|
20.10.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 284/1 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/1851,
14. juuni 2016,
millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike programm aastateks 2019, 2020 ja 2021
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 9. märtsi 1998. aasta määrust (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses, (1) eriti selle artikli 7a lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 577/98 tuleb täpsustada aastaid 2019, 2020 ja 2021 käsitleva lisaküsimustike programmi koostisosad. |
|
(2) |
Strateegia „Euroopa 2020“ ühiste eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude jälgimiseks on vaja põhjalikke ja võrreldavaid andmeid töökorralduse ja tööaja korralduse kohta, samuti on vaja täpsemaid andmeid tööjõus osalemise määra kohta. |
|
(3) |
Pidades silmas käimasolevaid turvalise paindlikkuse (2) teemalisi arutelusid ning selgesti välja öeldud vajadust suurendada Euroopas nii ettevõtete kui ka töötajate kohanemisvõimet, mida on rõhutatud olulise valdkonnana ka Euroopa tööhõivestrateegias ja tööhõivesuunistes, (3) on vaja koguda andmeid laiaulatusliku Euroopa tasandil tehtava uuringuga, milles käsitletakse uute töökorralduse vormide kasutamise ulatust ja tööaja korraldust ning töötajate suhtumist neisse. |
|
(4) |
ELi töötervishoidu ja tööohutuse strateegilist raamistikku aastateks 2014–2020 käsitlevas teatises (4) rõhutas komisjon tööõnnetuste ja kutsehaiguste, töökeskkonnas ohtlike ainetega kokkupuutumise ning tööga seonduvate haiguste kohta statistiliste andmete kogumise parandamise olulisust. Tööõnnetuste ja tööga seotud terviseprobleemide uue lisaküsimustikuga peaks olema võimalik võrrelda andmeid, mida liikmesriigid edastavad Euroopa statistika tööõnnetusi käsitleva projekti raames, ja inimeste olukorda tööturul ning koguda andmeid tööga seotud terviseprobleemide kohta. Lisaks peaks see andma teavet füüsilise tervise ja vaimse heaolu riskiteguritega kokkupuutumise kohta töökeskkonnas. |
|
(5) |
Komisjon kinnitas teatises Euroopa rände tegevuskava, (5) et rändega tegelemiseks on vaja välja töötada struktuurimeetmed. Edendada tuleks rändajate integreerimise meetmeid, sh algatusi keele- ja kutseoskuste parandamiseks ning kvalifikatsioonide tunnustamise ja tööturule juurdepääsu lihtsustamiseks. Lisaks on nõukogu soovituses (EL) 2015/1184 (6) ühe olulisema valdkonnana nimetatud keskendumist tööjõus osalemist takistavate tegurite kõrvaldamisele ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste tööhõiveerinevuste vähendamisele, sh erinevusele ELi kodanike ja kolmandate riikide kodanike tööhõives. Seega on selleks, et otsuste tegemisel saaks lähtuda usaldusväärsetest tõenditest, vaja rändajate tööhõiveolukorra kohta üksikasjalikke andmeid, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Võetakse vastu lisas sätestatud tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike programm aastateks 2019, 2020 ja 2021.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. juuni 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) EÜT L 77, 14.3.1998, lk 3.
(2) Turvaline paindlikkus on integreeritud strateegia tööturul samal ajal nii paindlikkuse kui ka turvalisuse suurendamiseks. Sellega soovitakse ühitada tööandjate vajadust paindliku tööjõu järele ning töötajate turvalisusvajadust, st veendumust, et neid ei ähvarda pikad töötusperioodid.
(3) Nõukogu 5. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1848 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 268, 15.10.2015, lk 28).
(4) COM(2014) 332 final, 6. juuni 2014.
(5) COM(2015) 240 final, 13. mai 2015.
(6) Nõukogu 14. juuli 2015. aasta soovitus (EL) 2015/1184 liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta (ELT L 192, 18.7.2015, lk 27).
LISA
TÖÖJÕU VALIKVAATLUS
Mitmeaastane lisaküsimustike programm aastateks 2019–2021
Töökorraldus ja tööaja korraldus
Vaatlusperiood: 2019
Alaküsimustikud (valdkonnad, mille kohta tuleb esitada üksikasjalikumat teavet):
|
|
Alaküsimustik 1: tööaja korralduse paindlikkus Eesmärk: saada täpsemat teavet töötajate võimaluste kohta ise tööaja ja eemalviibimise üle otsustada, samuti selle kohta, kui tihti töötajatelt nõutakse, et nad tööaega muudaksid. |
|
|
Alaküsimustik 2: töömeetodid Eesmärk: koguda teavet ajasurve, otsese juhtimise ja töökeskkonnas võimaldatava sõltumatuse kohta. |
|
|
Alaküsimustik 3: töökoht Eesmärk: saada täpsemat teavet töökoha ning tööle jõudmiseks ehk tööle- ja kojusõiduks kuluva aja kohta. |
Tööõnnetused ja muud tööga seotud terviseprobleemid
Vaatlusperiood: 2020
Alaküsimustikud (valdkonnad, mille kohta tuleb esitada üksikasjalikumat teavet):
|
|
Alaküsimustik 1: tööõnnetused Eesmärk: selgitada välja vigastusi põhjustavad tööõnnetused, nende laad, samuti mõju kaotatud tööpäevade või invaliidsuse seisukohast. |
|
|
Alaküsimustik 2: tööga seotud terviseprobleemid Eesmärk: selgitada välja tööst põhjustatud või tööga süvenevad füüsilise või vaimse tervise probleemid, nende laad, samuti mõju kaotatud tööpäevade või invaliidsuse seisukohast. |
|
|
Alaküsimustik 3: füüsilise tervise ja/või vaimse heaolu riskitegurid Eesmärk: analüüsida, kas töötajad puutuvad kokku riskiteguritega, mis võivad mõjutada nende füüsilist ja/või vaimset tervist. |
Rändajate ja nende otseste järeltulijate tööhõiveolukord
Vaatlusperiood: 2021
Alaküsimustikud (valdkonnad, mille kohta tuleb esitada lisateavet):
|
|
Alaküsimustik 1: taustteave Eesmärk: saada täpsemat teavet rändajate ja nende otseste järeltulijate (1) kohta, täpsemalt nende vanemate haridusliku tausta ja rände peamise põhjuse kohta. |
|
|
Alaküsimustik 2: keeleoskus Eesmärk: koguda teavet rändajate keeleoskuse kohta, lähtudes nende endi hinnangust. |
|
|
Alaküsimustik 3: tööjõus osalemist takistavad ja toetavad tegurid Eesmärk: saada teavet tööjõus osalemise takistuste (nt välismaal saadud kvalifikatsioonide tunnustamine või võõramaise päritoluga seotud takistus) ja individuaalsete tööotsimise meetodite kohta. |
(1) Mõiste „rändajad“ on siin määratletud kui muus riigis sündinud isikud, kes võivad olla ka kolmanda riigi kodanikud. Mõiste „rändajate otsesed järeltulijad“ on siin määratletud kui teise põlvkonna sisserändajad, st samas riigis sündinud isikud, kelle vanematest vähemalt üks on muus riigis sündinud.: