EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.8.2017

COM(2017) 458 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku vahehindamine

{SWD(2017) 286 final}

Käesolevas vahehindamises esitatakse ülevaade edusammudest, mis on tehtud alates 2011. aastast, mil jõustus romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik. See põhineb romade olukorra muutumise kohta kogutud andmetel ning teavet saadi riikide ametiasutustelt, kodanikuühiskonnalt ja teistelt partneritelt. Hindamises leidis kinnitust raamistiku lisaväärtus, ELi romade integratsiooni eesmärkide asjakohasus ning vajadus ka edaspidi ühendada suunatud ja üldised lahendused.

ELi raamistiku toel saavutatud kõige olulisemate edusammude hulka kuulub järgmine:

üromade integratsiooni prioriteetsena käsitlemise tahe nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil;

üromade kaasamise sidusrühmade koostöö- ja koordineerimisstruktuurid;

üliikmesriikide strateegiate ja integratsioonimeetmete arendamine, rakendamine ja seire ning

üdiskrimineerimise vastu võitlemiseks ja romade kaasamise edendamiseks õigus-, poliitika- ja rahastamisvahendite kasutuselevõtmine ja omavahel vastavusse viimine.

Vajalike struktuuride väljatöötamisega on täidetud romade elus positiivsete muutuste saavutamise eeldused.

Aastate 2011–2016 jooksul romade tegeliku olukorra muutumisest rääkides on siiski selge, et vaid viie aastaga ei tee olematuks sajandeid kestnud diskrimineerimist ja puudujääke. Edasiminekut on peamiselt näha hariduse valdkonnas; nimelt saab järjest enam roma lapsi osa alusharidusest ja lastehoiust, ning see on paljulubav nende edasiseks arenguks. Siiski on haridussüsteemist varakult lahkumine ja vaesusrisk, olgugi et olukord on paranemas, romade seas endiselt liiga kõrge. Noorte romade seas suureneb mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal, mis saadab hoitava signaali, et hariduses saavutatud tulemuste pinnal tööhõives ja muudes valdkondades edu saavutamiseks on vaja senisest tulemuslikult diskrimineerimise vastu võidelda.

Hindamises nimetatakse ka peamised prioriteedid, millega liikmesriigid peaksid arvestama, ja romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku tugevdamise viisid.

1.    ELi raamistiku arendamine

Euroopa suurima rahvusvähemuse moodustavate romade (10–12 miljonit inimest) 1 olukord kerkis poliitiliselt olulise küsimusena tähelepanu keskmesse 2011. aastal. Majanduskriisi kontekstis sai selgeks, et romade majandusliku ja sotsiaalse tõrjutuse ning diskrimineerimise vastu võitlemine ei ole üksnes ELi põhiväärtustest tulenev moraalne kohustus, vaid on vananeva Euroopa ühiskonna jaoks pikaajalise kasu seisukohast ka majanduslikult hädavajalik. Oli selge, et tegudele tuleb asuda nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil. Liikmesriikidel on küll esmane vastutus ja peamised vahendid oma roma kogukondade olukorra parandamiseks, kuid komisjon (kooskõlas Euroopa Parlamendi üleskutsega) 2 esitas ettepaneku võtta vastu uus suunatud Euroopa tasandi poliitikavahend: romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate (NRISid) ELi raamistik 3 . 

Raamistikuga soovitakse kõrvaldada romade ja muude rahvuste vaheline lõhe järgmistes põhivaldkondades: haridus, tööhõive, tervishoid ja eluase. Komisjoni ettepaneku järel esitasid nõukogu ja Euroopa Ülemkogu oma järeldused, 4 millega näidati enneolematut ELi ülest üksmeelt romade kaasamise tervikliku lahenduse leidmiseks. Peamiste nõuete hulka kuulus järgmine:

·kõik liikmesriigid võtavad kohustuse töötada välja riiklikud strateegiad;

·sotsiaalsel kaasatusel ja õigustel põhinevate lahenduste ühendamine, sätestades diskrimineerimisvastase võitluse horisontaalse nõudena kõikides poliitikavaldkondades;

·piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskondade ja romade osalemine NRISi kavandamises, rakendamises ja seires;

·piisav ja jätkusuutlik rahastamine (riigieelarvele saadakse lisa ELi vahenditest);

·tulemuste seire ja

·romade kaasamise eesmärkide integreerimine avalikku poliitikasse.

2013. aastal tugevdati ELi romade raamistikku nõukogu soovitusega romade tulemuslikuks integratsiooniks võetavate meetmete kohta 5 . Soovituses pöörati rohkem tähelepanu diskrimineerimise vastasele tegevusele ja laiendati romadega seotud tegevust uutele nii horisontaalsetele kui ka struktuurilistele valdkondadele. Samuti kehtestati sellega liikmesriikidele alates 2016. aastast iga-aastase aruandluse kohustus, aidates nii kaasa Euroopa seiresüsteemi väljatöötamisele. 2016. aasta detsembris nõukogu järeldustes romade integratsiooni kiirendamise kohta 6 kinnitati liikmesriikide võetud kohustusi ja esitati üleskutse ELi raamistiku vahehindamiseks.

2.    Euroopa õigus-, poliitika- ja rahastamisvahendite kasutuselevõtmine

Alates ELi raamistiku algatamisest on romade kaasamise edendamiseks kasutusele võetud ja omavahel vastavusse viidud õigus-, poliitika- ja rahastamisvahendeid. ELi üldiste õigusaktidega (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv, nõukogu raamotsus rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise kohta) 7 on keelatud romadevastane diskrimineerimine, vihakõne ja vihakuritegu. Euroopa poolaasta kaudu edendatakse peavoolupoliitika reforme, millega panustada romade kaasamisse. 2014.–2020. aasta perioodi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides võeti muu hulgas kasutusele uuendused poliitika prioriteetide ja Euroopa rahastamise sidumiseks.

2.1.    Võitlus diskrimineerimise vastu

Pärast ELi raamistiku vastuvõtmist on komisjon romade diskrimineerimise vastu võitlemiseks algatanud mitmeid meetmeid. Komisjon on tugevdanud järelevalvet diskrimineerimisvastaste ning rassismi- ja ksenofoobiavastaste õigusaktide liikmesriikide poolt rakendamise üle.

Komisjon jälgib jooksvalt, kas liikmesriigid peavad kinni diskrimineerimisvastastest õigusaktidest. Eriti keskendutakse seejuures hariduse ja eluaseme valdkondadele. Romadele nende etnilise kuuluvuse pärast osakssaava süstemaatilise diskrimineerimise juhtumeid uuritakse kiiresti. Haridusvaldkonnas on pooleli roma laste diskrimineerimist käsitlevad rikkumismenetlused 8 . Komisjon rõhutas, et roma laste paigutamisega nõrgema õppekavaga segregeeritud koolidesse või klassidesse, kus käivad ainult romad, ning ebaproportsionaalselt paljudel roma lastel nende ebasoodsa sotsiaalse olukorra tõttu kerge vaimse puude diagnoosimisega rikutakse rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi.

Komisjon jälgib ka seda, kuidas liikmesriigid võtavad üle nõukogu raamotsust rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise kohta, ning võitleb rassistlike ja ksenofoobsete stereotüüpidega, samuti vihakõnede ja -kuritegudega, sh sellistega, mis pannakse toime romade suhtes. Kõnealuse raamistiku alusel on komisjon alustanud liikmesriikidega dialoogi, mille tulemusel on muudetud õigusakte, loodud rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise kõrgetasemeline ELi töörühm, et edendada asjaomaste osalejate vahelist koostööd, ning saavutatud veebis ebaseadusliku vihakõnega võitlemise käitumisjuhendi koostamiseks kokkulepe peamiste sotsiaalmeediateenuste pakkujatega.

Romavastasuse kui rassismi erivormi ning romade sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise ühe algpõhjuse märkamiseks ning selle vastu võitlemiseks on astutud mitmeid olulisi samme:

·2013. aastal rõhutati nõukogu soovituses vajadust romavastasusega võidelda ja julgustati liikmesriike võtma vastu meetmeid, millega ennetada või kompenseerida romasid ebasoodsalt mõjutavaid asjaolusid (positiivsed meetmed);

·2015. aastal kutsus Euroopa Parlament oma resolutsioonis 9 liikmesriike üles ametlikult tunnustama roma holokausti toimumist ja määrama Euroopa mälestuspäeva;

·romavastasuse üle arutati lisaks 2015. aastal romade kaasamise Euroopa platvormi raames;

·Euroopa romad ja nende huve kaitsvad kodanikuühiskonna organisatsioonid koostasid romavastasuse kohta viitedokumendi; 10  

·nõukogu 2016. aasta järeldustes osutati romavastasusele ning romade genotsiidi tunnistamisele ja mälestamisele ning

·eespool nimetatud rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise kõrgetasemelise rühma eesmärk on muu hulgas romavastasuse ennetamine ja selle vastu võitlemine.

Samuti on komisjon teinud tööd selle nimel, et võidelda roma laste ja naiste mitmekordse diskrimineerimise vastu, kuna need rühmad on eriti ohustatud vägivallast, inimkaubandusest, 11 ärakasutamisest, samuti alaealiste ja sundabielude vastu ning tagada, et nii lapsed kui ka naised on paremini kaitstud. Mõlema rühma, samuti roma noorte võimestamise edendamine oli nõukogu eespool nimetatud järeldustes kesksel kohal.

2.2.    Euroopa poolaasta kaudu kaasava reformi edendamine

Euroopa poolaasta kaudu jälgib ja suunab komisjon liikmesriikide meetmeid, et peavoolupoliitikas arvestataks enam romade kaasamisega. Alates 2012. aastast on viis enim puudutatud (st suurima roma kogukonna ja kõige pakilisemate probleemidega) 12 liikmesriiki saanud romade kaasamiseks riigipõhiseid soovitusi. Nendes soovitustes on järjest enam rõhutatud haridust ja nõutud süsteemseid meetmeid, millega edendada roma laste osalemist kvaliteetses ja kaasavas üldharidussüsteemis. 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi rahastamisprioriteetide määramisel juhinduti juba riigipõhistest soovitustest.

2.3.    ELi rahastuse kasutuselevõtmine

ELi raamistikuga kutsuti liikmesriike üles kasutama romade kaasamiseks ära ELi vahendite kõik võimalused. Aastatel 2007–2013 oli rahastamisel esiplaanil ebasoodsas olukorras olevate rühmade/piirkondade huvides üldise lahenduse kasutamine ning romasid sõnaselgelt ei käsitletud, mistõttu ei ole romade kaasamiseks eraldatud raha võimalik eraldi välja tuua. Ebasoodsas olukorras olevaid rühmasid võiks Euroopa Sotsiaalfondist rahastada peamiselt sotsiaalse kaasatuse valdkonnas, kuid ka tööhõive ja hariduse valdkonnas. Ebasoodsas olukorras olevate inimeste (sh romade) tööturule integreerimiseks eraldati ligikaudu 10 miljardit eurot. Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldati sotsiaaltaristu (millest teiste seas saavad kasu ka romad) jaoks ligikaudu 17 miljardit eurot. Euroopa Regionaalarengu Fondi määrust muudeti 2010. aastal ja komisjon avaldas 2011. aastal suunise roma kogukondade integreeritud eluasememeetmete toetamiseks. Maaelu arengu poliitikaga toetati tõrjutud vähemuste, sh romade kaasamist. 

2014.–2020. aasta programmitöö perioodil on ELi raamistiku ja Euroopa poolaasta abil tagatud poliitika- ja rahastamisprioriteetide tugev seotus. Riigipõhiste soovituste rakendamise seotus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega tagab, et peavoolupoliitika reformidest on abi kaasamise eesmärkide saavutamisel. Näiteks palus komisjon liikmesriikidel, kellele oli riigipõhistes soovitustes ette kirjutatud romade suurem osalemine hariduses, valida investeerimisprioriteediks „tõrjutud kogukondade (nagu romade) sotsiaal-majanduslik integreerimine“ ja arvestada romade kaasamisega muude oluliste prioriteetide (eelkõige „haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamine ning kvaliteetsele haridusele juurdepääsu hõlbustamine nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis“) elluviimisel. Kaasavat haridust ei ole võimalik saavutada üksnes suunatud meetmetega, vaid selleks on vaja üldharidussüsteemi reforme. Enim puudutatud liikmesriikide 2014.–2020. aasta maaelu arengu programmide kaudu antakse tuge tõrjutud rühmade, sh romade erivajadustega arvestamise meetmeid hõlmava 6. prioriteedi („sotsiaalse kaasatuse, vaesuse vähendamise ja majandusarengu edendamine maapiirkondades“) raames 13 . Samuti julgustas komisjon romade riiklike kontaktpunkte osalema ELi vahendite kavandamisel, sh seirekomiteede liikmetena.

2014.–2020. aastal võeti (lisaks tõrjutud kogukondade sotsiaal-majanduslikus integreerimises seisnevale prioriteedile) kasutusele mitmed uued vahendid, et sotsiaalse, sh romade kaasamise valdkonnas parandada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikkust:

·uued nõuded, millega tagada, et romade kaasamiseks ELi raha eraldavatel liikmesriikidel oleksid romade kaasamise poliitika raamistiku riiklikud strateegiad ja liikmesriigid ise vastaksid selliste strateegiate tulemusliku rakendamise eeltingimustele;

·senisest töökindlam partnerlusmudel (kui Euroopa käitumisjuhendi osa), millest koostöös kodanikuühiskonna, kohalike asutuste ja sotsiaalpartneritega juhinduda ELi rahastatud sekkumiste kavandamisel, rakendamisel ja seirel;

·kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse parandamiseks rahastamisel vahendite sihtotstarbe määramise suurendamine;

·sotsiaalsesse kaasamisse investeeritavate eraldiste minimaalne kohustuslik määr;

·puudust kannatavate kogukondade füüsilise, majandusliku ja sotsiaalse taastumise toetamine, mis võib hõlmata suuremahulisemaid integreeritud eluasememeetmeid;

·territoriaalsed ja integreeritud lahendused, millega reageerida vaesusest kõige enam mõjutatud geograafiliste piirkondade ja sotsiaalsest tõrjutusest kõige enam ohustatud sihtrühmade erivajadustele, ning mille rahastamist toetatakse mitmest fondist;

·tulemustekeskse järelevalve süvendamine (väljundeid ja tulemusi kvantifitseerivad ühised näitajad) ja konkreetselt romasid käsitleva investeerimisprioriteedi alane aruandlus;

·liikmesriikide juhendamine, et selgitada segregatsiooni vastu võitlemiseks võimaldatavate ELi vahendite kasutamist.

2016. aasta juunis avaldas kontrollikoda romade kaasamise valdkonna ELi poliitikaalgatuste ja rahalise abi auditi tulemused, milles jõuti järeldusele, et romade kaasamist edendavate ELi poliitikaalgatuse väljatöötamisel tehtud märgatavate edusammude tulemusel oli 2014.–2020. aasta jooksul silmnähtavaid muutuseid paremuse poole. Kontrollikoda kutsus üles edasistele jõupingutustele, et uute vahendite toel tegelikku olukorda veelgi parandada. Samuti esitas kontrollikoda konkreetseid soovitusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise, andmete kogumise ja seire kohta 14 .

Komisjon on kõikjal Euroopas romade kaasamise edendamise ja diskrimineerimise vastu võitlemise projektide rahastamiseks kasutusele võtnud otse hallatavad ELi vahendid:

·õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi kaudu rahastatakse kohalikke, riiklikke ja rahvusvahelisi projekte, mis käsitlevad romade kaasamist ja diskrimineerimise vastast võitlust;

·programmi „Kodanike Euroopa“ kaudu toetatakse romade holokausti mälestamise projekte;

·tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi kaudu edendatakse romade kaasamist soodustavaid sotsiaalpoliitika uuendusi;

·Erasmus+ programmiga aidatakse kaasa romade kaasamiseks elukestva õppe meetmete arendamisele;

·rahvatervise programmiga toetatakse tervishoiuteenuste võrdse kättesaadavuse edendamise algatusi ning

·teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ ja teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi kaudu rahastatakse sotsiaalse kaasamise ja hariduse teadusuuringuid, sh romade Lääne-Euroopasse liikumist käsitlevaid teadusprojekte, samuti selle uurimist, millist mõju avaldab hariduspoliitika romadele.

2.4.    Euroopa peavoolupoliitika algatused

Euroopa peavoolupoliitika algatusi hariduse, tööhõive, sotsiaaltaristu ja tervishoiu valdkonnas saab kasutada romade kaasamise edendamiseks.

Nõukogu 2011. aasta soovituses varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta 15 kutsutakse üles võtma kõige haavatavamate elanikkonnarühmadele, sh romadele suunatud meetmeid. Pärast Pariisi deklaratsiooni 16 on komisjon veelgi suurendanud kaasava hariduse toetamist. Üks prioriteetidest on ebasoodsas olukorras olevate laste ja noorte, sh romade hariduse edendamine, tagades, et haridus- ja koolitussüsteemid vastavad nende vajadustele.

Noortegarantii ja noorte tööhõive algatused 2013. aastal olid romade seisukohast eriti olulised. Need olid otsustava tähtsusega, et aidata noortel naasta tööle või haridusellu, kuid komisjon on tunnistanud, et rohkem tuleb pingutada, et toetada noori, kelleni on raske jõuda, nt romasid. Euroopa sotsiaalõiguste samba põhikategooriate hulka kuuluvad võrdsed võimalused ja võrdne juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasamine.

Komisjoni algatusi romade tervishoiu toetamiseks viiakse ellu erinevate üld- ja eripoliitika meetmete raames. Romade tervist käsitlev aruanne (2014) aitab oluliselt kaasa romade tervisliku seisundi alase teadmistepagasi ning vastavate seire ja aruandluse mehhanismide parandamisele ning seda eriti riikides, kus on arvukas roma elanikkond.  17

2.5.    Kõikide Euroopa tasandi sidusrühmade osalus

Kui soovime romade tõrjutusega lõpparve teha, siis peavad kõik asjaomased sidusrühmad jõud ühendama ning täitma neile pandud kohustusi kooskõlas oma volituste, pädevuste ja suutlikkusega. Vastastikuse õppimise, dialoogi ja koostöö edendamiseks toetas komisjon igati, sh rahaliselt, sidusrühmade dialoogi, mis toimus romade kaasamise Euroopa platvormi, romade riiklike kontaktpunktide võrgu ning ELi valitsusväliste (romade ja romade huve kaitsvate) katusorganisatsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide korrapäraste nõustamiskoosolekute kaudu. Aastate jooksul on süvenenud osaluspõhisus ja koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2.6.    Teadlikkuse parandamise, romade osaluse ning kodanikuühiskonnaga ja kohalike asutustega seotud suutlikkuse suurendamise edendamine

Komisjon paneb veelgi enam rõhku teadlikkuse parandamise, romade osaluse ja võimestamise ning kodanikuühiskonnaga ja kohalike asutustega seotud suutlikkuse suurendamise edendamisele. Komisjoni „Romade eest ja romadega“ kampaaniaga toetati suunatud kommunikatsiooni, et võidelda kohalike roma kogukondade suhtes püsivate eelarvamuste ja nende kogukondade diskrimineerimise vastu.

Komisjon on algatanud koos Euroopa Nõukoguga ühiseid programme:

·JUSTROMiga saavad roma ja rändajatest naised parema juurdepääsu õigusemõistmisele;

·ROMEDiga edendatakse kaasamist, koolitades selleks kultuuridevahelisi vahendajaid;

·ROMACTiga parandatakse kohalike asutuste suutlikkust kaasavaid meetmeid välja töötada ja ellu viia;

·ROMACTEDiga edendatakse head valitsemistava ja romade võimestamist kohalikul tasandil nii Lääne-Balkani riikides kui ka Türgis.

Komisjon on algatanud kohalike kodanikuühiskonna osaliste suutlikkuse suurendamise katseprojekti, et parandada nende osalemist NRISide seires.

2016. aastal korraldas komisjon roma noorte võimestamise teemal koos eesistujariigi Slovakkiaga kõrgetasemelise ürituse, kus leidis kinnitust vajadus kiiresti saavutada roma noorte võimestamine ja soodustada nende aktiivset osalemist romade kaasamise poliitikas.

3.    Liikmesriikide pingutuste ja tulemuste hindamine 

Liikmesriikide poliitilise tahte väljendusena koostati riiklikud strateegiad ja astuti seega oluline esimene samm romade toimetuleku parandamiseks. Riiklikud lahendused romade kaasamiseks on liikmesriigiti erinevad, olenedes sealsete kogukondade suurusest ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast. Komisjon on iga-aastastes aruannetes kindlaks määranud prioriteedid, millega liikmesriigid peavad tulemusliku rakendamise tagamiseks tegelema. See hõlmab kvantifitseeritavate vahe-eesmärkide, näitajate ja eelarveeraldiste kehtestamist, üldiste meetmetega romadele avalduva mõju seiret, koostööd kohalike asutustega ja kodanikuühiskonnaga ning romade osalemist poliitikaprotsessi kõikides etappides. Liikmesriigid juba tegelevad neist mitmega, eelkõige sellega, mis puudutab institutsioonilist korraldust, koostööd sidusrühmadega, seiret ja rahastamist. Siiski on nendel meetmetel olnud romade olukorrale hariduses, tööhõives, tervishoius ja eluasemevaldkonnas vaid piiratud mõju.

3.1.    Olulised poliitikavaldkonnad

ELi raamistikus on sätestatud romade haridusele, tööhõivele, tervishoiule ja eluasemele parema juurdepääsu tagamise ning nimetatud valdkondades diskrimineerimise vastu võitlemise eesmärgid. Romade olukorra muutumist (aastatel 2011–2016) 18 kirjeldatakse intergatsioonimeetmete, peamiste edusammude ja rakendamisel esinevate probleemide kohta liikmesriikide esitatud aruannete põhjal.

Liikmesriikide teatatud meetmed peamistes poliitikavaldkondades ja diskrimineerimisvastases töös

3.1.1.    Haridus

Haridus on peamine valdkond, mille puhul on täheldatud romade olukorra paranemist. Ühtlasi on see valdkond, millele liikmesriigid on romade kaasamise poliitika meetmete kujundamisel kõige enam tähelepanu pööranud. Haridussüsteemist varakult lahkumise vastu võitlemisel on tehtud märgatavaid edusamme ja haridussüsteemist varakult lahkuvate roma noorte osakaal on vähenenud kõikides vaadeldud liikmesriikides (kõige enam on olukord paranenud Hispaanias, Slovakkias, Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis ja Rumeenias). See on kooskõlas liikmesriikide poliitika raskuskeskmega: suurem osa liikmesriike rakendas haridussüsteemist varakult lahkumise valdkonna strateegiaid ja mitmed liikmesriigid saavutasid selle tulemusel strateegias „Euroopa 2020“ nimetatud valdkonna all sätestatud eesmärgi. Sellegipoolest on nimetatud edusammudest hoolimata romade osakaal jätkuvalt koolist väljalangenute seas ebaproportsionaalselt suur, olles üle 24 korra suurem kui elanikkonnas tervikuna.

