[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 11.3.2008

KOM(2008) 134 lõplik

2008/0055 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

millega muudetakse direktiivi 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Laiaulatuslike naftareostusõnnetuste tagajärjel ning muretsedes saasteainete liiga sagedaste ebaseaduslike heidete pärast merel olevatelt laevadelt esitas komisjon 2003. aastal Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 80 lõikel 2 põhineva ettepaneku direktiivi kohta, „mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning sanktsioonide, sealhulgas kriminaalsanktsioonide sätestamist merereostusega seotud rikkumiste korral”, ning Euroopa Liidu lepingu artiklitel 29, 31 ja artikli 34 lõike 2 punktil b põhineva ettepaneku raamotsuse kohta, „millega tugevdatakse kriminaalõiguslikku raamistikku laevade põhjustatud merereostuse vastase õiguse jõustamiseks”. Direktiivi ettepanekus sätestati, et laevade põhjustatud merereostust tuleks pidada kriminaalkuriteoks ja selle eest tuleks karistada kriminaalkorras. Raamotsuse ettepaneku peamiseks eesmärgiks oli kriminaalkaristuste taseme ühtlustamine.

Nimetatud kahe meetme näol tegi komisjon ettepaneku, et karistuste liiki (kriminaalõiguslik) ja tüüpi (vabadusekaotuslik või rahaline) käsitlevad sätted tuleks esitada ühenduse õigusaktis ning kriminaalkaristuste taset käsitlevad sätted valitsustevahelises õigusaktis. Ettepanekuid käsitlevate läbirääkimiste ajal kujutas kriminaalõiguslike küsimuste jaotumine esimese ja kolmanda samba vahel endast Euroopa Liidu institutsioonide vahelist vastuolulist küsimust. Lõpuks võeti kaks õigusakti 2005. aastal vastu järgmisel kujul:

Direktiivis 2005/35/EÜ (mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest) sätestatakse rikkumiste täpne määratlus koos ettekirjutusega, et rikkumiste eest karistatakse „tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega, mille hulka võivad kuuluda ka kriminaal- või halduskaristused”. Kriminaalkaristuste liiki, tüüpi ja taset käsitlevad sätted esitati paralleelselt raamotsuses 2005/667/JSK.

Pärast 13. septembri 2005. aasta otsust kohtuasjas C-176/03, milles Euroopa Kohus otsustas, et teatud tingimustel võib ühenduse seadusandja kehtestada kriminaalõigusega seotud meetmeid, otsustas komisjon esitada hagi raamotsuse 2005/667/JSK tühistamiseks, asudes seisukohale, et raamotsus oli vastu võetud valel õiguslikul alusel (kohtuasi C-440/05).

Euroopa Kohus tühistas 23. oktoobril 2007 raamotsuse, otsustades, et kriminaalkuriteo määratlust ja karistuste liiki käsitlevad raamotsuse artiklid 2, 3 ja 5 oleks võinud vastu võtta EÜ asutamislepingu artikli 80 lõike 2 alusel ning et eeltoodut arvestades eiras raamotsus ELi lepingu artiklit 47, tungides ühenduse pädevusalale.

Pärast raamotsuse tühistamist Euroopa Kohtu poolt 23. oktoobril 2007 tuleb tekkinud õiguslik vaakum seoses ühtlustatud lähenemisviisiga võimalikele karistustele merereostuse vastases võitluses täita õigel õiguslikul alusel (nimelt EÜ asutamislepingu artikli 80 lõike 2 alusel) vastuvõetud sätetega.

Karistussüsteemi loomise eesmärk on tegeleda nende harvade reostusjuhtudega, mil ettevõtja käitumist saab pidada vastuvõetamatuks ning selle eest peab karistama kriminaalkaristusega. Heatasemelised ettevõtjad võidavad sellisest süsteemist, mis võimaldab tõhusalt karistada väikest osa ettevõtjaid, kes praegu laevandussektori kuvandit määrivad.

