EUROOPA KOMISJON
Brüssel,12.10.2023
COM(2023) 640 final
KOMISJONI ARUANNE
2022. AASTA ARUANNE
SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTE KOHALDAMISE KOHTA NING SUHETE KOHTA LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDEGA
2022. AASTA ARUANNE
SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTE KOHALDAMISE KOHTA NING SUHETE KOHTA LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDEGA
1.Sissejuhatus
Käesolev dokument on 30. aruanne subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta. Aruanne esitatakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) artiklile 9. Alates 2018. aastast on aruandes käsitletud ka komisjoni suhteid liikmeriikide parlamentidega, kellel on nende põhimõtete kohaldamisel tähtis roll.
2022. aastal olukord normaliseerus pärast seda, kui kaotati 2020. aasta märtsis COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud piirangud. Normaliseerusid ka suhted liikmesriikide parlamentidega, kus virtuaalne suhtlemine asendus enamjaolt taas füüsilise suhtlemisega.
Nagu mujalgi, oli suhetes liikmesriikide parlamentidega ja parlamentidevahelises koostöös tunda Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõju. Sõda oli teema, mida liikmesriikide parlamendid käsitlesid mitmesugustes arvamustes ja kõigil COSACi istungitel. Samas keskendusid liikmesriikide parlamendid jätkuvalt ka komisjoni peamistele prioriteetidele, pöörates erilist tähelepanu rohe- ja digipöördele ning demokraatiaga seotud küsimustele.
Liikmesriikide parlamentide roll tõusis tähelepanu keskpunkti ka seoses Euroopa tuleviku konverentsi lõppemisega. Konverentsi järeldustes on eraldi punkt subsidiaarsuse kohta, mis sisaldab mitut kavandatud meedet, mille eesmärk on aidata tagada subsidiaarsuse põhimõtte järgimine ELi õigusaktides.
Liikmesriikide parlamendid arutlesid aktiivselt ka selle üle, milline on nende roll ELi poliitika kujundamisel ning kuidas parandada Euroopa väärtuste, õigusriigi põhimõtete, põhiõiguste ja demokraatia austamist. Prantsusmaa eesistumise ajal esitasid kaks töörühma järeldused nende teemade kohta.
2022. aastal hakkas komisjon täitma uusi parema õigusloomega seotud kohustusi, mida ta oli tutvustanud aasta varem. Muu hulgas oli võetud kohustus paremini analüüsida ja selgitada seda, kuidas on võetud komisjoni ettepanekutes arvesse subsidiaarsuses ja proportsionaalsuse põhimõtet.
2.Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamine institutsioonides
Komisjon
Parem õigusloome: teatise rakendamine, läbivaadatud suunised ja vahendid
2022. aastal rakendas komisjon 2021. aastal vastu võetud läbivaadatud parema õigusloome suuniseid ja vahendeid, tugevdades veelgi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist. Nagu on teatatud 2021. aastal avaldatud parema õigusloome teatises, hakkas komisjon avaldama süstemaatiliselt koos iga poliitiliselt tundliku või olulise ettepanekuga, mis nõuab mõjuhinnangut, subsidiaarsuse hindamise tabelit. Samuti on avalike konsultatsioonide korraldamisel võimalik nüüd selgemalt vahet teha kohalikel, piirkondlikel ja riiklikel ametiasutustel ning kajastada täpsemalt nende seisukohti.
Peale selle tugevdas komisjon territoriaalse mõju hindamist ning seadis sisse maapiirkondadele avalduva mõju hindamise, et võtta paremini arvesse ELi eri piirkondade vajadusi ja eripära. Seega tehakse mõju hindamisel alati põhjalikum analüüs, et selgitada välja komisjoni seadusandlike ettepanekute märkimisväärne asümmeetriline mõju erinevatele ELi piirkondadele, nagu piiriülesed, maa-, saare-, mägised, äärepoolseimad või hõredalt asustatud piirkonnad. See kolmest etapist koosnev analüüs näitab, kas on olemas ebaproportsionaalsed piirkondlikud tagajärjed, mis nõuavad territoriaalse mõju hindamist.
Lisaks hakkas komisjon 2022. aastal rakendama täielikult põhimõtet „üks sisse, üks välja“, mis tähendab, et komisjoni seadusandlike ettepanekutega ettevõtjatele ja üksikisikutele tekitatav koormus korvatakse olemasoleva koormuse vähendamisega samas poliitikavaldkonnas. Mõjuhinnangutes esitatakse täielikult ja läbipaistvalt kõik nõuete täitmisega seotud kulud ja kogu kulude kokkuhoid. Kõnealuse põhimõtte kohaselt hüvitatakse nii palju kui võimalik kohandamiskulud ja korvatakse nii palju kui võimalik halduskulud samas poliitikavaldkonnas, võttes arvesse konkreetse valdkonna eripära. See põhimõte on muutnud ELi õigusraamistiku proportsionaalsemaks, toonud kaasa põhjalikuma kulude ja kasu kvantifitseerimise ning toiminud omamoodi kulude piirajana. See on aidanud minimeerida kulusid ja maksimeerida kasu üksikisikutele ja ettevõtjatele. 2022. aasta koormusanalüüsis on läbipaistvalt esitatud positiivsed tulemused, tänu millele vähenes halduskoormus 2022. aastal 7,3 miljardi euro võrra.
Tulevikukindluse platvormi panus lihtsustamisse ja koormuse vähendamisse
2022. aastal võttis tulevikukindluse platvorm – kõrgetasemeline eksperdirühm, mis aitab komisjonil lihtsustada ELi õigusakte ja vähendada kaasnevat tarbetut regulatiivset koormust – oma aastase tööprogrammi alusel vastu kümme arvamust. Need hõlmavad mitmesuguseid küsimusi, nagu rahandus ja maksustamine, keskkond, rohe- ja digipööre, ohvrite õigused, toidujäätmed ja bioloogilised lahendused. Mitmes arvamuses on esitatud lihtsustamise ja koormuse vähendamise ideid, mis võivad otse kohalikul ja piirkondlikul tasandil olukorda parandada. Näiteks arvamuses valitsuste koostalitlusvõime strateegia kohta kutsutakse üles analüüsima asjakohastes mõjuhinnangutes koostalitlusvõime juhtimise süsteemi teostatavust. Samuti võib kohalikul ja piirkondlikul tasandil kasu tuua arvamus kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitleva direktiivi ja mootorsõidukite tüübikinnitust käsitleva direktiivi läbivaatamise kohta, kuna selles kutsutakse komisjoni üles kaaluma registreerimissüsteemi täielikku digiteerimist ja keskse registreerimissüsteemi ja/või koostalitlusvõimeliste süsteemide sisseseadmist või registreerimissüsteemide koostalitlusvõime ja koordineerimise tagamist liikmesriikide vahel ja sees. Peale selle rõhutatakse arvamuses digi- ja rohepöörde vastastikuste seoste kohta, et on tähtis paremini kasutada tulevikusuundade strateegilist analüüsi ning parandada juurdepääsu andmetele, täiustades lairibataristut ja juhtimist.
Regioonide Komitee võrgustik RegHub jagas oma kogemusi ELi poliitika rakendamisel kohapeal ja platvorm tugines neile kogemustele ka oma arvamuste koostamisel. Samuti panustas RegHub tulevikukindluse platvormi iga-aastase tööprogrammi koostamisse, soovitades kohalikul ja piirkondlikul tasandil huvi pakkuvaid teemasid. Lisaks esitas võrgustik 2022. aastal eriaruande „21. sajandi eeskirjad 21. sajandi taristu jaoks“. Aruandes keskendutakse transpordi-, digi- ja rohelise taristuga seotud takistustele, millega kohalikud ja piirkondlikud haldusasutused seisavad silmitsi taristuprojektide elluviimisel. Selles on esitatud piirkondlike ja kohalike ametiasutuste seisukohad takistuste ja võimalike investeerimislahenduste kohta, mis on olulised rohe- ja digipöörde hõlbustamiseks, samuti Euroopa rohelise kokkuleppe, digikümnendi ning kestliku ja aruka liikuvusega seotud ELi eesmärkide saavutamiseks.
Mõjuhinnangud
Komisjon analüüsib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist kõikides poliitika- ja seadusandlike ettepanekute jaoks koostatavates mõjuhinnangutes. Õiguskontrollikomitee teeb nende mõjuhinnangute sõltumatu kvaliteedikontrolli. 2022. aastal kontrollis õiguskontrollikomitee 70 mõjuhinnangut võrreldes 83 mõjuhinnanguga 2021. aastal.
Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise hindamisel on eriti olulised mis tahes piiriülesed aspektid. Näitena võib tuua ettepaneku võtta vastu direktiiv vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise kohta, mille mõjuhinnangus on rõhutatud, et liikmesriikide individuaalsetest jõupingutustest organiseeritud kuritegevuse tõkestamisel ei piisa, et võidelda piiriüleste kuritegelike organisatsioonide vastu. Seda põhjusel, et 70 % ELis esindatud kuritegelikest organisatsioonidest tegutseb rohkem kui kolmes liikmesriigis ning peidab ja taasinvesteerib kuritegelikul teel saadud vara kõikjal ELi siseturul.
Mis puudutab kõnealuse ettepaneku proportsionaalsust, siis ettepaneku mõjuhinnangus on vaadeldud meetmete proportsionaalsust ka võrreldes liikmesriikide koormusega. Analüüsitud on võimalikku sekkumist liikmesriikide vabadusse korraldada oma asju ise ning tõhususe ja põhiõigustesse sekkumise vahelist tasakaalu. Mõjuhinnangus on jõutud järeldusele, et kavandatud meetmete mõju liikmesriikides vajalikele ressurssidele ja liikmesriikide vajadusele kohandada siseriiklikke raamistikke on väiksem kui eeldatav kasu, mida toovad ametiasutuste paremad võimalused jälitada ebaseaduslikku vara ja teha see kindlaks, arestida ebaseaduslik vara, hallata seda ja see konfiskeerida.
Hindamised ja toimivuskontrollid
Subsidiaarsus ja proportsionaalsus on tähtsad aspektid ka hindamistes ja toimivuskontrollides, mille tegemisel uuritakse, kas ELi tasandi meede on toonud oodatud tulemusi tõhususe, tulemuslikkuse, sidususe, asjakohasuse ja ELi lisaväärtuse mõttes.
Õiguskontrollikomitee kontrollis 2022. aastal kümmet olulist hindamist, sealhulgas kaht toimivuskontrolli. Hindamised aitavad jälgida samuti seda, kas ELi meetmed on subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas ka aja möödudes.
Näiteks reoveesetete direktiivi hindamisel leiti, et direktiivi lisaväärtus võrreldes puht siseriiklike õigusnormidega on säilinud, kuna tegemist on ainsa õigusaktiga, millega on ette nähtud kogu ELi hõlmav raamistik, mis hõlmab pinnasekaitse keskkonnatingimusi reoveesette ohutuks kasutamiseks ELi põllumajandusmaal. Sellega on kindlaks määratud reostustõrje ühtlustamise minimaalne tase, millega vähendatakse keskkonna- ja terviseriske, mis on seotud reoveesette taaskasutamisega põllumajanduses. Hindamine näitas, et ehkki paljud liikmesriigid on vastu võtnud rangemad normid, on direktiiviga ette nähtud keskkonnakaitse miinimumtase aluseks siseriiklikele õigusnormidele teistes liikmesriikides ja kandidaatriikides, kus direktiiviga kehtestatud miinimumstandardid on veel saavutamata. Seepärast on direktiiv täielikult kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.
Euroopa Parlament
2022. aastal sai Euroopa Parlament liikmesriikide parlamentidelt protokolli nr 2 alusel 249 avaldust. Neist 34 olid põhjendatud arvamused ja 215 muud seisukohad (avaldused, milles subsidiaarsusega seotud küsimusi ei tõstatata). Võrdlusena olgu öeldud, et 2021. aastal sai Euroopa Parlament 227 avaldust, millest 24 olid põhjendatud arvamused.
2022. aastal olid õiguskomisjoni (JURI) alalised raportöörid subsidiaarsusküsimustes Nacho Sánchez Amor (Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, Hispaania) ja Karen Melchior (Renew Europe, Taani), vastavalt esimesel ja teisel poolaastal. 2022. aastal andis õiguskomisjon oma osa COSACi 37. ja 38. poolaastaaruandesse, milles käsitletakse muudatusi parlamentaarse kontrolliga seotud ELi menetlustes ja tavades.
Euroopa Parlamendi uuringuteenistus jätkas Euroopa Parlamendi abistamist subsidiaarsuse ja proportsionaalsusega seotud kaalutluste arvessevõtmisel parlamendi töös. 2022. aastal koostas uuringteenistus 45 esialgset hinnangut komisjoni mõjuhinnangute kohta, ühe läbivaadatud parema õigusloome suuniste põhjaliku analüüsi, kuus ex post Euroopa rakendamishinnangut, 20 rakendamishinnangut, neli praktikas rakendamist käsitlevat dokumenti (sh dokumendi, kus vaadeldakse komisjoni aasta tööprogrammi), neli üksikasjalikku jooksvalt ajakohastatavat kontrollnimekirja ja ühe muu uuringu. ELi lisaväärtuse vaatenurgast koostati lisaks kaks Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude aruannet, kaks ELi lisaväärtuse hindamise aruannet, viis dokumenti kehtiva ELi poliitika lisaväärtuse kohta ja kolm muud dokumenti.
Euroopa Liidu Nõukogu
Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi „nõukogu“) ja selle asjaomased töörühmad jätkasid 2022. aastal selle jälgimist, kas nõukogu ja Euroopa Ülemkogu varasemate aastate järeldusi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohta rakendatakse tulemuslikult. Kõnealused järeldused olid Euroopa Ülemkogu järeldused ühtse turu tegevuskava edasise täitmise kohta, nõukogu järeldused parema õigusloome kohta „Konkurentsivõime ning kestliku ja kaasava majanduskasvu tagamine“, nõukogu järeldused, milles käsitletakse regulatsiooni testkeskkondi ja katsetamissätteid kui innovatsioonisõbraliku, tulevikukindla ja vastupidava õigusraamistiku vahendeid, mis aitavad lahendada murrangulisi probleeme digiajastul, ning nõukogu järeldused andmetehnoloogiate kohta, et edendada paremat õigusloomet.
Lisaks aluslepingutest tulenevate kohustuste täitmisele hoiab nõukogu liikmesriike kursis arvamustega, mille liikmesriikide parlamendid on esitanud seadusandlike ettepanekute kohta. 2022. aastal edastas nõukogu peasekretariaat 32 protokolli nr 2 alusel laekunud põhjendatud arvamust ja 152 poliitilise dialoogi käigus esitatud arvamust.
Regioonide Komitee
2022. aastal jätkas Regioonide Komitee tööd subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja parema õigusloomega, lähtudes oma 2020.–2025. aasta prioriteetidest. Üks neist prioriteetidest on jätkata tööd selle nimel, et parandada ELi õigusaktide kvaliteeti, prognoosida tõhusamalt nende territoriaalset mõju ja edendada aktiivse subsidiaarsuse põhimõtet. See töö tugines Regioonide Komitee avaldatud ELi 2022. aasta aruandele piirkondade ja linnade olukorra kohta, mille järeldustes rõhutatakse subsidiaarsuse põhimõtte tähtust ELi ühtekuuluvuspoliitikas ja Regioonide Komitee olulist rolli subsidiaarsuseteemalise arutelu edendamisel Euroopa tuleviku konverentsi raames.
Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise järelevalve
2022. aastal esitas Regioonide Komitee 23 arvamust seadusandlike ettepanekute kohta, 31 arvamust muude dokumentide ja teemade kohta ning kaheksa resolutsiooni. Neist 24 arvamust sisaldasid sõnaselgeid viiteid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimisele või konkreetseid soovitusi selle põhimõtte järgimise parandamiseks. Samuti vaadeldi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse küsimust seitsmes resolutsioonis, sealhulgas resolutsioonis Euroopa tuleviku konverentsi kohta (jaanuar 2022) ning selle konverentsi tulemuste ja järelmeetmete kohta (juuni 2022) ning kahes resolutsioonis komisjoni 2023. aasta tööprogrammi kohta (juuni ja november/detsember 2022).
Regioonide Komitee subsidiaarsuse juhtrühm valis subsidiaarsuse järelevalve jaoks neli prioriteetset algatust ja veel viis ettepanekut, mille järelevalvet 2022. aastal peeti samuti asjakohaseks. Regioonide Komitee subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku liikmed saatsid 2022. aastal Regioonide Komiteele 20 seisukohta. Aasta lõpuks oli Regioonide Komitee vastu võtnud arvamuse enamiku valitud ja juba avaldatud dokumentide kohta või oli tal käsil selle koostamine.
Aktiivne subsidiaarsus ja parem õigusloome laiemas ELi kontekstis
Regioonide Komitee propageeris Euroopa tuleviku konverentsi raames aktiivse subsidiaarsuse põhimõtet, eelkõige oma ettepanekuga selle kohta, kuidas kasutada aktiivset subsidiaarsust selleks, et paremini kaasata liikmesriikide parlamendid, piirkonnad ja linnad ELi poliitika kujundamisse. Muu hulgas kutsutakse selles ettepanekus üles kasutama süstemaatiliselt Regioonide Komitee väljatöötatud subsidiaarsuse tabelit, tegema läbipaistvamaid ja põhjalikumaid territoriaalse mõju hindamisi, et hinnata ELi õigusaktide mõju linnadele ja piirkondadele, ning kohaldama subsidiaarsuse põhimõtet ELi juhtimisprotsesside, näiteks Euroopa poolaasta puhul. Aluslepingu reformimisega seoses tegi Regioonide Komitee ettepaneku anda liikmesriikide/piirkondlikele parlamentidele ja/või Regioonide Komiteele õigus algatada ELi õigusakti kavandamine või kehtetuks tunnistamine ning soovitas anda proportsionaalsuse põhimõttele sama õigusliku seisundi kui subsidiaarsuse põhimõttele.
Seisukohad, mida väljendasid Regioonide Komitee delegatsioon ja Regioonide Komitee tollane president Apostolos Tzitzikostas (kui Euroopa tuleviku konverentsi demokraatia töörühma raportöör subsidiaarsusega seotud küsimustes), aitasid sõnastada konverentsi peamise soovituse subsidiaarsuse kohta, nimelt 40. ettepaneku, milles on öeldud, et „[a]ktiivne subsidiaarsus ja mitmetasandiline valitsemine on ELi toimimise ja demokraatliku vastutuse peamised põhimõtted ja põhijooned“. Ettepanek nr 40 sisaldab soovitust „[r]eformida Euroopa Regioonide Komiteed, et nii piirkonnad kui ka linnad ja omavalitsused saaksid asjakohased dialoogikanalid, andes talle institutsioonilises struktuuris territoriaalse mõjuga küsimustes suurema rolli“ ning selles on öeldud, et „[s]ubsidiaarsuse määratluse süstemaatiline kasutamine, milles kõik ELi institutsioonid ühiselt kokku lepivad, võiks aidata täpsustada, kas otsuseid tuleb teha Euroopa, riiklikul või piirkondlikul tasandil“.
Neid soovitusi arvesse võttes korraldati 11. novembril 2022 Valencias (Hispaania) 10. subsidiaarsuseteemaline konverents. Konverentsil, kus esines videosõnumiga komisjoni asepresident Šefčovič ja osales volinik Ferreira ning viibisid ka Euroopa Parlamendi liikmed, võeti vastu rida järeldusi, et veelgi edendada aktiivse subsidiaarsuse põhimõtet kui ELi parema õigusloome tegevuskava keskset elementi ning suurendada kohaliku ja piirkondliku tasandi panust tõenduspõhise ja tulevikukindla ELi poliitika kujundamisse. Konverentsil osalejad kutsusid üles süvalaiendama aktiivset subsidiaarsust kõigis olulistes ELi juhtimisprotsessides ning andma aluslepingu reformimise korral Regioonide Komiteele aktiivsema rolli subsidiaarsuse järelevalves ja seadusandlikud ülesanded peamistes territoriaalpoliitika valdkondades.
2022. aastal arendas Regioonide Komitee edasi oma parema õigusloome alast tegevust, millest osa viidi ellu partnerluses komisjoni ja Euroopa Parlamendiga, eeskätt tulevikukindluse platvormi ja võrgustiku RegHub kaudu ning läbi Regioonide Komitee panuse Euroopa Parlamendi 2022. aasta mais vastu võetud raportisse parema õigusloome kohta „Ühendatud jõududega parema õigusloome poole“. Võrgustik RegHub aitas viia tulevikukindluse platvormi jaoks läbi kaks sihipärast sidusrühmade konsultatsiooni, mille tulemusi võeti arvesse platvormi arvamustes, mille koostasid Regioonide Komiteest pärit raportöörid.
