16.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 299/1

(1)

Nõukogu kehtestas rakendusmäärusega (EL) nr 1331/2011 (2) (edaspidi „esialgne määrus“) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit teatavate roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes 71,9 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kõikidele äriühingutele, keda ei ole loetletud kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 2 ega I lisas.

(2)

Edaspidi nimetatakse neid meetmeid „kehtivateks meetmeteks“ ning esialgses määruses sätestatud meetmete kehtestamise aluseks olnud uurimist „esialgseks uurimiseks“.

(3)

Euroopa Liidu õmblusteta terastorude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotleja“) esitas 3. jaanuaril 2017 Euroopa Komisjonile taotluse algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev uurimine ja väitis, et teatavate HRVst pärit roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavatest dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale India kaudu importides.

(4)

Taotluses esitatud esmapilgul usutavad tõendid osutasid sellele, et pärast kehtivate meetmete kehtestamist toimus oluline muutus HRVst ja Indiast liitu suunatud eksporti hõlmava kaubanduse struktuuris ja see näis olevat põhjustatud kehtivate meetmete kehtestamisest. Sellisele muutusele ei olnud väidetavalt muud piisavat põhjendust kui kehtivate meetmete kehtestamine.

(5)

Lisaks ilmnes tõenditest, et kehtivate meetmete parandavat mõju oli kahjustatud nii koguste kui ka hindade osas. Tõendid näitasid, et Indiast suurenenud tooteimport toimus hindadega, mis olid madalamad kui esialgse uurimise käigus kindlaks määratud mittekahjustavad hinnad.

(6)

Lisaks esitati tõendeid selle kohta, et Indiast lähetatud roostevabast terasest õmblusteta torude ekspordihind oli esialgse uurimise käigus samasugustele toodetele määratud normaalväärtusest madalam.

(7)

Olles pärast liikmesriikide teavitamist kindlaks teinud, et alusmääruse artikli 13 kohase uurimise algatamiseks on esmapilgul usutavaid tõendeid piisavalt, algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) rakendusmäärusega (EL) 2017/272 (3) (edaspidi „algatamismäärus“) uurimise.

(8)

Alusmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 alusel andis komisjon algatamismäärusega ka liidu tolliasutustele korralduse registreerida Indiast lähetatud roostevabast terasest õmblusteta torude import.

(9)

Komisjon teatas HRV ja India ametiasutustele ning nende riikide eksportivatele tootjatele ja kauplejatele, asjast teadaolevalt huvitatud liidu importijatele ja liidu tootmisharule uurimismenetluse algatamisest. HRV ja India tootjatele/eksportijatele, keda komisjon teadis või kes andsid endast teada algatamismääruse põhjenduses 15 osutatud tähtaja jooksul, saadeti küsimustik. Küsimustik saadeti ka liidu importijatele.

(10)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul. Taotlejale korraldati mitu ärakuulamist, üks neist kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

(11)

Endast teatasid 29 India äriühingut, üks HRV äriühing, üheksa sõltumatut importijat, kaks sidusimportijat, üks esindaja ning viis liidu tootmisharu tootjat.

(12)

21 India äriühingut vastasid küsimustikule ja esitasid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamiseks taotluse kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 4.

(13)

Komisjon uuris eraldi iga meetmetest vabastamise taotlust. Kontrollkäigud tehti 14 sellise äriühingu valdustesse, kes kuulusid oluliste liidu turule eksportijate hulka või kelle vastuse esialgsel analüüsimisel leiti, et see äriühing vastab tingimustele, mille täitmise korral on võimalik kohaldada vabastust kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 2.

(14)

Küsimustikule vastas neli liidu sõltumatut importijat ja üks Hiina eksportiv tootja, kes ei olnud seotud India ühegi tootjaga.