Veel on edasiminekut näha alushariduses ja lastehoius, kus roma laste osalus kasvas enamikus liikmesriikides (edusammud olid märkimisväärsed Bulgaarias, Kreekas, Hispaanias, Slovakkias ja Ungaris, kuid olukord halvenes Portugalis ja Rumeenias). Seda, et alushariduse olulisust varasemast enam tunnistatakse, on näha valdkonnas rakendatavatest arvukatest meetmetest ja investeeringute kasvust, mida toetavad seadusandlikud muudatused, nagu lasteaiakohustuse kehtestamine (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Soome, Ungari ja Leedu). Siiski on vajalik rahaline eritoetus, et aidata kõige enam puudust kannatavatel perekondadel tulla toime alushariduse kaudsete kuludega (tasud, toit, riietus, transport jms). Koolikohustuse puhul on olukord mõnevõrra paranenud ja enamikus liikmesriikides (v.a Kreekas ja Rumeenias) käib 10 koolikohustusega roma lapsest koolis üle 9.

Kuigi edusammud on olnud kõige suuremad just haridusvaldkonnas, on endiselt lahendamist vajavaid süsteemseid probleeme. Haridusliku segregatsiooni kõrvaldamist ja tegelikest vajadustest hoolimata romade erivajadustega koolidesse paigutamisega lõpparve tegemist on prioriteetidena esile tõstetud ELi raamistikus, nõukogu 2013. aasta soovituses, rassilise võrdõiguslikkuse direktiivis ja Euroopa poolaasta raames. Jätkuvast ja kohati süvenevast segregatsioonist annab tunnistust asjaolu, et üks kuni kaks kolmandikku roma lastest käib koolides, kus õpilased on enamjaolt või üksnes romad (Slovakkia, Ungari, Bulgaaria: 60 % või rohkem; Kreeka, Horvaatia, Hispaania, Tšehhi Vabariik, Rumeenia: 29–48 %) 19 . Elukohast tulenev segregatsioon selgitab seda vaid osaliselt. Kuigi järjest enam liikmesriike investeerib kaasavate õpetamis- ja õppimismeetodite edendamisse, on mitmes enim puudutatud riigis segregatsiooni vähendamise meetmed puudulikud ja esinenud on isegi seda, et ELi raha on kasutatud segregatsiooni soodustavate asutuste jaoks. Endiselt ei tunnistata kõikjal, et integreeritud koolid ja segaklassid on romade ja muude rahvuste jaoks vastastikku kasulikud. Liiga vähe tähelepanu pööratakse muudele põhivaldkondadele, mis on tööalase konkurentsivõime parandamiseks möödapääsmatud, nagu teist võimalust pakkuv haridus ja oskuste arendamine kooskõlas tööturu vajadustega.

Hariduse valdkonnas saavutatud edusammude seas nimetasid romade riiklikud kontaktpunktid järgimist:

üseadusandlik reform;

ükaasavad struktuurid;

üromade osaluse suurendamine (eriti alushariduses, kuid ka kohustuslikus ja kutsehariduses);

ümitmekultuursete pädevuste parandamine;

üroma õpilaste ja õpetajate toetamine;

ülapse vanematega kontakti loomine.

Veel lahendamist vajavate probleemide seas nimetati järgmist:

ûparanenud olukorrast hoolimata endiselt kõrge haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaal;

ûromade tulemuslikult teise taseme ja kolmanda taseme hariduse juurde suunamise keerukus;

ûpuudujäägid keeleoskuses ja

ûdiskrimineerimine.

3.1.2.    Tööhõive

Hariduses tehtud edusammud ei kajastu veel konkreetselt tööhõives. Kuigi romade tööhõive määrad on mõnes liikmesriigis (Portugal ja Ungari) kasvanud, on ka riike, kus muutused on olnud vaevumärgatavad või on isegi näha taandarengut. Noorte romade seas on NEET-noorte osakaal endiselt murettekitav ja on mitmes liikmesriigis lausa kasvanud (Hispaanias, Horvaatias, Bulgaarias, Slovakkias, Rumeenias, Tšehhi Vabariigis ja Ungaris 51–77 %; Portugal on ainus riik, kus osakaal on märgatavalt vähenenud). Soovitud edu puudumise üks põhjus võib olla, et meetmete keskmes on olnud pakkumise pool, st tööalane konkurentsivõime (kutsekoolituse, elukestva õppe jms kaudu), ja nõudluse poolel esinevate takistusega ei ole piisavalt tegeletud, nt diskrimineerimise järelevalve ja diskrimineerimise vastu võitlemise teel. Ka võiks üldiste meetmete puhul enam romadega arvestada. Piisavalt ei ole tegeletud roma naiste ja meeste suure tööhõivealase lõhega (suurim Kreekas, Rumeenias, Portugalis ja Ungaris) 20 . Uurida tuleks veel erasektori potentsiaali kasutamise võimalusi ja seda, kuidas motiveerida tööandjaid värbama romasid (kes moodustavad mitmes liikmesriigis märkimisväärse ja järjest suurema osa tööealisest elanikkonnast), tegeledes selleks näiteks noortegarantii raames romadega veel eraldi ning võttes riigihangetes rohkem arvesse sotsiaalseid kaalutlusi.

Viimasel ajal on mitmes kõige enam puudutatud liikmesriigis tööhõive määrad tõusuteel. Majanduskasvu taastumisega tekib ammu oodatud võimalus romade (taas) tööturule sisenemiseks, kuid selleks peavad liikmesriigid kohaldama arukat ja tulemuslikke stiimuleid pakkuvat poliitikat. Kui tööturule sisenedes on palgad väga madalad, võivad aktiveerimise meetmetega sidumata sotsiaalhüvitised olla töötuslõksuks.

Romade riiklike kontaktpunktide kohaselt on edu saavutamiseks otsustav, et

üromadega tegeldaks üldiste tööhõiveteenuste kaudu, nt pakkudes individuaalset tuge või kaasates kontakti saamiseks romadest töötajaid kohapeal/tööhõiveametnikena.

Probleemidest rääkides osutavad romade riiklikud kontaktpunktid järgmistele asjaoludele:

ûoskuste ja pädevuste vähesus;

ûdiskrimineerimine;

ûvajadus selgitada tööandjatele kui oluline on mitmekesisusega arvestamine ja diskrimineerimise vastane tegevus;

ûmeetmeid tuleks paremini suunata, et jõuda roma naisteni.

3.1.3.    Tervishoid

Tervishoiuvaldkonnas tuleb endiselt lahendada elementaarse sotsiaalkindlustuskaitsega seotud probleeme, sest see ei ole oluliselt paranenud just kõige enam puudutatud riikides, kus ligikaudu pooltel roma kogukonna liikmetel endiselt ei ole esmast ravikindlustust (Bulgaaria ja Rumeenia, kuid 30protsendipunktine paranemine Kreekas). Seda hoolimata sellest, et on võetud meetmeid, millega sooviti eelkõige kaotada tõkked romade juurdepääsul tervishoiusüsteemile, sh tihti isikutunnistuste puudumisest tingitud tõkked. Romade endi hinnangul on nende tervislik seisund üldjoontes paranenud (kõige enam Rumeenias, Bulgaarias, Ungaris, Portugalis ja Kreekas), osutades positiivsele mõjule, mida on evinud varasemad tervishoiumeetmed, nagu terviseteadlikkuse, vaktsineerimisele, ennetavale arstlikule tervisekontrollile, sünnituseelsele ja -järgsele hooldusele, pereplaneerimisteenusele juurdepääsu meetmed. Tervise paranemise tajumine võib olla ka seotud asjaoluga, et enamikus riikides kannatab järjest vähem romasid regulaarselt nälga. Avalike teenuste osutamine ja roma naistele suunatud meetmete kasutamine on olnud kõige edukam tervishoiuvaldkonnas, kuid tervishoiureformides ei ole tavaliselt romade erivajadustega arvestatud.