Regioonide Komitee juhatus lõi 2022. aasta juunis uue parema õigusloome ja aktiivse subsidiaarsuse juhtrühma (BRASS-G), millega asendati subsidiaarsuse juhtrühm ja mis alustas ametlikult tööd 11. novembril 2022. See juhtrühm, mida juhib Regioonide Komitee endine president Karl-Heinz Lambertz (Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Belgia), püüab tagada paremini integreeritud ja ühtlustatud Regioonide Komitee juhtimise parema õigusloome, sealhulgas subsidiaarsuse järelevalve valdkonnas, et suurendada Regioonide Komitee töö sidusust, nähtavust ja mõju ning tugevdada asutustevahelisi kontakte. Regioonide Komitee juhatus on andnud juhtrühmale ülesande uurida võimalust pöörata erilist tähelepanu selle hindamisele, milline on ELi õigusaktide territoriaalne mõju maapiirkondades, et töötada Regioonide Komitee jaoks välja maapiirkondadele avalduva mõju hindamise põhimõtted.
Euroopa Liidu Kohus
Euroopa Liidu Kohus tegi 2022. aastal mõne otsuse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta.
Esiteks selgitas Euroopa Kohus subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamisala: Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 3 kohaselt kohaldatakse seda põhimõtet üksnes neis valdkondades, mis ei kuulu ELi ainupädevusse. Kohaldamisala küsimus tekkis vaide puhul, mille olid esitanud kaks liikmesriiki seoses õigusriigi tingimuslikkuse määrusega.
Kohus leidis, et määrusega, mis sisaldab finantseeskirju, millega määratakse kindlaks liidu eelarve koostamise ja täitmise kord Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 lõike 1 punkti a tähenduses, teostatakse liidu toimimisega seotud liidu pädevust, mida saab selle olemusest tulenevalt teostada ainult liit ise. Kohus jõudis järeldusele, et sellisel juhul subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata. Seega ei olnud komisjonil mingit kohustust edastada oma määruse ettepanek protokolli nr 2 alusel liikmesriikide parlamentidele.
Samas Üldkohus leidis, et subsidiaarsuse põhimõte on kohaldatav määruse suhtes, millega luuakse ELi koondumiste kontrolli süsteem, kuna see põhineb osaliselt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 352 ega kuulu seega liidu ainupädevusse.
Üldkohus kordas, et subsidiaarsuse põhimõte koosneb ühelt poolt negatiivsest tingimusest (eeldus, et liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke piisavalt saavutada) ja teiselt poolt positiivsest tingimusest (eeldus, et neid eesmärke saab nende ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil). Need kaks subsidiaarsuse põhimõtte osist on kahest erinevast vaatenurgast seotud lõppkokkuvõttes ühe ja sama küsimusega, nimelt kas nende eesmärkide saavutamiseks tuleb võtta meetmeid liidu või riiklikul tasandil.
Teiseks paluti õigusriigi tingimuslikkuse määrusega seotud vaides, et Euroopa Kohus võtaks seisukoha proportsionaalsuse põhimõtte suhtes. Kohus märkis, et liidu seadusandjal peab olema avar kaalutlusõigus mitte üksnes küsimuses, millist laadi ja millise ulatusega meetmeid võtta valdkondades, kus tuleb teha poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid valikuid, vaid teataval määral ka lähteandmete tuvastamisel.
Kõnealuses kohtuasjas ei tõendatud, et liidu seadusandja oli ületanud oma avara kaalutlusõiguse piire, kaaludes vajadust maandada tõsiseid riske liidu usaldusväärsele finantsjuhtimisele või liidu finantshuvide kaitsmisele, mis võivad tuleneda õigusriigi põhimõtete rikkumisest. Peale selle lükkas kohus tagasi väite, et võetavate meetmete valimise ja ulatusega seotud kriteeriumid ei olnud piisavalt täpsed. Kohus leidis, et võetavad meetmed peavad olema rangelt proportsionaalsed tuvastatud rikkumise mõjuga liidu eelarvele või liidu finantshuvidele. Neile kaalutlustele tuginedes lükkas kohus tagasi väite proportsionaalsuse põhimõtte väidetava rikkumise kohta koos kõigi muude väidetega.
3.Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi kohaldamine liikmesriikide parlamentides
Ülevaade
2022. aastal sai komisjon liikmesriikide parlamentidelt 32 põhjendatud arvamust. Seda on märksa enam kui eelmisel kolmel aastal (2019–2021) ja kaks korda rohkem kui 2021. aastal (vt allpool esitatud graafik). Ehkki põhjendatud arvamuste arv suurenes, on komisjon täheldanud, et mitu põhjendatud arvamust ei sisaldanud selget kriitikat subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise kohta, vaid oli tingitud pigem sellest, et tajuti liikmesriikides valitsevate olude analüüsi tegemata jätmist.
Märkimist väärib ka see, et põhjendatud arvamuste arv ja arvamuste koguarv on komisjoni praeguse kooseisu ametiajal (alates 2019. aasta detsembrist) võrreldes kahe eelmise koosseisu ametiajaga (2009–2014 ja 2014–2019) selgelt kahanenud.
2022. aastal esitas 39st liikmesriigi parlamendist ja esinduskogust põhjendatud arvamuse 13 (võrreldes seitsmega 2021. aastal ja kaheksaga 2020. aastal) kümnest liikmesriigist. Esinduskogu, kes esitas kaugelt enim põhjendatud arvamusi, oli Rootsi Riksdag, kelle 14 põhjendatud arvamust moodustasid kõigist arvamustest rohkem kui 40 %. Teised esinduskogud, kes esitasid 2022. aastal põhjendatud arvamusi, olid Tšehhi Poslanecká sněmovna (4), Prantsusmaa Sénat (4) ja Taani Folketing (2) ning Tšehhi Senát, Saksamaa Bundesrat, Madalmaade Eerste Kamer, Ungari Országgyűlés, Iirimaa Oireachtase kojad (esitasid ühise põhjendatud arvamuse), Madalmaade Tweede Kamer, Bulgaaria Narodno Sabranie ja Soome Eduskunta (kõik 1).
2022. aastal saadud 32 põhjendatud arvamust puudutasid 24 ettepanekut (vt 1. lisa). Vaid nelja ettepaneku kohta esitati üle ühe põhjendatud arvamuse ja üle viie põhjendatud arvamuse ei esitatud ühegi ettepaneku kohta. 32st laekunud põhjendatud arvamusest viis olid seotud Euroopa Parlamendi ettepanekuga reformida valimisi käsitlevat liidu õigust, neli ettepanekuga võtta vastu Euroopa meediavabaduse määrus ning kaks ettepanekuga võtta vastu muudetud maagaasi- ja vesinikuturu direktiiv ja määrus. Ülejäänud põhjendatud avamused olid kõik erinevate komisjoni ettepanekute kohta. Kuuest komisjoni põhiprioriteedist aastateks 2019–2024 laekus kõige rohkem põhjendatud arvamusi kahe prioriteedi – „Uus hoog Euroopa demokraatiale“ ja „Euroopa roheline kokkulepe“ – kohta.
Järgmises punktis vaadeldakse olulisemaid ettepanekuid, mille kohta esitati üle ühe põhjendatud arvamuse.
Olulisemad ettepanekud
Ettepaneku kohta reformida valimisi käsitlevat liidu õigust, mille oli esitanud Euroopa Parlament Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõike 2 alusel, saatsid komisjonile põhjendatud arvamuse Rootsi Riksdag, Taani Folketing, Madalmaade Eerste ja Tweede Kamer ning ühisarvamuse Iirimaa Oireachtase kojad. 2017. aastast saati ei olnud ühegi ettepaneku kohta laekunud nii palju põhjendatud arvamusi, millel oli nii palju hääli (8), ehkki see arv jäi tublisti allapoole kollase kaardi menetluse künnist.
Rootsi Riksdag leidis, et Euroopa Parlamendi ettepanekus kindlaks määratud eesmärke on parem saavutada liikmesriikidel endil. Seda põhjusel, et Rootsi eeskirjad ELi valimiste jaoks sarnanevad siseriiklike valimiste eeskirjadega ja on valijatele tuttavad ning aitaksid säilitada usu kehtivate eeskirjade usaldusväärsusesse. Nii Rootsi Riksdag kui ka Taani Folketing kinnitasid, et erakondade sisekorraldus ja valimiskampaaniate toimivus on küsimused, mida tuleks reguleerida riigi tasandil, et võtta arvesse riigi tavasid ja traditsioone. Folketing oli sarnasel arvamusel seoses kavatsusega alandada valimisõigusliku vanuse alampiir 16 aastale. Iirimaa Oireachtase kojad väitsid, et ettepanekus ei ole kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate abil põhjendatud, miks selle eesmärke ei suuda piisavalt saavutada liikmesriigid. Seetõttu olid nad seisukohal, et ettepanekut ei saa pidada subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas olevaks, kuna selles ei ole tõendatud, et tulemusi saab paremini saavutada ELi tasandil, ning seega võidakse sellega sekkuda valdkonda, mis kuulub liikmesriikide pädevusse.
Lisaks nendele põhjendatud arvamustele toetas Tšehhi Poslanecká sněmovna Tšehhi valitsuse arvukaid kahtlusi kõnealuse määruse eelnõu osas oma raamseisukohas ning väljendas kahtlust enamiku kavandatud sätete suhtes. Eelkõige oldi vastu sellele, et valimisõigusliku vanuse alampiiri alandatakse 16 eluaastale ja valimistel kandideerija vanuse alampiiri 18 eluaastale; nähakse ette võimalus hääletada Euroopa Parlamendi valimistel posti teel; võetakse kasutusele ranged kvoodid või sooliselt tasakaalustatud nimekirjad, et edendada naiste esindatust; luuakse kogu liitu hõlmav valimisringkond ning valimiste jaos luuakse uus amet. Ka Tšehhi Senát väljendas subsidiaarsuse põhimõtte vaatenurgast kahtlust mõne kavandatud muudatuse suhtes. Seevastu Saksamaa Bundesrat esitas poliitilise dialoogi käigus arvamuse, milles valdavalt toetati kõnealust ettepanekut.
Prioriteedi „Uus hoog Euroopa demokraatiale“ raames esitati poliitilise dialoogi käigus Euroopa meediavabaduse määrust käsitleva ettepaneku kohta neli põhjendatud arvamust ja kaheksa arvamust, sealhulgas üks omaalgatuslik arvamus ettepaneku avaldamise eel.
