1)

Punkt 2.1.1 asendatakse järgmisega:

„Põhimõte

Loomse päritoluga osakesed, mis võivad esineda analüüsimiseks saadetud söödamaterjalides ja segasöödas, tehakse kindlaks tüüpiliste mikroskoobiga nähtavate tunnuste alusel (nt lihaskiud ja muud lihaosakesed, kõhr, luu- või sarveosakesed, karvad, harjased, veri, piima gloobulid, laktoosikristallid, suled, munakoored, kalaluud, soomused).“

2)

Punkt 2.1.2.1.3.2 asendatakse järgmisega:

„Glütserool (lahjendamata, viskoossus: 1 490 cP) või kinniti, millel on võrdväärsed omadused mittepüsiva vaatluspreparaadi valmistamiseks.“

3)

Punkt 2.1.2.2.2 asendatakse järgmisega:

„Jahvatusseade: lõiketeradega või rootorveski. Kui kasutatakse rootorveskit, ei tohi kasutada sõelasid, mille võrguava on ≤ 0,5 mm.“

4)

Punkt 2.1.2.2.3 asendatakse järgmisega:

„0,25 mm ja 1 mm ruudukujuliste võrguavadega sõelad. Materjalikao vältimiseks ei tohiks sõelade diameeter ületada 10 cm, välja arvatud proovi eelsõelumisel. Sõelade kalibreerimine ei ole nõutav.“

5)

Punktile 2.1.2.2 lisatakse järgmised alapunktid:

6)

Punkt 2.1.3.1 asendatakse järgmisega:

„Proovi võtmine

Määramiseks kasutatakse käesoleva määruse I lisa sätete kohaselt võetud representatiivset proovi.“

7)

Punkt 2.1.3.3.1 asendatakse järgmisega:

„Proovide kuivatamine: proovid niiskusesisaldusega > 14 % kuivatatakse enne käitlemist vastavalt käesoleva määruse III lisale.“

8)

Punkt 2.1.3.3.2 asendatakse järgmisega:

„Proovide eelsõelumine: selleks et koguda teavet sööda võimaliku keskkonnatekkelise saastumise kohta, on soovitav granuleeritud söötasid ja seemneid läbi 1 mm ava eelsõeluda ja seejärel kaks saadud fraktsiooni, mida tuleb käsitada eraldiseisvate proovidena, ette valmistada, analüüsida ja nende kohta aruanne koostada.“

9)

Punkti 2.1.3.3.4 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Sade kogutakse lehtrisse asetatud filterpaberile, et võimaldada ülejäänud tetrakloroetüleeni eraldamist, vältides samal ajal sademes rasva kogunemist. Sade kuivatatakse. Seejärel on soovitatav sade kaaluda (täpsusega 0,001 g), et määrata sadestumise aste. Lõpuks sõelutakse sade 0,25 mm sõelaga ja uuritakse kahte saadud fraktsiooni, välja arvatud juhul, kui sõelumist ei peeta vajalikuks.“

10)

Punkti 2.1.4.1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Sademest ja katse teostaja valikul kas heljumist või lähteainest valmistatakse vaatluspreparaadid.“

11)

Punkt 2.1.4.2, kaasa arvatud joonised 1 ja 2, asendatakse järgmisega:

„Vaatluse voodiagramm loomse päritoluga osakeste tuvastamiseks segasöödas ja söödamaterjalis

Mikroskoobiga vaatlemiseks ettevalmistatud preparaate vaadeldakse vastavalt joonistel 1 ja 2 esitatud vaatluse voodiagrammidele.

Sademe mikroskoobiga vaatlemiseks kasutatakse kombineeritud mikroskoopi ja sõltuvalt katse teostaja valikust uuritakse kas heljumit või lähtematerjali. Jämedama fraktsiooni uurimiseks võib peale kombineeritud mikroskoobi kasutada ka stereomikroskoopi. Kõiki vaatluspreparaate uuritakse põhjalikult, kasutades erinevaid suurendusi. Täpsed selgitused vaatluse voodiagrammide kasutamise kohta esitatakse standardses töökorras, mille on koostanud ja oma veebisaidil avaldanud loomasöödas sisalduvate loomsete valkude liidu referentlabor.