(15)

Kontrollkäigud tehti järgmiste India äriühingute valdustesse:

(16)

Dumpingu uurimise periood hõlmas ajavahemikku alates 1. aprillist 2009 kuni 30. septembrini 2016 (edaspidi „uurimisperiood“). Ajavahemiku alates 1. oktoobrist 2015 kuni 30. septembrini 2016 (edaspidi „aruandeperiood“) kohta koguti üksikasjalikumaid andmeid, et uurida kehtivate meetmete parandava mõju võimalikku kahjustamist ja dumpingu esinemist.

(17)

Kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 hinnati võimalikku meetmetest kõrvalehoidmist ja analüüsiti järgmist:

(18)

Võimaliku meetmetest kõrvalehoidmisega seotud tooted on Hiina Rahvavabariigist pärit roostevabast terasest õmblusteta torud (välja arvatud tsiviilõhusõidukites kasutatavad liitmikega torud gaaside või vedelike juhtimiseks) (edaspidi „vaatlusalune toode“). Kõnealune toode kuulub praegu CN-koodide ex 7304 11 00, ex 7304 22 00, ex 7304 24 00, ex 7304 41 00, ex 7304 49 10, ex 7304 49 93, ex 7304 49 95, ex 7304 49 99 ja ex 7304 90 00 alla. See on toode, mille suhtes kohaldatakse praegu kehtivaid meetmeid.

(19)

Uurimisalune toode on sama, mis eelmises põhjenduses määratletud vaatlusalune toode, kuid see on lähetatud Indiast, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Indiast pärinevana või mitte, ja kuulub praegu samade CN-koodide alla kui vaatlusalune toode.

(20)

Uurimine näitas, et HRVst liitu eksporditud roostevabast terasest õmblusteta torudel ning Indiast lähetatud roostevabast terasest õmblusteta torudel on ühesugused füüsilised ja tehnilised põhiomadused ning sama otstarve, mistõttu neid käsitatakse samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(21)

India eksportivad tootjad olid väga koostöövalmid. Koostööd tegeva 21 tootja toodang moodustas aruandeperioodil 92 % India roostevabast terasest õmblusteta torude koguimpordist liitu.

(22)

14 kontrollitud äriühingu eksport moodustas 91 % koostööd tegevate äriühingute koguekspordist ning 84 % India roostevabast terasest õmblusteta torude koguimpordist liitu.

(23)

India ühe koostööd tegeva eksportiva tootja suhtes kohaldati artikli 18 lõiget 1, kuna ta ei esitanud teavet, mida oli vaja temaga seotud äriühingute tegevuse asjakohaseks hindamiseks. Seetõttu täiendati kõnealuse äriühingu esitatud andmeid parima kättesaadava teabega, et komisjonil oleks võimalik usaldusväärsete andmete põhjal hinnata asjaomase äriühingu importi ja eksporti liitu.

(24)

HRV tootjate/eksportijate koostöövalmidus oli väike: üksnes üks eksportija/tootja saatis küsimustikule vastuse. Seepärast tuli HRV roostevabast terasest õmblusteta torude ELi ja Indiasse suunatud ekspordi kohta järelduste tegemiseks kasutada Eurostati andmeid ja Hiina kaubandusstatistikat.

(25)

Väidetav meetmetest kõrvalehoidmise tava, mida taotluses kirjeldati, on seotud tootmisprotsessiga. Roostevabast terasest õmblusteta torusid toodetakse kahes peamises etapis: kuum- ja külmvormimine.

(26)

Kuumvormimiseks kasutatakse üldjuhul kaht järgmist töötlusviisi: kuumekstrusioon või -õõnevaltsimine.

(27)

Selle tulemusel saadud kuumvormitud toru on pooltoode, mis vajab enne lõplikku kasutuselevõttu täiendavat töötlemist, v.a teatavad kuumvormitud torud, mille tootmiseks on kasutatud kuumekstrusiooni.

(28)

Taotleja väitis, et HRVst Indiasse eksporditud roostevabast terasest õmblusteta torud oli juba külmvormitud torud. Seda kinnitab ka Hiina ekspordistatistika ning eeldus, et HRV tootjad kasutavad toote valmistamiseks kuum-õõnevaltsimist, mille järel tuleb torusid viivitamata ja kohustuslikult külmtöödelda.

