31.1.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 24/15

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal “Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lennureisijate teavitamise kohta lendu teenindavast lennuettevõtjast ning liikmesriikide poolt ohutusteabe edastamise kohta”

KOM(2005) 48 lõplik — 08/2005 (COD)

(2006/C 24/04)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 80 lõikele 2 otsustas nõukogu 30. märtsil 2005. aastal konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses: “Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lennureisijate teavitamise kohta lendu teenindavast lennuettevõtjast ning liikmesriikide poolt ohutusteabe edastamise kohta”.

Komitee töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 1. septembril 2005. Raportöör oli hr McDonogh.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis 420. täiskogu istungil 28.–29. septembril 2005 (28. septembri istung) vastu järgmise arvamuse 161 poolthäälega, erapooletuid oli 5.

1.   Taustteave

1.1

Ohutuse järelevalvet reguleeritakse ülemaailmselt 1944. aastal Chicagos allakirjutatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni raames ning see põhineb nimetatud konventsiooniga loodud Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni poolt väljatöötatud standarditel. Tegelikult haldavad lennuettevõtjaid nende koduriigid vastavalt ohutusnõuetele.

1.2

Väljaspool Euroopa Liitu sõltub ohutustase kolmandates riikides kohaldatava järelevalvemenetluse tõhususest. Et tagada kõigi ühenduse õhuruumi sisenevate, sealt väljuvate ja ühenduse piires liiklevate õhusõidukite kõrge lennuohutustase, võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu hiljuti vastu direktiivi nr 2004/36/EÜ (1) ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta, millega sätestatakse välisriikide õhusõidukite ühtlustatud kontrollisüsteem, kui kõnealused õhusõidukid kasutavad ühenduse lennuvälju. Lisaks sellele sätestatakse nimetatud direktiiviga liikmesriikidevahelise teabevahetuse kord ning võimalus laiendada kogu ühendusele ühe liikmesriigi poolt rahvusvahelistele ohutusstandarditele mittevastava kolmanda riigi õhusõiduki või lennuettevõtja vastu võetud meetmeid.

1.3

Kokkuvõttes kohustab SAFA (Safety Assessment of Foreign Aircraft) direktiiv liikmesriike kehtestama teabe kogumise süsteeme, mis võimaldavad neil määratleda võimalikud ohtlikud lennuettevõtjad.

1.4

Sharm el Sheikh'is ning 2005. aastal toimunud õnnetustest nähtub, et tarvis on rangemaid eeskirju.

1.5

Rambikontroll ja liikmesriikide osalemine laiemas teabevahetuses on tarvis muuta kohustuslikuks ja kohaldada kirjeldatud kontrollimiste tulemusel vastuvõetud ühised meetmed. Komisjon peaks koostama nimekirja turvalisusprobleemidega lennuettevõtjatest.

1.6

Samuti on tarvis simulaatoris pisteliselt kontrollida lennumeeskonda, kes lendab Euroopa õhuruumis, saamaks kinnitust, et tullakse toime tihedalt täitunud õhuruumis.

1.7

Reisijatel on õigus broneerimisel interneti või reisibüroo kaudu teada lennuettevõtja nime, ning muudatuste korral tuleb reisijaid enne reisi teavitada (nt kui tegemist on meeskonnaga renditud kolmanda osapoole õhusõidukiga). Rahulolematuse korral tuleb reisijatele kulud hüvitada täies ulatuses.

1.8

Reisijatel on soovi korral õigus teada õhusõiduki tüüpi, mudelit ja vanust, samuti ka riiki, kus õhusõiduk on registreeritud.

1.9

Meeskonnale tuleb kindlustada piisavad puhkeajad lendude vahel.

1.10

Salongipersonali puhul peaks kohustuslik olema inglise keele või vastavalt sihtkohast muu Euroopa Liidu keele valdamine, et võimaldada neil suhelda reisijatega ja toime tulla hädaolukordadega.

1.11

Kui ühes Euroopa Liidu liikmesriigis keelustatakse teatud õhusõiduk ohutuse kaalutlustel, tuleks see keelustada ka teistes liikmesriikides.

2.   Järeldused

Komitee on komisjoni dokumendiga üldiselt nõus, kuid see ei ole piisavalt põhjalik. Seoses tulevase lennuliikluse tihenemise ja üha suureneva õhuruumi täitumisega tõuseb järgnevatel aastatel ka lennuohutuse tähtsus. Seetõttu võib määruse uuesti läbivaatamine toimuda vähem kui viie aasta pärast. Lisaks on tarvis parandada turvalisust Euroopa Liidu õhuliinidel (nt pardale lubatava käsipagasi hulk), aga ka lennujuhtide inglise keele oskust, meeskonna puhkeaegade nõuetekohast määratlemist jne.

Brüssel, 28. september 2005

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Anne-Marie SIGMUND

(1)  ELT L 143, 30.4.2004, lk 76 – EMSK arvamus: EÜT C 241, 7.10.2002, lk. 33.