Vaatluse voodiagrammi igas etapis vaadeldavate vaatluspreparaatide miinimumarvust tuleb rangelt kinni pidada, välja arvatud juhul, kui kogu fraktsiooni materjalist ei ole võimalik saada nõutavat arvu vaatluspreparaate, näiteks juhul, kui sadet ei saadud. Osakeste arvu registreerimiseks vaadeldakse ühe määramise käigus kuni kuut vaatluspreparaati.

Kui heljumist või lähtematerjalist valmistatakse täiendavad vaatluspreparaadid, kasutades spetsiifilisemat punktis 2.1.2.1.4 nimetatud värvivate omadustega kinnitit, et täpsemalt iseloomustada struktuure (nt suled, karvad, lihaskiud või vereosakesed), mis on avastatud muude punktis 2.1.2.1.3 nimetatud kinnitite abil valmistatud vaatluspreparaatidel, loendatakse osakesed, võttes ühe määramise käigus arvesse kuni kuut vaatluspreparaati, mille hulgas on spetsiifilisema kinnitiga täiendavad vaatluspreparaadid.

Katse teostaja võib osakeste laadi ja päritolu kindlakstegemise hõlbustamiseks kasutada abivahendeid, näiteks otsustamise tugisüsteeme, fotoarhiive ja etalonproove.

(D1 ja D2 viitavad esimesele ja teisele määramisele; *: selgroogsed maismaaloomad, kalad)

(D1 ja D2 viitavad esimesele ja teisele määramisele; *: selgroogsed maismaaloomad, kalad)

“

12)

Punkt 2.1.4.3 asendatakse järgmisega:

„Määramiste arv

Määramised tehakse eri osaproovidega, millest igaüks kaalub 50 g.

Kui joonisel 1 esitatud vaatluse voodiagrammi kohaselt tehtud esimese määramise tulemusena ei tuvastata loomse päritoluga osakesi, ei ole täiendav määramine vajalik ning analüüsi tulemus esitatakse, kasutades punkti 2.1.5.1 sõnastust.

Kui joonisel 1 esitatud vaatluse voodiagrammi kohaselt tehtud esimese määramise tulemusena tuvastatakse üks või mitu teatavat laadi loomse päritoluga osakest (st selgroogsetelt maismaaloomadelt või kaladelt pärit osakesed) ning leitud osakeste laad vastab proovi kohta deklareeritud sisaldusele, ei ole teistkordset määramist vaja. Kui teatavat laadi loomse päritoluga osakeste arv on esimesel määramisel suurem kui 5, esitatakse analüüsi tulemus loomse osakese laadi kaupa, kasutades punkti 2.1.5.3 sõnastust. Muudel juhtudel esitatakse analüüsi tulemus loomse osakese laadi kaupa, kasutades punkti 2.1.5.2 sõnastust.

Muudel juhtudel, sealhulgas juhul, kui laborile ei ole deklareeritud sisaldust, tehakse uus määramine uue osaproovi põhjal.

Kui joonisel 2 esitatud vaatluse voodiagrammi kohaselt tehtud teise määramise tulemusena on kahe määramisega tuvastatud vastavat laadi loomse päritoluga osakeste summa suurem kui 10, esitatakse analüüsi tulemus, kasutades punkti 2.1.5.3 sõnastust. Muudel juhtudel esitatakse analüüsi tulemus, kasutades punkti 2.1.5.2 sõnastust.“

13)

Punkt 2.1.5 asendatakse järgmisega:

„Tulemuste esitamine

Tulemuste esitamisel teatab labor, millist tüüpi materjali analüüsiti (sade, heljum või lähteaine). Aruandes näidatakse selgelt, mitu määramist on tehtud ja kas vaatluspreparaatide ettevalmistamisele eelnev fraktsioonide sõelumine vastavalt punkti 2.1.3.3.4 viimasele lõigule on ära jäetud.

Labori aruanne peab sisaldama vähemalt teavet selgroogsetest maismaaloomadest ja kalast pärit osakeste leidumise kohta.

Erinevad tulemused esitatakse järgmiselt.