29.10.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. veebruari 1999. aasta direktiivis 1999/4/EÜ kohvi- ja siguriekstraktide kohta (3), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2000. aasta direktiivis 2000/36/EÜ toiduks ettenähtud kakao- ja šokolaaditoodete kohta (4), nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/111/EÜ teatavate toiduks ettenähtud suhkrute kohta (5), nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/113/EÜ toiduks ettenähtud puuvilja ja marja džemmide, želeede ja tsitrusmarmelaadide ning magustatud kastanipüree kohta (6) ning nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/114/EÜ teatavate toiduks ettenähtud täielikult või osaliselt veetustatud piimakonservide kohta (7) on komisjonile antud õigus nimetatud direktiivide teatavate sätete rakendamiseks. Neid volitusi on kasutatud kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuses 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (8), sätestatud menetlustega. Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevalt on asjakohane viia nimetatud volituste andmine vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290.

(2)

Eelkõige antakse direktiividega 2000/36/EÜ, 2001/111/EÜ, 2001/113/EÜ ja 2001/114/EÜ komisjonile volitused võtta vastu meetmed, mis on vajalikud nende direktiivide rakendamiseks, et kohandada neid tehnilise arenguga. Direktiivi 2000/36/EÜ puhul kohaldatakse nimetatud meetmete suhtes praegu kontrolliga regulatiivmenetlust ning direktiivide 2001/111/EÜ, 2001/113/EÜ ja 2001/114/EÜ puhul regulatiivkomitee menetlust. Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevalt on asjakohane viia nimetatud volituste andmine vastavusse ELi toimimise lepingu artikliga 290 ning läbi tuleks vaadata nimetatud volituste ulatus.

(3)

Direktiivide 2000/36/EÜ, 2001/111/EÜ ja 2001/113/EÜ lisad sisaldavad tehnilisi elemente, mida võib olla tarvis kohandada või ajakohastada, et võtta arvesse muutusi asjakohastes rahvusvahelistes standardites. Direktiividega 2000/36/EÜ ja 2001/111/EÜ ei anta komisjonile aga asjakohaseid volitusi, et lisasid kõnealuseid muutusi arvesse võttes kiiresti muuta. Seetõttu tuleks komisjonile anda direktiivide 2000/36/EÜ ja 2001/111/EÜ ühetaolise rakendamise huvides täiendavad volitused direktiivi 2000/36/EÜ I lisa C ja D jao ning direktiivi 2001/111/EÜ lisa B osa muutmiseks, et võtta arvesse muutusi asjaomastes rahvusvahelistes standardites. Lisaks antakse direktiiviga 2001/113/EÜ komisjonile volitused viia nimetatud direktiiv vastavusse muutustega asjakohastes rahvusvahelistes standardites, kasutades selleks regulatiivkomitee menetlust. Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevalt on asjakohane viia nimetatud volituste andmine vastavusse ELi toimimise lepingu artikliga 290 ning läbi tuleks vaadata ka nimetatud volituste ulatus.

(4)

Seega, et võtta arvesse tehnilist arengut ja muutusi asjakohastes rahvusvahelistes standardites, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega: direktiivi 2000/36/EÜ I lisa C ja D jao muutmine, direktiivi 2001/111/EÜ lisa B osa muutmine ning direktiivi 2001/113/EÜ II lisa ja III lisa B osa muutmine. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(5)

Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (9) vastuvõtmisest mida kohaldatakse toidu ja sööda kõigi tootmis-, töötlemis- ja turustustappide suhtes liidu ja liikmesriigi tasandil, kohalduvad toiduaineid käsitlevad liidu õiguse üldsätted vahetult direktiividega 1999/4/EÜ, 2000/36/EÜ, 2001/111/EÜ, 2001/113/EÜ ja 2001/114/EÜ hõlmatud toodete suhtes. Seega ei ole komisjonil enam vaja volitusi kõnealuste direktiivide sätete vastavusse viimiseks toiduaineid käsitlevate liidu õiguse üldsätetega. Kõnealuseid volitusi andvad sätted tuleks seepärast välja jätta.

(6)

Käesolevas määruses piirdutakse komisjonile direktiividega 1999/4/EÜ, 2000/36/EÜ, 2001/111/EÜ, 2001/113/EÜ ja 2001/114/EÜ antud volituste vastavusse viimisega ELi toimimise lepingu artikliga 290 ning, kui see on asjakohane, kõnealuste volituste ulatuse läbivaatamisega. Kuna nimetatud direktiivide eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(7)

Direktiive 1999/4/EÜ, 2000/36/EÜ, 2001/111/EÜ, 2001/113/EÜ ja 2001/114/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(8)

Kuna direktiividesse 1999/4/EÜ, 2000/36/EÜ, 2001/111/EÜ, 2001/113/EÜ ja 2001/114/EÜ tehtud muudatused on seotud üksnes komisjoni volitustega, ei pea liikmesriigid neid üle võtma,

1)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Selleks et võtta arvesse tehnilist arengut ja muutusi asjaomastes rahvusvahelistes standardites, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 6 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa C ja D jagu.”

2)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 18. novembrist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

1)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Selleks et võtta arvesse tehnilist arengut ja muutusi asjaomastes rahvusvahelistes standardites, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 5 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lisa B osa.”

2)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 18. novembrist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

1)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Selleks et võtta arvesse tehnilist arengut ja muutusi asjaomastes rahvusvahelistes standardites, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 6 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisa ja III lisa B osa.”

2)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 18. novembrist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast kõnealuse õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”