(29)

Kui Hiina ekspordistatistika andmetel koosnes roostevabast terasest õmblusteta torude deklareeritud eksport peaaegu eranditult külmvormitud torudest, siis Indiasse saabuva impordi puhul oli külmvormitud torude osakaal vaid 2 %.

(30)

See vastuolu võib olla tingitud HRVs kohaldatavast käibemaksutagastussüsteemist, mille kohaselt roostevabast terasest külmvormitud õmblusteta torude puhul on käibemaksutagastuse suurus 13 %, kuumvormitud torude puhul aga 9 %.

(31)

Kontrollimine kinnitas, et India tootjad olid ostnud peaaegu eranditult kuumvormitud torusid, mida hiljem külmtöödeldi Indias.

(32)

Uurimine kinnitas ka seda, et kuumvormitud torusid on enne külmtöötlemist lihtne transportida.

(33)

Lisaks selgus uurimise käigus, et Indias toimunud külmtöötlemine kujundab toote olulisel määral ümber ning muudab pöördumatult selle põhiomadusi. Külmtöötlemine muudab toote mõõtmeid ning selle füüsilisi, mehaanilisi ja metallurgilisi omadusi.

(34)

Tabelis 1 on esitatud arengusuundumused, mis iseloomustavad HRVst ja Indiast pärit roostevabast terasest õmblusteta torude importi liitu ning HRVst pärit roostevabast terasest õmblusteta torude importi Indiasse uurimisperioodil.

Tabel 1

Roostevabast terasest õmblusteta torude import uurimisperioodil (tonnides)

(35)

Hiinast pärit vaatlusaluse toote import liitu on uurimisperioodil märgatavalt vähenenud; praegu kohaldatavate meetmete kehtestamisele 2011. aastal järgnes järsk langus.

(36)

Vastukaaluks HRVst pärit impordi vähenemisele pärast meetmete kehtestamist hakkas järgmistel aastatel pidevalt suurenema India toodete import.

(37)

Need kaubavoomuutused kujutavad endast muutust eespool nimetatud riikide ja liidu vahelise kaubanduse struktuuris. HRV toodete import Indiasse kasvas uurimisperioodil stabiilselt ja enamasti juba enne meetmete kehtestamist.

(38)

Eespool esitatud andmed näitavad, et pärast esialgse uurimise algatamist 2010. aastal ja kehtivate meetmete kehtestamist 2011. aasta detsembris on Hiinast pärit roostevabast terasest õmblusteta torude import liitu suures osas asendunud vaatlusaluse toote impordiga Indiast.

(39)

Komisjon uuris, kas eespool kirjeldatud muutus kaubandusstruktuuris võiks tuleneda, nagu on väidetud, tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole ühtki muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise.

(40)

Alljärgnevas tabelis on esitatud andmed India koostööd tegevate äriühingute impordi kohta HRVst, võrrelduna asjaomaste äriühingute kogumüügiga ning liitu suunatud ekspordi mahuga. Komisjon märgib, et need andmed hõlmavad äriühinguid, kelle arvele langeb suurem osa India roostevabast terasest õmblusteta torude ekspordist liitu, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 21.

(41)

Seepärast leiab komisjon, et eespool nimetatud andmed esindavad piisavalt asjaomase India tööstusharu eksporti liitu.

Tabel 2

HRVst pärit import Indiasse (koostööd tegevad äriühingud ja India äriühingute kogumüük (tonnides))

(42)

HRVst pärit toodete import Indiasse suurenes märgatavalt aeglasemalt kui Indiast pärit toodete import liitu. 2010. aasta esialgse uurimise algatamise ja aruandeperioodi vahelise ajal suurendasid koostööd tegevad India eksportivad tootjad importi HRVst 15,1 tuhandelt tonnilt 19,6 tuhandele tonnile (+ 29 %) ja nende eksport liitu kasvas 6,6 tonnilt 18,6 tuhandele tonnile (+ 180 %).