Kaks esinduskogu märkisid oma põhjendatud arvamuses, et on tajutav, et ei ole arvestatud riikide kultuuritraditsioonidega. Ungari Országgyűlés leidis, et kavandatud määrus toob kaasa põhjaliku ühtlustamise, mis ei ole põhjendatud, võttes arvesse erinevaid traditsioone liikmesriikides ning meediaturu killustatust, mida põhjustavad keelelised ja kultuurilised eripärad. Saksamaa Bundesrat oli vastu ülemäärasele sekkumisele liikmesriikide kultuurilisse suveräänsusesse ja Saksamaa kehtivasse regulatsiooni (meediavaldkonna reguleerimine kuulub liidumaade pädevusse). Peale selle ei olnud Saksamaa esinduskogu nõus sellega, et meedia reguleerimiseks Euroopas on valitud siseturuga seotud õiguslik alus. Lisaks väideti Prantsusmaa Sénati põhjendatud arvamuses, et arvamuste mitmekesisuse tagamisel ei saa lähtuda majanduslikest kriteeriumidest, ning seati kahtluse alla õigusliku aluse valik ja kavandatud õigusakti lisaväärtus. Taani Folketing leidis, et kuna piiriüleseid elemente on vähe, saaks meediat paremini reguleerida liikmesriigi tasandil. Kõigis põhjendatud arvamustes peale Taani Folketingi oma märgiti, et direktiiv oleks olnud asjakohasem õigusakt kui määrus.
Mõnes poliitilise dialoogi käigus esitatud arvamuses korrati eespool nimetatud vastuväiteid sekkumisele liikmesriigi pädevusse kultuuriküsimustes ja määruse valimisele õigusaktina, kuid väljendati ka mitut muud seisukohta. Näiteks Iirimaa Oireachtase kojad soovitasid keskenduda rohkem digikirjaoskusele. Madalmaade Eerste Kamer kutsus üles lisama ajakirjanike töötingimuste ja töökohakindlusega seotud miinimumstandardid, et vähendada vabakutseliste ajakirjanike haavatavust. Tšehhi Poslanecká sněmovna ja Senát väljendasid kahtlust õigusliku aluse suhtes ning kutsusid üles selgitama Euroopa meediateenuste nõukoja volitusi ja tegevusulatust. Itaalia Camera dei Deputati soovitas selgitada, kas liikmesriigid saavad võtta vastu erimeetmed, et võtta arvesse puht riiklikke või kohalikke turutingimusi. Lisaks soovitas Itaalia esinduskogu kaaluda, kas on vaja kehtestada liikmesriikide reguleerivatele asutustele ja organitele eelneva konsulteerimise kohustus.
Komisjon rõhutas oma vastustes, et meediateenuste siseturu toimimist mõjutavate probleemide piiriülese laadi ja ulatuse tõttu on vaja ELi tasandi määrust. Õigusliku aluse küsimuses osutas komisjon Euroopa Kohtu otsustes väljendatud seisukohale, mille kohaselt ELi seadusandja võib sekkuda, et kaitsta ja arendada siseturgu konkreetses majandusvaldkonnas. Seega asus komisjon seisukohale, et lisaks pädevusele võtta meetmeid siseturu toimimise parandamiseks on tal ka õigus võtta arvesse ühiskonna õigustatud avalikke huve ja põhiõiguste kaitset. Komisjon selgitas, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 saab olla õiguslik alus. Komisjon lisas, et ettepanekuga ei panda meediateenuse osutajatele ühtki meediasisuga seotud kohustust ning et meedia mitmekesisuse reguleerimise pädevust tunnistatakse ja see säilitatakse. Veel toonitas komisjon, et ettepanekus on sõnaselgelt ette nähtud liikmesriikide võimalus võtta vastu üksikasjalikumad eeskirjad meediateenuste osutamisega seotud konkreetsetes valdkondades, tunnistades riiklikke ja piirkondlikke traditsioone meedia reguleerimisel.
Õigusakti valiku kohta selgitas komisjon, et otsustati määruse kasuks, sest on tähtis anda meediaturul osalejatele vahetult kohaldatavad õigused neis liikmesriikides, kus meediaturu toimimine on kahjustatud, ning sooviti vältida pikka ülevõtmisperioodi. Mis puudutab Euroopa meediateenuste nõukoda, siis komisjon rõhutas, et meediajärelevalve jääb liikmesriigi ametiasutuste ülesandeks ja nõukoja roll piirdub liikmesriikide meetmete koordineerimisega. Selline koordineerimine ja teabevahetusplatvorm on vajalik seoses piiriüleste teenuste osutamisega.
Prioriteedi „Euroopa roheline kokkulepe“ raames esitasid Tšehhi parlamendi mõlemad kojad põhjendatud arvamuse vesinikuturgu ja vähendatud CO2 heitega gaasiturgu käsitleva paketi kahe ettepaneku kohta: ettepanekute kohta võtta vastu läbivaadatud gaasi- ja vesinikuturgu käsitlev direktiiv ja määrus. Ka Iirimaa Oireachtase kojad esitasid poliitilise dialoogi käigus nende kahe ettepaneku kohta arvamuse, mis hõlmas lisaks ettepanekut vähendada energeetikasektoris metaaniheidet.
Tšehhi parlamendi kojad väitsid oma peaaegu identsetes põhjendatud arvamustes, et komisjon ei ole esitanud mõjuhinnanguid olukorra kohta konkreetsetes liikmesriikides. Seetõttu ei olnud liikmesriikide parlamentidel võimalik põhjalikult hinnata ettepanekute mis tahes mõju liikmesriigi tasandil. Lisaks ei olnud komisjon nende sõnul esitanud tõendeid selle kohta, et kavandatud meetmed on võimalik kehtestada mõistliku aja jooksul ja mõistlike kuludega liikmesriikidele. Samuti leidsid nad, et ei ole tõendatud valitud meetmete ELi lisaväärtust. Veel kahtlesid mõlemad kojad, kas sätted vesinikuvõrkude haldurite eraldamise kohta aitavad tulemuslikult arendada vesinikuturgu, ning avaldasid kartust, et investeerimist vesinikutaristu arendamisse ei pruugita soodustada.
Iirimaa Oireachtase kojad soovisid märksa suurema tähelepanu pööramist saastevabale vesinikule ning selgemat ja varasemat taristu esmatähtsale kohale seadmist, et kiirendada ja toetada saastevaba vesiniku tootmist ja hoiustamist. Nad soovisid ka suuremaid jõupingutusi hoiustamisküsimuse uurimisel ja lahendamisel. Saastevaba ja vähese CO2 heitega vesinikuga seoses palusid nad komisjonil tagada, et vesinikuturul ei jäetaks pikemas perspektiivis alles fossiilkütuste tööstust. Lisaks väitsid nad, et uute fossiilkütuse lepingute heakskiitmise tähtaeg tuleks oluliselt ettepoole tuua, julgustamaks riike minema varem üle taastuvatele energiaallikatele.
Komisjon selgitas oma vastustes, et ettepanekule lisatud mõjuhinnangus on piisavalt üksikasjalikult käsitletud kavandatud õigusakti üldist mõju. Kuna vesinikumajandus on alles tekkimas ja turu arengu osas valitseb ebakindlus, ei ole mõju üksikasjalikum kvantifitseerimine ei teostatav ega mõttekas. Samas rõhutas komisjon, et ettepaneku juurde kuuluvas vesinikuvaldkonna reguleerimist käsitlevas uuringus on hinnatud piirkondliku vesinikuturu omadusi. Peale selle toonitas komisjon, et killustunud reguleeriv raamistik koos liikmesriikidevaheliste erinevustega võrgule juurdepääsul võib takistada piiriülest kauplemist vesinikuga ja aeglustada vesiniku tarneahela väljakujunemist Euroopas.
Mis puudutab kavandatud õigusnorme vesinikuvõrkude eraldamise kohta, siis komisjoni meelest on gaasi- ja elektrisektoris saadud kogemused näidanud, et energia transpordi eraldamine energia tootmisest ja müügist on vajalik ja asjakohane. Viimasena juhtis komisjon tähelepanu asjaolule, et sarnast lähenemisviisi piiriüleste tariifide jaoks on alates 2004. aastast edukalt rakendatud piiriülesel elektrienergia ülekandmisel. Komisjon selgitas ka seda, et taastuvallikatest toodetud vesinik on endiselt ELi prioriteet. Samas tunnistas komisjon, et lühikeses ja keskpikas perspektiivis võib siiski olla vajalik vähese CO2 heitega vesiniku ja CO2 teatavas vormis kogumine ja säilitamine. Ajakava kohta märkis komisjon, et mõjuhinnangu põhjal on kindlaks tehtud, et 2049. aasta on kõige kulutõhusam variant, võttes arvesse majanduslikku ja keskkonnaalast mõju, aga ka meetme tõhusust.
4.Kirjalik poliitiline dialoog liikmesriikide parlamentidega
Lisaks protokollil nr 2 põhineva subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi rakendamisele hõlmavad komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vahelised suhted muud tegevust, eelkõige 2006. aastal sisse seatud poliitilist dialoogi. Selle raames toimub kirjalik teabevahetus mis tahes komisjoni algatuse teemal, mille kohta liikmesriikide parlamendid soovivad seisukohti avaldada, või ükskõik millisel muul teemal, mida nad soovivad omal algatusel tõstatada. Samuti hõlmab see suulist poliitilist dialoogi (mida on kirjeldatud punktis 5).
Üldised märkused
2022. aastal saatsid liikmesriikide parlamendid komisjonile 355 arvamust, mida on umbes sama palju kui aasta varem (360 arvamust). See kinnitab tõsiasja, et liikmesriikide parlamentide arvamuste arv on tavaliselt kõige suurem vastava komisjoni koosseisu ametiaja keskel, kuid näitab ka seda, et praeguse koosseisu ametiajal (2019–2024) on seni saadud märksa vähem arvamusi kui kahe eelmise koosseisu ametiaja keskele jäänud aastatel.
Neist 355 arvamusest 218 (61,4 %) olid seotud seadusandlike ettepanekutega, mille suhtes kohaldati subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi. Ülejäänud 137 arvamust (38,6 %) olid seotud peamiselt mitteseadusandlike algatustega, nagu teatised, või olid omaalgatuslikud arvamused, mis ei puudutanud otseselt komisjoni algatusi. See näitaja on nii absoluut- kui ka suhtarvudes väiksem kui eelnenud kahel aastal. See näitab, et liikmesriikide parlamendid keskendusid komisjoni algatusi analüüsides subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli kohaldamisalasse jäävatele õigusakti eelnõudele, mis on tavapärane neil komisjoni ametiaja aastatel, mil esitatakse suur arv seadusandlikke ettepanekuid.
Komisjonis teavitatakse liikmesriikide parlamentide või esinduskogude tõstatatud küsimustest asjaomaseid komisjoni liikmeid ja talitusi ning seadusandlikest ettepanekutest komisjoni esindajaid, kes osalevad kaasseadusandjatevahelistel läbirääkimistel.