Neid järeldusi kinnitavad ka romade riiklikud kontaktpunktid, kes loetlevad saavutatud edusammude seas järgmist:

üterviseteadlikkus;

ütervisekampaaniad;

ükeskendumine ennetamisele;

ütervisealase teabe tõlgendamise oskus;

üromadest tervishoiunõustajad;

ükodanike osalemine ning

üerinevate sidusrühmade sektoriülene koostöö.

Nimetati muu hulgas järgmiseid probleeme:

ûtervisekindlustuse puudumine ja perearstide vähesus piirkondades, kus romad peamiselt elavad;

ûtervishoiuteenuste vähene kasutamine;

ûvaimse ja füüsilise tervise probleemid;

ûteismeliste rasedused ning

ûvajadus suuremal arvul romadest tervishoiutöötajate järele.

3.1.4.    Eluase

Eluasemevaldkonnas on romade juurdepääs põhimugavustele veidi paranenud ja ilma kraaniveeta, tualettruumita, duširuumita või vannitoata majapidamistes elavate romade arv on mitmes liikmesriigis langenud (eriti Bulgaarias, Rumeenias, Slovakkias ja Tšehhi Vabariigis). Samuti on veidi paranenud juurdepääs elektriga varustamisele, mille määr on enamikus liikmesriigis üle 90 % (v.a Portugalis ja Kreekas). Siiski on romad mitmetes liikmesriikides (Tšehhi Vabariik, Hispaania, Itaalia ja Portugal) pidanud järjest enam silmitsi seisma eluasemele juurdepääsuga seotud diskrimineerimisega. NRISides keskendusid liikmesriigid mittediskrimineeriva sotsiaalmajutusele juurdepääsu edendamisele ja mitmed liikmesriigid võtsid lisaks vastu segregatsiooni vähendamise meetmeid. Siiski leidub enim puudutatud riikide seas neid, kes ei ole teatanud segregatsiooni vähendamise meetmete võtmisest, ning neid, kes ei ole mittediskrimineerivat sotsiaalmajutusele juurdepääsu üldse käsitlenud. Mõlemad valdkonnad on edasiste jõuliste meetmete võtmise seisukohast ülimalt olulised ja võimalik, et selliseid meetmeid rahastataks kooskõlas komisjoni suunistega segregatsiooni vähendamise kohta ELi vahenditest. See on eriti oluline mitmes liikmesriigis tihti esinevate väljatõstmiste kontekstis.

Romade riiklikud kontaktpunktid nimetasid saavutuste (mis on tavapäraselt edasise muutuse eeldused) seas järgmist:

ütõrjutud kogukondadele 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskavade kaudu eluaseme eraldamine;

üuuringud eluasemega seotud olukorra kohta ning

üeluasemeid käsitlevad uued tegevuskavad või strateegilised dokumendid.

Probleemidest rääkides osutati järgmistele asjaoludele:

ûsotsiaalpindade vähesus ja halb kvaliteet;

ûeluasemeturul toimuv diskrimineerimine ning

ûsegregatsioon ja getostumine.

3.2.    ELi rahaliste vahendite kasutamine

Liikmesriigid on ajavahemikuks 2014–2020 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames ette näinud kokku 42,3 miljardit eurot sotsiaalse kaasamise edendamiseks ning vaesuse ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks, võimaldades meetmeid, mille kaudu tegeleda sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate inimestega (sh romadega):

·21,2 miljardit eurot Euroopa Sotsiaalfondist, st 25,6 % Euroopa Sotsiaalfondi kogueelarvest ehk palju rohkem kui määruses miinimumina nõutud 20 %;

·11,9 miljardit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist ja

·9,2 miljardit eurot Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

12 liikmesriiki eraldasid konkreetselt romadele suunatud prioriteedi jaoks 1,5 miljardit eurot (st 3,5 % kõikidest sotsiaalse kaasamise jaoks eraldatud vahenditest). Lisaks eraldasid 11 liikmesriiki kokku 447 miljonit eurot diskrimineerimise vastu võitlemiseks.

Investeerimisprioriteet	Investeerimisprioriteedi valinud liikmesriigid	Eraldatud rahalised vahendid
Tõrjutud kogukondade (nagu romad) sotsiaal-majanduslik integreerimine	Austria, Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Hispaania, Prantsusmaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Poola, Rumeenia, Slovakkia	1,5 miljardit eurot Suurem osa rahalistest vahenditest (1,2 miljardit eurot) on koondunud Bulgaariasse, Tšehhi Vabariiki, Ungarisse ja Rumeeniasse.
Igasuguse diskrimineerimise tõkestamine ja võrdsete võimaluste edendamine	Belgia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Kreeka, Iirimaa, Poola, Portugal, Slovakkia	447 miljonit eurot

Muude asjakohaste sotsiaalse kaasamise prioriteetide seas võib nimetada aktiivset kaasamist, juurdepääsu teenustele, mis on taskukohased, jätkusuutlikud ja kvaliteetsed, ning tervishoiu- ja sotsiaaltaristut. Romasid saab toetada ka hariduse eesmärgi raames (nt alushariduse ja algkoolide kontekstis) ja tööhõive eesmärgi raames (kui asjaomaste prioriteetide seas on tööhõivele juurdepääs ja sotsiaalne ettevõtlus). Mitmed liikmesriigid toetuvad intergratsioonimeetmete rakendamisel peamiselt ELi vahenditele ega tee riiklike investeeringuid ning ei taga piisavat järelevalvet ja aruandlust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud meetmete mõju üle.

3.3.    Võitlus diskrimineerimise vastu

Liikmesriigid on kehtestanud õigusraamistikud diskrimineerimise, vihakõne ja vihakuriteo keelamiseks, kuid romade suhtes on ELi õiguse kohaldamise tagamisel endiselt suuri probleeme. Kokkuvõttes ei ole olukord aastate jooksul paranenud. Romasid mõjutav diskrimineerimine ja rassism on kõigis põhipiirkondades endiselt väga levinud. Vihakõne ja vihakuriteod mõjutavad romade kogukondi ka praegu.

Soovitud edu puudumist võib selgitada mitme püsiva probleemiga, sh:

ûmittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise tagamise poliitilise tahte puudumine riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

ûhaldustavad, millega võib kaasneda diskrimineerimine või segregatsiooni soodustamine;

ûandmete puudumine;

ûvähene teatamisaktiivsus;

ûkohtupraktika vähesus ja

ûdiskrimineerimise ja vihakuriteo ohvriks langenud romade ebapiisav kaitse.

