Kommenteeritud kokkuvõte

Mõjuhinnang

järgmise ettepaneku kohta:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“)

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem?

Määruses on kehtestatud kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamise viisid ning selged eeskirjad tsiviil- ja kaubandusasjades kättetoimetatavate kohtu- ja kohtuväliste dokumentide edastamiseks liikmesriikide vahel. Selles on sätestatud miinimumnõuded seoses kaitseõiguste tagamisega ja kehtestatud ühtne õiguslik raamistik dokumentide posti teel otse üle piiride toimetamiseks.

Praegu menetletakse iga aasta umbes 3,4 miljonit piiriülese toimega tsiviil- ja kaubandusasja. Kui vähemalt üks pooltest elab muus liikmesriigis kui selles, kus kohtuvaidlus toimub, kohaldavad kohtud seda määrust – sageli mitu korda menetluse jooksul. Määruse nõuetekohane toimimine on hädavajalik, et tagada õiguskaitse kättesaadavus ja õiglane kohtumenetlus menetluspooltele ning et vältida menetluste käigus viivitusi ja lisakulusid. Näiteks tuginetakse kohtuotsuste tunnistamisest ja täitmisest keeldumisel kaugelt kõige sagedamini sellele, et menetluse algatamist käsitlevat dokumenti ei ole nõuetekohaselt kätte toimetud.

Praegu on dokumente kättetoimetamise eesmärgil edastavate ja vastuvõtvate asutuste vaheline suhtlus endiselt peaaegu täielikult paberipõhine ning võib seetõttu olla kulukas ja ebatõhus. Ühtlasi pole piiriülestel juhtudel praktikas võimalik dokumente adressaatidele elektrooniliselt kätte toimetada, kuigi mõni liikmesriik on riigi tasandil selle võimaluse kasutusele võtnud või kavatseb seda teha. Selles algatuses käsitletakse vajadust ajakohastada ja eelkõige digiteerida dokumentide välisriiki kättetoimetamise protsessi. Samuti käsitletakse mitmeid muid määruse toimimise hindamise käigus kindlakstehtud lünki. Need lüngad tähendavad kodanikele ja ettevõtetele, aga ka liikmesriikidele viivitusi ja kulusid, puudulikku menetlusõiguste kaitset ning õiguslikku keerukust ja õiguskindlusetust. Peamised kindlaks tehtud probleemid on järgmised:

·asjaolud, mille tõttu pole posti teel kättetoimetamise dokumentatsioon piisav;

·piiriüleses kontekstis otse kättetoimetamise piiratus või kättesaamatus paljudes liikmesriikides, isegi kui see on riigisiseselt lubatud;

·puudujäägid poolte menetlusõigusi tagavate eeskirjade selguses seoses tõlkimisnõuetega ja tagaseljaotsuste korral, ning

·fiktiivsete või alternatiivsete riigisisese kättetoimetamise meetodite eelistamine määruses sätestatute asemel.

Mõjutatud sidusrühmad on kodanikud ja ettevõtted kui kohtumenetluste pooled, ettevõtted kui teenuseosutajad, nt seoses postiteenuste ja IT-nõustamisega, liikmesriikide avaliku sektori asutused ja kohtud ning õiguspraktikud (eelkõige kohtunikud ja juristid).

See algatus on tihedalt seotud algatusega, mis puudutab määruse (EÜ) nr 1206/2001 kohast liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades. Mõlemad algatused on tihedalt põimunud digiteerimise ja e-õiguskeskkonna vallas komisjoni seatud üldprioriteediga ning neis järgitakse paralleelset tööd kriminaalõiguse valdkonnas (digitaalsed tõendid), et luua kriminaal- ja tsiviilõiguse valdkonnas võrdsed tingimused. Need tuginevad olemasolevate ELi õigusaktide kohastele vahenditele ja õigusnormidele ning saavad neist kasu (e-CODEX ja eIDASe määrus).

Mida selle algatusega loodetakse saavutada?

Selle algatusega loodetakse parandada kohtumenetluste tõhusust ja kiirust ning tagada piiriülese toimega kohtuasjades nõuetekohane õigusemõistmine. Seeläbi aitab algatus parandada siseturu toimimist ning vähendada tarbetuid kulusid, tagades või parandades samal ajal kaitseõigusi. Algatusega kiirendatakse ja lihtsustatakse piiriülese õigusabi koostöömehhanismi toimimist, eelkõige kohandades süsteemi vastavalt tehnilisele arengule ning kasutades digiteerimise hüvesid ja luues suurema läbipaistvuse adressaadi asukoha kindlaksmääramisel. Samuti parandatakse sellega õiguskindlust ja tõhusust, soodustades kiirete kättetoimetamismeetodite kasutamist, nagu postiteenused ja otse kättetoimetamine, ning selgitades määruse kohaldamisala ja selle osa poolte menetlusõiguste kaitsmisel.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus? 