Et tagada ühenduse meresõiduohutuse eeskirjade täielik jõustamine, on kavandatavad meetmed vajalikud järgmistel põhjustel:

- Nõukogu raamotsust 2005/667/JSK vastu võttes nõustusid liikmesriigid üksmeelselt, et tahtlikult või kergemeelsuse või tõsise hooletuse tõttu toimepandud laevadega seotud merereostust tuleks pidada kriminaalkuriteoks. Seoses nimetatud raamotsuse tühistamisega Euroopa Kohtu poolt teeb komisjon ettepaneku direktiivi selle sisu muutmata kohandada, inkorporeerides direktiivi eespool nimetatud raamotsuse sätte ning muutes sellega rakendamist tõhusamaks (seoses Euroopa Kohtu rolliga tagada esimese samba alusel vastuvõetud õigusaktide kooskõla ja ühesugune tõlgendamine).

- Direktiivis 2005/35/EÜ sätestatud karistussüsteemiga rakendatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise rahvusvahelist konventsiooni (MARPOLi konventsioon) vaid osaliselt. Et tagada, et karistused oleksid võimalike reostajate „heidutamiseks rikkumise raskusele vastavad”, vastavalt MARPOLi konventsiooni artikli 4 lõikes 4 sätestatule, peab tugevdama karistussüsteemi hoiatavat mõju, saates võimalikele rikkujatele tugeva signaali, millel on palju suurem hoiatav mõju[1]. Lisaks võib liikmesriikidevaheline kriminaaluurimine, süüdistuse esitamine ning õigusalane koostöö olla oluline ning tõhusam haldusmeetmetest.

- Mõned liikmesriigid, eriti rannikuriigid, on hiljuti tugevdanud oma kriminaalkaristussüsteemi. Nende hoolikus ennetuse alal ning kriminaalkohtute määratud karistuste rangus koos nende juhtumitega kaasnenud avaliku tähelepanuga on aidanud oluliselt vähendada ebaseaduslike heidete esinemist. Ülimalt tähtis on sama lähenemisviisi kehtestamine kõikide liikmesriikide poolt, olgu siis tegu lipuriigi, sadamariigi ja/või rannikuriigiga, et vältida Euroopa Ühenduse siseseid turvapaiku õigusrikkumiste toimepanijatele.

Üldine taust

Keskkonnakuriteod on Euroopa Liidu üks põhimuresid. 15.–16. oktoobril 1999 Tamperes kohtunud Euroopa Ülemkogu soovis, et tehtaks jõupingutusi õigusrikkumiste ja karistuste ühiste määratluste vastuvõtmiseks, keskendudes vaid mõnele erakordselt tähtsale valdkonnale, sealhulgas keskkonnakuritegevusele. Tankeri Prestige 2002. aasta novembris aset leidnud uppumise tagajärjel väljendas 12.–13. detsembril 2002 Kopenhaagenis kohtunud Euroopa Ülemkogu Euroopa Liidu kindlat soovi võtta vastu kõik vajalikud meetmed uute katastroofide vältimiseks. Ülemkogu tervitas eriti komisjoni kavatsust uurida vajadust spetsiifiliste uute meetmete järele, sealhulgas vastutuse ja sellega seotud karistustega seonduvate meetmete järele. Nõukogu (justiits- ja siseküsimused) võttis oma 19. detsembri 2002. aasta istungil vastu avalduse, milles kohustuti kaaluma kõiki täiendavaid meetmeid keskkonna, eriti merede kaitsmiseks reostuse eest kriminaalõiguse kaudu.

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Ettepanek põhineb direktiivil 2005/35/EÜ ning võtab üle märkimisväärse osa tühistatud raamotsuse 2005/667/JSK sisust.

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Direktiivi ettepanekus austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige selle VI jaotises sätestatud õigusemõistmisega seotud põhimõtteid. Ettepaneku eesmärk on toetada kõrgetasemelise keskkonnakaitse integreerimist ühenduse poliitikavaldkondadesse kooskõlas harta artiklis 37 sätestatud säästva arengu põhimõttega.

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsulteerimist huvitatud isikutega ei peetud käesoleval juhul vajalikuks, kuna käesolev ettepanek sisaldab täpselt neid sätteid, mille nõukogu on tühistatud raamotsuses juba ühehäälselt vastu võtnud. Lisaks on pärast raamotsuse 2003/667/JSK tühistamist Euroopa Kohtu poolt (23. oktoobril 2005) ühtlustatud lähenemisviisi osas võimalikele karistustele merereostuse vastases võitluses valitsenud õiguslik tühimik, mis vajab kiiremas korras täitmist.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

Mõju hindamine

Pidades silmas, et käesolevas ettepanekus kehtestatakse ühenduse õigusena vaid sätted, mille nõukogu on tühistatud raamotsuses 2005/667/JSK juba ühehäälselt vastu võtnud, ei peetud mõju hindamist vajalikuks.