Soovitud edu pole küll saavutatud, aga tunnustada tuleks siiski mitmeid positiivseid muutusi:

üselliste uute õigusaktide ja/või õigusaktides oluliste paranduste vastuvõtmine, millel on romadele otsene mõju, eriti hariduse valdkonnas (Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Kreeka, Ungari, Rumeenia ja Slovakkia);

üsuurem koostöö ja suhtlus olulisimate osaliste (näiteks romade riiklikud kontaktpunktid, võrdõiguslikkust edendavad asutused, õiguspraktikud, ametnikud, politseinikud, teenuseosutajad (sh õpetajad)), omavalitsuste ja roma kogukonna liikmete vahel;

üriiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste jõupingutused romadest ohvrite toetamisel;

üennetustöö, teadlikkuse parandamine, diskrimineerimisvastaste standardite ja romade olukorda (sh romade võimalik haavatavus seoses inimkaubandusega) tutvustavad teavituskampaaniad, vihakuritegude, vihakõne ja negatiivsete stereotüüpide vastu võitlemise parimate tavade edendamine ning

üdiskrimineerimist käsitleva siseriikliku kohtupraktika järgimise tagamine (kuigi paljudes liikmesriikides ei järgne romade diskrimineerimist tunnistavatele kohtulahenditele ja -otsustele vajalikke meetmeid).

Komisjon toetab liikmesriikide pingutusi mitmel viisil, sh panustades riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste mõju suurendamisse ja võrdõiguslikkust käsitlevate andmete kogumise edendamisse.

3.4.    Kõikide riikliku tasandi sidusrühmade osalus

Komisjoni juhatusel on liikmesriigid hakanud looma oma strateegiate edukaks rakendamiseks hädavajalikke struktuurilisi eeltingimusi, sh koostöö ja koordineerimine asjaomaste sidusrühmadega. Liikmesriigid tegid algust sisepoliitika koordineerimisse, strateegilisse planeerimisse ja sidusrühmadega peetavasse dialoogi investeerimisega. Liikmesriigid lõid oma haldusstruktuuris romade riiklikud kontaktpunktid, mille kaudu edaspidi romadega seotud poliitikat koordineerida. Romade riiklikud kontaktpunktid on koordineerimisel järjest aktiivsemad ning panustavad nii poliitikakujundamisse kui ka riiklike ja ELi vahendite kasutamisse. Inim- ja finantsressursside suurendamine aitaks kontaktpunktidel oma ülesandeid tulemuslikumalt täita.

Enamik liikmesriike on loonud romade kaasamise tegevuse koordineerimise mehhanismi. Dialoogistruktuurid on tänu romade kaasamise riiklike platvormide arendamiseks antud ELi rahalisele toele märkimisväärselt paranenud. Praeguse seisuga on 15 liikmesriiki seda võimalust kasutanud ja töötanud välja riigi tasandil toimuvad konsultatsiooniprotsessid, mida korraldavad ja haldavad romade riiklikud kontaktpunktid. Siiski on veel lahendamist vajavaid probleeme, näiteks suutlikkuse ebapiisavus ja jätkusuutlikku rahastamise puudumine, asjaolu, et kodanikuühiskonna osalus ei ole piisavalt läbipaistev ega kaasav, ning kohalike asutuste piiratud haldussuutlikkus rakendada jätkusuutlikke integreeritud meetmeid.

Roma noori võiks senisest enam julgustada aktiivselt osalema neid otseselt mõjutava poliitika kujundamisel. Kuigi roma laste ja naiste olukorda püütakse enamikus liikmesriikides parandada peavoolupoliitika kaudu, on vaja ka suunatud sekkumisi.

4.    Sidusrühma hinnang saavutustele ja probleemidele

Komisjon kutsus Euroopa ja riiklike VVOsid, rahvusvahelisi organisatsioone, eksperte ja romade riiklikke kontaktpunkte üles hindama ELi raamistiku peamisi tugevusi ja nõrkusi, võimalikke viise selle parandamiseks ning seda, mis peaksid olema edasised prioriteedid. Laekunud vastuste analüüsimine näitas Euroopa ja riikliku tasandi saavutuste, probleemide ja prioriteetide suhtes valitsevat suurt üksmeelt, millest võib järeldada, et sidusrühmad peavad väärtuslikuks seniseid samme, kuid soovivad probleemide lahendamisel veel reforme ja suuremat edasiminekut.

4.1.    Saavutused

Enamik vastajaid jagasid arvamust, et ELi raamistiku põhisaavutus on romade kaasamise kui prioriteedi lülitamine Euroopa ja riiklikesse poliitilistesse tegevuskavadesse, luues poliitilise kohustuse konkreetsete, ulatuslike ja pikaajaliste integreeritud meetmete võtmiseks. Sidusrühmad leidsid laias laastus, et komisjoni iga-aastane seire ja aruandlus, liikmesriikidele esitatavad poliitikasuunised, andmete kogumine ja liikmesriikidele hiljuti kehtestatud aruandekohustus on ühtviisi olulised, et teema poliitikas päevakorrast ei kaoks ning poliitikat saaks senisest enam kujundada teadmus- ja tõenduspõhiselt.

Lisaks märgitakse tunnustavalt Euroopa õigus-, poliitika- ja rahastamisvahendite kasutuselevõttu. Sidusrühmad peavad väga oluliseks, et komisjon on võtnud kohustuse diskrimineerimise keelamise täitmist tagada ja soovib peavoolupoliitika raames ellu viia kaasavaid reforme (Euroopa poolaasta raames esitatavate riigipõhiste soovituste kaudu). ELi rahastamise vastavusse viimist 2014.–2020. aasta poliitikaprioriteetidega peetakse veelgi olulisemaks. Kõige enam tunnustatakse konkreetselt romasid käsitlevat uut investeerimisprioriteeti, seonduvat eeltingimuste mehhanismi ja Euroopa käitumisjuhendist tulenevat partnerlusmudelit.

Tunnustatakse Euroopa ja riiklike koordineerimise struktuuride arendamist, romade osalemise ja sidusrühmade vahelise koostöö foorumite loomist. Plussina nähakse romade riiklike kontaktpunktide määramist NRISide arendamist, sektoriülest rakendamist ja seiret koordineerima ning kontaktpunktide järjest suuremat osalemist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja peavoolupoliitika kasutamise kavandamises. Veel nimetatakse tugevuste seas 2009. aastal romade kaasamise Euroopa platvormi ja 2015. aastal riiklikke platvormide loomist ning võrdõiguslikkust edendavate asutuste olulisust diskrimineerimise vastu võitlemisel.

Lisaks pälvib tunnustust asjaolu, et ELi raamistikku on ilmnevate prioriteetide ja puudujääkidega arvestamiseks aja jooksul kohandatud. Eelkõige võib esile tõsta romavastasuse tunnistamise suurenemist ELi tasandil ja nõukogu soovitust raamistikku uute valdkondade hõlmamisega laiendada.

Romade riiklikud kontaktpunktid rõhutavad NRISidega seotud konkreetseid saavutusi silmas pidades edusamme rakendamise horisontaalsete ja struktuuriliste eeltingimuste loomisel:

üromasid käsitlevate integratsioonistrateegiate läbivaatamine;

üromade kaasamisega arvestamine muudes valdkondades;

ükohalike tegevuskavade koostamine;

ükohalike asutuse suurem aktiivsus;

üteadmiste kogumine (uuringud, suunised, koolitus);

üroma vähemuse, keele, kultuuri ja ajaloo tunnustamine;

ükoordineerimisstruktuuride arendamine;

üromade osalus ja

üseadusandlik reform.

Palju harvemini osutatakse konkreetsetele näidetele, mille puhul võib tõdeda romade olukorra paranemist.

4.2.    Probleemid ja prioriteedid

Kõige ulatuslikum probleem ja prioriteet tuleneb asjaolust, et ELi raamistiku mõju romade olukorra parandamisel on endiselt piiratud. See on tihti seotud väliste teguritega, nagu majanduskriis või muret tekitava kiirusega leviv ksenofoobia ja natsionalistlikud populistlikud poliitilised liikumised. Muude esile tõstetud tegurite seas võib nimetada kohalikul tasandil ebapiisavat tahet ja suutlikkust integratsioonimeetmeid rakendada ning rahastamisele juurdepääsu puudumist.