Algatusel on selge ELi tasandi lisaväärtus, sest sellega parandatakse kohtumenetluste tõhusust ja kiirust, lihtsustades ja kiirendades dokumentide kättetoimetamise koostöömehhanismide toimimist. Nii parandatakse algatusega õigusemõistmist piiriülese toimega kohtuasjade korral. Juhtudel, kui dokumente üle piiri kätte toimetatakse, ei saa liikmesriikidevahelist koostööd selle olemuse tõttu üksikute liikmesriikide tasandil tõhusalt reguleerida.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke poliitikavariante on kaalutud? Kas on olemas eelistatud variant? Miks? 

Kaalutud on mitmesuguseid variante alates mitteseadusandlikest meetmetest kuni kaugeleulatuvate seadusandlike meetmeteni. Need variandid hõlmavad teabe esitamist e-õiguskeskkonna portaalis (nt töövahendid ja otsingufunktsioonid), määruse muutmist, et täpsustada teatavaid sätteid (nt selliste menetluslike tagatiste kohta nagu õigus dokumentide kättetoimetamisest keelduda), ning liikmesriikidele juriidilise kohustuse kehtestamist (nt kohustades neid hõlbustama aadressipäringuid, kuid soovitades alternatiivseid vahendeid, millega seda saavutada).

Eelistatud variant on meetmepakett, millega:

·kohustataks liikmesriike teavet ja dokumente vahetama, kasutades turvalist elektroonilist kanalit (nt e-CODEX);

·kehtestataks piiriülene elektrooniline kättetoimetamine määruse kohaselt teatavatel tingimustel aktsepteeritud kättetoimetamise meetodina;

·selgitataks postiteenuseid kasutades kättetoimetamisele kehtivate tingimuste ühtset standardset laadi;

·laiendataks otse kättetoimetamise kasutamist ja kehtestataks „digitaalsus normiks“ põhimõte;

·kohustataks liikmesriike hõlbustama aadressipäringute tegemist, kasutades (vähemalt) üht väljapakutud alternatiivsetest vahenditest;

·kodifitseeritaks Euroopa Liidu Kohtu asjakohane kohtupraktika, täpsustades määruses, et seda ei kohaldata üksnes nende dokumentide suhtes, mis pärinevad avaliku sektori asutustelt või õigusasutustelt (nt notarid), vaid ka eradokumentide suhtes, kui hageja õiguste tõestamiseks või kaitsmiseks on vaja ametlikku kättetoimetamist;

·muudetaks määrust, et selgitada sätteid dokumendi kättetoimetamisest keeldumise õiguse kohta;

·kehtestataks uued eeskirjad, et kaitsta kostjat tagaseljaotsuste mõju eest paremini;

·kodifitseeritaks, et fiktiivsete meetodite kasutamine on välismaiste isikute puhul lubatud, ning

·selgitataks teabe esitamist e-õiguskeskkonna portaalis.

Kes millist varianti toetab? 

Sidusrühmadelt küsiti teavet nende osalemise kohta piiriülestes kohtumenetlustes ja nende eelistuste kohta. 73 % sidusrühmadest vastas, et nad on osalenud piiriüleses kohtumenetluses ning enam kui 70 % oli osalenud juhtumites, mille puhul tuli määrust kohaldada. Eriti toetati digiteerimist: 61 % vastanutest nõustus ja 39 % pigem nõustus, et tsiviilasjades tehtavas piiriüleses õigusalases koostöös osalevate asutuste vahel peaks elektrooniline teabevahetus muutuma vaikimisi kasutatavaks standardiks. Ideed õigusabist isiku asukoha kindlakstegemiseks muus liikmesriigis toetas samuti enamik vastanutest, kellest 55 % nõustus täielikult ja 33 % pigem nõustus. Seoses otse kättetoimetamisega nõustus 35 % oma seisukohta väljendanud vastanutest täielikult ja 46 % pigem nõustus ideega, et välisriikides võiks pädevatelt isikutelt, näiteks kõigi liikmesriikide kohtutäituritelt või -käskjalgadelt, otse taotleda dokumentide kättetoimetamist nende riigi territooriumil. 43 % oma arvamuse esitanud sidusrühmadest nõustus täielikult ja 47 % pigem nõustus, et kasulik oleks tagada ühtne kaitse muudest liikmesriikidest pärit kostjatele, kes kohtusse ei ilmunud.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) eelised? 