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte

Kavandatav direktiiv määratleb kriminaalkuriteona direktiivi 2005/35/EÜ artiklis 4 juba määratletud õigusrikkumise.

Sellisele tegevusele üleskutsumist, sellele kaasaaitamist või sellele kihutamist tuleks samamoodi käsitada kriminaalkuriteona.

Kriminaalkuriteo eest tuleks karistada tõhusa, proportsionaalse ja hoiatava karistusega, mis peab füüsilise isiku puhul olema kriminaalkaristus. Tõhusat, proportsionaalset ja hoiatavat karistust tuleks kohaldada ka juriidilise isiku suhtes, kui ta võetakse vastutusele käesoleva direktiivi alusel.

Õiguslik alus

Käesoleva direktiivi sätted on seotud meretranspordiga. Sellest tulenevalt on direktiivi õiguslikuks aluseks EÜ asutamislepingu artikli 80 lõige 2.

Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse niivõrd, kuivõrd ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse.

Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke täielikult saavutada järgmistel põhjustel:

Merereostus toob tavaliselt kaasa piiriülese mõõtmega keskkonnakahju. Seetõttu on oluline, et liikmesriigid oleksid ühisel seisukohal, millised merereostusega seotud õigusrikkumised kujutavad endast kriminaalkuritegu ning et nende eest tuleks karistada kriminaalkorras, vähemalt füüsiliste isikute poolt toimepandud kriminaalkuritegude puhul. Riiklike lähenemisviiside lahknemine selles küsimuses takistab tõhusat õigusalast koostööd ning võimaldab rikkujatel süüdistuse esitamisest pääseda.

Merereostuse sagedase piiriülese mõju ning asjaolu tõttu, et õigusrikkumiste toimepanijad tegutsevad piiriüleselt, ei piisa nimetatud probleemi lahendamiseks üksnes liikmesriikide tegevusest.

Rakendades meetmeid ühenduse tasandil, saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmistel põhjustel:

Kriminaalkuriteo koosseisu miinimumstandard ning füüsilisi isikuid puudutav kriminaalkaristuse nõue tuleb kehtestada ühenduse tasandil. See tagab, et laevade põhjustatud merereostusega seotud õigusrikkumisi menetletakse igas liikmesriigis sarnaselt ning et õigusrikkumiste toimepanijad ei saa ELi-siseselt vältida süüdistuste esitamist oma õigusrikkumiste eest.

Vähemalt kriminaalkuriteona käsitletava tegevuse osas sätestab direktiivi ettepanek vaid ühtlustamise miinimumtaseme ning näeb ainult üldiselt ette, et füüsilise isiku suhtes tuleks kohaldada kriminaalkaristust. Liikmesriikidele jäetakse valik, kas kriminaalkaristust tuleks kohaldada ka juriidilise isiku suhtes.

Seetõttu on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel:

Kavandatud õigusaktiks on direktiiv, mis annab liikmesriikidele selle kohaldamisel suurema paindlikkuse, sealhulgas karistuste tüübi ja taseme määramise osas. Kehtestatakse vaid miinimumstandard. Liikmesriigid võivad säilitada rangemad meetmed või vastu võtta rangemaid meetmeid, näiteks määratleda ka muud kriminaalkuriteod või kehtestada kriminaalkaristused ka juriidilistele isikutele. See on märgitud selgesõnaliselt direktiivi 2005/35/EÜ artikli 1 lõikes 2.

Direktiivi rakendamisega ei kaasne olulist rahalist ega halduskoormust, kuna vajalikud kriminaalõiguse ja kohtustruktuurid on igas liikmesriigis juba olemas.

Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt: direktiiv.

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel:

Olemasolev direktiiv 2005/35/EÜ tuleb viia kooskõlla Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas C-440/05. Direktiivi saab muuta vaid direktiiviga.

MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

TÄIENDAV TEAVE

Vastavustabel

Liikmesriigid peavad komisjonile edastama nende poolt direktiivi ülevõtmiseks vastuvõetud riiklike õigusnormide teksti ning nende sätete ja käesoleva direktiivi vastavustabeli.

Euroopa Majanduspiirkond

Kavandatud õigusakt käsitleb EMPga seotud küsimust ning seetõttu tuleks seda laiendada EMP-le.

Ettepaneku üksikasjalik selgitus

1. Kriminaalkuritegu

Liikmesriigid on kohustatud sätestama, et direktiivi 2005/35/EÜ artiklis 2 määratletud igasugust saasteainete laevalt merreheitmist kõigis direktiivi 2005/35/EÜ artikli 3 lõikes 1 sätestatud piirkondades, kui see on toime pandud tahtlikult või kergemeelsuse või tõsise hooletuse tõttu, peab käsitlema kriminaalkuriteona. Kriminaalkuriteo määratlus vastab tühistatud raamotsuse 2005/667/JSK artiklile 2.

2. Juriidiliste isikute vastutus

Sarnaselt tühistatud raamotsusega on ettepanekus ette nähtud, et liikmesriigid peaksid tagama juriidiliste isikute vastutusele võtmise, juhul kui kriminaalkuriteo panevad toime nende huvides tegutsevad isikud või kui järelevalve või kontrolli puudumine on võimaldanud nendel isikutel õigusrikkumise toime panna.

3. Karistused

Laevade põhjustatud merereostusega seotud õigusrikkumiste puhul kohaldatavad karistused peavad nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute puhul olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Lisaks eelnevale nõudele peavad liikmesriigid uues artiklis 4 määratletud kriminaalkuriteo puhul ette nägema, et füüsilist isikut peab karistama kriminaalkorras. Juriidiliste isikute puhul ei ole täpsustatud, kas karistama peab kriminaalkorras või mitte. Seetõttu ei pea need liikmesriigid, kelle õigusaktid ei näe ette juriidiliste isikute kriminaalvastutusele võtmist, muutma oma süsteeme.

4. Rakendusperiood

Liikmesriikidele kehtestatud rakendusperiood on kuus kuud, võttes arvesse, et direktiivi artikkel 1 käsitleb suures osas samu küsimusi kui tühistatud raamotsuse 2005/667/JSK artiklid 2, 3 ja 5. Nimetatud raamotsuse rakendusperiood lõppes 12. jaanuaril 2007, seega on liikmesriigid juba teinud märkimisväärse osa tööst käesoleva direktiivi rakendamisel.

2008/0055 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

millega muudetakse direktiivi 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[2],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[3],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[4],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[5],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/35/EÜ (mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest)[6] ning ka käesoleva muudatuse eesmärk on ühtlustada füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt toimepandud, laevade põhjustatud merereostusega seotud õigusrikkumiste määratlust, füüsiliste ja juriidiliste isikute vastutuse ulatust ning kriminaalkaristusi, mida saab kohaldada füüsiliste isikute suhtes, kes panevad toime sellise kriminaalkuriteo.

2. Euroopa Ühenduste Kohus tühistas 23. oktoobril 2007[7] 12. juuli 2005. aasta raamotsuse 2003/667/JSK, millega tugevdatakse kriminaalõiguslikku raamistikku laevade põhjustatud merereostuse vastase õiguse jõustamiseks,[8] mis oli eelnevalt täiendanud direktiivi 2005/35/EÜ kriminaalõiguse meetmetega. Käesolev direktiivi muudatus täidab pärast kohtuasjas otsuse langetamist tekkinud õigusliku tühimiku.

3. Kriminaalkaristused, mis väljendavad halduskaristustega võrreldes erinevat ühiskondlikku hukkamõistu, tugevdavad laevade põhjustatud merereostuse vastaste kehtivate õigusaktide järgimist.

4. Kriminaalkaristuste kohaldamise ühised eeskirjad võimaldavad kasutada tõhusamaid uurimis- ja abi osutamise meetodeid nii riigisiseselt kui ka liikmesriikide vahelistes suhetes.