Tajutud probleemid näitavad taas peamiste poliitikavaldkondade olulisust. Enamik sidusrühmi rõhutab haridust (eriti alusharidust ja segregatsiooni vähendamist) ja eluaset (eriti sunniviisilisi väljatõstmisi ja ruumilist segregatsiooni). Siiski nimetatakse ka tööalase konkurentsivõime paranemise jätkuna töö leidmist ja elementaarsetele tervishoiuteenustele juurdepääsu tagamist. Paljud kodanikuühiskonna esindajad usuvad, et ELi raamistikule tuleks kasuks suurem keskendumine diskrimineerimisega võitlemisele, eriti võitlemisele romavastasusega kui romade tõrjutuse algpõhjusega.

Muud probleemid ja prioriteedid langevad suures osas kokku saavutustega. Sidusrühmad osutavad poliitilise tahte vähenemisele, kuna uued prioriteedid, nagu pagulaskriis, juhivad liikmesriikide tähelepanu romade kaasamiselt kõrvale. Liikmesriikide aruandluse suhtes soovitakse suuremat läbipaistvust, edasiarendamist ja kodanikuühiskonna suuremat seires osalemist, mis peaks hõlbustama ka vastastikkust õppimist. Kutsutakse üles pöörama enam tähelepanu diskrimineerimise vastasele võitlusele, nt algatades rohkem rikkumismenetlusi ja kehtestades nõudeid mittetäitvate liikmesriikide suhtes sanktsioone. Kahetsust väljendati selle üle, et ELi raamistiku ja strateegia „Euroopa 2020“ raames romade kohta komisjoni koostatud suunatud ja üldpoliitiliste suuniste täitmist ei saa nõuda. Korduvalt jäi kõlama arvamus, et romasid tuleks Euroopa ja riiklikes programmides eraldi käsitleda, näiteks noortegarantii ja programmi „Erasmus+“ raames. Paljud osutavad sellele, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks on lisavõimalusi, ning leiavad, et tuleks ette näha VVOde ja kohalike asutuste otsene juurdepääs rahastusele, tõhusam eeltingimuste täitmise tagamine, sanktsioonid partnerlusmudeli eiramise korral, parem seire (komisjoni ja romade endi suurema aktiivsuse kaudu) ja meetmed fondide ebatõhusa kasutamise (nt koolitusprogrammid, mille tulemusel tööd ei leita) või väärkasutamise (nt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest segregeeritud asutuste rahastamine) ärahoidmiseks, sh läbipaistva kaebuste mehhanismi kaudu.

Koordineerimisstruktuuride puhul on muu hulgas vaja veel tegeleda romade riiklike kontaktpunktide järjest täienevate, kuid endiselt ebapiisavate volituste, suutlikkuse ja ressurssidega, romade osaluse ebapiisavusega ning vajadusega tagada läbipaistvam ja kaasavam osalemine, kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamine ja rahastamisele juurdepääs. Mitmed sidusrühmad kutsuvad üles romade riiklikele platvormidele edasist ja paindlikumat tuge pakkuma, rohkem liikmesriike hõlmama ja riikidevahelist koostööd võimaldama. Samuti võiks romade kaasamise riiklikud ja Euroopa platvormid oma tööd enam omavahel koordineerida. ELi raamistiku ja NRISide suunitluse suhtes kritiseerisid mõned vastajad keskendumist tõrjutud romadele ning soovitasid investeerimisel ja võimestamisel võtta suund roma noortele, naistele ja lastele, samuti soovitati rohkem tegeleda romade ELi-sisese liikuvusega.

5.    Romade kaasamine laienemisprotsessi

ELi raamistikus on sätestatud, et romade integreerimise eesmärgid kehtivad ka laienemisprotsessis osalevate riikide suhtes. Komisjon arvas romade integratsiooni olulise prioriteedina ka laienemisstrateegiasse. 

Kuigi romade kaasamine on alates 2011. aastast olnud laienemispiirkonnas poliitilise tegevuskava järgi prioriteet, ei ole kohapeal eriti midagi muutunud. Enamik romasid kannatab endiselt mitmedimensioonilise sotsiaalse tõrjutuse all, eriti hariduse, tööhõive, tervishoiu ja eluaseme valdkonnas. Pärast Balkani sõdu riigisiseseks põgenikeks muutunud romade integreerimisel esinevaid probleeme ei ole veel täiel määral käsitletud ning nüüd süvendab mitmes riigis probleeme tagasipöördujatega tegelemise vajadus. Enamikus riikides on romasid, kellele põhjustab isikutunnistus puudumine endiselt suuri probleeme.

Komisjoni poliitika laienemispiirkonnas romade integreerimise edendamiseks on hõlmanud järgmist:

·kõikide riikide toetamine romade integreerimise strateegia ja tegevuskava väljatöötamisel ning nende rakendamise seire;

·koostöö iga Lääne-Balkani riigi valitsusega, et korraldada avaliku sektori asutuste, kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonide osalusel romade integratsiooni teemal iga kahe aasta tagant seminar. Seminaril vastu võetud järelduste rakendamist jälgitakse igal aastal vastavates assotsieerimislepingu kohastes allkomiteedes;

·romade integratsiooni käsitlemine laienemisprotsessi põhiküsimusena, määrates kindlaks romadega seotud konkreetsed vahe-eesmärgid peamistes poliitikaküsimustes, nagu viisanõude kaotamise tegevuskava ja 23. peatüki läbirääkimised (kohtusüsteem ja põhiõigused) ning

·romade kaasamise ELi rahastamise (2007.–2013. aasta ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA I) raames) kasutuselevõtmisel eraldas komisjon märkimisväärse summa romade kaasamiseks ja tellis sõltumatu uuringu selle kohta, kuidas tulevikus võiks rahastamist parandada. Komisjon kavatseb IPA II (2014–2020) raames romade kaasamise rahastamist suurendada ja seda paremini suunata, parandades selleks koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Alates 2016. aastast on kõikidel laienemisprotsessis osalevatel riikidel NRIS ja tegevuskavad ning nad on loonud romade riiklike kontaktpunktide ja romade kaasamise riiklike platvormide struktuurid. Komisjon on kindalt otsustanud ka edaspidi romade kaasamise sidusrühmi toetada, eelkõige kodanikuühiskonna osalemist soodustades ja koostöös teiste rahastajatega ning paremate seirevahendite abil.

6.    Järeldused

Käesolevas hindamises leidis kinnitust ELi raamistiku lisaväärtus, ELi romade integreerimise eesmärkide asjakohasus ning vajadus ka edaspidi ühendada suunatud ja üldised lahendused, toetudes seejuures erimeetmetele, mis aitaksid kõrvaldada tõkkeid, mis takistavad romade tulemuslikku võrdset juurdepääsu avalikust peavoolupoliitikast tulenevatele õigustele ja teenustele. Sidusrühmadega konsulteerides leidis kinnitust, et sidusrühmad tunnustavad tõhustatud ELi raamistikuga Euroopa tasandil võetud kohustusi ja peavad seda ka edaspidi vajalikuks. See kehtib ka laienemisprotsessis osalevate riikide puhul.

Komisjon reageerib nõukogu üleskutsele esitada alates aastast 2020 kohaldatav romade kaasamise ELi strateegia raamistik ning ei piirdu käesoleva hinnangu koostamiseks nõutuga, vaid algatab NRISide ELi raamistiku tulemuslikkuse, tõhususe, sidususe, asjakohasuse ja lisaväärtuse analüüsimiseks täieliku ja põhjaliku hindamise, hõlmates kõik romade integreerimise Euroopa ja riiklike lahenduste peamised aspektid, sh alates 2011. aastal ELi raamistiku algatamisest kasutusele võetud ja omavahel vastavusse viidud poliitika-, õigus- ja rahastamisvahendid. Hindamise käigus analüüsitakse lähemalt ELi raamistiku edasiarendamise viise ning aidatakse kaasa pärast 2020. aastat kasutatavate suunatud ja üldiste ELi poliitika-, õigus- ja rahastamisvahendite kavandamisele.