(43)

Uurimine näitas, et HRVst pärit toodete importi iseloomustavad arengusuundumused sarnanesid pigem muutustega kogumüügis kui muutustega India toodete ekspordis liitu.

(44)

Kui Indiast pärit toodete eksport liitu muutub peamiseks müügisuunaks, peaks loogiliselt võttes suurenema ka Hiinast pärit toodete import. Teisest küljest oleks sama juhtunud ka siis, kui müük oleks suurenenud kas siseturul või mõnelt muul eksporditurul.

(45)

Ehkki liitu eksporditavate toodete osakaal kogumüügis suurenes aruandeperioodi jooksul 25 %-lt (aastad 2009-2010) 51 %-le, oli Hiinast pärit toodete impordi osakaal India kogumüügis endiselt ligikaudu 50 %.

(46)

See näitab selgelt, et India tootjad kasutasid järjepidevalt HRVst ja muudest allikatest pärit sisendtoorainete kombinatsiooni ning algsete tollimaksude kehtestamine seda oluliselt ei mõjutanud.

(47)

Äriühingud, kelle arvele langeb enamik liitu suunatud ekspordist, ei ole pärast tollimaksude kehtestamist oma ärimudelit muutnud. Nad võtsid eespool kirjeldatud tava kasutusele enne seda, kui 2010. aasta septembris algatati esialgne uurimine HRV suhtes.

(48)

Uurimisperioodil oli see tava majanduslikult õigustatud, kuna asjaomased äriühingud olid kasumlikud enne esialgse uurimise algatamist kuni aruandeperioodi alguseni ja kogu aruandeperioodi jooksul.

(49)

Oluline on märkida, et külmvormitud torude tootmine nõuab suuri investeeringuid põhivarasse, mis amortiseeruvad mitme aasta jooksul. Enamik asjaomastest äriühingutest omasid vajalikku põhivara juba enne algse uurimise algatamist.

(50)

Indiast pärit roostevabast terasest õmbluseta torude ekspordi keskmine hind oli enne esialgse uurimise algatamist HRVst imporditud roostevabast terasest õmblusteta torude hinnast 10 % madalam. Pärast seda, kui esialgse uurimise tulemusel kehtestati tollimaks, muutusid Indiast imporditud tooted kõige odavamaks impordiallikaks liidu turul. Komisjon märgib, et kuna tootevaliku struktuur võib olla muutunud, ei ole keskmised hinnad otseselt võrreldavad. Siiski annavad need hinnatasemetest hea ülevaate.

(51)

Pärast meetmete kehtestamist ja Hiina impordihinna olulist tõusu avanesid teistele eksportivatele riikidele võimalused liidu nõudluse rahuldamiseks ning Indiast pärit soodsa hinnaga tooted sobisid selleks hästi.

(52)

Ehkki Indiast liitu suunatud ekspordi osakaal kasvas ka uurimisperioodi jooksul, oli liidu turg India tootjate jaoks oluline ekspordisihtkoht juba enne esialgse uurimise algatamist.

(53)

Seetõttu jõuti järeldusele, et eespool punktis 2.3.3 osutatud kaubandusstruktuurimuutustel oli muid piisavaid majanduslikke põhjusi peale roostevabast terasest õmblusteta torudele tollimaksu kehtestamise.

(54)

Kõikidele huvitatud isikutele on teatatud olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel eespool nimetatud järeldused on tehtud, ning neile on antud võimalus esitada märkusi. Taotleja esitas pärast lõplike järelduste avalikustamist märkusi, mis sisaldasid täiendavat teavet.

