida lämbumis- või vigastusohtu ning need võimaldaksid vasikal liikuda, nagu on ette nähtud lõikes 7. |
|
9. |
Vasikate hoidmiseks ettenähtud laudad, aedikud, seadmed ja vahendid peavad olema nõuetekohaselt puhastatud ja desinfitseeritud, et vältida nakkuste levikut ning haigusekandjate tekkimist. Fekaalid, uriin ning söömata jäänud või mahapudenenud toit tuleb eemaldada nii sageli kui vaja, et vähendada haisu tekkimist ning vältida kärbeste või näriliste ligimeelitamist. |
|
10. |
Põrandad peavad olema siledad, aga mitte libedad, et vältida vasikatel vigastusi, ning kujundatud nii, et need ei põhjustaks vasikatele seistes või lamades vigastusi ega kannatusi. Põrandad peavad vastama vasikate suurusele ja kaalule; põrandapind peab olema jäik, tasane ja kindel. Lamamispind peab olema mugav, puhas ja piisava drenaažiga ning ei tohi vasikatele kahjulikult mõjuda. Sobiv allapanu peab olema kõigil alla kahe nädala vanustel vasikatel. |
|
11. |
Kõigile vasikatele tuleb anda vanuse, kehakaalu, käitumis- ja füsioloogilistele vajadustele kohandatud sobivat sööta hea tervise ja heaolu võimaldamiseks. Selleks peab nende sööt sisaldama piisavalt rauda, et tagada vere keskmine hemoglobiini tase vähemalt 4,5 mmol/l ning igale üle kahe nädala vanale vasikale antakse kiudaineid sisaldava sööda minimaalne päevane kogus, 8–20 nädalat vanade vasikate puhul suurendatakse minimaalset kiudaineid sisaldava sööda kogust 50 grammilt 250 grammini. Vasikaid ei tohi suukorvistada. |
|
12. |
Kõiki vasikaid tuleb sööta vähemalt ►M2 kaks korda ◄ päevas. Kui vasikaid peetakse gruppides ning nad ei saa sööta soovi kohaselt või söödetakse neid automaatse söötmissüsteemiga, peab iga vasikas söödale juurde pääsema teiste vasikatega samal ajal. |
|
13. |
Kõigil üle kahe nädala vanadel vasikatel peab olema juurdepääs piisavale hulgale mageveele või neil peab olema võimalik rahuldada oma vedelikuvajadus muude vedelike joomisega. ►M2 Kuumades ilmastikutingimustes või haigetele vasikatele peab siiski mage joogivesi olema kättesaadav igal ajal. ◄ |
|
14. |
Söötmis- ja jootmisseadmed peavad olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja hooldatud nii, et vasikate sööda ja joogivee saastumine oleks minimaalne. |
|
15. |
Iga vasikas peab saama veise ternespiima võimalikult kiiresti pärast sündi ja igal juhul esimese kuue elutunni jooksul. |
( 1 ) EÜT C 214, 21.8.1989, lk 28.
( 2 ) EÜT C 113, 7.5.1990, lk 180.
( 3 ) EÜT C 62, 12.3.1990, lk 37.
( 4 ) EÜT L 323, 17.11.1978, lk 12.
( 5 ) EÜT C 76, 23.3.1987, lk 185.
( 6 ) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Viimati muudetud direktiiviga 91/496/EMÜ (EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56).
( 7 ) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56.
( 8 ) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.
( 9 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.