Selle ülevaate tulemused lubavad esile tõsta järgmised järeldused, millest lähtuda ELi raamistiku rakendamise tugevdamise prioriteetide seadmisel:

Romavastasus ei piirdu üksnes diskrimineerimise legaaldefinitsioonis sätestatuga. Seda võib käsitleda eraldi temaatilise valdkonnana, mis eeldab erimeetmeid, nt teadlikkuse parandamine, romade kaasamise vastastikusest kasust teavitamine ja rahvusrühmi ühendava kogukonna loomine. Romavastasusega võitlemine peaks hõlmama meetmeid romade suhtes eelarvamustest motiveeritud vihakuritegude ja vihakõne ärahoidmiseks ja neile reageerimiseks. Samas võib seda lugeda ka horisontaalseks prioriteediks, millega tegeleda näitajate abil või kõikides peamistes poliitikavaldkondades romade osalemist edendades. Kodanikuühiskonna seire projekti ja komisjoni abil liikmesriikide peamiste sidusrühmade vahel korraldatava vastastikuse õppimise puhul on valdkonnas tegevuse elluviimisel veel kasutamata potentsiaali. Romavastasusega ja stereotüüpidega võitlemiseks ühiskonna enamikuga kontakti loomine on poliitilise tahte loomise ja romade kaasamiseks algatatud sekkumise edukuse eeltingimus.

Selleks et tagada diskrimineerimisvastaste ja sotsiaalse kaasamise lahenduste parim koostoime, võiks rahvusvahelistest inimõigusmehhanismidest tulenev aruandlus olla süsteemselt paremini seotud ELi raamistiku raames diskrimineerimise ja romavastasuse seirega, tehes selleks tihedamat koostööd selliste organisatsioonidega nagu Euroopa Nõukogu, ÜRO ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Oodatud on Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti jätkuv töö, et integreerida inimõigustel põhinevad näitajad aruandlusraamistikku ning koostada diskrimineerimise ja romavastasusega võitlemise raamistiku igas valdkonnas põhjalikumaid analüüse.

Romade osalemise edendamiseks tuleks veelgi võimestada konkreetseid rühmi, kes saavad romade integratsiooni aktiivselt mõjutada. See hõlmab roma noortele, naistele ja lastele suunatud poliitikameetmete puhul integreeritud kasutustsükli rakendamist ning nende osaluse parandamist neid mõjutavate poliitikaprotsesside ja -otsuste kõikides etappides.

Nii Euroopa kui ka riikliku tasandi koostöö foorumid tuleks alles jätta ning muuta läbipaistvamaks ja kaasavamaks. Rohkem liikmesriike peaks looma romade riiklikud platvormid, sh paindlikuma toe ja tihedama seotuse Euroopa platvormiga. Rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise kõrgetasemelise ELi töörühma töö alusel konkreetsete jätkumeetmete võtmisega saaks kaasa aidata romade vastu suunatud vihakõne ja vihakuritegude suhtes riiklikul tasandil paremini reageerimisele.

Romade integratsiooniks vajalikku poliitilist tahet ja vastutust saaks suurendada läbipaistvama riikliku aruandlusega, kodanikuühiskonna aktiivsema osalemisega seires ja aruandluses ning romade integratsiooni poliitikakogemustest õppimise vahendi arendamisega tõenduspõhise poliitika kujundamiseks ja vastastikkuse õppimise toetamiseks.

Otsest ELi rahastamist, sh õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi raames, saaks kasutada kohaliku kodanikuühiskonna võimestamiseks ja suutlikkuse suurendamiseks, parandades vahenditele juurdepääsu, rakendamise kvaliteeti ja sõltumatut seiret.

ELi romade integreerimise eesmärgid peamistes poliitikavaldkondades – hariduse, tööhõive, tervishoiu ja eluaseme valdkonnas – on küll edaspidigi asjakohased, kuid roma kogukondade olukorra parandamise kiirendamiseks tuleks valida piiratud arv kriitilisi valdkondi ja vahe-eesmärke, millele keskendudes saaks suunatud ja üldiseid poliitika-, õigus- ja rahastamisvahendeid koos kasutada ning kooskõlastatult seirata. Igas valdkonnas valitud kaasavate reformide ja peamiste sekkumiste jaoks piiratud arvu konkreetsete näitajate abil kvantifitseeritavate riiklike vahe-eesmärkide kindlaks määramine võib aidata meetmeid paremini suunata ja suuremat mõju saavutada.

Tähelepanu koondamisel ning silmnähtavate tulemuste saavutamisel võiks abi olla konkreetsetes valdkondades peavoolupoliitika kaasavate reformide paremast kooskõlastamisest nii romade integreerimise NRISi kohaste prioriteetidega kui ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele juurdepääsuga ning samal ajal eeltingimuste ja partnerlusmudelite järjekindlamast kasutamisest.

(1)

     Kooskõlas Euroopa institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide terminoloogiaga hõlmatakse käesolevas dokumendis terminiga „roma“ mitmed erinevad rühmad (nt romad, sintid, kaaled, mustlased, romanišid, bojašid, aškalid, egiptlased, jenišid, domid, lomid, abdalid), sh rändurid, eiramata seejuures nende rühmade eripärasid.

(2)

      2010/2276(INI) .

(3)

     COM(2011) 133.

(4)

     EUCO 23/11, EPSCO 106665/11. Kooskõlas nõukogu järeldustega kutsuti kõiki liikmesriike üles „koostama, ajakohastama või arendama [...] romade kaasamist käsitlevaid riiklikke strateegiaid või oma üldise sotsiaalse kaasatuse poliitika raames võetavaid integreeritud poliitikameetmeid“. 2012. aastaks olid kõik liikmesriigid peale Malta esitanud strateegiad või integreeritud poliitikameetmed. Terminitega „NRIS“ ja „strateegia“ on ühtlasi hõlmatud kõik integreeritud poliitikameetmed.

(5)

     ELT C 378

(6)

     14294/16

(7)

     2000/43/EÜ, 2008/913/JSK

(8)

     Tšehhi Vabariik, Ungari, Slovakkia

(9)

      2015/2615(RSP) .

(10)

      www.antigypsyism.eu

(11)

     Dokumendi Inimkaubanduse kaotamist käsitlev ELi strateegia aastateks 2012–2016 (COM(2012) 286 final) vastuvõtmise olulised tulemused on näiteks 2015. aasta uuring inimkaubandusest eriti ohustatud rühmade kohta ja Aruanne inimkaubandusevastases võitluses tehtud edusammude kohta (COM(2016) 267 final ja SWD(2016) 159 final). 

(12)

     Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Ungari, Rumeenia, Slovakkia

(13)

Samas – suunitlus otsustakse valikuetapis, eelistades projekte, millega lahendada tõrjutud rühmade probleeme maapiirkondades ning seda peamiselt 7. („põhiteenused ja külauuendus maapiirkondades“) ja 19. meetme („kogukonna juhitud kohalik areng“) raames.

(14)

     Eriaruanne 14/2016

(15)

     2011/C 191/01

(16)

 17.3.2015, ELi haridusministrite mitteametlik kohtumine

(17)

     Romade tervist käsitlev aruanne (2014)

(18)

     Põhineb Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2011. aasta romade katseuuringul ja 2016. aasta ELi vähemuste ja diskrimineerimise uuringul (EUMIDIS II), vt komisjoni talituste töödokument lisas.

(19)

     EUMIDIS II (mõned järeldused).

(20)

     Samas.