1982L0894 — ET — 01.01.2013 — 012.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU DIREKTIIV, 21. detsember 1982, ühendusesisese loomahaigustest teatamise kohta (EÜT L 378, 31.12.1982, p.58) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 362 |
8 |
31.12.1985 |
||
|
L 61 |
48 |
4.3.1989 |
||
|
L 76 |
23 |
22.3.1990 |
||
|
L 248 |
77 |
28.8.1992 |
||
|
L 4 |
63 |
8.1.1998 |
||
|
L 235 |
27 |
19.9.2000 |
||
|
L 274 |
33 |
11.10.2002 |
||
|
L 122 |
36 |
16.5.2003 |
||
|
L 67 |
27 |
5.3.2004 |
||
|
L 213 |
42 |
8.8.2008 |
||
|
L 329 |
19 |
29.11.2012 |
||
Muudetud:
|
C 241 |
21 |
29.8.1994 |
|
(*) |
Käesolevat akti ei ole eesti keeles avaldatud. |
NÕUKOGU DIREKTIIV,
21. detsember 1982,
ühendusesisese loomahaigustest teatamise kohta
(82/894/EMÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 43 ja 100,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 1 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 2 )
ning arvestades, et:ühendus on välja andnud määrused tervishoiunõuete kohta ühendusesiseseks veiste ja sigade, värske liha, värske kodulinnuliha ja lihatoodetega kauplemiseks;
teatud nakkuslike loomahaiguste esinemine ja levik, eriti kui see toimub ühendusesisese kaubandustegevuse tõttu, seab ohtu ühenduse kariloomad, ning et ühenduse määrustega ettenähtud mitmesuguste kaitsemeetmete kohaldamiseks on vaja tagada kiire ja täpne informeerimine;
iga liikmesriik peab kõikidele teistele liikmesriikidele ja komisjonile teatama teatud loomahaiguste puhkemisest ja nende lakkamisest oma territooriumil vastavalt artiklile 9 nõukogu 26. juuni 1964. a direktiivis 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiuprobleemide kohta, ( 3 ) viimati muudetud nõukogu direktiiviga 80/1274/EMÜ; ( 4 ) artiklile 11 nõukogu 15. veebruari 1971. a direktiivis 71/118/EMÜ värske kodulinnulihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta, ( 5 ) viimati muudetud nõukogu direktiiviga 80/216/EMÜ; ( 6 ) artiklile 7 nõukogu 12. detsembri 1972. a direktiivis 72/461/EMÜ ühendusesisest värske lihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta, ( 7 ) viimati muudetud nõukogu direktiiviga 80/1099/EMÜ, ( 8 ) ja artiklile 7 nõukogu 22. jaanuari 1980. a direktiivis 80/215/EMÜ ühendusesisest lihatoodetega kauplemist mõjutavate loomatervishoiuprobleemide kohta, ( 9 ) viimati muudetud nõukogu direktiiviga 80/1100/EMÜ ( 10 );
teatamismeetod ja teatamist nõudvad haigused peavad olema kindlaks määratud; eriti vajalik on regulaarselt kontrollida haiguse olukorda igas liikmesriigis;
eespool nimetatud teatamisest saadud kogemusi arvestades peab kohandumine tehniliste vajadustega olema kooskõlas protseduuriga, mis nõuab liikmesriikide ja komisjoni vahelist tihedat koostööd,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
1. Käesolev direktiiv käsitleb seda, kuidas teatada:
— I lisas loetletud mis tahes haiguse puhkemisest,
— I lisas loetletud mis tahes haiguse puhkemise tõttu kehtestatud piirangute kõrvaldamisest pärast viimase haiguskolde likvideerimist.
2. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira loomahaiguste likvideerimis- ja/või profülaktikameetmete ühtlustamisalast informatsiooni käsitlevate erisätete kohaldamist.
