27. detsembril 2007 esitatud hagi — CB versus komisjon

(Kohtuasi T-491/07)

(2008/C 64/76)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Groupement des Cartes Bancaires (CB) GIE (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A. Georges, J. Ruiz Calzado ja É. Barbier de La Serre)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub käesolevas hagis tühistada komisjoni 17. oktoobri 2007. aasta otsus K(2007) 5060 lõplik EÜ artikli 81 rakendamise menetluse kohta (asi COMP/D1/38606 — GROUPEMENT DES CARTES BANCAIRES „CB”), mis puudutab tariifseid meetmeid, mida kohaldatakse Groupement'iga liitumisel uutele liikmetele ja nn magava liikme tasu süsteemi, mida kohaldatakse nendele Groupement'i liikmetele, kes ei ole liikmeks saamisest alates arendanud pangakaartidega märkimisväärset äritegevust.

Oma hagi toetuseks esitab hageja kuus väidet.

Esimene puudutab EÜ artikli 81 ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist, samuti komisjoni võetud meetmete ja turgude analüüsimeetodites väidetavaid puudusi, mis seisnevad selles, et komisjon ei võtnud arvesse konteksti tervikuna, kogu asjaomast teavet ega konkreetseid asjaolusid, milles need vastu võeti ja milles need avaldavad mõju.

Teiseks esitab hageja väite, mille kohaselt on komisjon rikkunud EÜ artiklit 81, kuna talle teatavaks tehtud meetmete eesmärgi uurimisel ajal on ta teinud õiguslikke, fakti- ja hindamisvigu. Hageja on seisukohal, et komisjon on eiranud kohustust uurida ettevõtja liitumisotsuse eesmärki ning ei ole tõendanud, et selle eesmärk oli konkurentsivastane.

Hageja sõnab kolmandas väites, et vaidlustatud otsus rikub EÜ artiklit 81 ka seetõttu, et komisjon on talle teatavaks tehtud meetmete mõju uurimisel ajal teinud õiguslikke, fakti- ja hindamisvigu.

Hageja väidab lisaks, et komisjon rikkus erandi tegemiseks nõutava nelja tingimuse kohaldatavuse uurimisel EÜ artikli 81 lõiget 3.

Hageja viies väide puudutab hea halduse põhimõtte rikkumist, mis tuleneb väidetavatest puudustest, vasturääkivustest ja moonutustest seoses põhjendustega, mida ta oma vaidlustatud otsuses esitas.

Viimane väide puudutab proportsionaalsuse ja õiguskindluse põhimõtete rikkumist.