(55)

Taotleja seadis kahtluse alla komisjoni otsuse mitte kontrollida ainsat koostööd teinud Hiina tootjat. Komisjon ei kontrollinud koostööd teinud Hiina tootja esitatud andmeid, kuna kõnealuse tootja eksport Indiasse moodustas Hiinast Indiasse suunatud ekspordist väga väikese osa ega oleks andnud uurimisele mingit lisaväärtust. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(56)

Taotleja väitel jättis komisjon tähelepanuta asjaolu, et suurem osa Hiina ekspordist USAsse on deklareeritud külmvormitud torudena. Komisjon kinnitas, et Hiinast USAsse suunatud eksport jääb komisjoni uurimise ulatusest välja ning et tema arvates ei ole Hiinast USAsse suunatud eksport käesoleva juhtumiga kuidagi seotud. Seetõttu lükkas komisjon kõnealuse väite tagasi.

(57)

Peale selle väitis taotleja, et India mõne tootja kasutatavad tootmisvahendid võimaldavad uurimisalust toodet toota alles alates külmvormitud torude etapist. India eksportivate tootjate tootmisrajatiste kontrollimine näitas, et nad suudavad kuumvormitud roostevabast terasest õmblusteta torudest toota roostevabast terasest õmblusteta torusid, mida nad liitu eksportisid. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(58)

Taotleja seadis kahtluse alla ka komisjoni järelduse, et eksportivad tootjad, kelle tooted moodustavad suurema osa liitu suunatud ekspordist, on oma ärimudelit muutnud. Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna kõik kontrollitud äriühingud, kes aruandeperioodil oma toodangut liitu eksportisid (v.a üks tootja, kes müüs liidule väga väikese osa toodangust) hakkasid sellist ärimudelit (mis hõlmab kuumvormitud torude importimist HRVst ning roostevabast terasest õmblusteta torude tootmist ja müüki nii kodumaal kui ka ekspordiks) kohaldama juba enne esialgse uurimise algatamist.

(59)

Peale selle märkis taotleja, et komisjon tugineb oma järeldustes HRVst Indiasse saabuva impordi klassifitseerimise kohta India esitatud impordiandmetele ega võta arvesse Hiina ekspordistatistika klassifikatsiooni. Nagu eespool märgitud, näitab Hiina kaubandusstatistika külmvormitud torude eksporti, India kaubandusstatistika aga kuumvormitud torude importi. Lisaks väitis taotleja, et kui komisjoni järeldused tuginevad India impordistatistikale, oleks ta pidanud märkama, et kehtivatest meetmetest hoitakse kõrvale, kuna 2015. aastal deklareeriti 45 % HRVst Indiasse imporditavatest samasugustest toodetest torujuhtmetena. Taotleja märkis, et Indias toimuv võimalik töötlemine ei muudaks mingil juhul asjaolu, et asjaomased torud on pärit Hiinast. Lõpuks väitis taotleja, et India impordistatistika õigsust täiendavalt ei uuritud ega tehtud selle kohta järeldusi.

(60)

Kuna Hiina ekspordistatistika ja India impordistatistika andmed olid üksteisega vastuolus, ei kasutanud komisjon neid andmeid oma järelduste tegemiseks. Väga suurt koostöövalmidust arvesse võttes tugines komisjon oma järelduste tegemisel koostööd tegevate India tootjate esitatud kontrollitud teabele. Uurimisel keskenduti tegelikele äriühingupõhistele andmetele, mis kinnitasid, et India tehastesse saabuvad pooltooted, nende töötlemise määra nendes tehastes ja sellise tegevuse majanduslikku otstarbekust.

(61)

Päritolureeglitega seotud tollialaste õigusaktidega seoses märkis komisjon, et meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise puhul võetakse kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmise kindlakstegemisel lisaks tollialastele õigusaktidele arvesse ka muid asjaolusid. Peale selle osutab taotleja ainult HRVst Indiasse saabuvale torujuhtmeimpordile. Indiast liitu suunatud torujuhtmeekspordi maht on tõepoolest peaaegu 90 % väiksem kui HRVst Indiasse saabuva torujuhtmeimpordi maht, nagu väidab taotleja. Siiski ei leitud uurimise käigus tõendeid selle kohta, et India torujuhtmete eksportimine liitu sellises väikeses mahus kujutab endast kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmist alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(62)