Artikkel 2
Käesolevas direktiivis tähendab:
a) „majand” liikmesriigi territooriumil paiknevat mis tahes asutist (põllumajanduslikku vm), kus kasvatatakse või hoitakse loomi;
b) „haigusjuht” loomal või lihakehal I lisas loetletud haiguse ametlikku konstateerimist;
c) „haiguskolle” ühenduse territooriumil paiknevat majandit või kohta, kuhu loomad on kokku kogutud ja kus on ametlikult konstateeritud üks või enam haigusjuhtu;
d) „esmane haiguskolle” haiguskollet, mis ei ole episotoloogiliselt seotud eelmise haiguskoldega liikmesriigi samas piirkonnas, nagu see on määratletud direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 2, või esmakordset haiguskollet sama liikmesriigi mõnes teises piirkonnas.
Artikkel 3
1. Iga liikmesriik teatab 24 tunni jooksul nii komisjonile kui teistele liikmesriikidele:
— tema territooriumil konstateeritud I lisas loetletud haiguse esmasest koldest,
— I lisas loetletud haiguse puhkemise tõttu kehtestatud piirangute kõrvaldamisest pärast viimase haiguskolde likvideerimist.
2. Lõikes 1 nimetatud teatis sisaldab II lisas nõutavat informatsiooni ja see edastatakse teleksi teel.
3. Klassikalise sigade katku juhtumi puhul loetakse piisavaks informatsioon, mida antakse vastavalt nõukogu 22. jaanuari 1980. a direktiivile 80/217/EMÜ ( 11 ) klassikalise sigade katku kontrollimiseks ühenduse meetmete kehtestamise kohta, viimati muudetud direktiiviga 80/1274/EMÜ ( 12 ).
Artikkel 4
1. Piiramata artikli 1 lõikes 2 osutatud sätete kohaldamist, teatab iga liikmesriik vähemalt iga nädala esimesel tööpäeval otse komisjonile oma territooriumil kindlaks tehtud I lisas loetletud haiguste teisestest kolletest.
Nimetatud teatis peab hõlmama nädalat, mis lõpeb teatamisele eelneva pühapäeva keskööl.
Komisjon teeb kogu saadud informatsioonist kokkuvõtte ja edastab selle iga liikmesriigi peaveterinaartalitusele.
2. Kui komisjon informatsiooni ei saa, tähendab see seda, et lõike 1 teises lõigus nimetatud ajavahemikus ei ole esinenud ühtegi teisest haiguskollet.
3. Lõikes 1 nimetatud teatis sisaldab II lisas nõutavat informatsiooni ja see edastatakse teleksi teel.
Artikkel 5
1. Kodeeritud vorm II lisas käsitletud informatsiooni edastamiseks kehtestatakse enne käesoleva direktiivi rakendamistähtpäeva vastavalt artiklis 6 sätestatud protseduurile.
2. Vastavalt artiklis 6 sätestatud protseduurile võib otsustada:
— teha lisades täiendusi või muudatusi,
— et artiklist 4 hoolimata võib vastavat haigust ja selle konkreetset episotoloogilist arengut silmas pidades teatamise ulatust, sisu ja sagedust ajutiselt muuta.
Artikkel 6
1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 ( 13 ) artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ ( 14 ) artikleid 5 ja 7.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 7
Liikmesriigid peavad jõustama käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud seadused, määrused ja haldussätted hiljemalt 1. jaanuaril 1984 ning teavitama sellest viivitamata komisjoni.
Artikkel 8
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
Haigused, millest tuleb teatada
A. Maismaaloomade haigused
Nimekiri A.1
— Hobuste aafrika katk
— Sigade aafrika katk
— Siberi katk
— Linnugripp (suure patogeensusega linnugripp kodulindude, muude vangistuses peetavate lindude ja metslindude puhul; väikese patogeensusega linnugripp kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude puhul)
— Lammaste katarraalne palavik
— Veiste spongioosne entsefalopaatia
— Sigade klassikaline katk
— Veiste nakkav pleuropneumoonia
— Kargtaud
— Järgmised hobuste entsefalomüeliidi tüübid:
—— hobuste ida-entsefalomüeliit
— jaapani entsefaliit
— hobuste venetsueela entsefalomüeliit
— Lääne-Niiluse palavik
— hobuste lääne-entsefalomüeliit
— Hobuste nakkav kehvveresus
— Suu- ja sõrataud
— Malleus
— Nodulaarne dermatiit
— Newcastle’i haigus
— Väikemäletsejaliste katk
— Marutaudiviiruse nakkus
— Rifti oru palavik
— Veiste katk
— Lammaste rõuged ja kitsede rõuged
— Mesilaste kahjur väike tarumardikas (Aethina tumida)
— Sigade vesikulaarhaigus
— Mesilaste nugilest Tropilaelaps
— Vesikulaarne stomatiit
Nimekiri A.2
— Veiste brutselloos
— Veiste tuberkuloos
— Veiste ensootiline leukoos
— Kitsede ja lammaste brutselloos (välja arvatud lammaste epididümiit (Brucella ovis)).