Eelistatud meetmepakett toob kasu eelkõige kulude ja viivituste vähendamise kaudu (nt tänu elektroonilise teabevahetussüsteemi kasutuselevõtule ja dokumentide elektroonilise kättetoimetamise soodustamisele). Samuti vähendaks see negatiivset keskkonnamõju, tagades samal ajal sidususe muude õigusaktidega.

Konkreetselt paraneks pärast asutuste kohustusliku teabevahetusvahendina e-CODEXi kasutusele võtmist määruse tõhusus. Elektroonilise ja otse kättetoimetamise soodustamine aitab parandada ka menetluste tõhusust ja kiirust ning vähendada kodanike ja ettevõtete koormust. Ühtlasi aitaks eelistatud pakett oluliselt kaasa õiguskaitse kättesaadavuse ja õiguskindluse parandamisele, sest see hõlmab meetmeid ebaselguste kõrvaldamiseks ja adressaadi asukoha kindlakstegemiseks. Pakett parandaks määruse sisemist ja välist sidusust. Selle sätted dokumentide elektroonilise kättetoimetamise ja e-side kohta ühtlustataks vajalike andmekaitsestandarditega. Eeldatavalt vähendab pakett ka oluliselt määruse keskkonnamõju, sest selle abil asendataks määratud asutuste vaheline paberipõhine teabevahetus dokumentide elektroonilise kättetoimetamisega ja elektrooniliste sidevahendite kasutamisega.

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) kulud? 

Meetmepakett toob liikmesriikidele eeldatavalt kaasa teatavad kulud, aga piiriülestes menetlustes osalevad kodanikud ja ettevõtted saaks märkimisväärset kasu. Kõige suuremad kulud kaasnevad liikmesriikidele e-CODEXi rakendamisega edastavate või vastuvõtvate asutuste kohustusliku töövahendina. Need kulud on aga üsna piiratud või ühekordsed, kuid kasu on kestev. Kokkuvõttes kaalub kasu kulud selgelt üles.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele?

Eelistatud meetmepakett tooks kasu piiriülestes menetlustes osalevatele ettevõtetele.

Pakett aitaks hoida kokku ettevõtjate kui kohtumenetluste poolte aega, sest sellega võetakse kättetoimetamiseks kasutusele tõhusamad menetlused. Eelkõige olukordades, mis võivad tuua kaasa kohtuvaidlused, vähendaks nimetatud tõhustamine juristidele makstavaid tasusid, sest määruses antakse selgitusi. Dokumentide kättetoimetamises osalevate ettevõtjate (nt kohtukäskjalad, kohtutäiturid) kogutulu määruse kohaselt taotletud kättetoimetamisest suureneb eeldatavalt mõnevõrra, sest siseturu edasine lõimimine toob kaasa piiriüleste menetluste arvu kasvu. Nende ettevõtete puhul, kes osutavad teenuseid eri majandusharudes, võib äritegevusest saadud tulu ettevõtete liikide vahel muutuda: kasu saavad IT-nõustamise, e-andmevahetus-, interneti- ja telekommunikatsiooni, pilvsalvestus- ja digitaalse arhiveerimise teenuse osutajad. Need, kellele avalduv majandusmõju võib olla vähemalt neutraalne või negatiivne, on kohtutäiturid / erasektori kohtukäskjalad ning paberi ja kontoritarvete pakkujad.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele?

Kavandatav pakett ei tekita riigiasutustele märkimisväärseid kulusid ega too kaasa ka kokkuhoidu. Riiklikud avaliku sektori asutused saavad eeldatavalt kasu vähenenud kuludest seosest postiteenustega, väiksemast ajakulust tänu tõhusamatele kohtumenetlustele ning halduskoormuse ja tööjõukulude vähenemisest. E-CODEXi kasutuselevõtuga kaasneksid teatavad kulud, aga pikas perspektiivis vähendaks see postiteenustele tehtavaid kulutusi.

Kas on oodata muud olulist mõju? 

Kavandataval paketil oleks positiivne mõju õigusalasele koostööle, sest see parandaks liikmesriikidevahelist teabevahetust lihtsal ja turvalisel viisil ning pakuks eelkõige e-õiguskeskkonna kaudu teadmisi asjakohaste meetodite ja kulude kohta, et tagada kiired ja tõhusad menetlused dokumentide piiriülese kättetoimetamise korral. See parandaks õiguskindlust ja õiguskaitse kättesaadavust, sest sellega paraneks menetluste poolte menetlusõigused. Ühtlasi aitaks see ajakohastada avalikku haldust (sealhulgas justiitshaldust), saavutada piiriülese koostalitusvõime ning lihtsustada kodanikega suhtlemist kooskõlas digitaalse ühtse turu ja e-valitsuse strateegiatega. 

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Kavandatava algatuse mõju hinnatakse aruandes, mille komisjon koostab viis aastat pärast muudetud õigusakti jõustumist.