Osalemine ja ulatus
Nagu eelmistelgi aastatel, oli komisjonile saadetud arvamuste arv liikmesriikide parlamentide lõikes väga erinev. Kümme kõige aktiivsemat esinduskogu esitasid 279 arvamust ehk 79 % kõigist arvamustest, mis on vastavuses viimaste aastate keskmisega. Nende liikmesriikide parlamentide ja esinduskogude arv, kes ei esitanud ühtki arvamust, vähenes veidi, kahanedes kaheksalt seitsmele (kokku 39st). See tähendab, et viis liikmesriiki (sama palju kui eelnenud aastal, kuid mitte samad riigid) ehk vähem kui viiendik kõigist liikmesriikidest ei osalenud 2022. aastal kirjalikus poliitilises dialoogis. Kokkuvõttes näitab see liikmesriikide parlamentide stabiilset osalemist subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrollis ja poliitilises dialoogis (vt ka allpool esitatud joonis, mis kajastab kümne kõige aktiivsema esinduskogu arvamuste osakaalu).
Kümme liikmesriikide parlamenti või esinduskogu, kes saatsid 2022. aastal kõige rohkem arvamusi, olid Tšehhi Senát (58 arvamust), Hispaania Cortes Generales (46), Rumeenia Camera Deputaților (33), Tšehhi Poslanecká sněmovna (30), Saksamaa Bundesrat (30), Portugali Assembleia da República (19), Rootsi Riksdag (18), Rumeenia Senat (17), Prantsusmaa Sénat (15) ja Itaalia Camera dei Deputati (13), kes olid olnud kõige aktiivsemate esinduskogude hulgas ka varasematel aastatel. Saadetud arvamuste arv esinduskogude kaupa on esitatud 2. lisas.
Erinev oli ka liikmesriikide parlamentide ja esinduskogude esitatud avamuste laad. Mõni keskendus peamiselt selle kontrollimisele, kas komisjoni ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega, samal ajal kui teised esitasid üksikasjalikumaid märkusi ettepanekute sisu kohta või saatsid omaalgatuslikke arvamusi. Viimati nimetatute seas saatsid Tšehhi Poslanecká sněmovna ja Senát, Ungari Országgyűlés, Poola Sejm ja Senat ning Slovakkia Národná Rada eriti aktiivselt ühiseid omaalgatuslikke arvamusi. Prantsusmaa Assemblée nationale saatis omaalgatuslikke arvamusi aktiivselt üksinda.
Poliitilise dialoogi käigus esitatud arvamuste põhiteemad
Mis puudutab üksikuid algatusi, siis liikmesriikide parlamendid saatsid kõige rohkem arvamusi ettepanekute kohta võtta vastu Euroopa meediavabaduse määrus (12 arvamust), määrus taimekaitsevahendite säästva kasutamise kohta (9 arvamust) ja direktiiv platvormitöö tingimuste parandamise kohta (8 arvamust) ning Euroopa Parlamendi ettepaneku kohta reformida valimisi käsitlevat liidu õigust (8 arvamust). Viies arvamuses komisjoni 2022. aasta tööprogrammi kohta nimetasid liikmesriikide parlamendid komisjonile oma enda prioriteedid 2022. aastaks.
3. lisas on loetletud komisjoni algatused, mille kohta laekus vähemalt viis arvamust. Allpool esitatakse ülevaade komisjoni kuue põhiprioriteedi lõikes.
Prioriteet „Euroopa roheline kokkulepe“
Kui rääkida ettepanekute pakettidest, siis 2022. aastal pälvisid enim tähelepanu kaks prioriteedi „Euroopa roheline kokkulepe“ alla kuuluvat strateegiat – ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 (13 arvamust) ning säästva ja aruka liikuvuse strateegia (11 arvamust). Selle prioriteedi raames esitati märkimisväärne hulk arvamusi (5) ka renoveerimislaine strateegia kohta.
Seoses ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030 avaldasid liikmesriikide parlamendid arvamust ettepaneku kohta võtta vastu määrus taimekaitsevahendite säästva kasutamise kohta (3 arvamust, mida käsitatakse 8 arvamusena, kuna ühele neist oli alla kirjutanud kuus esinduskogu, ja 1 põhjendatud arvamus) ning ettepaneku kohta võtta vastu määrus looduse taastamise kohta (4 arvamust ja 1 põhjendatud arvamus).
Kaks esinduskogu väitsid, et ettepanek võtta vastu määrus taimekaitsevahendite säästva kasutamise kohta ei ole kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Nad leidsid, et ettepanekus kavandatud taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise mõju kohta ei ole piisavalt üksikasjalikku mõjuhinnangut ning et tähelepanuta on jäetud liikmesriikide erinevad lähtepositsioonid ja olud. Samuti väitsid nad, et ettepanekus esitatud siduvad eesmärgid mahepõllumajanduse jaoks kasutatava põllumajandusmaa osakaalu suurendamiseks on liikmesriikide tasandil juba olemas. Proportsionaalsuse kohta märkis üks esinduskogu, et hoolimata ettepanekus nimetatud eesmärgist ajakohastada kehtivaid eeskirju, lisati ettepanekuga hulk eeskirju (nt eeskirjad andmeregistrite kohta ja põllukultuuripõhised sätted), mis on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Lisaks juhiti tähelepanu sellistele küsimustele nagu i) muudatus metoodikas, mida rakendatakse strateegias „Talust taldrikule“ sätestatud eesmärkidest väiksemate vähendamiseesmärkide püstitamisel; ii) vajadus võimaldada liikmesriikidele mõningane paindlikkus oma siduvate vähendamiseesmärkide kehtestamisel; iii) liikmesriikide erinevate lähtepositsioonide ja olude tunnistamine ning iv) vajadus võtta arvesse mõju, mida avaldab Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu.
Komisjon selgitas oma vastustes, et ettepanekus on järgitud subsidiaarsuse põhimõtet, kuna i) see ei kohusta liikmesriike võtma vastu õiguslikult siduvaid ega muid konkreetseid eesmärke seoses mahepõllumajandusega; ii) oli asjakohasem koostada see poliitika ELi tasandil kui liikmesriigi tasandil ning iii) iga liikmesriik saab valida eesmärkide saavutamiseks oma poliitilised meetodid. Samuti selgitas komisjon, et ettepanekus on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna vajadus parandada seireandmete kättesaadavust ning edendada integreeritud taimekaitse kohaldamist ja selle põhimõtete järgimist olid põhijäreldused, milleni oli jõutud 2009. aasta direktiivi hindamisel. Peale selle märkis komisjon, et nagu on näidatud ettepanekule lisatud subsidiaarsuse tabelis, vaadeldi ja selgitati enne ettepaneku vastuvõtmist üksikasjalikult kõigi poliitikameetmete kooskõla subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Mis puudutab mõjuhinnangu väidetavat puudumist, siis komisjon kinnitas liikmesriikide parlamentidele, et tehti põhjalik mõju hindamine, mis oli igati kooskõlas komisjoni parema õigusloome tegevuskavaga.
Komisjon selgitas ka seda, et andmete piiratud kättesaadavuse tõttu ei olnud tal võimalik mõju hindamisel täielikult hinnata liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone ja konkreetseid olusid, kuid et ta sellegipoolest arutas aktiivselt alternatiivseid metoodikaid, kui see oli asjakohane.
Ettepaneku kohta võtta vastu määrus looduse taastamise kohta esitati viis arvamust (sh üks põhjendatud arvamus). Enamik liikmesriikide parlamente oli nõus üldise vajadusega taastada ökosüsteemid. Üks parlament siiski leidis, et oli rikutud subsidiaarsuse põhimõtet. Ta osutas ülemäärasele sekkumisele liikmesriigi pädevusse metsanduse valdkonnas ning oli seisukohal, et põllumajandusmaa kasutamise ja metsanduse üksikasjalik reguleerimine tähendab proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist. Kaks teist esinduskogu nimetasid suuri nõuete täitmisega seotud kulusid ja liikmesriikidele võimaldatud vähest paindlikkust.
Komisjon rõhutas oma vastustes, et kogu ELis kohaldatavad õigusnormid ja kohustused on vajalikud elurikkuse vähenemise ja ökosüsteemide seisundi halvenemise ulatuse ja piiriülese olemuse tõttu. Lisaks märkis komisjon, et ELil on pädevus metsandusega seotud küsimustes, nagu kliima ja keskkond, nagu on kinnitanud Euroopa Liidu Kohus. Seetõttu on komisjon kavandanud esimese omataolise tervikliku õigusakti, millega püstitatakse õiguslikult siduvad eesmärgid, et märkimisväärselt taastada elurikkust ja ökosüsteeme. Komisjon toonitas, et kavandatud lähenemisviis võimaldab arvesse võtta looduslike ja geograafiliste tingimuste mitmekesisust ELis ja liikmesriikide ökosüsteemide eripärasid, aga ka erinevaid lähtepunkte looduse taastamisel, ning et liikmesriikidele jääb ikkagi suur paindlikkus konkreetsete üksikasjade kindlaksmääramisel oma riiklikes taastamiskavades.
Seoses säästva ja aruka liikuvuse strateegiaga esitati viis arvamust teatise „Uus ELi linnalise liikumiskeskkonna raamistik“ kohta ning viis arvamust ja üks põhjendatud arvamus üleeuroopalist transpordivõrku käsitleva määruse muutmise kohta.
Kõigis viies arvamuses uue ELi linnalise liikumiskeskkonna raamistiku kohta väljendati algatuse üle heameelt, rõhutades selle panust rohe- ja digipöördesse, eelkõige heite vähendamisse ja kliimaeesmärkide saavutamisse. Arvamustes nimetati häid vahendeid raamistiku võimendamiseks rohe- ja digipöörde jaoks: i) pakett „Eesmärk 55“; ii) Euroopa ühendamise rahastu rahastamisprogramm; iii) liikuvuse sidumine ruumilise planeerimisega; iv) tõhusamad sõidukite juurdepääsu reguleerivad eeskirjad, mis on koosõlas subsidiaarsuse põhimõttega; v) haridus, oskused ja sotsiaalsed aspektid ning vi) ühistranspordi ja jalgrattatööstuse edendamine. Tõstatatud küsimused puudutasid näitajaid ning andmete kogumise ja riiklike kavadega kaasnevat koormust; liikuvusvaesuse riski, mis on seotud taskukohasuse ja kaasavusega, ning maapiirkondade kaasamise tähtsust.