B. Veeloomade haigused
— Episootiline vereloomenekroos
— Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos
— Lõhilaste infektsioosne aneemia
— Perkinsus marinus’e nakkus
— Microcytos mackini nakkus
— Marteilia refringens’i nakkus
— Bonamia ostreae nakkus
— Bonamia exitiosa nakkus
— Karpkalade herpesviirus
— Taura sündroom
— Viiruslik hemorraagiline septitseemia
— Ihtüoftirioos
— Yellowhead’i taud.
II LISA
|
A. |
Artiklites 3 ja 4 nõutud teade I lisa A ja B lõikes loetletud haiguste esmastest ja teisestest puhangutest peab sisaldama järgmist teavet: 1. Teate saatmise kuupäev 2. Teate saatmise kellaaeg 3. Päritoluriik 4. Haiguse nimetus ja vajaduse korral viiruse tüüp 5. Haiguspuhangu järjekorranumber 6. Puhangu liik 7. Kõnealuse puhanguga seotud puhangu viitenumber 8. Ettevõtte paiknemispiirkond ja geograafiline asukoht 9. Muud piirkonnad, mille suhtes kehtivad kitsendused 10. Haiguse konstateerimise kuupäev 11. Haiguskahtluse tekkimise kuupäev 12. Esimese nakkuse oletatav kuupäev 13. Haiguse päritolu 14. Kontrollimeetmed 15. Haiguskahtlaste loomade arv majandis: a) veised, b) sead, c) lambad, d) kitsed, e) kodulinnud, f) hobuslased, g) vesiviljelusloomade taudide puhul tuleb esitada haiguskahtlaste loomade kaal või arv × 1 000, h) metsloomaliigid, i) mesilaste haiguste korral tuleb näidata vastuvõtlike tarude arv. 16. Kliiniliste haigustunnustega loomade arv majandis: a) veised, b) sead, c) lambad, d) kitsed, e) kodulinnud, f) hobuslased, g) vesiviljelusloomade taudide puhul tuleb esitada kliiniliste haigustunnustega loomade kaal või arv × 1 000, h) metsloomaliigid, i) mesilaste haiguste korral tuleb näidata kliiniliste haigustunnustega tarude arv. 17. Majandis surnud loomade arv: a) veised, b) sead, c) lambad, d) kitsed, e) kodulinnud, f) hobuslased, g) vesiviljelusloomade taudide puhul tuleb esitada majandis surnud loomade kaal või arv × 1 000, h) metsloomaliigid. 18. Tapetud loomade arv: a) veised, b) sead, c) lambad, d) kitsed, e) kodulinnud, f) hobuslased, g) vesiviljelusloomade taudide puhul (võimalik kohaldada ainult koorikloomade ja kalade puhul) tuleb esitada majandis tapetud loomade kaal või arv × 1 000, h) metsloomaliigid. 19. Hävitatud korjuste arv: a) veised, b) sead, c) lambad, d) kitsed, e) kodulinnud, f) hobuslased, g) vesiviljelusloomade taudide puhul, kui võimalik kohaldada, tuleb esitada kõrvaldatud ja likvideeritud loomade kaal või arv × 1 000, h) metsloomaliigid, i) mesilaste haiguste korral tuleb näidata hävitatud tarude arv. 20. (Eeldatav) tapmise lõpetamise kuupäev (vajaduse korral). 21. (Eeldatav) hävitamise lõpetamise kuupäev (vajaduse korral). |
|
B. |
Täiendav teave sigade katku puhul: 1. Kaugus lähimast seakasvatusettevõttest 2. Nakatunud majandis olevate sigade arv ja tüüp (tõusead, nuumsead või põrsad ( 15 )) 3. Kliiniliste haigustunnustega sigade arv ja tüüp (tõusead, nuumsead või põrsad (15) ) nakatunud majandis 4. Diagnostikameetod 5. Kui loomad ei asunud majandis, siis kas diagnoos kinnitati tapamajas või transpordivahendis 6. Kinnitatud esmased haigusjuhtumid ( 16 ) metssigade hulgas |
|
C. |
