|
14.3.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 98/23 |
4. jaanuaril 2016 esitatud hagi – Poola Vabariik versus Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu
(Kohtuasi C-5/16)
(2016/C 098/30)
Kohtumenetluse keel: poola
Pooled
Hageja: Poola Vabariik (esindaja: B. Majczyna)
Kostja: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu
Hageja nõuded
|
— |
tühistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL), mis käsitleb EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (1); |
|
— |
mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt ja Euroopa Liidu Nõukogult. |
Väited ja peamised argumendid
Poola Vabariik palub tühistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL), mis käsitleb EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, ning mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt ja Euroopa Liidu Nõukogult.
Vaidlustatud otsusega taotletav eesmärk on vähendada liidu turul kasvuhoonegaaside heitkoguste pakkumise ja nõudluse vahelist struktuurset tasakaalustamatust, mis on kaasa toonud selle, et saastekvootide hinnad turul olid liidu seadusandja ootustest madalamad. Üldjuhul tuleb vastav eesmärk saavutada turustabiilsusreservi loomisega, mis põhineb sellel, et turul pakutavate saastekvootide arv väheneb nende lisamisega reservi, kui turul on märkimisväärne ülejääk saastekvoote ning täidetud on teatud tingimused, mis siiski suurendab enampakkumisele pandavate kvootide kogust, kui turul pakutavate saastekvootide arv ületab 400 miljonit.
Poola Vabariik esitab vaidlustatud otsuse kohta järgmised väited:
Esiteks on väidetavalt rikutud ELTL artikli 192 lõiget 1 koostoimes ELTL artikli 192 lõike 2 punktiga c, kuna vaidlustatud otsus tehti seadusandlikus tavamenetluses, kuigi otsus on meede, mis oluliselt riivab liikmesriigi valikut erinevate energiaallikate vahel ning tema energiavarustuse üldstruktuuri.
Poola Vabariigi hinnangul mõjutab vaidlustatud otsus oluliselt valikut erinevate energiaallikate vahel ning energiavarustuse üldstruktuuri Poolas. ELTL artikli 192 lõike 2 punkti c kohaselt teeb vastava otsuse nõukogu seadusandlikus erimenetluses ühehäälselt.
Teiseks on väidetavalt rikutud lojaalse koostöö põhimõtet ning riivatud ELL artiklis 15 ette nähtud Euroopa Nõukogu pädevust, kuna võetud on meetmed, mis on vastuolus Euroopa Nõukogu 23. ja 24. oktoobri 2014. aasta järeldustega.
Euroopa Nõukogu 2014. aasta järelduste kohaselt peaks liidus kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi saavutamise peamine üleeuroopaline vahend on hästi toimiv ja reformitud heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS) koos turu stabiliseerimise instrumendiga. Asjaolu, et turustabiilsusreservi mehhanismi puhul on vaidlustatud otsuses võetud aluseks 2019. aasta, on vastuolus Euroopa Nõukogu seisukohtadega 2014. aastast.
Kolmandaks on väidetavalt rikutud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, kuna võetud on meetmed, mis kauplemisperioodil ja iseäranis selle perioodi viimastel aastatel riivasid saastekvootidega kauplemise süsteemi.
Vaidlustatud otsusega lisatakse 900 miljonit heitkoguseühikut, mis aastatel 2014–2016 kõrvaldati või kõrvaldatakse turult ning aastatel 2019–2020 uuesti turule paisatakse, kaudselt stabiilsusreservi, mis toob kaasa selle, et need ühikud lõpuks uuesti turule ei jõua. Turuosalistele sel kauplemisperioodil ette nähtud heitkoguseühikuid on seega oodatust vähem. Turuosalistel oli õiguspärane ootus, et turult ajutiselt kõrvaldatud heitkoguseühikud jõuavad 2019–2020 uuesti turule, ning nad lähtusid sellest oma äriplaanides. Süsteemi toimimise põhimõtteid, nagu olemasolevate saastekvootide arvu kindlaksmääramise kord, ei tohi muuta kauplemisperioodil, millega määratakse süsteemis osalevate ettevõtjate erinevate tegevuste kavandamiseks kindlaks ajaline perspektiiv. Need põhimõtted kujutavad endast olulisi tingimusi, mis on ettevõtja investeerimistegevuse jaoks otsustavad.
Neljandaks on väidetavalt rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna võetud on meetmed, millega heite vähendamisel saavutati kõrgemad eesmärgid kui need, mis tulenevad Euroopa Liidu rahvusvahelistest kohustustest ning mis on vajalik direktiivi 2003/87/EÜ eesmärkide saavutamiseks.
Vaidlustatud otsuse vastuvõtmisega saavutab liit kõrgemad eesmärgid kui need, mis rahvusvahelisel tasandil kehtivad Kyoto protokolli 2012. aasta detsembris Dohas tehtud muudatuse alusel.
Viiendaks on väidetavalt rikutud kohustust kontrollida ja piisavalt põhjendada vaidlustatud otsusest üksikutele liikmesriikidele tulenevat mõju, mille toob vaidlustatud otsuse vastuvõtmine kaasa saastekvootidega kauplemise turule.