Komisjon kordas oma vastustes, et uue raamistiku eesmärk on toetada üleminekut ohutule, juurdepääsetavale, kaasavale, arukale, vastupidavale ja heitevabale linnaliikuvusele. Paketi „Eesmärk 55“ ettepanekud hõlmavad ka vahendeid säästva liikuvuse jaoks, sealhulgas sotsiaalseid aspekte. Osutades raamistiku mittesiduvale olemusele, selgitas komisjon, et säästva linnaliikuvuse meetmed (nt kava vastuvõtmine ja andmete kogumine) ELi 424 kõige suurema linna jaoks määrati kindlaks üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T) käsitleva määruse muutmise kavandamisel. Komisjon rõhutas, et ta on (Euroopa Kontrollikoja toel) pikka aega ärgitanud liikmesriike koguma piisava kvaliteediga andmeid ja rakendama säästva linnalise liikumiskeskkonna kavu. Komisjon märkis, et ta on pidanud väga tähtsaks tagada piisav ühendatus, mis peaks hõlmama ka maa- ja linnalähipiirkondi ja äärealasid. Samuti nimetas komisjon peatseid uuringuid sõidukite juurdepääsu reguleerivate eeskirjade ja liikuvusvaesuse teemal, komisjoni soovituse ettevalmistamist riiklike programmide kohta piirkondade ja linnade toetamiseks linnalise liikumiskeskkonna planeerimisel ning hiljutiste nõukogu soovituste ettevalmistamist õiglase ülemineku, isiklike õppekontode ning elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet toetavate mikrokvalifikatsioonitunnistuste kohta.
Põhjendatud arvamuses üleeuroopalist transpordivõrku käsitleva määruse muutmise kohta väitis üks esinduskogu, et mitu kavandatud sätet ei ole kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Selle esinduskogu sõnul on sätted vastuolus liikmesriikide pädevusega programmitöö valdkonnas, mudeliga, kus piiriüleste projektide elluviimist juhitakse rakendusaktide kaudu, ning kohustusega võtta vastu säästva linnalise liikumiskeskkonna kava ja hooldada transporditaristut. Mitu esinduskogu väljendas algatusele üldist toetust, eriti ELi meetmele rajada suure jõudlusega kiirraudteevõrk. Üks esinduskogu rõhutas proportsionaalsuse põhimõtte tähtsust ning kutsus üles hindama TEN-T võrgu, eelkõige selle transpordisõlmede määratlust. Üks teine esinduskogu palus selgitusi raudteetranspordile ülemineku ja siseveeteede arendamise toetamiseks kavandatud rahastamise kohta ning kutsus üles tegema jõulisemaid katsetusi ja võtma peamiste projektidega seoses järelmeetmeid. Kolmas esinduskogu märkis, et raudteetaristu jaoks kavandatud nõuded on sihiteadlikud, palus kajastada linnatranspordisõlmi käsitlevates sätetes volituste jagunemist riikides ja väljendas muret, et kohustused (nt taristu hooldamine) võivad suurendada halduskoormust. Neljas esinduskogu oli toetav, kuid toonitas, et väiksemad transpordivõrgu teeninduspiirkonnad võivad olla ebasoodsamas olukorras.
Komisjon tunnistas oma vastustes, et riiklike kavade ja programmide koostamine ja rakendamine on liikmesriikide ülesanne. Samas rõhutas ta, et vaja on suuri ühiseid jõupingutusi, et saavutada kõrgelennulised eesmärgid, mis on püstitatud seoses tõelise Euroopa transpordivõrguga (Euroopa rohelise kokkuleppe ning säästva ja aruka liikuvuse strateegia põhimeede). Komisjon selgitas, et ettepaneku eesmärk on viia liikmesriikides toimuv planeerimine paremini kooskõlla ELi transpordipoliitikaga ja anda suuniseid, jättes samal ajal märkimisväärse mänguruumi säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade ja taristu hooldamise valdkonnas. Komisjon märkis, et see, et liikmesriikidelt nõutakse (rakendusaktidega) ehitamiseks ja projektide juhtimiseks ühtse üksuse loomist, on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 170–172, kuna ettepaneku kohaldamisalasse kuuluvad piiriülesed ühishuviprojektid, mis ei kuulu liikmesriikide pädevusse.
Lõikude või sõlmpunktide lisamises võrgustikku tuleb siiski alati kokku leppida asjaomase liikmesriigiga. Komisjon andis üksikasjalikku teavet rahaliste vahendite kohta, mis on kättesaadavad aastatel 2021–2027, et toetada raudteetranspordi ulatuslikumat kasutuselevõttu (lisaks Euroopa Investeerimispanga ja programmi „InvestEU“ kaudu pakutavatele võimalustele võidakse teha kättesaadavaks ligikaudu 80 miljardit eurot) ja siseveeteede arendamist (nagu on ette nähtud komisjoni tegevuskavas NAIADES III).
Seoses renoveerimislaine strateegiaga pöörasid liikmesriikide parlamendid märkimisväärset tähelepanu hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamisele, esitades ühe põhjendatud arvamuse ja neli arvamust poliitilise dialoogi käigus.
Põhjendatud arvamuses väitis üks liikmesriigi parlament, et eesmärke (vähendada 2030. aastaks hoonete kasvuhoonegaaside heidet ja lõppenergia tarbimist ning saavutada 2050. aastaks ELis kliimaneutraalsus) oleks võimalik saavutada süstemaatilisemalt ja tõhusamalt liikmesriigi tasandil. Mitu teist esinduskogu rõhutasid, et arvesse tuleks võtta riiklikke või piirkondlikke olusid. Esitati ettepanekuid lasta liikmesriikidel määrata kindlaks energiaklasside piirid ja oma tee kliimaneutraalse hoonefondini, võttes arvesse riikliku raamistiku tingimusi ja riigi eripära. Üks esinduskogu leidis, et hoonete energiatõhusaks renoveerimise põhimõtet tuleks kohaldada halvimate tõhususnäitajatega hoonete suhtes, ja palus teha muudatusi hoonete energiatõhususe arvutamise metoodikasse.
Komisjon rõhutas oma vastustes, et hoonete CO2 heite vähendamine ilma tõhusate ja koordineeritud jõupingutusteta kõikjal ELis tooks kaasa koormuse ebaõiglase jaotumise ning suurema energiatarbimise ja kasvuhoonegaaside vähendamise kulude ülekanduva mõju kogu ELis. Komisjon väitis, et ELi roll on väga oluline, et saavutada õigusraamistiku toel võrreldava ambitsioonikusega meetmed ja tagada õigusraamistiku järjepidev järgimine. Komisjoni meelest on ettepanekus saavutatud hea tasakaal kogu ELi hõlmavate meetmete ja siseriiklike poliitikameetmete vahel, et hooned piisava paindlikkusega riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil järk-järgult ümber ehitada. Mis puudutab muid aspekte, siis komisjon tuletas meelde, et liikmesriigid võivad teha teatavate kultuuripärandi hulka kuuluvate hoonete puhul energiatõhususe miinimumstandarditest erandi, kuid et sellised nõuded on vajalikud.
Prioriteet „Euroopaliku eluviisi edendamine“
Prioriteedi „Euroopaliku eluviisi edendamine“ raames tundsid liikmesriikide parlamendid märkimisväärset huvi järgmise kolme ettepaneku vastu.
Komisjonile laekus viis arvamust ettepaneku kohta võtta vastu määrus, mis käsitleb rändajate ärakasutamise olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas, millest enamikus käsitleti ka Schengeni piirieeskirjade läbivaatamist. Kaks esinduskogu toonitasid, et ELi varjupaiga- ja rändepoliitikas peab olema esmatähtis võitlus ebaseadusliku rände ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu. Nad rõhutasid ka vajadust määrata selgelt kindlaks põhjused ja menetlused ELi sisepiiridel ajutise kaitse pakkumiseks viimase abinõuna. Nad pidasid vajalikuks, et komisjon kuulaks rände- ja varjupaigaalaste poliitikaalgatuste ettevalmistamisel ja rändajate ärakasutamisele reageerimisel ära asjassepuutuvad riigid. Üks teine esinduskogu soovis selgelt määratletud vahendeid ja leidis, et kontrolli taaskehtestamine sisepiiridel tuleks siduda alternatiivsete meetmetega. Neljas esinduskogu saatis küsimused Schengeni eeskirjade ja põhiõiguste vahelise seose ja rändevoogude piiramise kohta.
Komisjon nõustus oma vastustes, et rändajate ärakasutamisega kokkupuutuvate liikmesriikide arvamust tuleb igati arvesse võtta. Komisjon juhtis tähelepanu asjaolule, et ta on ühtlustanud kehtivaid sätteid, ja osutas Euroopa Liidu Kohtu praktikast tulenevatele olemasolevatele kaitsemeetmetele. Komisjon kordas, et ebaseadusliku riiki sisenemise, transiidi või riigis viibimise hõlbustamine on liidu õiguse kohaselt süütegu ning et liikmesriigid peavad määrama sobivad karistused. Komisjon väljendas kindlat kavatsust tagada kinnipidamine Schengeni piirieeskirjadega ette nähtud tagatistest. Samuti märkis ta, et politsei operatiivkontroll piirialadel peab olema proportsionaalne ning see ei tohiks muutuda varjatud piirikontrolliks ega mõjutada ebaproportsionaalselt piiriülest liikumist.
Osana ELi strateegiast, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu, võttis komisjon vastu ettepaneku võtta vastu määrus, et võidelda laste seksuaalse väärkohtlemise vastu internetis, mille kohta esitati viis arvamust. Üks esinduskogu jõudis arusaamale, et on oluline leida tasakaal laste väärkohtlemise ennetamise ja eraelu puutumatuse õiguse kaitsmise vahel, rõhutades, et tuleb austada õigust kaitsta krüpteeritud infovahetust. Sarnaselt märkis üks teine esinduskogu, et väljendusvabadus, suhtlusvabadus ja meediavabadus on ülimad sotsiaalsed hüved, mis on kaitstud põhiseadusega. Ta rõhutas ka, et meedia reguleerimise pädevus on liikmesriikidel. Üks teine esinduskogu saatis mitu mitmest vasakpoolsest fraktsioonist pärit küsimust, mis osutasid põhimõttelisele vastuseisule seoses kogu teabevahetuse läbivaatamisega, mida peeti tõsiseks sekkumiseks eraelu puutumatusesse.
Komisjon rõhutas oma vastustes, et ettepanekus on tuvastamine viimane abinõu ning et komisjon ei hakka ei koguma ega töötlema mingeid andmeid. Teenuseosutajad peavad tuvastama laste seksuaalse väärkohtlemise internetis vaid juhul, kui pärast riskimaandamismeetmete võtmist on endiselt suur oht, et asjaomast teenust võidakse kasutada laste seksuaalseks väärkohtlemiseks. Komisjon toonitas, et ta on püüdnud tasakaalustada õiglaselt kõik asjassepuutuvad põhiõigused, minimeerides sekkumist kasutajate õigusesse eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Kavandatakse täiendavaid kaitsemeetmeid ja teabe kogumine kasutajate profiilianalüüsiks või põhjendamatu teabe hankimine kasutajate eraelu kohta ei ole lubatud.
