21.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 235/31

30. mail 2014 esitatud hagi – Europower versus komisjon

(Kohtuasi T-383/14)

2014/C 235/42

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Europower SpA (Milano, Itaalia) (esindajad: advokaadid G. Cocco ja L. Salomoni)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada otsus, millega eelistati teist pakkujat ja lükati tagasi Europower SpA pakkumus hankemenetluses, mis puudutab gaasiturbiiniga kolmiktootmisjaama ehitamist ja selle hooldust;

—

tühistada valitud pakkumuse omadusi ja eeliseid käsitlev otsus;

—

tühistada otsus, millega keelduti väljastamast hageja 7. aprilli 2014. aasta taotluses osutatud dokumentide koopiaid ja teha sellest tulenevalt otsus, mille kohaselt dokumendid väljastatakse;

—

tühistada hilisem keeldumine dokumentide väljastamisest vastuseks kordustaotlusele;

—

tühistada kõik hilisemad, kavandatavad või asjaga seotud või veel teadmata meetmeid, eeskätt hankemenetluses koostatud protokollid, võimalik eduka pakkujaga sõlmitud leping, kontroll küsimuses, kas edukas pakkuja täidab esitatud nõuded, kõik aktid ja toimingud, mis ei ole teada, võimaldades väiteid täiendada vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 48 lõikele 2.

Teise võimalusena:

—

tühistada osaliselt hanketeade;

—

tühistada osaliselt hanketeate halduslisa;

—

viimaseks mõista komisjonilt välja kahjuhüvitis asja lahendamise käigus kindlaks määratavas summas.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas asjas on esitatud hagi otsuse peale, millega lükati tagasi hageja pakkumus samas hankemenetluses, mis on hagi esemeks kohtuasjas T-355/14: STC SpA vs. komisjon.

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

 

Esimese väite kohaselt on rikutud olulisi vorminõudeid, määruse nr 1268/2012 (1) artiklis 148 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, määruse nr 966/2012 artiklit 113 ja hankemenetluse nõudeid ning ühtlasi on tegemist võimu kuritarvitamisega.

—

Selles osas väidetakse, et hankemenetluses osalemiseks pidi pakkuja vastama punktiga II.2.3. seatud tehnilise suutlikkuse nõuetele, mille täitmata jätmine toonuks kaasa hankemenetlusest kõrvaldamise ja mille kohaselt pidid konkurendid ise vahetult ehitama vähemalt 2 koostootmisjaama, mille elektritoomisvõimsus on vähemalt 8 MW. Edukas pakkuja oleks tulnud menetlusest kõrvaldada, kuna ta ei vastanud hankemenetluses kehtestatud miinimumnõuetele.

 

Teise väite kohaselt on rikutud määruse nr 1268/2012 artiklit 149, määruse nr 966/2012 (2) artiklit 113 ja direktiivi 2004/18/EÜ (3) (põhjendus 39) ning ühtlasi on tegemist võimu kuritarvitamisega.

—

Selles osas väidetakse, et pakkumiste hindamine ja lepingu sõlmimine on õigusvastane, kuna edukaks tunnistatud pakkujal ei olnud õigust saada neid punkte, mis talle anti, sest komisjoni kinnitatud kriteeriumide alusel tehnilisele pakkumusele antav hinnang peab tingimata põhinema jaama tegelikul tootlusel, mitte konkurendi ühepoolsel deklaratsioonil. Järelikult on hankemenetluses rikutud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet.

 

Kolmanda väite kohaselt on rikutud määruse nr 966/2012 artiklit 112, määruse nr 966/2012 artiklis 111 sätestatud pakkumuste saladuses hoidmise põhimõtet ja määruse nr 1268/2012 artikleid 157 ja 159 ning ühtlasi on tegemist võimu kuritarvitamisega.

—

Selles osas väidetakse, et kõik toimingud hankemenetluses lepingu sõlmimiseks tehti ainsal istungil, kus vaadati üheaegselt läbi haldusdokumendid hankemenetluses osalemise otsustamiseks ning pakkumuse tehniline ja majanduslik külg. Selline menetlusviis on vastuolus pakkumuste saladuses hoidmise ja lahususe põhimõtetega.

 

Neljanda väite kohaselt on rikutud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid, aluslepingu artikleid 15 ja 298, määruse nr 966/2012 artiklit 102 ja direktiivi 2004/18/EÜ artiklit 6 ning ühtlasi on tegemist võimu kuritarvitamisega.

—

Selles osas väidetakse, et pärast esitatud pakkumuse tagasilükkamise otsustamist edastas komisjon ainult hindamise tulemusena koostatud punktitabeli ja seejärel keeldus õigusvastaselt väljastamast taotletavaid dokumente isegi siis, kui hageja esitas kordustaotluse määruse nr 1049/2001 (4) artikli 7 ja sellele järgnevate artiklite alusel.

 

Viienda väite kohaselt on rikutud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid, määruse nr 1268/2012 artikleid 157 ja 158 ning ühtlasi on tegemist võimu kuritarvitamisega.

—

Selles osas väidetakse, et määruse nr 1268/2012 artiklit 157 rikkudes jäeti väljastamata hankemenetluses koostatud protokollide ja lõpliku hankelepingu sõlmimise otsuse koopiad, mis takistas hagejal tutvumist osutatud aktidega seatud nõuetega.

(1)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).