Taotleja väitis, et komisjoni järeldus, mille kohaselt India tootjad on ostnud peaaegu eranditult kuumvormitud torusid, põhineb vaid kõnealuste tootjate ostutellimustel. Komisjon lükkas selle väite tagasi, märkides, et tema järeldused ei põhine ainult ostutellimustel, vaid kogu kättesaadaval teabel. Komisjon uuris Indiasse tehtud kontrollkäigu ajal kõikide kontrollitud India tootjate puhul sisendina kasutatavaid pooltooteid, tootmisprotsessi ja lõpptoodet. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(63)

Taotleja lisas, et komisjonil puuduvad tõendeid selle kohta, et Hiina tootjad ei tarninud kuumi läbipuuritud torusid, mis olid HRVs läbinud esimese külmvormimisetapi, ning rõhutas veel kord, et Indias toimuvast täiendavast töötlemisest ei piisa sel juhul päritolustaatuse saamiseks. Kuna Hiina eksportivad tootjad keeldusid peaaegu täielikult koostööst, tegi komisjon oma järeldused India tootjate poolt HRVst ostetud pooltoodete valmistusastme kohta India tootjate esitatud kontrollitud teabe alusel. Komisjon ei leidnud tõendeid selle kohta, et torusid on HRVs juba külmtöödeldud. Lisaks on India kontrollitud tootmisprotsessi laad (sh külmvormimise võimalused) ning Hiina tootjate valmisolek tarnida Indiasse kuumvormitud pooltooteid taotleja väitega vastuolus.

(64)

Isegi juhul, kui vastaks tõele taotleja väide, et mõningaid Indiasse tarnitud pooltooteid oli HRVs mingil määral külmtöödeldud, avaldaks selline töötlemine Indias tehtavale tööle vaid piiratud mõju. Nagu eespool öeldud, on komisjon kindlaks teinud, et kõik kontrollitud India eksportivad tootjad on toodet Indias märkimisväärselt ümber kujundanud ja et selline tegevus on majanduslikult otstarbekas. Seetõttu lükkas komisjon eespool esitatud väited tagasi.

(65)

Peale selle esitas taotleja aruande, mis sisaldab India ühe tootja väidet, et tema poolt HRVst kuumvormituna imporditud teatavad torud pidid olema täiendavalt külmvormitud, kuna neid ei saa toota kuumvaltsimise teel õõne-ristvaltsimisseadmetega. Aruanne põhineb India selle ühe tootja üksikasjalikul aruandel, milles käsitletakse HRVst pärit importi.

(66)

Komisjon märkis, et väide hõlmab vaid kuum-õõnevaltsimisega saadud torusid. Hiina tootjad kasutavad aga nii kuumõõnevaltsimist kui ka kuumekstrusiooni. Lisaks selgus uurimise käigus, et India eksportivad tootjad impordivad nii ekstrudeeritud kui ka õõnevaltstorusid. Seega ei hõlma kõnealune väide võimalust, et India selle konkreetse tehase imporditud torud olid kuumekstrudeeritud. Lisaks esitati selle konkreetse tootjaga seotud impordistatistika komisjonile alles pärast lõplike järelduste avalikustamist ning seetõttu ei olnud kõnealust statistikat võimalik kontrollida. Seepärast lükati see väide tagasi.

(67)

Taotleja esitas e-kirja, milles kinnitatakse, et kaks HRVs asuvat valitud eksportivat tootjat keeldusid tarnimast kuumõõnevaltsitud torusid ja olid nõus pakkuma vaid külmvormitud torusid.