Prioriteet „Digiajastule vastav Euroopa“
Prioriteedi „Digiajastule vastav Euroopa“ raames laekus platvormitöö tingimuste parandamist käsitleva ettepaneku kohta arvamus kaheksalt esinduskogult (sh üks põhjendatud arvamus ning kaks arvamust, mis hõlmavad ka teatist, mis käsitleb paremaid töötingimusi tugevama sotsiaalse Euroopa jaoks). Põhjendatud arvamuses kritiseeriti liigset sekkumist liikmesriikide tööturgudesse, mis kahjustab sotsiaalpartnerite autonoomsust, ning oldi vastu mõiste „töötaja“ määraltemisele ELi tasandil. Enamik esinduskogusid palus täiendavalt selgitada kohaldamisala ning erinevust tegelike füüsilisest isikust ettevõtjate ja töötajate kategooria vahel. Nad hoiatasid, et platvormitöötajatele töötaja staatuse andmine võib kaasa tuua vaidluste arvu kasvu liikmesriikides ning tekitada platvormide haldajatele suuri õiguslikke- ja finantsprobleeme. Peale selle hoiatasid liikmesriikide parlamendid, et platvormitöö ülemäärane reguleerimine võib suurendada platvormide jaoks halduskoormust ning ajendada neid vähendama teenuste kättesaadavust kasutajatele ja töövõimalusi teatavates liikmesriikides. Üks esinduskogu esitas pooldava arvamuse, hinnates eriti seda, et kaitse on olemas isegi töölepingu puudumisel.
Komisjon rõhutas oma vastustes, et ettepanekus on arvestatud liikmesriikide tööturumudelitega ning et sellega püütakse parandada platvormitöötajate õige klassifitseerimise kaudu töötingimusi, võimaldades platvormitöötajatel kasutada õigusi, mis neil töötajatena peaksid olema. Komisjon märkis, et tegelikud füüsilisest isikust ettevõtjad saavad nautida selle staatusega kaasnevat vabadust ja autonoomiat ning et ta ei püüa sätestada ELi tasandil „töötaja“ mõistet. Lisaks toonitas komisjon, et selged kriteeriumid tagavad platvormidele ja nende töötajatele suurema õiguskindluse ning et platvormid saavad teha uute eeskirjadega seoses muudatusi ja kohandusi, ilma et nende konkurentsivõime ELi turul väheneks.
Prioriteet „Uus hoog Euroopa demokraatiale“
Prioriteedi „Uus hoog Euroopa demokraatiale“ raames esitati keskkonnakuritegude direktiivi läbivaatamise kohta viis arvamust (üks neist põhjendatud). Üks liikmesriigi parlament leidis, et ettepanekus kavandatud täiendavad karistused, eelkõige ajutine keeld töötada valitaval või avalikul ametikohal, on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega. Üks teine esinduskogu väitis, et aluslepingud ei võimalda kehtestada uut liiki kriminaalkaristusi, mida ei ole olemas kõikide liikmesriikide õiguses. See esinduskogu soovis ka seda, et kuritegude määratlemisel jäetaks ruumi karistamiseks vähem tõsiste juhtumite, näiteks haldusrikkumiste eest. Samuti leidis see esinduskogu, et maksimaalse vangistuse kavandatud minimaalne kestus ja kavandatud aegumistähtajad ei tohiks mõjutada süstemaatilist liigitust liikmesriikide kriminaalseadustikes. Lisaks juhiti tähelepanu mõne määratluse ebamäärasusele kartuses, et see võib vähendada täitmise tagamise tõhusust. Üks teine esinduskogu väljendas heameelt eesmärgi üle tagada keskkonnakuritegude puhul tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed karistused, kuid nimetas märkimisväärset mõju kavandamis- ja heakskiitmismenetluse kestusele, mis on vastuolus olemasolevate või võimalike uute kiirendamisvahenditega liikmesriikide keskkonna- ja lubade andmist käsitlevas õiguses.
Komisjon selgitas oma vastustes, et ta oli lähtunud paljude liikmesriikide õigussüsteemi lahutamatuks osaks olevast üldpõhimõttest, mille kohaselt süüdi mõistetud kurjategijaid ei tohiks pidada sobilikuks töötama valitaval või avalikul ametikohal. Komisjon osutas Euroopa Liidu toimimise lepingule, mis lubab kehtestada direktiiviga kriminaalkaristusi käsitlevad miinimumeeskirjad. Mis puudutab maksimaalse vangistuse minimaalset kestust, siis kavandatud kestus kajastab seda, kui tõsised on keskkonnakuriteod, mis on hakanud ohustama elu kogu planeedil. Aegumistähtaegade pikkus kajastab asjaolu, et keskkonnakuritegu avastatakse sageli alles mõni aeg pärast selle toimepanekut. Komisjon väitis ka seda, et tema ettepanek ei mõjuta võimalusi kiirendada loamenetlusi.
Nagu varasematel aastatel, analüüsisid mitu liikmesriigi parlamenti komisjoni tööprogrammi. Kõigis neis arvamustes rõhutati toetust komisjoni prioriteetide ja tulevaste algatuste suhtes. Neli esinduskogu osutasid Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõjule ja palusid komisjonil tõsta see küsimus oma tegevuse keskmesse.
Komisjon nimetas oma vastustes suurimat piiravate meetmete kogumit, mille ta on eales vastu võtnud ja mida kohaldatakse Venemaa finantssüsteemi, kõrgtehnoloogiliste tootmisharude ja eliidi suhtes. Komisjon juhtis tähelepanu ka sellele, et EL koordineerib neid meetmeid tihedalt oma partnerite ja liitlastega, sealhulgas NATO, G7, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Kanada, Norra, Lõuna-Korea, Jaapani ja Austraaliaga. Lisaks nimetas komisjon algatusi, mis on käivitatud eesmärgiga vähendada ELi sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, lahendada energiakriis ja hoogustada rohepööret, ent samuti selleks, et jätkata tegelemist COVID-19 pandeemia majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega.
5.Kontaktid, külaskäigud, koosolekud, konverentsid ja muu tegevus
Komisjoni külaskäigud liikmesriikide parlamentidesse ja kohtumised liikmesriikide parlamentidega
Komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vaheline suuline poliitiline dialoog hõlmab komisjoni liikmete külaskäike liikmesriikide parlamentidesse, liikmesriikide parlamentide delegatsioonide külaskäike komisjoni, komisjoni esindajate osalemist parlamentidevahelistel kohtumistel ja konverentsidel (sh COSAC), komisjoni ettekandeid liikmesriikide parlamentide alalistele esindajatele Brüsselis, pidevat arutelu komisjoni tööprogrammide üle ja Euroopa poolaasta dialooge.
2022. aastal külastasid komisjoni liikmed liikmesriikide parlamente ja kohtusid liikmesriikide parlamentide delegatsioonidega 147 korral, suheldes peaaegu kõigi liikmesriikide parlamentide ja esinduskogudega. Seda on rohkem kui kolmel eelmisel aastal (2021. aastal 130, 2020. aastal 101 ja 2019. aastal 55). Samuti tegid liikmesriikide parlamentide delegatsioonid rohkem külaskäike komisjoni.
Komisjoni liikmete külaskäigud liikmesriikide parlamentidesse ja kohtumised liikmesriikide parlamentidega 2022. aastal (kõigi liikmesriikide lõikes kokku 147)
Parlamentidevahelised kohtumised ja konverentsid
2022. aastat iseloomustas naasmine parlamentidevaheliste füüsiliste kohtumiste ja konverentside juurde pärast COVID-19 pandeemiast tingitud piiranguid. Komisjoni liikmed osalesid
-Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsil (COSAC);
-Euroopa parlamentaarsel nädalal;
-Europoli parlamentaarse ühiskontrolli töörühma koosolekutel;
-mitmesugustel parlamentidevahelistel konverentsidel ja parlamentidevahelistel komisjonide kohtumistel.
Aasta esimestel korralistel COSACi esimeeste istungitel, mis leidsid aset 13. ja 14. jaanuaril Prantsusmaa Sénatis hübriidvormis, algatati liikmesriikide parlamentide arutelu kahes töörühmas, millest ühes käsitleti liikmesriikide parlamentide rolli ELis ning teises Euroopa väärtusi ja õigusriigi põhimõtteid.
3.–5. märtsil Pariisis toimunud COSACi LXVII täiskogu istungil, mida varjutas tuure koguv Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, käsitleti Prantsusmaa eesistumise prioriteete, Euroopa taastekava, kliimamuutusi ja energiasüsteemi ümberkujundamist ning Euroopa tuleviku konverentsi, ehkki eeskätt arutati Ukrainaga seonduvat. Komisjon rõhutas president von der Leyeni videosõnumi ja Euroopa tuleviku konverentsi kaasesimehe asepresident Šuica põhiettekande kaudu Euroopa tuleviku konverentsi kui enneolematu demokraatliku eksperimendi tähtsust ja liikmesriikide parlamentide olulist rolli selles. Kõik delegatsioonid allkirjastasid ühiselt COSACi eesistujakolmiku koostatud Ukrainat toetava avalduse, milles kutsuti üles austama kõigi riikide, sh Gruusia ja Moldova suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.
10.–11. juulil Tšehhi Senátis peetud esimeeste istungil jätkati arutelu Ukraina sõja ning sellega seotud energiajulgeoleku ja inflatsiooni teemal. Erilist rõhku pandi vajadusele suurendada Euroopa demokraatlike riikide vastupidavust välisele sekkumisele ja riigisisestele ohtudele ning meedia ja demokraatiaga seotud küsimuste arutamisele asepresident Jourovága.
13.–15. novembril Prahas korraldatud COSACi LXVIII täiskogu istungil, kus osalesid asepresidendid Jourová ja Šefčovič, toimus geopoliitilisem arutelu, kus oli tähelepanu keskmes ELi strateegiline autonoomsus, Ukraina toetamine ning Lääne-Balkani partnerite ja idapartnerluse riikide Euroopa väljavaade. President von der Leyen rõhutas oma sissejuhatavas videosõnumis liikmesriikide parlamentide liikmete hääle tähtsust koalitsioonide moodustamisel positiivsete muutuste kaasatoomiseks paljudes valdkondades sel rahutul ajal.
2022. aasta teisel täiskogu istungil võttis COSAC pärast kaheaastast pausi taas vastu järeldused ja seisukohad. Järeldustes tunnistatakse kasu, mida toovad COSACi saadikute ja Euroopa Komisjoni liikmete vahelised mitteametlikud videokonverentsid, võimaldades õigeaegset ja üksikasjalikku arutelu konkreetsete Euroopa algatuste teemal. 2022. aastal suheldi sel moel kolmel korral, kusjuures kõik videokonverentsid toimusid aasta teises pooles, kuna aasta esimeses pooles keskendus COSAC arutelule oma töörühmades.