5. Kogu ühenduses tuleks kohaldada tõhusat, proportsionaalset ja hoiatavat karistust ka juriidilise isiku suhtes, sest tihti pannakse laevade põhjustatud reostusega seotud õigusrikkumisi toime juriidiliste isikute huvides või nende kasuks.

6. Selleks et komisjon saaks hinnata käesoleva direktiivi mõju, peavad liikmesriigid esitama komisjonile teavet selle rakendamise kohta.

7. Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei saa liikmesriigid piisavalt ise saavutada ning et kahjud, mida asjaomane käitumine põhjustada võib, on piiriülesed, mistõttu on neid eesmärke parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

8. Käesolev direktiiv austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu asutamislepingu artiklis 6 ja mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

9. Seetõttu tuleks direktiivi 2005/35/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2005/35/EÜ muudetakse järgmiselt.

10. Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste, sealhulgas kriminaalkaristuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest”.

11. Artikli 5 lõigetes 1 ja 2, artikli 6 lõikes 2 ja artikli 7 lõikes 2 asendatakse termin „rikkumine” terminiga „kriminaalkuritegu”.

12. Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Kriminaalkuriteod

1. Liikmesriigid tagavad, et laevadelt pärinevate saasteainete merre heitmist artikli 3 lõikes 1 osutatud piirkondades käsitletakse kriminaalkuriteona, kui see toimub tahtlikult või kergemeelsuse või tõsise hooletuse tõttu.

2. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et lõikes 1 nimetatud kriminaalkuriteole üleskutsumist, sellele kaasaaitamist või sellele kihutamist karistatakse kriminaalkorras. ”

13. Artikli 5 järele lisatakse artikkel 5a järgmises sõnastuses:

„Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused

1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 4 nimetatud kriminaalkuritegude eest karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega.

2. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada lõikes 1 osutatud kriminaalkaristuste kohaldamine kõikide isikute suhtes, kes tunnistatakse kohtu poolt vastutavaks kriminaalkuriteo eest artikli 4 tähenduses.”

14. Artikli 5a järele lisatakse artikkel 5b järgmises sõnastuses:

„Juriidiliste isikute vastutus

1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele artiklis 4 viidatud kriminaalkuritegude eest, mille on nende kasuks toime pannud ükskõik milline iseseisvalt või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud füüsiline isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal, mis põhineb:

a) õigusel esindada juriidilist isikut või

b) õigusel teha juriidilise isiku nimel otsuseid või

c) õigusel kontrollida juriidilist isikut.

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud juhtudele võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed, et tagada juriidilise isiku võimalik vastutusele võtmine, kui lõikes 1 nimetatud füüsilise isiku puuduliku järelevalve või kontrolli tõttu on osutunud võimalikuks, et juriidilise isiku alluvuses olev füüsiline isik on juriidilise isiku kasuks pannud toime artiklis 4 osutatud kriminaalkuriteo.

3. Juriidilise isiku vastutus vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei välista kriminaalmenetlust füüsiliste isikute suhtes, kes on olnud artiklis 4 osutatud kriminaalkuritegude toimepanijad või nendele kaasaaitajad või kihutajad.”

15. Artikli 5b järele lisatakse artikkel 5c järgmises sõnastuses:

„Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused

1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 5b lõigete 1 ja 2 kohaselt vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes saab kohaldada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

2. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada lõikes 1 osutatud karistuste kohaldamine kõikide juriidiliste isikute suhtes, kes tunnistatakse vastutavaks rikkumise eest artikli 4 tähenduses.”

16. Artikkel 8 jäetakse välja.

Artikkel 2

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt kuue kuu jooksul pärast direktiivi jõustumist. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata nimetatud õigusnormide teksti ning nimetatud õigusnormide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.

Nimetatud õigusnormide vastuvõtmisel lisavad liikmesriigid nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[1] Vt ka komisjoni algse ettepaneku (märts 2003) seletuskirja punkt 2.2: KOM(2003) 92 (lõplik).

[2] ELT C, lk .

[3] ELT C, lk .

[4] ELT C, lk .

[5] ELT C, lk .

[6] ELT L 255, 30.9.2005, lk 11.

[7] Vt juhtum: C-440/05 k omisjon vs. nõukogu, Euroopa Kohtu lahendites veel avaldamata.

[8] ELT L 255, 30.9.2005, lk 164.