(68)

Esiteks, HRV eksportivate tootjate suurt arvu (esialgse uurimise käigus tegi koostööd 31 eksportivate tootjate rühma) silmas pidades ei ole võimalik teha järeldusi kahe eksportiva tootja esitatud teabe põhjal. Teiseks märkis komisjon, et kõnealune teave ei ole seotud küsimusega, kas India eksportivad tootjad on suutelised tootma liitu eksporditavat toodet, vaid käsitleb kahe Hiinast pärit eksportiva tootja müügipoliitikat. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(69)

Taotleja väitis, et Indias ei ole ühtki õõnevaltsimistehast, mis suudaks toota kuumõõnevaltsitud torusid, mille läbimõõt on suurem kui neli tolli, ning märkis, et komisjon seda asjaolu ei analüüsinud.

(70)

Komisjon märkis, et India eksportivate tootjate poolt liitu eksporditavaid roostevabast terasest õmblusteta torusid on võimalik toota nii Indiast kui ka Hiinast pärit kuumvormitud torudest. India eksportivatele tootjatele kättesaadavad seadmed võimaldavad neil külmtöödelda Hiinast pärit kuumvormitud torusid, mille läbimõõt on suurem kuni neli tolli. Seepärast lükati see väide tagasi.

(71)

Taotleja seadis kahtluse alla komisjoni järelduse eespool põhjenduses 33 osutatud märkimisväärse ümberkujundamise kohta, mille puhul komisjon märkis, et külmvormimine muudab pöördumatult toote põhiomadusi, ning väitis, et ümberkujundamisega seotud kulud ei ole suured.

(72)

Komisjon märkis esmalt, et taotleja ei seadnud kahtluse alla seda, et külmvormimine muudab toote mõõtmeid ning selle füüsilisi, mehaanilisi ja metallurgilisi omadusi. Komisjon leidis oma hinnangus, et järeldus, mille kohaselt kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmist alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses ei toimunud, põhines antud juhul asjaolul, et Indias toimunud töötlemisel on mõjuv põhjus ja majanduslik õigustatus. Seetõttu puudus vajadus ümberkujundamisega seotud kulude kvantitatiivseks hindamiseks. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(73)

Taotleja märkis, et komisjon ei võtnud arvesse asjaolu, et enne HRV suhtes meetmete kehtestamist tegeles Indiast pärit torude importimisega peamiselt liidu ühe tootja tütarettevõte, ning tegi ettepaneku, et komisjon jätaks kõnealuse impordi tabelist 1 välja; see suurendaks oluliselt Indiast pärit importi pärast meetmete kehtestamist. Lisaks väitis taotleja, et kui komisjon oleks eespool nimetatud ekspordimahud arvestamata jätnud, ei oles liitu saanud enne algse uurimise algatamist käsitada India eksportivate tootjate jaoks olulise ekspordituruna.

(74)

Isegi juhul, kui jätta arvesse võtmata liidu tootja Indias asuva tütarettevõtte ekspordimaht, mis oli uurimisperioodi jooksul suhteliselt stabiilne, ei muuda see Indiast liitu suunatud ekspordi suurenemise kohta antud hinnangut. Indiast liitu suunatud eksport jäi endiselt märkimisväärseks, tuues kaasa ka eespool põhjendustes 36 ja 37 kirjeldatud muudatuse kaubandusstruktuuris. Liidu turu atraktiivsust käsitledes osutab komisjon esialgse uurimise ajal tehtud analüüsile.

(75)

Lisaks väitis taotleja, et vastupidiselt komisjoni järeldusele, mille kohaselt HRVst Indiasse saabunud impordi kasv suurenes oluliselt juba enne meetmete kehtestamist, langes see ajaliselt kokku uurimise algatamisega.

(76)

Esialgne uurimine algatati 30. septembril 2010. Kuna roostevabast terasest õmblusteta torusid valmistatakse üldjuhul vastavalt tellimusele, mitte ei müüda laost, ning võttes arvesse aega, mis kulub toote mereveoks HRVst Indiasse, on vähe tõenäoline, et Hiinast pärit torude eksport Indiasse aastatel 2009 ja 2010 toimus pärast uurimise algatamise kuupäeva. Igal juhul ei muuda see komisjoni järeldust selle kohta, et import Hiinast Indiasse suurenes juba enne meetmete kehtestamist, ega ka põhjendustes 37 ja 38 esitatud järeldust kaubandusstruktuuri muutumise kohta, mille puhul komisjon on nõus taotlejaga.