Seisukohtades on osutatud Prantsusmaa eesistumise ajal loodud kahele COSACi töörühmale. Töörühm, kes keskendus liikmesriikide parlamentide rollile, esitas mitu soovitust subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli süsteemi tugevdamiseks ning liikmesriikide parlamentide varasemaks ja ulatuslikumaks kaasamiseks poliitikatsüklisse. Soovitati korraldada ad hoc parlamentidevahelisi konverentse enne komisjoni peamiste seadusandlike ettepanekute või pakettide esitamist; suurendada komisjoni liikmete, Euroopa Parlamendi liikmete või nõukogu eesistujariigi ministrite osalemist COSACi töös ning anda liikmesriikide parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeestele ja COSACile õigus esitada Euroopa Komisjonile kirjalikke küsimusi (sarnaselt õigusele, mis on Euroopa Parlamendil Euroopa Liidu toimimise artikli 230 alusel). Need soovitused saab ellu viia olemasolevate kanalite kaudu komisjoniga peetava poliitilise dialoogi osana. Mõne teise soovituse puhul – nagu soovitus kehtestada liikmesriikide parlamentide kollektiivne kaudse initsiatiivi õigus, vähendada kollase kaardi menetluse künnist või pikendada põhjendatud arvamuste tähtaega – tuleb aga reformida aluslepinguid. Teine töörühm soovitas parandada selliste mõistete nagu „Euroopa väärtused“ ja „õigusriigi põhimõtted“ mõistmist ning tagada parem järelevalve nende järgimise üle, sealhulgas liikmesriikide parlamentide kaudu.
Komisjon kinnitas oma vastuses COSACi seisukohtadele valmisolekut tugevdada olemasolevate side- ja koostöökanalite kaudu dialoogi liikmesriikide parlamentidega, et liikmesriikide parlamentidel oleks lihtsam panustada komisjoni poliitilistesse ja seadusandlikesse algatustesse ja anda nende kohta tagasisidet.
Mõni COSACi töörühmade esitatud soovitus on seotud soovitustega, mis on esitatud Euroopa tuleviku konverentsi 9. mai 2022. aasta lõpparuandes. Nende hulka kuulub soovitus reformida subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi, anda liikmesriikide parlamentidele (ja seadusandlike volitustega piirkondlikele parlamentidele) võimalus soovitada Euroopa tasandi seadusandlikke algatusi ning luua side komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vahel varasemas etapis.
2022. aasta 12.–13. oktoobril korraldas Soome Eduskunta esimese ülemaailmse tulevikukomisjonide tippkohtumise, et luua uus parlamentidevaheline foorum arutelude pidamiseks tulevase poliitika teemal. Üks Parlamentidevahelise Liidu (IPU) 2022. aasta üldises parlamentide tööd käsitlevas aruandes parlamentidele esitatud soovitus oli keskenduda tulevikule ja juhtida avalikku arutelu tuleviku teemal.
Kogu 2022. aasta vältel i) keskendusid liikmesriikide parlamendid parlamentidevahelistel foorumitel sõjast tingitud geopoliitilisele olukorrale ja probleemidele ning vajadusele suurendada Euroopa demokraatia vastupidavust ning ii) arutasid põhjalikult oma rolli Euroopa otsuste tegemisel COSACi töörühmades ja Euroopa tuleviku konverentsi protsessi. Lisaks loodi uus üleilmne foorum parlamentidevahelise dialoogi pidamiseks tulevase poliitika teemal, mis võimaldab liikmesriikide parlamentidel suurendada tulevikusuundade analüüsi alast suutlikkust ja käsitleda ennetavalt tuleviku jaoks otsustava tähtsusega teemasid.
6.Piirkondlike parlamentide roll
Piirkondlikud parlamendid aitavad kaudselt kaasa komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vahelistele suhetele. Protokollis nr 2 on sätestatud, et ELi õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse kontrollimisel eesmärgiga esitada põhjendatud arvamusi konsulteerivad liikmesriikide parlamendid vajaduse korral seadusandlikke volitusi omavate piirkondlike parlamentidega.
Piirkondlike parlamentide liikmed on esindatud ka Regioonide Komitees, kes teeb järelevalvet subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku ja selle veebiplatvormi kaudu, mis on mõeldud toetama seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentide osalemist subsidiaarsuse põhimõtte järgimise alase varajase hoiatamise mehhanismis (REGPEX). Regioonide Komitee osaleb võrgustiku RegHub kaudu ka tulevikukindluse platvormil, mis aitab komisjonil lihtsustada ELi õigusakte ja vähendada koormust osana komisjoni tööst parema õigusloome nimel.
Ehkki aluslepingud ei sisalda ühtki sõnaselget sätet komisjoni ja piirkondlike parlamentide vahelise otsese suhtluse kohta, võtab komisjon piirkondlike parlamentide seisukohti arvesse ja vastab neile. Üha rohkem piirkondlikke parlamente esitas üha enam resolutsioone otse komisjonile: 2022. aastal esitati 74 resolutsiooni võrreldes 50 resolutsiooniga 2021. aastal ja 33 resolutsiooniga 2020. aastal. Neis käsitleti mitmesuguseid teemasid ja algatusi, nagu ühtekuuluvuspoliitika ja piirkondlikud küsimused, Euroopa tuleviku konverents, Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja inimõigused. Mõnes seisukohavõtus keskenduti konkreetsetele komisjoni teatistele ning seadusandlikele pakettidele või ettepanekutele, kusjuures viies neist tunti muret subsidiaarsuse pärast. Lisaks arvamuste esitamisele osalesid piirkondlikud parlamendid komisjoni avalikes konsultatsioonides, ehkki seda kanalit on seni aktiivselt kasutanud vaid üks piirkondlik parlament, kes andis vastuseid mitme komisjoni algatatud avaliku konsultatsiooni raames. Üks piirkondlik parlament kasutas teist kanalit, esitades kuus arvamust liikmesriigi parlamendi kaudu. Lisaks kirjalikule teabevahetusele kohtusid komisjoni liikmed piirkondlike parlamentidega.
7.Järeldused
Kokkuvõttes olid muutused liikmesriikide parlamentide järelevalves subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise üle – mille eesmärk on tagada, et ELi meetmeid võetakse üksnes siis, kui see on vajalik, ja vaid selles ulatuses, mis on vajalik – ning liikmesriikide parlamentide suhetes komisjoniga, kellega peeti aktiivset kirjalikku ja suulist dialoogi, intensiivsuse vaatenurgast eelmiste aastatega võrreldes väikesed.
Näiteks arvamuste (sh põhjendatud arvamuste) koguarv püsis stabiilne (2022. aastal 355 arvamust võrreldes 360 arvamusega 2021. aastal), samal ajal kui arvamuste arv liikmesriikide parlamentide lõikes oli endiselt väga erinev. Kümnelt kõige aktiivsemalt esinduskogult laekunud arvamuste osakaal oli sama suur kui 2021. aastal (79 %), arvamuse esitanud esinduskogude arv aga suurenes ühe võrra. Liikmesriikide parlamendid, kes olid tavaliselt kontrollinud ettepanekute vastavust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele, jätkasid selle tegemist ka 2022. aastal. Üldiselt keskendusid liikmesriikide parlamendid rohkem neile ettepanekutele, mille suhtes kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli, kui et esitasid arvamusi teatiste kohta või omaalgatuslikke arvamusi. See on tavapärane neil komisjoni ametiaja aastatel, mil seadusandlike ettepanekute arv on suur. Osalemine avalikes konsultatsioonides oli endiselt väga tagasihoidlik.
Kokkuvõttes väärib seoses 2022. aastal toimunud subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolliga märkimist järgmine.
-Liikmesriikide parlamendid esitasid kõige rohkem põhjendatud arvamusi Euroopa Parlamendi seadusandliku ettepaneku kohta reformida valimisi käsitlevat liidu õigust. 2017. aastast saati ei olnud ühegi ettepaneku kohta laekunud nii palju põhjendatud arvamusi (5), millel oli nii palju hääli (8), ehkki see arv jäi tublisti allapoole seadusandliku akti eelnõu kohustusliku läbivaatamise künnist (kollase kaardi menetlus).
-Subsidiaarsuse põhimõtte mittejärgimisele osutavate põhjendatud arvamuste arv (32) kahekordistus 2022. aastal võrreldes eelmise aastaga. Ehkki see arv jäi tublisti alla varasematele rekorditele, ei olnud sellist kasvu 2016. aastast saati toimunud. Siiski ei sisaldanud mitu neist selget kriitikat subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise kohta, vaid oli tingitud pigem sellest, et tajuti liikmesriikides valitsevate olude analüüsi tegemata jätmist.
-Üle 40 % põhjendatud arvamustest saatis ühe liikmesriigi parlament: Rootsi Riksdag. Sellist suurt osakaalu on ette tulnud ka varem, aga mitte paaril viimasel aastal.
Võrreldes komisjoni kahe eelmise koosseisu ametiajaga kahanes von der Leyeni komisjoni ametiaja kolmel esimesel aastal selgelt arvamuste koguarv ja selliste põhjendatud arvamuste arv, kus liikmesriikide parlamendid tõstatasid subsidiaarsusega seotud küsimusi.
Mis puudutab komisjoni ja piirkondlike parlamentide vahelisi suhteid, siis 2022. aastal suurenes märkimisväärselt piirkondlike parlamentide seisukohavõttude arv (72) võrreldes kahe eelmise aastaga (2021. aastal 50 ja 2020. aastal 33), peamiselt mõne piirkondliku parlamendi suure aktiivsuse tõttu.
Isegi pärast seda, kui COVID-19 piirangud 2022. aastal kaotati ja enamik kohtumisi olid taas füüsilised, säilitati valitud ürituste, näiteks COSACi esimeeste ja komisjoni liikmete erakorraliste kohtumiste jaoks praktilistel põhjustel virtuaalne formaat.
2022. aastal soovitasid liikmesriikide parlamendid viise, kuidas suurendada varasema ja ulatuslikuma poliitikatsüklisse kaasamise kaudu liikmesriikide parlamentide mõju ELis. Need soovitused esitati COSACi spetsiaalse töörühma ja täiskogu seisukohtades ning neid oli kajastatud ka Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandes. Kuigi mõni soovitus eeldab aluslepingu muutmist, kinnitas komisjon oma valmisolekut tugevdada olemasolevate side- ja koostöökanalite kaudu dialoogi liikmesriikide parlamentidega, et liikmesriikide parlamentidel oleks lihtsam panustada komisjoni poliitilistesse ja seadusandlikesse algatustesse ja anda nende kohta tagasisidet.