I lisa nimekirjas A.2 loetletud maismaaloomade haiguste puhul: — teade haiguskoldest, nakkusest või haigustekitaja leidumisest karjas, mis on määratletud direktiivi 64/432/EMÜ A ja D lisa kohaselt, või majandis, mis on määratletud nõukogu direktiivi 91/68/EMÜ ( 17 ) A lisa järgi või sellise karja või majandi ametliku haigusvaba staatuse tühistamisest sellise laboratoorse või epidemioloogilise uuringu alusel, mis on sätestatud direktiivi 64/432/EMÜ A ja D lisas või direktiivi 91/68/EMÜ A lisas liikmesriigis või liikmesriigi piirkonnas, mis on ametliku haigusvaba staatusega kõnealuste direktiivide järgi ning mis ei ole epidemioloogiliselt seotud varasema haiguspuhanguga, tuleb esitada kui artikli 2 punktis d määratletud esmase haiguskolde teade nädala jooksul komisjonile ja liikmesriikidele; — iga muu teade haiguskoldest, nakkusest või haigustekitaja leidumisest või karja või majandi ametliku haigusvaba staatuse tühistamisest sellise laboratoorse või epidemioloogilise uuringu alusel, mis on sätestatud direktiivi 64/432/EMÜ A ja D lisas või direktiivi 91/68/EMÜ A lisas liikmesriigis või liikmesriigi piirkonnas, mis on ametliku haigusvaba staatusega kõnealuste direktiivide järgi, tuleb esitada käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt kui teisese haiguskolde teade; — teisestest haiguskolletest tuleb komisjonile ja liikmesriikidele teatada igakuiselt; — veiste tuberkuloosi, veiste brutselloosi ning lammaste ja kitsede brutselloosi korral tuleb teates esitada ka patogeeni nimetus, kui see on teada. |
|
D. |
I lisa punktis B osutatud veeloomade haiguste puhul: — kui eksootilise taudi või mitteeksootilise taudi haiguskolle leiab kinnitust nõukogu direktiivis 2006/88/EÜ ( 18 ) määratletud taudivabas liikmesriigis, kalakasvatustsoonis või -piirkonnas, tuleb sellest teatada kui esmasest haiguskoldest; — muudest haiguskolletest, mida ei ole nimetatud esimeses taandes, teatatakse vastavalt käesoleva direktiivi artikli 4 lõikele 1 kui teisestest haiguskolletest; — teisestest haiguskolletest tuleb komisjonile ja liikmesriikidele teatada igakuiselt. Teate tekst peab sisaldama tsooni või piirkonna nime ja kirjeldust. |
( 1 ) 12.–13. aprilli 1982. a arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).
( 2 ) EÜT C 112, 3.5.1982, lk 4.
( 3 ) EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.
( 4 ) EÜT L 375, 31.12.1980, lk 75.
( 5 ) EÜT L 55, 8.3.1971, lk 23.
( 6 ) EÜT L 47, 21.2.1980, lk 8.
( 7 ) EÜT L 302, 31.12.1972, lk 24.
( 8 ) EÜT L 325, 1.12.1980, lk 14.
( 9 ) EÜT L 47, 21.2.1980, lk 4.
( 10 ) EÜT L 325, 1.12.1980, lk 16.
( 11 ) EÜT L 47, 21.2.1980, lk 11.
( 12 ) EÜT L 375, 31.12.1980, lk 75.
( 13 ) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.
( 14 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 15 ) Umbes alla kolme kuu vanused loomad.
( 16 ) Metssigade esmane haigestumine sigade katku tähendab juhtumeid, mis ilmnevad haigusvabas piirkonnas, st metssigadel diagnoositud klassikalise sigade katku aladest väljaspool.
( 17 ) EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19.
( 18 ) ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.