(77)

Lisaks väitis taotleja, et Indiast liitu suunatud ekspordi suhe HRVst Indiasse saabunud importi suurenes uurimisperioodi jooksul. Võttes arvesse tabelis 2 esitatud teavet, on kõnealune näitaja (D/B) tõepoolest suurenenud 54 %-lt 95 %-le. Siiski ei näita see erinevalt taotleja väitest India tootjate ärimudeli muutumist, vaid liidu turu üha suurenevat tähtsust India tootjate jaoks.

(78)

Selle väljaselgitamiseks, kas India tootjate ärimudel on muutunud või mitte, tuli analüüsida India tootjate tegevust tervikuna, mitte aga piirduda nende liitu suunatud müügi analüüsimisega. Ärimudeli analüüsimiseks võrdles komisjon HRVst Indiasse saabunud importi koostööd tegevate India äriühingute kogumüügiga Indias. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(79)

Lisaks väitis taotleja, et külmtõmbamine ei ole protsess, mis nõuaks märkimisväärseid investeeringuid põhivarasse, ja küsis komisjonilt, kas ta on kontrollinud tootmisvõimsuse kasutamist uurimisperioodi algusest kuni aruandeperioodi lõpuni.

(80)

Komisjon kontrollis tootmisvõimsuse kasutamist koostööd tegevate India eksportivate tootjate hulgas ning leidis, et üldiselt oli tootmisvõimsus uurimisperioodi jooksul toodangu tegelikust mahust suurem. See toetab järeldust, et enamik äriühingutest omas vajalikku põhivara juba enne esialgse uurimise algatamist, nagu on märgitud eespool põhjenduses 49. Lisaks leidis komisjon, et kõikidel kontrollitud eksportivatel tootjatel, kes aruandeperioodi jooksul liitu eksportisid, olid pilgervaltsimismasinad, mida nad ka kasutasid. Seepärast lükkas komisjon väite tagasi ning jäi põhivaraga seotud suurte investeeringute küsimuses eespool põhjenduses 49 esitatud järelduse juurde.

(81)

Põhjenduses 50 esitatud järeldusi kommenteerides võrdles taotleja Eurostati andmeid ning leidis, et Indiast pärit toodete keskmine impordihind oli kuni 2014. aastani HRVst eksporditud toodete hinnast kõrgem.

(82)

Põhjenduse 50 puhul kasutas komisjon 2009. aasta keskmisi hindu, mis põhinevad komisjoni määruse (EL) nr 627/2011 (4) tabelites 4 ja 17 avaldatud statistilistel andmetel, mille kohaselt Indias olid madalamad hinnad. Taotleja ei vaidlustanud väidet, et pärast dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist HRV suhtes muutus Indiast pärit import liidu turu jaoks kõige odavamaks impordiallikaks. Sellest tulenevalt lükati ka see väide tagasi.

(83)

Eespool esitatut arvesse võttes tuleks praegune meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev uurimine lõpetada.

(84)

Uurimine näitas, et külmtöötlus kujutab endast toote olulist töötlemist ning et HRV, India ja liidu vahelise kaubanduse struktuuri muutustel on muu piisav põhjendus ja majanduslik õigustus peale tollimaksudest kõrvalehoidmise.

(85)

Seega ei ole artikli 13 lõike 1 kohased dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise tingimused täidetud ning HRVst pärinevate roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavaid meetmeid ei tuleks laiendada India kaudu lähetatud samasuguse toote impordile, olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Indiast pärinevana või mitte.

(86)

Indiast lähetatud uurimisaluse toote impordi registreerimine kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2017/272 tuleks lõpetada, olenemata sellest, kas toode on deklareeritud Indiast pärinevana või mitte.

(87)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komitee ei esitanud arvamust,